Page 40

Merekeel

Tallinna-Aegna liinil sõitvat kahetekilist reisilaeva Vesta võiks nimetada ka veebussiks

Pigem PARV kui praam Tekst: ENN OJA, merekeele nõukoja liige, Fotod: AS KIHNU VEETEED, WWW.VICTORIANWEB.ORG, VEETEEDE AMET, WIKIPEDIA: VILENSIJA, WIKIPEDIA: PA JU~COMMONSWIKI ja TARMO ROSENBERG

V

eesõiduki arengulugu võib igaüks kergesti tuletada: parv – paat – laev. Keerulisem on juba nende liigitamisega otstarbe, jõuallika, veoste ja muude omaduste järgi, sest veesõiduk võib olla mitmeotstarbeline ning eri kohas erinevalt liigitatud ja nimetatud. Eestis on aastakümneid vast vastuolulisimaks mõistepaariks olnud praam ja parvlaev, kuigi alus on üks ja sama.

Kui paat on meile tuttav germaani tüvest b*t, siis parve tüvehäälikud p*r ulatuvad läänemeresoomlaste juurest hantide-manside juurde (por/par/poora) ning teadlased peavad seda uurali tüveks ehk nii loeme parve omasõnaks. Germaani ja balti-slaavi keelte vasted flåte/flåde/flotte/vlot/Floß/плот/ plosts/plaustas on selgelt teisest perekonnast. Mingi minevikku ulatuv oletus jääb õhku siiski rippuma, sest võrdlev keeleteadus peab võimalikuks häälikumuutusi p/ph/b/ bh/pf/f/v ja r/l/w ning „veeuputuseaegu“ võisid ühes peres olla ka tüved p/f*l/r. Ka on nt плот kõlaliselt tuletatav tegusõnast плыть – ujuma. Kreeka muinaslood annavad meile teada ka esimese parvemehe nime – Χάρων [kh’aroon] . Tema vedanud hingi üle elavaid ja surnuid eraldavate jõgede Στύξ’i [stüks] ja Ἀχέρων’i [akh’eroon] allilma ᾍδης’i/Ἅιδης’i [h’aidees]. Parve kui lihtsaimat veesõidukit oli lihtne ehitada: piisas paar või enam puunotti kok-

Trossparv Thamesi jõel 1875. a, W. J. Palmeri gravüür

ku siduda ja veesõiduk oligi valmis. Tänapäeval võib parve ehitamiseks kasutada mis tahes ujuvesemeid, ent nimetus on jäänud samaks. Küll on kohati piiratud liikumisulatusega (nt jõgede või väikejärvede ületamiseks) parvele lisatud nõrguke mootor, suure kiiruse järele puudub vajadus. Tulemuseks on uus mõiste – mootorparv. Juba enne 12. sajandit tähendas vanainglise tegusõna ferian/ferien kauba, kariloomade ja inimeste üle vee vedamist. Sama tähendas vananorra ferja, gootidel oli farjan – paadiga vedama, hollandlastel veren. Samuti tunneme saksakeelset tegusõna fahren – sõitma.

40

1150. a paiku lubati benediktiini munkadel mõistliku tasu eest ülevedu korraldada Liverpooli ja Birkenheadi vahel. Aastast 1274 pärit norralaste Magnus Lagabøte Maaseaduses (Landslov) räägitakse trossparvest (togflóti), kus parvepoiss (ferjumadr) pidi vedama parve üle jõe köie abil. Suuremaid jõgesid ületati suurema parve (føringsbåt) abil, mis liikus juba purjede jõul. 15. sajandist aastani 1904 vedasid aeruparvedel Mälari järvel, Stockholmis ja selle lähiskäärides inimesi nn aerunaised (roddarmadamer). Vanagermaani tüvest f*r arenesidki tuntud sõnad ferry ja ferryboat, viimane täpsus-

Profile for Ajakiri Meremees

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Meremees. VA Teataja. 2019 2/4  

Advertisement