UT veebruar 2022

1

UNIVERSITAS TARTUENSIS

VEEBRUAR 2022 NR 1 (2508)

RUTH OLTJER: viis aastat ülikooli nõukogus on olnud tohutult huvitav, inspireeriv, aga ka keeruline

JUHTKIRI

On’s praegune olukord tuleviku väetis?

K

ui hakkab tunduma, et see maailm on ikka päris hulluks läinud, tasub pöörduda kirja­ nike poole. „Praegu on aeg, kui elamine hirmutab ja on raske mõelda inimestest kui mõistuslikest olen­ ditest. Kõikjal, kuhu vaatame, näeme julmust ja rumalust, kuni tundub, et polegi olemas midagi muud kui see – üleüldine langemine barbaarsusse, mida me pole suutelised pidurdama.“ Võiks arvata, et nende sõnadega on sotsiaal­ meedias oma tunde välja pahvatanud keegi, kes on väsinud koroonapandeemiast ja poliitilistest mullistustest. Tsitaadi autor on aga Doris Lessing ja pärineb see aastast 1985 („Vanglad, milles me vabatahtlikult elame“, LR nr 22, 2018, tlk Krista Kaer). Mõned märksõnad, mis kirjanikku toona ajendasid: töölisrahutused, poliitikute manipulat­ sioonid, Etioopia näljahäda, Afganistani sõda.

Samal, 1985. aastal on ta öelnud, et kuigi võib paista, nagu oleksid tehnoloogiapädevad inimesed maailma eliit, usub ta, et pikemas vaates on mõ­ jukamad „inimesed, kellele on haridus andnud ka sellise vaatepunkti, mida nimetati humanistlikuks – selle pikaajalise, üldise, mõtiskleva vaatepunkti.

Nad osutuvad mõjukamaks lihtsalt sellepärast, et nad saavad paremini aru, mis maailmas toimub“.

Kas ei kõla see tuttavalt ka praegu, mil sotsiaal­ teadlased juhivad tungivalt tähelepanu globaalsete meediaplatvormidega kaasnevatele ohtudele?

Niisiis, kui hakkab tunduma, et see maailm on ikka päris hulluks läinud, tasub pöörduda

kirjanduse ja ajaloo poole. Pole midagi uut siin päikese all; kõik kordub, kordub uuesti. See mõistmine on teatud mõttes lohutav, aitab toi­ me tulla inimeseks olemise ängiga ning vaadata tulevikku.

Lessing oli humanist. Ta uskus, et pikas plaanis pole need mitte valitsused, vaid üksikisikud, kes „määravad tooni ja kindlustavad ühiskonna aren­ gu“. Olles ise kogenud eri maailmavaadete põrku­ mist ja põrmuks pudenemist, oli ta veendunud, et ainult inimene, kes säilitab kriitilise mõtlemise ja individuaalsuse, suudab maailma käekäiku tegeli­ kult mõjutada. Selliste inimeste olemasolu on tema sõnul iga riigi suurim rikkus.

Kriitilise mõtlemise kasvulava on ülikoolid.

Seda rikkust ei tohi me iseseisva Eesti riigina pil­ lata. Kõrgkoolide rektorid on ette võtnud läbi­ rääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et kõrghariduse rahastust suurendataks 15% aas­ tas. ­Ajakirjast ­leiate sellekohase ­­intervjuu ­minister­ ­Liina ­­Kersnaga. ­Ülikoolid on oma ­ettepanekutega välja tulnud, pall on valitsuse käes.

Elame, näeme.

TIIA KÕNNUSSAAR UT tegevtoimetaja

Universitas Tartuensise paber on pärit kestlikult majandatud metsast.

Anna vanale ajakirjale uus elu: vii riiulile seisma jäänud UT vanapaberi kogumispunkti.

Järgmine Universitas Tartuensis ilmub aprillis 2022.

Foto: Andres Tennus

2

3

Sisukord 4 8

10 12 16 18

LÜHIDALT

Valik lühiuudiseid

22

FOTOLUGU

Uuenenud õppe- ja teadushooned teevad asukatele rõõmu

16

AKTUAALNE

38

ARVAMUS

TERVE VAIM

40

TEADUS

Uuringud näitasid, et üliõpilased said kaug­ õppel märkimisväärselt hästi hakkama

Erik Puura arutleb selle üle, kas teadlase ja ettevõtja rolli saab ühitada

AKTUAALNE

24

ARVAMUS

43

TEADUS

AKTUAALNE

28 30

PORTREE

54

RÄNDAJA

34

PÄRAST LOENGUT

36

UUS PROFESSOR

Infokorratus ja infodeemia on saanud nüüdisaegse ühiskonna murettekitavaks osaks Parimad haridus­ edendajad peavad silmas õppe tervik­ likkust ja seotust ühiskonna vajadustega

AKTUAALNE

Siseterviserajad ja liikumispausid aitavad hoida erksana nii keha kui ka vaimu

INTERVJUU

Minister Liina Kersna räägib kõrghariduse rahastamisest ja riigi ootustest ülikoolidele

Võrdne kohtlemine loob hea õhustiku nii auditooriumis kui ka kabinetis Inimlik suhtumine toetab erivajadusega üliõpilase haridusteed Ruth Oltjer valiti teiseks ametiajaks ülikooli nõukogu juhiks Mentorlusprogrammist võib leida nõuandja, lõputöö juhendaja, praktika- või töökoha Aigi Rahi-Tamm tunneb rõõmu kasutamata säilikute avastamisest

Arvutiteaduse instituudi teadlased otsivad teraapilist abi virtuaalreaalsusest

22

Tartu Ülikoolis kaitsti sügissemestri jooksul 50 doktoritööd Seiklustest tulvil reis Marokosse Eesti esimese päikeseauto meeskonna liikmena

58

MUI(D)E

59

KEELENURK

30

Ülikooli muuseumi kogudes peituvad ka kratilaadsed velo­ ergomeetrid Mis muutub ülikooli tulija sõnakasutuses?

54

4

LÜHIDALT

Noored õpetavad eakatele digioskusi Foto: Andrea Piacquadio / Pexels

J

aanuari lõpus algas Tartu Ülikooli ja Telia üle-eestiline noorte digi­ mentorite programm, kus noored õpetavad oma eakaid lähedasi kasu­ tama igapäevaseid tehnikavidinaid ja interneti­keskkondi.

Programmi TÜ-poolse koordinaato­ ri, ajakirjandusuuringute teaduri Marju Himma-Kadaka sõnul näitas hiljuti lõppenud meediakirjaoskuse projekt „SMaRT-EU“, et eakad pole sugugi alati hädas digivahendite kasuta­ misega. „Suurim takistus on hoopis ebamugavus­tunne, kui tuleb paluda noortelt lähedastelt abi, aga samuti on raske leida suhtlemiseks kõigile sobivat aega,“ kirjeldas Himma-Kadakas.

Seetõttu otsustatigi koostöös Teliaga algatada programm, kus koolinoored saavad kokku panna oma väikse mees­ konna ja seejärel kutsuda lähedased eakad kinnisesse Facebooki gruppi, et pakkuda neile nõu ja tuge interneti­ keskkondade ja igapäevase tehnoloogia kasutamisel. Iga osalevat rühma toetab mentor, kes annab regulaarselt näpu­ näiteid, kuidas juhendamist ja õppimist tõhusamaks muuta.

Digimentorite programm, mis innustab noori aitama oma eakaid lähedasi, annab teadlastele ainest teadustööks ja Teliale rakendusuuringuks. „Sügiseks on meil välja pakkuda soovitused ja nõuanded selle kohta, mida võtta arvesse eakatele mõeldud digiteenuste väljatöötamisel ning kui­ das kaitsta oma lähedasi valeinfo ja pet­ tuste eest,“ selgitas Himma-Kadakas.

Sügissemestri eksamisessioon Tartu Ülikoolis Lõppenud sügissemestri eksamisessiooni ajal detsembris ja jaanuaris tehti TÜ-s kokku 2223 eksamit ja arvestust.

Eksameid

1443

Korduseksameid

Kokku

2223

378

Kordusarvestusi

90

Arvestusi

312

Suvevaheajani kestvas programmis osalejad saavad TÜ täiendus­õppe tun­ nistuse, mida arvestatakse Eesti kõrg­ koolides õppima asumisel vabaaine läbi­mise tõendina. Rohkem teavet leiab veebilehelt telia.ee/digimentor.

Viie aasta rekordid 2016/2017. õppeaasta sügis­ semestril sooritas üks sotsiaal­teaduste valdkonna esimese aasta magistriõppe üliõpilane positiivsele hindele 15 eksamit. Sama aasta sügissemestril kogus üks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teise aasta magistrant kokku 79 ainepunkti.

Allikas: TÜ õppeosakond (andmed õppeinfosüsteemis seisuga 12.01.2022)

Foto: Andres Tennus

LÜHIDALT

5

Näitus Juri Lotmanist

V

Universitas Tartuensise arendusprotsessis räägib edaspidi kaasa ka kolleegium.

Ajakiri sai uue kolleegiumi

M

öödunud sügisel uuenduskuu­ ri läbi teinud ajakirjal Univer­ sitas Tartuensis on nüüd ka uue koos­­seisuga kolleegium.

Ajakirja kolleegium on nõuandev kogu, kes on kursis ajakirja sisuga, la­ hendab vajaduse korral sellega seotud probleeme, annab toimetusele ajakirja kohta tagasisidet ja jälgib ajakirja toi­ mimise põhimõtetest kinnipidamist.

Kolleegiumis on üheksa liiget: üks liige ülikooli igast valdkonnast, üli­ õpilaste esindaja, vilistlaste esindaja, üks esindaja ülikooli tugiüksusest või asutusest, ülikooli juhtkonna esindaja ning üks ülikooliväline ajakirjandus­ ekspert või tegevajakirjanik.

