16
AKTUAALNE
Jaanuaris avati ülikooli esimesed
siseterviserajad
MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee
A
adressidel Riia 23, Riia 23b-1 ja Riia 23b-2 tegutsevate instituu tide inimesed on sisetervisera dade loomise üle mõtteid mõlgutanud juba mitu aastat. Eelmisel kevadel võeti üheskoos ette otsustav samm. Ühise töö tulemusena valminud kolm liikumisrada kattuvad osaliselt, kuid iga inimene saab valida läbimiseks sobiva pikkuse ja raskusastmega teekonna. Radade nimed on seotud instituutide uurimistemaatikaga ning lihtsad ja aru saadavad ka võõrkeelsetele töötajatele. Kõige lühema, rohelise märgistusega DNA raja pikkus on 92 meetrit, tume sinise märgistusega RNA rada on 195 meetrit ja kõige pikem, helesinise mär gistusega rada, mis kannab valgu nime, on 343 meetri pikkune. Kui esimesel kahel rajal tuleb läbida umbes 40–50 trepiastet nii üles kui ka alla, siis kol mandal saab liikuda lausa 117 trepiastet üles- ja 125 astet allapoole. „Radasid läbides näete piltidel tutta vaid inimesi, kes õpetavad teile, kuidas mitmesuguseid harjutusi teha,“ rääkis molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar terviseradade avamisel. Nimelt pole rajad mõeldud pelgalt ringi ja üles-alla kõndimiseks, vaid neil saab ennast veel mitmel
kasulikul ja isegi lõbusal moel liigutada. Juhendite juures on kunstnik Ülle Otto kari kujundatud pildid instituutide töö tajatest neidsamu harjutusi tegemas. Näiteks innustatakse möödujat ette võtma sirutusi ja venitusi, viska ma palli, tegema kätekõverdusi ja pa nema kokku puslesid. Peale juhendite on olemas ka spordivahendid: rajalt leiab kõikvõimalike abivahendite seast lausa tõstekangi ja topispallid. Liikumisraja töörühma liige, genoo mika instituudi kommunikatsiooni spetsialist Karoliina Kruusmaa ütles, et radade loomisel osales palju inimesi mõlemast instituu dist. „Ükskõik, kelle juurde me rääkima ei läinud, ära ei ajanud meid keegi – pigem tunti ikka rõõmu ja mõeldi entusiastlikult kaa sa,“ ütles ta. Rajatrajektooride väljamõtleja, mole kulaar- ja rakubioloogia instituudi töö keskkonnavoliniku Dmitri Lubenetsi sõnul on siseterviseradade parim osa see, et need annavad hea põhjuse maja de vahel liikuda ja suhelda nende kol leegidega, kellega muidu ehk kokku ei puutugi. Radu on plaanis pidevalt täiendada. Aja jooksul saavad lisa nii liikumis vahendid kui ka harjutused. Ilma soo jenedes tahetakse juurde luua õueosa, et harjutusi saaks teha ka värskes õhus. Genoomika instituudi direktor Mait
Foto: Andres Tennus
10. jaanuaril avati TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi teadus- ja õppehoonetes kolm liikumisrada, mis pakuvad kosutavaid harjutusi nii majade asukatele kui ka külalistele.
Radade avamisel osalesid aktiivselt ka instituutide juhid. Metspalu muigas, et kuna rõduu ksed kipuvad kinni minnes väljas olija jaoks lukku jääma, ei ole ilmselt kõige parem mõte suunata inimesi talvel õue harju tusi tegema. Riia tänava õppehoonete liikumis rajad on hea eeskuju ülikooli teistelegi üksustele: kuuldavasti plaanitakse sise terviseradu veel mitmesse ülikooli hoonesse.