jõululeht
Hr. Reiss: kõikehõlmav ookeanituul
Üleeile ütles mu poeg: “Kas sa lähed Eesti üritusele?” Ma ütlesin: “Jah, lähen.” Poeg küsis, kas ma võiksin talle Eesti leiba tuua? Ütlesin talle: “Ma arvan, et ma ei saa seda teha, kuna toitlustus tuuakse Šveitsist.” Ta vaatas mulle otsa ja küsis: “Mis mõte on siis sinna üldse minna?”.
See on teie sooja käitumise tagajärg, mis teil on olnud ja mida jätkub, olles nii kaasavad.
Ma võtsin eestlaste jaanipäevale kaasa oma poja. Ta oli seal alguses väga häbelik, kuid märkas kiiresti, et eesti lapsed ei räägi ainult eesti keelt. Ta oli absoluutselt võlutud sellest õhtust. Ta võttis kingad jalast ja peitis need ära ning ütles mulle: “Me ei
saa lahkuda, ma ei tea, kus mu kingad on”.
Ma olen väga meelitatud, et Eesti kogukond on adopteerinud mitte ainult mind, vaid kogu mu perekonna. On
üllatav, kui kiiresti õnnestus paljude eestlastega tuttavaks saada ning hea ja pidev suhtlus luua.
lk 2
ELnk
Mis toimub Eesti Laste ja Noorte Klubis?
Malle-Reet sündis 1935. aastal Tallinnas. Tema isa oli Johannes Voldemar Veerus, kes oli hinnatud mehaanikainsener. Ema oli prantsuse ja saksa keele filoloog. Malle 11 aastat vanem õde õppis Eestis arstiteadust. 1944. aastal põgenes kogu pere Saksamaale, kolme aasta pärast liiguti edasi Rootsi.
Malle mäletab hästi ilmselt oma elu kiireimat trepist käiku - põgenikelaeval ilmus järsku silmapiirile torpeedo, mida märgates kõik alumistele tekkidele põgenesid.
Kas kokandus- või kirjandusklubi?
Anu Nef: Lõpp hea, kõik hea!
Juhan Aru: Matemaatikal on ükstapuha!
Konsulaarteenused puust ja punaseks.
Mis on jõulud?
“Jõulud on pidu, jõulupidu. Tuleb jõuluvana ja toob kingitusi. Vahel multikas toob susse ja sokke.”
räägitud Laste Klubis
RAHVUSVAHELISE VIMKAGA ŠVEITSLANE
Kohtusime Eesti aukonsul, Michael Reiss von Filskiga, päeval, mil eestlastel oli võimalus taotleda passi ja ID-kaarti. Tema külalislahkes kontoris
Zürichis tervitasime ka meie Eesti delegatsiooni 2021. aasta juunis, kui avati uus aukonsulaat.
KUI SAAKSITE END KIRJELDADA, JÄTTES KÕRVALE KÕIK AMETIKOHUSTUSED JA PEREKONNA – KES VÕI MIS TE OLEKSITE?
Te alustate väga raske küsimusega. Kui aga järele mõelda, siis võiksin mõelda endast kui kõikehõlmavast ookeani tuulest, sest mulle meeldib olla seotud paljude erinevate kihtidega ja luua meeldivat õhkkonda. See on pilt, kuidas ma tahaksin end näha ja ka vastus teie väga filosoofilisele küsimusele.
TULLES TAGASI REAALSUSESSE: MIS ON KUJUNDANUD TEID SELLISEKS INIMESEKS, KES TE TÄNA OLETE?
Olen sündinud Šveitsis, Zürichis ning kasvasin üles Zollikonis. Mind on mõjutanud paljud aspektid. Üks oli see, et minu jaoks oli täiesti normaalne kasvada rahvusvahelises keskkonnas. Minu
ema oli pooleldi šveitslanna, pooleldi hispaanlanna ehk pooleldi Thurgaust, pooleldi Madriidist. Minu isa sündis Budapestis Austria-UngariSaksa perekonda. Ta pidi põgenema 1957. aastal, mis oli tema jaoks ühtlasi ka viimane võimalus põgeneda. Ja selle segase taustaga keskkonnas, mis minu jaoks oli üsna tavaline, rääkisime nii hispaania, saksa ja šveitsi-saksa keelt jne. Ja nii ma üles kasvasin.
Teatud määral mõjutasid mind ka mõningad vähem toredad momendid, mida mu isa oli kogenud. Ma ei mõistnud seda väikese lapsena, kuid teismelisena sain aru, et tema elus oli dramaatilisi väljakutseid: poliitiline süüdistus, kommunismi surve – ja see kujundas minu mõtteviisi, minu liberaalset ja proaktiivset mõtteviisi, ja täielikku vastuolu totalitaar-
sete režiimide suhtes, mis rõhuvad inimesi ja võtavad neilt põhiõigused.
KELLENA TE END MÄÄRATLETE?
Olen rahvusvahelise vimkaga šveitslane.
Oma suureks üllatuseks märkasin väikese lapsena, et segaverelisus ei meeldinud kõigile, me räägime 80-ndate algusest, ja see oli natuke koormav. Hilisemas eluetapis, kui läksin Küsnachti gümnaasiumisse, märkasin, et sellest sai hoopis suur eelis, kuna rääkisin ka hispaania ja prantsuse keelt. Mul oli lihtne õppida võõrkeeli.
Ja ühtäkki muutus see Šveitsis ning hoiakud välismaalaste suhtes on pehmenenud. Meil on imelisi inimesi üle maailma ja et olla täpsem, siis ka Eesti kogukond on sä-
rav näide sellest. Paljud siin elavad inimesed on kohanenud siinse elustiiliga ja nad on mingil määral šveitslasteks saanud, mõned on saamas šveitslasteks, mõned on eestlased, kuid nende uueks koduks on Šveits. Ja nad tunnevad end siin täielikult integreerituna. Nad ei tunne allasurutust, kurbust ega koduigatsust. Minu arvates on see imeline. See annab Šveitsile lisajõudu, aga võimaldab ka erinevatel kultuuridel koos kasvada ja sellest maksimumi võtta.
KUS VÕIKSIME TEID NÄDALAVAHETUSEL KOHATA?
Minu elutoas lugedes või lastega mängides (tal on kaks last - toim). See võib olla ka Thurgaus, kus mul on väga tugevad emotsionaalsed juured. Koht nimega Steckborn, kus mu Šveitsi perekond on olnud peaaegu 990 aastat (dokumenteeritud). See on täiesti erinev Zürichist, väga maalähedane koht ja inimesed on väga avatud. Ja ma naudin seda väga.
Kui keegi juhtub hommikuti väga vara ärkama, siis võib mind jooksmas kohata. Või aiatööd tegemas Zürichis. See on ka võimalus.
KAS OLITE EESTIT KÜLASTANUD ENNE AUKONSULIKS SAAMIST?
Jah, mul oli õnn käia Eestis juba 15 aastat tagasi. Oma tööelus olen ülemaailmse advokaadi- ja raamatupidamisbüroode võrgustiku te-
Eesti aukonsulaadi avamisel, juunis 2021. Michael Reiss koos Šveitsi Eesti Seltsi juhatusega.
Kui täpne olla, siis aukonsuli administratiivne töö on väga mitteelektrooniline.
gevjuht. Sellel võrgustikul on üle maailma 860 kontorit, millest kaks asuvad Eestis: üks advokaadibüroo ja üks raamatupidamisbüroo.
Mulle väga meeldis Eesti ja mulle meeldivad sealsed inimesed. Olen väga õnnelik, et mul on olnud väga positiivne ja sisukas nii tööalane kui ka isiklik pidev suhtlus Eestiga.
KAS EESTIS ON MÕNI KOHT, MIS TEILE ERILISELT
MEELDIB?
Palju! Paljud saared, mida ma pole veel külastanud ja kuhu reisimine on minu soovitud tegevuste nimekirjas. Aga väga konkreetset kohta on raske öelda. Mulle meeldib Tallinna vanalinn oma traditsioonilise iseloomu tõttu, sest seda on hoitud nagu elavat muuseumi. Ja samal ajal on näha palju innovatsiooni moodsate hoonetega Tallinnas, kus õitsevad väga loomingulised ärid. Tallinnal on traditsiooniline ja kaasaegne osa ning need sobivad väga hästi kokku.
Teisest küljest on teil puhas loodus. Ja mõnes asustamata kohas, kus pole tõesti mitte kedagi, on ikkagi internet. See on minu jaoks ka väga huvitav. Ma ei keskenduks ühele konkreetsele kohale ning mul on hea meel avastada veel erinevaid paiku. Ja ka pere sunnib mind pidevalt Eestisse minema, kuna nad pole seal veel käinud.
MILLINE ON TEIE EESTI AU-
intervjuu
KONSULIKS SAAMISE LUGU?
