Oe-Cusse Outlook August 2016 (Tetum)

Page 1

ESPETATIVA-OE-CUSSE EDISAUN 1 | VULUME 1| 2016

IHA EDISAUN IDA NE’E

Progressu kona-bá Investimentus Públiku Fundu SEED ba Oe-Cusse nia Estabelesimentu Parserias ho Organizasoins Internasionál Lansa ona Fórun Polítika sira Dezenvolve ona Estratejias Xave

SUBESKREVE BA ESPETATIVAOE-CUSSE Hetan Aktualizasaun sira envia ba o-nia kaixa.

subscribe@zeesm.com

B

envindu mai edisaun dahuluk hosi Espetativa-Oe-Cusse, buletín ofisiál hosi Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno no Zonas Espesiál ba Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM). Liuhosi buletín ida ne’e, ami sei fahe informasaun ho regulár kona-bá ami-nia polítikas, planus no progresu. Buletín ne’e sei fó-sai kada fulan rua no intende atu aumenta ami-nia esforsu sira hodi komunika ho públiku no parte-interesadu sira seluk liu-hosi média sosiál, imprensa lokál no média eletróniku. Ha’u-nia administrasaun esforsa maka’as daudaun atu hadi’a serbisus públiku no-mós kontinua progresu rápidu sira ne’ebé halo ona kona-bá investimentus infraestrutura públiku. Ami konpromitidu atu konstrui Oe-cusse ida ne’ebé sei sai prósperu, ho ekonomia ida forte, modernu no vibrante ne’ebé sei igualmente benefisia ba ema hotu-hotu, la’ós de’it hili ema oituan. Ami-nia vizaun mak atu hari’i ekonomia ida ne’ebé kaer-metin prinsípius ekonómiku merkadu-livre, ma’ibé la abandona responsabilidades sosiál Estadu no Setór Públiku nian. Ami-nia esforsu sira fó-fu’an tiha ona, katak ami estabelese daudaun parseria ho jigante globál sira mak hanesan Microsoft, empreza Suísa nian balun, Instituisaun Akadémiku a’as sira mak hanesan Eskola Emprezariál Harvard (Harvard Business School) no Eskola Polítika Públiku Lee Kuan Yew (Lee Kuan Yew School of Public Policy).

Entretantu, parseira hirak ne’e ezize administrasaun públiku foun ida ne’ebé ho kliente-orientadu, modernu, efisiente, responsivu no lori-rezultadus. Ho UNDP-nia tulun, ami institui daudaun mekanizmu sira ne’ebé apoia ba transforma ami-nia setór públiku, no sei fahe nia detallus iha buletín ida ne’e.

ZEESM AIRLINES ATU SEMO ONA! Guvernu Timor-Leste nia aviaun komersiál dahuluk, ZEESM Airlines lansa iha fulan Febreíru tinan 2016. Ne’e reprezenta pasu boot ida hodi hakat-ba konektividade jeográfiku no komersiál entre kontinente no enklave Oe-Cusse. Aviaun foun ida ho marka Twin Otter ho kadeira-19 ne’e tula pasajeírus ba Pante Macassar husi Dili, dala lima semana ida ho iteneráriu furak durante minutu-40. Iha ona planus atu la kleur-tan konekta Oe-Cusse ho destinasaun lokál sira seluk.

Tuir ami iha

“Ami-nia vizaun mak atu hari’i ekonomia ida ne’ebé kaer-metin prinsípius ekonómiku merkadu-livre, ma’ibé la abandona responsabilidades sosiál Estadu no Setór Públiku nian”.

2.41 % Oe-Cusse nia Nivel Kresimentu Populasaun dezde 2010. Nasionál nia kresimentu médiu mak 1.81

OE-CUSSE NIA ARKIVU FAKTU RÁSIU SEKSU: 101

4.8 82.9% |17.1%

Médiu Domisílius Nia nivel, sa’e husi 4.6 iha 2010. Nasionál nia médiu mak 5.7

72,230 Ne’e mak Oe-Cusse nia totál populasaun tuir Sensus Populasaun Nasionál 2015. Ne’e halo Oe-Cusse sai rejiaun bootliu da-7 iha Timor-Leste.

