6
VÄ I K E TÖ Ö S T U S
Muutustest põllumajandusmaa turul Maaeluministeeriumi töötajate peetavas maablogis avaldas ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban kirjutise „Mis on muutunud põllumajandusmaa turul põllumajandussektori majandusraskuste valguses?” Sektori raskused on toonud kaasa haritava maa prognoositava hinna tõusu pidurdumise ja tehingute arvu vähenemise, tõdes Gorban. Kui vaadata haritava maa tehingute keskmist hinda viimasel kümnel aastal, siis on see valdavalt olnud kasvutrendiga, 2009. ja 2010. aastal toimunud hindade langemisele on järgnenud hüppeline hindade kasv. 2014. aastaks oli haritava maa hind kümne aasta taguse ajaga võrreldes tõusnud ligikaudu 6 korda ja jõudnud 2409 euroni hektari kohta. Sama tendents iseloomustab ka tehingute arvu, kus vahepealse languse järgselt võttis 2008. aasta taseme saavutamine aasta võrra rohkem aega kui hindade puhul, kuid ka tehingute arvu puhul jõuti 2014. aastal rekordtasemeni – 1347 tehingut haritava maaga. Selle tehingute arvu juures tehti 2014. aastal haritava maaga tehinguid summas 35 miljonit eurot. Käesoleva aasta esimese kolme kvartali tehingud haritava maaga on keskmiselt tehtud hinnaga alla 2000 euro hektari kohta, millest võib järeldada, et haritava maa hind on pidurdunud. Eelkõige võib selle põhjusena tuua põllumajandussektori piiratud vahendid praeguses majanduslikus olukorras maasse investeerida. Rendimaade osatähtsus on samuti viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ja praeguseks on üle poole kasutuses olevast põllumajandusmaast rendimaa. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%-ni. Rendimaade kaardil paiknemist analüüsides joonistub välja kaks peamist trendi – rendimaade osatähtsus on suurem suuremate linnade läheduses ning vähem on rendimaid madala mullaviljakusega maakondades. Vaadates rendimaade osakaalu ELi tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem just uutes liikmesriikides, seega Eesti ei ole siin erandiks. Kui haritava maa hinnatõus on sektori majanduslike raskuste tõttu pidurdunud, siis rendihindade kohta sellist järeldust teha ei saa. Kuna rendihindade kohta on andmed 2014. aasta seisuga, siis võib eeldada, et sektori majanduslik olukord siin veel ei kajastu – ka haritava maa hinnad olid 2014. aastal senistest kõrgeimad. Samas rendihindadesse sektori raskuste järelmid sellisel kujul ei pruugi jõuda, kuivõrd üldjuhul on rendilepingud pikaajalised ja tihti seotud erinevate toetustega. Samuti mõjutab siin olukorda eelpool viidatud suur rendimaa osakaal, sest ilma maata põllumajanduses toota võimalik ei ole. Kui vaadata rendihindade dünaamikat viimase kuue aasta jooksul, siis selle ajaga on rendihinnad tõusnud enam kui kaks korda, 2014. aastal võeti põllumajandusmaad Statistikaameti andmetel rendile keskmiselt hinnaga 48 eurot hektari kohta. Ehkki väliskapitalile kuuluva maa pindala on viimase viie aasta jooksul kasvanud, siis eelkõige on kasv toimunud metsamaa osas – 98 000 hektarilt 120 000 hektarile. Haritavat maad oli 2015. aasta keskpaiga seisuga välismaiste isikute omandis üle 42 000 hektari ja rohumaad üle 13 000 hektari. Kui võrrelda seda aasta varasema numbriga, siis on haritavat maad välismaiste isikute omandis isegi ligikaudu 3000 hektari võrra vähemaks jäänud. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaiste isikute omandis Saaremaal ja Viljandimaal. Välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaal on kõrgeim Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kus see moodustab ligikaudu 7% põllumajandusmaast. Eestis tervikuna on välismaiste isikute omandis üle 5% maatulundusmaast, sealjuures 4,3% maakatastrisse kantud haritavast maast ja looduslikust rohumaast. (ME)
27. oktoober 2015
Maa Elu
Tomek Jaansoo: „Tehn parim koht tegutsemi Toomas Šalda maaelu@ajaleht.ee
E
