Page 1


ANATOLE FRANCE A

NUUOISAEGNE I.UGU

A

a

VALLITnAe JALAKAS a

PAJUV!TSTHST ,VTANNEKEEN

A.

IB KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT"

. TALLINN 1971


VALLIMAE JALAKAS Originaali tiitel: Anatole Frarice L'orme de mail

}Iistoire contemporaine

Le mannequin d'osier Guvres compldtes iuustrdes XI Parls, Calmann-Levy, 192? Prantsuse keelest t6lkinud

Kunstiliselt kujundanud Keelen6uandja

H.

Saarr


I

Salongis, kus kardinalpeapiiskop jutulesoovijaid vastu v6ttis, katsid seinu helehalli vArvi nikerdatud puupaneelid Louis XV stiilis. Karniiside nurki kaunistasid trofeedest iimbritsetud istuvad naisekujud. Peegel kamina kohal oli kaheks jaotatud ja tema alumist osa varjas karmiinpunasest sametist drapeering taevasse

t6usva iileni valge, kaunist

sinist loori

kandva

Lourdes'i Jumalaemaga. Seintel pannoode vahel rippusid s6strakarva sametiga iidristatud emailmaaf id, paavstide Pius IX ja Leo XIII vdrvitriikis portreed ning tikandid Rooma suveniirid voi piiskopkonna vagade daamide -annetused. Kullatud konsoollaudadel oli niiha gooti ja romaani kirikute kips.mudeleid: kardinalpeapiiskop armastas ehituskunsti. Lage kaunistavast rokokoo laadi rosetist rippus alla Merovingide stiilis kroonliihter, valmistatud piiskopkonna arhitekti, piiha G_regoriuse ordu kavaleri hr. Quatrebarbe'i kavandite Jar$. Olles kergitanud riiiid, nii et punased sukad vdlja paistsid, soojendas monsenjoor tule paistel oma liihikesi ning dikteeris karjasekirja, vikaar, istus vase ja kil suure laua taga, millel se irjutas: <Et miski asi ei saa ges tumestada Karmeli r66musid M dikteeris kui tunde varjundita a oli vdikest uur pea alati pist st ndgu olid endanud: selle tavalistes, karmides joontes vdljendus kavalust ja omamoodi vdiirikust, mis tekib, kui ollakse harjunud ja a

rmastatakse kiisuta da.


f <<Karmeli r66musid . . .> Siinkohal arendage edasi ja nii tarvilikku seatud voimudele alistumise idced, mida ma olen juba vdljendanud oma eelmistes karj asekirj ades.>> Hr. de Goulct t6stis pea, tema piklikku, kahvatut ning peent ndgu ehtisid ilusad kdharjuuksed nagu Louis XIV rlksmeele, hingerahu

aegne parukas. <Ent kas seekord ei oleks sobiv,>> krisis ta, <ilmutada neid seisul<ohti korra.tes teatavat reserveer itust, rnida tingib sisemistest kriisidest vapustatud riigivoimu olukord, kes ei ole enam voimeline andma oma koalitsioonidele seda, mis tal endal puudub, ma motlen jdrjekest-

vust ja prisivust? Ega teilegi, monsenjoor, pole jZidnud mdrkamata, et parlamentarismi allakziik. . .> Kardinalpeapiiskop raputas pead: <Ei mingit reserveeritust, hdrra de Goulet, ei mingit. _ Teie olete tulvil teadmisi ja vagadust, hdrra de Goulet, aga teie vana hingekarjane v6ib teile anda veel nii monegi ettevaatuse oppetunni, enne kui ta hinge heidab ja peapiiskopkonna juhtimise teie noorusliku energia hooleks jzitab. Eks meil ole pohjust uhkust tunda hdrra prefekt Worms-Clavelini iile, kes suhtub heatahtlikult meie koolidesse ja heategevatesse irhingutesse? Eks vota me homme oma lauas vastu diviisirilema

ja hdrra

rilemkohtuniku?