See on naljakas lugu, kuidas see kõik alguse sai. Umbes viis-kuus aastat tagasi pöördus minu poole advokaat ja mu sõber, kes elab Innsbruckis ja küsis mu käest: „Mind kutsuti Innsbrucki aukonsuliks. Kas see on sinu arvates huvitav?” Vastasin, et see oleneb riigist, sest on riike, mis on teistest atraktiivsemad. Ta ütles, et see kutse on Eesti jaoks. Selle peale ma vastasin, et seda peaks ta ilmtingimata tegema!
Seejärel küsis ta, kas ma saaksin talle kirjutada ka erialase soovituskirja ning kuna olime koos töötanud juriidilises valdkonnas ja ettevõtte täitevkomitees, mille tegevjuht ma olen, siis oli mul hea meel talle soovituskirja kirjutada. Aastaid hiljem pöördus ta minu poole, tuginedes kurvale faktile, et minu eelkäija Hans Graf on lahkunud ja Eesti saatkond otsib Šveitsi jaoks uut aukonsulit. Ta küsis, kas ma tean kedagi, kes sobiks sellesse ametisse ja ma olin valmis sellele mõtlema, mõeldes mõnele oma tuttavale Zürichis. Seepeale ta
soovitas kohtuda suursaadik Toomas Kukk´ega ja selliselt edasi liikuda. Eesti aukonsuli valimine toimub Välisministeeriumi reeglite kohaselt ning enne ametisse nimetamist viiakse läbi mitmed intervjuud ja ärakuulamised.
Kui suursaadik Kukk andis teada, et neil oleks hea meel, kui ma kaaluksin kandideerimist, siis oli ka minul vaja erialast soovituskirja. Helistasin siis uuesti oma sõbrale ja ütlesin talle: “Nüüd sina oled Eesti aukonsul ja nüüd on sinu järg kirjutada omakorda mulle soovituskiri.”
TEEME SEDA INTERVJUUD OMA JÕULULEHE TARBEKS. MIDA TE SOOVIKSITE ŠVEITSIS ELAVATELE EESTLASTELE?
Soovin kõigile Šveitsis elavatele eestlastele imelist, edukat jõuluaega! Loodetavasti saavad kõik eestlased kohtuda vabalt oma sugulaste ja sõpradega. Kohtuda siin Šveitsis või Eestis või kus iganes ja et kõik saaksid sõprade ja pere seltsis rahulikult aega veeta, lõõgastuda, akusid laadida ja lähedastega jõule tähistada ning et pandeemia
aga vastas: “Tegelikult ma pidasin sind silmas.” Olin väga meelitatud, aga ma ei olnud sellele ise mõelnud.
Viini saatkond soovis kohtuda erinevate kandidaatidega. See on väga hoolikalt kaalutletud ja strateegiline valik, mitte kroonimistseremoonia, kus paljud elemendid mängivad suurt rolli. Mu sõber
teine jõululeht
Kallid lugejad! Teie käes on Šveitsi Eesti Seltsi (SES) teine Jõululeht. Oleme väga tänulikud esimese numbri positiivse tagasiside eest! Suurima heameelega tegime veel ühe lehe ja kes teab, ehk ongi nüüd sündinud SES’i uus kauakestev traditsioon, mis aitab tuua tasakaalu tänapäeva helendavate ekraanide maailma.
Käesolev Jõululeht ei oleks olnud sellises mahus võimalik ilma Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) finantsilise toetuseta. Suur aitäh teile, KÜSK tunnustuse ja abi eest!
Riigikogu esimees Jüri
Ratas üle andmas GGI Excellence Award’i, juunis 2021
Foto: Erik peinar
ei oleks sel hooajal takistuseks. (Hoiame pöidlad pihus! - toim)
MERIBEL HAGEN KAISA MAARJA MAHHOV
Täispikk intervjuu SES’i kodulehel
Aitäh kõikidele selle aasta Jõululehe kaasautoritele ja abilistele! Meie tiimis osalesid Meribel Hagen, Annika Fibbioli, Kaisa Maarja Mahhov, Liina Pärn, Marju Tooding, Kristiina Bylyku ja terve rida Eesti Laste Klubi liikmeid: Olivia (5 a.), Arian (5 a.), Loki Joy (6 a.), Hugo (6 a.), Robert Jaan (6 a.), Ario (7 a.), Neleri (7 a.) ja Kai Gustav (8 a.) ja Evi Rose Layachi. Kes soovib järgmise Jõululehe tegemises kaasa lüüa, siis andke seltsile julgelt märku.
Aitäh ka kõigile lugejatele! Teie, SES’i liikmed, olete need, tänu kellele kõik see üldse võimalik on. Täname, et olete otsustanud seltsi liikmed olla ja meile õla alla panna.
Soovime kõigile head lugemist!
Šveitsi eesti selts
Jõulujutt
Lumevandist
Elas kord üks elevant ja ta oli lumest tehtud. Elevant, nimega Lumevant, läks trepist üles oma majas.
Lumevant võttis riided seljast, et magama minna, aga ei leidnud enam kappi üles. Päkapikud olid kapi keldrisse viinud. Lumevant tahtis vetsu pissile minna, aga see oli sattunud hoopis õue. Lumevant oli kurb, sest jõuluvana ei saatnud talle kunagi kingitust. Ta mõtles, et sel aastal pean päkapikud üles leidma ja küsima, miks ma ei saa kingitusi?
Ta hakkas otsima ja leidis üles päkapikumütsi, tüki habemest, pisikesed prillid, punased imetillukesed sussid ja voodi alt leidis üles veel päkapiku voodi, kus magaski päkapikk.
Lumevant äratab päkapiku üles ja küsib: „Miks mina ei saa kingitusi?“ Päkapikk vastab Lumevandile, et sa oled iga aasta kingitusi saanud, aga me peitsime need alati ära.
Siis hakkas Lumevant otsima. Ta otsis ja otsis ja leidis üles kõik kingid – öökapist. Ja siis oli Lumevant väga õnnelik ja mängis terve aasta järgmiste jõuludeni välja.
Autorid: Ario (7.a), Kai Gustav (8a.), Neleri (7a.) ja Robert Jaan (6.a)
eesti laste ja noorte klubi
loenda kingitused!
Päkapikud olid niivõrd ametis kingituste pakkimisega, et unustasid lugeda, mitu kingitust oli juba valmis saadud. Aita neil pakid kokku lugeda! Saada õige vastus aadressile estoswiss@eestiselts.ch ja loosime kõikide vastanute vahel välja toreda üllatuskingituse, s.h. seltsi šokolaadi.
ise tehtud, hästi tehtud
Jõululehe toimetusel on äärmiselt hea meel, et selle aasta numbris mitmeid noori kaasautoreid on. Loodame, et see muutub harjumuseks nii kooliteed alustavatele lastele kui ka noortele, kes tahaksid katsetada oma kätt ajakirjanduse vallas.
võib vanal heal seltsi aadressil: estoswiss@eestiselts.ch
Mis sulle jõulude juures ei meeldi?
“Kui jõuluvana kinki ei too. Ükskord päkapikk ei toonud. Naljakas oleks, kui päkapikk tooks sussi sisse sussi ja veel sussi...”
Ootame juba praegu ideid ja kaastöid järgmise Jõululehe jaoks 2022. aastal. Kirjutada
Jõululeht 2021 toimetus tänab selle aasta kaasautoreid: Olivia (5 a.), Arian (5 a.), Loki Joy (6 a.), Hugo (6 a.), Robert Jaan (6 a.), Ario (7 a.), Neleri (7 a.), Kai Gustav (8 a.). ja Evi Rose Layachi
räägitud Laste Klubis Tervitused Genfist Evi Rose’lt
kui vanad on kuused?
Loe hoolega, kui vanad olid need kuused, mis koju jõulupuuks võeti.
sõnamäng
Jõulud
Laul
Habe
Salm
Sokk
Piparkook
Verivorstid
Kelk
Kalender
Kirik
Küünal
MIS TOIMUB EESTI LASTE JA NOORTE KLUBIS?
Šveitsis tegutsev Eesti Laste ja Noorte Klubi on välja kasvanud vabatahtlike eestvedamisel 2014. aastal Zürichis loodud Šveitsi Eesti Mänguringist. Klubi eesmärk on tutvustada Šveitsis elavatele eesti päritolu lastele ja noortele eesti kultuuri ja keelt. Suur osa klubi tegevusest toimub läbi suhtluse, rühmatöö, mängu ja käelise tegevuse. Põhirõhk on eneseväljendusel ning eesti keele sõnavara laiendamisel. Loomulikult ei puudu ka muusika, laulud ja põnevad Eesti tähtpäevade tähistamised!
Reeglina kohtutakse Laste Klubis iga kuu esimesel pühapäeval. Aastaringselt võetakse vastu 3-10 aastaseid lapsi. Kui on peagi 3-eseks saavaid lapsi, kes on hakkajad ja tublid, siis kindlasti kirjutage ja tulge meie tegevusega tutvuma. Laste areng on väga erinev ja individuaalne ning parim lahendus on tulla proovima, kas laps on koostegutsemise jaoks valmis.
