Page 1

JAANUS MURAKAS: OLEME UUE PIIMATÖÖSTUSE RAJAMISE PLAANIGA GRAAFIKUS. SELLISEL SUUREL OBJEKTIL ON HULGALISELT VÄIKSEMAID JA SUUREMAID VAHEFINIŠEID.

TURBATOOTMINE

VIIMASE POOLESAJA AASTA KÕIGE SOOJEM JA KUIVEM MAI LASI TURBATOOTJATEL TÄITA SUURE OSA SELLEKS AASTAKS PLAANITUD TOOTMISMAHUST.

9

772504

586014

ISSN 2504-5865

ÖÖKÜLM

MÕNEL POOL ÖÖSEKS ALLA NULLI LANGENUD TEMPERATUUR VÕTTIS ÄRA KARTULIVARRED. KAS OLUKORD ON LOOTUSETU?

14. JUUNI 2018 • NR 24 (157) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE


2 || tuRBatootmINe || maa elu

14. juuni 2018

VIIMASE POOLESAJA A suure osa selleks aastaks pl

Turbatoo PRO-FEED 2020

Söödasättijate uus põlvkond

tOOMaS ŠaLDa Maa Elu

ASi Prelvex juhi Tarmo Thomsoni sõnutsi kogutakse turvast vaid päikselise ja piisavalt tuulevaikse ilmaga. Foto: SiLVi LUKJanoV

Järvamaa turvas sobib hästi lillekasvatuseks SiLVi LUKJaNOV Maa Elu

K Söödalükkamise ainulaadne kontseptsioon, mis tõstab sööda kohevana looma ette tagasi.

Spetsiaalne spiraalikujuline tigu Kontrollitav arvuti või nutitelefoniga Kasutajasõbralik

www.latter.ee

una Eestis pole rentaabel kasvatada nii palju lilli, kui seda tehakse Hollandis, rändab Järvamaa turvas lillemullaks Hollandi aianditesse ja sellel kasvatatud lilledest väike osa ka Eestisse. Selline ringlus toimib majandusmudelina kõigile efektiivsemalt. Küsimusele, millal algab tema jaoks kevad, vastab Järvamaal tegutseva turbatootja ASi Prelvex juht Tarmo Thomson, et kevad algab igal aastal ei hiljem ega varem kui 20. märtsil. „Nimelt siis on mu sünnipäev. Kuna olen türilane ja Türi on kevadpealinn, siis sel päeval tõmmatakse ühe kindla rituaalina käima muruniiduk,” lausub ta kodukoha patrioodina. PÄIKE JA TUULEVAIKUS Turbatootja kevad algab siis, kui põllud ehk tootmisväljakud on juba sedavõrd kuivad, et neil saab midagi teha. Selles mõttes ei teinud tänavuse kevade päikselised ilmad kevadet mitte kuidagi varasemaks. „Saime tootma mais nii nagu tavaliselt. Nädalake varem hakkasime kände korjama, libistama ja turbakorjet ette valmistama,” selgitab ta turbaväljadel sõites. Eelmise nädala neljapäeval käis Prelvexi turbaväljadel vilgas tegevus, ühel põllul käis turba ümberpööramine ehk nii-öelda kaarutamine, teisel korjati kuiva turvast kolme traktoriga. Samas toimus pidev turbavedu. Thomsoni sõnutsi ei näe nii aktiivset tegevust turbaväljadel iga päev. Turbakogumine toimub ilmast lähtuvalt tõesti vaid päikselise ja piisavalt tuulevaikse ilmaga. Kuid nii tootmiseks kui ka ladustamiseks on veel seadusega seatud piirid. „Me ei saa ka heal aastal näiteks lattu toota just ülemäära. Juhindume kehtestatud tootmiskvoodist, millega antakse ette, kui palju võime kaevandada. Lisaks reguleerib kõike turul nõudlus ja pakkumine,” räägib üle 30 aasta turbatootmisega tegelev Thomson, kelle meelest on mõistlik Eestis seatud põhimõte toota vaid nii palju, kui turvast juurde kasvab. Samas on turbaalasid Eestis palju, umbes 20 protsenti riigi territooriumist. Varu on paigutunud ebaühtlaselt, kohati suurte massiividena. Järvamaal on Thomsoni teada, kelle suur huvi on turbateavet koguda ja arhiveerida, palju turbaalasid, soid ja tümamaad. „Järvamaa nimigi viitab sellele, et oleme järvede maa, kus loodus toodab turvast piisavalt hästi. Nendelt väljadelt siin kogusime turvast 1980. aastatel, nüüd kõrgub siin juba korralik mets, sellelt siin 1990ndate alguses,” viitab ta ühel ja teisel pool teed kasvavale metsale.

Kaevandamise lõppedes kõik tootmisalad rekultiveeritakse ehk luuakse tingimused soo taastumiseks. Küsime, kas sellepärast toetabki riik Eestis hakkpuidu tootmist, et turbasse kui Eesti loodusvarasse mõistvalt suhtuda. Enne vastamist mõtleb Thomson pikalt. „Riigi käitumist on keeruline hinnata, kuid turba kui energeetilise ressursi kasutamist Eestis on tõrjutud. Eestis on mitu turbakaevandajat, kes otsivad energeetilisele turbale (sh varem briketi tootmiseks kasutatud tumedale turbale) nüüd arukat kasutust. Tootmispotentsiaal on olemas, riigi huvi ja nõue kaevandusalad lõpuni kaevandada olemas, aga realiseerimisvõimalusi praegu piisavalt pole,” kõneleb ta. „See kõiki tootjaid väga ei puuduta, sest ka varem on freesturvast põllumajandusse ja valdavalt aiandusse tarnitud, kuid osaliselt on see tõstnud aiandusturba sektoris konkurentsi ja sellega kaasnevalt mõjutanud toodete hinda.” Lihtsustatult võib turbad jagada kolmeks: valge, pruun ja must, see oleneb turba lagunemise astmest. Kui kütteks sobilik on must turvas, siis praegu nõuavad aiandid peamiselt valget ja pruuni turvast. Siingi sooviks Thomson müüa freesturvast peamiselt siseturule, kuid majandusmehena ta mõistab, et Eestis pole rentaabel kasvatada näiteks nii palju lilli, kui seda tehakse Hollandis. Seepärast rändabki Järvamaa turvas lillemullaks Hollandi aianditesse, kus sellel kasvatakse lilled jm, millest väike osa jõuab ka Eestisse. „Eestis läheb massiline lilletootmine kallimaks, sellepärast toimibki majandusliku mudelina selline ringlus kõigile efektiivsemalt,” lausub ta. Nii läheb ASi Prelvex toodang valdavalt Eestist välja. „Suuremates kogustes lisaks Hollandile ka Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale, Itaaliasse. Nii juba aastaid,” räägib Thomson kausta lapates. „Mul on kõik müügiga seonduv arhiveeritud. Näiteks eksootilisematest riikidest müüme turvast Soome, kus on turvast rohkem kui Eestis. Müüme ka Saudi Araabiasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Egiptusesse.” TURVAST TOOTA POLE LIHTNE Praegu kasutuses olevates turbamaardlates Järvamaal jätkub turbatootmist veel aastakümneteks. Nii loodab ka Thomson, et nemadki jätkavad heal tasandil töötava majandusettevõttena, kes toodab kasumit ja vahel on sunnitud ka peale maksma selle nimel, et jätkata eksistentsi. „See pole lihtne valdkond, tegelikult üsna pingutust nõudev, tööd tuleb palju teha,” tunnistab mees. ASis Prelvex töötab aasta ringi ligemale 60 inimest, suvisel ajal tõuseb töötajate arv peaaegu sajani. Lisaks on ettevõttel tütarfirma Vestur OÜ Lääne-Virumaal. Koos toodetakse turvast enam kui tuhandel hektaril.

a a Elu uur i s kolmelt Eestis turbaga tegeleva lt ettev õ ttelt, kuidas soe ja märg talv ning ülisoe mai nende tegemisi mõjutasid ja kuidas tuleohuga hakkama saadakse. Eesti suurima turbakaevandaja, aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen kinnitab, et ilmaolud olid mais turbatootmiseks erakordselt soodsad. „Tootsi Turbal on mitu tegevusala. Peale kasvuja energiaturba tootmise varustame me koostootmisjaamu hakkpuiduga. Tänapäevased jaamad kütavad ju mõlemaga. Kuna hakkmaterjali oli läinud talvel metsast väga raske kätte saada, saime ära kasutada oma tükk- ehk energiaturba varu,” alustab Puuronen. Kui varem toodeti energiaturvast minimaalselt, mullu vaid umbes 30 000 kuupmeetrit, siis nüüd vajavad laod uuesti täitmist. „Toodame praegu nii kasvu- kui ka energiaturvast täistuuridel,” sõnab Puuronen. „Sellist maikuud ei mäletagi, et nii varakult oleks saanud täie hooga pihta hakata. Umbes kolmandik kavandatust on juba kogutud. Kasvuturba müük kujunes samuti meie jaoks edukaks, sellestki olid laod tühjad.” Kasvu- ja energiaturvast kokku toodab Tootsi Turvas ligikaudu miljoni kuupmeetri jagu aastas. „Plaan on laod jälle täis saada. Osa aunadest, millest võetud turbaga talvel kütsime, olid isegi viis aastat vanad, energiaturvas säilib õnneks kaua. Osaliselt katame selle kilega. Kasvuturvast niimoodi ladustada ei saa, sest selle kvaliteet langeks,” selgitab Puuronen. Kui Tootsi Turvas toodab nii energia- kui ka kasvuturvast ning lisaks hakkpuitu ja on nii oma majandusriski suutnud suures osas hajutada, siis väiksemad tootjad on keskendunud peamiselt kasvuturbale. Näiteks aktsiaselts Elva E.P.T ja osaühing Hiiu Turvas. „Meie energiaturvast ei tooda, sest riiklike toetuste kaudu soositakse hakkpuitu, mistõttu koostootmisjaamad eelistavad seda,” ütleb Elva E.P.T. juhatuse liige Mait Märtin. „Kasvuturba tootmisega aga võime praegu tänu soodsale maile igati rahul olla. Kui eelmise aasta juuni alguseks olime tootnud paarkümmend protsenti aasta vajadusest, siis tänavu läheneme juba seitsmekümnele protsendile. Sõltub konkreetse aasta


maa elu || tuRBatootmINe || 3

14. juuni 2018

AASTA kõige soojem ja kuivem mai võimaldas turbatootjatel juba praeguseks täita laanitud tootmismahust. Teisalt seab turbakogumisele piirid ülisuur tuleoht.

otjail juba plaanid täitumas davad turbatootjad, et tänavune suvi tuleb tervikuna ilus. „Meie jaoks on kõige parem klassikaline heinateoilm, kui päike paistab ja puhub vaikne tuul,” märgib Mait Märtin.

Ei, need ei ole UFOd, selliste „tolmuimejatega” kogutakse rabas turvast.

müügist, aga tavaliselt toodame 150 000 kuni 200 000 kuupmeetrit aastas.” Osaühingu Hiiu Turvas juhatuse liikme Olev Kuuse kinnitusel läks Hiiumaalgi turbatootmine eelmise nädala alguseni väga jõudsalt, aga siis hakkas puhuma tugev tuul, mis mitte ainult ei takistanud kogumist, vaid viis osa kogutud turbast lihtsalt loodusesse tagasi. „Tõenäoliselt on Hiiumaal mandriga võrreldes ikkagi tugevamad tuuled ja vähemalt ühe laevatäie jagu tegime tühja tööd. Üle kahekümne meetri sekundis puhunud tuul tekitas meile korraliku kahju ja puhus aunadesse kogutud turba metsa. Olen Egiptuses kogenud liivatormi ja meie olukord oli sarnane, õhk oli turvast täis ja suur osa tööst läks tühja.” Maikuu kohta ütleb Kuuse siiski ainult kiidusõnu: „Varasemate aastatega võrreldes kindlasti kõige edukam suve algus, õhuniiskus oli väike ja turvas kuivas kiiresti, nii et patt oleks nuriseda.” Hiiu Turvas toodab aastas 50 000 kuni 70 000 kuupmeetrit, eelmise nädala seisuga oli käes umbes kolmandik. TULEOHUTUS ON PEAMINE Kuna enam kui kuu aega sisuliselt vihma ei sadanud, rakendavad kõik turbatootjad väga rangeid tuleohutusmeetmeid. Tuleoht on äärmiselt suur. Eelmise nädala keskpaigas paljusid rõõmustanud vihmasabinad võtsid vaid tolmu kinni ja nädala teises pooles maha tulnud vesi polnud piisav, et oht kaoks. Kõigis kolmes küsitletud ettevõttes on traktoritel ees mit-

Foto: URMaS LUiK / PÄRnU PoStiMeeS

ASi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen rõõmustab, et ilmaolud olid mais turbatootmiseks erakordselt soodsad. Foto: antS LiiGUS / PÄRnU PoStiMeeS

mesajaliitrised veepaagid, mida vajadusel operatiivselt kasutatakse. Veekogumiskohad võivad küll turbavälja ääres olla, aga kärudel on väljadel kiireks kasutamiseks ootel mitu kantmeetrit vett sisaldavad tünnid. „Kui tuul puhub enam kui

HIIUMAALGI LÄKS TURBATOOTMINE EELMISE NÄDALA ALGUSENI VÄGA JÕUDSALT, AGA SIIS HAKKAS PUHUMA TUGEV TUUL, MIS MITTE AINULT EI TAKISTANUD KOGUMIST, VAID VIIS OSA KOGUTUD TURBAST LIHTSALT LOODUSESSE TAGASI. kümme meetrit sekundis, peatame tootmise. Kuna hirm on tavapärasest suurem, oleme seda piiri praegu enda initsiatiivil veelgi allapoole toonud,” kinnitab Puuronen. Hoolimata meetmetest süttis eelmise kolmapäeva pärast-

lõunal Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere küla lähedal Lehu raba 5,3 hektari ulatuses. Kohale kihutanud üheksa päästeautot ja rabakustutusmasinad said kolme ja poole tunniga põlengu kontrolli alla ja hilisõhtuks oli tulekahju kustutatud. Puuroneni sõnul lõpetati sel päeval Lehu rabas tööd viis-kuus tundi enne tulekahju puhkemist ja kuigi täpset põhjust on tagantjärele raske öelda, on ikkagi tõenäoline, et põlengu põhjustas traktorist tulnud säde, mis kuskil aunas vaikselt hõõgus ja tuule abil jõudu kogus. „Isesüttimine pole nii väikese auna puhul tõenäoline. Kõik abinõud võivad tarvitusel olla, aga ikka võib midagi juhtuda. Arutasime meeskonnaga, et mida veel paremini teha saame, ning jõudsime järeldusele, et pärast konkreetses kohas töö lõpetamist peab valve sinna senisest kauemaks peale jääma,” räägib Puuronen. Hiiu Turba juhatuse liige Olev Kuuse toob näite eelmisest nädalast, kui ettevõtet külastasid äripartnerid Itaaliast ja Saksamaalt. „Külalised tahtsid minna rappa meie tootmise ja turbaga lähemalt tutvuma, aga me ei olnud nõus neid sinna viima,” ütleb ta. „Pakkusin välja, et kui taskud tühjaks teevad ja jala lähevad, võivad minna, aga see käik jäi siiski ära. Kuna puhus tugev tuul, siis suutsid nad oma teadmistejanu ohjeldada, kuna tõenäoliselt oleks neil pärast suud-silmad turvast täis olnud.” Kuigi tuleoht kimbutab, loo-

