JALUTUSKÄIGUD TARTUS: ARHITEKTUUR / KIRJANDUS

Page 1

ARHITEKTUUR

JALUTUSKÄIGUD TARTUS KIRJANDUS


Tartut tuntakse arhitektuuriajaloos klassitsistliku linnana. Tänu 1802. aastal taasavatud ülikoolile on Tartu üles ehitatud vaimseks pealinnaks, ja seda klassitsismiajastu laineharjal. Aeg ei ole siiski peatunud ja praeguseks on Tartu ehituskunstis läbitud mitu moevoolu. Arhitektuurilisel jalutuskäigul ümber linnasüdame leiab jalutaja stiilseid ja uhkeid hooneid läbi kahe sajandi tänapäevani välja. Tartu on ka tugevate traditsioonidega kultuuri- ja hariduslinn, siinne kirjanduselu on mitmekesine. Au sees on traditsioonid, samas jätkub ruumi uutele ideedele. Alates aastast 2015 kuulub Tartu UNESCO loovlinnade võrgustikku. Kirjanduslik marsruut on koostatud kirjandus- ja kultuurihuviga jalutajatele ning on täispikkuses sobilik kulgemiseks jalgsi või rattaga. Avatud meelt ja rõõmsat uudistamist!

Tartu Linnavalitsus 2017, www.tartu.ee Tekst: A. Paatsi, L. Kängsepp, Artwerk Keeletoimetaja: M. Sedrik Fotod: A. Andresen, T. Grihin, T. Haud, K. Ilves, K. Kaldoja, I. Kruusamägi, M. Lokk, L. Lukka, K. Paalits, I. Parik, M. Toom, A. Tralla, M. M. Vaabel; J. Voolaid, Artwerk: O. Helm, K. Kutsar, A. Pluum, L. Vuks, www.visitestonia.com, www.visittartu.com, Tartu Linnavalitsuse arhiiv, et.wikipedia.org, commons.wikimedia.org Kujundus: Artwerk


ARHITEKTUURILINE JALUTUSKÄIK TARTUS Algus: Raekoja plats. Lõpp: turuhoone. 2 tundi 7,6 km 10 000 Raekoja plats – Ülikooli tn – Jaani tn – Lutsu tn – Jakobi tn – Veski tn – kõrvalepõige Kreutzwaldi 6 – Veski tn – Näituse tn – Kastani tn – J. Tõnissoni tn – J. Kuperjanovi tn – Pepleri tn – Õpetaja tn – Vanemuise tn – Riia tn – Era tn – Väike-Tähe tn – Tähe tn – Lille tn – Kalevi tn – Soola tn – Sadama tn – Väike-Turu tn – Soola tn – Vabaduse pst.

1. Raekoda (Raekoja plats 1a) Kõrge kelpkatusega varaklassitsistlik hoone valmis Rostockist tulnud ehitusmeistri J. H. B. Walteri projekti järgi 1789. aastal. Võlvlagedega kolmekorruseline hoone on klassitsistliku dekooriga nii välis- kui ka sisekujunduses. Fassaadi liigendavad pilastrid, liseenid ja karniisid. Esiküljel eenduvat risaliiti kroonib ovaalse aknaga ehisviil. Abiteenistusele mõeldud alumine korrus on ülemistest eraldatud fassaadil nähtava kivisimsiga, mis rõhutab korruste erinevat otstarvet. Keskteljel kõrge kivitrepi kohal on klassitsistlik kahetiivaline välisuks, mida kaunistavad girlandid ja rosetid. Kolmandal korrusel on uhke stukkdekooris kaunistustega raesaal. Barokiajastu pärandina kõrgub katusel volüümikas kellatorn. 2. Raekoja plats

Platsi ääristavad kõrged kivimajad, ehitatud nagu raekodagi pärast 1775. aasta hävitavat tulekahju. Platsi põhjakülje hooned elasid üle II maailmasõja kahjutule. Klassitsistliku ehitusstiili iseloomulikud näited 19. sajandi algusest on hooned Raekoja plats 8, 12, 16, 18. Nende fassaadidel näeb kõiki stiilile iseloomulikke detaile: kolmnurk- ja astmikfrontoone,

1 2


4

pilastreid ja poolsambaid, stukkdekooris rippuvaid vanikuid, akantusväätidega bareljeefe, karniise, spiraalmeandreid ja kahetiivalisi peauksi. Platsi lõunakülje hoonetest hävis enamik II maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad.