ZEESM.COM 1


ESPETATIVA-OE-CUSSE

AUGUSTU 2016

FUNDU DEZENVOLVIMENTU EKONÓMIKU NO EMPRÉNDEDORIZMU SOSIÁL (SEED) Agrikultura mak nu’udar apoiu-prinsipál ba Oe-Cusse nia ekonomia, ma’ibé se sofre ho menus produtividade, falta-de serbisus de apoiu no finansiamentu ba orientasaun negósiu no merkadulójia ne’ebé di’ak-liu. Vantájens komparativu ne’ebé eziste iha setór agrikultura, no atu rezolve kestoins finansiamentu no kapasitasaun emprezáriu sira nian, mak Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno no Zonas Espesiál ba Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM) estabelese tiha ona Fundu ida ba Dezenvolvimentu Ekonómiku no Empréndedorizmu Sosiál (SEED). Fundu ne’e ho objetivus atu:   

Kria meius institusionál ba promosaun merkadu bazeia-ba solusaun sira hodi hakonu nesesidades ba dezenvolvimentu no ekonomia lokál iha Oe-Cusse. Institui sistema ida ba transforma prátikas agrikultura tradisionál, subsisténsia, ba iha prátikas modernu no orienta liu ba merkadu. Kria ligasoins ho merkadus lokál, rejionál no internasionál ba Oe-Cusse nia agronegósiu.

Fundu SEED (nia Finansiamentu) estruturadu hanesan versaun íbridu ida hosi Inkubadora no Aseleradór ida, no iha papél diferente tolu ne’ebé nafatin inter-ligada, mak hanesan:   

Hari’i rede empréndedorizmu sosiál sira-nia plataformas no modelus ba kadeias-fornesimentu agronegósiu Estabelese aránjus institusionál ba oferese konjuntu konsultória emprezariál ida, serbisus de apoiu no informasaun hodi promove, permite no fasilita empréndedorizmu sosiál iha Oe-Cusse. Rezolve kestaun krítiku kona-bá asesu ba finansiamentu liu-hosi dezenvolve ámbitu ida ba modalidades finansiamentu inovadora no instrumentus finanseíra. Fundu SEED sei fornese finansiamentu ho variedade de maneiras, inklui finansiamentu sementi, hasa’e nivel ka finansiamentu Séries B no kapitál ba kliente.

Autoridade ne’e rasik kapitaliza ona Fundu ida ne’e, ma’ibé esforsus ativu hahú daudaun ona atu buka-atrai finansiamentu Kapitál Angel no Venture. Enkuadramentu ba Fundu refere hanesan hatudu iha okos ne’e:

2


ESPETATIVA-OE-CUSSE

AUGUSTU 2016

Progresu kona-ba Infraestrutura Públiku Ami-nia planus ba konstrui infraestrutura ho sira-nia tempu viájen drástikamente no klaze-mundiál la’o dadaun. Balun hosi hamenus kustus transporte kárgu. atinjimentus prinsipál inklui: Sistema Irigasaun Ho finansiamentu multiRezolve Krize Enerjia Ami-nia Sentrál tinan liu miliaun $11, konstrui daudaun ona Enerjétika ajuda tiha ona lakuna enerjia ida kanál ida ho km-29, ne’ebé sei kobre nátar ba dezde tinan-dékades, ho %82 teritóriu Oe- produsaun hare ho hektares 1,700. Domisílius Cusse nian oras-ne’e hetan ona asesu ba liu 1,000 mak sei benefisia hosi investimentu eletrisidade durante oras-24. Ho Wärtsilä ida ne’e, posivel ba kolleita multiplu, seguransa ne’ebé koñesidu internasionalmente alimentár ne’ebé di’ak-liu no rendimentus kontratada atu jere nia Operasoins no ne’ebé bo’ot-liu. Manutensaun (O&M), Oe-Cusse nia setór enerjia oras-ne’e iha ona nia fundamentu Asisténsia-Saúde Di’ak-liu ba Hotu-hotu seguru. Ospitál referál foun no Klínika fornese inísiu exelente ida husi ami-nia planus hodi lori Mellora Konektividade Ponte iha Mota Tono infraestrutura no serbisu de asisténsia-saúde sei konekta partes diferente hosi rejiaun ida ho kualidade a’as-liu ba Oe-Cusse. Intrudúz ne’e, igualmente fasilita ba komunidade, daudaun ona fasilidades diagnóstiku no negosiante no agrikultór sira. Nune’e-mós, laboratóriu ho nivel tékniku no sientífiku (state auto-estrada foun hosi Sakato ba Lifau no -of-the-art) a’as-liu, komplementada liu-hosi konstrusaun estrada asfaltada ho km-50 iha parseria ho Guvernu Filipinas atu fornese ona faze kompletu, ne’ebé sei igualmente kapasitasaun ba atendimentu enfermájen. fasilita ba viajante no negosiante sira, redúz