Tavapärastele kohtumistele lisavad väärtust juurde
ka iga-aastased erinevad külalised. Käesoleva õppeaasta alguses on meie juurde juba jõudnud meie oma fotograaf Annika Fibbioli, udupillimängija Evelin Steinberg ja Kohvriteater eesotsas Heino Seljamaaga.
Noorte Klubi idee on kaasata noori ise tegema. Usume, et koostegemine toob iga noore ellu väärtuslikku teadmist ja kogemust, millele tulevikus baseeruda. Noorte Klubi loob võimaluse nii vabatahtlikuks tööks, ürituste korraldamiseks kui ka noorte kokkusaamisteks. Sel aastal juhendavad kõiki lapsi Peep Belbaum, Kristiina Bylyku, Marju Kirss, Elora Rämmal ja Marina Semjonova.
Eesti Laste ja Noorte Klubi tegevuses osalemine annab nii lastele kui ka nende vanematele hea võimaluse toredateks kohtumisteks, mille läbi uusi sõprussuhteid kaasmaalastega luua. Kõik Eesti Laste ja Noorte Klubiga seonduva leiad kodulehelt: www.eestilastejanoorteklubi.ch Ootame teid klubisse!
ELNK juhi kristiina bylykuga rääkis Annika fibbioli
Päkapikk
Praad
Kott
Kuusepuu
Aasta
Lumi
Heino Seljamaa (Kohvriteater), astus üles Okasroosikese etendusega Laste Klubis oktoobris 2021.
KAS KOKANDUS- VÕI KIRJANDUSKLUBI?
Me kohtusime Kaili ja Kajaga Bernis, Kaili vana-roosat värvi Bernilikus muinasjutumajas. Zoomi kaudu ühines beebi ja teise väikelapsega kodus
olnud Kadri. Kaili oli loomulikult katnud laua pirukate ja teetassikestega, mis kirjeldab ka suurepäraselt kõiki Kirjandusklubi kohtumisi.
ON TEIL KOKANDUSKLUBI VÕI OLETE SIISKI PIGEM KIRJANDUSELE KESKENDUNUD?
Kaili Juppets: Tühi kott ei seisa püsti ja tühi kõht ei räägi midagi. Me oleme alati ikka vaadanud, et inimesed tulevad kaugelt. Meil on inimesi Genfist, Zürichist, Austria piiri äärest Rheintal´st ja ka Saksamaalt. Inimesed tulevad ja kõigil on ju kõhud tühjad.
Kui vana on jõuluvana ?
“3 miljardit. 92, nagu minu
Memm. Mmmm...kas
Memmil on habe ka?”
räägitud Laste Klubis
Kaja Haukanõmm: Meil on Kirjandussalongis tavaliselt 3 söömist. Kogunemise ajal, siis pärast grupitööd...
Kaili Tamre: Ja lõpetuseks on alati ka magustoit.
Kaja: Ja tegelikult kõht lähebki päriselt ka tühjaks (Tõenäoliselt, kuna see toit laual näeb lihtsalt imeliselt ahvatlev välja – toim).
KAS OLETE KOKANDUSE HUVILISED VÕI ON ASI PRAKTILISUSES?
Kaja: Kindlasti on seal huvi taga ja me tõesti mõtleme, et menüü sobiks raamatu sisuga.
KAS PIKNIKULE TOIDU KAASAVÕTMISEKS ON SIIS TEEMA ETTE ANTUD? KAS „MÄGRAD HERNES“ RAAMATU ARUTLEMISEL OLID LAUAL NÄITEKS HERNEPIRUKAD?
Kaja: Siis oli meil piknik ja igaüks tõi ise miskit kaasa.
Kaili: Jah, ainult piknikule toob igaüks alati ise midagi
ühisele lauale ja siis on ka üritus tasuta ja ei ole mingit osalustasu (siseruumides üritused on osalustasuga –toim).
MIS AJAST ALATES TE ÜLDSE TEGUTSETE?
Kadri: 16. aprillil 2016. aastal oli meil esimene üritus – vaatasime filmi “Tashi Delek!”. Külas olid vennad Rebased ja filmimuusika autor Eduardo Agni.
KUST TEKKIS VAJADUS VÕI
MIS INSPIREERIS TEID ALUSTAMA?
Kadri hüüab tahvelarvutist, et see oli Kaja ja Kaili rongisõit St. Gallenisse.
Kaja: Šveitsi Eesti Seltsi (SES) üritus detsembris, kui oli jõulupidu St.Galleni raamatukogus ning avati St.Galleni raamatukogus eesti raamatute osakond. Ja me mõtlesime, et me ei viitsi nii kaugele küll kogu aeg sõita (umbes 2 tundi rongisõitu – toim.).
Kaili: Ja kuidas muidu saab? Laiskus ongi see, mis enamasti ajendab tegutsema. Me istusime minu juures ja arutasime, et mida teha ja kuidas – film ja kirjandus või muusika? See oli pikk arutelu. Muusika me välistasime, sest sellega on väga raske: siis on vaja üürida koht, rentida tehnika, majutus ja lennud jne.
KAS SEE OLI SIIS GEOGRAAFILINE PUUDUJÄÄK?
Kaja: Puhtalt. Me üritasime olla toetav Mirjami tegevusele. Ja me vaatasime, et
Suvine kirjanduspiknik traditsiooniliselt Berni kodumäel Gurtenil. Sel korral oli teemaks J. Smuuli “Muhu monoloogid”, lisaks eesti luuletajate looming.
2019.a. Berni filmimuuseumis vaatasime imekaunist “Eia jõulud Tondikakul “ ja kohtusime režissöörstsenarist Anu Aunaga.
ajad ei kattuks SESi tegevusega, et mitte olla kuidagi konkureeriv.
Kaili: Meie tegevus toimub alati Bernis. Võibolla läheme millalgi ka Bieli, aga see on siin lähedal.
MIKS JUST KIRJANDUS?
Kaili: Sellepärast, et me ise loeme. Ja tundub, et on huvilisi ja et on selline puudujääk. Ja tegelikult see kirjanduse mõte tuli ka seoses EV100 sündmustega. Meil oli soov paigutada neid raamatuid sellesse saja aasta ajajoonele.
KAS EESTIS ÜLDSE ON SELLIST ÜRITUST TÄISKASVANUTELE, KUS ARUTLETAKSE RAAMATUTE ÜLE? KUST SEE IDEE TÄISKASVANUTELE SÜNDIS?
Kaja: Mina käisin siin Šveitsis ühel sellisel üritusel. Ja seda viis läbi üks Venemaal üles kasvanud sakslane. Ja ta tegi seda nii ägedalt ja kindla struktuuri järgi. Seda üritust peab veidi juhtima, sest muidu ta voolab laiali. See toimus Berni Volkshochschules (Berni täiendõppekeskus – toim). Ja see oli nii äge. See võimaldas avastada selliseid raamatuid, mida võibolla muidu ei olekski lugenud.
KAS SELLEST ÜRITUSEST
SÜNDISKI SEE FORMAAT?
Kaili: Muidu on lihtsalt jutustamine. Me tahtsime teha programmi, et inimesed saaksid oma arvamust jagada. Kõikidel on ju oma arvamus ja on vajadus seda kellegagi jagada. Ja see ongi suurepärane võimalus selleks.
KES VALIB RAAMATUD?
Kaili: Mõnikord me ise ütleme, et tahaks seda lugeda või arutada. Vahel küsin ma õe käest, sest ta töötab Kulkas ja teab, kes on just need tänapäeva kirjanikud. Vahel
eesti kultuuriselts bernis
tekib ka raamat sellest tulenevalt, et mõtleme, keda võiks hoopis külla kutsuda. Ükskord kutsusime näiteks A.Kõomäe.
Kadri : Siis tulid need Novelli seeriad.
Kaili: Sealt edasi tuli Made Luiga. Seltsiga koostöös tekkis Valdur Mikita üritus. Ja niimoodi me mõtleme, et kelle teoseid võiks lugeda ja keda külla kutsuda. Koroona ajal me ei ole küll kedagi külla kutsunud ja viimased poolteist aastat oleme tõesti kohtunud vaid piknikul.
MIS TE PÄRAST RAAMATUTEGA TEETE?
Kaja: Me sooviksime teha raamatute vahetust, aga see on suur probleem.
Kaili: Oleks vahva, kui saaks teha sellise platvormi, nagu on Saksamaal, Näoraamatus. Raamat ise on tasuta, aga peab tasuma ainult postikulud.
MA TEAN, ET TEIL ON KA MINGISUGUNE ISIKLIK KIRJANDUSEGA SEOTUD TAUST?