Ah jaa, ndidake mulle

meniiiid.>>

I(ardinalpeapiiskop uuris, tegi parandusi, tdiendas ja soovitas hankida prefektuuri salakritilt Rivoire'ilt metsloomapraadi. Teener toi hobekandmikul nimekaardi. I-ugenud korgema vaimuliku seminari rektori hr. abee Lantaigne'i nime, poordus monsenjoor vikaari poole: <<Vean kihla, et hdrra Lantaigne tuleb minu juurde jdlle hdrra Guitreli peale kaebama.> Abee de Goulet tousis ja tahtis saiongist lahkuda, kuid monsenjoor pidas teda kinni: <Jddge siia! Ma tahaksin, et jagate minuga lobu kuulata hdrra Lantaigne'i. Nagu te teate, peetakse teda piiskopkonna parimaks k6nemeheks. Avalikku arvamust mooda jutlustavat ta paremini kui teie, kallis hiirra de Goulet. Aga minu arvates ei ole see nii, Omavahel

oelda, ma ei pea tema iilespuhr-rtud ilukonest ega udusest tarkusest palju. Ta on kohr-rtavalt igav ja ma palun teid siia jaAda, et aitaksite tcmast voimalikult kiiresti

lahti saada.>> Korget kasvu kogukas preester astus salongi, pilk

ja tervitas, ise tosine ja lihtne. Teda ndhes hriiratas monsenjoor r66msalt: <<Tere, hdrra abee Lantaigne! Just scl hetkel, kui teie saabumisest teatati, konelesime meie hdrra vikaariga teist. Riizikisime, et olete piiskopkonna koige silmapaistvam oraator ja et teie Saint-Exupdre'is peetud paastujutlus annab hiilgava tunnistuse teie suurest talendist ja srigavast tarkusest.>> Abee Lantaigne punastas. Ta oli kiidusonadele vdga vastuv6tlik ja ainult edevuse vdrava kaudu vois VaenIane tema hingesse tungida. <llonsenjoor,>> vastas ta ja tema ndgu elustas p6gus naeratus. <Teie Eminentsi heakskiit valmistab mulle nii suurt r66mu, et see kergendab mulle nii raske koneluse algust. Sest korgerna seminari rektor on sunnitud kahjuks esinema teie isalike korvade ees kaebusega.>> Monsenjoor katkestas teda: <<Utelge, hArra Lantaigne, kas see Saint-Exupdre'i paastujutlus on triikis ilmunud?>> <Seda analiitisiti piiskopkonna usulises nddalalehes. Monsenjoor, ma olen liigutatud tdhelepanust, mida te suvatsete ilmutada minu apostlitoo suhtes. Kuid mis sest kasu on! Seisan juba nii kaua aega t6e kantslis. 1880. aastal andsin ma hdrra Roquette'ile, kes istub nriud piiskopitoolil, oma jutlusi, kui mul neid iile jdi.> <<Ah see tubli hdrra Roquette!>> naeratas monsenjoor. <<Kui nra moodunud aastal kAisin ad limina apostoloruml', kohtasin hdrra Roquette'i esimest korda. Ta oli r6omsalt teel Vatikani. Ndgin teda uuesti nddal aega hiljem Peetri kirikus, kus ta otsis lohutust kardinalimutsi kaotuse jdrel.>> <<Ja miks,>> kusis hr. Lantaigne htizilel, mis vihises piitsahoobina, <<ntiks laotati purpurmantel selle mehil<ese olgadele, kes on nii keskpdrane oma k6lbluse pooIest, absoluutne null usulistelt veendumustelt, naeruvii6rne oma vaimutuimuses ia kelle kasuks k6neleb vaid endasse pooratud,