TÖÖPÄEV VENIB PIKEMAKS Soodsaid ilmu püüavad ära kasutada kõik turbatootjad. „Suvekuudega tuleb ju kogu turvas kokku koguda. Nagu põllumehed teeme meiegi sobilikest ilmadest tulenevalt pikki päevi ja töötame vajadusel nädalavahetusel. Mehed on harjunud suvel rohkem töötama. Kui on hea ilm, toodame hommikul kaheksast õhtul kaheksa-üheksani,” räägib Elva E.P.T. juht Mait Märtin. Tootsi Turbas tehakse samuti vajadusel pikemaid päevi. Matti Puuroneni sõnade kohaselt võiks nemad sobiva ilmaga turvast koguda lausa mitmes vahetuses, aga mehi pole kuskilt võtta. „Uus põlvkond eelistab traktoritele arvutis mängimist. Kui oleks inimesi võtta, oleks meil vähemalt pool juba koos.” Olev Kuuse Hiiu Turbast leiab, et kuna tootmisprotsess eeldab ettevalmistusi ja turba kuivamist, ei saa tootmist üle vindi keerata. „Tehnikat ja tööjõudu pole nii palju, et kuiv aeg päris maksimaalselt ära kasutada. Suvalisi mehi ei saa kallitele masinatele panna,” selgitab ta. Majanduses on sageli nii, et kui kõigil tootjatel läheb hästi, võib tekkida ülepakkumine. Olev Kuuse sõnul on turbatootja jaoks iga hinna eest oma kauba müümine rumalus, nii ainult vähendad oma ressurssi ja kasumit ei teeni. Matti Puuronen ja Mait Märtin kinnitavad mõlemad, et kasvuturba eksport on tänavu edukalt läinud, aga juba praegu kestab müügi mõttes rahulikum aeg. „Peamine kasvuturba turustamine algab septembris ja tipp on veebruaris-märtsis. Üldreeglina üritatakse suvekuudel varutud turvas ära müüa järgmiseks kevadeks. Suurt kasvuturba laovaru ei koguta, see võib juhtuda siis, kui müük on väga nigel või on olnud suur ületootmine. Kui konkurentidel on laos turvast palju, on müüa raskem, kui vähem, on meilgi lihtsam,” avaldab Märtin. Peamised Eesti turbatootjate konkurendid on lõunanaabrid, kes saavad tänu geograafilisele eelisele ja soodsamale kütusele meiegi turbatootjate peamistesse sihtriikidesse ehk Hollandisse ja Saksamaale oma kauba soodsamalt kohale toimetada. Nii loodavad kohalikud turbatootjad muiates sedagi, et Lätis ja Leedus taevakraanid liiga kinni ei püsiks.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

JUHtKiRi

RiiNa MaRtiNSON toimetaja

LUPIIN JA TEISED VÕÕRAD

M

õni päev tagasi üllatas lillesõpru üle lahe tulnud uudis, et põhjanaabrid keelasid kasvatada teatud lupiinisorte. See on ju nii ilus ja vana taluaialill, kostus foorumites ahhetamist. Jah, mullegi meeldib lupiin väga ja see kasvab mu peenral. Sel kiirel kevadel näitab lill juba oma viimaseid õisi. Kui õied närbunud, võtan käärid, lõikan varred, et lupiin ei saaks seemnetega levida, muidu vallutaks mõne aastaga kogu peenra. Samamoodi on lupiin hõivamas rohumaid üle Eesti, Lõuna-Eestis on juba rohkelt vallutatud alasid ja neid lisandub mujalgi. Kui lupiiniväli õitseb, on vaatepilt tõeliselt kaunis. Miks siis ikkagi tasub selle lille suhtes ettevaatlik olla? Kuna lupiin on liblikõieline taim, siis seob see mullas lämmastikku. Aias on lill hea mullaparandaja, aga looduses laialt levides muudab kasvukoha mulda ja koht ei sobi enam taimedele, mis seal varem olid harjunud elama. Väheviljakat mulda eelistavad taimed kaovad lihtsalt ära ja tuttav rohumaa, kus suvel aasalilli imetleda, jääbki pelgalt lupiiniväljaks. Lupiin levib seemnetega. Kui taim juhtub kasvama maantee ääres ja seemnete valmimise ajal teeääri niidetakse, levitab masin seemneid edasi. Näen seda pilti oma kodukoha ligidal, kus viie aasta eest valmis endiste aiamaade alalt üle minev Pärnu ümbersõidutee ja iga aastaga on teeääres üha jõudsamalt kasvamas tumelillad lupiinid. Meie looduslikku tasakaalu rikkuvaid võõrliike, mille leviku suhtes tasub ettevaatlik olla, on teisigi. Näiteks kuldvits. Jällegi ilus õitseja, pealegi hinnatud ravimtaim, aga kui see kuskil levima hakanud, vallutab väga kiiresti kogu maa-ala. Mõnel pool rannikul on tõsist peavalu tekitamas imeilus kurdlehine kibuvits, teises kohas efektne lemm-malts. Enamik Eestis ohtlikuks võõrliigiks kuulutatud taimedest on siia toodud iluaias kasvatamiseks, aga kui tuule või lindude abil seemned aiast välja pääsevad, on olukord ettearvamatu.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


4 || lIIvaSõel || maa elu

14. juuni 2018

NÕUaNDeVeeRG

MIKS SÕSTRAD KÜLJEST KUKUVAD? taaVi aLaS Maa Elu

M

aa Elu lugejad on märganud, et ehkki sel aastal õitsesid punased sõstrad rikkalikult ja õisi oli palju, pole juuni alguses sõstraid enam kuigi palju ja kobarad tunduvad hoopis tühjad. Kas on karta, et sõstrasaak ei pruugi soojast maikuust ja rohkest õitsemisest hoolimata eriti hea tulla? Eelmisel jahedal suvel rikkus sõstrasaaki kevadel õitsemisajal kimbutanud öökülm. Selle aasta erakordselt ilus mai meenutas sooja Lääne-Euroopat, mitte tavalist põhjamaist kevadet. Milles siis ikkagi võib probleem olla, kui sõstraid pärast õitsemist küljes pole? Küsitlesime mitut marjakasvatajat, kelle jaoks tuli probleem üllatusena, sest nende aias ega ümbruskonnas sellist muret polevat. Siiski märgiti, et üks põhjus võis olla suur kuivus ja sellega peaks iga aiapidaja võitlema, kui tahab saaki saada. Võrumaa tuntud marjakasvataja, sh mahekrõpsude, -mahlade ja -mooside tootja Taarapõllu Talu OÜ tegevjuht Silvi Langus märgib, et neil Taarapõllus õitsesid sõstrad sel kevadel väga ilusti ja marjakobarad on kõik veel küljes. „Kuid meeletult kuiva ilma tõttu on marjad väikesed ja kukuvad kergesti kobara küljest maha. Loodame, et vihma tulles asi paraneb ja suve lõpus on ka saaki oodata,” lisab Langus. Eelmisel kevadel olid sarnase probleemiga hädas paljud sõstrakasvatajad, aga siis oli lühikeste või tühjade ko-

Kus niiskust jagus, on mustad sõstrad praeguseks juba üsna suureks kosunud. Foto: Riina MaRtinSon

PANE TÄHELE • Kuivade ilmadega tasub marjapõõsaid kasta, sest kuivus jätab sõstrad väikeseks ja tekitab varisemisohtu. • Vali oma aeda sobivad marjasordid – aastad ei ole vennad, mistõttu sõltub tänapäeval saak sordi vastupidavusest ja saagipotentsiaalist. • Marjapõõsad vajavad õiget hooldust, lõikamist ja väetamist. • Hoolas aednik saab alati saaki, olgu suvi kuiv, niiske, külm või kuum. barate põhjus liiga külm kevad, mis rikkus õitsemisajal loodetud hea saagi. Kogu suvi oli mullu samuti jahe ja tormine, ehkki Eestis oli ka soojemaid piirkondi, kus sõstrasaak nii palju ei kannatanud. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Asta-Virve Libek ütles eelmisel suvel Maa Elule, et hea sõstrasaagi eeldus on õigete sortide valik. „Sortide saagipotentsiaal ja vastupidavus ebasoodsatele ilmaoludele on mitmesugune. Sõstrasaaki mõjutab kõige rohkem õitsemisaegne ilmastik.” Samuti rõhutas Libek, et saagikus sõltub eelneva aasta suvest. „Saagikujunemine algab saagile eelneva aasta juulis-augustis õiealgmete diferentseerumisega. Õiealgmete arenguks on väga tarvis talviseid miinuskraade. Soojad talved võivad pärssida õiealgmete arengut,” selgitas ta. Veel on tähtis sõstrapõõsaste oskuslik lõikus, väetamine ja hooldamine.

Liivasõelumismasin teeb oma tööd olenevalt pinnasest 30–40 cm sügavuselt: liiv sõelutakse läbi, eraldatakse kivikesed ja ajapikku tekkinud prügi. Fotod: KUido SaaRPUU

Üksik sandaal ja mõned mündid ehk „aardeotsimine” mänguväljakult KUiDO SaaRPUU Järva Teataja

K

ui keegi juhtus mai lõpus sattuma Paide linnas korrusmajade vahele, ühe pisikese mänguväljaku juurde, võis ta imestusest tummaks jääda. „Ise suured mehed ja mängite siin laste liivakastis,” näis ütlevat nii mõnigi pilk. Paide linna haldusspetsialist Rein Säinas oli üks neist, kes teadis täpselt, miks Liiva tänava mänguväljakule läks kaks töötunkedega meest mürisevat ja kolisevat rohekaskollast liivasõelumismasinat, nimeks Sandmaster, käsitlema. See oli näidistöö, masina töödemonstratsioon. „Liiva tänava mänguväljak oli esimene Paide linna mänguväljak, kus otsustasime kasutada liivasõelumismasinat. Varasem tööpraktika sisaldas pigem uue ja puhta liiva pealetoomist kui vana sedavõrd põhjalikku läbisõelumist,” selgitas ta. „Kogu praht ja sodi vajus aga üha madalamatesse liivakihtidesse.” Mehed tegid tööd, ikka masina laiuselt meeter meetri haaval mänguväljakul edasi liikudes, atraktsioonide vahel tiirel-

des. Vahepeal tuli sisse pisike paus: tööline Riko Laiõun jättis masina korraks seisma, et Sander Rohulaid saaks kivikesi, prügi ja muid leide täis sõela tühjendada ja puhta sõela masinasse lükata ning töö võis jätkuda. Mänguväljakuäärne „varandusehunnik” aga üha kasvas, kasvas plastkorkide, -pudelite, mullitajatopside ja kivikeste arvelt. Erilisematest leidudest tuli välja üksik sandaal ja võib-olla sama jalanõu juurde kuuluv sokk. Liivasõelumismasin teeb oma tööd olenevalt pinnase siledusest 30–40 cm sügavuselt. „Liiv sõelutakse läbi, eraldatakse kivikesed ja ajapikku tekkinud prügi,” lisas Säinas. „Läbisõelumine muudab liiva omakorda pehmeks, õhutab seda. Tundub, et see Saksamaal toodetud masin toimib väga hästi. Läbisõelutud liiv on kohe teistsugune, kiviklibusest täitematerjalist on saanud otsekui ilus rannaliiv.” Sander Rohulaid laste mänguväljakute rajamise ja hooldusega tegelevast firmast Atix OÜ ütles, et masina tööpõhimõte on lihtne: raudhammastega lint veab puhastatavalt alalt liiva üles ning loksutab kogu liiva

suurest sõelast läbi. Puhas liiv pudeneb sõelast läbi. Rohulaid selgitas, et Sandmaster on spetsiaalselt mänguväljakute jaoks välja töötanud masin. Mootoriga liivasõel. „Masin otsib liivast võõrkehi, olgu nendeks plastijäätmed või klaasikillud. Need peavad olema piisavalt suured, et sõelapõhjast mitte läbi kukkuda,” täpsustas ta.

Kõik mündileiud asetasid mehed aga masina peal olevasse n-ö jootrahatopsi. Euromünte olevat vähe, valdavalt on mudilased mänguhoos liiva sisse kaotanud krooniseid münte. Omapärasematest leidudest nimetas Rohulaid üh-

te veneaegse kuulipilduja linti. „See tuli välja ühelt Tallinna mänguväljakult. Ei tea, mis „lahing” sealt läbi käis,” arutles ta. „Kontrollisime selle liini uuesti läbi, kuid midagi muud erilist välja ei tulnud.” Liivasõelumisteenus maksab, kuid mänguväljakutele uue liiva juurdetoomisega võrreldes on see odavam. „Eestis on sellised masinad päris uudsed. Saksamaal on neid masinaid töös hoitud ja arendatud juba viimased 15 aastat ning sisuliselt on nii, et iga sealse mänguväljaku liiv, enne kui seal midagi atraktsioonidega tehakse, sõelutakse läbi. Sama tehakse näiteks rannavolleväljakutel,” teadis Rohulaid öelda. Peale Liiva tänava mänguväljaku puhastati liivasõelumismasinaga Paides Lembitu pargi mänguväljaku liiv. „Kui vähegi võimalik, peaksime tulevikus liivasõelumismasina teenuse kasutamist kaaluma,” kinnitas Säinas. „Vaadates selle masina tööjõudlust, siis ei kujuta küll ette, kui palju inimesi ja kui kaua peaks tööd tegema, et samasugune tulemus saavutada.” Olgu öeldud, et liivasõelumismasinatega saab sõeluda ka kruusapindu, mille kruusatera suurus on maksimaalselt 7–8 mm.


14. juuni 2018

maa elu || ettevõtja || 5

Võimalikult vähe käsitööd

Itaaliast, aga kive on hangitud ka Hispaaniast, Portugalist, Prantsusmaalt ja mujaltki. Pressitud kive on toodud Saksamaalt ja Tšehhist.

Reet Saar Maa Elu

Ü

sna Raplamaa serval Vana-Vigala külas tegutseb kivitöötlemisettevõte Exclusive Stone, mille omanik on Matis Üürike ja juhatuse liige tema leedulannast abikaasa Edita Piekute. Ettevõtte peamine tegevusala on graniidi, marmori ja kvartsi (press­ graniidi) töötlemine. Siit saab tellida köögi ja vannitoa tasapindu, seina- ja põrandaplaate, dušialuseid, trepiastmeid, aknalaudu ja baarilette. „Kus Eestis on suuremaid ja uhkemaid asju tehtud, on meil olnud võimalus kaasa rääkida,” tõdeb omanik rahulolevalt. Üks suuremaid tellimusi oli Hiltoni hotell Tallinnas, mille vastuvõtuletid, lobby-baari, restorani, sviitide ja ilusalongi kivipinnad ning väliterrassi lauad on valmistanud Exclusive Stone. Nende kätetööd on ka mitmes spaas ja suurtel laevadel. Matis Üürike jõudis oma „eelmises elus” ehk 16aastase sõjaväelasekarjääri jooksul õppida sõjakoolis, töötada õhuväes, kaitseväe peastaabis ja kaitseministeeriumis, käia missioonil Kosovos ja Iraagis. Ta on koolitanud end tsiviilsõjalise koostöö teemadel Kanadas, Prantsusmaal ja Saksamaal ning pidanud sel teemal mitmes riigis loenguid. Tallinna Ülikoolist saadud magistrikraad militaar- ja paramilitaarpsühholoogias andis tõuke luua oma ettevõte. Üürikese pagasile lisanduvad majandusharidusega abikaasa teadmised ning nupukad töötajad.