Kaili: Ise me oleme lugemishuvilised. Ma olen inglise filoloog, õpingute poolest. Kuid loetu hindamisel on Kajal väga oluline roll, ta on suur toetaja ja tal on alati väga head küsimused
MIS TEID ISIKLIKULT ŠVEITSI, TÄPSEMALT BERNI TÕI?
Kadri: Me elasime enne Viinis ja mu abikaasal tekkis mõte, et ta tahaks välismaal olla. Ja nii me sattusimegi välismaale ja meile väga meeldib siin. Kaja: Mina elasin enne Rootsis, kus ma pidin oma doktoritöö pärast 3 aastat elama. Ja siis me mõtlesime, et kas minna tagasi Eestisse või minna edasi. Oma doktoritöö raames olin ma sellise küsimuse ees, et kas demokraatia on üldse võimalik või on see hoopis paberil olev fiktsioon? Ma tahtsin seda näha. Nüüd olen juba 10 aastat ol-
loo autorid
Kaili Juppetsi juures
Berni Kirjandusklubist rääkimas.
nud Šveitsis.
Kaili: Mina tulin tööga. Ma läksin Eestist Hollandisse firma kaudu. Tegime kartulikrõpse, Pepsico Eestis, Jõgeva maakonnas. Seal pakuti võimalust minna Hollandisse ja hiljem see töö, mida ma Hollandis tegin koliti üle Šveitsi ja küsiti, kas ma olen valmis kolima. Ja ma olin nõus ja siin ma nüüd olen ja olen endiselt kartulikrõpsude ja kartulite ehk krõpsukartulite spetsialist. Ma olen olnud siin kokku ligi 22 aastat.
BERNIKATELT SAAB ENNE JÕULE TELLIDA PIPARKOOGITAINAST VÕI KA PIPARKOOKE, NAGU MEIE SESI JÕULUPEOL LASTELE TELLISIME. KUST PÄRINEB PIPARKOOGIRETSEPT? MIKS TE SEDA TEETE?
Kaili: Minu ema retsept. Me tahame ise piparkooke. Minu ema tegi seda ja meile tundub, et see on üks parimaid retsepte. Ja me rakendasime selle oma seltsi müügiartikliks.
Kaja: Ise tahame ja selliseid siit Šveitsist ju ei saa. Ja see tegemine ja need lõhnad.
Kaili: Oi jah, need lõhnad. Me ikka räägime, et oled nagu apteegis. Need vanad apteegid, kus segati salvikest või mingit eliksiiri. Me tõmbame seda jõululõhna enda sisse ja naudime.
MIS ON JÄRGMINE RAAMAT JA MILLAL TOIMUB JÄRGMINE ÜRITUS? KAS ON JUBA PAIGAS?
Kaili: Järgmine raamat on teada ja selle andis meile Tauno: „Tartu Jaani Ürik ja elu mõtte räpane saladus“, Juhan Voolaid.
KUI KELLELGI TEKKIS NÜÜD HUVI ÜHINEDA, SIIS KAS VÕIB?
Kaili: Kõik võivad ühineda. Seda kartust ei ole, et kirjandusüritus läheks nii suureks, et ei suudaks hallata.
Kaili: Tõenäoliselt toimub see märtsis, pärast EV104 sünnipäeva.
Meribel Hagen annika Fibbioli
Täispikk intervjuu SES’i kodulehel
Tulge Berni! Ei ole vaja karta, et on vale arvamus või mu arvamus ei meeldi kellelegi. See on absoluutselt Šveitsi eripära, et kõigil on õigus arvamusele ja kõik ei pea ühtmoodi arvama ning ei pea lahkuma üksmeelsuses. See on isegi väga rikastav, kui on erinevaid arvamusi. Hoidke silm peal: www.facebook.com/Eestikultuuriseltsbernis eesti kultuuriselts bernis Kõik on oodatud!
2021. a. novembris
käisid
akadeemilised õhtud
2021. aastal jätkasime akadeemiliste õhtute korraldamisega. Meie siiras tänu kuulub Kristiina Tambetsile, Katriina Vasarik-Staubile, Iivi Žajedovale ja Juhan Arule, kes kõik viisid meid põnevatele akadeemilistele rännakutele. “Eestlase päritolust”, “Šveitsi haridussüsteem”, “30 aastat Baltimaade taastatud vabadust” ja “Ringkäik ümber matemaatika” olid need teemad, millega meie teadmisi täiendati ja huvi suurendati, et ise edasi uurida.
TAASISESEISVUMISE
30. AASTAPÄEV
20. augustil tähistati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva ja nagu tavaks saanud, siis öölaulupeoga. Šveitsi Eesti Selts korraldas samuti ühislaulmise ja -olemise ehk oma “laulupesa”, et seda olulist päeva meenutada. Me kohtusime Zürichi aukonsulaadis Hr Michael Reissi hoole all ning laulsime videopildi vahendusel keskkööni kaasa kogu Öölaulupeo repertuaari. Lisaks laulmisele meenutasime 30 aasta tagust päeva ja aega ning vahetasime mõtteid selle aja kohta.
Buffeelauda katsid kiluvõileivad, täidetud munad ja mõnusalt kohevad pannkoogid kamavahuga.
meribel hagen
UUED TUULED JUHATUSES
27. veebruaril 2021 tähistasime Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva. Sel aastal toimus lisaks ka seltsi üldkoosolek, et valida uus president ja finantsjuht.
Aasta tagasi toimunud aastapäeva pidu oligi viimane füüsiliselt üheskoos peetud seltsi üritus, suures perekonna ringis. Paindlikkus õpetab katsetama uusi võimalusi, mistõttu tähistasime seda päeva suurjooneliselt ja üheskoos digisilla vahendusel. Lilled, pidulik riietus, hümn, klaaside kõlin – need on elemendid, mis loovad vabariigi aastapäevale kohase meeleolu.
Seltsi kaaspresident, Meribel Hagen avas ürituse laulu viisijupiga: „Mu süda ärka üles. Ja kiida loojat lauldes“. Eesti Vabariigi president, Kersti Kaljulaid tegi oma aastapäeva kõnes üleskutse mõelda rohkem südamega, mistõttu tundus see laul väga kohane. Me käime oma südames tihti Eestis ja igatsus Eestimaa järele on see, mis meid siin Šveitsis ühendab. Hoiame oma kombeid ka siin kaugel ja oleme tänulikud iga sõjavaba ja iga vabaduses elatud päeva eest.
Seltsil oli hea meel tutvustada üldkoosolekul meie uut tänseks kinnitatud aukonsulit Zürichis, Hr Michael Reissi (loe intervjuud lk. 2) ning oma tervituse edastas ka meie suursaadik Viinis, Hr Toomas Kukk.
Tänasime südamest seltsi juhatusest lahkuvaid liikmeid. Kristi Jõeleht-Nastaj võttis üle presidendi rolli 2019. aasta üldkoosolekul ja oli selles rollis kuni Eestisse kolimiseni (2020 aprill). Sellest ajast kui 2021. aasta
üldkoosolekuni jätkati koos Meribel Hageniga kaaspresidentidena. Gerdy Ling oli seltsi tegemistesse kaasatud alates 2013. aastast ja võttis enda kanda mitmeid rolle: nii mänguringi kui ka seltsi finantsasjade juhtimisel.
Üldkoosolek võttis kokku 2019. ja 2020. aasta tegevused. Seltsi liikmed valisid uuteks juhatuse liikmeteks: Meribel Hagen – seltsi president Kaisa Maarja Mahhov – seltsi finantsjuht
Kinnitati järgmised juhatuse liikmed: Annika Fibbioli – seltsi asepresident Kristiina Bylyku – Eesti Laste ja Noorte Klubi juht
Seltsi revisooridena jätkavad Tauno Kangro ja Tiina Luige.
Õhtu lõpetas Sten-Olle Moldau oma muheda muusika ja nakatava naeruga.
meribel hagen
SES’i uus juhatus 2021 vasakult: Kaisa Maarja Mahhov (finantsjuht), Kristiina Bylyku (ELNK juht), Meribel Hagen (president), Annika Fibbioli (ase-president).
meribel hagen
aasta kokkuvõte
JAANIPÄEV FÄSACKERHOFIS
Öö taevas on valge lastel õhetus palgel
Lõke punaselt hõõgab
Ja tugevate meeste rammu mõõdab.
Meie vahvas seltskonnas
Väliseesti maakonnas
Nauditakse pikimat ööd mil käed ja jalad ei tee tööd.
Jaanipäeval on meelolu alati nii vaba, nii mõnus ja nii muhe. Suverõõm, mis kõikidel hinges tahab tantsida ja laulda meie hinges. Sel juunikuu õhtul Fäsackerhofis lasime lauluhääled valla ja nautisime parimaid maitseelamusi, mida pakkusid meile meie seltsi enda
liikmed kaasatoodud hõrgutistega. Eriline tänu Indrekule viineripirukate valmistamise eest, mis olid laste suured lemmikud.
