o
O
Eess6na
y";*T,T"" Vonaort
KAesoleva vdljaande eesmdrk on tutvustada eesti rahvar0ivaste variatsioonirikkust, anda p6gus tilevaade nende ajaloolisest arengust, kandmisest ning m6nev6rra puudutada rdivastuses kajastuvaid suhteid naaberrahvastega. On ptiutud vdimalikult ammendavalt dra kasutada viimaste aastakumnete jooksul eesti rahvar6ivaste uurimisel nii uute, rahva seast tiiiendavalt kogutud materjalide kui ka vanade allikate varasemast tiksikasjalikuma ldbitootamise teel saavutatud tulemusi. Kogumik on tihtlasi mdeldud kiisiraamatuks k6igile soovijaile rahvardivaste valmistamisel. Vdrvitahvlitel on kujutatud 87 komplekti 18. ja 19. sajandil ning 20. sajandi algul kantud rahvar6ivastest. Eesti asustusega saarte rahvardivaste kdrual on kahel tahvlil toodud nditeid Vormsi ja Ruhnu saarel alates 13. s4jandist elanud rootslaste rdivastusest. Praktilised juhendid tilikondade valmistamiseks on paigutatud'lisakoitesse.
Kogumiku koostamisel olid aluseks p6hiliselt Eesti NSV Riiktiku Etnograafiamuuseumi kogud: nii esemed, kAsikirjalises arhiivis sdilitatav rahvasuust kogutud teatmematerjal kui ka foto- ja joonistekogu. Viihesel mddral on kasutatud ka teiste muuseumide ja eraisikute valduses olevaid esemeid. Mis puutub teatmematerjali, siis lisaks Etnograafiamuuseumi etnograafilises arhiivis alalhoitavatele rahvar6ivakirjeldustele (kaasa arvatud kdesoleva kogumiku uhe autori, A. Voolmaa poolt ligi 30 aasta jooksul vAlitoodel kogutud materjalid) on ldbi tootatud ka 20. sajandi alguse (1909-1920) vanavarakogujate pAevikutes ja reisikirjeldustes leiduvad teated rahvarOivaste kohta (Etnograafiamuuseumi topograafiline arhiiv). Samuti on iira kasutatud Etnograafiamuuseumi rohkearvulistelt korrespondentidelt spetsiaalsete kusimustike jdrgi saadud viiirtuslikud materj alid. Hinnatavaid andmeid eesti rahvardivapdrandi paremaks tundmadppimiseks
Onnestus leida Eesti NSV TA
Fr. R. Kreutzwaldi nimelisest Kirjandusmuuseumist, kus sdilitatakse 19. sajandi ldppkumnenditel ja kiiesoleva sajandi algul dr. Jakob Hurda kirjasaatja-
telt laekunud kirjeldusi. Murdetermineid on kontrollitud ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori
tildsdnavarakogude pdhjal. Tuleb mdrkida, et sageli on murdekogujad nimetuste selgitamiseks talletanud kirjeldusi ja jooniseid, mis annavad tdnuvAdrt tiiendust etnograafilisele ainesele. VArvitahvlitel kujutatud tilikondi on
ptititud v6imalikult kokku
seada
konkreetses paikkonnas kantud esemetest. Kui samast kohast mdni ese puudus vOi langes ajaliste erinevuste vOi muude isedrasuste poolest komplekti
stiilist vdlja, tuli valida mujalt pArinevaid, kuid triribilt rilikonna juurde
sobivaid eksponaate. R6ivapildi rikastarniseks ja tdpsustamiseks on mdnikord ka 19. sajandi kostriumide puhul, milIe komponendid moodustavad pOhiosa Etnograafiamuuseumi rahvar6ivakogudest, uksikosade v6i kaunistuste kujutamisel lAhtutud kirjeldustest, fotodest v6i joonistest. 18. sajandi ulikondi aga, millest rildse on sAilinud 6ige napilt andmeid, tuli etnograafi ja kunstniku koostoona sageli tervikuna rekonstrueerida. Aluseks v6eti joonised ja kirjeldused ning kasutati nii antud paikkonnast saadud esemeid ja esemefragmente kui ka mujalt pArinevaid vastavatriribilisi kostritimikomponente. Autorid tiinavad Etnograaframuuseumi kollektiivi eesotsas direktor Aleksei Petersoni, peavarahoidja Eevi Asteli ja fondide osakonna juhataja Aime Kdrneriga, kes v6imaldasid muuseumi kogude nii ulatuslikku kasutamist. Suur tdnu fondide osakonna teadurile Linda Varesele, kes vAsimatult ja suure vastutulelikkusega laenutas esemeid kasutamiseks. TiinuviiArt abi osutas kunstnik-restauraator Lehti Konsin, kes valmistas eksponaadid pildistamiseks ette. Aitiih tekstiilikunstnik Nette Liivakule abi eest tekstiilide tehnikate mddramisel.