Uude kolleegiumisse kuuluvad eesti ja üldkeeleteaduse instituudi arendus­juht Virve-Anneli Vihman, aja­k irjandus­uuringute teadur Marju Himma-Kadakas, molekulaar­immuno­ loogia teadur Uku Haljasorg, raku­ bioloogia õppetooli juhataja Toivo Maimets, semiootika ja kultuuri­teooria üliõpilane Sven Anderson, õigus­teaduse eriala vilistlane ja ettevõtja Tõnu Runnel, ülikooli raamatukogu direktor

Krista Aru, rektoraadi kommunikat­ siooninõunik Mari-Liis Pintson ning Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi.

Universitas Tartuensise peatoimetaja Merilyn Merisalu sõnul on koostöö uue kolleegiumiga alanud väga sisu­ kalt. „Mul on hea meel, et kohe tekkis ajakirja sisu ja eesmärkide üle elav aru­ telu. Küsiti palju asjalikke küsimusi ja käidi välja ideid, mida tulevikus kind­ lasti rakendada püüame. Kõlama jäi, et UT areneb õiges suunas ja kõik on huvitatud sellesse oma panuse andmi­ sest,“ ütles ta.

Ajakirja sisu ja toimetuse tegevust puudutavates küsimustes on endiselt kõige otsesem viis pöörduda toime­ tuse liikmete poole, kuid soovi korral võib oma ideid arutada ka kolleegiumi liikmetega. „Meile on väga tähtis see, et kolleegiumi iga liige on ajakirja hea tahte saadik nii ülikoolis kui ka väljas­ pool seda,“ lisas Merisalu.

Kolleegiumi koosseisu volitused kes­ tavad kolm aastat. Kolleegiumi uute põhimõtetega saab lähemalt tutvuda Universitas Tartuensise kodulehel ajakiri.ut.ee.

eebruari lõpus avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus semiootik Juri Lotmani 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Juri Lotman – Tartu Ülikooli professor“.

Näitus avatakse 27. veebruaril kell 18 Lotmanile pühendatud kongressil ning see keskendub suurkuju töö ja pärandi väärtus­tamisele. Eksponeeritakse originaalkäsikirju TÜ raamatukogus asuvast Lotmani isikuarhiivist ja tema üliõpilaste isiklikest arhiividest, raamatuid, ajalehti ja ajakirju ning Lotmani puudutavat filmimaterjali.

Lisaks on võimalik vaadata mitmesuguseid fotosid ja muud pildimaterjali Juri Lotmanist ja tema perekonnast, kolleegidest-teadlastest TÜ-s ja välismaal ning kuulsatest kultuuriinimestest tema suhtlusringkonnas. Näitus jääb avatuks 29. maini.

Söömishood on seotud emotsioonidega

H

iljuti avaldati artikkel Tartu Ülikooli psühholoogiateadlaste uuringust selle kohta, kuidas seostuvad meeste ja naiste positiivsed ja negatiivsed emotsioonid söömishoogudega.

Uuringus osalenud 87 naist ja 94 meest pidid kolmel järjestikusel päeval seitse korda vastama lühikesele küsimustikule, kus uuriti nende emotsioonide ja söömishoogude kogemise kohta.

Selgus, et naiste puhul ilmnesid söömishood tõenäolisemalt negatiivsete emotsioonide ajel, samas kui mehed sõid liiga palju pigem pärast positiivsete emotsioonide kogemist. Seega näib, et naised kipuvad end toiduga lohutama, mehed aga pigem mitte.

TÜ psühholoogia instituudi teadlaste Hedvig Sultsoni, Kairi Kreegipuu ja Kirsti Akkermanni artikkel avaldati jaanuari alguses rahvusvahelises teadusajakirjas Appetite.

LÜHIDALT Fotod: erakogu

6

Uudsed 3D-tegelased pakuvad lastele palju huvi.

Hologrammitegelased vähendavad laste haiglahirmu ja leevendavad valu

T

artu Ülikooli meditsiini­teaduste valdkonna ja Tartu Ülikoo­ li Kliinikumi lastekliiniku uu­ rijad katsetasid laste haiglahirmu ja valu vähendamiseks uut meetodit: hologrammi­tegelasi, kes juhivad lapse tähelepanu protseduuridelt kõrvale.

Haiglasse sattumise korral on uurin­gute ja protseduuride tegemine välti­matu, kuid lastele on need sageli ebameeldivad. Valu võib põhjustada arsti- ja haiglahirmu kujunemise kogu eluks. Peale valulike protseduuride või­ vad haiglahirmu süvendada uus kesk­ kond, võõrad inimesed ja lõhnad.

TÜ laste neuropsühholoogia kaas­professor Anneli Kolk, laste neuro­psühho­loogia teadur Marianne Saard ning meditsiini­ teaduste valdkonna doktorant Alina Roštšinskaja ja üliõpilane Christen Kööp paigaldasid 2020. aasta kevadel laste­k liiniku neuroloogia­osakonda hologrammimasina, et uurida, kas

sõbralikud kolmemõõtmelised tegela­ sed aitavad lastel haiglahirmu ja valu­ aistinguid vähendada.

2021. aastani kestnud vaatlus­ uuringus, milles osales 51 last vanuses 5,5 kuud kuni 11 aastat, kasutati laste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks holo­ graafilist süsteemi 31 erineva 3D-ani­ matsiooni ja muusikaga. Ruumilised tegelaskujud erinesid tublisti nutisead­ metes nähtavatest tegelastest ja köitsid laste tähelepanu oma uudsusega.

Laste valuaistingut hindasid protse­ duure teinud õed. Nad võrdlesid laste tajutavat valu enne vereproovi võtmist või kanüüli panemist ja pärast seda, kui lapse tähelepanu oli hologrammile ju­ hitud. Lisaks paluti lapsevanematel uu­ ringu korraldajate koostatud küsimus­ tikus hinnata lapse haiglahirmu taset.

Lapsevanemate vastused näitasid laste suurt haiglahirmu ligi pooltel juh­ tudel. Kõige hirmutavam protseduur oli suurema osa laste jaoks süstlanõela

torge veeni. Laste valumäär sõltus hir­ mu suurusest, seega lastel, kellel oli suurem hirm, oli ka kõrgem valuskoor.

Pärast hologrammi vaatamist protse­duuri ajal vähenes laste valu­ aisting märkimisväärselt. Hindamiseks kasutatud spetsiaalse FLACC-skaala järgi vähenes valuskoor keskmiselt 4,01 punkti 10-st. Hologrammide vaa­ tamine osutus uuringu põhjal tõhu­ saks kõigis vanuserühmades, üllataval kombel ka imikutel. Lapsevanemadki märkisid küsimus­tikus, et hologramm mõjus hästi nii lastele kui ka rahustas neid endid. Tähelepanu kõrvalejuhti­ mise meetod tegi ka vererõhu mõõtmi­ se, kuulatlemise ja botuliintoksiinravi tava­pärasest märksa lihtsamaks.

Et uuring andis nii häid tulemusi, köidavad hologrammid nüüdsest laste ja lapsevanemate tähelepanu TÜ klii­ nikumi lastekliiniku viies ja kliiniku­ mi kahes osakonnas, aga ka Tallinna ja Pärnu haiglates.

REKLAAM

Jüri Talvet

Valitud tõlkeluulet I−II Hiliskeskajast modernismini 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni I osa ISBN 978-9949-03-747-6, 298 lk II osa ISBN 978-9949-03-748-3, 490 lk

Antoloogia „Valitud tõlkeluulet“ kaks köidet võtavad kokku Tartu Ülikooli kauaaegse maailmakirjanduse õppejõu, praeguse emeriitprofessori, ühtlasi rahvusvaheliselt tunnustatud luuletaja Jüri Talveti (snd 1945) poole sajandi jooksul (1970–2020) valminud loometöö viljad maailmaluule tõlkijana.

Raamatute müük W. Struve 1, Tartu, tel 737 5945 Teaduskirjastus aastast 1632

tyk@ut.ee, www.tyk.ee

7

8

FOTOLUGU

Uuenenud majad teevad

asukatele rõõmu

Ökoloogia ja maateaduste ning haridusteaduste instituudi töötajad ja üliõpilased saavad kevadsemestrit alustada äsja renoveeritud õppe- ja teadushoonetes.

TEKST: MERILYN MERISALU

FOTOD: ANDRES TENNUS ja MARGUS PEDASTE ERAKOGU

Liivi 2 Aadressil Liivi 2 asuvas Oecologicumis hakkavad tööle ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika ja zooloogia osakonna töötajad ning õppima eluteaduste suuna üliõpilased. Maja avati ametlikult 3. veebruaril.

Uute asukate seas roheliseks majaks ristitud hoone väärib oma nime: sisenejaid tervitab Baltimaade kõrgeim taimesein, mille hooldamiseks on lausa eraldi lift.

Enne avamist käis Oecologicumi uudistamas ka president Alar Karis. Maja tutvustasid talle (vasakult) ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Maarja Öpik, rektor Toomas Asser ja ökoloogia peaspetsialist Kersti Püssa.

FOTOLUGU

9

Jakobi 5

Kehakultuuriteaduskonna kunagise kodu Jakobi 5 maja uued asukad on haridusteaduste instituudi osakonnad ja keskused. Varem tuli õppe- ja teadustööd teha kolmes eri kohas: Salme, Uppsala ja Näituse tänaval. Ametlik avamine toimub 4. märtsil koos konverentsiga, kuid õppetööd alustatakse juba nüüd.

Samblaseina idee näpati Oslo Ülikoolilt, kus kaasava hariduse uurimisrühm külas käis. Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste sõnul on terve instituudi jaoks väga oluline, et inimestel oleks hea olla ja nad oleksid koos. „Nii kujundasimegi puhkeruumi maja keskele selliseks, et kõik tahaksid tulla sinna kokku oma puhkehetki veetma,“ ütles ta.

Inglise keele algõpetuse nooremlektor Kristel Ruutmets ootab võõrkeeledidaktika õpperuumi üliõpilasi, et ühiselt uue semestriga algust teha. Nüüd on maja kõigis auditooriumides olemas ka koostöist õppimist toetav mööbel – lauad ja toolid saab imelihtsalt ümber seada, et ruum sobiks ka rühmatööks või draamaõppeks.