3. Viltune maja (Raekoja plats 18) Maja on platsi põhjakülje kõige kummalisem ja pilkupüüdvam hoone. 1793. aastal ehitatud esinduslik klassitsistlik elamu lõpetas parempoolse majaderivi kuni 1877. aastani. Kitsale krundile rajatud hoone jõepoolne pikisein ehitati keskaegse linnamüüri jäänustele, teine külg vaiadest alusele. Emajõeäärsele soisele pinnasele ehitatud vanalinn toetubki enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul langenud põhjaveetase on puidu mädanema jätnud ja niimoodi on maja ebaühtlaselt vajunud. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil. Viltususe kõrval jääb tihti tähelepanuta maja kaunis välisdekoor. Turupoolsel kitsasküljel olev sepistatud konsoolrõdu, kannelüüridega pilastrid ja katusekarniisialune triglüüfifriis ning hammaslõige on klassitsistlikud kaunistuselemendid. Hoone peafassaad on aga hoopiski Kompanii tänava pool, kus kolmnurksed viilud akende kohal rõhutavad keskrisaliiti. Maja tasakaalu võib kogeda ka majas sees, aastast 1988 asuvad siin Tartu Kunstimuuseumi näitusesaalid. 4. Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) Peahoone on ehitatud aastatel 1804‒1809 ülikooli tsiviilarhitektuuri professori J. W. Krause projekti järgi. Suurejooneline klassitsistlik teos on tänavajoonelt taandatud ja ümbritsevast kõrgemale tõstetud nagu antiiktempel. Lihtsa kolmekorruselise hoone muudab pidulikuks kuue toskaana samba ja kolm-


5

3 6

nurkfrontooniga portikus. II ja III korruse vahel kaunistavad välisseina akantusväätidega bareljeefid, mis lisavad veelgi suursugusust. Hoone on linna ja ülikooli sümbol, mis mõjutas tugevasti Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri.

5. Ülikooli kohvik (Ülikooli 20)

Tartu ilmekaim neorenessanssehitis on rekonstrueeritud 18. sajandi II poolel vanast barokkelamust. Hoone projekteeris arhitekt O. Mohr 1876. aastal E. von Nolckeni soovide kohaselt perekonna linnamajaks. Soklilt kerkivad kaks korrust ja poolkorrus mezzanino, katus on silmapaistvalt laia konsoolidele toetuva räästaga, ümarkaarsed renessansipäraselt kaksikakendeks projekteeritud aknad imiteerivad Itaalia renessansspalatsode fassaade. Sisearhitektuuri on oluliselt muudetud pärast hoone ostmist üliõpilasmajaks 1924. aastal.

6. Ülikooli 21

Lakoonilise fassaadiga ja massiivsete seintega nurgamajas elas aastatel 1843‒1848 Fr. R. Faehlmann. Ülikooli tänava poolsel fassaadil on Tartu üks stiilsemaid varaklassitsistlikke välisuksi, kujundatud pilastritena, mille tüvesid kaunistavad amforakujulised urnid.

7. Tampere maja (Jaani 4)

Varaklassitsistlikus puumajas on säilinud 18. sajandi hoone maht ja vorm, pisut hilisemad puittrepid ning nn Tartu tüüpi puitornamentidega siseuksed. Välisfassaadi ilmestavad luukidega aknad ja kahetiivaline klassitsistlik paraaduks, valmistajaks tislermeister A. Ph. Paul prantsuse varaklassitsistlike näidiste eeskujul (nagu ka raekojal). Kummalgi tiival on pilastrimotiiv ja selle keskel paikneb soklil urn.


8. Kuramaa printsessi maja (Jaani ja Lüübeki tn nurgal) Treffneri kooli hoonete kompleksi kuuluv maja on ehitatud aastal 1772 ja sai suurtulekahjus suhteliselt vähe kannatada. 1784. aastast alates kuulus maja mõnda aega Kuramaa printsessile H. E. Bironile. Eriti rohkesti on kaunistatud Jaani tänava poolne fassaad, aga ka kirikupoolne külg. Iseloomulikud on klassitsistlikud detailid: pärjad, portreemedaljonid, akende krohvraamistuse all nn tilkornament. Fassaadi ehteks on ka klassitsistliku kujundusega kahetiivaline välisuks.

9

9. Jaani kirik (Jaani 5)

Keerulise ehituslooga kirikuhoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Gooti stiilis basilikaalne telliskirik on eriline kogu Euroopa mastaabis. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast erinäolised terrakotaskulptuurid. Esialgu on neid olnud umbes kaks tuhat, praegu säilitatakse hoidlates ligi tuhandet 700-aastast taiest. Valik puhastatud ja konserveeritud figuure on püsinäitusel kiriku külglöövis. Kirik on kannatanud Põhjasõjas ja jäänud varemetesse 1944. aasta sõjasuvel, kuid ikka jälle üles ehitatud. Terrakotafiguure hävis kõige rohkem aga aastatel 1820‒1830, kui kiriku interjööri püüti muuta antiiktempli sarnaseks ja eenduvad figuurid raiuti maha või müüriti kinni.