Siiras tdnu Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi tootAjale qjaloodoktor Ants Viiresele vdljaande pOhiosa teksti redigeerimise ning heade nApundidete eest. Uhtlasi avaldavad autorid tiinu Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi tootajatele filoloogiakandidaatidele Hel-
U Lw
aade iilikonnao s ade st
O6sop rcounoneHtnoa Kocrn oila
28
A wrueg of components of the
costunle
Ubersicht uon den Kostiimteilen
Naiste rbivad Siirgid Eestlastele nagu uldse soomeugrilastele ning ka balti rahvastele oli iseloomuIik tuunikalaadne (dla6mblusteta kotitaoline) sdrk, mida Lduna-Eestis kutsuti (h)am.eks. L6una- ja LAdne-Eestis, Saare- ning Muhumaal oli siirk pikkade kdistega (joon. 2-5), P6hja-Eestis, Kihnus ja Hiiumaal aga kAisteta 6oon. 6-9) ning selle peal kanti hihikest valgest linasest riidest pikkade varrukatega pihakatet - kiiisetd (joon. 10, 11; tahv. XII-
XVII, XXVI, XXXIII, XXXIV). Kdiseid on kantud varem ka Muhus (tahv. XXXI). Hiiumaa naiste sdrk erines l6ikelt mujal Eestis kantud siirkidest. Samuti kui rootsi naistel Vormsis 6oon. B) ja 19. saj. alguseni ka Noarootsis koosnes see traksidega pihikust ja selle kulge kroogitud v6i volditud seelikutaolisest alaosast (joon. 9). Ldikett erinevaid sdrke kanti veel Ida-Eestis, kus need
sarnanesid vene naiste sdrkidega. Setu sdrgid olid 19. saj. esimesel poolel kull tuunikalaadsed, kuid tilipikkade kdistega (joon. 13), 19. saj. teisel poolel aga kaeluseni ulatuvate varrukatega (joon. 14). Peipsist p6hja pool, Iisaku timbruse vene-eesti segaasustuse alal tehti naiste sdrgid vaheledmmeldud dlalappidega. 19. saj. kolmandal veerandil levisid need ka Peipsi lddnerannikule (joon. 15; tahv. VII). Reeglina tehti eesti naiste siirgid peenemast linasest riidest piha ja jdmedama takuse alaosaga. LOuna-Eestis pandi siirgijiitk p6ikiriidest (joon. 3, 4), mujal pikiriidest (oon. 5, 6). K6ige arhailisemana pisis tuunikalaadne l6ige L6una-Eestis Hallistes ja Karksis, kus kuni 20. saj. alguseni sdrgi kaeLaavaks l6igati vaid pustisuunas I6he (oon. 2). Valdavalt tehti eesti naiste sdrgid, Pdhja-Eestis, Hiiumaal ja Kihnus ka kdised T-kujulise kaelaldikega, kaelaava AAr kroogiti ning selle peale bmmeldi kitsas kaelakant, pustkrae v6i Iaiem mahamurtav krae (joon. 3, 4, 10, 11). P6hja-Eesti ning varasemad Liiiine-
U lets
aade iilikonnaosadest
op xoanouevnln a K o ctnlo Jtra A surtsey of components of the costurne Ubersicht uon den Kostiimteilen O 6s
'W
29
Eesti sdrgid olid avara, krookpaelaga kokkut6mmatava kaelaavaga (joon. 6,