MATERJAL TULEB PÕHILISELT ITAALIAST, AGA KIVE ON HANGITUD KA HISPAANIAST, PORTUGALIST, PRANTSUSMAALT JA MUJALTKI. PRESSITUD KIVE ON TOODUD SAKSAMAALT JA TŠEHHIST. 2006. aastal alguse saanud osaühing on registreeritud nende kodusel aadressil Harjumaal, aga tootmine on kogu aeg käinud Vigala-mail, kus on Mati-

Veel üks mõõtmine. Täpsus on kivitööde juures väga oluline. Fotod: Reet Saar

se isakodu. Ka onu hoiab vennapoja tegemistel jätkuvalt silma peal. Algus oli talus praegusest kohast mõne kilomeetri kaugusel. Tehasehoone osteti 2012. a suvel toonaselt Vigala vallalt sümboolse hinnaga – vaid ühe euro eest, kuid kohustusega kahe aasta jooksul investeerida 10 000 eurot. Endine kolhoosi küttehoidla oli kehvas seisukorras, õiget katustki polnud enam peal. Tänu paarile toetajale õnnestus nõutav investeering teha, sest pangad ei olnud nõus maakoha ettevõttele selleks raha laenama. Mõne aasta eest osteti pimepakkumisega kõrval olev hoone, kus nüüd on materjali ladu. Pangalaenu õnnestus saada seadmete soetamiseks. See andis võimaluse tehas üles ehitada ja hankida moodne sisseseade. Üürike alustas ühe abilisega, praegu on ettevõttes kuus töötajat. Vaja oleks veel kahte. Tõsiasi on, et sobivaid inimesi pole lihtne leida. „Meilt nõutakse kvaliteeti ja meie nõuame seda oma inimestelt. Töö lõpptulemus peab olema väga täpne. Täpsus ongi kivitöötlemise võlu ja valu. Kui midagi on vussi keeratud, siis üldjuhul seda parandada ei anna, tuleb uus asi teha,” märgib Üürike. See on

Matis Üürike ja Edita Piekute on kivitöötlemise nüansse aastate jooksul hästi tundma õppinud.

aga töö, materjali ja aja lisakulu, millest keegi huvitatud pole. EKSKLUSIIVSUSELE VIITAV NIMI Eestis töötleb kivi kümmekond firmat, paljudel nimes sõna „kivi”. Endale nime otsides püüdis Exclusive Stone teistest eristuda. „Võõrkeelse nimega on ehk lihtsam välisturul silma jääda,” põhjendab omanik valikut. Rap­lamaal neil konkurente pole, aga Vigalast 50 km raadiuses juba mitu. Paljud Eesti firmad töötavadki Skandinaavia turule ja allhangetena teeb seda ka Exclusive Stone. „Meie põhivaldkond on just suuremad tellimused, kodukööke ja väikesi töid on vähe,” räägib Üürike. 2017. a käive oli ligi 800 000 eurot, kusjuures kaks

kuud ei olnud tööd. Standardne materjali saagimine, poleerimine, avade tegemine – nende tööde hind on püsinud omaniku sõnul kümme aastat sama. „Kui tahad rohkem küsida, öeldakse kohe, et tellin teisest firmast. Kuid nüüd oleme suutelised tegema keerulisemaid töid, mille pealt on võimalik rohkem teenida,” selgitab Üürike. Selleks on tehasesse soetatud tipptasemel tehnika. 120 000 eurot maksnud saepink osteti läinud aastal. Uus saag on täiesti arvutipõhine, efektiivne ja igati oma hinda väärt. Kivitöötlemisel on lisaks töö täpsusele oluline pakendamine. Kivi ei saa ladustada euroalustele, sest muidu võib see tõstes murduda, seda enam, kui ühes tükis tahetakse saada võimalikult pikka pinda. Kive peab üldjuhul pakkima serva peale. Kõik pakendid tehakse toodete järgi. Need on toekatest 5×10 prussidest ja tollistest laudadest, lisaks naeltele kinnitatakse ühendused kruvidega. Väga olulised on diagonaalid – kallile tootele peab olema kindel pakend, et miski ei puruneks. Arvestada tuleb, et ühe paki kaal ei ületaks 1000 kg. Materjal tuleb põhiliselt

ERILAHENDUSI ON ROHKEM Omanikud tahavad pakkuda kodukandis tööd ja maksta korralikku palka, aga kuna töö on väga spetsiifiline, siis pole kerge oskustega tegijaid leida. Nii peavad kõik saagijad oskama jooniseid lugeda, tehniline taip kulub selles töös vägagi ära. Töötajatena on eelistatud mehed, sest kiviplaadid on rasked ja naised lihtsalt ei jõua neid tõsta. Uut töölist palgates uurib Matis enne, mida küla soovijast räägib, ja küsib ka töötajate arvamust. „Tahan, et meie kõigi omavaheline koostöö sujuks,” kõlab lühike põhjendus. Täpse lõpptulemuse oluline osa on paigalduskoha põhjalik mõõdistamine. Nüüd on firmal 3D-laserseadmed, kuid Üürike mõõdab kohti ka käsitsi üle ja visandab kohapeal alati joonise. Kui sellist topeltkontrolli poleks, võiks olukord enne paigaldamist tema sõnul vahel väga närviliseks minna. Ettevõte on saanud tellimusi, kus peab esmalt välja mõtlema, kuidas seda üldse toota, eriti veel siis, kui lisatud jooniski on napp. Keeruliste tellimuste korral on mõni töötaja öelnud, et seda pole võimalik teha. Üürike, kes on kõigi tööoperatsioonidega kursis ja vajadusel tsehhis igal pool käed külge paneb, on seda meelt, et saab küll, kuid kõik tuleb esmalt oma peas selgeks mõelda. „Ma panen nii ennast kui ka töölisi kogu aeg uute asjadega proovile. Võimalikult vähe käsitööd – see ongi meie moto.” Tootmises eralduv kivipuru ja liiv kogutakse mitme sektsiooniga basseini, mida paar korda aastas puhastatakse. Lihvimisel kasutatav vesi läheb taaskasutusse. Kivitöötlemine ei ole kõige lihtsam töö, aga leian, et see on eriline ja huvitav,” kinnitab Matis Üürike. „See kivitöö juures köidabki, et kogu aeg peab mõtlema,” lisab Edita Piekute korralikus eesti keeles. Ettevõttesse külla minnes oli esimene üllatus see, kui olmealas paluti välisjalatsid ära võtta. Ikka selleks, hoida värskust tehase selles osas, kus on töötajate puhketuba, pesuruumid ja kontor. Kolme aasta eest valminud ruumid näevadki välja nagu tuliuued. Tsehhist olmepoolele tulles jäetakse tööjalatsid ukse juurde.

SKFi keskmäärdesüsteemid ning määrded - kõigele, mis liigub!


6 || pIIm || maa elu

14. juuni 2018

KÕIGE ROHKEM KASUTAVAD KAEVUVETT HIIDLASED

K

eskkonnaagentuuril on valminud 2017. aasta veekasutuse koondaruanne, millest leiab põnevat teavet veetarbimise kohta Eestis. Kogu veevõtt Eestis oli mullu 1,8 miljardit kuupmeetrit, kuid lõviosa sellest ehk tervelt 80 protsenti (1,5 miljardit kuupmeetrit) moodustas Narva jõest võetav Ida-Virumaa elektrijaamade jahutusvesi, mille keemiline koostis protsessi käigus ei muutu ja mis juhitakse pärast jahutust jõkke tagasi. Võrreldes 2016. aastaga suurenes mullu 14 protsendi võrra kaevandus- ja karjääriveevõtt, mis paljuski sõltub sademete hulgast: mida sademerohkem aasta, seda suurem on paratamatult ärajuhitava kaevandus- ja karjäärivee kogus, kus maapinda imbunud sademevesi on segunenud põhjaveega. Riigi Ilmateenistuse meteoroloogia aastaraamatute andmeil oli Eesti keskmine sademete hulk 2016. ja 2017. aastal vastavalt 696 ja 708

mm. Eesti norm ehk paljuaastane keskmine on 672 mm. Olmevee ehk joogiveena käsitletakse vett, mis on mõeldud joomiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks. Mullu tarbiti kokku 39 miljonit kuupmeetrit olmevett. Maakondade võrdluses oli kõige suurem olmeveekasutus ühe elaniku kohta Ida-Virumaal ja väikseim Hiiumaal, vastavalt 38,9 ja 12 kuupmeetrit. Üle kolmekordne vahe on tingitud asjaolust, et Hiiumaal kasutavad paljud tarbijad vee saamiseks oma kaevusid, mis koondaruandes ei kajastu. Terviseameti andmetel on maakondade võrdluses Hiiumaal kõige väiksem ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal – 52%, Ida-Virumaal aga 98%. Mullu tekkis 338 miljonit kuupmeetrit puhastamist vajavat reovett, millest puhastati 99,9%. Puhastatud reovee hulk on võrreldes 2016. aastaga kasvanud 12%, see on eelkõige tingitud suurenenud sademete hulgast. (ME)

Hiiumaal kasutavad ühisveevärki vaid pooled elanikud, ülejäänud saavad vee oma kaevust. Foto: URMaS LUiK / PÄRnU PoStiMeeS

Jaanus Murakas: inve SiLVi LUKJaNOV Maa Elu

uigi investoriga tehakse koostööd juba eelmise aasta detsembrist, pole E-Piima juhatuse liige Jaanus Murakas veel valmis tema nime avalikustama. Ta kinnitab vaid, et tegemist on Hollandis väga tuntud piimatoodete müügiga tegeleva firmaga, ja sedagi, et kõigi tegevustega ollakse graafikus. „Tegemist pole mingi kogemata kuskilt tulnud investoriga, kellel on raha,” ütleb ta. Jaanus Murakas, kui kaugel olete ühistulise piimatööstuse ehitusega?

Oleme uue tööstuse rajamise plaaniga graafikus. Sellisel suurel objektil on hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid vahefinišeid, mille läbimisest sõltub lõplik tähtaeg. Räägime siiski peaaegu 100 miljoni eurosest projektist ja osapooli, kellega tuleb jõuda pikaajaliste kokkulepeteni, on kümneid ja kümneid. See kõik ongi projekti rajamise osa. Põhitehnoloogia hangete osas on hanked küll lõppenud ja lepingud vormistamisel, kuid käimas on veel mitu rahvusvahelist abitehnoloogia hanget. Lepingud, mis puudutavad seadmete ostu, ulatuvad kümnetesse-kümnetesse miljonitesse ja neid hankeid on võitnud rahvusvahelised suurkontsernid. See tähendab suurt, kuid kestvat tööd nende lepingute

tekstide kokkuleppimisel. Juunikuu lõpuks proovime needki saada allkirjastatud. Mahukas töö on muidugi hoone projekteerimine, kuna hoone lõpliku lahenduseni on võimalik jõuda ainult tehnoloogia pakkujatega koostöös. Kuigi Eestis ei ole väga suurt kogemust tööstushoonete projekteerimisel, on meil hea meel nentida, et protsess kulgeb ladusalt ja professionaalselt hoolimata sellest, et kaasata tuleb palju osapooli. Hoone ehituse hanke väljakuulutamine on planeeritud septembrisse. Paide linnas on menetlemisel hoone ehitusluba, mis on oluline dokument vastavalt PRIA määrusele. Paide linnaga oleme viimastel aastatel kontaktis peaaegu igal nädalal. Oleme neile kui partnerile väga tänulikud operatiivse asjaajamise ja muretsemise eest. Ehitusoa saamine on meie jaoks jälle üks tähtis verstapost. Määrav on ka investori kaasamine. Investor on kohtunud nii E-Piima liikmetega kui ka Paide linnapea ja esindajatega. Praeguseks on koostöö meie strateegilise investoriga järgus, kus kooskõlastame kirjalikult veel viimaseid detaile, kuidas hakkame üheskoos piimatööstust arendama ja tulevikus juhtima. Investorile on kavas emiteerida kuni 25 protsenti E-Piim Tootmise aktsiatest. See raha läheb omakapitali tõstmiseks, mis omakorda võimaldab kaasata laene. Laenu osa projekti finantseerimisel on suurusjärgus 70 miljonit eurot. Hea meel on tõdeda, et laenamisest on huvitatud Eesti pankade kõrval ka välispangad.

mise aasta detsembrist saadik. Seegi näitab, kui pikad on protsessid, kui neid teha rahvusvahelisi õigusi ja norme järgides ja mis kõik eelnevad lepingute allkirjastamisele. Investor hakkab kuuluma E-piima nõukogusse. Nime ma siiski veel välja ei ütle. Võib-olla avalikkus kannatab nime teadasaamisega veel nädalapäevad, siis tuleb kindlasti sellekohane pressiteade. Kinnitan vaid, et tegemist on Hollandis väga tuntud Hollandi piimatoodete müügiga tegeleva firmaga, kellega E-Piimal on koostöö juba viimased 20 aastat. Tunneme üksteist väga pikka aega ja hästi. Tegemist pole mingi kogemata kuskilt tulnud investoriga, kellel on raha. See investor toob E-Piima ka oma kompetentsi, kuna turustab piimatooteid rahvusvaheliselt. Meie puhul saavad kokku kaks kompetentsi – ühistu E-Piim, kes varub piima ja kel on teadmised, kuidas ehitada ajakohast piimatööstust, ning Hollandi firma, kes kindlustab, et toode saab müüdud nende suure võrgustiku kaudu üle maailma. See muudab uue piimatööstuse projekti tugevamaks ja ka E-Piima tugevamaks, kui ta on täna. Lisaks rahale on investori oskusteave meile väga vajalik.

Kes on see siiani salapäraseks jäänud investor?

E-Piimal on olemas umbes 300 tonni. Uue tehase jaoks on tõesti vaja 1000 tonni, kuid vahepealsel ajal on juba mitu piimatootjat neist, kes on lubanud hakata tooma piima uude

Investor pole muidugi saladus, sest allkirjastanud oleme juba kavatsuste protokolli. Töötamine temaga käib juba eel-

PÜSIME GRAAFIKUS, ET 2019. AASTA ESIMESES KVARTALIS PAIDES UUE PIIMATÖÖSTUSE EHITUSEKS KOPP MAASSE LÜÜA. Kas piimatööstuse jaoks vajalik piimakogus tuhat tonni on olemas?

SUVEKS

ISE TEHTUD

KODUÕLU MALTOOSAST 15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja u 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima.

Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostööd.

Ostame hakkimiseks

VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee

Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 3 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada. Käärivat virret hoida üks ööpäev toas lahtises nõus, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse.

Head nautimist!

