Merekeel
Ühel nädalavahetusel m Tekst: Malle Hunt
Merekeele nõukoda on Veeteede Ameti juures tegutsev terminoloogiakomisjon, kes peab oma koosolekuid kord kuus. Tuline arutelu käib tavaliselt ka koosolekute vahelisel ajal, millest toome huvilistele kokkuvõtliku näite. Ühel laupäeva hommikul postitas Madli merekeele nõukoja meililisti tähelepaneku, et märkas Vikipeedias ar tik lit „Va ri (vesiehitus)“, sh „dokivari“, milles seda sõna oli läbivalt käänatud mitte „varju“, vaid „varja“. Ta polnud „varjat“ või „v`arja“ kunagi kuulnud, kuid ÕS annab eraldi märksõnana vari <24u: varja, v`arja; v`arju ja v`arjasid> tehn vesiehitise vooluava sulgev tarind. Pärtel vastas seepeale, et sisevete hüdrotehnikas on varjad igati tuntud, kuigi sõna on har jumatu. Aga võib-olla on see sellepärast nii, et dokid on meil lihtsalt väga haruldased ja võima lik, et meie vä hestes dokkides kasutatakse hoopis venekeelseid ter mineid, rääkimata siis juba sellest, et meil esinevates ujuvdokkides tõstetakse dokk koos laevaga veest välja ja dokivärava järele vajadust polegi. Mad li tea dis, et ing li se dock tä hendab ka kaid, aga siin Põhjamail me seda nii ei kasuta. Sellest tulenevalt on dokkimine inglise keeles „drydocking“, mistõttu näiteks BNS tõlgib selle kõigis laevaremondi uudistes „kuivdokiks“, kuigi remont võib olla Koplis, s.t ujuvdokis. Yrjö lisas, et dock ei tähenda ainult kaid, vaid pea miselt suletavat basseini. Sealt on pärit ka prahtimisega seotud termin ja akronüüm: not 22
Pole veel kindel, kas nimetada Helsingis Suomenlinna laevatehases kahe kuivdoki vahel olevat tarindit dokivarjuks, dokivarjaks või dokiväravaks.
always af loat but safety aground, NAABSA. Dock, docking on ka silduma, ühenduma, põk kuma (nagu kosmoselaevad) ja docker sama mis stividor, sadamatööline, laadija. Dokk on ka alus, kuhu me sülear vuti kinnitame. Meil on see sõna tuntud peamiselt laevaehituse või -remondi terminina.
vasteid ingliskeelsetele ter minitele, ajab segadusse inglaste endi tunduvalt vabam sõnakasutus. Dokke, nimelt kuivdokke on väga mitut liiki ja nad suletakse dokivärava või dokivarjuga (senises variandis). Ehk ongi õigem nimetada seda varjejaks. See eraldaks seda kõigist teistest varjetest nagu tuulevari või katus.
Madli tuletas meelde, et oleme teemast kõr va le kaldunud: „Algatasin „varju-varja“ teema selleks, et saada teada, kust see dokivari-dokivarja pärit on ja kuidas me sellega edasi läheme, kuidas ühtlustada ÕSi „varja“ ja „Võõrsõnade leksikoni“ „dokivarju“ vorm ning ar vasin, et seetõttu peaks seekord tagasi tulema „dokivarju“ juurde, millest lugesin eelmises teokir jas. Mulle muidugi meeldiks, kui saadaksime ÕSi tegijaile „(doki)varju“ nõukoja lisaettepanekuna.“
Kuid inglise keeles ei ole dock kai, küll on aga docking sildumine kai äärde, olenemata sellest, kas see kai asub dokis (värava või lüüsiga loodenähtustega merest eraldatud basseinis) või lahtises merele avatud sadamas. Samuti on drydocking igasugune laeva kuivale saamine (tõstmine), olenemata sellest, kas seda tehakse kuiv- või ujuvdokis.“
Pärtlile tundus ka (ujuv?) dokivärav parem, loogilisem ja arusaadavam suund, kui just kusagilt ei tule selget tõestust, et dokivari on meil ka kuivdokkide juures süstemaatiliselt kasutatav mõiste. Rein selgitas: „Meid, kes me iga sõna juures püüa me juuksekar va täpsusega (täiesti vajaduseta) leida MEREMEES NR 1 2018 (299)
Enn ar vas, et vari : varja on kellegi tehissõna, nagu meiegi mõne sünnitame. Eks erinevatel elualadel ole neid loodud. Imelik on aga see, et algvormiks võeti vari, mida on kerge segi ajada varjuga, pealegi pole veevoolu erinev takistamine/suunamine kuidagi varjuga seotud. Tuuli leidis 1975. aasta „Vene-eesti tehnika sõnaraamatust“ ter ve varja-sar ja: var ja juhtsoon, var ja-ava, varjadega ülevool, varjadeta ülevool jne. „Vari“ selles tähenduses on ole-