5), Kihnus kolmnurkse kaelaldikega (joon. 7). Lduna- ja LdAne-Eesti, Saaremaa ning Muhu siirkidele, uhtlasi Pdhja-Eesti, Hiiumaa ja Kihnu kiiistele 6mmeldi enamasti dlalapid (joon. 3-5, 10, 11). Varrukad tehti ildiselt avarad ning koguti suus viirvli kulge ndelkurdu (kortskiii,sed, krooksuuuarrukad), vdhemal mddral tehti lahtise suuga Lihtkiiiseid e. aDasuuDamukaid (joon. 2; tahv. I). Liihike sirk e. siirgipiht. Saaremaal ja Liidne-Eestis Pdrnu umbruses t6mmati juba 19. saj. esimesel poolel pidupAevadel sdrgi peale ldikelt alussiirgiga uhtiv, kuid peenemast linasest riidest Iuhike siirk, mida seal on nimetatud ka kciisteks. Seeliku vArvli aIIa ulatuvaid luhikesi siirgipr.htu hakati 19. saj. keskpaigast peale kAiste asemel kandma POhja-Eestiski. LdAnemaal Lihulas, Kirblas ja Vigalas ning Muhu saarel ldksid sqjandivahetusel moodi kdrge pustkrae ja laia rinnalapiga luhikesed s6rgid (joon. 16). Lahtkraed, lahtvarrukad. Igapiievaste sArkide pidulikumaks muutmiseks kasutati kohati lahtisi rinnaesiseid ja kraesid. Hallistes ja Karksis tehti selline rinnaesine (rants e. petus) tdisnurksest riidetukist vertikaalse kaelal6ikega, IdaSaaremaal (kaasa arvatud Mustjala ki-
helkond), Pd.rnumaal ja P6hja-Viljandimaal, kus eriti hinnati laiu kraesid, olid argipAevasdrgid sageli kraeta, piduulikonnas aga tiiiendati neid lahtkraega 0oon. 12). Saaremaal Mustjala ja Karja kihelkonnas kanti ka poole kAsivarreni ulatuvaid lahtvarrukaid, mille virvel kampsuni vdi kuue kdisesuust paistma jdi.
U leu aade illikonnao s ade s t O 6s op tcounoxevmn B Kocmro&a
54
A x.rueg of components of
th.e costume Ubersi.cht uon den Kostiimteilen
Naiste ja meeste uhised rdivad
L43
UIerOivad Ulerdivad olid villasest riidest pikkkuub, Iambanahkne kasukas, MandriEestis ka valge linane niti. Pbhiline ulerdivas, mida kanti aastaringselt, uhtlasi ka k6ige pidulikum kehakate nii meestel kui naistel oli pikk-kuub. 17. ja 18. saj. autorid (Brand, Hupel)
avaldasid imestust, et eestlased ka suvel palavaga pidasid end tdiesti auvddrselt rdivastatuks alles siis, kui kandsid pikka villast kuube. See traditsioon pusis, eriti Lduna-Eestis, 19. saj. keskpaigani. Talvel tOmmati pikk-kuub kasuka peaIe. Linast ruud, mis on tuntud eeskAtt suvise too- ja kdimiserbivana, kanti kasuka all, et kasuka kalvad ulikonda ei kahjustaks. Pikk-kuued (P6hja-, Kesk- ja LiiiineEestis kuub, Lduna-Eestis scirk, EdelaEestis Darnn'nls, Saare- ning Muhumaal nli kuub kui uannmus, Hiiumaal kuub, jdku) olid kuni 19. saj. keskpaigani meestel ja naistel sama l6ikega. Naiste kuubedel oli enamasti avaram rinnaldige, mis vOimaldas jdtta ndhtavale ehteid. Lahkuminekuid meeste ja naiste kuubede vahel ilmnes ka kaunistustes. 19. saj. teisel poolel, linnamoele uleminekul, tulid uuemamoelised ulerdivad, meestel ja naistel erinevad. Laiad pikk-kuued, mis 17. saj. olid Eestis tildised ning veel 18. sqj. rohkesti kasutusel, pusisid 19. sajandilgi paiguti nii mandril kui saartel. Valdavad olid 19. saj. esimesel poolel aga piha umber hoiduvad, voost allapoole laienevad ulerdivad. Mandri (kaasa arvatud Kihnu saar) kuubedele oli iseloomulik jagamatu seljaosa, saartel seevastu tehti viimane pikidmblusega uhendatud kahest tukist. Mandri-Eesti ulerdivastest k6ige vanapdrasema l6ikega olid 19. saj. keskpaigani mulkide sd,rgid ehk uammused Ldu-
