Info on suur väärtus

Kriisiinfo telefoniks mõeldud lühinumbri 1247 rakendamine koroonaviiruse leviku ja eriolukorra infotelefonina oli maraton, mis läbiti sprinteri kiirusel.

Häirekeskuse meditsiinivaldkonda kureeriva Margit Kallase sõnul loodeti juba märtsikuu alguses hädaabinumbrilt 112 saada vastuseid koroonaviirusega seonduvatele küsimustele. Kuigi gripihooaeg toob igal aastal tavapärasest suurema pöördumiste arvu, oli koroonaviiruse levikuga kaasnenud

kõnede hulk juba alguses pöördusid nad omakorda märkimisväärselt suu112 poole. „Meie enda rem. „See oli esmasvaates kujunes väga päev, 9. märts, kui suureks katsumuseks kasvas märgatavalt see, kuidas oma töötestimist soovivate tajaid harjumuspäinimeste pöördumiste rasest rutiinist välja arv. Haripunkt saabus tuua ja tagada, et keegi 12. märtsiks, mil saabus Margit Kallas ei jääks abita,“ rääkis hädaabinumbrile 112 juba ta. Kallase väitel oli märkaks korda rohkem kõnesid giline, et Häirekeskuse töötakui tavapäraselt ööpäevas,“ rääkis jatel on meditsiiniline teadmine oleKallas. mas ja Terviseametiga tehtud koostöö

Kallas lisas, et murelike inimeste aitas hoida kindlat joont põhimõtetes, hulk seadis Häirekeskuse keerulisse kuidas inimesi hädaabinumbrilt abisolukorda, sest inimeste ootused olid tati. „Minu jaoks on selle kriisi puhul ühesugused ja riikliku meditsiiniteenuolnud väga tähtis, et me usaldasime se võimalused teistsugused. See tähenoma partnerit ja lähtusime sellest, mis das, et inimestel tuli koroonaviiruse suuniseid meile anti.“ testi andmist oodata. Info saamiseks Häirekeskuses kriisistaap alustas

aru saada, mis infot inimesed vajavad ning mis küsimustes on vaja näiteks lisaselgitusi,“ selgitas Alvela.

Eraldi fookuses oli, kas ja kuidas on kaetud venekeelse elanikkonna infovajadus. „Kui alguspäevil nägime, et kõnede hulk ei vasta venekeelse elanikkonna osakaalule Eestis, alustasime täiendavat teavituskampaaniat venekeelse elanikkonna seas. Mõne

Teiste seas käis vabatahtlike tööga tutvumas päevaga kasvas vene keelt kõnelevate helistajate hulk kolmandikuni kõigi siseminister Mart Helme. kõnede arvust,“ lisas peadirektor. Halliku väitel kujunes saadud õppetund Häirekeskusele väga väärtustööd 13. märtsil ja seda asus juhtima pidevalt ja meditsiinivaldkonna töölikuks. „See on olnud suurepärane ametkonna lõunaregiooni juhtiv Helkorralduses toimusid kiired muutuõppetund kogu organisatsioonile ja mer Hallik. Varem Kagu politseijaossed,“ kirjeldas olukorda Häirekeskumõtteid, mida tulevikuks kaasa võtta, konda juhtinud Halliku tööstaaž Häise peadirektor Kätlin Alvela. Tema on kuhjaga. Kahtlemata on see hea rekeskuses oli tolleks hetkeks vähem meelest aitas 1247 kiirele ja eduhüppelaud, kuidas edasi minna märkkui kaks nädalat. „Ettepanek asuda kale käivitamisele tublisti sa läbimõeldumalt ja parema staapi juhtima tekitas veidi segadust. kaasa reaalne ajasurve ja valmisolekuga, et keerulisPolitsei- ja Piirivalveametis poleks see kriitiline vajadus, mistes olukordades inimesi mu kogemuse tõttu probleem olnud. tõttu aega pikkadeks abistada, näiteks kõigis Usun, et just sealt saadud kogemus koosolekuteks ning nendes küsimustes, tuli selles olukorras väga suureks kaaruteludeks enam mis puudutavad psühsuks,“ rääkis Hallik. polnud. Tuli teguthosotsiaalset abistaseda kiiresti ja sihimist ja oskust osata Paberilt reaalsuseks kindlalt. See ühendas omavahel koostööks Kätlin Alvela neid abivajajaid ära tunda. Oleme astunud 13. märtsiks oli selge, et esmaspäeval, nii avaliku kui ka eraselles suuri samme edasi.“ 16. märtsil peab Häirekeskus Eessektori. „1247 teenus loodi Kui eriolukord lõppes, ei tis esimest korda avama lühinumbri inimeste vajadustest lähtuvalt ja lõpetanud 1247 oma tööd. Häire1247. Riiklikuks kriisiinfo telefonisee arenes kriisi vältel nende ootusi keskus peab plaani numbrist teha riiknumbriks mõeldud süsteem oli seni arvestades. Võtsime vastu kõik küsiliku informatsiooni telefon, mis aitaks oma elu elanud üksnes paberil. 1247 mused ja neile leiti eri ametkondadest tulevikus inimestel saada riigilt oma käivitamise ajendiks sai riigi vastused. Info liigutamisel tegiküsimustele vastuseid. „Oleme loosoov anda inimestele võime hüppe korra ööpäevas nud väga hea ja toimiva süsteemi, mis malikult kiiresti adekuuenevast Wordi failist väärib edasiarendamist. Näen numbril vaatset infot eriolureaalajas muutuva 1247 laiemat otstarvet ka kriisivälistel korra kohta ja et nad andmebaasini,“ rõhuaegadel,“ ütles Alvela. leiaksid vastused oma tas peadirektor. küsimustele. Hallik Heiko Leesment võrdleb 1247 avamist sprindi ja maratoniga: Kogemus tulevikuks Häirekeskuse kommunikatsiooniekspert „Ütleme nii, kui varem oli 1247 elluviimine Helmer Hallik Hädaabinumbrilt 112 olnud pikk ja järjekindel saadud kogemus oli kriisiliikumine, siis nüüd tuli meil telefoni erakorralise kasutuseleliikuda edasi sprinteri kiirusel ja mavõtu aluseks. Samas võimaldas kriisiratoni tempos liikumiseks enam aega infonumber katsetada lahendusi, mida polnud.“ rakendada hädaabinumbril. Oluliseks „112 ja teised riiklikud telefonisai kõnede analüüs ja sellelt saadud numbrid sattusid tugeva surve alla. info maksimaalne kasutamine. „Ühelt Inimeste infovajadus uues ja keerupoolt oli numbri 1247 avamine Häirelises olukorras oli tavapärasest suukeskusele esimene kogemus pakkuda rem. Küsimusi jagus väga erinevate teenust vabatahtlike abiga. Tahtsime teemade kohta, sest piirangutest mõselgelt näha, kuidas meie teenus toijutatud elukorraldus tekitas segadust mib, ja proovida seda juhtida reaaleriti alguses, mil piiranguid lisandus ajas. Teiselt poolt oli meil suur soov