10. Puumajad Lutsu, Jaani ja Laial tänaval

(Lutsu 2 ja 8, Jaani 7 ja 16, Lai 24) Tartu vanimad puumajad, mis ehitati 18. sajandil, jäid 1775. aasta suurtulekahjust puutumata. Hooned on lihtsad ühe-


korruselised baroksete kelp- ja poolkelpkatustega või varaklassitsistliku plaanilahendusega majad, milles on säilinud ka mantelkorstnad. Mänguasjamuuseumi teatrimaja keldris (Lutsu 2) on alles keskaegne kerishüpokaustahi, mida ka eksponeeritakse. Samal majal on Tartu vanim algupärane välisuks.

11. Jakobi 25

HG Arhitektuur OÜ projekteeritud kortermaja on Tartu aasta parim ehitis 2015 ja sobitub hästi ajaloolisesse keskkonda.

12

13

12. Jakobi 52

Jakobi tänava nõlval kõrgub 1902. aastal ehitatud suurejoonelise vaatetorni ja klaasverandaga historitsistlik elumaja. Hoonet kaunistab rikkalik saelõikeornament ja fassaadi ehib sammastega etik. Säilinud on kaarsillusega sõiduväravaehitis kahepoolse sepisväravaga.

13. Katoliku kirik (Veski 1a)

Kirik on ehitatud aastatel 1862‒1899 ühe Hannoveri kiriku eeskujul. Punastest tellistest laotud kirik on hiline neogooti ehitis Eestis, tugipiilaritega ja võimsa neljatahulise kellatorniga.

14. Veski 5

1927. aastal valminud hilisheimatstiilis villa on vaba plaanilahendusega mansardkorrusega elamu, mida kaunistavad kaarjas veranda ja erikujulised värviliste klaasidega aknad.

15. Villa Tammekann

(soovituslik kõrvalepõige, Fr. R. Kreutzwaldi 6) Soome kuulsa arhitekti A. Aalto projekteeritud elamu Tartu

14


ülikooli geograafiaprofessori A. Tammekannu perele aastast 1932. Askeetliku lamekatusega funktsionaalse hoone põhirõhk on siseruumide mõjususel ja ruumilisel huvitavusel. Siin on allkorrusel üksteisega seotud esik-hall-elutuba-raamatukogu-söögituba ja eriline toalaiune lintaken selle all asuva kaminaga. Fassaad lähtub siseruumidest nagu teistegi Aalto hoonete puhul. Välisilmele annavad aktsendi rõdud ja pergola. Hoone ajalugu on keeruline. Tammekannud seda päris valmis ei saanudki ja ehitamisel kalduti ka mitmel põhjusel Aalto projektist kõrvale. Sõja jalust põgenenud perekond sai kehvas seisus maja 1990. aastatel tagasi. Nõukogude ajal oli selles elanud 6‒8 peret. 1998. aastal ostis kinnistu Tammekannu lastelt Turu Ülikooli Sihtasutus ja elamu rekonstrueeriti Aalto esialgseid jooniseid võimalikult täpselt järgides Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöökeskuseks – Granö keskuseks.

16. Baeri maja (Veski 4) 1866. aastal valminud ja K. E. von Baerile kuulunud elamu, kus asub praegu Baeri muuseum ja muid asutusi, on Tartu väheseid säilinud hilisklassitsistlikke ühekorruselisi trempelkorrusega puitelamuid. Fassaadi ilmestab kolmnurkviiluga keskrisaliit. Kassitoome-poolsel küljel on kaunis nelja ümarsambaga veranda, mis toetab ülakorruse rõdu. Elamu on tänavast eemal ja sel on maamõisatele iseloomulik ringjas sissesõidutee. 17. Korporatsiooni Livonia maja (Veski 13) Maja oli esimene omataoliste hulgas ja valmis ülikooli arhitekti R. Guleke projekti järgi 1893. aastal. See on iseloomulik näide tellisklassitsismist ja Guleke loomingust. Lihtsa põhiplaaniga hoonel oli korruse võrra kõrgem kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Pärast II maailmasõda ehitati maja kogu ulatuses kahekorruseliseks.

15

18


18. Veski 6

Historitsistlik villa, mille projekteeris Peterburi arhitekt professor V. Schröter 1881. aastal raudteeinseneri P. von Götte elamuks. Rikkalikult kujundatud peafassaad on vastu Kassitoomet. Hoone siluetis domineerib kolmekorruselise torni vormikas kiiver. Eksterjööris on kasutatud palju erinevaid eklektiliselt mõjuvaid ehisdetaile: rõdud, nišid, simsid, kapiteelidega poolsambad.

19. Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1)

Maja on ehitatud üliõpilaskorporatsiooni Neobaltia konvendimajaks arhitekt R. von Engelhardti projekti järgi aastal 1902. Järgitud on saksa heimatstiilis villa traditsiooni: rõhutatult asümmeetriline, dekoratiivse sõrestikkonstruktsiooniga, laia räästaga torniga, rikkaliku puulõikeornamendiga. Algset siseruumide jaotust on muudetud, kuid säilinud on interjööri juugendlikkus.