Dezenvolvimentu OE-CUSSE NIA SENTRÁL ENERJÉTIKA

PONTE IHA MOTA TONO

OSPITÁL REFERÁL FOUN

ASINA ONA MDI/MOU HO SINGAPURA NIA SENTRU ARBITRÁJEN INTERNASIONÁL (SIAC), UNDP NIA SENTRU GLOBÁL BA EXELÉNSIA SERBISU PÚBLIKU (GCPSE) NO BLUE VENTURES

H

anesan parte sira hosi esforsus atu buka-hatene poténsias organizasaun prinsipál mundiál balun sira nian ba

sidadaun Oe-Cusse nia benefisiu, no implementa sira-nia polítika inovativu ‘Parseíra ho Di’ak-liu’, mak Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno no Zonas Espesiál ba Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM) formaliza tiha ona kolaborasaun ho Singapura nia Sentru Arbitrájen Internasionál (SIAC) no UNDP nia Sentru Globál ba Exelénsia Serbisu Públiku (GCPSE). Parseíru rua hirak-ne’e faz-parte hosi Autoridade nia planus sub ba Projetu ‘Apoiu ba Dezenvolvimentu InstitusionálRejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse no ZEESM’ ho UNDP.

bisus rezolusaun disputa ho estandartes a’as-liu. Ne’e hanesan pasu inovativu ida ne’ebé ita foti ona no envia mensájen klaru ida ba setór privadu: Oe-Cusse oferese posibilidade, ambiente negósiu ida ho klaze-mundiál”. Sobre parseria ho UNDP nia Sentru Globál, Presidente Alkatiri hatutan tán: “Se ita hakarak muda hosi subsisténsia ba ekonomia merkadu ida, entaun setór públiku tenke iha kapasidades-tékniku (skills) no mekanizmus hodi atínje meta refere. Se-la’e, ita sei esforsa hodi kumpri ho ita-nia planus. UNDP nia Sentru Globál sei ajuda ita hodi fornese kapasitasaun-tékniku hirak ne’e”. Xefe Ezekutivu-SIAC, Sra. Lim Seok Hui hateten: “SIAC kontente halo-parseiru ho Autoridade ne’e no ha’u elojia Dr. Alkatiri ba ninia vizaun sobre Oe-Cusse nia dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku”. Sr. Max Philips-Everest, Diretór GCPSE deklara: “Ami rekoñese dezafius oioin ne’ebé Administrasaun Oe-Cusse hasoru daudaun ein-termus de kapasidade institusionál no ami sei ajuda relasiona ho ida ne’e, ho uza instrumentus no rekursus inovativu”. Foin sedu-ne’e, Autoridade asina ona MDI/MOU ida ho Blue Ventures, nu’udar Empreza Sosiál premiádu ida bazeadu iha Reínu-Unidu. Blue Ventures hala’o daudaun serbisu ho Administrasaun Oe-Cusse atu dezenvolve no promove konservasaun mariña, eko-turizmu ne’ebé lokalmente dirijidu, fornese peskiza no serbisu konsultória ba agronegósius no fornese kapasitasaun kona-bá aki-kultura sustentável. Blue Venture mós sei holaparte iha Paínel Konsultória ba Autoridade-nia Fundu Dezenvol-

vimentu Ekonómiku no Empréndedorizmu Sosiál (SEED). Ko’alia iha serimónias asinatura, Dr. Mari Alkatiri, realsa: “Asesu ba serbisus rezolusaun disputa ho kualidade a’as hanesan preokupasaun prinsipál ida ba investidór no kontratante sira. Liu-hosi kria-parseria ho SIAC, ita garante ona katak ema ida-idak ne’ebé investe iha Oe-Cusse bele asegurada ho ser-

3


ESPETATIVA-OE-CUSSE

AUGUSTU 2016

LANSA ONA FORUM POLÍTIKA TOLU Presidente Alkatiri foin-lalais ne’e anunsia kona-ba lansamentu forum Polítika nivel-altu tolu, ne’ebé ho objetivu atu aproveita perísia globál, rejionál no nasionál hodi rezolve dezafius dezenvolvimentu iha Oe-Cusse. Forum tolu hirak ne’e mak hanesan: Oe-Cusse nia Meja-redonda ba Polítika Nivel-Altu Oe-Cusse nia Ekipe-Serbisu ba Asaun Klimátika Oe-Cusse nia Forum Resposta ba Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável (SDGs)

