MÄLUMÄNG
Mälumäng 15. juunil möödus 100 aastat meie riigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest Asutava Kogu poolt. Selle aja jooksul on meil olnud neid neli, kõik üsna eriilmelised alates väga demokraatlikust kuni üsna autoritaarseni. Nende meenutamiseks on kõik seekordsed küsimused meie põhiseadustest läbi aegade.
3.
Eesti esimene põhiseadus oli väga demokraatlik, isegi sedavõrd demo kraatlik, et tekkis raskusi stabiilse valitsuse moodustamisega. Mõne riigivanema karjäär jäi üsna lühiajaliseks, üks koguni ainult kolme päeva pikkuseks (28. juulist 1920 kuni 30. juulini 1920). Kes on see omamoodi rekordiomanik?
See esinduskogu moodustati Eestile väga pöördelisel ajal 20. augustil 1991. aastal ning sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi liiget. Kogu juhatajaks sai Tõnu Anton, tema ase mikud olid Lauri Vahtre ja Ülo Uluots. Kuidas seda esinduskogu nimetati?
9.
Uue põhiseaduse väljatöötamiseks esi tati 1991. aastal 4 eelnõu. Kelle juhti misel välja töötatud eelnõu võeti aluseks edaspidises töös?
4.
Korduvalt on olnud juttu, et Riigikogu koosseis on liiga suur ning selle liikmete arvu tu leks kärpida. 1934. aasta põhisea duses võetigi rahva häält kuulda ning määrati, et Riigikogule piisab 50 liikmest. Otsekui vastukaaluks kujunes 1938. aasta põhiseaduse alusel Riigikogu koosseis senis test suurimaks ja kahekojaliseks. Mitu liiget oli Riigikogul 1938. aasta põhiseaduse järgi?
1.
Tänavu möödub 100 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest Asutava Kogu poolt. 1933. aastal ja 1992. aastal võeti põhiseadus vastu rahva hääletusel. Kes võttis põhisea dus vastu 1937. aastal?
2.
Unistus iseseisvast Eestist on muidugi märksa vanem kui meie riik. Juba 19. sajandil väljendas seda oma luuletuses „Eesti sõalaul“ Andres Dido, veidi hiljem Juhan Liiv. 1905. aasta revolutsioo niliste meeleolude tuules otsustasid ärksad Eesti mehed, et aeg on küps, ning kuuluta sid detsembris välja Eesti Vabariigi. Ühtlasi koostati Palsu talu peremehe ja vallakohtu esimehe Mart Jürmani juhtimisel põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri. Presiden diks valiti külarätsep Hans Anton Schults. Peatselt kohale jõudnud karistussalklased uuest riigist suuremat ei hoolinud ning lasid vabariigi juhid 24. detsembril maha. Mis külas kõnealune vabariik välja kuulutati?
8.
5.
Lisaks Riigikogu koossei su kärpimisele pandi 1934. aasta põhiseaduses rõhku Riigikogu tege vuse tõhustamisele ning määratleti täpselt Riigikogu istungjärgu maksimaalne pikkus. Erinevalt tänasest ei töötanud Riigikogu aasta ringi, vaid märksa vähem. Riigikogu korralised istungjärgud pidid algama oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestma mitte kauem kui …. Kui kaua?
6.
Eesti Vabariigi riigipea ülesannetes olnu ametinimetus on valdavalt olnud Riigivanem ja Vabariigi President. Mis ameti nimetust kandis riigipea 3. septembrist 1937 kuni Vabariigi Presidendi ametisseastumiseni 24. aprillil 1938?
7.
Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõus tus 1. jaanuaril 1938. aastal ja kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga …. Mis ajani?
10.
Seni kehtiva põhiseaduse rahva hääletus toimus 28. juunil 1992 ning selle alusel valiti Riigikogu ja Vabariigi President. 16. juulil 1992 teatas Vabariigi Valitsus eksiilis, et lõpetab oma tegevuse samal ajal Riigikogu kokkuastumisega 5. oktoobril 1992. Kõik eksiilvalitsuse liikmed sellega rahul ei olnud. 15. septembril 1992. aastal astus Mihkel Mathiesen peaminist rina Vabariigi Presidendi ülesannetesse ja nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse. Kõnealusest valitsusest ei teata just eriti palju, ning kui sellest üldse räägitakse, siis kasutatakse nimetust, mis viitab ühele geo graafilisele asukohale Eestis. Kuidas seda valitsust nimetati?
11.
Esimest korda muudeti praegust põhiseadust veebruaris 2003, mil pikendati kohalike omavalitsuste volitusi 3 aastalt 4 aastale. Seejärel muudeti põhisea dust seoses vajadusega astuda Euroopa Liitu. Kolmanda muudatusega tõsteti Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana esile eesti keel. 2015. aastal langetati kohalikel valimistel valimisiga 16. eluaastani. Suurimad muuda tused põhiseaduses tehti aga 2011. aastal, mil reformiti suurel määral ühte valdkonda ning jäeti välja viited olulisele ametiisikule. Mis ametiisik põhiseadusest välja jäeti?
1. Rahvuskogu, eriülesandega rahvaesindus 2. Vaali külas Koeru kihelkonnas 3. Ado Birk 4. Kokku 120 liiget, 80 Riigivolikogus (alamkoda) ja 40 Riigi nõukogus (ülemkoda). 5. 6 kuud 6. Riigihoidja; ainus Riigihoidja ametis olnud isik oli Konstantin Päts 7. 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus 8. Põhiseaduslik Assamblee 9. Jüri Adams 10. Nõmme valitsus
Kui tead vastust mälumängu viima sele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. novembrini 2020). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga joo gipudeli ja mikrofiiberist saunalina. Eelmises Radaris küsisime, mille leiutas Hollandi arst dr Snellen 1869. aastal. Ta leiutas nägemisteravuse kontrolli tabeli. Õigesti vastanute
70
hulgast võitsid Radari mikrofiiberist saunalinad Maarika Tsääro varahal dustalitusest, Aldo Rauk ja AnnabelMarie Rudissaar. Ristsõna vastuseid ootame sa muti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 1. novembrini 2020). Õigesti vastanute vahel loosime välja Radari logoga joogipudeli. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused
koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „liiklust fikseerimas“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga joogi pudelid Marja-Liisa Karu Ida pre fektuurist, Heidi Sosi Pärnu politsei jaoskonnast ning Jürgen Laos Põhja prefektuurist. Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kätte saamiseks ühendust!
