Meremajandus
ÜRO 2020. aasta meretran Mari-Liis Kuuse, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor
ÜRO kaubandus- ja arenduskonverents avaldas meretranspordi ülevaate (UNCTAD Review of Maritime Transport 2020) 12. novembril. Raport kajastab 2019. a ja põgusalt ka 2020. a esimese poole meretranspordi mõjutajaid. Koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia on esile tõstnud eri rahvaste vastastikuse sõltuvuse ning pannud aluse uutele trendidele meretranspordis. Merendussektor ei seisa silmitsi üksnes otseste pandeemia mõjudega, vaid ka pikemaajaliste tagajärgedega. Näiteks muutused tarneahelais, ülemaailmsetes tarbimis- ja kulutamisharjumustes, suurenenud vajadus riskijuhtimise järele ning jätkusuutlikkuse ja süsinikdioksiidi madala taseme tegevuskavad. Ühtlasi on pandeemia toonud fookusesse meretranspordi olulisuse maailmamajanduses, eelkõige kaupade liikumises mandrite vahel. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (mh ka UNCTAD) väljastasid soovitusi ja juhiseid, kuidas käituda nõnda, et kaitsta töötajaid nii sadamais kui ka laevadel.
Rahvusvaheline merekaubandus pingelisel ajal UNCTAD ennustab, et ülemaailmne meritsi veetavate kaupade maht väheneb 2020. a 4,1% võrra. See on jätk niigi nõrgemale 2019. aastale, mil merekaubandus oli väiksema mahuga kui eelnevatel aastatel. Ebakindlad poliitilised olukorrad põhjustasid kaubanduse mahu suurenemist 2019. a vaid 0,5% (2018. a oli kasv 2,8%), 11,08 miljardi tonnini. Ülemaailmsed konteinerveod kasvasid 2% võrra (5,1% 2018. a), seega vähenes ka see kasvutempo. (Tabel 1) Rahvusvahelised pinged on avaldanud mõju peamistele kauba liikumissuundadele ning seni väga suurt rolli mänginud Hiina osakaal on pisut vähenenud. Seevastu on pilk pööratud teistele turgudele, eelkõige Kagu-Aasia riikide poole. 4
Suurenenud tarnevõimekus on endiselt konteinervedude murekoht 2020. a algul oli kogu maailma kaubalaevastikus 98 140 laeva, mille kogukandevõime oli 2,06 miljardit tonni. 2019. a suurenes kaubalaevastik 4,1% võrra, mis on suurim kasv alates 2014. aastast, kuid jäi siiski alla kasvutrendidele aastail 2004-2012. Gaasitankerite arv suurenes kõige rohkem, sellele järgnes tankerite, puistlastilaevade ning konteinerilaevade arvu suurenemine. Suurima konteinerilaeva mahutavus suurenes 10,9% võrra. Võttes aluseks teiste laevatüüpide suurimate laevade mõõdud, kanalite seatud piirangud, sadamate infrastruktuuri ning laevatehased, võib oletada, et konteinerilaevad on saavutanud oma maksimaalsed mõõtmed. (Tabel 2) Eri laevatüübid maailmamerel 11% 29%
13% 4%
43%
Tankerid Puistlastilaevad Segalastilaevad Konteinerilaevad Ülejäänud laevatüübid
Mastaabisääst toob peamiselt kasu meritsi kauba vedajale Suuremates sadamates, kus on rohkem laevakülastusi ning suuremad laevad, on paremad tulemusnäitajad. Mastaabisääst ei ole aga alaMEREMEES NR 4 2020 (310)
ti kõige efektiivsem lahendus sadamaile ja tagamaal teenust pakkuvaile ettevõtteile, sest tihtipeale suurendab see transpordikulusid. Laevakülastuste arvu kasv või suuremate laevade teenindamine tähendab ka seda, et on vaja rohkem autosid, ladustamispinda ning intermodaalseid ühendusi; samuti lisainvesteeringuid süvendamiseks ja suuremate kraanade soetamiseks. Keskendumine kauba vedamisele üha suurematel laevadel ning vähemate sadamate külastamisele on kasulik vaid väiksele hulgale ettevõtteile. Kulude kokkuhoid, mis saavutatakse mereveol, ei kajastu tihtipeale kliendi jaoks madalamas hinnas. Lisakulutused, mis tekivad, jäävad kaubasaatjate, sadamate ja tagamaa transporditeenuse pakkujate kanda. Seega mastaabisääst, mis kaasneb suuremate laevade kasutuselevõtuga, peab paika vaid kaubavedaja jaoks.
Veotariifide muutused pandeemiale vaatamata Kuna konteineritranspordis puudub tasakaal, siis jälgitakse liinilaevanduses turgu aktiivselt ning korrigeeritakse laevade mahutavust vastavalt vähenenud nõudlusele. Võeti kasutusele meetodid, nagu erinevate teenuste peatamine, plaanipäraste sõitude tühistamine ning laevade marsruutide muutmine. Ekspediitorite seisukohalt tähendasid meetmed kaupade kohaleviimise hilinemist, mis mõjutas omakorda kogu tarneahelat. 2020. a esimeses pooles olid veotariifid enamikul marsruutidel kõrgemad, võrreldes 2019. aastaga. Tariifitaseme kõrgel hoidmine võis end õigustada kriisi mõju leevendamise strateegiana, et hoida sektorit töös, kuid pikas perspektiivis ning kriisist väljumisel võivad kõrged hinnad muuta meritsi veod problemaatiliseks nii vedajaile kui ka sadamaile.
Suur kaubaveo määra kõikumine puist- ja vedellasti veol Tankerite tariifid tõusid 2020. a
