õigusabi
29 Oktoober 2019
ARVO MEEKS / LÕUNA-EESTI POSTIMEES
Mida peaks teadma korteriomanik korteriühistust? Üks korteriühistute peamisi probleeme on see, et ei teata, kes vastutab küttesüsteemi puuduste eest ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti milline on viivise määr majandamiskulude tasumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisavate maksete tegemisel ja milline on juhatuse liikme vastutus.
Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht (pildil) võtab kokku peamised korteriühistute probleemid ja paneb kirja olulisima, millega korteriomanikud peaksid kursis olema. Millised on ühistute peamised probleemid? Kuidas need mõjutavad liikmete eluolu? Korteriühistutes on tekkinud vaidlusi seoses ühiste asjade valitsemisega, eelkõige kaas omandis olevate asjadega. Kaasomandi ühe erivormina eksisteerib korteriomand, mi da käesoleval ajal käsitleb 01.01.2018 jõustunud korteri omandi ja korteriühistu sea dus, mis reguleerib korterela mutes korteriomanike omandi suhteid. Nii on vaidlusi tekki nud ühiste asjade valitsemise korraldamisega. Ei tehta vahet, milline on korteriühistu vastu tusala ja millal vastutavad kor
teriomanikud. Ei järgita, millal seaduse kohaselt on vaja korte riomanike kokkulepet ja korte riomanike üldkoosoleku hääl teenamust, ei kehtestata nõue tekohaselt majanduskava ega kinnitata majandusaasta aru annet. Samuti ei teata, milline on enampakkumisel omandatud korteri omandaja vastutuse ulatus eelmise omaniku sisse nõutavaks muutunud kohustus te eest. Või kes vastutab kütte süsteemi puuduste eest ja kol mandale isikule tekitatud kah ju eest, samuti milline on viivi se määr majandamiskulude ta sumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisa vate maksete tegemisel, milli ne on juhatuse liikme vastutus. Samuti nõutakse korteriomani kelt kulutuste kandmist, mis ei ole kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse ga. Kui ei osata piiritleda korte riomanike ja korteriühistu vas tutust, kaasnevad sellega kah julikud tagajärjed eelkõige korteriomanikele, kes ei ole teadlikud oma põhjendatud õi
gustest ja kohustustest ning nõudeõigusest. Millistest õigustest peab teadlik olema korteriomanik (ühistu liige)? Korteriomanike üldkoosolekul saab hääletamisele panna ja vastu võtta otsuseid ainult sel le kohta, mis on päevakorras et te nähtud. Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muut mine, majanduskava kehtesta mine või majandusaasta aruan de kinnitamine, siis enne hää letamisele panemist peab kor teriomanik saama nendega tut vuda. Need tuleb saata korterio maniku elektronposti aadres sile, selle puudumisel tuleb märkida üldkoosoleku teates dokumentidega tutvumise kord. Korteriühistut võib juhtida ja esindada valitseja (kinnisvara halduse firma) või juhatus. Kui valitseja on tekitanud oma ko hustuste rikkumusega kahju ja korteriühistu ei saa oma nõu deid rahuldada valitseja arvelt, siis vastutab ka isik, kes oli ju hatuse liige kahju tekkimise
ajal. Nõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Korteriomanike üldkoosole ku otsust saab vaidlustada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõt misest alates. Korteriomandi võõrandami sel on uue omaniku vastutus eelmise omaniku tasumata ma jandamiskulude ja kommu naalteenuste eest piiratud kor teriomandi väärtusega. Näiteks kui korter on omandatud oksjo nil hinnaga 2500 eurot ja eemi se omaniku võlg korteriühistu ees on 7500 eurot, siis uuelt omanikult ei saa nõuda eelmi se omaniku võlgnevust enam kui 2500 eurot. Maja kandvad konstruktsioo nid, katused, vahelaed, välisak nad, keskküte, trepikojad, ma jaalune krunt on kõigi korteri omanike ühises kasutuses ja need kuuluvad kõigile korteri omanikele kaasomandina vas tavalt nende korteri üldpinna suurusele.
Loe edasi ajakirjast 60+ Ajakirja saad tellida siia klikates!