Paari päeva pärast on õlu valmis. Müügil Coopi, Grossi Toidukaupade ja Kaupmees ja KO kauplustes RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ | Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-Virumaa Теl 327 0868, 527 8308 | rpmt@rpmt.ee | maltoosa@rpmt.ee | www.rpmt.ee


maa elu || pIIm || 7

14. juuni 2018

estori nime ma veel välja ei ütle ÜHISTULINE PIIMATÖÖSTUS • 25. mail 2017 otsustas PRIA toetuse hindamiskomisjon anda 15 miljonit eurot toetust E-Piimale. Toetuse taotlejaid oli kaks: E-Piim Tootmine AS ja Milkest AS. Kaheksaliikmeline hindamiskomisjon nägi esimehe Indrek Neivelti sõnutsi, et tänu E-Piima uuele tootmisele on Eesti piimatootjal võimalus saada aastas vähemalt 15 miljoni euro võrra suuremat tulu. Nii tegi komisjon PRIAle ettepaneku toetada E-Piim Tootmine ASi projekti, mille PRIA peadirektor ka 29. juunil allkirjastas. • Uue piimatööstuse rajamist toetatakse Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014–2020 15 miljoni euroga, millest Euroopa Liit katab 85 protsenti ja Eesti riigi kaasfinantseering on 15 protsenti. • Ühistulise piimatööstuse detailplaneering Paides hõlmab 12hektarilist kinnistut. • Uus tööstus hakkab tööd andma 100 inimesele. • Tipptehnoloogial põhinevate seadmete töötlemisvõimsuseks on arvestatud esialgu 600, hiljem kuni 1000 tonni toorpiima päevas. • Toodanguks on juustud, piimapulbrid, vadakuvalgu kontsentraat, või ja rõõsk koor. Kõik läheb ekspordiks. Vähesel määral jääb siseturule vaid juustu. • Turg on jagatud kolmeks: Baltikum ja Skandinaavia, Euroopa ning Aasia ja Jaapan. Kõigile arvestuslik kolmandik, mis tagabki parema vastupanuvõime kriisile. • Piimatööstuse ehitus algab 2019. aasta esimeses kvartalis, avamine on 2020. aastal. Allikas: Maa Elu

piimatööstusesse, astunud EPiima liikmeks. Nii on piimatootjatega eelkokkulepete kohaselt olemas 850 tonni piima. Eestist läheb iga päev välja 600–700 tonni piima. Sellest suur osa rändab Lätti, Leetu. Piima viime Lätti ja alkoholi toome sealt tagasi. See ei ole Eesti poolt vaadatuna kõige targem tegu. Peaksime rohkem ikka oma rahvusriigi eest hoolitsema. Eesti riigi eesmärk koos 15 miljoni euro andmisega uue modernse piimatööstuse rajamiseks on tuua Lätti ja Leetu minev piim tagasi Eestisse, makstes selle eest siin kõr-

gemat hinda. Uus tehas tuleb kindlasti efektiivseim kogu Baltikumis ja kogu kulude pealt kokku hoitud raha läheb automaatselt piimatootjale piimahinnaks. See annab piimatootjale kindluse, et E-Piim teenindab teda hästi ja ta saab uuest piimatööstusest kasu. Piimatööstuse valmimiseni on veel paar aastat. Kindlasti kasvab ka praeguse üle 30sendise piimahinna püsimise juures piimatootmine edaspidigi kaks-kolm protsenti aastas. Kindlust annavad ka E-Piima liikmeks astunud Põhja-Läti piimatootjad, kes võtavad aktiivselt osa ühistu tööst. Peame ühistukoosolekuid juba sünkroontõlkega läti keelde. Põltsamaalt on Lätisse Ruhja piima järgi kõigest 160 kilomeetrit. Eesti sees asub mõni ühistu liige kaugemalgi.

jatele selgeks teha. Samuti on kõigi ideed ja ettepanekud teretulnud. Millal on viimane aeg alustada ühistulise piimatööstuse ehitusega?

Püsime graafikus, et 2019. aasta esimeses kvartalis Paides uue piimatööstuse ehituseks kopp maasse lüüa. Vastavalt riigilt saadud 15 miljoni toetuse määrusele esitame hiljemalt detsembris PRIAle lõplikud dokumendid ja siis sõltub omakorda kõik nende menetlemise ajast ja kiirusest. Loodame parimat.

Kuidagi kummaline tundub, et Eesti oma piimatootja viib piima Lätti ja lätlased toovad Eesti!

Lätlaste liitumise üle on meil tõesti väga hea meel. Oleme viimase paari aastaga juba rahvusvahelistunud. Maailmas on ammu näiteid, kus edukateks ühistuteks ühinetakse riigipiire arvestamata ehk siis üle riigipiiride. Lähemalt näiteks Rootsi ja Taani piimatootjad, mis muudab neid ainult tugevamaks. Üle maailma on piimanduse turuliidriteks ühistud. Maailma praktika näitab, et stabiilse ja jätkusuutliku farmitasandi garantiiks on ühistulised piimatööstused. On alust arvata, et Eestiski saadakse sellest aru ja ühistud liidavad oma jõu, et liikmete huve paremini kaitsta. E-Piim on valmis infot jagama kõigile piimatootjatele, kes on uue tööstuse projektist huvitatud. Praktika näitab, et kolmetunnise ettekandega on võimalik projekti sisu kuula-

Jaanus Murakas ütleb, et uue piimatööstuse hoone ehituse hanke väljakuulutamine on planeeritud septembrisse.

Foto: eLMo RiiG / SaKaLa

Uus teetähis lüpsmises

Küsi pakkumist: Toomas Rüütel, tel 521 6455

Avastage uus Lely Astronaut kodulehelt lely.com/gb/milestone

Lely Center Estonia LINERY OÜ Kaare tee 4, Imavere 72401 Järva vald, Järvamaa www.linery.ee

The Lely Astronaut A5 Peale enam kui 25 aastat peale esimese Lely Astronaut lüpsiroboti tutvustamist seab Lely uue teetähise lüpsmises: Lely Astronaut A5. See tuhandete kasutajate kogemusel arendatud säästlik süsteem ületab kõik teised lehma mugavuse, kasutuslihtsuse ja investeeringu tasuvuse poolest - see on loodud piimakarjakasvatajatele hiilgavate tulemuste saavutamiseks.


8 || tuuleHauG || maa elu

14. juuni 2018

Tuulekala pa

LiNNUVeeRG

RISTPART – PART VÕI HANI? OLaV ReNNO linnuteadja

M

eie liiva- ja mudarandadel, leedetel ja rannavees olevatel kividel võib teiste veelindude kõrval silmata pisikese hane suurusi valge põhisulestikuga parte. Erepunasest nokast (isaslindudel on nokatüvikul kevadel suur punane kühm), läikiv-mustjasrohelisest peast ja kaelast ning laiast punapruunist rinnavöödist tunneme neis ära ristpardid. Seljal ja alapoolel on lai must triip, tiivaalune aga lumivalge ja tiivaküüdus helkivroheline. Ristpardil on Vana Maailma soojematel aladel veel pool tosinat lähisugulast – kõik nii-öelda poolveelised partlased, kes kuivemates oludes tulevad toime ilma end vette kastmatagi. Peale Euroopa parasvöötme ranna-alade pesitsevad ristpardid ka Euraasia stepivööndis. Meie ristpartide asurkond on Eestis ja mujalgi Läänemere ääres viimase 70 aasta kestel jõudsalt kosunud. Uues linnuatlases on ristpardi haudepaikadeks märgitud kõik meie suured ja väiksemadki saared ning peaaegu kogu mandriosa rannik Iklast Ontikani.

Eestis pesitseb praegu kuni 800 paari, ent sajandivahetuse paiku oli neid isegi üle tuhande paari. Aga 200 aasta eest ei täheldatud neid kauneid linde siinkandis üldse ja alles 19. sajandi teisel poolel hakati ristparte märkama Läänemaa randadel, seejärel levisid nad üha laiemale, aga jäid ikka truuks rannikuile. Sisemaal neid ei kohtagi või kui, siis vaid mõne kilomeetri kaugusel värskelt haritud põldudel toiduotsinguil. Oma tavapaikades toitu – ussikesi, vähilaadseid, tigusid ja pisikarpe ning muid selgrootuid otsides kõnnivad või ujuvad nad madalas vees, enamasti nokaga mööda veepinda kaarutates. Harvemini otsivad nad toitu põhjast, upitades siis vaid tagakeha ja pealt musta, alt ookerja sabaotsa veest välja. Mõnikord tatsavad nad pisut aega ühel ja samal paigal, ärgitades ussikesi mudast välja ilmuma. Aprillis oma talvituspaikadest naasnud ristpardipaarid otsivad ranna ligiduses, kuni kaks kilomeetrit merest sobiva pesakoha mõnes poollahtises õõnsuses, näiteks suurte kivide vahel, tormi poolt üles kangutatud puu juurte vahel või tüve varjus, mõne ehitise all või müüriorvas, vahel

pööninguunkas või randa uhutud kasti varjus, mõnikord isegi vanas rebaseurus. Mai alul muneb emalind keskmiselt tosin muna, mida katab oma kehalt kitkutud puhasvalgete udusulgedega. Neli nädalat kestva haudumise järel – seda teeb emalind, kuna isane valvab pesa lähedal ja saadab kaasat toidukäikudel mere äärde – juhitakse pojad mõnda lahesoppi. Neid hooldavad-kaitsevad mõlemad vanemad – nagu hanede ja luikede puhulgi. Hädaohu korral saavad pojad sukelduda nagu pärispartide omadki. Tihtipeale peibutavad vanalinnud pesakonna kallale kippujat eemale vigast teeseldes. Seitsme nädalaga saavad noored tuule tiibadesse, aga nende juurde on selleks ajaks jäänud vaid emalind või koguni vaid üks ema mitme ühte koondunud pesakonna kohta. Isalinnud lahkuvad meilt juuli keskel, et rännata sulgima Põhjamere kagunurgas Padumerel, kuhu neid koguneb üle saja tuhande. Näib, et sellest hoolimata on paarid püsivad ja saavad järgmisel kevadel kodupaigas jälle kokku. Õnne korral küünib ristpardi eluiga 16 aastani. Eestis on see liik arvatud kolmandasse kaitsekategooriasse.

tiit efeRt Maa Elu

uulehaug on samasugune kevadekuulutaja nagu spargel või karulauk. Atlandi ookeanist läbi kitsaste Taani väinade siia jõudnud kala peatub siin kudemiseks vaid kuu aega ja sel ajal võtavad kohalikud kalamehed viimast. Oma pikkade ja peente lõugade tõttu mõõkkala meenutav tuulehaug jõuab Läänemerre enamasti mai keskpaiku. Teada-tuntud haugiga pole tuulehaugil midagi ühist ei väljanägemiselt, eluviisilt ega maitselt. Meie kodune Läänemeri on soolases Atlandi ookeanis pesitseva kala jaoks mage paigake, kus kasvab rohkelt taimi, millele oma mari puistata. Kui nad on kudemisega maha saanud, ujuvad nad tagasi ookeani. Marjast kasvavad sügiseks umbes vaksapikkused kalakesed, kes sügise algul vanematele isenditele ookeani järele põrutavad. Eriti aktuaalne on tuulehaug saarlaste jaoks, kus nende püüdmine ja söömine on traditsioon.

LEGENDI KOHASELT OLLA KALAMEHED LÄTLASTELE SUITSUTATUD TUULEHAUGI ANGERJA PÄHE MAHA MÜÜNUD. KUI NEED AGA KÜSISID, MIKS SELLEL LUUD ROHELISED ON, KÕLANUD VASTUSEKS, ET ANGERJAD ON PÜÜTUD ELEKTRIGA. Ristpardi rüü on kontrastsete sulepartiidega. Foto: WiKiPedia

Muhumaal on kalastatud juba kiviajast, selle tunnistajaks on Külasema hauast leitud luust ahinguots. Tihe asus-

tus, väheviljakas põllupinnas ja kalarikas meri on taganud kalapüügi tähtsuse läbi aegade. Varasuvel on kaluritele tööd ja leiba andnud just seesama tuulehaug. Ahven on sel ajal pärast kudemist niru ja lesta püüda pole veel lubatud. „Miks teid tuulehaug huvitab?” küsib kohalik kalamees Kalle Kreis. Tal on Muhumaa südames Liival meierei kaubandushoone juures majake, kus ta kala suitsutab ja müüb. Siinsamas kõrval pidas ta hiljuti kalapoodi, mis kandis vastuolulist silti „Siin ei ole kala pood”, kuigi kõik teadsid seda Kalle kalapoena. Säärase nime pani Kalle poele, et uudishimu tekitada. Kõrval tegutseb mandrilgi tuntust kogunud Muhu Pagar. Praegu kasutab Kalle kalapoe ruume vaid tootmiseks. Seal on külmkamber ja kalafileerimise laud. Kõrvale rajas ta majakese, kus on kolm suitsuahju ja kust värskelt suitsutatud kala müüakse. Varahommikul Liivale saabudes juhatab suitsukalalõhn otse kohale. „Arenesime kiiremini, kui pood järele jõudis,” räägib Kalle. Poe kõrval seisab väike „pirukakäru”, kust saab osta värsket ja kuivatatud kala. Poe kavatseb ta avada siis, kui saab pinda juurde. IGAÜKS TUULEHAUGI EI SÖÖ Kalle sõnul paljud inimesed pelgavad tuulehaugi, sest tal on rohelised luud. „Arvavad vist, et need on radioaktiivsed,” muigab Kalle. Teisest küljest on seda kala jällegi hea ja mugav puhastada, sest kõik luud on selgelt näha. Ühe tänapäevase legendi kohaselt olla kalamehed lätlastele suitsutatud tuulehaugi angerja pähe maha müünud. Kui need aga küsisid, miks sellel luud rohelised on, kõlanud vastuseks, et angerjad on püütud elektriga.


maa elu || tuuleHauG || 9

14. juuni 2018

akub meri vaid kuu aega

Teine asi on lõhn, mis on tuulehaugil eripärane ja natuke kibedavõitu. Suitsutades see aga kaob. Tuulehaugi võib ka marineerida, kuivatada, grillida ja praadida. Lihtne küpsetamisviis: lõikad kala juppideks, paned natuke soola, kastad lahtiklopitud munasse, hõõrud jahu sees ja paned pannile. „Saarlastel on tuulehaugi söömise traditsioon, mujal seda eriti ei sööda,” räägib Kalle. Tema sõnul on üks kuu aastas täiesti piisav, et seda kala püüda, süüa ja müüa. Kalad, mis maikuus esimesena kohale jõuavad, on suuremad ja tugevamad, mida aeg edasi, seda pisemaks kala läheb. Viimased, keda enne jaanipäeva püüda, on puhta rääbakad. Kalasaak on nii ja naa. Kui eelmisel aastal püüdis Kalle ligi kaks tonni tuulehaugi, siis sel aastal ei paista säärast saaki kuskilt. „Ei tea, millest see oleneb, tuultest või vee temperatuurist,” räägib Kalle.

sed on tema sõnul kõik kusagilt mujalt tulnud. „Olen ikka juhtinud tähelepanu, et sõjad ja haigused on kaks korda Muhumaa inimtühjaks laastanud. Kes need tõelised muhulased siis on?” küsib Kalle. Tegelikult pole tema sõnul üldse vahet, kus sa elad. Kalastajapisiku sai Kalle lapsepõlvest, juba Saaremaa kodu oli mere ääres. „Kui kalastajapisik nakkab, siis sellest ei saa enam lahti,” kinnitab ta. Kalle on ära proovinud kõik püügiviisid: käinud jää peal õnge sikutamas, jõe ääres lanti loopimas ja üles riputanud põhjaõngesid. „Lemmikkala on müüdud kala,” lausub Kalle. Söögiks tal lemmikut ei ole. „Kõike on niipalju söödud, ainult ogalik on veel proovimata,” tunnistab ta. „Eestis ei ole sellist kala, mida süüa ei kõlba.” Kolmandat aastat pakub Kalle suviti Liival kala suitsutatult. Suitsutama hakkab ta juba varavalges. Luugid avab kiosk pärast üheksat ja on lahti seni, kuni kala on või kuni kella viieni. Müümisel on abiks abikaasa Lii Tarvis. Kõige rohkem liigub tal ahvenat, aga siiasõbrad saavad siiga ja angerjasõbrad angerjat. Aga on ka neid, kes ei suuda otsustada ja lahkuvad tühjade kätega. Värske kala transpordiks pakutakse termokaste ja ämbreid. Soojal ajal ja pikemaks reisiks võib saada kaasa jääd, et kala ei rikneks. Suitsutatud kala söövad mõned siinsamas pingi peal ära ja tulevad ostavad kohe juurdegi. Väikses majakeses on kolm suitsuahju, millega Kalle ise

