MEREKEEL
Randumisest, sildumisest ja haalamisest
Pärast Tõllu kohtumist kaiga tuli laeva kaks nädalat tehases remontida. Kuivastu sadama kairambi remondiks kulub palju rohkem aega. Foto: Madli Vitismann
Enn Oja
V
ahel võib ajakirjandusest lugeda-kuulda, kuidas laev randub või maabub sadamas või kai ääres. Randumise kasutamise ja määratluse uurimisega selgub, et mõiste pole sugugi üheseltmõistetav ning osa on üle võetud meresõidu algusajast. Selgitamist vajavad ka sildumine ja haalamine. Eesti keele seletav sõnaraamat annab randumisele lihtsa selgituse: merelt randa jõudma, kuid toob samas mitu eksitavat kasutusnäidet: Tallinna sadamas randub paljude maade laevu. Laev randus sadamakai ääres. Veaks on randumise seostamine sadamaga, sest laeva kokkupõrge kaiga võib mõlemad viia mõneks ajaks rivist välja. Mereviki täpsustab: randumine on laeva merelt (ka järvelt ja jõelt) rannale liginemine laeva jaoks ohutu sügavuseni, ka paadi jõudmine randa. Seega, randumine ei tähenda kindlasti laeva sõitu rannikule või rannikusse kinni (nagu Ever Given Suessi kanalis),
samuti mitte sadamas kai äärde või kaisse (nagu parvlaev Tõll Kuivastus). Küll on randasõit võimalik väikesel paadil, millele kokkupuude maaga viga ei tee. Sageli on meie randades paadid tervenisti kuivale tõmmatud. Vanasti sõideti väikeste alustega, mis võisid ka vöörtäävi, emapuu ja põhjaga randa puutuda, laevade suurenedes aga muutus randumine juba laevale ohtlikuks (kirp on suhteliselt võimekam kui elevant) ning püüti jääda ettenähtud keskkonda ujuvile.
Lennuk maandub, laev sildub, paat randub, inimene maabub. Omaette randumise ehk randasõidu liik on meiepäevil vanade laevade sihipärane täiskäiguga randaajamine tõusuajal, et järgneva mõõnaga saaks kuivalejäänud laeva hakata tükkideks lõikama. Hoovustega liikuval liival võib olla nii suur jõud, et võib ka teraslaeva tükki-
Veeteede TEATAJA nr 3 2021 (124)
Kuidas kunagi väljenduti Tuntud hüdrograaf ja merekaartide koostaja ning „Eesti Lootsi“ esimese väljaande autor Johan Mey kirjutas juba 1923. aastal: „...paadid maanduwad siin ikka weel wana isaisade wiisi järele põhja kinni jäädes kuhugile kiwide wahele leitud lautrisse ja tuleb neid tuulise ilma ja lainte puhul ikka kuivale wedada, mis kalameestele teatud mõõdul tüli teeb.“ (J. Mey. Käsmu ja Võsu sadamatest. Päevaleht, 19. mai 1923). deks kiskuda. Nt Inglismaa kaguvetes Goodwini liivamadalal olevat üle 2000 laeva oma viimse puhkepaiga leidnud, neist paljud tükkideks rebituna. Maabumine tähendab juba laevalt maale minekut ning käib inimeste, mitte laevade kohta. Mis puutub dessantlaeva, siis tema võib küll sõita sihipäraselt põhjaga randa kinni, ent seegi on randumine, maal ta edasi ei liigu. Sellelt laevalt maabuvad jalavägi ja lahing-
43