TEINE ASUM
1. NÕUNIK 1 „Loomulikult ei usu ma seda,” ütles Golan Trevize, seistes Seldoni Halli laiadel astmetel ja vaadates päikesepaistes sädelevat linna. Terminus oli pehme kliimaga ja kõrge vee/maa suhtega planeet. Kliimakontrolli kasutuselevõtt oli planeedi veelgi mugavamaks ja Trevize’i arvates ka oluliselt igavamaks teinud. „Ma ei usu seda üldse,” kordas ta ja naeratas. Ühtlased valged hambad särasid ta nooruslikus näos. Tema kaaslane, Munn Li Compor, samuti nõunik, kes oli Terminuse traditsioonidest hoolimata võtnud endale keskmise nime, raputas murelikult pead. „Mida sa ei usu? Et päästsime linna?” „Ei, seda ma usun. Me ju päästsime linna? Ja Seldon ennustas, et me linna päästame; ta ütles, et me talitame õigesti, kui linna päästame, ja et tema nägi seda kõike viissada aastat ette.” Compor tasandas häält ja ütles poolsosinal: „Kuule, mul on ükskõik, kui sa minuga sellest räägid, kuna minu arvates on see ainult jutt, aga kui sa seda laialt kuulutama hakkad, ei taha mina sinu lähedal seista, kui välk sisse lööb. Ma pole kindel, kui täpselt see on sihitud.” Trevize’i naeratus ei kadunud. „Mis on selles halba, kui öelda, et linn on päästetud? Ja et see saavutati ilma sõjata?” „Polnud ju kellegagi sõdida,” ütles Compor. Ta juuksed olid võikollased ja silmad taevassinised ning ta oli alati suutnud vastu seista kiusatusele neid ebamoodsaid toone muuta. „Oled sa kunagi kuulnud kodusõjast, Compor?” küsis Trevize. Ta oli pikk ja tal olid mustad, veidi lainjad juuksed ning käies oli tal kombeks torgata pöidlad pehme õlavöö vahele, mida ta alati kandis. 13