MAAST MADALAST KALAMEES Elukutselise kalamehena püüab Kalle kõike, mida meri pakub ja millel on püügiluba. Põhirõhk on ahvenal, mida võib püüda aasta läbi. Abiks on poeg Karro, kellega koos vee peal käiakse. Kallel on mitu paati ning ta võib käia merel mitu korda päevas. „Mõni päev istub kala põhjas, ei uju ringi ega satu võrku. Lähed suurte lootustega merele, tuled tagasi tühjade kätega,” räägib Kalle, kes on pärit Saaremaalt. Kõige suuremad muhula-

Tippkvaliteediga

Foto: SHUtteRStoCK

toimetab. Suitsutaja väljaõpetamine võtaks aega mitu kuud. „Õpetad kellegi ühel suvel välja, aga kas ta järgmisel suvel tagasi tuleb,” räägib Kalle. Seetõttu möllab ta ahjudega ise. Need töötavad lihtsal põhimõttel. All on halgudest lõkke, mis kütab ahju põhja kuumaks. Sinna viskab Kalle laastud, mis tekitavad suitsu. Natuke tuleb ahju ust lahti hoida, muidu hakkavad kalad tekkiva niiskuse tõttu hauduma. „Nii saab keedukala,” räägib ta. Kala suitsutama hakkas Kalle seetõttu, et anda sellele lisandväärtust ning pikendada realiseerimisaega. Kala on kõige kiiremini riknev kaup, seda võib müüa kolm päeva. Suitsutamise tulemusena ei pea Kalle kala ära viskama ja kõik saab realiseeritud. Septembris läheb kiosk kinni. Rahvas on siis läinud ja sügisel valitseb Muhus täielik vaikus. Talveturismi on siin vähe. Põhisissetulek tuleb kala müügist kokkuostu, kust see jõuab nii Saksamaale kui ka pealinna restoranidesse. ATLANDI TUUR MARIA Et oma silmaga näha, kuidas Muhumaal kalapüük käib, suundume Muhu põhjaossa Seanina neemel asuvasse Võrkaia sadamasse, kus Kalle paate hoiab. Siitsamast sadamast 24. mail 1996 Väinamerele räimemõrdasid nõudma läinud kalurid avastasid räimekastist 2,9 meetri pikkuse ja 135kilose Atlandi tuura, kes on tea-

Kui Kalle Kreis on enda peale võtnud kala suitsutamise, siis abikaasa Lii Tarvis abistab teda kala müümisel. Fotod: tiit eFeRt

daolevalt suurim Eesti vetest püütud kala. Kala vanuseks hinnati 45 aastat ning selle mulaaž on näha Eesti Loodusmuuseumis. Atlandi ookeanist siia eksinud kalalt, millele pandi hellitavalt nimeks Maria, saadi 28 kilogrammi ihaldusväärset musta kalamarja. Seesama kalapaat ehk 9,5 meetri pikkune lappaja, millele tuur vinnati, kuulub nüüd Kallele. Endise omaniku soovil kannab see Maria nime ja selle külgedele on kleebitud tuurapildid, et meenutada Eesti kalandusajaloo ühte suuremat

saavutust. Kalle tegeleb ka kalaturismiga. Mõrrad hakkasid Muhus levima juba 1870. aastate paiku. Mõrd koosneb mõrrast ja tiibadest, mis jagunevad vesiaiaks ja karjaaiaks. Vesiaed kujutab endast kaugele ulatuvat pikka võrku, mis juhib kalad võrguga piiratud karjaaeda, kust need edasi mõrda liiguvad. Mõrd on sisuliselt võrkkott. Mõrda läinud kala koguneb mõrrasoppi. Mõrra sees on kalade tagasiliikumise takistamiseks võrklehtrid. Kallel on mõrrad paigutatud mitmesse kohta. Esimesest mõrrast saame kõige rohkem haugi, teisest ahvenat. Jõuame Muhumaa läänekaldale Kõinastu laiu alla. Kiviviske kaugusel on Koguva sadam, eemal paistab Saaremaa, mille silmatorkavam objekt on Orissaare telemast. Seal asuvast kolmandast mõrrast aga leiame kõige rohkem tuulehaugi. See mõrd asub rannast kaugemal. „Tuulehaug randa ei tule,” teab Kalle. Tema sõnul on tegemist hästi uudishimuliku kalaga. Kui teised lähevad paati nähes kahte lehte laiali, siis tuulehaugile pakub see huvi. Nad tulevad paadi ümber uudistama. „Hästi huvitav on seda vaadata,” sõnab Kalle. Neljanda mõrra juures on eelmiste päevade tormine meri teinud oma töö, vesiaiaks paigutatud võrk on vajunud vee alla ning kalad sellest üle ujunud. Kokku saame üle saja kilogrammi kala, kõige rohkem on haugi, teisel kohal on ahven ja kolmandal tuulehaug. Saaki täiendavad üksikud kogred, räimed ja priske siig. Kümmekonna kilogrammi jagu on viimastel aastatel võõrale territooriumile tunginud ümarmudilat. Kui teiste kalade puhul visatakse kõik alamõõdulised isendid vette tagasi, siis mudilal pääsu pole. Neid kui sissetungijaid tuleb püüda niipalju kui võimalik, sest nende agressiivset levikut peetakse meie kaladele ohtlikuks. Seekordne mudilasaak polnud aga kuigi võimas. Varem on Kalle ühe mõrra seest saanud kuni 200 kilogrammi mudilat ja kõikide mõrdade peale kokku päevas 700 kilogrammi. Mudilad viib ta Nasva kalatööstusesse, kus need külmutatakse ja Eestist välja müüakse.

varuosad roomikmasinatele

Komplekt 3100 €* Komplekt sisaldab: ekskavaatorile • kahte tähikut

Makostar OÜ müüb kvaliteetseid putukavõrgusüsteeme tavalistele akendele, katuseakendele, vooditele, ustele, keldriavadele, allergikute jaoks jpm. Esindame Eestis Saksamaa kaubamärki Easy-Life.

PUTUKAVÕRGUD TERVELE MAJALE! Easy-Life tooted on müügil paljudes E-Ehituskeskustes, Espak Grupi kauplustes info@industech.ee www.industech.ee

*hind ei sisalda käibemaksu Pakkumine kehtib kuni 30.08.2018

www.makoeesti.ee ■ Tel 507 9943

www.easy-life.de


10 || pRÜGI || maa elu

14. juuni 2018

Maanteeäärne kilomeeter peitis endas kolm suurt kotti prügi SiGRiD KOOReP Sakala

N

ähes kevadel maantee ääres vedelevat soga, otsustasime ulatada keskkonnale abikäe. Üritus sai isekeskis ristitud „Minu kilomeetriks”. „Minu kilomeeter” tähendas seda, et võtame ette kilomeetripikkuse maanteeserva ja puhastame selle prügist. Nii pistsimegi jalga kummikud, võtsime näppu kaks suuremat poeskäigukotti, arvates, et sellest piisab. Autoga sõites olin küll tollel kilomeetril prügi näinud, kuid mitte kuigi palju. Koristusaktsiooni teine osapoolt aga uskus, et teeääres on sodi hulga rohkem, kui autoaknast paistab. Nii saigi kaasa haaratud rull 250liitriseid prügikotte. VIINAPUDELID VEDELEVAD Mulgi vallas Karksi küla lähistel oma kilomeetri alguses oli esimese saja meetriga koos ligi 20 klaaspudelit, veidi vähem papptopse ning hulga plast- ja plekktaarat. Sinna juurde sigines kõiksugu plasti ja paberit. Paarsada meetrit veel ja üks kott oligi nii raske, et seda edasi vedades oleks see rebenenud. Asusime täitma järgmist. Jäätisepaberid, šokolaadipakendid, kommipaberid, beebiporgandite pakend ja võileivaümbrised. Keegi oli isegi lapsemähkmed kilesse pakkinud ja teeserva põõsa alla sokutanud. Loomulikult leidus mõnigi sildike, näiteks postipakiteatis, kus konkreetse inimese nimi peal. Siis jälle par-

kimispileteid Tartust – huvitav, miks inimene ligi sada kilomeetrit Tartust eemal otsustas pileti autoaknast välja pilduda ... Kokku võttis kilomeetri ühe teepoole prahist puhastamine aega poolteist tundi, kokku sai korjatud kolm 250liitrist kotitäit. See kõik polnud kindlasti üheainsa talve toodang, vaid ilmselt aastatega kogunenud, sest mõnest roostetanud konservikarbist paistis vaid jupike maa seest välja. Kummaline oli leida päris rohkesti viinasildiga klaaspudeleid. Nende kohta võiks küsida, miks lendab see aknast välja või kas tõesti juuakse seda teeservas. Ei tahaks ju uskuda, et oma prügi endist viisi avalikult lagedale teeservale tassitakse. Veel tuli tõdeda, et paljuräägitud papptopse küll oli, aga mitte väga palju. Võib loota, et kasutajad on aru saanud, et seesuguse taara koht on prügikastis. Pärast „Minu kilomeetrit” oli vaid rõõm mõne päeva pärast näha sotsiaalmeedias Circle K üleskutset oma termostassiga kohvi osta või vähemasti meeles pidada, et kuuma joogi tops käib prügikasti. Nii hoolid loodusest ja säästad teeääri prügist. MAAILMA KORISTAMISE PÄEV „Tarbimise vähendamine ja inimeste mõtlema suunamine peaks olema ühine ja osa ettevõtjate sotsiaalsest vastutusest,” ütleb Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür. Meie koristus näitas, et kõige lihtsamini lendab autoaknast välja suitsukoni. Tõsi küll, oli ka pooleldi täis suitsupakke, aga tõesti, konisid leidus teeservas tõesti igal kolmandal sammul. Samas suit-

sukoni ei lagune looduses sugugi kiiresti. Vastupidi, Postimehe Tarbija24 artikli „Kui kaua laguneb prügi?” andmeil võtab see aega kuni viis aastat. Suitsukonide koostis muudab need looduses väga vastupidavaks. Kuigi filtrid näevad välja nagu vill, koosnevad need enamasti tselluloosatsetaadist, mis laguneb väga aeglaselt. Siiski võib nii Tüüri kui ka Maanteeameti hinnangust lähtudes öelda, et olukord pole nii hull kui kümmekond aastat tagasi. „Pilt on paremaks muutunud,” kinnitab Maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe ja räägib, et sellele on palju kaasa aidanud prügimajanduse üldine korrastatus. „On alust arvata, et enamik maaomanikest on sõlminud jäätmekäitlusfirmaga prügiveolepingu ja neil pole põhjust olmeprügi teeäärtesse poetada.” Samuti võetakse Hallimäe sõnul jäätmejaamades tasuta või soodsa hinna eest vastu muid jäätmeid. „Kui varem loobiti suvilakooperatiivide lähedusse prügi kõige rohkem, siis nüüd mitte,” lausub ta. Tõenäoliselt on ikka nii, et kus rohkem liikumist, seal ka rohkem prahti. „Riigiteede ja teeäärsete alade puhastuse eest teemaa ulatuses hoolitsevad Maanteeametiga teehoolduslepinguid omavad ettevõtteid,” ütleb Hallimäe. 15. septembril 2018 leiab aset ülemaailmne koristuspäev, mille käigus astutakse ühiselt globaalse prügiprobleemi vastu enamikus riikides üle maailma. „See oleks igapidi sümboolne, et kümme aastat on möödas ja tõesti koos maailmaga, igale poole, kuhu koristuspisik on levinud, koristame meie ka,” lausub Tüür.

ROHUMAADE JA KESAPÕLDUDE LUPJAMINE ENEFIX

PUIDUTUHK

KIVIJAHUD

UUDIS: sõelmete ja tuha segu-

lubjakivi 37,5% • dolokivi 37,5% • puidutuhk või Enefix 25%.

Küsi lisaks: info@preesi.ee, tel 510 7691.

Plasttaarat ja suitsukonisid tuli tee äärest sagedasti prügikotti pista. Kui plasti pikka aega kestvast lagunemisest on palju räägitud, siis suitsukonilgi võtab see looduses aega kuni viis aastat. Fotod: taaVi PURtSaK

Peale pudelitepurkide leidus koristatud kilomeetril hulgaliselt kildudeks purunenud klaasi.

Ühes kilomeetripikkuses maanteeservas oli peidus kolm 250liitrist kotitäit prügi, mille koristamine võttis kahel inimesel aega poolteist tundi.


maa elu || ettevõtja || 11

14. juuni 2018

Kinnisvarabuum viis mehe metsa palkama mitut firmat ja saab kätte puhta platsi, kus mistahes objekti rajama hakata. Selle kohta, et kõik on tehtud nii nagu peab, saab arendaja ka tõendi.

SiRJe NiitRa Maa Elu

E

rkki Naabel hakkas puidu taaskasutusega tegelema olude sunnil, kuid on nüüd sellesse ärisse üleni sukeldunud ja nuputab üha uusi viise, kuidas vana ja kasutuna näivat puitmaterjali väärindada saaks. Ambitsioonikas mees pani oma firmale Puiduhake. com. aluse aastal 2011, kui töötas veel ühes teises hakkpuitu tootvas firmas. „Tundsin, et mul jäi seal kitsaks, ja tahtsin ise tegema hakata,” lausub ta. Metsa poole hakkas aga mees vaatama juba siis, kui eelnevas elus kinnisvaraga tegeles ja saabunud buum selles vallas tegutsemise keeruliseks muutus. Ta ei häbene tunnistada, et jäi ühel hetkel päris tühjade taskutega. Mets tundus viiekümnele eluaastale lähenevale mehele märksa turvalisem ja huvitavam, kus igasugune areng võimalik. Nõnda otsustas ta veel „vanast peast”, nagu ta ise ütleb, Luua kooli metsandust õppima minna. Ja kiidab sealt kahe aastaga saadud teadmisi nüüd taevani.

KUI PUUL ON ÕIGED TINGIMUSED, KASVATAB SEE AASTAS TERVE SENTIMEETRI JAGU DIAMEETRIT JUURDE. SELLEKS TULEBKI METSA HOOLDADA – TEHA KORRALIKULT VALGUSTUS- JA HOOLDUSRAIET. Nõnda otsustaski terve elu linnas elanud mees metsa ümbertöötamise ärisse sukelduda. Esialgu tema firma lihtsalt vahendas hakkpuitu, nüüd on tegevust laiendatud ja mees enam suurt muust ei mõtlegi kui sellest, kuidas puiduäris veel midagi kasulikku ära teha. Praeguseks on tema ainuomanduses oleva ettevõtte käive kasvanud algusaastaga võrreldes juba üle kolme korra, ulatudes miljoni euroni aastas.