Lapsed jooksid ringi, imetlesid kanu, kitsi ja sigu, sõitsid hobustel traavi ja otsisid mõistatusele lahendusi. Batuudil hüpati higimullide langemiseni, et siis kasta end kiiresti basseini külma vette ja jätkata seikluste otsimist. Go-carti autod olid lastele justkui preemia selle eest, et nad ikka jätkavad eesti vaimsuse ja traditsioonide hoidmist.
Puude all mõnusasti õhtusööki nautides tuli jaanipäevalistel vastata nii mõningalegi viktoriini küsimusele, et näidata oma üldteadmisi Eesti ja Šveitsi Eesti Seltsi kohta ning fantaseerida Eesti tuleviku üle.
Jaanipäev oli üks ütlemata tore perekondlik kogunemine pärast pikka koroonapausi. Ilmataat õnnistas meid mõnusalt sooja ja kuiva ilmaga. Tore oli lihtsalt olla ja rääkida ära kõik rääkimata jutud.
meribel hagen
jõulupidu koroona kiuste
Uris toimus 4. detsembril üks uskumatult armas, hoogne, lõbus ja muusikat täis jõuluõhtu. Esimest korda peetud jõuluturul pakuti muu hulgas nii kodutehtud pasteeti kui kaelakeesid. I.M.E.Koor tõi Altdorfi eesti jõulumuusika kõla. Lapsed ja noored tegid kohapeal jõuluvanale ettekandmiseks nukuteatri etenduse.
Suuri ja väikeseid abilisi oli peol palju. Uku ja Christian koorisid ja lõikasid väikelastele vitamiine lauale, Kaja lõikas Teedu tehtud kringlid, Eve ja Reto aitasid kõik lauad paigutada ning pärast pidu kõik korda sättida. Marina toimetas lastega ja Kaili küpsetas neile piparkoogid kaunistamiseks. Teet tegi
soovijatele fotonurgas perepilte. Nii tublide abilistega sujus õhtu eriti hästi.
Meie köögis oli superkokk Peeter, kes vastutas oma armsa Elora abiga, et kõik kõhud täis saaksid. Hapukapsas hinnati Šveitsi parimaks ja järgi ei jäänud midagi! Lisaks sai veel suppi, pikka poissi, vegan tüdrukut ja kamavahtu. Loodame, et saime kõigile hinge õige jõulutunde!
P. S. Vegan tüdruku retsepti on siin:
FONDÜÜ-ÕHTU GENFIS
Novembrikuu lõpupoole kohtusime eestlastega Genfis traditsioonilisel fondüü-õhtul. Külalisi oli tulnud ka teiseltpoolt piiri Prantsusmaalt.
Šveitslased kaklevad tihti omavahel, et kes teeb kõige õigemini fondüüd. Lugu elust: Ühel fondüü-õhtul pidi sõpradest keegi tegema fondüü valmis. Keegi ei julgenud seda vastutust võtta. Kui siis üks seda siiski tegi, tulid teised pidevalt kõrvale ja hakkasid näpunäiteid jagama.
Eestlased olid fondüü-õhtul aga üksmeelel, et fondüü maitses suurepäraselt. Nautisime lihtsalt üle pika aja üheskoos olemist ja juttu jätkus kauemaks. meribel hagen
meribel hagen
maailmakodanik malle-reet niilus
Enne meeleolukat fondÜÜ-õhtut Genfis, kohtusid Meribel ja Annika
Malle-Reet Niilusega. Seiklusi on olnud daami elus omajagu, kuid Genfis on ta elanud juba 50 aastat.
Malle sündis 1935. aastal Tallinnas. Tema isa oli Johannes Voldemar Veerus, kes oli hinnatud mehaanikainsener. Ema oli prantsuse ja saksa keele filoloog. Malle 11 aastat vanem õde õppis Eestis arstiteadust. 1944. aastal põgenes kogu pere Saksamaale, kolme aasta pärast liiguti edasi Rootsi. Malle mäletab hästi ilmselt oma elu kiireimat trepist käikupõgenikelaeval ilmus järsku silmapiirile torpeedo, mida märgates kõik alumistele tekkidele põgenesid.
Malle õde lõpetas meditsiiniõpingud Rootsis. Seal ta ka taaskohtus ja abiellus oma eestlasest peigmehega. Võimaluse tekkides otsustas paar minna edasi Kanadasse, kus neile sündis ka kaks tütart.
Isa Johannes töötas Rootsis Göteborgis Chalmersi ülikoolis. Varasem ülikoolikaaslane ja sugulane kutsusid teda aga kolme aasta pärast Argentiinasse. Argentiina oli toonases ettekujutluses võrdne maailmalõpuga, seega läks isa alguses
üksinda. Malle asus vanematega elama Olavarriasse Buenos Airese provintsis. Piirkonnas elas umbes sada eestlast, Malle vanusegrupis umbes kümme. Eesti noortest olid Malle ja Leo ainsad, kes hiljem ka abiellusid.
Malle ema väärtustas väga keeleõpet, nii oli tütrel juba Eestis saksakeelne lapsehoidja. Seetõttu polnud Sak-
koolis käimine Malle jaoks raske. Hiljem Lübeckis oli isegi eestikeelne kool. Rootsis sai 12-aastane Malle alguses rootsi keele tunnis ainult kriipsu kirja. Rõõm oli suur, kui aasta pärast tunnistusel vähemalt selle kõige madalama hinde kirja sai. Kolme aastaga sai igaljuhul rootsi keel selgeks, seejärel tuli ette võtta hispaania keel. Olavarria oli Calera Avellaneda tsemendi- ja lubjavabriku töölislinn, kus oli ainult algkool. Gümnaasiumiks vajalikud 32 eksamit said aga ikkagi tehtud ja hiljem õppis Malle Buenos Aireses arhitektuuri. Pärast lõpetamist abiellus Malle Leoga, kes oli advokaat. Peagi sai Leo stipendiumi Dallase ülikooli ja nii kolis noor abielupaar Ameerikasse. Kuna muid arhitektuuri teemalisi kursusi polnud, siis õppis Malle seal valgustustehnikat. Tagasi
Buenos Aireses töötas ta Ehitusuuringute Keskuses. Noorusest hoolimata oli ta isegi ehitusinspektor ja töötas välja ehitusstandardeid kortermajadele. Valgustustehniku ja arhitektina töötas ta ka veel mitmete muude projektidega. Vahepõikena Hollandis õppis Malle organiseerima ehitusmaterjalide näitusi. Seejärel oli paaril tunne, et on saabunud aeg jääda Buenos Aireses paikseks. Üllatuslikult sai Leo 1969. aastal aga ametikoha Kirikute Maailmanõukogus
„Mu elu on kaunis huvitav olnud, ei saa kurta!“
elulugu
Malle–Reet Niilus, Meribel Hagen ja Annika Fibbioli Genfis, novembris 2021
samaal
Genfis. Nii reisis pere koos pisitütre Silviaga Šveitsi, kindla mõttega minna kolme aasta pärast tagasi Argentiinasse. Nüüdseks on möödunud juba 50 aastat, Malle ja Silvia elavad endiselt Genfis (Leo lahkus meie seast 2015). Hoolimata raskest algusest, kasvas Silvia üles hispaania, inglise, saksa ja prantsuse keelega. Genfis töötas ka Malle Kirikute Maailmanõukogus, tegeles palju arengutööga, eriti Aafrikas.
Genfis suhtles pere mõningate eestlastega, nii privaatselt kui ka Šveitsi Eesti Seltsi raames. End näeb Malle eelkõige maailmakodanikuna - tema saab igas maailmanurgas hakkama. Tervise tõttu pole ta viimastel aastatel
Eestis käinud, aga räägib telefoni teel tihti sugulastega. 2003. aastal avati Eesti Energias Malle isa Johannas Veeruse mälestustuba, kus saab tutvuda endise Elektrikeskuse direktori energiateemaliste artiklite ja raamatutega. Pidulikust avamisest võttis ka Malle osa.
Meribel hagen annika fibbioli
Lisaks intervjuule on allikana kasutatud ka kahte Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklit:
https://www.energia.ee/ uudised/avaleht/-/newsv2/ migreeritud-uudis-255 http://www.eestikirik.ee/inmemoriam-leopold-johannes-niilus/
mis keeltes te räägite?
Malle-Reet Niilus õppis elu jooksul ära kuus keelt: eesti, saksa, rootsi, hispaania, inglise ja prantsuse. Ka meie seltsi lapsed on ühed parajad polüglotid. Järgnevalt väike valik keeltest, mis meie segaperedes kuulda on:
eesti keel - Jõulud saksa keel - Weihnachten šveitsi saksa keelWiehnacht prantsuse keel - Noël itaalia keel - Natale rootsi keel- Jul
toetusprojekt
Šveitsi Eesti Selts tegi kevadel 2021 üleskutse oma liikmetele ja sõpradele toetada koroonaviiruse tõttu raskesse olukorda sattunud lasterikkaid perekondasid või lasterikkaid üksikvanemaid.