Forum hirak-ne’e sei estabelese liu-hosi apoiu ba Projetu Dezenvolvimentu Institusionál-Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse no ZEESM ne’ebé UNDP mak jere no sei lori-hamutuk ekipe abranjente ida entre líderes-mundiál koñesidu, influensiadór no formadór sira relasiona ho polítikas públiku, atu ajuda armoniza koñesimentu lokál ho abordájen globál sira. Liu-hosi forum hirak ne’e, la’ós Autoridade de’it mak sei benefisia hosi esperiensia no espesialidade barak ne’ebé membru sira sei fahe, ma’ibé fornese opurtunidade aprendizájen úniku ida ba Autoridade nia funsionárius no péritu nasionál sira. Forum ba dahuluk hala’o tiha ona iha fulan Jullu tinan 2016, foka-ba espetativas ne’ebé presiza atu atinje iha Fulan Augustu 2016.

FAHE O-NIA PONTU DE VISTA !

EMAIL AMI FEEDBACK@ZEESM.COM

“Durante Iha konektividade ida ne’e, ita presiza engajada iha redes globál nia laran atu garante ita-nia polítika sira ne’e klaze-mundiál. Forum hirak ne’e sei ajuda ita hodi aproveita perísia globál ba sidadaun Oe-Cusse nia melloramentu” Dr. Mari Alkatiri, Presidente Autoridade

DEZENVOLVIMENTU RURAL

PLANEJAMENU NO M&E

APROVIZIONAMENTU

Presidente Alkatiri aprova tiha ona estratéjias kona-ba Dezenvolvimentu rurál, planejamentu no monitorizasaun, no aprovizionamentu. Estratéjia hirak-ne’e dezenvolve hosi espesialistas internasionál ne’ebé rekrutada sub ba Projetu Apoiu ba Dezenvolvimentu Institusionál-Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse no ZEESM, ne’ebé UNDP mak jere. Estratéjia sira-ne’e ho objetivu atu fortifika Autoridade nia abilidade hodi planeia no sukat dezenpeñu liu-hosi inovasaun sira mak hanesan Unidade Distribuisaun ida, Sentru Analítikus de Dadus no Relatóriu Sidadania, no mellora ekonomia rurál ho foka ba dezenvolvimentu negósiu agro no eko. Nune’e-mós, atu halo prosesus aprovizionamentu sai efisiente no tránsparente liu, mak sei intrudúz kona-ba aprovizionamentu-eletróniku, Padraun Prosedimentus Opera sionál (SOPs)

Aprova ona

Estratéjias Xave

no Merkadus Akizisaun.

ESTABELESE AJÉNDA BA DEZENVOLVIMENTU KAPASIDADE-TÉKNIKU IHA OE-CUSSE Dezenpregu, espesialmente entre juventude, sai hanesan dezafiu sériu ida ne’ebé Oe-Cusse nia ekonomia hasoru daudaun. Ho niveis kapasidades-tékniku no edukasaun se baixu/ki’ik, no atividade ekonómiku se iha hela faze inísiu-dezenvolvimentu, mak kria serbisus no kapasita serbisu-nain sira-nia skill sai hanesan polítika prinsipál ida ne’ebé indispensável. Ho vizaun ida ba dezenvolve abordájen ida bazeia-ba polítika no estratéjiku kontra ba ida ne’ebé projetizadu, mak Presidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse no ZEESM aprova tiha ona Ajénda ida ba implementasaun formasaun kapasidades-tékniku. Ajénda ne’e haktuir ba implementa programa ida ho merkadu-orientadu ba dezenvolvementu serbisu-nain sira nian, konjunta ho foku ida ba juventude sira-nia empréndedorizmu no fasilita kapasidades -tékniku foun ba ekonomia globál. Planus la’o-daudaun atu tama ba iha parserias ho organizasoins prinsipál mundiál ba formasaun kapasidades-tékniku, dezenvolve kualifikasaun enkuadramentus, padroins no kuríkulu ne’ebé adapta ba Oe-Cusse nia nesesidades.

BULETÍN IDA NE’E PUBLIKADA SUB BA PROJETU APOIU BA DEZENVOLVIMENTU INSTITUSIONÁL-REJIAUN ADMINISTRATIVA ESPESIÁL OE-CUSSE NO ZEESM

DIREITU-AUTÓR TOMAK PERTÉNSE BA AUTORIDADE REJIAUN ADMINISTRATIVA ESPESIÁL OE-CUSSE AMBENO NO ZONAS ESPESIÁL BA EKONOMIA SOSIÁL MERKADU (ZEESM) 4


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.