r44
aade iilikonn ao s ade st op rcotnn o xeHm o B K o cn'rro t(a A surueg of com.ponents of the costume Ubersicht uon den Kostiimteilen U leu
O6s
55
na-Eestis (joon. I43, 744; tahv. I). Need
tehti Oladmblusteta, kahekorra poora-
tud kangalaiast kehaosaga. Esilaid
r47
148
Idhestati kaheks hdlmaks, lisati kuljesiilud ja varrukas. Lbikelt uhtisid nendega kihnlaste kuued, millele aga kummalegi ktiljele kinnitati vookohta paari pistega umbes 3 cm sugavune volt. Uldiselt olid Mandri-Eesti ulerdivad 19. saj. keskpaiku vdhemal vdi suuremal miilral pihasse hoitud. L6unaosas olid need kohati puusadego, s.o. siilud langesid kulgedel volti 6oon. 145; tahv. IX, XX). Enamasti kanti siiskihandadego kuubi, miIIeI kuljedmblused ulatusid kaarjalt seljale, nii et voost algavad voldid jdid taha. Tartu-Viljandi-Pdrnu joonest pdhja pool pressiti hindade voldid tihedateks kimpudeks kokku Qoon. 146; tahv. V). Voltide arv kajastas kandja jOukust - rikkamatel olnud kimbus 4-5 volti, kehvematel 2-3. Hdndadega kuued olid ka setudel (tahv. XI). 19. saj. keskpaigaks said need valitsevaks Hiiumaal ning levisid Ida-Saaremaalegi. Saarte ulerdivastest pusisid Hiiumaa Laiad kuued, samuti Vormsi rootslaste ulerOivad avaratena voltidega selja- ja kiijedmbluste kohal (joon. I47). Laiu tiliiriga kuubi kanti 19. saj. algul Saaremaalgi. Sajandi keskpaiku vbeti Saaremaa kuued ning Muhu uammused veidi taljesse (joon. 148). S6rve poolsaarel ulatusid naiste vammuste kuljedmbIused koguni seljadmblusega kokku 6oon. 149). Iseloomulikud saarte varasematele ulerbivastele olid Olgadele ja hblmadele jAtkatud kiilud (joon. 147, 148). Nii saadi r6ivaid vdlja ldigates materjal jAdgitult dra kasutada. 19. saj. kolmandal veerandil tulid PdhjaEesti naistel moodi luhikese liibuva pihaga ning piha kulge volditud vdi kroogitud alaosaga kaapotkuued (joon. 150), mis vdhemal miiiiral levisid ka Lddne-Eestis ja Saaremaal. JOukamad mehed hakkasid kandma saterkuubi (joon. 125; tahv. XIX). Kohati levisid ka osaliselt liibildigatud pihaga ning kroogitud alaosaga kuued (joon. 151; tahv. VIII). Meeste suuremaks uler6ivaks sai mahapooratava krae ja ulekdivate hdlmadega lai Laapkuub (ka laabrok, Labrok, tulup, d.rmak) (joon. 152; tahv. XI).
P6hja-Eestt Ceeepnaa Scrnonua
North Estonta Nordestland
242
165) P6IIeaIane (kaunistuseks lillkirjas aplikatsioon-
tikand). 165)
Hreaa
t{acrb nepeA-
BJo<a (yKpaueHa pacMreJrbHbIM y3OpOM B TeXHt4Ke an-
frrxKawav) 165) Edge ofan apron dec-
orated with
appliqu6
flowers.
165) Schrirzensaum (mit Applikationsstickerei in Blumenmuster als Verzierung)
166) Kaelakee (h6bekett kaelarahadega; keskmist, kodaratega raha kutsuti aatr i.ks ). P6t{ a-Eesti.
p
166) Ox<epeme (cepe6panaa qefioqKa c MoHeTaMI,I-IoIBecKaMr; r{eHTpaJrbr{/ro v3
m,
MoHeTy c ax)pHbrrr o6o4xolr, Ha3brBaJrr <narepou>). Cenepxaq 3crorg.ts.