E

Hr. de Goulet, kes j ei suutnud hoicluda rn

aega sulepead ndris' emast. Tal oli kahju' nstirikkustest paliaks et uskmatud sel kombe rt-iiistavad. I(6rgema seminari rektot jritkas kindlal too-

<Juutide huvides?> kiisjs monsenjcior. <Mis te rdd_

gite!>

lohutust meie preestreile ja usklikele.> Abee Lantaigne tegi kummarduse ja lahkus vdga kurvalt. Kui ta oi.i lainld, poordr-rs kardinalpeapiiskop hr' de Goulet' poole: ll

t0


*41r,,.i teadnudki, et hdrra Guitrel on prefektiga nii lt .6b;;. I;";r ;; i;;;1#""'1iil,,f 1., rektor tdnatud, et ta mind sellest informeeris. Hdrra Lantaigne on siirus ise, rrra ma pean peau tema lema avameelsusest ja otsekohesusest lugu. puhul on selge, kuhu ta- tftr]1". .'. trt, ,|q..r, "ta. ta tahaks triririda,> parandas l

li heda

en d.

pole kombeid ega usku, ajas teda iiveldama. Ta ohkas endamisi:

<Millal kiill langeb kae kardinalpeapiiskopi silmadelt, et ta ndeks selle preestri vddritust?> T6riunud eemale selle kibeda ntotte, tuli talle kohe pdhe ieine, rnitte vdhem kibe:

II I(6rgema seminari rektor hr. abee Lantaigne tootas oma..kabinetis, mille va_lgeks tuUl.aiuaseinu kolmvee_ "vzirvimaiu' u?rjqsid pur.t riiulid tziis iil^d.t ,!6Tel,.9ll i s i,ku rb a d e. n, rir.r.,; ia. t". ;; iil, il i ;,' Ta i H::lr^11'b_"] "ii"'iJii"#"'jl

liii

il';;;, #g5"l, l*:il":gl::^ n:1,,1" e, d'a ri a a j r m ;;.' lj. J" ;;i ; " ii; 9 3 P : :'_1._,,, .,i laadis Inuuritud- n;iG ;,r;;i","ifrii,L?iili "1 S:g::9 i pukspuuoksake vana kullatud iaarni^uut.i" ;;;i;i;;. Punasel p6randal avatud uraanau ees, kust krrqf puuvillaste nrrrrrriilroio r t" y+h r"li"i?ir^ii "illi'jiiii . :ll tu{rsi s r ir..- r""".. =uJj.'.n seisid j6hvpohjagr- i""ua,'.i;";i;"#iil1j; l9,lyt lstuma. e

J

9

g

t

i

a

i

l

. . Ha.rra- rektor

oli kummargil _oma vdikese pdhklipuust kirjutuslaua kohal, ia IehitsEs opilaste nimcstikke,'mida

tema kdrval seisev 6ppeprefekt abee Perruque talle kdtte

ul atas.

i l,

I

_ <<Ma nden, et se.l nddalal on jdlle avastatud iihe op.ilase toas maiustuste tagavara. Sddrased rileastu_ mised korduvad liiga sageli.i kombeks peita Sokolaaditahv_ hulka. Seda nimetasid nad ti kogunesid nad paari_kolme_ Hr..Lantaigne pani Opptprefektile siidamele halastamatult karistada. ' <Selline korralagedus on ohflik, sest see v6ib endaga kaasa tuua patJu palju rasKemard r"ast<emiia-;k;il;J; eksimusi.>> :rr.1 1"" r a nouctls retoorikaklassi nimestikku. Ent kui hr. per_ ruque selle talle ulatas, ta oma pilgu k-;ilrl;. .pooras M6te, et kirikrikku koneriunsli-op.ti't'"too Guitrer, kel