Hakkpuidu kõrval on Erkki Naabel alustanud puitjäätmete käitlemisega, millest annavad tunnistust Viimsi platsil kännuhunnikute kõrval kerkivad põhiliselt kaubanduses üle jäävatest laudadest, kastidest ja muust puitpakendist kõrged kuhjad. Fotod: LiiS niitRa

Kõik teenitu on investeeritud uude arengusse. Näiteks mullu osteti poole miljoni euro eest uusi metsa ülestöötamise masinaid, mis on mõistagi üsna kallid, kuid ilma milleta pole võimalik tootmist laiendada. Palgal on viis inimest, kuid lisaks annab Naabel enda sõnul tööd veel tervele hulgale füüsilisest isikust ettevõtjaist saemeestele üle Eesti. PUIDUST VANAKRAAM UUELE RINGILE Hakkpuidu kõrval on alustatud puitjäätmete käitlemisega, millest annavad tunnistust Viimsi platsil kännuhunnikute kõrval kerkivad põhiliselt kaubanduses üle jäävatest laudadest, kastidest ja muust puitpakendist kerkivad kõrged kuhjad. Siia jõuab ka vanade majade lammutusel tekkiv puitmaterjal. Varem rändas taoline kraam kõik prügimäele. „Mulle kui rohelise mõtteviisiga inimesele tundus see raiskamisena ja nõnda ma sellega tegelema hakkasingi,” lausub Naabel. Metsa ülesvõtmisel ja uusarenduste tarvis maa ettevalmistamisel järele jäävad

MUTILÕKS

MUTILÕKSE KÜSI HÄSTIVARUSTATUD JAHINDUS- JA AIANDUSKAUPLUSTEST LÕKSE TURUSTAB BH TRADING OÜ TALLINNA 24, VILJANDI, 71008 tel. 4343262 order@bhtrading.ee www.bhtrading.ee

kännud ja juurikad tuuakse kõigepealt platsile kuivama, tõstetakse mitu korda ümber ning sõelutakse muld ja kivid välja. Suuremad kännud hammustab ekskavaator enne spetsiaalse giljotiiniga puruks ja lõpuks saab neist hakkpuit katlamajadele, aga ka multš peenarde või terviseradade katteks. Juba on ehitajad pidanud plaani, kuidas kasutada taoliselt töödeldud puitu soojustusmaterjalina, aga see mõte on veel toores. Suured puutüved

väärindatakse eraldi ja neist saavad tislerid ägedat mööblit teha. Osa läheb käsitööringidele ja koolidele puust asjade meisterdamiseks. Igal juhul jõuab kõik uuele ringile ehk taaskasutusse ja see teeb firmaomanikule suurt rõõmu. Eesmärk on pakkuda kliendile nii-öelda võtmed-kätte-teenust ehk metsa ülestöötamisest ning teetrasside ja kraavipervede puhastamisest kuni puidu äraveo ja sellest hakkpuidu tootmiseni välja. Ehitaja ei pea

KORRAS METS TOOB TULU „Minu seisukoht on: iga kinnistu on omaniku nägu ja puhast, hoolitsetud metsa või maatükki on ilus vaadata. Mets vajab kasvamiseks ruumi, õhku ja vett nagu inimenegi ja kui tingimused on soodsad, teenib omanik selle pealt ka korralikku tulu,” selgitab Naabel. Ta lisab, et kui puul on õiged tingimused, kasvatab see aastas terve sentimeetri jagu diameetrit juurde. Selleks tulebki metsa hooldada – teha korralikult valgustus- ja hooldusraiet. Saadud väheväärtuslik puumaterjal lähebki hakkpuidu tegemiseks ja leiab lõpuks koha katlamajas või mujal. Lõppu sel tööl ei näi olevat, sest puit liigub üha enam nende kätte, kel on õigus ka jäätmeid käidelda. Suurte prügifirmade kõrval tegelevad sellega ka paljud metsatöötlusettevõtted, kel puidukäitlusload olemas. Osaühing Puiduhake. com areneb selles suunas, et tulevikus tekiks kahe suuna peale kaks eraldi firmat. Siis on vaja tööjõudu juurde palgata. Eesmärk on jõuda puidukäitluses kolme suurema ettevõtte hulka Eestis. Praegu häirib Naabelit kõige rohkem riigis lokkav bürokraatia ja hoolimatus kodanike suhtes, mistõttu kulub liiga palju auru igasuguste paberite ajamisele ja keskkonnaametnike objektile vedamisele. Näiteks võtab tarbetult palju aega raieloa saamine. „Kui oled seaduskuulekas omanik ja tahad kõik oma kraavid ja teeääred puhtad hoida, siis peaks riik seda igati soodustama, mitte aga takistusi teele veeretama,” arvab mees. Ta toob näiteks Maarjamäe memoriaalkompleksi, kuhu tema firma appi maad ette valmistama kutsuti. Puude mahavõtmisest tekkiva puitmaterjali pidi ta töö tasuks endale saama, aga selle töötlemiseks tuli hoolimata sellest, et Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi dokument oli olemas, veel eraldi luba hankida. Selleks kulus tervelt kuu aega.


12 || maapood || maa elu

14. juuni 2018

Entusiasm hoiab külapoodi Tiit Efert Maa Elu

arjumaal Juminda poolsaarel Leesi külas peab noor ettevõtja Liisa Ojangu suvisel ajal kohalikku külapoodi, mis ootab juunist alates külastajaid

jälle iga päev. Poe ukse kohal on silt Liesi Puod. Nii kõlab poe nimi kohalikus rannakeeles. Poe seinalt leiab lausa terve sõnastiku. Väljudes näeb ukse kõrval silti „Tulga toine kerdki. Üad aiga!”. „Eksponeerime seda keelt siin poes, sest see on kohaliku elu ja kultuuri osa,” selgitab Liisa. Tartu Ülikoolis juristiks õppinud ning Andmekaitse Inspektsioonis vaneminspektorina töötav Liisa Ojangu elab ja töötab pealinnas, ent Leesilt on pärit tema emapoolne vanaema, kelle juures ta ikka suved veetis. HARJUMATU ELU ILMA POETA „Niikaua kui lapsepõlvest mäletan, on siin pood alati olnud ja kui see kümmekond aastat tagasi kinni pandi, oli väga imelik. Jäätist ei saanud enam kusagilt osta. Kui seda kuumal suvepäeval tuua, siis see sulab ju üles ja üldse oli siin keeruline toidukraami varuda,” räägib Liisa. Lähimad poed asuvad 16 kilomeetri kaugusel Loksal või Kolgal. Tallinna-Narva maantee ääres asuvasse Kuusalusse on juba 23, Tallinnasse 62 kilomeetrit sõita. Seega konkurente Leesi poel eriti polnud, ometigi sulges see tookord uksed. Poe põhiprobleem – kuidas talv üle elada. Leesi külas elab ligemale poolsada inimest. Kaupluse teeninduspiirkonnas, milleks on Liisa hinnangul üheksa ümberkaudset küla, on püsielanikke paarisaja kandis. Ent suvel elanike arv kümnekordistub. Lisaks on palju läbisõitjaid. Nii tekkiski Liisal mõte teha pood, mis on lahti ainult suvel. Kui ta 2013. aastal idee ellu viis, oli kõhklejaid palju. „Neid ütlejaid oli, et mis sa jamad,

Tartu Ülikoolis juristiks õppinud ja Andmekaitse Inspektsioonis töötav Liisa Ojangu elab ja töötab pealinnas, aga suvel peab kohalikku külapoodi. Foto: Kristina Efert

sa lähed kohe pankrotti,” räägib ta. Aga Liisa võttis kohe eesmärgiks, et kulude pool tuleb hoida võimalikult all. Ta otsustas, et ei hakka majasse panustama. „Pankrotti pole siiani läinud.” See on hobi ja samas panus kogukonna ellu. „Siin tekib vahetu tunne, et suudad poolsaare elule midagi anda. Linnas töötad ametnikuna ka Eesti elu heaks, aga siin koged vahetult, et saad midagi edendada,” kinnitab Liisa. Ta on kauplusesse palganud kolm müüjat, sest ise peab linnas edasi töötama. Niipalju kui võimalik on ta siiski ise kohal. Suvel on tal põhitöökohalt kuu aega puhkust ning tööandja lubab vahel ka kaugtööd teha, et ta ei peaks iga päev Tallinna vahet sõitma. „Rannas ei saa suvel niipalju aega veeta, kui tahaks,” möönab Liisa. Aga tunne, et saab piirkonnale midagi head teha, kaalub selle üles. Pood on kõik aastad lõpetanud kasumis, aga Liisa tunnistab, et kui ta endale maksaks oma aega ja tööd arvestades väärilist palka, siis seda kauplust ei oleks. „Oleme poe pidamise eest kiita saanud,” märgib ta. Peaaegu iga auto, mis mööda sõidab, teeb poe juures peatuse. Valdavalt tunneb Liisa kliente auto järgi, aga ka näguja järjest rohkem nimepidi. AJALOOLINE POEHOONE Esimestel aastatel jäi Liisal kindlustundest vajaka. Kui ta

29. Vissi näitus toimub Ülenurmel põllumajandusmuuseumis

sügisel poe kinni pani, lasi ta kõik seadmed kaupluseruumidest ära viia, sest ei teadnud, kas neid kevadel enam vaja läheb. Nüüd on ta sügisel poe sulgenud teadmisega, et kevadel avab selle uuesti. Kauplus asub ajaloolises majas, mille ehitas 1908. aastal kohalik kalandusühistu. Üle tee mere ääres asus kunagi sadam, kustkaudu kaupa poodi toodi. Nõukogude ajal oli majas pood. Uue vabariigi ajal sattus pood ja maja uutesse kätesse. Poeruumid võtavad majast poole, teine pool kuulub vanale postkontorile ja teise korruse korterile, mis on samuti tühjad. Seega pole maja just pari-

mas seisukorras ning jääb iga aastaga kehvemaks. Majaomanik pole sinna panustanud ning kuuldavasti soovib seda maha müüa. Liisa on samuti kaalunud maja ostmist, kuid peab hinda liiga kalliks, silmas pidades, et tuleb palju investeerida. Kuna omanik on huvitatud poe püsimisest, siis jätkub kõik vanaviisi. Liisa maksab aastas 1000 eurot renti ning loodab, et saab poodi edasi pidada. „Septembris leping lõpeb, siis vaatame, kuidas edasi. Maja seisund lubaks veel paar suve poodi pidada,” räägib Liisa. Laudis ja katus on kehvas seisus, aga vihm veel läbi ei tule.

Küll aga ei saa maja kütta. Päästeamet on keelanud ahjude kütmise ja elektriga kütta oleks väga kulukas, sest majasisesed vaheuksed on nigelad ja pool majast seisab tühjana. Seetõttu ongi talvel maja külm kui hundilaut, torud lähevad jäässe ja lõhki. „Ma ei saa neid sügisel nii tühjaks, et tilkagi vett sisse ei jää. Kraanid on ka amortiseerunud,” nendib Liisa. Seetõttu algabki iga kevad torutööde ja suurpuhastusega. Liisa avab poe tavaliselt mais. Kui saabub kaup, siis on vaja, et keegi selle kohapeal vastu võtaks. Siis tuleb teha hinnad, need kassast läbi lasta, hinnasildid teha, kaubad välja panna jm. Kevaditi toimetab Liisa üksinda. Abitööjõud saab tulla alles siis, kui kool lõpeb ning õpilased ja tudengid saavad tööle tulla. Tänavu avas Liisa kaupluse 12. mail, nagu tellitult läks just siis ilm soojaks. Algul on pood lahti reedest pühapäevani, juunist augustini iga päev ning septembris taas nädalavahetusel. Oktoobri esimesel nädalavahetusel pannakse kauplus jälle pooleks aastaks päris kinni. „Septembrist annab kohe tunda, kui lapsed lähevad kooli,” ütleb Liisa. Septembris toimub poeesisel platsil lõikuspeolaat, kus kohalikud saavad oma toodangut pakkuda. Liisa on mõelnud, et selliseid laatu võiks korraldada tihedamini, sest need tooksid kohale

Permakultuuri käsiraamat

Ulrike Windsperger

Raamatus „Permakultuuri käsiraamat. Nutikas planeerimine ja jätkusuutlik aiandus” tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama. Permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki. Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule. Kõva köide, 188 lk

29.06.2018

algusega kell 10 FOTO: Argo Ingver

Müügil Sakala, Virumaa Teataja, Pärnu Postimehe, Järva Teataja, Lõuna-Eesti Postimehe, Postimehe Tallinna ja Tartu klienditeeninduses ning raamatupoodides üle Eesti!

www.postfactum.ee


maa elu || talutooted || 13

14. juuni 2018

elus inimesi, kes astuvad ka poest läbi. Poes ta ise kohalike saadusi müüa ei saa, kogu kaup peab olema ametlik ja saatekirjaga. JÄÄTIS, HAMBURGER JA KOHV Kauplusest leiab läbilõike kõigist toiduainetest ja majapidamistarvetest. „Kui erilisi gurmeesoove pole, saab ainult seda poodi külastades hakkama küll,” arvab Liisa. „Süüa saab ning nõud, pesu ja põrandad saavad pestud.” Tema sõnul on kaubavalik kindlasti kümme korda rikkalikum võrreldes sellega, kui ta viis aastat tagasi alustas. Piim ja leib tuuakse kohale kaks korda nädalas. Liisa püüab küll planeerida, et kõik lubatud tooted oleksid pidevalt müügis, aga pärast aktiivset nädalavahetust võib mõni kaup otsa saada. Ent uus kaup tuleb juba teisipäeva hommikul. „Aga siis kliendid juba teavad ning ootavad ära,” räägib ta. Üpris palju liigub Juminda poolsaare teedel Saksa rattaturiste. Nemad täiendavad poodi külastades oma toiduvaru: leiba, vett ja konserve. Kohalikud ostavad aga peamiselt jäätist. „Mõni tuleb ja võtab ainult ühe jäätise, aga on neid, kes võtavad jäätist tervele perele, ja neid, kes võtavad tervele perele kolmeks päevaks,” jutustab Liisa. Vähem kui viieeurosid oste on vähe. Kõige kasumlikumad on oma kiirtoidud ja jäätised,

Põllumees peab olema osav äri- ja müügimees mida lisaks tavapärastele sügavkülmikus seisvatele serveeritakse ka ise. Hästi populaarne on enda valmistatud hamburger, mida peale turistide ostavad kohalikud, kes vahel ei viitsi ise süüa teha. Läinud aastal üritas Liisa tervislikku salatit pakkuda, aga see polnud kuigi menukas. Poest saab kohvi, mis on eriti meele järele lähedal asuval telkimisplatsil ööbijatele. „Saavad hommikul midagi sooja juua,” on Liisa rahul. Kohalikud külamehed ostavad õlut, aga pärast aktsiisitõusu ikka vähem. „Küsimus polegi selles, et Lätis on odavam, vaid tundub, et lihtsalt tarbitakse vähem,” sõnab Liisa. Leesi külas on oma õllepruulikoda Veldi ja Tütred, mille toodang on poes müügil. Poe ees on terrass ning poe kõrval pingid ja toolid. Need on kohaliku kogukonna kingitus. Liisa on rõõmus, et kohalikud mehed teda aitavad, sest noorele naisterahvale käib raske ehitustöö üle jõu. Ometigi on ta võtnud enda õlule Leesi külavanema kohustused: info vahetamine vallavalitsuse ja küla vahel, talgute organiseerimine ja ühispöördumiste tegemine. Samuti tuleb tülisid lahendada. Liisa toob näiteks, et tema initsiatiivil jõudis Leesi külla Telia interneti valguskaabel. „Saime koos Tammistu külaga piisava hulga liitujaid.”