20. Üürimajad Kastani tänaval

(Kastani 3, 5, 9, 11, 17, 19, 21, 23, 25) Majad on ehitatud 20. sajandi esimesel kümnendil. Rikkaliku puitdekooriga kahekorruselised üürimajad moodustavad väikesel alal tervikliku kogumi. Piiluda tuleb ka hoovidesse, sest kõik majad ei ole tänavajoonel ja leida võib hämmastavalt hästi säilinud detaile: kauneid juugendlikke välisuksi, sammastel etikuid, konsoolidele toetuvaid erkereid ja klaasverandasid ning muidugi saelõikeornamente kaunistamas nii ees- kui ka tagafassaade.

21. Eesti Üliõpilaste Seltsi maja (J. Tõnissoni 1)

„Maja kui sümbol,“ on seda hoonet iseloomustanud arhitektuuriajaloolane A. Hein. Konvendihoone ehitati aastatel 1901‒ 1902 ühe esimese eesti soost ehitusinseneri G. Hellati jooniste järgi, kuid algne kavand on EÜS-i liikmelt K. Menningult, hilisemalt Vanemuise teatri juhilt ja lavastajalt.

16

21

19


22

24

Liigendatud põhiplaaniga ja kõrge mitmeosalise telkkatusega hoone välisfassaadid on rikkalikult dekoreeritud. Punane tellissein vaheldub valgete krohvitud pindadega, kaaraken, mitmeti rühmitatud kõrged aknad ja ümarkaarne peasissepääs loovad rahutu, kuid meeldiva fassaadi. Kõige krooniks on rahvuslikust vöökirjast lähtunud puna-valgemustrilised friisid. 1920. aastatel lisati Kastani tänava äärne saalitiib ja hoovipoolne majaosa. Hoonel on ka tähelepanuväärne interjöör.

22. Miina Härma Gümnaasiumi hoone (J. Tõnissoni 3)

Esimene eestikeelsele gümnaasiumile ehitatud hoone on G. Hellati lõplike jooniste alusel katuse alla saanud vahetult enne I maailmasõda. Neoklassitsistlikus stiilis koolimaja on rahvusliku haridusajaloo sümbol.

23. J. Kuperjanovi 9

Endise raudteelaste klubi arhitekt on A. Amjärv. Maja valmis 1962. aastal toonase kujundusstiili kohaselt suure klubisaali ja väiksemate näituse- ja loengusaalidega risttahukana. 1993. aastal anti klubihoone ruumipuuduses kannatavale Eesti Rahva Muuseumile näitusemajaks kuni uue muuseumihoone valmimiseni 2016. aastal.

24. Korporatsiooni Sakala maja (Veski 69) Juugendstiilis hoone projekti autor on kuulus Soome arhitekt A. E. Lindgren, kaasautor W. Lönn. Nemad projekteerisid ka sõjaeelse Vanemuise teatri maja ja Estonia teatri maja. Ruudukujuline, kõrge mansardkatusega lihtne elegantne hoone valmis aastal 1911. Hoonel on eripärane sissepääs ühekorruselises külgosas, aiafassaadil domineerib kaarjas terrass ja


23

25

ümar rõduga eend. II maailmasõjas sai maja pommitabamuse ja põles. Taastamisel muudeti hoone plaanilahendusi ja fassaadi, hiljem on ennistatud algupärane katusekuju ja juugendlik eksterjöör.

25. Korporatsiooni Ugala maja (J. Kuperjanovi 16) Esinduslik funktsionalistlik hoone, mille projekteeris legendaarne linnarhitekt A. Matteus, valmis vahetult enne sõda – 1939. aastal. Lihtsat välimust ilmestavad püstakendega trepikoda ja sihvakate saaliakende rivi tänavaküljel, mis on ülakarniisiga ühtseks seotud. Säilinud on kahetiivaline välisuks ja mitmeid interjöörielemente. 26. Naerumaa lasteaed (Pepleri 1a) Arhitektuuribüroo Boa projekteeritud lasteaiamaja on 2017. aastal ehitatud liginullenergiahoone, millel on päikesepaneelid murukatusel. Sisehoovi maastikuarhitektuur jätkab ruumide huvitavat ja lapsesõbralikku plaanilahendust. 27. Maarja kirik (Pepleri 1)

Esimene Eesti koguduse tarbeks ehitatud kirik Tartus on hilisklassitsistlikus stiilis hoone, mis valmis G. F. W. Geisti projekti järgi aastatel 1836‒1842. II maailmasõja ajal kirik põles, 1961. aastal muudeti võimlaks ja lammutati astmeliselt ahenev torn. Hoonel on säilinud kaaraknad ja karniisid. Kirik loodetakse üles ehitada Koko arhitektid OÜ taastamisprojekti NOA järgi. Siin võib väsinud jalutaja käänata pisut tuldud teed tagasi ja laskuda mööda Vallikraavi tänavat all-linna, kust jalutuskäik algas. Kellel veel huvi ja jaksu, võib teha pikema tiiru.