e hing, kelvaimu loidus. Teda ajas peaaeg I oli loomulel kahtlus on kerge kanda ning stis terane lik kalduvus uskmatusele. Ni talle Lantaigne'i1 o1i hr. olevat. kingsepapoeg Kord omise-o6tamatu kavaluse abil 6nnestunud rebida kate selle loomuse p6hiolemuselt, mida viisakus varjas. Kohkel sai talle selgeks, et Firmin ei olnud talletanud sellest, mida seminaris 6petatakse, midagi pealet elegantse ladina keele, sofismide kasutamise osavuse ia mingi sentimentaalse miistitsismi. Sellest ajast peale hakkas Firmin paistma talle n6rga ning kardetava, 6nnetu ning halva olendina. Ent ometi armastas ta seda poissi, armastas teda hellalt, nii et seda oleks v6inud nimetada isegi n6rkuseks. Koigest hoolimata taigne talle tzinulik, et ta on seminari, ehe armastas Firminis tema voluvat vaimukust peent k6nemaneeri ning isegi tema luitunud ltihinzigelike silmade leebet vaadet haiglaselt pilkuvate laugude alt. Monikord tahtis hr. Lantaigne ndha selles poisis abee Guitreli ohvrit, sest abee intellekti- ja moraalivae-

t2 3


jLrlgen kinnitada, et see idee on tervenisti Jumalast ia hli-belda koige viigevam asi, mis ta on inimeste peale vAlja valanud.>> Ta pooras abee Perruque'i poole onla siigava ning

leema rikkus hAmmastab mind ikka

cemale. __.<<Hdrra Perruque,>>

Pi6dagneli mdrkusi.>

iitles ta jzirsku, <ndidake mulle

se

veel.>>

I ei ole puudu mitte teadrnistest ia arukua, <<vaid teoloogilisest vaimust.>> tor,>> lausus a6ee Perruque, <hdrra 6ko-

Ii ia ,; !

I

, H.r. .Pi,ddagnel tustest.

keeldub igasugustest kehatistest hariu_

Rektol luges ja vangutas ,ruges edasl:

pead. Ta pooras lehte ja

Hr. Pi1dagnel hirjutas usu iihtsuse kohta halaa

iandi. Siinkohal ei

pi <Uhtsu.s ongi.. preester just sell

ant ei l<e

hir_

tu:

halb see loomaliha on, millega Lafolie meid

,. J

varustab.>>

taigne. ohkas.:

?o'?(! to{ levad varjud. Ei ole suuremaid kuriteguld kui

need,

mis kdivad usu iihtsuse vastu. Anna, oh Issand,

ti peah

maa-

et suure vahetunni ajal naristid seal Pa1li. l.iiedasi-tagasi ohetavad

est ma

14

l5


Jdrgmisel hommikul kell pool seitse oli abee Lantaigne tiihjas ja iiksildases kabelis missat l6petamas. Ainult vana kirikuteener seadis iihe kiilgaltari juures ptiha Joosepi kullatud kuju ees paberlilli portselanvaasidesse. Ahmane valgus nirises nukralt koos vihmaga alla mooda tuhmunud aknaruute. Missat pidav abee Lantaigne seisis peaaltarist vasakul ja luges viimast evangeeliumi.

<Et Verbum caro factum

est,>>

*

lausus ta polvili las-

kudes.

Firmin Pi6dagnel, kes missal teenis, laskus samal ajal polvili astmele, kus seisis kelluke, tousis siis piisti ja ldks pdrast viimaseid kostuseid preestri ees kddrkambrisse. Abee l-antaigne pani armulauakarika koos l<orporaaliga * dra ja ootas, kuni abiline aitab tal jumalateenistus16ivaist lahti -votta. F'irmin Pi6dagnel, l<es

langes kergesti i.imbritsevate esemete salapdrasuse

rl6ju alla, tundis selle nii lihtsa, ent ometi piiha

P peaa -tnda <<Mu poeg,>> Siis ldks

tas

missal.>>

Noormees punastas. aidata.

torit missal

Ta

abee Lantaigne'i juurde ja tervi_ tsilise kohmikusega. tor talle, <teie aita'ie mind homme

