Asju ja sõnu Madli Vitismann
Kui “party” pole pidu ega partei harter party on laeva prahtimise leping e prahileping, selgitas merekeele nõukojale Eesti Mereakadeemia õppejõud Yrjö Saarinen: „Party tuleneb sõnast partis (lad.) – osa, jagama. Samuti viidatakse prantsuse keelele: charte partie ehk osadeks jaotatud dokument. See on poolitatud dokument, mis olevat pärit Rooma impeeriumi ajast, kui kaupmees ja laevaomanik poolitasid papüüruse, millel 2 sarnast allkirjastatud mereveolepingu teksti. Üks jäi kaupmehele, teine laevaomanikule. Olen näinud charter party mitmesuguseid tõlkeid, küll „harta pidu“, küll „lepingu partei“… Mida kõike Google välja ei mõtle! Üldjuhul on charter party (Charterparty, charter-party) kirjalik prahileping.“
C
Prahtimislepingust sai vanasti kumbki osaline oma poole.
„Praam nr 1“ – nimi muutus sõnaks
E
esti Meremuuseumis on mitu fotot mootor par vest „Praam nr 1“ aastaist 1952-1955. Päästerõngal on laeva nimi „Паром № 1“, milles ladina tähestiku N. Hiiumaa koduloolane Jaanus Kõrv kirjutas ajakirjas Paat & Merendus (nr 56), et Praamid 1, 2 ja 3 olid sõsarlaevad. „Kaks pontooni olid omavahel ühendatud sillaga. Sõitis ilusa ilmaga. 1946. aasta esimesel poolel vedas Heltermaa-Rohuküla liinil kaupu ja ka autosid.“ Jaanus Kõrv lisab, et „Паром № 1“ ja „Паром № 2“ olid kasutusel 1958. aastani, „Паром № 3“ aga läinud põhja auriku „Maia“ päästmisel. Nii on dateeritud, millal „паром“ eesti keeles „praamiks“ muganes – sõna „praam“ saarte liinilaevana saab tuleval aastal 75-aastaseks. Tänapäeva vene keeles tähendab „паром“ siiski parvlaeva.
„Praam nr 1“. Foto: Eesti Meremuuseum, MMF 1040-5
Tiivikliugur liugleb, aga ei lenda
P
olitsei- ja Piirivalveamet tutvustas 2015. a ETVs amfiibsõidukit, mida nimetati hüdrokopteriks põhjendusega, et sel on propeller taga. Kopter on õhusõiduk, politsei sõiduk aga sõidab jääd ja vett mööda ja öeldi, et ka märjal rohul. Tänavu meremessil näidatud sõiduk ei lenda samuti. “Hüdrokopter” oleks “vesihelikopter” ehk vette maanduda võiv püstteljel pöörleva tiivikuga kopter. Tegu pole sellise lennumasinaga, mistõttu tuleks sõnast “hüdrokopter” loobuda seniks, kuni vette maanduda võiv kopter leiutatakse. Mitut liitsõna proovides soovitas merekeele nõukoda, et parim nimetus selle sõiduki jaoks oleks tiivikliugur. Tiivikliugur ei lenda. Foto: Madli Vitismann MEREMEES NR 2 2020 (308)