Toetuse eesmärk oli katta laste toidulaud vähemalt ühel nädalal, sest eelkõige koolide sulgemise tõttu jäid paljud lapsed ilma päeva olulisimast söögikorrastkooli lõunasöögist.
Seetõttu võtsime ühendust Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) presidendi Aage Õunapiga, kes oma suure südame ja asjaliku abiga aitas leida üles õiged perekonnad üle kogu Eesti.
ELPL viis oma liikmete seas läbi väga sisuka küsitluse, et leida üles abivajavad perekonnad ja seda kõikides maakondades. Küsitluses tuli märkida, kuidas koroona on mõjutanud perekonna elu, mitu last on perekonnas, millest tuntakse kõige rohkem puudust.
Meile saadetud vastused tegid meid kurvaks ja murelikuks valitseva olukorra üle. Me ei saa kõiki aidata, aga
on rõõm, et me saame aidata otseselt abivajajaid. Saime ka väga toreda tagasiside fotode näol.
Meie üleskutsega ühines Mirjam Loertscheri ettepanekul ka Šveitsi Balti Komitee. Üheskoos suutsime abistada 50 perekonda, kes said umbes 120.- franki toidulaua katmiseks ühel nädalal.
Jõulude ajal on lastel palju soove ja unistusi, mida jõuluvana üritab ikka täita. Kahjuks ei ole jõuluvanal just alati võimalik täita oma kotti laste unistustega. Mis oleks, kui aitaks jõuluvanal sel aastal kotti täita ja viia unistused nende unistajatele?
Kui kellelgi on soov toetada Lasterikaste Perede Liidu perekondasid, siis seda on võimalik teha igal ajal: www. lasterikkad.ee/toetajatele/ meribel hagen
albaania keel - Krishtlindjet kurdi keel - Noel hollandi keel - Kerstmis vene keel - Рождество araabia keel - Eid almilad filipiinide keel – Pasko
elulugu
Malle-Reet Niilus tütar Silviaga, novembris 2021
ANU nef: lõpp hea, kõik hea!
Anu, seltsi pikaaegne ja väga aktiivne liige, otsustas perega pikemaks ajaks Eestisse kolida. Kolimisseiklused Šveitsis ja administratiivsed väljakutsed Eestis lisasid vürtsi tagasikolimisunistuse täitumisel.
MILLAL TULI MÕTE KOLIDA
TAGASI EESTISSE JA MIKS?
See tuli esimest korda jutuks 2020. aasta suvel kui firma, kus töötasin, otsustas uksed sulgeda. Kuna abikaasa oli selleks ajaks 10 aastat ühes firmas töötanud, siis tema oli see, kes käis idee välja, et nüüd, kus mõlemad otsime uusi väljakutseid, siis miks mitte Eestis? Eelkõige tore tundus see mõte just laste ja vanavanemate pärast, andes neile võimaluse olla koos rohkem kui ainult ja lühidalt nii jõuludel kui ka suvel.
KUI KAUA LÄKS AEGA MÕTTEST TEOSTUSENI?
Kaua. See ei olnud üleöö otsus, vaid pikalt kaalutletud. Meil oli kõik paigas Šveitsis - st stabiilne elu suure ja hästi toreda sõpruskonnaga nii endal kui lastel. Lastel oli Šveitsis hea kool olemas ning eelkõige hästi palju väga väga toredaid sõpru ümberringi, kuna elasime rajoonis, kus on palju korterelamuid ja palju lapsi. Seega, see otsus võttis aega ikka kuid - detsembris 2020 otsustasime, et hakkame uurima kooli ja elamist Eestis ning kui heas koolis koha
Ma ütlen ausalt, et kui ma nüüd lapsi vaatan, siis minu eelnev muretsemine oli asjatu.
saame, siis haarame sellest võimalusest 100% kinni. Ning selles osas saime aprill/mai 2021 kinnituse, mil lõime ka plaani lukku.
MIS TEKITAS ENIM ELEVUST
TEADES, ET VARSTI KOLID
TAGASI EESTISSE?
Kuna me polnud koroona tõttu kaua Eestis käinud, sh esimest korda sai ka jõulud ilma Eesti pereta veedetud, siis just see mõte, et saame koos vanematega jälle aega veeta, tekitas enim rõõmu. Ehk siis võimalus olla perekonnaga koos argipäevas ilma mõtlemata, et varsti peab hakkama tagasi lendama, oli midagi, mida ootasin seekord küll. Seda sai tehtud juba 16 aastat.
KAS TAGASIKOLIMINE OSUTUS KEERULISEMAKS, KUI ARVASITE? VÕI LAABUS KÕIK KENASTI (ADMIN POOL)?
Lõpp hea kõik hea! Igasugu viperusi oli ikka selles protsessis. Koolikoha saamine oli üks peamine peavalu, kuna Eestis seda ei anta ilma eluaseme sissekirjutuseta,
ka siis mitte kui ütled ja näitad oma krunti ja selle ostulepingut, et sinna tuleb kohe maja, kuhu elama kolime. Suveks kooli registreerumist jätta on riskantne, kuna selleks ajaks on koolikohad läinud, sest heades elurajoonides on elanikke, sh lapsi, palju enam kui koolis kohti pakkuda. Kuna laste heaolu oli meie jaoks prioriteet, siis enne me oma plaanist Eestisse kolida avalikult suuresti ei rääkinudki, kuni teadsime 100%, et saame valitud kooli ja lasteaia koha ja teeme tõesti plaani teoks. Samuti anti meile Šveitsi piiripunktist telefoni teel valeinformatsioon seoses kogu meie asjade kolimisega, mille tõttu veel samal päeval kui lend Eestisse oli, pidime sõitma Konstanzi piiripunkti ja kõik oma asjad uuesti deklareerima ehk kogu paberimajanduse uuesti tegema. Samuti läks kolimisfirmal, kes meid abistama pidi, kuupäev sassi, ehk siis pakkisime ja tassisime 6ndalt korruselt kõik, mis meil oli öö ja päev enamasti kahekesi alla. Sel pe-
rioodil oli meil ridiradapidi erinevaid väljakutseid, millest koos abikaasaga tulime ikka ilusti välja. Eesti poole pealt võttis tollideklaratsioon mõned minutid aega ja üks allkiri, kuid pidime kindlaks tegema, et oleme kohal samal ajal kui asjad veoautoga Eestisse saabuvad. Õnneks meie veoauto sai oodata paar päeva meie asjadega Eestis kuniks me ka läbi Euroopa reisides Eestisse jõudsime ja asjad maha laadisime. Igatahes, see oli seda väärt.
DIASPORAA KÜSITLUSE TEINUD BALTI UURINGUTE KESKUS TÕI VM VIRTUAALFOORUMIL VÄLJA, ET PALJUD VÄLISEESTLASED VAJAKSID ABI TAGASIKOLIMISEL, ET EI TEA, KUST OTSAST ALUSTADA? MIDA SA NEILE SOOVITAKSID, KAS ON MIDAGI ERILIST, MIDA PEAKS SILMAS PIDAMA?
Loomulikult oleks hea, kui oleks konkreetne interneti lehekülg, kus on täpselt kirjas, mis dokumente vaja, et Šveitsist Euroopa Liitu
tagasi eestisse
kolida arvestades erinevaid nüansse, sh, et tegemist on eraisikuga, non commercial laadung veoautol, jne. Seal on palju aspekte, mida tuleb arvestada ja kus on oluline see, et need dokumendid oleks ajakohased, sest ka neid pidevalt muudetakse ja täiendatakse. Meie saimegi valeinfo, kuna vastutav isik piiril ei teadnud, et uus dokument on väljaantud, mida meiesugused kolijad peaksid Šveitsist lahkudes täitma. Hea link välismaalt Eestisse kolijatele oleks kindlasti suureks abiks. Nimekiri admin asjadest, mis Šveitsis enne tulekut ära teha tuli, oli küll väga pikk, kuid ma alustaks tõesti tollist kõigepealt ja uuriks sealt, mis dokumente kolimiseks eelkõige vaja ja siis kontrolliks selle ehk nüüd veel kolmanda isikuga samuti üle.