Instituudi töötajad on tuntud jalgrattalembuse poolest. Uues majas on olemas ka koosolekurattad, mis võiksid eriti hästi sobida näiteks keerulisteks aruteludeks, mil võimalikud pinged saab kohe füüsilise koormusega maandada.

10

AKTUAALNE

Suurendame võimet astuda vastu

infokorratusele

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Euroopa Parlamendi Eesti büroo eelmise aasta lõpus korraldatud veebiseminaril rääkisid uurijad Maia Klaassen ja Andreas Ventsel, poliitik Urmas Paet ning ajakirjanik Martin Laine infohäiretest ja küberkuritegevusest.

MARTA VUNŠ TÜ ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist

I

nfokorratus ehk valeuudiste levik ja infodeemia ehk liigse teabe esita� ­ mine probleemi kohta, muutes selle esmavajaliku lahendamise tunduvalt keerukamaks, on saanud nüüdisaegse infoühiskonna murettekitavaks osaks.

Valeuudised ja liigne teave tekitavad info­häireid, mille tõttu ühiskonna lõ­ hestumine ja demokraatliku korra la­ gunemine on avalikus arutelus küll tähelepanu saanud, ent lahendustest räägitakse vähem.

Probleemide ring on lai, alates finants­pettustest üksikisikute vastu ja lõpetades ulatuslike hübriidrünna­ kutega riikide vastu. Mida saab olu­ korra parandamiseks teha igaüks meist ning milline roll on selles valitsustel ja Euroopa Liidul? Kes lõpuks vastutab?

Infohäirete uurija, ühiskonnateadus­ te instituudi arendusspetsialist Maia Klaassen ütles veebiseminaril, et sead­ mete ja võrkude turvalisuse kõrval tu­ leks inimestele rohkem rääkida kriitili­ sest mõtlemisest. „Peame analüüsima, millised on meie infotarbimise mustrid, et ühiskonna vastupanuvõime valede otsuste tagajärjel halvatud ei saaks. Pea­ me olema kursis, milliseid vaenulikke narratiive Eesti ja Euroopa Liidu kohta levitatakse,“ sõnas ta.

Samuti on vaja analüüsida, kelle huve meie inforuumis levitatavad vaate­nurgad võivad kanda, ja osata reageerida, kui keegi jagab sotsiaal­ meedias küsitava väärtusega materjali.

oskama info- ja meediaruumis orien­ teeruda. Neile, kes parasjagu ei õpi, peaks täiendusõpet pakkuma töökohal,“ lausus Paet.

Lisaks meedia- ja info­pädevusele on oluline, et mõistetaks demokraatia väär­ Tarvis on koolitusi kõigile tusi. Eesti Ekspressi uuriv ajakirjanik vanuserühmadele Martin Laine pani kuulajatele südamele, Tähelepanu tuleb pöörata ka inimeste et demokraatliku riigi­korra õõnestamist motivatsioonile kriitiliselt mõelda. tuleb osata ära tunda. Selleks on tema Kuna sotsiaalmeediat kasutatakse üha meelest vaja arendada kodanikuühis­ nooremast peast, peaks infopädevuse konda ja toetada grandi­põhist süvitsi arendamine algama juba koolieelikueas. minevat ajakirjandust. See tähendaks, et riik toetaks gran­ tidega kvaliteet­ Demokraatliku riigikorra õõnestamist seid ajakirjandus­ tuleb osata ära tunda. Riigiametnikele väljaandeid, mis saaksid lugejate­ ja spetsialistidele peaks tegema info- ja le pakkuda tasuta meediapädevuse baaskursusi. faktipõhist ja kontrollitud sisu Infomõjutustegevuse uurija, TÜ vastukaaluks sotsiaalmeedias vabalt le­ semiootika kaasprofessor Andreas vivale kahtlase pärit­oluga teabele.

Ventsel selgitas, et meil on vaja kasva­ Andreas Ventseli ja Maia Klaasseni tada süvitsi­minekust huvitatud tähele­ sõnul peaks riigiametnikele ja spet­ panelikke meediatarbijaid. „Noori sialistidele, kes võivad infomõjutus­ peaks innustama oma teadmisi ka vane­ tegevuse suhtes haavatavad olla, tegema matele põlvkondadele jagama,“ lisas ta. info- ja meedia­pädevuse baaskursusi.

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni Klaasseni hinnangul oleme hübriid­ aseesimehe Urmas Paeti sõnul on tõe­ rünnakute korraldajatest maha jäänud. poolest tarvis adekvaatset ja varajast Seega peab vastupanu infosõjas hõlma­ meediaharidust, kuid puudu on õpeta­ ma lisaks haridusele teisigi valdkondi, jatest, kes oleksid selle kiiresti muutu­ olema interdistsiplinaarne ja esma­ va valdkonnaga kursis. Seega tuleb kes­ tähtsal kohal ka poliitikute töölaual. kenduda ka õpetajate koolitamisele. „Iga Kasu oleks üleriigilistest meedia- ja kõrghariduse saanud inimene peaks infopädevuse suurendamise projektidest,

AKTUAALNE

11

rahvusvaheline valdkond ja vajab ühi­ seid eelarvekulutusi,“ rääkis Paet. Tema meelest peaks see saama EL-i ühiseks pädevusalaks, et info haldamine, selle analüüsimine ja võimalikeks rünnaku­ teks valmistumine oleksid tõhusamad.

Maia Klaassen täiendas, et inves­ teeringud teadlikkuse suurendamisse on küll kasvanud, kuid tegevuse mõju ei ole piisavalt mõõdetud ja hinnatud.

Praegu peaks Euroopa tasandil hinda­ ma, kas raha läheb õigesse kohta ja kui­ das mõju mõõdetakse, ning selle põhjal tegema järgmisi otsuseid, kuidas info­ keskkonda tasakaalustada ja inimeste teadlikkust kasvatada.

Infohäirete probleemide ring on lai, alates finantspettustest üksikisikute vastu ja lõpetades ulatuslike hübriidrünnakutega riikide vastu.

Foto: Pixabay.com

mis oleksid kõigile kättesaadavad ning mõeldud eri vanuserühmadele. Kuigi juba praegu on MTÜ-de, ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel välja arenenud viljakas koostöö, võiks riigil olla strateegiline pikaajaline plaan, mis ei sõltu valimistsüklitest.

Riigi ja veebiplatvormide roll on tähtis, kuid segane

Kõige eelneva taustal vajab läbi­ arutamist see, kui palju riik üldse võiks kodanike igapäevastesse asjadesse sek­ kuda, leiab Urmas Paet. Liigne sekku­ mine võib tekitada ühiskonnas kahtlusi ja paranoiat: miks riik mulle ütleb, mis on õige või vale? Paeti arvates on oluline roll ülikoolidel, teadlastel ja kvaliteet­ ajakirjandusel. Klaassen lisas, et üksik­ isiku vastutus piirdub sellega, et ta peab olema ohtudest ja probleemidest teadlik.

Kuna aga väga suur osa infomõjutus­ tegevusest toimub sotsiaalmeedias, kan­ navad vastutust ka suured platvormid.

Facebook on kriitilistel hetkedel eelistanud üldistele huvidele kasumit,

nentis Martin Laine. „Kuidas panna Facebooki, maailma üht võimsamat ette­võtet, vastutama mõjutustegevuse ja valede leviku eest?“ küsis ta ja pakkus ise vastuseid: „Üks võimalus on teatud tegevusi reguleerimisega keelata, teine võimalus panna Facebooki avaliku sotsiaalse surve abil oma tegevust läbi­ paistvamaks muutma.“ Paet arvas, et sotsiaalne surve ei ole Facebooki puhul kuigi tõhus, sest see on rahvusvaheline monopol, millel on tohutu mõju. Ainus võimalus oleks selle tegevust riiklike eeskirjadega mõjutada, kuid demokraatlikes ühiskondades eel­ daks see laialdast koostööd. Taas tõs­ tatuks diskussioon, kas ja kui palju peaksid riigid sisu levikusse ja sõna­ vabadusse sekkuma.

Paeti sõnul on probleem selles, et õiguslikult on küberkaitse kui üldise kaitsepoliitika osa vaid liikmesriikide pädevuses. „Hoolimata sellest on Eu­ roopa Liidul õnnestunud teha küber­ kaitse valdkonnas poliitilisi otsuseid: on kasvanud teadlikkus, et küberkaitse on

Usalduse kasv eeldab ühtset suhtumist

„Suurim küberkaitsevaldkonna prob­ leem Euroopa Liidus on liikmes­riikide ühtsuse puudumine,“ nentis Martin Laine. Liikmesriigid on eeskirjade jõus­ tamisel eriarvamusel. Seda mõjutab ka demokraatia- ja usalduskriis, mida au­ toritaarsed riigid püüavad omakorda ära kasutada.

Ka Andreas Ventseli sõnul on sisu­ liseks koostööks tarvis liikmesriikide suuremat ühtsust. Usalduse suurenda­ mine nii Eesti, EL-i kui ka NATO struk­ tuuride vastu vajab tema sõnul komp­ leksset lähenemist. Probleemi nähakse ka ühiste terminite ja definitsioonide puudumises rahvusvahelisel tasandil.

Enne otsuste langetamist ja ees­ kirjade koostamist tuleb ühiselt kokku leppida, millest me küberkaitse nime all üldse räägime. Probleemi rõhu­ asetus on samuti erinev. Üks vaade on geo- ja välispoliitiline, teine aga seos­ tub elanik­konna puuduliku info- ja meedia­pädevusega.

Igaüks meist saab õppida, kuidas meediasisusse kriitiliselt suhtuda ja info­mõjutustegevust ära tunda. Küber­ turvalisuse eest peavad aga vastutama nii riik, sotsiaalmeediaplatvormid kui ka rahvusvahelised institutsioonid.

12

AKTUAALNE

Hea õppejõud

mõtleb üliõpilasega kaasa Tartu Ülikooli õppearenduses võib juba pikemat aega märgata kindlaid suundi: peale veebitoega ainete osakaalu suurenemise on järjest tavalisem pidevhindamine, üliõpilastele pakutakse rohkem viise omandatud teadmisi rakendada ja õppejõududel on avaramad võimalused ainet arendada.

MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee

20.

jaanuaril toimunud konve­ rentsil „Õppejõult õppe­ jõule 2022: mis on õpe­ tamise tuum“ anti esimest korda välja aasta õppeteo auhinnad. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul plaaniti auhinna sta­ tuuti välja töötades esialgu eraldi esile tõsta ka koostöötegu. Selgus aga, et sisu­ liselt kõik õppekvaliteedi arendamiseks tehtud teod on sündinud koostöös. „Seni tunnustasime üksikuid ini­ mesi – parimaid programmijuhte ja õppejõude –, aga me ju teame, et enam kui pooli meie ainekursustest õpetatak­ se tegelikult meeskonnaga. Juhtus ka nii, et kui tõstsime mõne saavutuse eest esile meile teadaolevad neli-viis inimest, siis selgus, et tegelikult oli arendusse kaasatud veel näiteks 30 üliõpilast,“ räägib Valk.

Kõige tõhusam on aidata praktilise tööga

Auhinnakandidaadiks esitati 19 õppe­ tegu, mille tulemusena on üliõpilastel ja täiendusõppijatel võimalus õppida ots­ tarbekamalt ja sügavamalt, aren­dada tulevikuoskusi ning säilitada vaimset tasakaalu ja rõõmsat meelt. Silma­ paistvaimate tegude eest anti välja kolm aasta õppeteo auhinda.

Üks aasta õppetegudest oli eesti keele ja matemaatika riigieksami kursused gümnaasiumiõpilastele. Mõlemal kur­ susel oli suur mõju ja palju osalejaid: kahel kursusel kokku osales üle 2600 abituriendi. Üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilona Tragel räägib, et mõtles juba esi­mesel koroonakevadel koos kol­ leegide Külli Habichti ja Maigi Vijaga sellele, et kindlasti vajavad õpilased eksamiteks valmistumisel tavapära­ sest rohkem tuge. Ühiselt loodi eesti ja üldkeeleteaduse instituudi blogisse rub­ riik „Eksamiekspert“, kus jagati õpilas­ tele kasulikke nõuandeid. Eelmisel aas­ tal palus samal teemal abi Haridus- ja Teadus­ministeerium. „Kuigi ettevalmistusteks oli vähe aega, mõtlesime oma töörühmaga, et kuna „Eksamieksperdi“ materjalid on juba olemas, siis ei olegi nii keeruline kursust teha. Meil oli kindel veendu­ mus, et kõige tõhusam on aidata prak­ tilisel viisil: õpilane õpib eksamitööd kirjutama nii, et harjutab seda päriselt,“ jutustab Tragel.

Selleks, et pakkuda abi võimalikult paljudele abiturientidele, valiti kursuse keskkonnaks Eli Review, mis põhineb õppijate vastastikusel tagasisidel. Koos üliõpilasassistentidega tehti kursuse jaoks täiesti uus „eksamitöö“, korral­ dati Zoomi seminare, anti tagasisidet ja praktilisi nõuandeid. Praegu

koostab töörühm selle aasta ette­ valmistus­kursust.

Matemaatika riigieksami kursuse korraldajatel tuli lühikese etteteatamis­ ajaga olla valmis õpetama nii kitsa kui ka laia matemaatika eksamiks valmis­ tujaid. Selleks ühendas matemaatika­ hariduse keskus jõud matemaatika ja statistika instituudi inimestega. Suur vaev sai aga kuhjaga tasutud, sest õpi­ laste tagasiside oli ääretult positiivne – samamoodi nagu eesti keele riigi­ eksami kursusel.

Kogemuste jagamine sünnitab häid mõtteid

Teine aasta õppetegu, füsioteraapia magistriõppekava kliinilise praktika arendamine, oli hindajatele silma jää­ nud seepärast, et see oli eeldanud suurt ja põhjalikku reformi. Mitmest küljest paindlikumaks muudetud praktika kor­ ralduse kõrval toetab üli­õpilasi enda ja teiste kogemusest õppimisel nüüd praktika­aine Moodle’i kursus, kus ma­ gistrandid saavad muu hulgas eriala­ õppejõududelt ja kaasüliõpilastelt sõbra­ likus vormis tagasisidet.

Füsioteraapia õppekava programmi­ juht Kadri Medijainen selgitab, et magistriõppe kliinilise praktika korralduses ja nõuetes tehti muudatu­ si teadmisega, et peaaegu kõik nende magistrandid on töötavad füsio­ terapeudid.

13

Foto: Andres Tennus

AKTUAALNE

Õppearendusmeeskonnad teadvustavad hästi, kui oluline on õppekava loogiline terviklikkus ning see, et üliõpilasel oleks õppimiseks sobilik keskkond, mis paneb küll pisut pingutama, ent on ka põnev. „Meie erialal on pädevuse järje­pidev arendamine vältimatu ja üks viis seda teha on õppida praktikast. Ent mitte iga kogemus ei õpeta. Omavaheline arutelu ning praktikalt saadud kogemuste kirja­ panek ja läbimõtlemine annavad oskuse analüüsida oma erialaseid pädevusi ja arengu­vajadusi järje­pidevalt ka töös füsio­terapeudina,“ viitab Medijainen muudatuste kasulikkusele. Õppemetoodika arendamise kogemus­seminaride eest said aasta õppe­teo auhinna ühiselt loodus- ja täppis­teaduste valdkonna ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mees­ konnad. Mõlema eesmärk oli sama: anda õppejõududele igakülgset abi, sel­ leks et e-õppes või üldse oma kursuse või aine õpetamisel paremini hakkama saada. Keerulisel kaugõppe ajal pakku­ sid kogemusseminarid ka hädavajalik­ ku tuge vaimse tasakaalu hoidmiseks.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuhi Maigi Vija sõnul näitasid nende kogemusseminarid

ilmekalt, kui palju on inspireerivaid, loovaid ja ägedaid õppejõude. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õppejõud on aasta jooksul jaganud Zoomis üksteisega õpetamiskogemusi, -nippe ja materjale ning julgevad rääkida ka kõhklustest ja ebaõnnestumistest. „Korraldame ühiskoolitusi, ana­ lüüsime teadusartikleid, saame ideid kolleegidelt ja katsetame neid siis en­ dale sobivas vormis, arvestades, et iga võte või lähenemisviis ei pruugi töö­ tada iga õppejõu või õpperühma pu­ hul. Regulaarselt toimuvad kogemus­ seminarid on ühtlasi lihtsalt toredad kokku­saamised – need aitavad kolleege paremini tundma õppida ja tekitavad hea õhustiku,“ räägib Vija.

Kõrgkoolipedagoogika kaasprofesso­ ri, õppejõukoolituse peaspetsialisti Mari Karmi sõnul mõtlevad ülikoolis tegutse­ vad arendusmeeskonnad palju selle üle, kuidas pakkuda üliõpilastele selge foo­ kusega terviklikku käsitlust, milles oleks ühendatud nii teooria kui ka praktika.

Foto: Andres Tennus „Mulle tundub, et meeskonnad tead­ vustavad hästi, kui oluline on õppekava loogiline terviklikkus ning see, et üli­ õpilasel oleks põnev ja pisut pingutav, aga et tal oleks kokkuvõttes õppimiseks väga hea keskkond. Minu jaoks on see kvaliteedi märk,“ ütleb Karm.

Mis motiveerib õppejõudu vaeva nägema?

Kõige otsesemalt loovad õppimiseks sobiliku keskkonna õppejõud, kellega üliõpilane kokku puutub. Enamasti on see aga märksa suurema koostöö tu­ lemus: heaks õpetamiseks on lisaks erialastele teadmistele vaja õpetamis­ oskust. Selleks, et üliõpilased saaksid õppida ja õppe­jõud õpetada võimalikult hästi, teeb tihedat koostööd terve suur võrgustik. „Olen väga uhke, et Tartu Ülikoolis saavad õppejõud oma õpetamist mitmekesisel viisil arendada. Muidugi pakume eri pikkusega koolitusi, aga meil on ka suur hulk võrgustikke, kus

14

AKTUAALNE

vahetatakse kogemusi ja õpitakse üks­ teiselt. Grantide toel on võimalik uuri­ da oma õpetamist, väga palju on kon­ sultatsioonivõimalusi,“ kiidab Karm.

Ka õppeosakonna õppekvaliteedi peaspetsialist Ene Voolaid ütleb, et iga haridust andev asutus peaks olema õp­ piv organisatsioon. „Ilmselt on meie õpe seda kvaliteetsem, mida rohkem võtame kõik endid õppijatena: tunneme ära kolleegi hea kogemuse ja leiame sel­ lest ka endale õppimisvõimaluse. See on suur väärtus,“ selgitab ta. Õppeprorektor Aune Valk usub, et neile, kes tahavad paremini õpetada ja väärtustavad arengut, on arenemis­ võimalused olemas. Osa õppekavade arendajaid on teistest aktiivsemad – nemad on oma huvitavate hindamis­ meetodite, praktilise elu kaasamise ja mitmekesise õppega kiiremini edasi liikunud. Põhiline mure on aga selles, kuidas praeguses kõrghariduse rahas­ tamise seisus üldse hoida motivatsiooni õppejõutööd teha. „Miks peaks tippõppejõud tahtma õpetada, kui tal on valida, kas pühendu­ da õppetööle või teha väga hästi tasusta­ tud teadusprojekte? Häda on alati olnud selles, et teadustöö on lihtsamini mõõ­ detav, õpetamise headust on aga keeruli­ ne objektiivselt hinnata,“ tõdeb Valk.

