Tekst: Madli Vitismann
“
Näe, siin on trükiviga,“ osutas Meremehe kauaaegne lugeja ühele eelmise numbri pealkirjale, „üks i on puudu.“ Ei olnud, sama sõna oli koguni kahes pealkirjas ja seesama lugeja on üle 20 aasta Meremehest lugenud kruisilaevadest, kruisikaidest ja kruisireisijaist. 1990. aastate algul tulid mere- ja üldkeelde uued sõnad koos uute asjadega. Või olid asjad varemgi olemas, aga uus oli vajadus neid eesti keeles nimetada. Meremees püüdis neil nähtustel jõudumööda silma peal hoida.
Vist vene keelest Meremees on ilmunud nii kaua, et on olnud võimalik jälgida mitme sõna kodunemist eesti keeles ehk muutumist võõrsõnast laensõnaks. Näiteks tsitaatsõnast cruise oli saanud kahesilbiline võõrsõna kru´iis ja seejä rel suu lises kõnes selgesti kuuldav ühesilbiline kruis üsna lühikese aja jooksul. Veel kiiremini sai ter min´aalist ter minal. Seevastu puks´iirist pukseri saamine võttis aega. Ei mäleta, millal kru´iis esimest
korda Meremehes ilmus, aga tõenäoliselt mõnes interv juus. Nimeta misvajadus oli vist esimest korda augustis 1990, kui igapäevaseid minik ruise Tallinna la hele hak kas tegema Viking Line’i „Isabella“. Tutvustavas ar tik lis on sõnad „rist lemisparvlaev“, stampcruise ja kolm korda „ristlusreis“. Tagantjärele võib ar vata, et kirjutasime kruiis seetõttu, et intervjueeritavad lähtusid venekeelsest väljendist круизное судно, milles rõhk teisel silbil. Mõne aasta pä rast võis märgata, et rõhk oli nihkunud esisilbile ja muutus mõttetuks selle sõna kirjutamine kahe i-ga. Kuid sügisel 1998 kirjutas üks lugeja, et Meremees on muidu huvitav, aga kahju, et toimetus teeb kirjavigu ega tea, et „kruiis“ kirjutatakse kahe i-ga.
Sõnaraamatud ei aidanud Vastu ses lu geja le sel gita si me: „Vajadusega kuida giviisi kir jutada merenduses sagelikasutatavat sõna põrkas Meremehe toimetus kok ku aastaid ta gasi. Mereter minoloogia komisjon soovitas oma uustuletist merematke. Proovisime seda kasutada ja teistelegi toimetustele soovitada, paraku parandas keegi alati lõ-
Merekeel
Kruis või kruiis, merematke või ristlus Eesti õigekeelsussõnaraamat 2013 kru`iis parem ristlus matke matkimine. Matke+keskus, matke+modelleerimine, matke+programm, matke+seade ristleja kiirekäiguline sõjalaev; ristluslaevaga sõitja. Huvi+ristleja (ristluslaeval). sõj: miini+ristleja, raketi+ristleja, raske+ristleja ristlema risti-rästi liikuma; korduvalt ristuma. Laev ristles merel. Turistid ristlesid ühest Vahemere riigist teise. Koe- ja lõimelõngad ristlevad (põimuvad). Ristlevad mõisted loogikas (maht kattub osaliselt, sisu erineb) ristlus ristlemine; huvireis merel; biol, põllum ristamine. Käis kahepäevasel ristlusel Läänemerel. Ristlus+laev, ristlus+sadam, ristlus+turist pus oleva e ära a–ks. Samuti on selle sõnaga halb liitsõnu moodustada, sest see on ise liitsõna. Kuidas nimetada inimest,
Seni on neljal korral Vanasadamat külastanud 2002. aastal valminud luksuskruisilaev „The World“, mis teeb ümberilmareise. Laevas on 165 „korterit“, mille omanikud saavad nautida suvila ja jahtlaeva kombinatsiooni. Laeva iga-aastase sõiduplaani otsustab „korteriühistu“, milles igal kajutiomanikul on üks hääl. FOTO: Madli Vitismann
MEREMEES NR 4/4 2017 (298)
21