Oli kadestusvddrne au hdrra

m6tles:

s minarist <<Mis

ta on

kui me ta

'r

kid

irhtki

iil m.um

see tema

rek_

palvet on kuulda v6etud. Te ei kuulu enam meie 6ppeasutuse kasvandike hulka.> Neid s6nu kuuldes Firmin otse tardus. Talle tundus,

itl

t

t,t

t

l6

stseeni

v6lu. Tema heldinud hing nautis mingi erilise r6omuga selle kombetalituse harjumuslikku rillust. Mitte kunagi varem ei olnud ta tundnud nii srigavat soovi saada preestriks ja pidada ise piiha talitust. Suudelnud albat ja preestrirtiiid, pani ta need hoolikalt kokku ja langetas enne drarrinekut abee LantaigJre'i ees pea. Seminari rektor, kes t6mbas parajasti selga sooja preestrikuube, andis talle mdrku, et ta ootaks veel pisut, ja vaatas talle otsa nii iilla ja leebe pilguga, et noorukile tundus see otse heateo ia onnistusena. Pzirast nikka vaikirnist lausus abee Lantaigne: <Mu poeg, selle piiha talituse aial, kus ma palusin teid mulle abiks olla, poordusin ma Jumala poole, et ta annaks mul1e joudu feid seminarist vzilja heita. Minu

2

A. France

t7


# ffi,

:rl{ *i

E::

.1:

!ti *,ii

ja talle joudu andis -

vama tunne, lris teda toetas rriha preestri vastu, kustumatu ning viljakas viha, selline viha, mis tdidab kogu elu. Sonagi lausumata ldks ta pikkade sarumudega kddrkamblist vdlja.

III

li; Ft

fia,,: f: Jl :l )

N. linna korgema seminari rektor hr. abee Lantaigne saatis monsenjoor kardinalpeapiiskopile jdrgmise kirja: Monsenjoor,

kui mul selle kuu 17. pdeval o1i au olla vastu voetud Teie Eminentsi poolt, siis kartsin ma kuritarvitada Teie isaiikku headust ja hingekarjaslikku lahl<ust, esitades Terle vajaliku pohjalikkusega asja, mille pa'rast ma Teie jutule tulin. Et see asi aga kuulub Teie korge ja puha jurisdiktsiooni alla ning puudutab kogr-r meie piiskopkonna usuelu, kristliku Gallia iihe k6ige vah^tri^ 1-.:rni'-o nrnrrini<i rrclnlrr .-, ci' nema la Kaunilna -,rs p('an ma oma kohuseks esitada Teie Eminentsile erapooletuks ja 6iglaseks otsustamiseks f aktiti, mi11e iile Te olete kutsutud kohut rrroistma oma voimn tdiuses ja piiritus tarkuses. Tehes need faktid Teie Eminentsile te-atavaks, tdidan ma oma kohust, nrida peaksin sLidaruele raskeks, kui ma ei teaks. et igasugune kohusetditmine on hingele otsatu lohutuse allikaks ja ct Jumala tahte alla heitmine ei ole killlaldane, liui seileks ro6muga valmis ei o1da. Faktid, mille teatavaks tegemine Teile, Monseujoor, on vdga tdhtis, puudutavad hzirra abee Guitreli, kes on konekunstiopetaja k6rgemas seminaris. Ma esitan need nii ltihidalt ja tdpselt kui voimalik. Need faktid l<iiivad: lo hdrra abee Guitreli usu hohta, 2" tema kommete koirta. Esitan koigepealt falitid hdrra Guitreli usu kohta. Lugedes vihikuid, mille jzirgi ta opetab vaimulikku k6nekunsti, n-rdrkisin ma seal dra nitmed seisukohad. mis ei ole kooskolas kiriku traditsioonidesa. 1B