Detsembris ülikoolis korraldatud iga-aastase töörahuloluküsitluse tule­ mustest on näha, et ligi 30% vastanutest ei pea oma palka õiglaseks. Valgu sõnul oli rahulolematus suurem just aka­ deemiliste töötajate hulgas ja sotsiaal­ teaduste valdkonnas, kus õppemaht on teistega võrreldes suurem. „Seda imetlusväärsem on, et osa ini­ mesi teeb õppetöös uute ideede raken­ damisel suuri tegusid!“ tunnustab Mari Karm. Töörahuloluküsitluse tulemus­ te põhjal võib arvata, et motivatsioo­ ni aitab hoida võimalus teha põnevat ja selge missiooniga tööd: nimelt pidas oma tööd huvitavaks 97% ja oluliseks 96% vastanutest. Kui seda saadab ka

tunnetus, et kolleegide peale võib alati kindel olla (väitega „Saan vajadusel kol­ leegidelt piisavalt tuge“ nõustus 94% vastanutest), jõuab paljugi korda saata. „Koostööd ja kollegiaalsust hinnati tõesti hästi kõrgelt,“ kinnitab ka õppe­ prorektor. See näitab, et inimeste jaoks on tähtis seista kellegagi õlg õla kõrval, saada vajaduse korral kolleegidelt nõu ja abi või võtta koos midagi ette.

selle üle, et väikese üksuse tegemisi on märgatud. Tema sõnul on uuenduste taga soov näidata praegustele ja tulevas­ tele üliõpilastele ning üldiselt ühiskon­ nale, kui huvitav eriala on farmaatsia, ning samuti toetada oma õppejõude.

Instituudi senine juht Ain Raal ot­ sis aga tänu­kõnes paralleele kirjandus­ klassikast: „Kui Toots valmistus puna­ nahkadele tuld andma, siis pani ta rauad tulle. Saades innustust apteeker Oskar Head õppeteod väärivad Lutsust, panime meie ka.“ Neile, kes soo­ tunnustamist vivad tulevikus saada õppe­kvaliteedi Kõiki sel korral auhinnatud õppetegude edendamise auhinda, on Raalil lihtne tegijaid iseloomustas lisaks tava­pärasele retsept: tulle tuleb panna mitu rauda väga tublile tööle värske lähenemisnurk korraga, st võtta ette mitu muudatust ja ja järjepidevus. Uusi asju oli tehtud kogu teha lisaks veel midagi uut. aasta või semestri jooksul ning olemas „Minu meelest on auhinnast ja ra­ on ka plaanid nendega jätkamiseks. hast olulisem see, et inimeste pingutusi Õppekvaliteedi edendamise on tähele pandud. Teeb meele heaks, kui auhinna, millega tõstetakse esile viima­ keegi on märganud sinu töö auhinnale se kolme aasta jooksul tehtud tulemus­ esitada ja keegi valib selle auhinna vää­ riliseks. Kõige üli­ koolilikum tegu­ Kõige ülikoolilikum teguviis ongi vahest viis ongi vahest see, et ütleme val­ see, et ütleme valjult välja: siin teeb keegi jult välja: siin teeb seda asja väga hästi! Vaadake ja tehke ka! keegi seda asja väga hästi! Vaada­ likku tegu, mis toetab õppekvaliteeti, ke ja tehke ka!“ ütleb Aune Valk. pälvis tänavu meditsiiniteaduste vald­ Ta tõstab esile sedagi, et õppeteo au­ konna farmaatsia instituut proviisori­ hinna kandidaati esitades tuleb selgesti õppe pideva süsteemse arendamise eest. kirjeldada, mida on tehtud. Isiklike au­ Muu hulgas tähendab see süsteemne hindade ja -tasude puhul saavad kõik arendamine õppekava jagamist kompe­ aru, et tegu on tubli inimesega, aga tentsipõhisteks mooduliteks, uudsete mida ta täpselt teinud on, võib jääda hindamismeetodite kasutamist üliõpi­ selgusetuks. Kui auhind antakse konk­ laste erialateadmiste ja suhtlemisoskuse reetse teo eest, on rõhuasetus sisul ja arendamiseks, apteegipraktika temaa­ selle kohta küsimusi ei teki. tilist struktureerimist ning täiendus­ Üks viis õpetamist väärtustada ongi õppeprogramme „Farmatseudist pro­ sellest rääkida, ütleb Mari Karm. „On viisoriks“ ja „Kliiniline farmaatsia“, kummaline, et ülikoolis sageli õpeta­ millest esimesega loodi uudseid misest ei räägita. Ka seetõttu on õppe­ õppimis­võimalusi tervishoiukõrg­kooli tegude auhinnad ja need teod ise eriti lõpetanutele ja teisega proviisoritele. väärtuslikud – me võtame vaevaks pä­ „Kliiniline farmaatsia“ on edasi arenda­ riselt oma õppetööst rääkida, seda ana­ tud ka tänavu avatavaks õppekavaks. lüüsida ja paremaks teha.“ Sealjuures ei Farmaatsia instituudi uus juht Daisy saa suuri tegusid teha üksi – oluline on Volmer rõõmustas auhinda vastu võttes koostöö.

AKTUAALNE

15

Parimad haridusedendajad Tartu Ülikoolis 20. jaanuaril toimunud konverentsil „Õppejõult õppejõule 2022: mis on õpetamise tuum“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2021. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.

Õ

sotsiaalteaduste valdkonna 126 eesti­ keelse õppeaine Moodle’i toe arendu­ se, mis paistis silma selge kommuni­ katsiooni ja korraldusega; tiimiõppe

metoodika kasutamise patoloogili­ se anatoomia õppe­aines; humanitaar­ teaduste magistri­kooli algatamise, ning loovettevõtja baaskursuse arendamise Viljandi kultuuriakadeemias.

Samuti tunnustati programmijuht Jane Klavanit üliõpilaste ja kolleegide heaolu ning õppimist toetava inglise keele ja kirjanduse õppekava juhtimise eest, programmijuht Kairi Põldsaart, kes koostas ja käivitas koostöös Eesti Maaülikooliga magistriõppekava „Keskkonnajuhtimine kliimamuutuste tingimustes“, ning keemia instituudi tuutorit Diana Lanevskajat esma­ kursuslaste pühendunud nõus­ tamise eest.

Aasta õppejõu auhinna saajad kuu­ lutatakse välja vabariigi aastapäeva eel veebruari teises pooles.

Õppemetoodika arendamise kogemusseminarid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudis: regulaarsed kolleegiseminarid, kus jagatakse oma õpetamise arendamise kogemust ja pakutakse üksteisele tuge õpetamise muutmiseks. Meeskond: Reidar Andreson, Toomas Esperk, Krista Fischer, Heili Kasuk, Evely Kirsiaed, Asko Lõhmus, Janika Raun, Maido Remm, Vesal Vojdan, Kaire Uiboleht, Helen Plado ja Maigi Vija.

Eesti keele ja matemaatika riigieksami kursused gümnaasiumiõpilastele: riigieksamite sooritamist toetavate kursuste väljatöötamine ja korraldamine. Eesti keele kursusel osales 1000 õpilast ja matemaatika kursusel 1622 õpilast. Meeskond: Ilona Tragel, Külli Habicht, Maigi Vija, Kristel Mikkor, Tiina Kraav, Kerli Orav-Puurand ja Karin Täht.

Õppekvaliteedi edendamise auhinna pälvis farmaatsia instituut. Pildil instituudi senine juht Ain Raal ja uus juht Daisy Volmer.

Fotod: Andres Tennus

ppekvaliteedi edendamise au­ hinna sai meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituut proviisoriõppe pideva süsteemse aren­ damise eest. Viimaste aastate jooksul on tehtud hulk tulemuslikke muudatu­ si, näiteks korraldatud ümber terve ap­ teegipraktika, töötatud välja õpimapp, mis aitab üliõpilastel oma arengut jäl­ gida, muudetud lõpueksamit ja tehtud kaks täiendusõppeprogrammi. Auhin­ naga kaasneb preemia 30 000 eurot.

Aasta õppeteo auhinnaga tunnustati kolme õppetegu, mis väärtustavad tu­ lemuslikku koostööd, arendustegevust ning innovatsiooni ülikooli taseme- ja täiendusõppes. Aasta õppeteo auhind on 5000 eurot ja õppeprorektori tänukiri.

Esimeste aasta õppeteo kandidaa­ tide seast tõstsid hindajad lisaks esile

Füsioteraapia magistriõppekava kliinilise praktika arendamine: 440-tunnise kliinilise praktika sisu täiendamine, praktika paindlikum korraldamine, õppeülesannete ja Moodle’i toe lisamine. Meeskond: Kadri Medijainen, Margot Bergmann, Monika Mets ja Doris Vahtrik.

16

AKTUAALNE

Jaanuaris avati ülikooli esimesed

siseterviserajad

MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee

A

adressidel Riia 23, Riia 23b-1 ja Riia 23b-2 tegutsevate instituu­ tide inimesed on sisetervisera­ dade loomise üle mõtteid mõlgutanud juba mitu aastat. Eelmisel kevadel võeti üheskoos ette otsustav samm. Ühise töö tulemusena valminud kolm liikumisrada kattuvad osaliselt, kuid iga inimene saab valida läbimiseks sobiva pikkuse ja raskusastmega teekonna.

Radade nimed on seotud instituutide uurimis­temaatikaga ning lihtsad ja aru­ saadavad ka võõrkeelsetele töötajatele.

Kõige lühema, rohelise märgistusega DNA raja pikkus on 92 meetrit, tume­ sinise märgistusega RNA rada on 195 meetrit ja kõige pikem, helesinise mär­ gistusega rada, mis kannab valgu nime, on 343 meetri pikkune. Kui esimesel kahel rajal tuleb läbida umbes 40–50 trepiastet nii üles kui ka alla, siis kol­ mandal saab liikuda lausa 117 trepiastet üles- ja 125 astet allapoole. „Radasid läbides näete piltidel tutta­ vaid inimesi, kes õpetavad teile, kuidas mitmesuguseid harjutusi teha,“ rääkis molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar tervise­radade avamisel. Nimelt pole rajad mõeldud pelgalt ringi ja üles-alla kõndimiseks, vaid neil saab ennast veel mitmel

kasulikul ja isegi lõbusal moel liigutada.

Juhendite juures on kunstnik Ülle Otto­ kari kujundatud pildid instituutide töö­ tajatest neidsamu harjutusi tegemas.

