MEREKEEL
Nederlands – eesti merekeele ema Enn Oja
seda kokku siduma. P: pr saisir – haarama. spinnaker spinnaker – põispuri (kõnekeeles: spinn). kolmnurkne lisapuri väikepurjekal täistuules või pooltäistuules sõiduks. taakpuri/taaksel stagzeil – mastieelne taagile kinnituv ja tõstetav põhiliselt 3-nurkne pikipuri (jahtidel ka foka). Taakpuri on teki kohal, kliivrid pukspriidi ja kliiverpoomi kohal. topsel topzeil – tengi ja kahvli vahel asuv valdavalt kolmnurkne ülapuri, nt besaantopsel. Raapurjena tähistab ingl topsail meie marsspurje, nt fore-topsail – fokkmarsspuri.
Purjed apsel aapzeil – besaantaakpuri; alumine taakpuri besaanmasti ees. Enne 19. saj raapuri – ülemine praampuri (bovenbramzeil). A: aap – ahv; oletatakse ahvilikku ronimist masti. fokk(puri) fok/fokkezeil – esimasti alumine raapuri; pikipurjena esimasti ees kliivritagune kolmnurkne puri. groot(puri) grootzeil – grootmasti alapuri. heiskama hijzen – purjeid heiskama. kliiver kluiver/klüver/klyver/kluiffok – kolmnurkne taakpuri kliiverpoomil. P: kluif – käpp, tähendab aasa, mille külge kliiver kinnitati. Meie kliiver vist vn кливер või sm kliivari mõjul. leipuri/lissel lijzeil – taganttuulega raaotsast väljalükataval poomil lisapuri. Vn лисель mõjul. liik lijk/lijc – purjeserv. lüüvers leuver – äärestatud ümarauk purjes. marsspuri marszeil – puri marssraal. Marss- tähistab alt 2. tengi. naat naad – õmblus purjel. A: naaien – õmblema. praampuri bramzeil – puri praamraal. Praam- tähistab alt 3. tengi. present presenning – purjeriie. P: port precinta – vöö/ümbris, lad praecinctus. rehv rif/riff/reef – kokkuvolditav purjeosa purjepinna vähendamiseks. rehvima reven – purjepinda osaliselt vähendama. seilama zeilen/seilen – purjetama. A: zeil/seil/segil – puri. seesima seizen – purje koristamisel
Foto: Schorschi2
Otsad hüüsing huizing/hüsing – tõrvatud liin taglasetöödel. Meile võis jõuda rts hysing või sm hyysinki kaudu. jäärt geerde/geer – kahvli juhttross. kaabel kabel – tross. 13. saj tähistas jämedat trossi/otsa ja ka ankrutrossi. P: lad capulum – aas/ling ja ar habl – ankrutross. Meie merekeeles on kaabli kui otsaga seotud vaid kaabeltau, kaabel tähistab ümbrisega elektrijuhet. kaabelgarn kabelgaren – peenike nöör. P: võimalik taani või poola kabelgarn mõju. kaabeltau kabeltouw – ankrutross. Hiljem kokkuleppeline pikkusmõõt 185,2 m. kiitau geitouw/gijtouw – tross soodinurgas purje tõmbamiseks raa külge. klooding klootje – välisringsoonega trossijuhik. knoop knoop/knop – taimtrossi kardeelidest põimitud otsasõlm. koording/kording gording – tross raapurje eespinnal purje all-liigi tõmbamiseks raa juurde. kouss kous – trossiou ringsoonega siseraamitis. liiktross lijktouw – tross purjeserva tugevdamiseks. liin lijn – nöör läbimõõduga kuni 8 mm. P: oletatakse germaani tüve. lööper loper/looper – plokki läbiv ots. A: lopen – käima/jooksma. mussing/muusing muizing – kerakujuline punutis taimtrossil. neervall neerhaler – liin purje koristamisel selle alla- ja/või kokkutõmbamiseks. nokk-koording nok gording – tross raa-
Klamp
44
Veeteede Ameti TEATAJA nr 3 2020 (120)
(2)
purje külgliigi tõmbamiseks raa juurde. ots end/einde – tross. Tõlkelaen, ehkki kirjeldusvaste võib olla ka isetekkeline. ou oog – trossile pleisitud aas. pentsel bindsel – seotis trosside kokkuvõi külgesidumiseks. pleiss splitsen/splissen – trosspunutis. Tõenäoliselt sks Spleiß mõjul. prass/brass bras/brasz – tross raa rõhtsaks liigutamiseks. P: kr βραχίων, seejärel lad brachium ja pr bras – käsivars, ka käsi tervikuna. siimusgarn schiemansgaren – 2–3 kaabelgarnist kokkukeeratud liin. soot schoot – tross purje nurgas. P: vananorra skaut – purje nurk. spring spring – haalamistross piki parrast. tirk dirk – tross purjepoomi rõhtsalt hoidmiseks. tou/tau/tõu touw – algselt taimtross, nüüd ots/tross/köis. tropp strop – tõstetross aasadega kahes otsas.
Viira! – Anna järele või tõsta üles? tross tros/trosse – varem taimkiust, nüüd ka tehiskiust või metallist ots. Maakeeles kutsutakse taimtrossi köieks. Trosse kasutatakse vastaskülgedel pingutades masti või tengi tugedena. P: lad tortiare – keerama. vall val/fall – tross purje ülestõmbamiseks. A: vallen – langema.
Vahendid haak haak/hake – konks. kaart kaart/karte – leht. 13. saj täisnurkne paberileht: carte/karte – tõend, ürik; 16. saj kui merekaart. P: lad charta, kr χάρτης. kiiker kijker/kiker – pikksilm. Kiikamine on teada rootsi keelest, nt suurtükitorn Kiek in de Kök – vaata kööki. klamp klamp/klampe – 1–2 sarvega vahend trossi kinnitamiseks, ka knaap. kompass kompas – seade suuna määramiseks. P: lad compassus, passus kui paarissamm oli mõõtühik 1,5 m. A: it compassare – sammudega mõõtma. kraana kraan/kran – tõsteseade. P: kr γέρανος – kurg, sarnasuse tõttu kureno-