166) Necklace of a silver chain with pendant coins.
The middle coin with spokes was called the
poter. North Estonia. 166) Halskette (Silber mit MunzenanhAngseln; die
mittlere Mtinze mit durchbrochenem Rand wurde pooter genannt). Nordestland
167) Naistevo6
Oinasel
taustal villane kodatud kiri). J6hvi.
167) )Kencxwi no8c (rlo .rnmHoft ocHoBe 6pamfi y3op ,{3 uepcrr). Xro<ar. 167) Womar's belt. linen
with pattern in
wool.
Jdhvi. 167)
Frauengrirtel (wolle-
nes gelesenes Muster auf Leinen). J6hvi
Alutaguse. Haljala Aaymazgse. Xaaaana
Alutaguse. Haljala Alutaguse. HaIjaIa
6llfr
z+,5 171) Kdistealane (kaunistu-
seks lillkirjas villane tikand ja litrid). J6hvi. De-
tail.
l?I) Hrs
0/KpaueH
6ayzxm-xail"ced pacTr{TejrbHbrM
y3opoM, Bbru[lbrM uepcrrro,
r
6recmaulr). Iulrrxau.
.IIera;rr. 171) Edge
of a midriff
blouse, decorated with flo-
ral woollen
embroiderv and sequins. J6hvi. Detaii. 171)
Unterer Teil
kurzen
169) Silmadega (nobe, punastest
prees klaasta_
hukestest silmadeea). Kose. @ 60 mm. 169)
flpa;rra-npesc c (rra3-
raur, (cepe6po; u3 rpaHeHoro crersa).
(rJra3ru>
KpacHoro Kose. @ 60 rrM.
169) Brooch
with red glass
'eyes'. Kose. @ 60 mm. 169) Gezackte Spanse mit - (Silber. Buntglasbesatz Rotglas). Kose. @ 60 mm
170) Prees (h6be). ViiikeMaarja. @ 42 mrn.
170) Ilpax<xa-zpeec (cepe-
6po). Bafixe-Maapsa.
@
42 ;0':|{. 170) Silver brooch. VdikbMaarja. @ 42 mm. 170) Gezackte Spanse (Sil-
ber). Vdike-Maaia.
mm
168) SdArepael
@ +Z
(villane.
palmitsetud). Haljala.
168) flogaa:xa
(crrrelexa u3
K
lryJrxaM
uepcru).
Xa.rnsta.
168) WooIIen
ter. Ha[ala.
braided gar-
168) Knieband (Wolle, eeflochten). Haljala
eines Oberhemdchens
(wollene Blumenstickerei und Flitter als Verzierung). J6hvi
Saared Ocmpoaa
The lslonds Die Inseln
382
?
lirtltr? .:... 326) NaistesArgi krae (kau-
nistuseks mdhk- ia p6im-
pilu;. Detail. 326)
Bopormx xeHcxori py-
6axr (yrpaueH o6suroir
u
nepeueremor)i uepexxoti) ,{eram. 326) Woman's shirt-collar decorated with hemstitch Detail. 326) Frauenhemdkragen
(mit a1s
Durchbruchstickerei Verzierung)
327) Naistesdrgi 6lalapp (kaunistuseks p6impilu).
Detail 327) HamevmK
xeHcKor)i
py6axr (orgeaaH nepenreretuoi uepexxoii),{eralt
327) Woman's shoulderpatch decorated with hemstitch. Detail. 327) Schultersttick eines
Frauenhemds (mit Durch-
bruchstickerei als Verziefung)
328) Naistesdrgi varruka-
vdrvel (kaunistuseks p6impilu). Detail. 328)
O6urar
pyKaBa xeHcxorir py6axr (orAeraH nepe-
tt.-.
F
,' r".
\f,1
''.'c
ueremorZ uepexorZ),{eTAIb
328)Woman's shirt-cuff decorated with hemstitch.