taaVi aLaS Maa Elu

U

urisime enne suve algust väiketaludelt ja -tootjatelt, mis aitab tooteid turustada, sest on kujunenud olukord, et talu pidada ja põllumajandussaadusi kasvatada on tänapäeval lihtsam kui oma toodangut müüa. Selle aasta varasem saak, tihe konkurents ja välismaiste viljade odav hind sunnivad Eesti väiketootjat veel enam pingutama, et hoida alles eelmiste aastate kliente ja otsida uusi. Maaettevõtjail, kes peavad ise oma toodangut turul või laadal müüma ja iga aastaga müüki suurendama, on kujunenud välja kindlad turundustegevused ja enda tutvustamise viisid. Mõned oskused hoitakse endale, teisi ollakse valmis ka laiemalt jagama. Suvi on ees ja laatu-välimüüke ees ootamas ohtrasti. Kuidas klient märkaks kümnete talutoodete seast seda ühte või saaks võimalikult kiiresti toote kätte, sest köögiviljade, marjade ja puuviljade puhul on värskus väga tähtis. Värske saaremaise köögivilja tootja Rautsi talu (Saitklap OÜ) turundusjuht MariLiis Tuisk ütleb, et maaettevõtjad, kes peavad ise oma toodangut müüma, peavad kindlasti sotsiaalmeedias ja veebis nähtavad olema. „Et klien-

dil oleks hiljem lihtne kontakti leida ja ta teaks, millisel laadal järgmisena ollakse ja mida müüakse,” täpsustab ta. Marjamaa Talu OÜ juhatuse liige Elke Lillemets märgib, et nende põhirõhk on turgudelt-laatadelt kandunud jaekettidesse, sest tootmine on piisavalt mahukas, et sellega toime tulla. „Müügile aitab ikka kaasa kauba kvaliteet ja selle kättesaadavus,” sõnab ta. Püsivalt head saaki ja kvaliteeti peab tähtsaks ka Harjumaa maasikakasvataja, Rehe talu peremees, OÜ Talumaasikad juht Lauri Ulm. Kõige parem reklaam on ikka toode ise, teiste inimeste tunnustus ja hea sõna, et toode on kvaliteetne. Kui müügil on palju sarnase kvaliteediga põllumajandussaadusi, mille hindki üsna sama, mõjutavad müüki maaettevõtja tuntus ja silmapaistmine veebis. Kui kohe ei saa osta või on soov hiljem veel osta, siis tead, kust müüjat leida. Kui tootjat veebist ei leia, on keeruline kliendini jõuda ja toodangut või müüki suurendada. Veebi ja sotsiaalmeedia kaudu saab müüja jagada värsket infot – millal on oodata esimest saaki, mis hinnaga, kus toodangut osta saab jne. Müüja tuntus seostub kliendile tihti usaldusväärsusega. Väikeettevõtja, kes on alati kohal, kellest rohkem räägitakse ja kes ise enda tegevuse kohta infot jagab, mõjub usaldusväärsena.

Samuti tuleb kasuks maaettevõtja hea suhtlusoskus ja kliendiga arvestamine. Sarnaste hindade ja võrdse kvaliteedi korral mõjutab ostu müüja isik ja tegevus: kas suheldakse meeldivalt, osatakse vastata kõigile kliendi küsimustele, pakutakse toodete transporti, tehakse püsiklientidele soodustusi jne. Toodangut aitab müüa tootja või toodetega seotud lugu. Üha rohkem on väiketootjaid, kes räägivad avalikkusele, kuidas nad ettevõtlusega alustasid, kuidas saaki kasvatavad või miks nende toodang hea on. Kui veel mõned aastad tagasi oli kaardimakse võimalus väiketootjate või -müüjate seas haruldus, siis nüüd on seis teine. Kui suures linnas leiab ostja ikka lahenduse, sest sularahaautomaadid ja pangakontorid on käe-jala juures, siis väiksemas kohas toimuval laadal võib kaardimakse võimaluse puudumine jätta müüja tühjade pihkudega. Rautsi talu turundusjuht Mari-Liis Tuisk kinnitab, et kaardimakse võimalus lisab alati kliente, kuna aina vähem on inimesi, kellel on sularaha kaasas või kui ongi, siis väike summa. „Seega kaardimakse kasvatab klientide arvu ja ostude suurust.” Sama efekti koges Rehe talu peremees Lauri Ulm, kes otsustas paar aastat tagasi pakkuda kaardimakse võimalust. „Meil

Kui müügil on palju sarnase kvaliteediga saadusi, mille hindki üsna sama, mõjutavad müüki maaettevõtja tuntus ja silmapaistmine veebis. Kui kohe ei saa osta, siis tead, kust müüjat leida.

Foto: URMaS LUiK / PÄRnU PoStiMeeS

saab kaardiga maksta kõikides müügipunktides. On arusaadav, et inimestel ei ole sularaha enam kaasas,” sõnab ta. Kaardimakse on hädavajalik just kohtades, kuhu inimene ei lähe ettevalmistatult sularahaga. Elke Lillemets ütleb samuti, et kaardimakse välimüügis on väga oluline, sest tänapäeval on inimestel sularaha järjest vähem kaasas ning kaardiga maksta on kiire ja mugav. „Meie talust saab marju osta kokkuleppel, kuna jaekliente tihti ei käi, siis puudub otsene vajadus makseterminali järele. Selle taha ei tohiks müük küll jääda, et müüjal pole makseterminali,” rõhutab ta.


14 || Ilma- ja taImetaRK || maa elu

14. juuni 2018 gevooluse, ülirohke menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral. Leheputru pannakse haavadele, furunkulitele ja põletikulistele kohtadele. Toiduks kasutatakse noori lehti, neid võib kasutada toorelt, kuivatada või pärast kupatamist külmutada. Kogu taime maapealne osa sobib tee jaoks. Võib teha rohejahu, et toidule peale riputada. Võib kasutada koos teiste köögiviljadega suppides, hautistes, kastmetes, frikadellides, tainas ja isegi koos riivjuustuga näiteks ahjukartuli täidiseks. Noori lehti võib mõnusalt hakkida võileiva peale ja teha rohelist võid. Lehed sobivad mahladesse, veinisse ja õlisse. Pisikesed õied passivad roogade kaunistamiseks.

iLMataRK

JÜRi KaMeNiK

ilmatark

SADEMETEST

P

Rahvameditsiinis väga laialdaselt kasutatav kortsleht õitseb maist septembrini.

Foto: MaRGUS anSU / PoStiMeeS

Ravimtaimi võiks koduaias kasvatada MaRet MaKKO apteekertaimetark

O

n kaunis kevadsuvi ja veel võib oma aeda rikastada uute, kuid samas igipõliste ravim- ja söögitaimedega Eesti loodusest. Mõistlik on aianurka sättida paigake, kus kasvatada kohe mitut vajalikku taime, mida söögiks ja ravimiseks kasutada. HARILIK KORTSLEHT Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mis erinevad pisitunnuste poolest. Algajal on neid väga raske määrata ja ega botaanikutelgi see iga kord ei õnnestu. Seetõttu võib neid arvukaid liike käsitleda kui harilikku kortslehte (Alchemilla vulgaris). Kortslehed kasvavad kõikjal. Need on mitmeaastased rohttaimed, kasvavad kuni 30 cm kõrguseks. Enamasti on neil tugev, roomav juur. Vars on püstine või kergelt longus.

Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Päris lamedaks ei muutu lehed ka avanenult. Nii koguneb suvehommikul sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. See voolab kokku lehe küllaltki suurelt ümaralt kuni neerukujuliselt pinnalt. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja tarkade kivi leida (taime perekonnanimi tuleneb sõnast alchymia – alkeemia). Eesti rahvapärimus seostab kortslehte igavese noorusega. Kortslehe õied on kollakasrohelised, ilma ilustuste, meelitava lõh-

HANIJALG ON TALUAEDADE JA LINNA MURUPLATSIDE ÜKS TAVALISEMAID TAIMI, KAUNISTAB MAAPINDA OMA HELEKOLLASTE SUURTE ÕITEGA EGA PANE PAHAKS, KUI TEMA PEAL TALLATAKSE.

na ja nektarita. Kortslehed õitsevad maist septembrini. Kõige paremini sobib neile päiksepaisteline või poolvarjuline kasvukoht. Neid on kerge kasvatada aias ilutaimena, söögiks või ravimiks. Ravimina kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal ilusa ilmaga. Säilitatakse puuvõi klaasnõus kuni 2 aastat. Kortslehepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, verejooksu peatav, kuseeritust ergutav, röga lahtistav ja haavu parandav toime. Need ergutavad mao talitlust ja piimaeritust rinnaga toitvatel naistel. Neid võetakse sisse kõhulahtisuse, düsenteeria, kopsu-, peensoole-, neeru- ja põiepõletiku, loiu soolte peristaltika, maohaavandite, seedeelundite voolmete, tursete, ülemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi, kopsutuberkuloosi, ülirohke menstruatsiooni, verejooksu, kehvveresuse, ateroskleroosi ja reumatismi korral. Tõmmist tõmmatakse ninna ägeda nohu ja ninaverejooksu korral. Seda on soovitatav kasutada surveloputuseks val-

HANIJALG Hanijalg on taluaedade ja linna muruplatside üks tavalisemaid taimi, kaunistab maapinda oma helekollaste suurte õitega ega pane pahaks, kui tema peal tallatakse. Võib kasvada soojas või külmas, niiskes või kuivas, heal või kehval mullal, varjus või lagedal lõõskava päikese käes. Tänu sellele on taim peaaegu kogu maailmas levinud, sellise levikuga taime nimetatakse kosmopoliidiks. Kaunis on see seatuna kiviktaimlas. Hanijala kasvukohal tuleks aga hoida silm peal, et see vohama ei kipuks. Ravimtaimena on hanijalg laialt tuntud. Meditsiinis on seda kasutatud parkainesisalduse tõttu. Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal maist juuli või augustini. Rahvaravimina on seda kasutatud kootava toime tõttu kopsu- ja sooleverejooksu peatamiseks. Kuid abi on hanijalast teistegi haiguste vastu, sest see toimib muu hulgas valuvaigistavalt, rahustavalt ja põletikuvastaselt. Teed juuakse enne sööki pool klaasi korraga. Juurtes leiduvad ained kaitsevad maksa, tõrjuvad B-hepatiidi viirust, ergutavad immuunust, tõrjuvad rakkudest oksüdatsioonistressi kahjustusi ja rakkude enesehävitust. Seega väga oluline taim praeguses viirusrikkas maailmas. Toiduks sobivad noored lehed ja kaunid õied, aga eelkõige ikkagi juur. Juuri võib süüa toorelt, keedetult ja küpsetatult. Juured tuleb korralikult puhastada, seejärel tuleb neid 20 minutit vees keeta või 30–40 minutit õlis küpsetada. Süüa on neid hea võiga ja sojakastmega. Võib kuivatada ja jahuks jahvatada ning lisada küpsetistesse, pannkookidesse, putrudesse ja püreesuppidesse. Noored lehed sobivad hästi salatitesse, hautistesse, suppidesse ja ürdivõisse.

KÜLViKaLeNDeR: JUUNi 15. R

Leht

16. L

Leht, alates kl 10.21 vili. Aiatöödeks sobimatu päev

17. P

Vili

18. E

04.03 22.41

19. T 20. K

13.51

Istutusaeg

ilved on meie igapäevased kaaslased, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar. Samas mõnel aastaajal võib sedasama öelda ka sademete kohta, ja nii tundub see kohane praegugi, sest erakordne põud hakkab järele andma. Seetõttu tutvustan sademeid, eriti nende liigitamist ja liigitamisega seotud küsimusi. Atmosfäärinähted jaotatakse viide rühma: hüdrometeorid (vesi õhus), litometeorid (tahked osakesed), fotometeorid (optilised nähted), elektrometeorid (elektrilised nähted) ja klassifitseerimata nähted, mida nimetan anemometeorideks, sest need on tuulega seotud. Sademed kuuluvad hüdrometeoride alla – niisiis sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi ja selle kohta on tehtud isegi keeleanalüüs (Konsap, 2008). Terminit lahti harutades selgub, et sademed on küllaltki probleemne mõiste: Eesti Entsüklopeedia väidab, et sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi (EE 8). Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks. Mõistlik ja ehk ka vajalik on eristada neid kahte: näiteks maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid [‘pinnakihtidele moodustunud sademed’ (Võõrsõnastik 2006)], mida võiks siis pidada sademete alammõisteks. Sademeid on olemas vähemalt 16 liiki. Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: pilvedes tekkivad, langedes sealt aluspinnani, ja õhuniiskusest otse maapinnale ja esemetele tekkivad. Pilvedes tekivad ja neist langevad: vihm, uduvihm, märg lumi, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, kuid vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani. Õhuniiskusest tekib maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on jääkristallide või veetilkade suspensioonina õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi. Nimetatud sademeliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda märja lume ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega. Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik ja need on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts. Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad. Laussademete hulka kuulub lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest), ja nn seenevihm (peen lausvihm, rahvasuus). Nädal algas põua kohta sajuselt, kuid suurt leevendust see ei toonud. Praeguseks on suur kuumus naasmas, sest juba laupäeval saab uuesti ülekaalu kõrgrõhkkond. Ilm olulise sajuta ja südasuviselt soe: õhutemperatuur on öösel 9–14, päeval 22–27 °C, meretuulega rannikul on jahedam. Kuna sademeid pole eriti oodata, muutub põud üha rängemaks.

