kalmistu ilvese ja hundi omi,” kõneleb kalmistuhooldaja. Maire Sala on põhjalikult talletanud Eesti uuema aja matmiskombestikku ja kalmistukultuuri. Ta on näituse „Eesti matus” koostaja ning raamatute „Igaviku teele” ja „Viljandimaa kalmistute lugu” autor. 2009. aasta „Kauni Eesti kodu” võistluse Viljandimaa voorus tunnistati ühiskondlike objektide hulgas võitjaks Halliste kalmistu.
Märts 2012 26
SOOVITUSED
Hauaplaatide korrashoid
TIIA ANDRESSON, Viljandi Floreasi haljastustehnik
Halliste kalmistuhooldaja Maire Sala ütleb, et sammaldunud betoonääris on väga ilus, mistõttu tasub see jätta puutumata, paratamatult sammaldub see kiiresti uuesti. See-eest hauaplaadid võiks hoida puhtad, seda saavutab vee ja nõudepesuvahendi Fairy’ga pestes. Pesta tuleb igal aastal. „Minu abikaasa on hauaplaate puhastanud ka survepesuriga, siis tuleb iga kübe välja. Nõukogude-aegsed hauaplaadid on praktiliselt kõik reljeefsete tähtedega ning tagapind on täksitud käsitsi – see kogub kõvasti sodi külge,” tõdeb Sala. Samblaid on erinevaid, hästi raske on maha hõõruda halli sammalt, mis hauaplaatidele laikudena koguneb. Samas rõhutab kalmistuhooldaja, et läikivaks lihvitud pinda ei tohi traatharjaga hõõruda. Kuigi on olemas ka erinevaid kemikaale, siis Sala looduslike asjade kallale mürgiga minna ei soovita. Pealegi arvab ta, et mingi töö ja vaev võiks inimestel ikka
Hauaplatsile taimi valides tuleks lähtuda sellest, et kits neid ei sööks ning poleks vaja katta, matta ega varjutada. Võib ju istutada udupeene taime, aga kui teod ja kitsed selle pintslisse pistavad, siis ju kasu ei ole. Näiteks peiulilled ja ka daaliad on kenad õitsejad, aga need meeldivad ka tigudele. Kalmistule ei ole kombeks varjukangaid riputada. Taimestamise osas tuleb jälgida, kuidas on valguse, varju, niiskuse, kuivuse ja mullastiku koostisega. Mõistagi ei tohi puudpõõsad liiga suureks kasvada – hauaplats on ju tavaliselt väike. Samuti tuleb arvestada puujuurte ja kõige muuga.
Kunstlilled ei sobi surnuaiale Räpina aianduskooli õpetaja Reet Palusalu (pildil) on käinud paljude maade surnuaedades, uurinud Eesti kalmistukultuuri ajalugu ning kirjutanud raamatu „Kalmu kujundamine”. Reet Palusalu toonitab ammust tõde, et leina trööstitakse elavate lilledega, mitte kunstmaterjaliga. „Kunstlillede kasutamine kalmistul ei ole ju seadusega keelatud. Küsimus on esteetilist laadi. Liiati on igasugune kunstmaterjal lõpuks rämps, mis tuleb utiliseerida. Mälestamiseks kasutatakse elavaid materjale: lõikelilli või teisi taimi, mis peaksid sümboliseerima meie austust lahkunute vastu ja meile tröösti pakkuma. Kunstmaterjal selleks kohane ei ole, kuigi meile võib tunduda, et kunstlill on otse-
olla. „Mõnikord tuleks võtta aega ja lähedaste kalmul natuke askeldada. Meil on hari alati valmis ja vett leiame ka,” ärgitab ta. Maire Sala on märganud, et mõned katavad hauaplaadi kilega, aga sellest abi ei ole, niiskus läheb ikka sisse, kui plaat loodusjõudude meelevallas on. Piret Pihtjõe soovitab osta kallima
HUVITAVAT HAUAKIVIDEST
kui igavene. Lõikelillede kasutamine eeldab, et surnuaial käiakse vähemalt kord nädalas. Kiire eluga ei ole see sageli võimalik, seega võiks pigem kevadel, suvel ja sügisel teha korralikud istutused. Kui elavaid taimi ei ole võimalik kasutada, tuleks jätta ka kunstlilled kalmule viimata. Pleekinud jõulutäht ei suuda hooldamata kalmu jaanipäeval kenamaks muuta. Kunstlillede kasutamine on riigiti väga erinev. Eestis on need eriti levinud idapiirile jäävatel kalmistutel. Kalmistuid, kus kunstlilli ei ole, vist Eestis ei leidu, aga me pole ka inimesi selles vallas piisavalt harinud.” Tiina Sarve „Sakalas” ilmunud artiklist „Kalmistule sobivad ehtsad lilled ja valged küünlad”.