Detail. 328) Armelende
eines
Frauenhemds (mit Durch-
bruchstickerei als Verzie-
rung)
329) Liistiku (obu) riie (poolvillane, koeripstehni-
kas, vArvim6ju triipudega) Detail. 329) Txam mQa-a6g (no-
ryuepcTqHas, yToqHo-pencoeaa rexruxa) ,{erars 329)Half-woollen fabric for bodices. Detail. 329) Miederstoff (Halbwol1e)
}l,)i]l}
'
:t
t
Arrsek'rilo Aucexto"t o
Arrsekrllo
38S
A rrsekitLo
331) KrLhiksolr 1r,)r,!l.r:llri,frr! froller I I .l j, I Kr,.r. ca!-ri. rL .Lii j,r:} (;l ( l,l lb, (aepl'i)llr i l 33i) r-lonic-a1 s i,.r,r lrrlcr:fr r:1
3;ili iilnrsche te l:l l,rtrr l:l
ir l:t:.p:r
;,r3(l) lrraistc | ; is rir il llllrr rr.)ikll/i/lf 1)1'r/aIril Lrirttrl,it riilt. r \:it.t lir rii'l
:l,l1r ,'Kiarar,! iir
r:-.a- I
l.:1r!rirHi (;ic r i il'l)"4: llll0l tl,Ioriran s , i,,ritfl lir,l :r [1(,al :liiaki]lg r rr l .lljr) Tr rddelr r , r i:rrLr r rriollr
\\:\
, *\
{$
28
Lduna-Eesti Palatnuse
Palamuse mees Vt. tahuel VI Ldiked lk. 4A 7) siirgi keha, 2) kaelalapTs,
3) uarrukas,
4) 6lalapp, 5) uanukauiiruel,, 6) kaelalapp, 7) krae. Ldiked lk. 39 lI) puqsl,sqare esitilkk, 72) piiksisiiiire tagatiikk, 73) uiiruel, 74) stitireoiiruel
Ldiked lk. 40 B) uatt lrdlTn, 9) selg, 70) krae, 77) l6tus, 72) uamu.kas.
Siirk ommelda valgest linasest riidest. Kaelaauku teha 6lgade suunas 8 cm pikkused sissel6iked, mille servadele 6rnmelda kaeIalapid. Olalapp tuleb kaelalapile pea1e. Mdiemad kinnitada
kahe paralleelse tikkpistereaga. OIaIapi keskkohta Smmelda veel iiks tikkpisterida. Rinnalohik palistada. Kaelaaugu ddr kurrutada, krae 6mrnelda ki.ilge kahe tikkpistereaga. Krae otstesse dmmelda nciopaugu- ja tiklpisted. Varrukasuu kurrutada. Viirvl: alumine pool ulatub 0,9 cm kurdude alla, kus ta serv iga kurrup6hja ktiige kinnitatakse. VarrukavArvli m6lemasse serva 6mmelda 2 rida tikkpisteid. Kinnituseks niidist ncicjp ja aas. Var-
rukapdra kurrutada. Kaelus kinnitada vitss6le v6i
sdltusega.
Piiksid 6mmelda potisinisest toimsest tdisvillasest riidest. Ptikste taga6mblus jAtta ilIal 7 cm ulatuses lahti. Ptikste seljaosa voltida ja 6mmelda viirvli ki.ilge. VArveI on kahest osast, kinnitatakse ees nciobiga, taga pingutusnciciriga. Pi.iksilakk nciobitakse ees ja ktilgedel vaskncidpidega vdrvli ki.iige. Sdiirel6hikud kinnitatakse kolme vasknoobiga. Siidrevdrvlite otsaaukudest t6mmatakse i6bi siidrepaelad ning s6lmitakse.
Vati 6mrnelda potisinisest toimsest tdisvillasest riidest.
Ncjcip-
augud teha pleekimata linase niidiga. Seljaomblus l6peb lipiga. II6Ima ja selja i.ihendus6mbluste vahele 6mmelda l6tused, nii et h6lm jiidb voldina l6tuse peale. L6tuse teisele poole murda seljatrikist volt, mille p6hi ommelda pahupoolel vocjkohal 2 crn pikkuselt kinni. Lipi iilaservad 6mmelda kinni. Vatil on mahamurtud krae ja liistuga taskud, varrukasuus kddnised. HoImade ja l6tuste tippu 6mmelda vasknitobid. X'raapki..ibar
on tugevast vildist.