lo. I-IAlra Guitrel, moistc's krill hr-rkka need jzireldused, milleni jouavad Piihakirja kommenteerides uskmatud ja niinimetatud reforrnistid, ei moista ta neid hukka pohimotteliselt ja neude alustes, mis on tema poolt suur viga. Sest on jrr pdevselge, et kui Prihakirja hoidn-rine on usaldatud l<iriku kdtte, siis on iil<snes kirik suuteline seletanra raamatuid. mille ainus hoidja 1a on. 2". HukutatLrd rhhe vaimuliku hiliLLtiscst ceskujust, Itcs otsis ilmalikku heakskiitu, katsub hdrra Guitrel seleiada evangceliumi sundmusi niinimetatud kohaliku koloriidi ja pseudopsrihholoogia abil, mille sakslased on kilbile tostnud; ja ta ei mArkagi, et sammudes niimoodi mooda uskumatute rada, j6uab ta kuris-

tiku adrelc, huhu viimased on

langenud. &la trlutaksin Teie heatahtlikku tdhelepanu, Monsenjoor kardinalpeapiiskop, kui tooksin Teie Eminentsi piihade silmade ettt katl<endid, kus hdrra Guitrel haletsusveidrse lapsikusega kdsitleb reisijate jutustuste jdrgi <<laer,ras6itu 'Iiberia j:irvel 'h>> r,oi kus ta kirjeldab lubanratu stindsusetusega seda, rnida la nimetab meie Issa nda Jeesuse I(ristuse <hingeliseks seisundiks>> ja <psuirhiiisteks kriisicleks>. Need nroodsad narrused,

mis on laidLrvadrt juba korraliku ilmaliku juures, ei ole kuidagi sallitavad vaimuliku juures, ke1le r-ilesandeks on harida noori leviite. Seepdrast olin ma ennem kurb kui iillatatud, saades teada, et riks arukas 6pilane, kelle ma olin sunnitud hiljem kahjuliku m6tteviisi pdrast seminarist vdlja heitma, nimetas l<onekur-rstiopetajat preestriks, kelles on tunda <sajancli l6pu>> rraimu.{' 3o. Hdrra Guitrel ilmutab laiduvdHrset kalduvust toetuda Aleksandria Clemensi * kahtlasele autoriteedile, kes ei kuulu martilroloogiun'ri. Sellega paljastab konekunstiopetaja oma vaimu norkuse, mida on hukutanud niinimetatud spiritualistide eeskuju, l<es usuvad endid <<Stromatas>> ristiusu koige olulisemate milsteeriumide lAbinisti allegoorilise t6lgenduse leidvat. Ja langerpata krll1 triielikku eksitusse, ilmutab hdrra Guitrel sellega kergemeelsust ja jdrjekindluse puudumist. l9


Ao Ja et rikutud maitse on iiks ebakindluse tagajdrgi, "tarvitab ia et moistus, mis tunneb vastikust terve toidu kergeid suupisteid, siis otsib ja pakub vastu, hdrra Grritrel oma 6pilastele k6nekunsti nditeid isegi hdrra Lacordaire'i* loengutest ja hdrra Gratry ;, jut_

lustest. Teiseks esitan faktid hdrra Guitreli kommete kohta. lo. Hdrra abee Guitrel kiilastab salaja, kuid jzirje-