estis on kümneid, kui mitte sadu suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid, mis töötavad kunagiste kolhooside ja sovhooside kadumise järel tühjaks jäänud hoonetes. Tõstamaal on endises majandi töökojas ja nüüd tehnokülaks nimetataval territooriumil end sisse seadnud kümmekond firmat, kes kõrvuti asetsemisest kasugi oskavad lõigata. 2000. aastal siin esimesena alustanud OÜ Morenteki juht Tomek Jaansooo teab, et kui mahuks, oleks siia ruume soovijaid veelgi. Enda mööblitootmise kohta ütleb ta, et nuriseda ei tohi, aga veidi enam kindlustunnet oleks igas mõttes teretulnud. Tomek Jaansoo polnud enne 2000. aastat, mil asutas OÜ Morenteki, mööbli ja mööblidetailide valmistamisega kokku puutunud: „Aga mul oli vanem sõber, kes töötas Pärnus ühes suuremas rootslastele kuuluvas ettevõttes ja neil oli pakkuda alltöövõttu. Ise olin just Eestist lahkumas, sest siin polnud sobivat rakendust, aga siis mõtlesin, et miks mitte. Alustasime kõige lihtsamatest töödest: sorteerisime jääkidest välja materjali, mida sai veel kasutada, ning pakkisime teiste toodangut: kiletasime ja sildistasime ning saatsime edasi.” Kogu Tõstamaa endise sovhoosi tootmispiirkond oli küll pärast põllumajandusreformi ühele ettevõttele müüdud ning pärast selle likvideerimist vallale läinud, aga seisis täiesti tühjalt ja kasutult. „Olime esimesed, kes siin midagi tegema hakkasid. Kõigepealt rentisime, hiljem saime tarvilikud ruumid välja osta. Eeliseid on siin palju, aga kõige tähtsam, et sõber aitab sõpra. Mul ei pea endal kõiki masinaid olema, osa töid saan naabrite juures või tänu nendele ära teha. Kasvõi lumekoristus, naabritel on tehnika olemas, laadimistöödel saame abi küsida, keevitamisel. Sisuliselt kõik vajalik on kompaktselt koos. Kui võimalust on, aitame üksteist. Kui saab koos teenida, on veel parem. Oleme väga lähedased. Kohalikke olusid arvestades on tehnoküla parim koht, kus ettevõte asuda saab.” Kogu tehnoküla territoorium on hõivatud ja huvilisi on veelgi. Jaansoo on kuulnud, et kuna praegune ala on täis, tahetakse kõrvale veel hooneid ehitada. Kui keegi praegustest olijatest oma osa müüa sooviks, poleks see tõenäoliselt keeruline. Positiivset suhtumist on tunda ka vallavalitsuse poolt, kes võimalusel kohalikele ettevõtetele toeks on. Teed on paremaks läinud, sel suvel sai mustkatte alla Kihlepa-Lepaspea tee, mille kaudu võidab Pärnusse sõitja umbes kümme kilomeetrit. Ettevõtjad püüavad ka ise valla arengusse panustada: koos vend Janekiga aitasid Jaansood rajada kalalemineku teed ning pälvisid selle eest Tõstamaa valla 2008. aasta tegija tiitli. Samas tehnokülas tegutsevat OÜ Tekameri vedavad Janek ja Margus Tuulmehed on oma rasketehnikaga aidanud korrastada Tõstamaa mõisaparki, kaevanud tiike, korrastanud maanteekraave ning saanud samuti valla aasta tegijaks. Mõningane Tõstamaal tegutsemise miinus Morenteki vaatevinklist on asjaolu, et materjale tuleb enamasti kaugelt kohale vedada. Mehed on isegi Võrus pidanud järel käima. Toodangu edasisaatmisega samas muret pole. „Suurtel transpordifirmadel, kes meie too-
Tomek Jaansoo näitab puidust tünnikest, milliseid on Morentekis tehtud kümneid tuhandeid ja mida kasutatakse Skandinaavias kauba eksponeerimisel. Toomas Šalda ted tellijale kätte toimetavad, pole vahet, kas võtta kaup peale Pärnus või Tõstamaal. Ka meie naabrimeestel siin tehnokülas on objektid enamasti kaugel. Asume keskustest eemal, aga saame hakkama ja Eestimaa on ju tegelikult ikkagi väike,” kirjeldab mees Tõstamaa ettevõtjate argipäeva. Morenteki käekäigust rääkides rõhutab Jaansoo, et nende peamine turg on Skandinaavia riigid, tootmine käib tellimuste järgi ja kunagi ei ole miski lõpuni kindel. „Kui alguses tegime suurema protsessi väikest lõiku, siis nüüd on tegevus laienenud. Teeme nii valmistooteid kui ka nii-öelda pooltooteid ehk asju, mis on millegi suurema osa – näiteks diivanijalgu. Meie poolt on jalad, diivan te-
hakse mujal. Kus, seda ei pruugi meie üldse teadagi. Nüüd valmib meil konkreetsest materjalist konkreetne toode. Vahelülisid on vähemaks jäänud,” selgitab Jaansoo. Peale diivanijalgade tehakse siin palju väikemööblit: toolid, kapikesed, poemööbel. Enamasti viiakse kogu toodang Eestist välja. „Kõige rohkem teeme Rootsi tellijatele. Tootenimekirja on kuulunud ja kuulub palju väikemööblit ja pehme mööbli detaile, nagu kušettide siseraamid jms. Kellel mida vaja on. Palju on pikaajalisi partnereid. Praeguste tellijate enamik on meiega koostööd teinud üle viie aasta. Ühele Rootsi tellijale tegime pikka aega lastemajade aknaid ja uksi. Palju aastaid tootsime Norrasse riidenagisid ja jalatsikappe, oli ka üks arvestatav Saksa tellija, aga fir-