Sukad on hallist villasest l6ngast. Parernpidikoes sukkadele kududa siidre taha kahe silma laiune pahempidikoes triip. KriIgedel kududa poole sddreni ulatuv 11 silma laiune koekirjatriip, mis koosneb vaheldumisi kootud 6 pahempidisilmast ja 5 parempidi keerdsilmast. Sii?irepaelad. 3 cm laiused roosakaslillast, punasest ia mustast villasest l6ngast labaselt poimitud paelad. Uhte paelaotsa teha aas, teise 6 cm pikkune tutt. .Ialandud: pastlad
(v6i mustad kingad).
Lduna-Eesti Totma
2T
Torma naine Siirk. (ML: E 18-19) Valgest linasest riidest sdrgi 6lati.ikid ja varrukad tikkida ristpistes punase ja musta puuvillase l6ngaga. Olatiikid 6mmelda s6rgi esi- ja seljaosa vahele serva pealt valge
niidiga tikkpistes. Varrukasuu kurrutada, ddristada 0,8 cm laiuse (ilma kinniseta) kandiga. Kandi servadele 6mmelda valged tikkpisteread. Varrukapdra poorata 1,2 cm laiuselt tagasi. Lebi kahekordse riide ajada sisse siksakkidena krookl6ng ning krookida varrukapdra avarus 6latiiki laiuseks. Varrukas 6mmelda otsa serva pealt tikkpistetega, kroogete kohal salapistetega. Kaelaaugu ddr kurrutada ning kantida 0,8 cm laiuselt. Kaelakant 6mmelda liibi kahe tikkpistereaga, otstesse teha niiopaugud s6ltuste jaoks.
Vt. tahuel VII L6il<,ed Lk. 41
7) siirsi piht, 2) 6latiikk, 3) uarrukas, 4) kaelalapp.
Seelik. (ML: B 36) Potisiniseks vArvitud linase lSime ja mitmevdrvilise villase koega labasest riidest seeliku laius on 240 cm. Seelik jdtta ees 16 cm ulatuses siledaks, siis voltida kitsa vdrvli kiilge, nii et voldiharjade vahe je:dtb 2-2,5 cm. Allddre pahupoolele 6mmelda 6,5 cm laiune linane toot. Vdrvel kinnitada
tugeva haagiga.
F6ll ommelda
punasest mustade tdppidega 6hukesest villasest riidest. P6Ile laius 70 cm, vdrvli laius 1,5 cm. P6lIe allddr palistada, tiladAr krookida vdrvli ki.ilge.
Kiriviiii. (ML: B
35)
Feakate (r[tt). Pdhe siduda punane kolmnurkne siidrdtt nii, et rriti pikem serv jdiib ette. Otsad ristata kuklas ja tuua otsmikule secseks.
Sukad kududa valgest l6ngast. Jalan6ud: pastlad (v6i mustad kingad).
Torma noorrnees Siirk. Ommelda nagu Palamuse mehe sdrk.
Vt. tahuel VII
Fiiksid valmistada valgest jdrneclast linasest riiclest. Ptikste tiladdr seada vdikestesse voltidesse ning kinnitada nrjcibitava vdrvli ktilge. Sdiirte p6lvepealsed osad krookida viirvlite ki.ilge, jala tagant sddreotsad kitsalt palistada ning t6mmata kokku kolmeharuliselt palmitsetud krookpaelaga. Krookpael t5mmata viirvliotsa aukudest ldbi i.imber siiiire kokku.
Ldiked lk. 41 5) piiksisiitir, 6) stiiireuiiroel, 7) uiiroel.
Vatt valmistada valgest nurktoimsest linasest riidest. Vcjcikohal teha m6lemal ktiljel nii h6lmale kui seljale 4 cm pikkune sisseI6ige, mille tilemise serva krilge voltida tihedalt (suunaga taha) seljatiikile juurdeantud avarus. Ptistkrae pealmine pool l6igata
Ldiked lk. 42 7) uati h6{m, 2) sel4, 3) uarrukas.
seljattikiga koos, sisemine pool eraldi. Krae lahtised otsad 6m-
L6una-Eesti
Halliste
tt-----"'
Pdhja-Eesti
Viru-Nigula
63
Viru-Nigula neiu K?iised. (ML:
G 12) Linasest riidest kiiised on kaunistatud valge vahe- ja ddreniplisega. Aare- ja vahepitsi vahel on 2 cm laiune riideriba valge madal paralleelset tikJrpisterida tikkida oiele jdiivad pSlvikpisted. 4X11,5 lda 6tgadete tikkpistes. KAiste piht rutada. Varrukapdrad ja -suud kurrutada. 2X1g cm suurune vdrvel 6mmelda kiilge kahe tikkpistereaga. Kinnituseks niidist nciiip ja aas.