28. Veetorn-elamu (Õpetaja 9) Tartu kõige kõrgemal platool asub uusklassitsistliku fassaadiga ilus tehnorajatis, ehitatud aastatel 1939‒1940 V. Tippeli projekti järgi. Kuuel alumisel korrusel on korterid ja bürood, 23,5 m kõrguselt algavat veepaaki ümbritsevad klassitsistlikule stiilile kohaselt korintose poolsambad. 29. Instituutide hoone (Vanemuise 46) Suur, range, sümmeetriline neoklassitsistlik hoone asub endise Saksa Käsitööliste Seltsi aia (Vanemuise pargi) vastas tänavajoonel. Hoone on ehitatud aastatel 1912‒1914 ülikooli õppe- ja muuseumihooneks. Hoone fassaadi kaunistavad keskja külgrisaliidid, pilastrid ja kolmnurkfrontoon. Hoone tagaküljel on külgtiibade vahel järsult tõusva põrandaga ringauditoorium. Majas asub Tartu Ülikooli loodusmuuseum, kuhu pääseb liftiga avarast hallist ja mille seina kaunistab suur I. Malini sekotehnikas teos „Serata Vitae“.

29

30

30. Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a)

Esimene nõuetekohane teatrihoone linnas, kunagine Tartu saksa teatri hoone, suurim juugendstiilis ehitis Tartus on ehitatud aastatel 1914‒1918 arhitektuurikonkursi võitnud tööde alusel linnaarhitekt A. Eichorni tehtud lõpp-projekti järgi. Võistlusele laekus 52 tööd! Tartule omase klassitsistliku dekooriga ja mitmekujuliste kivikatustega astmeline maja liitub hästi kõrvaloleva pargiga. Peafassaad on nagu lossil: lai kivist trepp, akende vahel kõrged pilastrid, mis lõpevad viljapeadega kaunistatud kapiteeliga. Juugendile on iseloomulikud väikesed ümarrõdud sepistatud piiretega, ümaraknaga kaarviil ja girlandidega dekoor. Peaae-


gu täiuslikkuseni on maja arhitektuuris jõutud 2014. aastal lõppenud remondi järel. Maja sisemuses jätkuvad juugendlikud kaunistused ja uhkelt mõjub sini-must-valge värvigamma.

31. Pauluse kirik (Riia 27)

Monumentaalne ja suurejooneline tellisehitis on rajatud soome rahvusromantilises juugendstiilis. Kiriku projekteeris Soome 20. sajandi alguse tunnustatuim arhitekt E. Saarinen 1913. aastal. Hoolimata rasketest aegadest ehitati ristikujulise põhiplaaniga kirik valmis aastaks 1917 (siseviimistlus 1919). Tänavajoonelt taandatud peafassaad mõjub pisut raskepäraselt oma betoonist astmikportaali, tugeva paisutatud torni ja rippuvate erkeritega. Algselt planeeritud tiibhoonetest valmis 1931. aastal ainult vasakpoolne. II maailmasõjas kirik põles. Kiriku taastamine nõukogude korra tingimustes oli keeruline ja aeganõudev. Lõplikult valmis kirik sakraalhoonena 2015. aastal.

32

33 31

32. Era 1 ja Era 2

Heimatstiilis villad, mis on ehitatud aastatel 1912 (Era 1, insener V. Kessler) ja 1913 (Era 2, arhitekt E. Grannts). Mõlemal majal on stiilile iseloomulikult murdkelpkatus ja rahutu fassaad.

33. Villa Margaretha (Tähe 11)

Esinduslikul historitsistlik-juugendlikul puitelamul on uhke kaarakendega torn, värviliste klaasidega veranda ja vahvärkimitatsioon. Tähe ja Väike-Tähe nurgamaja on vanem, ehitatud aastatel 1911‒1919. Kohvipoega tänavaäärne juurdeehitis lisandus järgmisel kümnendil. Keerulise nõukogudeaegse ajalooga hooned renoveeriti mõnusaks poeetilise juugendinterjööriga väikehotelliks.