ta paistab ka ise aru saavat oma teguviisi ebakohasusest, kuid jzitkab seda ometigi. Muuseas on teada, et hdrra Guitrel osutab proua Worms-Clavelinile teeneid, mis on ennem kaubanduslikku kui usulist laadi. Mainitud emand on vairnustatud antiikesemetest, ja olgugi juudi soost, ei p6lga ta iihtki kultusega seotud, eset, kui sel on iganes kunsti- vdi antiiksuse vddrtust. Kahiuks on toestatud, et hdrra Guitrel muretseb proua Worms-Clavelinile v6ileivahinna eest maakoguduste antiikset vallasvara, mis on iddnud vohiklike voorrniindrite hoole alla. Sel kom6el on Teie maakirikute kddrkambritest, Monsenjoor, riisutud puunikerdusi, missartiiisid, karikaid ja tsibooriume * selleks, et kaunistada hdrra ja proua Worms-Clavelini eraruume preiektuuris. Ja koik teavad, et llroua Worms-Clavelin on katnud SaintPorchaire'i kiriku suurepdraste ja auvddrsete kirikuniiidega neid moobliesemeid, mida labaselt tumbadeks kutsutakse. Ma ei kinnita, et hdrra Guitrel oleks saanud nendest tehingutest mingisngust materiaalset ja otsest kasu, kuid Teie isa'sildant, Monsenjdor, kurvastab kahtlemata juba seegi, et iiks Teie piiskopkonna preestreid on kaasa aidanud Teie kirikute paljaksriisumisele neist rikkustest, mis kinnitavad isegi uskmatute silmis kristliku kunsti rileolekut ilmalikust. 20

2". Ildrra abee Guitrel laseb tekkida ia levida kuuiujuttudel, ilma et ta, nende iile kaebust tostaks voi nende vastu protesteeriks, nagu oleks tema mddramine vakantsele Tourcoing'i piiskopikohale meeltmooda ministrite n6ukogu esimehele, kes on iihtlasi kohtu- ja usuasjade minister. Kuid niisugune kuuldus solvab ministrit, kes, olgugi vabamotleja ja vabamiirirlane, on kutsutud hoolitsema kiriku huvide eest, mille ilmalikuks kaitsjaks ta on mddratud, nii et ta ei saa kuidagi panna ondsa Lupuse* toolile niisugust vaimulikku, nagu on hdrra Guitrel. Ja kui hakata jdlgima, kust need kuulujutud alguse on saanud, siis ma kardan vdlja tulevat, et nende esimene ja peaasjalik levitaja on hdrra Guitrel ise. 3o. Hdrra abee Guitrel on iiksvahe kasutanud oma

j6udeaega selleks, et panna prantsuskeelsetesse vdrssidesse umber rihe Calourniuse-nimelise * ladina poeedi teost <Bukoolikat>, keCa koige paremad asjatundjad arvavad iiksmeelselt koige liizigemate ilutsejate hulka. Ja niirid laseb abee Guitrel hoolimatusega, mis ma tahan seda loota tahtmatu, - on tdiesti sellel- oma noorp6lvetool salamahti levida. Uks <Bukoolika> eksemplar saadeti radikaalse ja rrabam6ttelise ajalehe <<Phare'i>> toimetusele, kes avaldas sellest vziljavotteid ja nende seas vdrsi, mida mul on lihtsalt piinlik Teie Eminentsi isalike silmade ette tuua: Taevaks meilc on armsama rind.

Selle tsitaadiga kaasnesid <Phare'is> k6ige pahasoovlikumad kommentaarid nii hdrra abee Guitreli isikliku elu kui ka tema kiriandusliku maitse kohta. Ja toimetaja, kelle vaenulik m6tteviis on Teie Eminentsile liigagi hiisti tuntud, kasutas seda 6nnetut vdrssil selleks, et sLifidistada eranditult koiki k6rgema seminari oppej6ude ja koguni koiki piiskopkonna preestreid iharates m6tetes ja ebaausates kavatsustes. Jiittes k6rvale kr-isimuse, kas hdrra Guitrelil kui humanitaristil oli mingisuguseid pohjusi Calpurniust tolkida, kahetsen ma selle too levimist just sellepdrast, et see on andnud pohjust skandaaliks, mis, 2l


"Nüüdisaegne lugu 1 osa. Vallimäe jalakas. Pajuvitstest mannekeen"  

Autor: Anatole France Valdkond: Väliskirjandus/Autorid E-J

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you