SA KOLISID KOOS MEHE JA KAHE LAPSEGA. KUIDAS NEMAD KOHANESID? KAS ŠVEITSLASEST ABIKAASA ÕPIB JUBA SUURE HOOGA EESTI KEELT? KAS LAPSED KOHANESID HÄSTI - SEE ON PALJUDEL PEREDEL EHK KÕIGE SUUREM TAKISTUS? Kui me siis kevadel 2021 tõesti otsustasime, et teeme selle ettevõtmise ära, siis just lapsed olid need, kelle pärast me seda sammu eelkõige teha tahtsime kui ka need, kelle pärast kõige suurem mure oli. Ma ütlen ausalt, et kui ma nüüd lapsi
vaatan, siis minu eelnev muretsemine oli asjatu. Selles vanuses lapsed (5 ja 7) teevad meile ikka silmad ette oma kohanemisvõimega. Neil oli Šveitsis tõesti palju suurepäraseid sõpru ja ma aeg-ajalt ikka kahtlesin, kas see on õige otsus just sellepärast, et neil oli paar väga sügavat sõprust juba tekkinud ja mitte ei tahtnud neid lõhkuda. Aga nüüd, helistavad nad Facetime’ga ja ootavad väga jõule, mil jälle teineteist näevad. Ehk siis hea sõber on see, kellele sa võid kindel olla ka siis, kui sa teda ei näe. Kehtib ka 5 aastastel. Meie lapsed kohanesid Eestis väga kiiresti, millele aitas kindlasti kaasa ka see, et neil on väga toredad mamma ja papa siin, kelle juures nad tunnevad ennast nagu kodus.
Abikaasa on kesk-Šveitsis üles kasvanud, ehk siis mägede- ja suusapoiss igatepidi. Aga ka tema tunneb ennast siin väikeses Eestis hästi ja on omale ka murdmaasuusad soetanud, millega tänases lumises ilmas saab ehk ka suusaindu rahuldada. Samuti on ta kanda kinnitanud ühes Eesti ettevõtte juhtkonnas, mis on talle ka suureks motivatsiooniks ja heaks võimaluseks oma suhtlusringkonda siin suurendada. Eesti keelega tegeleb nii palju, kui õpib seda igapäevaselt ühest äppist, kui ka üritab lasteaia
õpetajatega ja muudes asjaajamistes kaasa rääkida.
KAS SOOVITAKSID TEISTELE EESTLASTELE ŠVEITSIS KAALUDA MÕTET TEHA SEE VEIDI HULLUMEELNE SAMM?
See olukord ja võimalus tundus meile olevat küll hulljulge, kuid eelkõige kui üks suurepärane võimalus meie perele, millest tahtsime kinni haarata. Lapsed ja nende heaolu on minu abikaasa ja minu jaoks esikohal ning ma südamest usun, et see võimalus neil, nende teisel kodumaal elada, kultruuri, traditsioone ise kogeda ja keelt argipäevas rääkida, on hindamatu. Kui vaatan kõigest mõned kuud tagasi, siis tundub ka endale see tõesti väga julge samm, kogu elu kokku pakkida ja kõike otsast alustada. Samas nüüd, kus ma Eestis olen, on tunne nagu ma polekski kunagi ära olnud ja kõik on nagu sama, kuigi nii palju on ju tegelikult juhtunud ja muutunud vahepeal. See tegi (re)integratsiooni kindlasti meile lihtsamaks - naasesime juba tuttavasse teise koju nö. Nii et, eks igaüks peab ise tunnetama, mis see õige on, aga minu hing ja süda on rahul, eelkõige ka sestap, et näen, et kogu meie pere on rahul ja õnnelik ka meie Eesti kodus.
KAS OLED AVASTANUD EESTIS MIDAGI, MIDA SA ENNE EI TEADNUD VÕI TEINUD MI-
Miks peetakse jõule?
“Mingi asi Jeesuse pärast. Kui Jeesus sündis. Siis saab jõuluvana saaniga sõita.”
räägitud Laste Klubis
DAGI, MIDA ENNE TEINUD EI OLNUD, KUNA AEG OLI ALATI VÄGA PIIRATUD?
Kogu tempo Eestis on nüüd hoopis teine, kui siis, kui lühidalt puhkusel oleme käinud. Me oleme pea terve sügis igal nädalavahetusel mere ääres käinud või mõnda rabamatka teinud. Meile kõigile meri väga meeldib, nii ilusa kui ka tormilise ilmaga ja sestap meie matkad mägedes on asendatud nüüd peamiselt rannikuäärsetega. Üks, mis minu jaoks uus on, on sügavasse metsa ehitatud modernsed puit-klaasist majakesed, mida saad siis mõneks päevaks rentida ja lihtsalt olla - rahus ja vaikuses, keset loodust. Väga mõnus uus trend, mis pole veel väga suureks puhutud, vaid need majakesed on pigem kui “hea seenemets”, millest avalikult ei räägita.
meribel hagen Fotod: erakogu
gerda märtens aitab joonistada
Mida sa teed jõulude ajal?
“Olen kodus, mängin lumega.
Lähen hoovi ja ehitan lumememme.
Issi ehitas iglu.
Lähen Eestisse ja teen sõpradega lumesõda.”
räägitud Laste Klubis
Gerda Märtens on illustraator, kunstnik ja pärast tema esimese lasteraamatu, “Virmalised” ilmumist võib teda nimetada ka kirjanikuks. Ta elab Baselis ja loob illustratsioone oma kodustuudios.
Tema tööd jõuavad Eesti lasteraamatutesse, ajakirja “Täheke” ja kunstinäitustele. Me palusime Gerdalt ühte kaunist pilti meie Jõululehte, millest rääkides tekkis hoopis idee luua midagi üheskoos. Sest selts toimib vaid siis, kui üheskoos seda hoida ja edasi arendada.
Nii istusimegi ühel pimedal oktoobrikuu õhtul ZoomisGerda ja seltsi juhatus - ja joonistasime Gerda juhendamisel. Küsisime Gerdalt, kuidas sündis see mõte teha selline hullumeelselt vahvasti kõlav jõulupuu: “Mõte selline kompositsioon teha tuli vist sellest, et ühest küljest on jõulu-
puu jõulude sümbol. Aga samas tänapäeva maailmas on kõige väärtuslikum elav loodus, nii, nagu see ise kasvab ja areneb, oma karvaliste ja sulelistega, igaüks isemoodi põnev. Inimeste maailma siseselt aga julgegem olla igaüks nii, nagu südames tunneme ja löögem kampa teistega, sest seltsis on segasem ja rõõm kasvab jagades.”
Gerda pakub kõikidele huvilistele eratundide ja -konsultatsioonide võimalust, et teha algust või arendada oma oskusi illustratsiooni alal. Tema juhendamisel saavad julgust ja oskusi juurde ka kunstivõõrad inimesed. Ühendust saab Gerdaga: gerda.mrtens@gmail.com. www.gerdamartens.com
Šveitsi eesti selts
P.S. Kuulake ka nende karvaliste ja sulelistega koostöös sündinud laulu!
MUSKAATKÕRVITSA KINGITUS
500g jahu
320g muskaatkõrvitsat
200g taimset piima
50g suhkrut
50g oliiviõli
7g pärmi
7g soola
Küpseta kõrvitsat ahjus 200ºC juures 30 minutit, püreesta ja lase jahtuda. Sega taimne piim, suhkur ja pärm. Lisa oliiviõli, kõrvitsa püree ja pool jahu kogusest. Sõtku ja lisa sool. Sõtku edasi ja lisa ülejäänud jahu. Lase kerkida topelt koguseni.
Jaga taigen 20 võrdseks tükiks ja veereta kakukesed. Seo nööridega 4 korda, et oleks nagu kõrvits ja jäta plaadile kerkima. Küpseta 15-25 minutit 180ºC juures. Lase jahtuda ja eemalda nöörid.
Või siis seo nööride külge väike kingitusepael ja tee sellest sõbrale soe ja värske jõulukingitus!
Retsepti autor on Rando Kauge, kellega on meil võimalus kohtuda EV 104 üritusel veebruaris 2022.
matemaatikal on ükstapuha
Akadeemilised õhtud said alguse 2020. aastal. Need toimuvad veebis ning osaleda saab igast Šveitsimaa nurgast. Aasta viimasel akadeemilisel õhtul rääkis Juhan Aru matemaatikast. Võtsime temaga jõulukuu eel uuesti ühendust.
KAS MATEMAATIKA OLI LAPSEST SAATI SEE “LEMMIK” ÕPPEAINE VÕI KUJUNES SEE PIGEM KOOLI AJAL ALLES VÄLJA, ET SEE ON SINU ALA? EPFL’is (Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne), kus ma praegu töötan, on parasjagu kampaania, mille nimeks on “respekt” ja mille eesmärgiks on, et kõik võiksid tunda end ülikoolilinnakus ja loengutes vabalt ja turvaliselt. Semestri alguses oli meie kui õppejõudude ülesanne õpilasi sellest kampaaniast teavitada. Mulle kui matemaatikule oli see väga lihtne: võisin rahulikul ja kindlal südamel Juhan Viidingut ümber sõnastada ja lausuda, et matemaatikal on ükstapuha, kes te olete; matemaatika ei hooli teie soost või rassist või usust, matemaatikat ei huvita, kui anderikkad või vähem andekad te olete; matemaatika on teie vastu sõbralik ja avatud, kui temaga tegelete, ning samas ei lase kedagi endale päris ligi – ta hoiab alati mõne saladuse varuks.