34. Korporatsioonimaja (Tähe 3) Neoklassitsistlik korporatsioonimaja valmis korporatsiooni Estonia tellimusel ülikooli arhitekti R. Guleke projekteerituna aastal 1886. Hoones on tunda Guleke käekirja: puhasvuuk tellisehitis, astmeline keskrisaliit ja kolmnurkfrontoon. Klassitsistlikud aktsendid on ka peaportaal ja kahe ümarsambaga rõdu. 1930. aastatel ostis maja korporatsioon Rotalia ja nende omandis on see praegugi. 35. Tartu loodusmaja (Lille 10) Energiatõhusa passiivmaja elementidega kolmeharulise hoone on projekteerinud Karisma arhitektid OÜ ja see on ehitatud aastatel 2012‒2013. Hästi on säilitatud ja ära kasutatud maapinna reljeef – maja sulandub parki. Ehitamisel on kasutatud vastupidavaid ja keskkonnasäästlikke materjale ning tehnoloogiaid. 36. Tartu loomemajanduskeskus (Kalevi 13) Heimatstiilis kivivilla on ehitatud insener V. Kessleri projekti järgi aastal 1913 arstiperele elamuks. Kõrged mansardkatused, uhke kivitrepp ja selle kohal olev sammastele toetuv rõdu on laenatud juugendarhitektuurist. Hoone on eeskujuks olnud mitmele samal perioodil Tartusse projekteeritud hoonele. 37. Teaduskeskus AHHAA (Sadama 1) Konstruktivistliku arhitektuuriga hoone projekteeris Künnapu ja Padriku arhitektuuribüroo. Monoliitraudbetoonist hoonekarkassiga majas on läbi mitme korruse paiknevad ekspositsioonisaalid erineva kujuga ja sellest ka katusekonstruktsioonide erilised vormid (kuppel, poolkuppel ja kast). Hoone mahust on välja tõstetud hõbedases keras paiknev täissfääriline planetaarium. Maja avas külastajatele uksed 7. mail 2011.

35

40


38. Tigutorn (Väike-Turu 5) Tartu maamärk, linna kõrgeim hoone, on 23-korruseline monoliitsest betoonist elamu, millel on teokarbi struktuuri järgiv põhiplaan. Tornile liitub kolmekorruseline parkimismaja. Koos AHHAA teaduskeskusega moodustub sõbralik tandem, sest autoriks on sama arhitektuuribüroo. Hoone valmis aastal 2007. 39. Emajõe Ärikeskus ja Tasku keskus

(Soola 8 / Turu 2) Esimene Tartu „kõrghoone“, 14-korruseline efektne büroohoone, valmis AS Estiko arendusena juba 1998. aastal ja sai välimusest tingitult kohe hüüdnime Plasku. Äri- ja vabaajakeskus Tasku lisandus aastal 2008, selle laiendus 2012. aastal. Kompleksi kuulub ka hotell Dorpat. Hoonete suured klaaspinnad tekitavad suurlinliku mulje.

40. Kvartal (Riia 2) Südalinna uusim kaubandus- ja vabaajakeskus valmis aastatel 2016‒2017. Seitsmekorruseline maja, mille kolm korrust on viidud maa alla, laiub hektarisuurusel alal. Erinevad viimistlusmaterjalid ja paljud uksed liigendavad fassaadi visuaalselt justkui paljudeks majadeks. Maja kõrgeimal korrusel on Tartu suurim spaakompleks. Hoone arhitektuurse lahenduse loojaks on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. 41. Tartu turuhoone (Vabaduse pst 1)

Turuhoone on suur funktsionalistlik ühiskondlik hoone aastast 1937 (arhitekt V. Tippel). Basilikaalne toskaana poolsammastega ümbritsetud maja ei lase arvatagi oma lihtsat funktsiooni siseturuna. Hoones on kaks saali: suur kõrge lihahall ja sellega liituv madal kalahall. Turul kaubeldakse elavalt, hoolimata supermarketitest ristmiku kolmel küljel.

36

37 38

41


2008. aastal paigaldati turuhoone ette turu 70. aastapäeva puhul M. Karmini skulptuur „Pronkssiga“, mille alusel on I. Hirve luuletus ja sea tükeldamise skeem. Siga sümboliseerib rikkust ja kauplemist. Jalutaja on jõudnud tagasi linnasüdamesse ja võib siin Emajõe kaldapealsel rahulikku vetevoolu vaadates mõelda kõigile eelnenud põlvkondadele, kes selle kauni linna on loonud.

1

KIRJANDUSLIK JALUTUSKÄIK TARTUS Algus ja lõpp: Raekoja plats. 1,5 tundi 3,9 km

5200

Raekoja plats – Ülikooli tn – nn professorite alleest üles Toomemäele – tenniseväljaku juurest K. E. von Baeri tänavale – Vallikraavi tn – Pepleri tn – Vanemuise tn – W. Struve tn – Vallikraavi tn – Poe tn – Vabaduse pst – Raekoja plats – Kompanii tn – Gildi tn – Magistri tn – Vabaduse pst – Raekoja plats.