Näiteks innustatakse möödujat ette võtma sirutusi ja venitusi, viska­ ma palli, tegema kätekõverdusi ja pa­ nema kokku puslesid. Peale juhendite on olemas ka spordivahendid: rajalt leiab kõikvõimalike abivahendite seast lausa tõstekangi ja topispallid.

Liikumisraja töörühma liige, genoo­ mika instituudi kommunikatsiooni­ spetsialist Karoliina Kruusmaa ütles, et radade loomisel osales palju inimesi mõlemast instituu­ dist. „Ükskõik, kelle juurde me rääkima ei läinud, ära ei ajanud meid keegi – pigem tunti ikka rõõmu ja mõeldi entusiastlikult kaa­ sa,“ ütles ta.

Rajatrajektooride väljamõtleja, mole­ kulaar- ja rakubioloogia instituudi töö­ keskkonnavoliniku Dmitri Lubenetsi sõnul on sisetervise­radade parim osa see, et need annavad hea põhjuse maja­ de vahel liikuda ja suhelda nende kol­ leegidega, kellega muidu ehk kokku ei puutugi.

Radu on plaanis pidevalt täiendada.

Aja jooksul saavad lisa nii liikumis­ vahendid kui ka harjutused. Ilma soo­ jenedes tahetakse juurde luua õueosa, et harjutusi saaks teha ka värskes õhus.

Genoomika instituudi direk­tor Mait

Foto: Andres Tennus

10. jaanuaril avati TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi teadus- ja õppehoonetes kolm liikumisrada, mis pakuvad kosutavaid harjutusi nii majade asukatele kui ka külalistele.

Radade avamisel osalesid aktiivselt ka instituutide juhid.

Metspalu muigas, et kuna rõdu­u ksed kipuvad kinni minnes väljas olija jaoks lukku jääma, ei ole ilmselt kõige parem mõte suunata inimesi talvel õue harju­ tusi tegema.

Riia tänava õppehoonete liikumis­ rajad on hea eeskuju ülikooli teistelegi üksustele: kuuldavasti plaanitakse sise­ tervise­radu veel mitmesse ülikooli hoonesse.

17 Foto: kuvatõmmis

AKTUAALNE

Foto: Andres Tennus

Liikumises peitub (elu)jõud Eva-Maria Riso TÜ liikumis­ harrastuse teadur

I

nimene ei ole kogu oma eksistentsi jooksul ilma liikumiseta hakkama saanud. Esialgu oli eluliselt vajalik saagi järel joosta või hoopis põgeneda, et mitte ise kellegi teise saagiks saada.

Juba antiikkultuurides tunnistati liikumine kasulikuks nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele, hariduse üks osa oli spordialade õppimine. Tänapäeva elu nõuab vähe kehalist pingutust, kuid seda suurem on vaimne koormus. Ring on täis saanud: et tervena elada, peab piisavalt liikuma.

Sageli on tööasendid kõike muud kui tervislikud. Juba 1713. aastal avaldas itaalia teadlane Bernardino Ramazzini töötervishoiualase teose, kus taunis pikka istumist ja sund­ asendeid ning leidis, et haigusi on lihtsam ennetada kui ravida.

Ka Eestis teati juba 19. sajandi lõpul, et „[k]es aga istuvat eluviisi sunnitud pidama, see katsugu vahetpidamata kõiki abinõusid nende pahaduste vastu pruukida, mis temaga käsikäes käivad“. 1930. aastatel sündis Eestis raadiovõimlemise traditsioon, mis kestab tänapäevani.

Nüüdseks on hakatud tähelepanu pöörama ka töötajate vaimsele heaolule, mida liikumispausid peale füüsilise tervise samuti toetavad.

Terve, heas tujus ja palju liikuv töötaja on ettevõtte suurim varandus, seepärast on liikumisvõimaluste loomine töökohtades igati teretulnud.

TÜ semiootika teadur Nelly Mäekivi näitab ühes videos koos oma hobusega, kuidas end tõhusalt venitada ja sirutada.

Ülikool kutsub liikuma SIRET SIIM üliõpilaskonna aseesimees

K

as oled õppejõuna mõnikord mär­ ganud, et loengu edenedes hak­ kab üha rohkematel tudengitel silm kinni vajuma? Üliõpilasena oled aga kindlasti vahel tundnud, et ei jaksa loengu lõpuks enam üldse kaasa mõel­ da ega konspekteerida.

Poolteist tundi järjest ühe koha peal istuda on liig ka parima tähelepanu­ võimega inimesele. Eriti valusasti on see olukord tunda andnud e-õppe ajas­ tul: ekraani ees kaob tähelepanu veelgi kiiremini ja tahtmine millegi muuga te­ gelda on eriti suur.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindus alga­ tas projekti „Liikuma kutsuv ülikool“ just selleks, et muuta liikumine õppe- ja teadustöö igapäevaseks osaks. Projekti käigus valmisid lühikeste liikumispau­ side videod, mis teevad liigutamisest inspireeriva ja tujutõstva vahepalaks.

Koostöös TÜ liikumislaboriga vali­ sime välja eriilmelised harjutused: vi­ deotest leiab nii rahulikke venitusi kui

ka hoogsamaid harjutusi, mis haaravad kogu keha. Nii saab video järgi teha näi­ teks lihtsaid sirutusi kabinetitoolil või imiteerida kodukontoris hoopis poksi.

Sobiva liikumispausi leidmise teeb eriti kergeks see, et videod on jagatud kolme kate­gooriasse: aju ja keha koos­ töö, sirutamine ja venitamine ning tantsud, rütmid ja välja­kutsed. Samuti saab videoid eri märk­sõnade abil sor­ teerida, et leida just enda kehale ja vai­ mule sobiv harjutus.

Kui harjutused on selged ja lemmik­ video leitud, kutsugem kaasa lööma ka oma kolleege, kursusekaaslasi või üli­ õpilasi. Loengut või koosolekut ongi kõige parem alustada liikumis­pausiga, et vaim oleks ergas, keskendumine püsiks ja uni peale ei tikuks.

Harjutuste autorid on TÜ üliõpi­ lased ja töötajad. Innustame kõiki võt­ ma kooli- või töö­ päeva sees aega, et paariks minutiks end sirutada, tantsida või oma koordinatsioon proovile panna.

18

INTERVJUU

Minister Liina Kersna: gümnaasiumilõpetajate ligipääsu kõrgharidusele ei tohi piirata Ülikoolide rahaline kitsikus oma missiooni täitmisel – kõrghariduse andmisel – on pikalt jutuks olnud tõsiasi. Läinud aasta detsembris jõudis rektorite sõnum Riigikogu kõrghariduse toetusrühma eestvedamisel jõuliselt avalikkuseni.

Foto: HTM

Kõrghariduse rahastamise asjus käivad ülikoolide ja ministeeriumi vahel parasjagu tihedad läbirääkimised.

INTERVJUU

TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee

U

niversitas Tartuensis küsis haridus- ja teadus­minister Liina Kersnalt, milliseid samme kavatseb valitsus astuda, et kõrghari­ duse rahastamise keerulist olukorda parandada.

Kuidas on nii läinud, et Eesti riigis on kõrghariduse rahastuse osakaal SKT-s jäänud 2009. aasta tasemele?

Pärast kõrgharidusreformi ei ole sellesse valdkon­ da SKT kasvuga võrdväärselt panustatud. Kõrg­ koolide tegevustoetused on kasvanud 2–5% aastas.

Samal ajal on riigi SKT ja ka palgad väga kiiresti eest ära liikunud.

Kõrghariduse rahastuse osakaal SKT-s peaks ülikoolide arvates olema vähe­malt 1,5%, on aga ligi 1%. Kui tõenäoliseks peate rahastuse suurendamist vajalikule tasemele? Milliseid samme kavatseb valitsus selleks astuda?

Et valitsemissektori kulud­kõrghariduse­le moo­ dustaksid 1,5% SKT-st, peaks rahastamist suu­ rendama ligikaudu 110 miljoni euro võrra. Vajab laiemat ühiskondlikku diskussiooni, milline osa rahastusest peaks olema riigi kanda või kas peaks suurendama ka üliõpilaste omavastutust.

Valitsus arutab lähinädalatel nii kõrgharidusse eraraha kaasamise võimalusi kui ka riikliku tegevus­­toetuse kasvatamise võimalusi. Piiratud ressursside tingimustes tuleb kaaluda näiteks seda, kas ja mis tingimustel on põhjendatud tasu­ ta mitme­kordne sama astme kõrghariduse oman­ damine. Samuti on võimalik rohkem pakkuda töötavatele täiskasvanutele mõeldud paindlikku osakoormusega õpet tasulisena. Oluline on, et kaalutavad muudatused ei tohi piirata värskete gümnaasiumilõpetajate ligipääsu esmasele kõrg­ haridusele.

Mida arvate mõne eksperdi ette­panekust, et Eesti ülikoolid võiksid, arvestades rahva­arvu, leivad ühte kappi panna? Radi­kaalseim neist pakub koguni, et Eestisse võiks jääda üks universitas ja üks tehnikaülikool. Ülikoolide võrk on meil suures plaanis juba kor­ rastatud. Ülikoolide ühendamisel oleks mõju

19

eeskätt nende ühtsele juhtimisele, kuid see ei la­ hendaks kõrghariduse rahastamise probleemi.

Senine praktika on näidanud, et minist­reid saadab valitsuse eelarveläbi­rääki­mis­tel edu kahe prioriteedi eest seismisel. Kui õpetajate palgad on neist üks ning üle­minek eestikeelsele haridu­sele teine, siis kuidas peaks kõrghari­ duses üldse olema rahastuse kasvu lootust?

Ei ole nõus. Kindlasti on õpetajate palgatõus priori­ teet, aga näiteks eelmisel aastal ei tõstetud õpeta­jate palka, vaid tõsteti kõrgkoolide tegevus­toetust 4,9%.