hauakivi, vastasel korral võib jäädagi sammalt nühkima. „Kui on valida kahe sarnase, aga hinnalt erineva hauakivi vahel, siis mina olen kliendile soovitanud kallimat ja kvaliteetsemat, sest tean, kuidas odavamad lähevad kiiresti koledaks ja nõuavad iga-aastast pesu.” Sammaldunud betoonäärist peab ka Pihtjõe ilusaks ja meie kalmistutele sobivaks.
KOMMERTSTEKST
Iga perekonna matmispaiga lahutamatu osa on hauakivid ja sellest, millised need välja näevad, sõltub perekonna matmispaiga üldine ilme. Kalmistuhooldaja Maire Sala ütles väga õigesti, et klombitud hauakive on raske puhtana hoida. Meie kliimas kattuvad need kiiresti samblikuga. Kasulikum on paigaldada kvaliteetsem, kõigist külgedest poleeritud graniidist hauakivi. Graniit on väga vastupidav materjal ja sellest valmistatud hauakivid seisavad aastasadu. Iga toode nõuab regulaarset hooldust ja graniidist hauakivid ei ole erand, ent seda on lihtne hooldada. Vaatamata ilmastikutingimustele säilitab ta oma väljanägemise ja vormi. Selleks, et graniit säilitaks kena väljanägemise, tuleb täita mõned lihtsad nõuded. Hauakivi tuleb puhastada prahist, tolmust ja vanadest lehtedest, pesta nõrga seebiveelahusega, loputada puhta veega ja kuivatada lapiga. Spetsiifilise mustuse puhul nagu hallitusplekid (graniidil harva), puiduseemned, värv (vandalism), mida seebiveega puhtaks ei saa, tuleb kasutada spetsiaalseid kivipuhastusvahendeid. Värviplekkide eemaldamiseks võib kasutada harilikku lahustit, kuid selle tõttu võib poleeritud pind tuhmuda. Seepärast tuleb lahustit ettevaatlikult vatitampooniga ainult värviga määritud kohale tupsutada ja pärast kindlasti veega üle pesta. Graniidist hauakive puhastades ei tohi kasutada - kodukeemiat, mis ei ole ette nähtud kivipindadele - pulbrilisi keemilisi vahendeid, mis võivad kriimustada poleeritud pinda - traatharju. Mitte mingil juhul ei tohi graniiti hõõruda õliga, et see läigiks. Tähtede värvimiseks võib kasutada ainult kividele sobivat värvi. Vale värviga rikute hauakivi väljanägemise ja värv tuleb kiiresti maha. Vastukaaluks laialt levinudarvamusele ei pea kõigist külgedest poleeritud hauakivid olema alati palju kallimad kui klombitud kivid. Selles on juba veendunud need paljud Eesti elanikud, kes on ostnud hauakivid Eesti ühest suuremast firmast GEOS GRANIT.
Firma GEOS GRANIT peab praegu läbirääkimisi paljude kohalike firmade ja matusebüroodega, et pakkuda oma tooteid Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal, Viljandimaal, Valgamaal amaal ja teistes regioonides. Soovitame kõigil huvitatutel nas aadressil Rannamäe tee 5, 5 tel 5551 3312. 3312 Praegu on pöörduda kohalikesse firmadesse, kus on müügil firma GEOS GRANIT tooted. Võite pöörduda ka otse GEOS GRANITi esindusse Jõhvis aadressil Rakvere 16, tel 5306 6607, või Tallinnas meil laos 30 erinevat nimetust hauakive mõõtudega 500x300 kuni 1100x1500. Toome hauakivi kohale ja teil on võimalik tellida ka kivi kalmistule toimetamine ja paigaldamine. Kuigi veidi sammaldunud hauapiirded võivad olla ilusad, saate panna betoonist piiretele ka poleeritud graniidist katteplaadid. Selliste hauapiirete täielikke komplekte müüb samuti GEOS GRANIT. OÜ GEOS GRANIT juhatuse tel 5553 6536.
www.geos.ee