1. Werneri kohvik (Ülikooli 11)

Werneri kohvik on olnud läbi aegade Tartu haritlaste ja tudengite ning eriti kirjanike lemmikkohti. Aastal 1895 sai kohviku omanikuks J. Werner, kelle järgi on äri ka aegade jooksul kutsutud. Werneris võis kohata peaaegu kõiki tuntud Tartu kirjanikke. Alalistele külastajatele tulid kohvikusse ka kirjad. Fr. Tuglas


tegi Werneris oma toimetajatööd. G. Suitsul oli kombeks siin eksameid vastu võtta. Werner oli A. Alliksaare üks lemmikkohti. M. Kõiv on kirjutanud Wernerist näidendi „Lõputu kohvijoomine“.

2. Ülikooli kohvik (Ülikooli 20)

Ülikooli kohvik oli Tartu spontaanse kirjanduselu keskus 1960.‒1970. aastatel ning igati glamuurne koht hiljemgi. Koh-

2

vikus oli üliõpilaste ja õppejõudude saal vanasti eraldi ning puritaanselt peeti sellest vahest enamasti kinni. Erandiks oli P. Ariste, kes demonstratiivselt kutsus üliõpilasi oma lauda. Vana kohviku klubiaastatest saab ülevaate mängufilmis „Supernoova“, kus A.-E. Kerge kehastatav nooruk tuleb Tõraverest 1960. aastate Tartu üliõpilasellu svingima.

3. Kristjan Jaak Petersoni mälestusmärk Toomemäel

Kr. J. Peterson (1801‒1822) oli Riias sündinud ja Tartus õppinud eesti luuletaja, kes seadis oma eesmärgiks algupärase eesti kirjanduse loomise ja nimetas ennast maarahva lauljaks. Üldtuntud on fakt, et ta läks kord jalgsi Tartust Riiga. Mälestusmärk on austusavaldus moodsa eesti luule teerajajale ning eesti keelele. Petersoni looming tema eluajal trükivalgust ei näinud, luuletuste käsikirjad leidis 1901. aastal Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist V. Reiman. Varalahkunud luuletaja kirjanikusuuruse tõstis ausse G. Suits. Monumendi autorid on J. Soans ja A. Murdmaa, skulptuur avati 1983. aastal.


4. Juhan Liivi elukohta märkiv kivi

(K. E. von Baeri / J. Liivi tn ristmikul) J. Liivi elukoht Tartus 1892. aastal, kus ta kirjutas oma tuntuima jutustuse „Vari“. Kunagist elupaika tähistab A. Starkopfi loodud mälestusmärk.

5. KGB kongide muuseum ja Aleksandr Solženitsõn (Riia 15b)

Muuseumi majas asus 1940.‒1950. aastatel Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond. Külastajatele on avatud hoone keldriosa, kus asusid arreteeritute kambrid. Muu hulgas saab väljapanekust teada Nobeli preemia laureaadi A. Solženitsõni seotusest Eestiga. 1960. aastatel viibis Solženitsõn korduvalt Eestis. Just Eestis valmis trükiks „Gulagi arhipelaagi“ käsikiri.

6. Kirjanduse maja (Vanemuise 19) Kirjanduslinna keskuses tegutsevad Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjanduse Selts, kirjastus Ilmamaa, ajakiri Värske Rõhk, raamatupood Utoopia ning kultuuribaar Arhiiv. Nõukogude perioodil paiknes hoones KGB osakond. Maja on ehitatud 19. sajandi teisel poolel neorenessansi stiilis nn Berliini villatüübi mõjudega aadlielamuks ning on kuulunud sellistele tuntud baltisaksa perekondadele nagu von Roth, von Knorring ja von Sievers. 7. Juri Lotmani skulptuur

Tartu Ülikooli kauaaegne professor J. Lotman (1922‒1993) oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. M. Karmini ja A. Lunge loodud skulptuuril moodustub Lotmani abstraktne portree terastorudest, mille otstest saab voolama panna vee. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autošaržil.

8. Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve 1)

Ülikooli raamatukogu sünniaastaks loetakse aastat 1802, kui

7


Tartus ülikool taasavati. Raamatukogule panid aluse annetustena saabunud krahvinna M. A. von Lestocqi rohkem kui 350-köiteline kogu, suurvürst K. Pavlovitši raamatukogu (682 köidet), mis oli esialgu kuulunud Aleksander I-le, ning ostudena J. G. von Loewenwolde Ropka mõisa 1137-köiteline raamatukogu ja J. F. Ungern-Sternbergi ligi 900-köiteline kogu. Esimene direktor oli J. K. S. Morgenstern (1770‒1852). Raamatukogu asus kuni 1982. aastani Toomemäel, Toomkiriku kooriosas, misjärel koliti üle hoonesse aadressil W. Struve 1.