Ja täna mõtlen, et ehk tund-
sin tõesti juba kooli ajal seda avatust, otsisin seda matemaatika sõprust. Ma ei tea, kas matemaatika oli mu lemmikaine, aga oli kindlasti aine, kus tundsin end alati mõnusalt. Hiljem olen proovinud mitu korda matemaatika juurest pageda, võibolla sellepärast, et ta endale päris ligi ei luba, aga siis ikka jälle tagasi tulnud – tunnen end tema seltsis hästi!
KUIDAS JÕUDSID ŠVEITSI? Šveitsi tulin järeldoktorantuuri 2015. aasta sügisel. Doktorantuuri ajal Lyonis Prantsusmaal oli mind tänu mu äärmiselt toredale ja kannatlikule juhendajale haaranud valdkond nimega juhuslik geomeetria. Minu suureks õnneks oli selle valdkonna suurimaid nimesid, Wendelin Werner, ka nõus mind ETHs enda järeldoktoriks võtma. Olen talle tänaseni südamest tänulik, tegemist on mitte ainult suurepärase matemaatiku, vaid ka väga suure inimesega (olen temaga teinud ka intervjuu Sirbis: „Pilvede tähtsusest“), temagi on minu kui matemaatiku teed palju mõjutanud.
KAS EESTI ON LÄHEDAL VÕI KAUGEL?
Jura metsas ja talvises Genfi järves on Eesti lähedal. Südasuvel, kui kõik aknad ja aknakatted on kuuma eest kaitseks kinni pandud ja istun külmas vannis, on Eesti kaugel – liiga kaugel. Kui kirjutan, on Eesti mulle lähedal. Kui on pere tähtpäevad, on
Eesti liiga kaugel.
SA KIRJUTAD KA LUULETUSI. MILLAL SEE POOL SINUS AVANES VÕI MILLAL SA SELLE HUVI LEIDSID? Oma esimesed luuletused kirjutasin küll tütarlastele põhikoolis. Teadlikumalt hakkasin kirjutama, kui Eestist lahkusin. Luuletamine oli mulle justkui päeviku eest. Muidugi on mu ema, kes on suur kultuuriarmastaja ja humanitaar, seda tegevust alati toetanud ja mind ka kokku viinud inimestega, kellega luulest ja kirjandusest arutada. Üks neist näiteks oli Ene Mihkelson.
Need kaks rida sobivad ka tänasesse talveootusesse:
„Eestimaa metsad on raagus ja ootavad lume külvamist“
Mäletan, et kirjutasin need bussis Tallinnast Tartusse, olin just Inglismaalt jõuludeks koju lennanud, lund veel polnud ja Eestimaa näis seal pilvede vahelt pisut nukker ja ootel.
KUI SUL TULEKS KOHE SELLINE VÄIKE JÕULULINE LUULERIDA, SIIS JÕULULEHT TÄNAB SIND!
Täna sajab Lausanne’s lund. Sellest innustatuna saadan read oma luulekogust „Vihmapiisk nina peal”:
Tahaksin olla sama värske nagu äsja langenud lumi laiade lumeräitsakate kombel talveöös hõljuda tasa koputada akendel –head und! juba varavalges ärgata –puhas, särav, lai lumi mis ripsmetele langedes naeratab üks julge ja värske mõte, mis rõõmustab, kui ütled valjusti!
Nendest sõnadest on Eeva Talsiga valminud lugu “Värskelt langev lumi”, mida saab kuulata siit: meribel hagen
Täispikk intervjuu SES’i kodulehel Fotod: Andrea Abegg Serrano
Jõulutervitus
Kallid sõbrad! Möödumas on sündmusterohke 2021. aasta. COVID-19 viiruse uued lained hoidsid meid ka sel aastal ärevatena. Eesti Vabariigi 103. aastapäeva ühes seltsi üldkoosolekuga tähistasime digimaailmas, kuid õnneks oli meil sel aastal siiski mitmeid võimalusi ka päriselt kohtuda: aukonsulaadi avamisel, jaanipäeval, öölaulupeol, Tonhalle taasavamiskontserdil, fondüüõhtul ning ka jõulupeol. Lisaks oli mitu kohtumist veebis Akadeemilistel õhtutel. Loodetavasti toob järgmine aasta uusi ja põnevaid kohtumisi nii silmast silma kui ka digimaailmas.
Aasta lõpetab veel ka üks eriline tunnustus - 26. novembril ehk kodanikupäeval tunnustas Välisministeerium tänukirjaga rahvadiplomaate ja kodanikuühendusi, kes on märkimisväärselt aidanud edendada eesti keelt ja
kultuuri ning Eesti ettevõtlust maailmas. Selles pikas nimekirjas on sel aastal ka Šveitsi Eesti Selts. Oleme meelitatud ja liigutatud. Seda kõike aga ei oleks juhtunud ilma teieta, kallid seltsi liikmed!
Šveitsi Eesti Selts soovib teile kõigile lumist ja pehmet jõuluaega! Rahulikku olemist ja üksteise mõistmist. Loodetavasti lendate kõik kenasti kodumaale ja sel aastal võimaldab seda meile ju lausa Swissi mugav otselend Zürichist. Jäägu 2021. aastat lõpetama jõuluõhtul kõlanud hoogne ja rõõmsameelne lastelauluke:
Naljahelin ha-ha-ha
Rõõmuhõiskeid ho-ho-ho
Triangel lööb meil kill ja kõll
Heliseb meil uksekell.
Lumist jõuluaega!
Teie Šveitsi Eesti Selts
eesolevad üritused
VI Akadeemilise õhtu viib läbi Kelli Grand 25. jaanuaril, teemaks “Mäng geenidega”. Kui koroonaviirus lubab, kohtume EV104 aastapäeva tähistamiseks 26. veebruaril Montreux lähistel koos kokk Rando Kaugega. Jaanipäeva peame taas GRIN Festivalil Graubündeni kantonis 2. juulil. Teiste seas esineb Duo Ruut. Lisaks on järgmisel aastal kindlasti ka väiksemaid kokkusaamisi erinevates paikades.
konsulaarteenused puust ja punaseks
Eesti kodanikel on võimalus valida konsulaarteenuse või -abi saamiseks kahe asukoha vahel: Šveitsi prantsusekeelse konsulaarpiirkonna katmine toimub Genfist (Matteo Inaudi) ning itaalia- ja saksakeelse piirkonna katmine Zürichist (Michael Reiss).
Kaks olulisemat ja kõige enam kasutatavat teenuse ja abi liiki, mida Eesti kodanikud aukonsulite vahendusel saavad, on seotud isikut tõendavate dokumentide väljastamisega ning ajutise Eestisse tagasipöördumisdokumendi väljastamisega.
Esiteks, aukonsulite kaudu on võimalik Eesti kodanikel kätte saada oma isikut tõendavaid dokumentepassi, ID-kaarti, aga ka digitaalset ID-kaarti. Kui tellite uue dokumendi Politsei- ja piirivalveameti (PPA) iseteeninduskeskkonnas, mõnes PPA teeninduspunktis või Eesti saatkonnas, siis on võimalus valida dokumendi väljastuskohana ka teile kõige paremini sobiv aukonsuli poolt juhitav konsulaarasutus – seega Šveitsis elades kas Genf või Zürich.
Teiseks, reisidokumendi kaotuse või varguse korral, aga ka kehtetu reisidokumendi korral, kui soovitakse tagasi pöörduda Eestisse, on võimalik aukonsuli vahendusel taotleda ajutist Eestisse tagasipöördumise dokumenti – tagasipöördumistunnistust. Selleks Šveitsi
Jõululeht 2021 valmimist toetas:
tuleb jälle pöörduda endale asukoha poolest sobivama aukonsuli poole.
Täpsustuseks, et alla 1-aastastele Eesti isikut tõendavat dokumenti veel mitteomavatele väikelastele väljastatakse antud dokument Šveitsi rahvusvahelise sünnitunnistuse (CIEC) alusel Eestisse reisimiseks tasuta. Ning sellisel juhul saab lapsevanem juba ise Eestis olles lapse isikut tõendava dokumendi taotluse mõnes PPA teeninduspunktis sisse anda.
Otse loomulikult võib ette tulla ka muid juhtumeid, kus aukonsulid oma abi või nõuga toeks saavad olla. Omalt poolt soovitan spetsiifilisemate küsimuste korral alati ka saatkonnaga ühendust võtta, et üheskoos kõige parem ja lihtsam lahendus välja pakkuda.
Eesti Saatkond Viinis Wohllebengasse 9/12 1040 Wien
Tel. +43 1 50 377 61 11 embassy.vienna@mfa.ee
Eesti aukonsul Genfis Léon-Gaud 5 1206 Geneve
Tel. +41 22 839 7000 minaudi@avocats.ch
Eesti aukonsul Zürichis Schaffhauserstrasse 550 8052 Zurich
Tel. +41 44 363 67 67 admin@estonianconsulate. ch
Marju Tooding Konsul Eesti Saatkond Viinis
