LAEVALIIKLUS Seoses Veeteede Ameti, Lennuameti ja Maanteeameti ühendamisega kuulub laevaliikluse korraldamise osakond 1. jaanuarist 2021 Transpordiameti koosseisu.
Laevaliikluse korraldamise süsteem (VTS/GOFREP) Laevaliiklusteenused (VTS – vessel traffic services) jagatakse info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenuseks. Infoteenus on laevaliikluse operaatori poolt laevajuhile edastatav üldine informatsioon liiklusolukorra, ilmastikutingimuste, ohtude või muu sellise kohta, mis on või võib olla vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Navigatsiooniabi osutatakse siis, kui laevajuht seda küsib või laevaliikluse operaator vajalikuks peab. Näiteks võivad põhjuseks olla rikked, rasked navigatsioonitingimused või keeruline liiklussituatsioon. Liikluse organiseerimisteenust osutatakse olukordades, kus laevaliiklus on väga tihe või seda on vaja suunata erinevalt tavapärasest, et vältida ohtlikke olukordi ja võimaldada sujuvamat liiklust. Laevaliiklusteenuste puhul on oluline, et laevaliikluse operaator oskab liiklusolukordade kujunemist ja võimalikke ohtusid ette näha ja hinnata, samuti peab teadma laevade manööverdamise võimekust ning suutma konkreetselt ja ühemõtteliselt ennast väljendada, kasutades rahvusvaheliselt kokku lepitud fraseoloogiat. Soome lahe laevaettekannete (GOFREP – Gulf of Finland Reporting) süsteem kohustab laevajuhtidel vastutusalasse sisenemisel esitama asjakohase raporti. Raportitega edastatakse laevaspetsiifilist informatsiooni (suurus,
VTS teeninduspiirkond Soome lahes
sihtsadam, ohtlik last) ja see annab laevaliikluse operaatorile veendumuse, et laevajuht on kuuldel GOFREP vastutusala töökanalitel, mille vahendusel on operaatoril võimalik osutada laevaliiklusteenuseid. Raportites sisalduvaid andmeid kasutatakse hädaolukorras võimaliku päästeoperatsiooni läbiviimisel ning prognooside ja statistika koostamiseks.
VTS arendus 2007. aastal kolis VTS-keskus uude hoonesse Tallinna sihi alumise tuletorni kõrvale Kadrioru veerel. Keskuses on kaasaegne laevaliikluse monitooringuja sidesüsteem, mille seadsid üles Rootsi firma SAAB AB ja Eesti AS Cybernetica. 2019. aastal ühines Veeteede Amet Euroopa territoriaalse koostöö (INTERREG) programmist rahastatava STM BALTSAFE projektiga https:// www.seatrafficmanagement.info/projects/stm-balt-safe/, mille raames töö-
Laevaliikluse korraldamise keskus. Fotod: Transpordiamet
42
Veeteede TEATAJA nr 2 2021 (123)
tatakse välja laevade ja VTS-keskuste vaheline marsruutide ja digitaalse informatsiooni vahetamise funktsionaalsus ja vastavad protseduurid. Laevade marsruutide vahetamine võimaldab võrreldes praeguste VTS-süsteemide võimalustega tunduvalt varem määratleda veesõidukite ohtlikke lähenemisi, kokkupõrkekursse, madalale sõidu või keelatud alasse sisenemise ohtusid ja seeläbi tagada laevaliikluse ohutus ning sujuvus vältimaks viimase hetke manöövreid. Digitaalne infovahetus võimaldab vähendada valestimõistmisi, mis tekivad arusaamatustest suulise kommunikatsiooni käigus raadiosidet kasutades. Sadamate osas on võimalik täpsem ajastamine ehk nn just in time kontseptsiooni rakendamine. Uus funktsionaalsus paigaldatakse Transpordiameti laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS/GOFREP) 2021. aasta lõpuks. STM BALTSAFE projekt näeb ette eelnimetatud funktsionaalsuse arendamist ka laevade navigatsioonisüsteemides. 2021. aasta lõpuks peaks trasside ja digiinfo vahetamise võimekusega laevu, mis sõidavad Läänemerel ja Soome lahel, olema üle 500. Monitooringusüsteemide arengu seisukohalt võib piltlikult öelda, et radar ütleb meile, et midagi on tulemas, AIS ütleb, kes tulevad ja STM informeerib tulijate kavatsustest, mis viivad ohutuse ja logistika täiesti uuele tasemele. Tulemas on ka mehitamata laevad. Esialgu küll väikesed ja teaduslikel eesmärkidel, samas on Norras valmimas ka esimene suuremat sorti mehitamata kaubalaev.