Sel aastal tõstsime õpetajate palka 7,3% ja kõrgkoo­ lide tegevustoetust 3,1% ehk viie miljoni euro võr­ ra. Eestikeelne haridus sai ühekordselt 5 miljonit eurot. Kindlasti kuulub haridus- ja teadus­ministri prioriteetide hulka ka teaduse rahas­tamise 1% luba­dusest kinnipidamise jälgimine. Haridus- ja teadusministri portfellis ongi väga olulised teemad, mida ei saa panna tähtsuse järjekorda. Ma ei ku­ juta ette, millise tulemuseni võiks viia debatt, kas tähtsam on teadus, üld-, kõrg- või kutseharidus või hoopis keelepoliitika või noorsootöö.

Kindlasti kuulub haridus- ja teadusministri prioriteetide hulka ka teaduse rahastamise 1% lubadusest kinnipidamise jälgimine.

Koalitsioonilepingus on kirjas, et kõrg­ haridusse kaasatakse rohkem eraraha. Ka ülikoolide tegevuse üks tulemus­näitajaid on eraraha kaasamine. Samas lubatakse avada vaid üksikuid osakoormusega õppekavu, kus tohib võtta õppe­maksu. Kas seda on kavas muuta? Mida eraraha kaasamine tegelikult tähendab?

Koalitsioonilepingus on kirjas, et analüüsitakse era­ raha kaasamise võimalusi. Ainult osakoormu­sega kõrgharidusõppe pakkumine ei lahenda kõrghari­ duse rahastamise probleemi, sest seda on võimalik teha vaid üksikutes valdkondades. Näiteks kasvaks ülikoolide rahaline motivatsioon pakkuda veel roh­ kem õpet ärinduse, halduse, õigus­teaduse, sotsiaal­ teaduste jne õppe­kavadel, kus ka enne reformi oli enim õpingute eest maksvaid tudengeid, ning see­ tõttu õpetati neis valdkondades märkimisväärselt

INTERVJUU

rohkem inimesi. Samal ajal peaksime tegelikult õpetama senisest rohkem üliõpilasi tehnika ja toot­ mise ning hariduse valdkonnas.

Näeme, et tasuline osakoormusega õpe on põh­ jendatud eelkõige juhtudel, kus see on mõeldud töötavatele täiskasvanutele ja pigem täiend- või ümberõppeks ning see ei piira olulistes valdkon­ dades tasuta õppe võimalusi.

Kehtiv seadus võimaldab osakoormusega õpet ilma erikokkulepeteta pakkuda juhul, kui säilib ka tasuta täiskoormusega õpe. Sellisel juhul saavad need, kes pühenduvad täielikult õppimisele, vali­ da täiskoormusega õppe ning nendele, kes soovi­ vad õppida töötamise kõrvalt, luuakse paindlikud tasulise õppe võimalused. Vastuvõtu lävend peab aga olema mõlemal juhul sama.

Jätkuvalt otsime võimalusi, kuidas soodustada eraraha kaasamist ettevõtlussektorist. Ülikoolid on teinud ettepaneku taastada kuni 2011. aastani kehtinud tulumaksusoodustus avalik-õiguslikele ülikoolidele tehtud annetustele. Üks võimalus suurendada ettevõtete motivatsiooni ongi teha maksuerisusi. Lisaks sellele saab ülikool pakkuda täienduskoolitust, sh mikrokraadiprogramme.

Kõrgkooli poolt erasektorist ning avaliku sektori ettevõtetelt teenitud haridusalane tulu on üks tulemus­näitajaid ka kõrghariduse tegevustoetuse arvestamisel.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma kuuluvad kõikide erakondade saadikud. Kõik justkui mõistavad, et kõrghariduse rahastamine peab suurenema, nende seas ka valitsus­erakonnad.

Mille taga see siis seisab?

Riigieelarve sünnib intensiivsete väitluste ja kompromisside otsimise tulemusena, sest oma prioriteedid on ju kõigil ministritel. Riigieelarve kulude poole võimalused määravad planeeritavad tulud ja kahjuks on varasematel aastatel võetud oluliselt rohkem kohustusi, kui see oleks mõistlik olnud. Igal juhul on kõrghariduse rahastuse suu­ rendamine üks debati teemadest, sest samamoodi jätkata ei saa. Ülikoolid on juhtinud Haridus- ja Teadus­ ministeeriumi tähelepanu sellele, et riik ei ole täitnud eelmisi halduslepinguid. Selleks aastaks taotlesid ülikoolid juurde 12 miljonit, aga tegevustoetus kasvas vaid 5 miljonit eurot.

Foto: Jüri Luht

20

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna õppeaasta avaaktusel koos Tartu linnapea Urmas Klaasi ja Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseriga.

Mis peaks ülikoole motiveerima uusi lepinguid sõlmima?

Kuigi tegevustoetus ei kasvanud sel aastal nii pal­ ju, kui ülikoolid ootasid, on kõrghariduse tegevus­ toetus 2022. aastal kokku 165 miljonit eurot ja selle kasutamise eesmärkides kokku leppimiseks on ette nähtud halduslepingute sõlmimine. Uute lepingute sõlmimine võimaldab eraldada ülikoo­ lidele tegevustoetuseks eelmise aastaga võrreldes rohkem raha.

Kõrghariduse tegevustoetuse maht kasvas eel­ misel halduslepingute perioodil igal aastal, kokku 16 miljoni euro võrra. Lisaks on riik rahastanud erinevaid tegevusi sihttoetustega, näiteks toetanud kõrgharidusõpet regionaalsetes kolledžites, inves­ teeringuid ning täiendavate õppekohtade avamist

INTERVJUU

hariduse valdkonnas. Näiteks 2020. ja 2021. aasta lepetega eraldas riik Tartu Ülikooli ­Jakobi 5­ õppe­ hoone ehitamiseks kokku 6 miljonit eurot inves­ teeringutoetust.

Riigi ootused ülikoolidele on kasvanud. Tartu Ülikoolilt oodatakse suuremat hulka lõpeta­ jaid nii pedagoogikas kui ka meditsiinivald­ konnas, rahastus on seni aga samaks jäänud.

Kuivõrd kavatseb minis­teerium seetõttu suurendada haldus­lepingu rahastamist, mida ülikool taotleb? Milliseid samme kavatsete minist­rina selleks astuda?

Mitte ainult riigi, vaid kogu ühiskonna ootused ülikoolidele on kasvanud. Ülikoolidelt oodatakse teenäitamist targa majanduse suunas liikumisel, ülikooli teadlased on andnud hindamatut nõu ja abi Covidi-kriisiga võitlemisel jne.

Kõrgkoolide valmisolek kasvatada üliõpilaste arvu neis valdkondades, kus näeme suurimaid kääre võrreldes prognoositud vajadusega, näiteks inseneride, õpetajate, õdede, arstide ja IT-spetsia­ listide ettevalmistamisel, on kindlasti tugevaks

argu­mendiks, et taotleda riigi toetuse suurenda­ mist. Ülikoolid on teinud ettepaneku, et järgne­ val neljal aastal peaks tegevustoetus tõusma igal aastal 15%, mis hoiaks kõrghariduse rahastamise suurus­järgus 1,1% SKT-st. See on hädavajalik kasv.

Küsimuses on nimetatud need kohad, kus oo­ datakse suuremat hulka lõpetajaid. Kuid haldus­ lepingus soovime käsitleda ka neid valdkondi,

Ülikoolid on teinud ettepaneku, et järgneval neljal aastal peaks tegevustoetus tõusma 15% aastas.

See on hädavajalik kasv. kus lõpetajaid on rohkem, kui tööturg vajab, ning võiks hoopis piirata tasuta õppesse vastuvõeta­ vate üliõpilaste arvu. Kahjuks meie ettepanekud vähendamise kohta ei leia sugugi ülikoolide poolt positiivset vastukaja.

Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

Pall on valitsuse ja Riigikogu käes Detsembris esitles Riigikogu kõrghariduse toetusrühm raportit „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“. Kõrgkoolide, kõrghariduse juhtide, üliõpilaskonna, sotsiaalteadlaste, tööandjate ja järelevalve tegijate hinnang on ühene: edasiviiv lahendus kõrghariduse rahastamise küsimuses peab tulema lähitulevikus.

Toetusrühma esimees, TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop kirjutab ees­sõnas, et viimased kümme aastat on kõrghariduse tegevustoetus suhtena SKT-sse vähenenud, olles praegu madalam kui 2009. aastal. Kui kehtiva riigieelarve strateegia kohane rahastamine jätkub, langeb tegevustoetus 0,53%-ni SKT-st, aga soovitav on 1,5%. „Kohati jäävad kõrgkoolide õppejõudude palgad alla isegi üldhariduskoolide õpetajate palkadele. Praegune rahastamismudel sunnib ülikoole üle minema ingliskeelsele õppele, seades ohtu eesti keele ja kultuuri tuleviku. Üha vähem astub doktorantuuri eesti üliõpilasi, mistõttu kõrgkooli õppejõudude järelkasv ei ole enam tagatud.

Kõrgharidusega spetsialistide puudus elutähtsates

ametites (õpetajad, meditsiiniõed, insenerid, IKT spetsialistid jpt) võib halvata Eesti riigi toimimisvõime,“ kirjutab Sutrop.

Ka üliõpilaste olukord pole kiita, sest praegune õppelaenude ja -toetuste süsteem ei taga isegi tasuta õppel toimetulekut, märgib ta. „Üliõpilaste toetussummad on püsinud kaheksa aastat samad.

Vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamisel lähtuti töötasu alammäärast, mis oli 2012. aastal 290 eurot. 2021. aastal on töötasu alammäär 584 eurot, toetused pole aga tõusnud. Nii on tudengite sotsiaalne taust tasuta kõrghariduse reformi järel samaks jäänud ja üliõpilased töötavad õpingute ajal isegi rohkem kui enne reformi.“ Kuidas selles olukorras tegelda nii üliõpilaste igakülgse harimise kui ka Eesti kultuuripärandi, õppejõudude järelkasvu ja riigi julgeoleku eest hoolitsemisega?