Vili, alates kl 11.41 juur Juur Juur, alates kl 15.29 õis

21. N

Õis

22. R

Õis, alates kl 22.11 leht KUUKaLendRi KooStaJa SiGne SiiM, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK


maa elu || aed || 15

14. juuni 2018

tOiVO NiiBeRG

Räpina Aianduskooli õpetaja

T

aimedes leiduvad eeterlikud õlid, mõruained ja mürkained peletavad eemale ja ajavad segi kahjurputukate lõhnataju, mille järgi käib toidutaimede otsimine. Kahjurputukad on ökonoomse käitumisega: kui tekib pisimgi kahtlus, kas võtta ette pikk lennuteekond söögikõlblikule taimele, siis minnakse ikkagi välja kindla peale. Seega kui kultuurtaime on pritsitud võõra taime lõhnaga, siis lennatakse sellest lihtsalt üle. Igasugune eksituse ja katse meetod võtaks putukalt liigset energiat, seda looduslik sisehääl juba ei luba, kui, siis ainult söögitaimede terava nappuse korral. PELETAVAD TAIMED Tigudele ei meeldi bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru ja küüslauk. Võimalusel kasutage neid kirju ehk Tootsi peenra koostamisel vaheldumisi teokartlikke taimedega. Seepärast aitab Tootsi peenar ja taimeleotistega pritsimine sageli väiksemas aias kahjustuse ära hoida. Samal petmise põhimõttel sobib lähestikku kasvatada ristõielisi (redis, kaalikas, kapsad, naeris) ja kartulit. Kartulivagude vahele pandud ristõielistel puudub peaaegu nendele omaste kahjurite kahjustus. Maasika taimeridade vahele võib panna tihedalt küüslauku (kõige parem küüslaugu kasvatamise koht) või porrut. Katsed on näidanud, et selline kasvatusmeetod ei vähenda mitte ainult maasikakahjurite kahjustust, vaid ka maasika hahkhallituse levikut. Mungalillel ehk kressil on lehetäisid peletav toime, peiulille ehk tagetese juureeritised mõjuvad kahjustavalt ümarusside ehk nematoodide levikule. Ka aiasaagi säilitamisel saame abi taimedest. Peenestatud mädarõigast võib raputada säilitatava kartuli hulka, 3 kg peenestatud mädarõikajuurikaid 1000 kg kartulite kohta. Samal otstarbel võib kasutada kuivatatud ja pulbriks jahvatatud mädarõika- või mungalillelehti. Mungalillel võiks ära kuivatada kogu sügisese ürdi ja jahvatada koos seemnetega pulbriks. Porgandi säilimise parandamiseks võib seda pulbrit segada säilitusturba sisse. Peenestatud küüslauk aitab säilitada kartulit: 1 kg jämedalt peenestatud küüslauku puistata 1000 kg kartulite vahele. Sipelgaid (mullamurelased) peletavad eemale värsked selleri, leeskputke, piparmündi, linnupipra ja tomati lehed. Samuti ei talu sipelgad soolakala lõhna. Seega soovitatakse pesad ja liikumisteed üle valada silgu- või heeringasoolveega. Aastatuhandeid on inimesed kirpe tõrjunud kuivatatud kirburohu (levinum umbrohi) pulbriga, mida puistati põrandale, ja riidekoisid peletanud kuivatatud koirohu või pujuga. Veelgi efektiivsem on riidekoi vastu lavendel. Katsed on tõestanud, et paljud taimsed eeterlikud õlid

Taimelõhn –

vana hea taimekaitsevahend

Lehetäid armastavad roose, nende peletamiseks sobiliku lahuse võib valmis teha oma aias kasvavatest taimedest. Foto: SHUtteRStoCK

koostöös teiste taimsete bioaktiivsete ainetega pärsivad paljude seente ja isegi viiruste kahjustust või arengut kultuurtaimedel.

VÄRSKELT NIIDETUD KÕRVENÕGES ASETADA MULTŠINA KURGITAIMEDE VAHELE JA ÜMBER. PEAGI KAOVAD TAIMEDELT LEHETÄID. LISAKS ON KÕDUNEV NÕGES VÄGA HEA KURGIVÄETIS. TAIMELEOTISED APPI Harilik mänd. 300–400 g männiseemneid koos emasõiega peenestada, lisada 2–3 l keeva vett. Lasta ööpäev seista, kurnata ja lahjendada 10liitrisele mahule. Lahjendamata kurnatud ekstrakt võib seista suletud anumas jahedas ruumis tarvitamiskõlblikuna paar kuud. Tõrjub ja peletab tigusid ja nälkjaid. Harilik raudrohi. 800 g õitsemise ajal korjatud ja varjulises kohas kuivatatud raudrohi peenestada, valada üle 10 l keeva veega ja lasta kinnises nõus ööpäev seista, kurnata. Tõrjub ja peletab lehti närivaid röövikuid, lehekirpe, ripslasi, lesti ja lehetäisid. Apelsini ja teiste tsitrusviljaliste koored. 1 kg apelsinidelt või teistelt tsitruselistelt saadud viljakoor ajada läbi hakkmasina või tampida pudrutaoliseks massiks, asetada 3 l klaasnõusse ja valada üle veega. Nõu sulgeda õhukindlalt ja hoida pimedas soojas kohas 5 ööpäeva. Saadud segu segada ja filtreerida (kurnata) väiksemates-

se pudelitesse. Õhukindlalt suletud pudelid asetada jahedasse keldrisse, kus ekstrakti võib säilitada mitu kuud. Taimede pritsimiseks võtta 10 liitri kohta 1 klaasitäis ekstrakti. Tõrjub lehetäisid. Soolikarohi ja harilik puju. 1 kg õitsemise ajal või vahetult pärast õitsemist korjatud värskele (300–400 g kuivatatud) ürdile valada peale 3–4 liitrit keeva vett. Keeta tasasel tulel kaane all 45 minutit, kurnata ja lahjendada 10 l mahuni. Tõrjub lehetäisid. Harilik kesalill. 1 osale kuivatatud peenestatud kesalilledele valada 10 osa vett, lasta 12 tundi seista, kurnata, lahjendada 1:5. Tõrjub lehetäisid ja kärsakaid (maasika õielõikajat jt).

Harilik pappel. 3–3,5 kg värskeid lehti ja noori võrseid valada üle 10 liitri keeva veega ja lasta kinnises nõus 18–24 tundi seista, kurnata. Tõmmis lahjendada 1:2. Tõrjub lehti kahjustavate kahjurite vastseid, lehetäisid, hahkhallitust, salati valgemädanikku ja tõusmepõletikke. Küüslauk, sibul. Võtta 5 kuhjas teelusikatäit peenestatud mugulsibulat või 1 kuhjas tl peenestatud küüslauku 1 liitri sooja vee kohta. Leotada suletud nõus ühe ööpäeva, kurnata ja lahjendada 1:5, lisada noaotsaga kaaliumpermanganaati. Tõrjub maasika õielõikajat, punast kedriklesta, lehetäisid, lehekirpe ja hahkhallitust. Värskelt valmistatud küüslau-

guleotis aitab tõrjuda ka sõstra pahklesta: võtta 50–100 g värskelt puruks pressitud küüslauguküüsi 10 liitri sooja vee kohta, lasta suletud nõus ööpäev seista ja pritsida sõstraid 2 korda nädalaste vahedega. Sibulakoored. Sibulakooretee valmistamiseks võtta 1 osa sibulakoori ja 10 osa vett, keeta ja hoida leotist õhukindlas nõus ühe nädala. Tõmmist lahjendada 1:5. Tõrjub porgandi lehekärbest, punast kedriklesta ja kartuli lehemädanikku. Tomatilehed ja noored võrsed. 4 kg tomatilehti või võrseid tükeldada, valada üle 10 liitri veega ja lasta seista 3–4 tundi, seejärel keeta tasasel tulel 30 minutit ja filtreerida. Saadud kontsentraat võib seista kinnises nõus ja pimedas ruumis peaaegu aasta. Pritsimiseks võtta 10 liitri vee kohta 3 l värsket või 5 l seisnud kontsentraati. Pritsida 8–10päevaste vahedega lehetäide, kirpude, lestade, lutiklaste ja lehevaablaste jt lehti kahjustavate putukate tõrjeks. Ei aita karilase, punase kedriklesta ja kilptäi vastu. Tubakatolm. Tubakatolmu segada veega vahekorras 1:10, lasta seista 1 ööpäev ja filtreerida. Pritsimislahuse valmistamiseks võtta 1 osa kontsentraati ja 3 osa vett. Aitab tõrjuda lehetäisid, lehekirpe ja lehemahla imevaid lutikaid. Kangemat lahust 1:1 kasutada porgandija sibulakärbse tõrjes. Tigude ja nälkjate vastu riputada tubakatolmu regulaarselt kahjustuskohtadesse. Tõrje on efektiivsem, kui seda teha hilistel õhtutundidel, mil algab tigude ja nälkjate aktiivsem liikumine. Muttide ja vesirottide käikudesse puistatud tubakatolm peletab neid. Kõrvenõges. Lehetäide tõrjes kasutatakse kõrvenõgese kääritatud lahjendatud leotist. 700 g värskelt korjatud kõrvenõgese peenestatud ürti valada üle 5 liitri sooja veega ning hoida kaks nädalat. Seejärel filtreerida ja lahjendada veega 1:10. Lehekirpude, rohulutiklaste ja tirtide tõrjumiseks lahjendada 1:5. 250 g kõrvenõgest ja 250 g põldosja valada üle 2 liitri veega, keeta kaane all tasasel tulel 20 minutit, kurnata ja lahjendada 10liitrise mahuni. Aitab õunapuukärntõve, lehekirpude, lutiklaste ja tirtide vastu. Värskelt niidetud kõrvenõges asetada multšina kurgitaimede vahele ja ümber. Peagi kaovad taimedelt lehetäid. Lisaks on kõdunev nõges väga hea kurgiväetis.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee KUTSEKESKHARIDUSÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–18. juuli • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • müüja-klienditeenindaja (müügispetsialist) • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp) • sisetööde elektrik • sõiduautotehnik • tisler

• toitlustusteenindus • turismiettevõtte teenindaja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • abikokk • hotelliteenindaja • palkmajaehitaja KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • CNC töötlemiskeskuse operaator • fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja UUS ERIALA! • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur

• kergete rõivaste rätsep • kosmeetik • maaler • majutuskorraldus • müügikorraldaja • raamatupidaja (tasuline) • sekretär (juhi assistent) • väikeettevõtja • ärikorralduse spetsialist TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE • arborist • metsakasvatus • nooremaednik

www.hariduskeskus.ee


16 || ÖÖKÜlm || maa elu

14. juuni 2018

KUI ÖÖKÜLM NÄPISTAS LUULe taRtLaN kartuliteadlane

V

arajase kartuli kasvuaja algus on olnud suhteliselt sademevaene ja seega kuivapoolne. Päevasooja on jagunud küllaldaselt, kuid ööd on olnud jahedad. Varajase kartuli taimede kasvu on pidurdanud kuivus ja ööde jahedus. Päevasooja oli küllaldaselt, kuid ööseks kuiv õhk jahtus ja madalamates kasvukohtades tekkisid külmakahjustused.

Foto: Henn SoodLa / PÄRnU PoStiMeeS

Külmavõetud kartul hakkab uuesti kasvama SiLVi LUKJaNOV Maa Elu

K

ülmavõetud kartulipealsed pole veel maailmalõpp, sest kartul on nii vastupidav taim, et seemnemugul areneb edasi ja ajab mõne aja pärast uued taimed. Väätsal kartulit kasvatava osaühingu Osa ja Tervik tegevjuhi Margo Heinmaa sõnutsi polnud neil küll sedavõrd öökülma, et kartuli oleks ära võtnud. Kui aga külm oleks tulnud, poleks suurt teha midagi. „Kartul jääb siis lihtsalt põdema. Esimesed väljaulatuvad otsad saavad külmakahjustuse ja nendega on kõik, kuid kartul on nii vastupidav taim, et

Jõeääre talu peremees Urmas Laks mäletab veel nõukogude ajast vaatepilti põllul, kus külm oli kartulile korralikult liiga teinud ja täitsa must põld oli, aga kartul hakkas uuesti kasvama. Foto: dMitRi KotJUH / JÄRVa teataJa

seemnemugul areneb edasi ja ajab mõne aja pärast uued taimed,” selgitab ta. Üle 80 hektaril kartulit kasvatav Heinmaa lisab, et külma-

Niiduhooaeg alga! Hind:

kahjustuse saanud põllult enam seda saaki ei saa, mis loodetud. Kuni kümnesentimeetrise kartulitaime kahjustuse korral on kahjuks kindlasti vaid väiksem saak, kui aga taime osa on juba üle 20 sentimeetri, on asjalood kurvemad. Kuid Heinmaa usub, et nii suurt kartulit veel Eestimaal kellelgi polegi. „Minul kartulipealsed ikka alles nii viie kuni kümne sentimeetri kõrgused.” Nüüdseks on öökülma Eesti peal olnud kolm korda. Õnneks on need tänavu säästnud Järvamaal Ambla kandis õunte kõrval kartuleid kasvatavat Rebase talu pererahvast. Peremees Meelis Tiigemäe sõnum neile, kel kartulid said külmakahjustusi: säilitage rahu. „Kartul taastub ja ajab pikapeale uued pealsed. Juurestik on ju maa sees olemas, aga aega läheb,” lausub ta. Selline on tema kogemus osaliselt külmakahjustusi saanud kartuliga.

„Kui seemet veel on, siis ehk võiks ka uue kartuli panna, veel pole hilja. Kui seemet aga ei ole, siis tuleks külmavõetud pealsed, mis täitsa mustad on, koristada ja jälgida, mis toimub, kas ajab uued pealsed. Kui kartul maast uuesti üles võtta, siis ei saa teda kindlasti,” arutleb Tiigemäe.

KARTUL ON NII VASTUPIDAV TAIM, ET SEEMNEMUGUL ARENEB EDASI JA AJAB MÕNE AJA PÄRAST UUED TAIMED. Türi vallas kartulit kasvatav Jõeääre talu peremees Urmas Laks mäletab veel nõukogude ajast vaatepilti põllul, kus külm oli kartulile korralikult liiga teinud. „Täitsa must oli põld, aga kasvama hakkas uuesti. Võttis aega mis võttis, aga hakkas,” meenutab ta.

La�niiduk hüdr. poomiga La�niiduk

5150€

MIDA OLEKS TULNUD TEHA? 1. Öösel oleks tulnud taimede kaitseks kasutada katteloori. 2. Kahjustusi on võimalik ennetada ja vähendada, kui taimi kasta. Kasta tuleb juba õhtul, et muld soojeneks. 3. Kahjustused on väiksemad, kui jõutakse kasta hommikul enne päikesetõusu. Taimed võivad küll pisut jääkirmega kattuda, kuid hilisemad kahjustused on väiksemad ja taimed taastuvad kiiremini. 4. Taimede eelnev pritsimine Greenstimiga oli meie katsetes tulemuslik. KUI ME AGA MIDAGI EI TEINUD JA ÖÖKÜLM NÄPISTAS. 1. Väikeses aias tuleks ikkagi taimed märjaks kasta, et külmunud taimeosade taastumine oleks aeglasem. 2. Kõige efektiivsem on meie katsetes olnud väikese koguse lämmastikväetise kohene kasutamine. Sobiv väetis oli ammooniumnitraat, 10–20 kg hektari kohta. Kahjustatud taimed arenevad aeglasemalt, saagi moodustumine hilineb ja saagikus väheneb. Kahjustatud taimed on haigustele vastuvõtlikumad, eriti kartuli-lehemädanikule. Varajase kartuli kasvatamiseks tuleb hoolikalt valida kohta. Kahjustused olenevad sordist, taimede arengujärgust, kasvukoha mullastikust ja temperatuuri langusest enne päikesetõusu. Kui on tugev öökülm, tekivad suuremad jääkristallid ja need purustavad sulamisel rakud.

Trummelniiduk

1880€

2250€

10 500.-

Hind sisaldab 6 funktsiooniga jois�ck tüüpi juhtkangi, poomi ujuvmehhanismi ning 150l mullakoppa.

Muruniiduk

1550€ Avant 220

avanttecno.com

Põhja-Eesti müügihall: Tule 20, 76505 Saue, Harjumaa Telefon: +372 528 2732, +372 521 8462 E-mail: joosep.kaba@sami.ee

Lõuna-Eesti müügihall: Petseri 40, 68204 Valga, Valgamaa Telefon: +372 524 1759 E-mail: heiki.kuld@sami.ee

Hinnad ei sisalda käibemaksu

Kel öökülm kartulipealseid näpistas, päris saagita ei jää, küll aga tuleb õitsemist ja saaki kauem oodata.

Maa Elu, 14. juuni 2018  

Maa Elu, 14. juuni 2018

Maa Elu, 14. juuni 2018  

Maa Elu, 14. juuni 2018

Advertisement