9. Teater Vanemuine (Vanemuise 6)

1906. aastal valmis J. Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel Soome arhitekti A. Lindgreni projekti järgi uus teatrihoone, kauneimaid juugendstiilis hooneid Tartus. Siit algas A. Kitzbergi lavastusega „Tuulte pöörises“ Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Legendaarse teatrijuhi K. Menningu skulptuur teatri kohviku (Cafe Shakespeare) terrassil on püstitatud tähistamaks 100 aasta möödumist sellest. Vanemuise teater oli ka oluline ürituste pidamise koht enne I maailmasõda. Praegune maja valmis 1967. aastal II maailmasõjas hävinud teatrimaja asemel.

10. Eduard Vilde ja Oscar Wilde`i monument

(Vallikraavi 4) Vilde kohviku nurgal asuv T. Kirsipuu loodud skulptuur kujutab neid kahte sarnase nimega kirjanikku ühel pingil istumas. Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil Vilde ja Wilde oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda. Kuigi Wilde päriselt Tartusse ei jõudnudki, on skulptuur ka märk sellest, et Tartut oodatakse avastama kirjanikke ja lugejaid kogu maailmast.

11. Edgar Allan Poe grafiti Poe tänaval

Hea ja vaimukas grafiti elavdab linna. Positiivseks näiteks võib pidada ühe Poe tänava maja seinal olevat sõnamängu: Edgar Allan Poe portree.

9

6


12. Viltune maja (Raekoja plats 18)

Viltune maja, mida rahvasuus hüütakse Tartu Pisa torniks, ehitati keskaegse linnamüüri äärde 1793. aastal. Maja jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile, teine aga vaiadest alusele. Sellest on tingitud ka maja viltuvajumine. 20. sajandi algul samas majas apteekrina töötanud kirjanik O. Luts armastas istuda maja ees kivipingil, jälgida inimesi ja lugeda. Praegu asub samal kohal M. Mikofi skulptuurigrupp „Maanaised“ (aastast 1974), mis paigutati sinna 2013. Majas on praegu Tartu Kunstimuuseum.

13

14

13. Tartu linnaraamatukogu (Kompanii 3)

Tartu linnaraamatukogu asutajaks oli Tartu rahvaraamatukogu selts, kes avas esimese avaliku raamatukogu 7. aprillil 1913 Raatuse tänaval. Praegustesse, esmakordselt spetsiaalselt raamatukogu jaoks kohandatud ruumidesse Kompanii tänaval koliti 1936. aastal. Aastatel 1952‒1986 oli raamatukogu N. Gogoli nimeline, alates 1987. aastast kannab ta O. Lutsu nime. Lutsu viimases elupaigas (Riia 38) asub funktsionalistlikus stiilis majas kirjanikule pühendatud muuseum. Kirjanikule pühendatud mälestusmärk asub aga raamatukogu lähedal, Emajõe ääres Kaarsilla lähedal.

14. Edward von Lõnguse versioon Anton Hansen Tammsaarest (tänavakunst linnaraamatukogu seinal)

Tuntuima Tartu tänavakunstniku E. von Lõnguse versioon A. H. Tammsaarest, kes on jäänud töötuks pärast koondamist 25-kroonise rahatähe pealt, kui Eestis võeti 1. jaanuaril 2011 käibele euro.


15. Edward von Lõnguse versioon Lydia Koidulast

(tänavakunst Magistri tänaval) E. von Lõnguse versioon L. Koidulast, kes on jäänud töötuks pärast koondamist 100-kroonise rahatähe pealt, kui Eestis võeti käibele euro. Tekkis tänavale koos A. H. Tammsaare versiooniga. Koidula ja Tammsaare teos lõuendil püstitas 2012. aasta kevadel Tartu noore kunsti oksjonil rekordi, saavutades lõpphinnaks 1200 eurot.

16. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk

Fr. R. Kreutzwald (1803‒1882) oli eesti rahvusliku kirjanduse

17

looja, kirjanik, rahvavalgustaja ja arst. Tema suurteosed on eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“ ja rahvaluule ainestikul põhinev „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. Monument püstitati Emajõe äärde Kalevipoja kuju asemele 1952. aastal. 2003. aastal nihutati Kreutzwaldi monumenti, et taastatud Kalevipoja kuju mahuks endisele kohale tagasi. Monumendi autorid on skulptorid J. Hirv ja M. Saks ning arhitektid H. Karro, A. Mellik ja M. Port.

17. Kalevipoja kuju

Kalevipoeg on muistne vägilane, eesti rahvuseepose nimikangelane. A. Adamson lõi mälestussamba Vabadussõja monumendina Vabadussõjas langenud sõduritele. Mälestussammas avati 1933. aastal, selle hävitas nõukogude võim 1950. aastal. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle algasid juba 1980. aastate lõpus, aga avamiseni jõuti alles 2003. Skulptor E. Väli taastas kuju säilinud fotode alusel.


TARTU KÜLASTUSKESKUS Raekoda, +372 744 2111 info@visittartu.com www.visittartu.com