Vt. tahuel XVil Ldiked lk. 76 1-2) ktiiste piht, 3) oarrukas, 4) 6lalapp, 5) krae, 6) uarrukaud.ruel.
Seelik. (ML: H 3) Linase l6ime ja villase koega koeripstehnikas seeliku laius on 275 cm. Alldiire pahupoolele 6mmelda 6 cm laiune toot. Vrjrikohal seelik voltida ees madalamatesse, taga stigavamatesse voltidesse. Voldiharjade vahe jdtta 4-b cm. Vdrvel kinnitada tugeva haagiga.
Kiriviiii. (ML: H
Fiirg.
2\
7-B cm laiune 53 cm iimbermS6duga
papist v6ru t6mmata i.ile valge puuvillase riidega, mis jddb i.ihtlasi pdrjale voodriks. V6ru pealispind katta siidpaelaga. Paela peale kinnitada 2 kitsast kardpaela. Taha panna pdrjale rippuma mitmes laiuses erinevavdrvilisi siidlinte. Paelad kinnitada pdrja kiilge siidpaelast p56naga.
Sukad valged villased v6i linased. Jalan6ud: kollasest parknahast soome sussid.
Viru-Nigula
mees
Siirk 6mmelda samuti kui Juuru mehe sdrk. krae laiuseks v6tta 10 cm.
Mahapdciratava
Vt. tahoel XVI
Piiksid. Ommelda samuti kui Jdrva-Jaani mehe piiksid.
Vatt. Ommelda samuti klui Haljala mehe vatt. Pikk-kuub Smmelda tumesinisest toimsest villasest riidest, piha- L6iked. tk. osa vooder ja taskukotid linasest riidest. Iused on viidud seljale. Ombluste vahel ptistvolti. Voltide pohjad 6mmelda serva t6mmata voldipohjad linase niidiga tugr tugevasti sisse pressida. Varrukasuud (koos klappide servad ddristada punase nci<iriga. Vasaku h6lma nciorkaunistus on servast 1 cm kaugusel. See koosneb pi.ististe aasade reast. Aasade jaoks teha eelnevalt riidesse rida i.iksteisest 2 cm vahemaaga auke. Ncicjr t6mmata h6lma pahupoolelt silmusena ldbi augu, viia pahupoolel edasi jdrgmise auguni jne. Sama kau.
T
s
Pdhja-Eesti
Juuru
I :i I
_l
-l I
-f I
3 l\
o\
"-l
rni
'l
I
I
I
I
--L-..--
-l
I
Eesti rahvaroivad (tahvel II). Paistu naine (19. saj. l6pp) 1) Vitd kiri. 2) Suka s6drekirjad. (tahvel II). Paistu naine (18. saj. l6pp) tikand. 3) S6ba tikand. 4) P6llealase 5) Puusap6lle tikand. 6, 7) Mulgirdti otsatikandid. 8) Suka sddrekirjad. 9) Vitit kiri.
Eesti rahvaroivad Harjumaa vdi Jiirvamaa naine (tahvel XVIII). 1) Kaapotkleidi triibustik. Viru-Nigula neiu (tahvel XVID. 2) Vitit kiri. 3) Seeliku triibustik. Juuru mees (tahvel XIII). 4) SAirepaela skeem.
Lddne-Virumaa v6i lda-J?irvamaa naine (tahvel XIII). 5) Vdit kiri. 6) Kdistekrae tikand. 7) Kdistealase tikand. 8) Tanu tikand.
Kadrina naine (tahvel XVI). 9) Kiiistealase tikand. 10) Kdistekrae tikand. 1f) Viiri kiri. 12) Tanu tikand. 13) Seeliku triibustik. 14-16) P6IIe tikandi motiivid. Jdrva-Jaani noorik (tahvel XV). 17) Seeliku triibustik. 18) Vcici kiri.