LAEVASTIK
Uus asjaajamise tööriist laevastikus
Rannik, ran Enn Oja, nõus ta nud Kaa rel Or viku
N
eed kolm mõistet lähevad alatihti isegi paljudel kirjameestel segi. Vahel isegi mõistetavalt, sest kui keegi räägib laeva jõudmisest rannikule või rannikult avanevast avarast vaatest merele, siis tõesti tekib küsimus, kas rannik on maa- või veeala.
Mairold Vaik
N
ii ühes laevas kui ka kogu laevastikus ning selle juhtimisel on vaja järgida palju erinevaid nõudeid, mis on peamiselt seotud riiklikes ja rahvusvahelistes nõuetes kirjeldatud hoolduste ja perioodiliste kontrollidega. Lisanduvad veel nõuded seadmete kasutusjuhenditest ning osakonna enda täiendavatest reeglitest. Ülesannete ohjamiseks tuleb järgida ohutuse korraldamise süsteemi ja kasutada asjaajamist lihtsustavat hooldusprogrammi. Varem oli laevastikus kasutusel oma väljatöötatud hooldusplaan, mis ei olnud aga kalendripõhine. Seega puudus funktsioon, mis lihtsustatult tuletanuks töötajatele meelde, millal ja mida on vaja teha. Eelmisel suvel soovitati meile Eestis arendatud programmi Alldevice, mille laevastikuosakond novembrikuus kasutusele võttis. See tähendas uue töövahendi selgeks õppimist ja ka oma tööde planeerimisel harjumuste muutmist, aga kiirete kohanejate jaoks on juurutamine sujunud tõrgeteta. Oleme saanud tagasisidet, et Alldevice kasutamine on käepärasem kui maailma laevastikes levinud hooldusprogramm AMOS. Programm sobib väga hästi laevastiku asjaajamise tõhustamise tööriistaks. Tarkvara saab kasutada ka laevadel tekkivate dokumentide süsteemsel haldamisel ja arhiveerimisel ning asjaajamisel kaldapersonaliga. Laevade jaoks on Alldevice sobivam tööriist kui näiteks ametis kasutatav dokumendihaldussüsteem Delta. Programmi on väga lihtne kasutada.
42
Programmi peamine väärtus on selles, et see tuletab kaptenile, vanemmehaanikule, teistele laevatöötajatele ja ka kaldapersonalile ise meelde perioodilisi ülesandeid. Neid meeldetuletusi võib aasta jooksul töötaja jaoks olla sadu, kuid on hea, kui harvaesinevate tegevuste tähtaegu ei pea otsima kuskilt staatilisest tabelist. Meeldetuletused on nii kalendri- kui töötunnipõhiseid. Esimeste kuude jooksul on küll sellise programmi juurutamine väga ajamahukas töö nii laevade juhtkonnaliikmete jaoks kui ka kaldapersonalile, aga kui valdav enamik seadmeid, perioodilisi tööülesandeid, vahendeid, dokumente jm on sisestatud, on edaspidi lihtsam. Alldevice tööülesannete programmi näol on tegemist universaalse tarkvaraga ükskõik millisele asutusele või ettevõttele (kasutajaks on ka Tallinna sadam, Alexela, BLRT Kinnisvara jt suur- ja väikeettevõtted Eestis ja väljaspool). Transpordiametis juurutatakse programmi esialgu vaid laevastikuosakonnas, kuid seda saab kasutada ka kogu organisatsioon. Transpordiameti laevastik osutab teenuseid, mis on seotud jäämurde, ujuvmärkide paigalduse ja hoolduse, mere- ja veekogude põhja mõõdistamise, ametiabiga saartele vedudeks ning valmisolekuga reostustõrjeks ja laevateedelt ohtlike objektide eemaldamiseks. Meie laevastik on vajalik meresõiduohutuse tagamiseks, seega on laevastikuosakonna ülesanne tagada laevade aastaringne valmisolek, pidev tehniline korrasolek ja laevadele püstitatud ülesannete täitmine vastavalt kokkulepetele.
Veeteede TEATAJA nr 1 2021 (122)
Segadust süvendab ka mererannik, millel pole paarilisena maarannikut. Kui arvestada, et algmõiste ei vajanud täiendit, siis seda ei vajanud just maa-ala, mõiste laienedes ka veealale aga tekkis juba mererannik. Rääkides rannarootslastest läänerannikul, mõeldakse taas maa-ala, õlileke puudutab aga veeala. Jää Väinamere rannikul on taas jää merealal, laevaehitajad Põhja-Eesti rannikul aga ehitasid laevu ikka maismaal. Tundub üsna segane lugu olevat. Ega teisteski keeltes need vahekorrad ilmselged ole, sest aja jooksul on ka tähendused jooksvate vajaduste mõjul nihkunud. Rts kust, sks Küste, taani kyst, holl kust ja ingl coast on tulnud keskhollandi ja vanaprantsuse coste vahendusel ladina costa’st (9. saj): costa maris – mere äär/riba. Varaseim vaste on
Järve kallas. Foto: Albrecht Fietz, Pi xabay