Loe toetusrühma täispikka raportit ja rektorite sõnumit Riigikogu veebilehel:

21

AKTUAALNE

Üliõpilased said kaugõppel märkimisväärselt hästi hakkama

Keeruline on leida lähiajaloost teist sündmust, mis oleks mõju­tanud maailma nii kõikehõlmavalt nagu ikka veel kestev koroona­pandeemia. Ka Tartu Ülikool on pidanud oma tegevust ja õppetööd ümber korraldama. Kuidas meil läinud on ja mida tulevikuks kõrva taha panna?

GRETE LANDSON TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant

Ü

likooli sotsiaal­teaduslike rakendus­­uuringute keskus (RAKE) tegi kaks uuringut, milles vaadeldakse pandeemia mõju 2020/2021. õppeaastale. Kvalitatiivses uuringus „Õpetamise väljakutsed dis­ tantsõppes. Õppejõudude tagasiside“ osales 563 eesti- ja ingliskeelset vasta­ jat, kes hindasid ülikooli toimetulekut valdavalt heaks või väga heaks.

Uuringus osalenud õppejõud pida­ sid väärtuslikuks digioskuste arengut ja võimalust korraldada lõputööde kaits­ mist veebis. Tõhusaimaks hinnati kasu­ tatud vahendeid: veebiseminare, -loen­ guid ja -eksameid. Vastajad plaanisid edaspidigi õpet paindlikumaks muuta ning väljatöötatud meetodeid ja vahen­ deid kasutada.

Distantsilt anti ka kursusi, mida seni ei osatud ettegi kujutada. Näiteks korraldas ühiskonnateaduste instituut

suhtlemis- ja koostööoskuste aine raa­ mes veebitreeningu. Kui suhtlemis­ oskuste treeningu korraldamist vee­ bis oleks pakutud varem, keeldunuks treeneri rollis olnud õppejõud Dagmar Narusson kindlasti. „Vastus olnuks raudselt, et seda ei saa nii teha. Inimest tuleb pealaest jalatallani näha, tema kõrval seista,“ sõnab ta.

Selgus aga, et kui eesmärgid ja tehnilised lahendused koos õppe­ disaineriga läbi mõelda, on see siiski võimalik. „Suhtlemine suundus veebi ja ka seal oli vaja teha koostööd,“ tõdeb Narusson.

Tehniliste viperusteta veebitreening siiski ei möödunud. Ka uuringule vas­ tanud õppejõude häirisid kaug­õppel nii enda kui ka üliõpilaste tehnilised probleemid, lisaks vähene kontakt üliõpilastega ja veebipõhise hindamise usaldusväärsuse küsimused. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on alates eelmisest kevadest õppevormi üle otsustanud instituudid, sest kõigil on oma eripärad. Näiteks meditsiini­ teaduste valdkonna üliõpilased töötasid

Foto: erakogu

22

Põlvas elava ja Setomaal töötava üliõpilase Indrek Sarapuu väitel hoiab kaugõpe kokku aega ja raha ning kahandab väliste tegurite eksitavat mõju.

haiglates ja neid vaktsineeriti esimeste seas. Loodus- ja täppisteaduste vald­ konnas oli tingimata vaja teha prakti­ kume silmast silma. Paljude õppekava­ de puhul on aga kaugõpet korraldada küllaltki lihtne.

Johan Skytte, ühiskonna­teaduste ja haridusteaduste instituudi üliõpilased soovisid eelmise aasta lõpus ise kaug­ õpet või tuli seda kasutada haigestunu­ te suurema hulga tõttu. Haridusteaduste instituudis mängis oma osa ka hirm, et üliõpilasest õpetaja võib haigestudes vii­ ruse kooli viia. Samuti oli sessioonõppe tudengeid mõistlik õpetada veebis. „Arvan, et parem veidi segadust õppe­töös kui täisdistants,“ ütleb Valk.

Tema meelest minnakse kaugõppele üle ehk liigagi kergekäeliselt. „Nende paari aastaga tekkinud harjumus on nii suur, et näiteks loodus- ja täppis­ teaduste valdkond pidas uues arengu­ kavas vajalikuks määrata kaugõppe osakaaluks mitte enam kui 50%,“ mär­ gib õppe­prorektor.

Teine RAKE uuring, „Üliõpilaste toimetulek koroona-aastal: kogemus

AKTUAALNE

23

Foto: Jüri Luht

Teeme seda, milles oleme parimad: eestikeelset interaktiivset õpet

Aune Valk

TÜ õppeprorektor Missuguse ülikoolis kasutusel oleva hindega võiks hinnata kaugõpet?

Kevadel 2020 esmakordselt kaugõppele üle minnes ei olnud kõik õppejõud selleks valmis. Aasta hiljem oli aga näha, et kaugõpe toimib: paranesid õppejõudude oskused, lisandus tugiisikuid ja tehnilisi lahendusi. Tagantjärele hinnates võiks 2020. aasta kevadise kaugõppe hindeks panna C, aasta hiljem juba B.

Tartu Ülikoolis“, tugines õppeinfo­ süsteemi kvantitatiivsetele a­ ndmetele.

Võrreldi üliõpilaste õppeedukust (nt hindeid, akadeemilise puhkuse võtmist või õpingute katkestamist) ning tagasi­ sidet pandeemia mõjuväljas ja varase­ mal ajal. Arvestades kaugõppe üldist kehva mainet ühiskonnas, olid uuringu tulemused mõneti üllatuslikud.

Eestikeelsete üliõpilaste seas vähenes õpingute katkestamine, hinded parane­ sid märkimisväärselt ja suurenes ka lõ­ petajate osakaal üliõpilaste koguarvus.

Valgu sõnul on üks selgitus see, et üli­ kooli jõuavad ennast paremini juhtivad õppijad, kes kannatasid gümnaasiumis kaugõppe tõttu vähem. „Tublim osa õpilastest, kes ülikooli tulevad, on harjunud töötama iseseis­ vamalt, võrreldes varasemate lõpetaja­ tega,“ sõnab õppeprorektor.

Loomulikult pole kõik roosiline – keerukam oli kaugõppega hakkama saada osal esmakursuslastel ja välis­ üliõpilastel.

Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

Kaugõppes nähakse häid võimalusi. Kas ülikool jätkab sellega? Õpe ülikoolis tähendab enamat kui loengutes osalemist ja päriselt ülikool kaug­ õppele ei jää. Küll aga tõi see välja üliõpilaste erinevad soovid. Küsiti nii seda, miks juba ei tulda tagasi lähiõppesse, kui ka seda, miks kaugõppele üle ei minda. Võib-olla tulebki mõned töötavatele inimestele mõeldud õppekavad viia kaugõppesse ja võibolla lisandub selleks sobivaid õppekavasid. Samas näiteks strateegilise juhtimise tudengid – hõivatud juhid – väärtustavad suhtlemist ja keskendumist nädalavahetustel ning palusid kokkusaamiseks erandit, kui muu sessioonõpe oli distantsil.

Missuguse vastuse oleksite näiteks 10 või 15 aasta eest andnud ettepanekule viia ülikool osaliselt või täielikult eemaltõppele?

Oleme selleks valmistunud üle 20 aasta, mil tööle asus esimene haridustehnoloog ja saime esimese veebipõhise õpikeskkonna. Nüüdseks toetab iga valdkonda ka õppe­disainer ning tööl on e-õppe tugiisikud. Veebikeskkonnas saab kuulata loenguid ja teha eksameid, meil on olemas oskusteave, koolitused ja aastatepikkuse e-õppe kogemusega õppejõud. Kümne aasta eest olime kindlustundeni umbes poolel teel.

Loodetavasti naaseme ühel päeval varasema elukorralduse juurde. Missugusena näete ülikooli näiteks viie aasta pärast just õppevormi mõistes?

Katsetame veebipõhise õppeplatvormi Courseraga, st püüame lõimida kellegi teise poolt toodetud kvaliteetset sisu oma õppesse. Peame ise tegema seda, milles meie oleme parimad – eestikeelset interaktiivset õpet –, ning võtma mujalt seda, mis on seal tipptasemel. Teiseks kasvab tõenäoliselt surve ja valmisolek teha suuremas mahus veebiõpet töötavatele inimestele, olgu mikrokraadiprogrammide või täisõppe­kavadena. Kolmandaks oleme teiste Eesti ülikoolidega juba aastaid arutanud ingliskeelsete veebipõhiste õppekavade pakkumist ühise kaubamärgi alt valdkondades, millega oleme maailmas tuntud, nt IT või haridus, aga ka mujal. Ja neljandaks hakkab virtuaalne õpiränne toetama üliõpilaste füüsilist liikuvust, eriti lähedast koostööd tegevate ülikoolide vahel – meie puhul Enlighti võrgustikus, kus toimetame koos kaheksa ülikooliga.

24

TERVE VAIM

Võrdne kohtlemine loob

kollektiivis töörahu Võrdsest kohtlemisest kõneldakse märgatavalt rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi. Osa inimesi näeb selles väljast tulnud ideoloogia pealesurumist, teine osa nõustub, et rääkida tuleb.

TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee

Kas võrdne kohtlemine on rohkem jutuks seepärast, et meil on lisandunud nii välis­üliõpilasi kui ka -õppe­ jõude?

Piret Tatunts (PT): Minu arvates on need pigem meie enda tudengid ja noo­ red kolleegid, kes on selles k­ üsimuses nõudlikumad.

Raivo Valk (RV): Aga mõju on sel küll: kui ülikool on väljapoole­a­ va­tud, võib see põhjustada praktilisi ­küsi­musi.

Ma toon näite: kümneliikmelise töörühma ühe liikme emakeel on ingli­ se keel. Kohe tekib küsimus, kas räägi­ me koosolekutel inglise keeles. Kui me seda ei tee, tunneb üks inimene end tõr­ jutuna. Kui me seda teeme, võivad end häirituna tunda teised. Lahendus on, et asjad tuleb omavahel selgeks rääkida.

PT: Keeleseaduse kohaselt tuleb tähtajatu lepinguga töötajatel eesti keel omandada.

Võib-olla see ongi võimaliku vestlu­ se sisu: algul tõlgime ja aitame, aga juba umbes poole aasta pärast räägime oma

t­ ore­da kolleegiga kohviaparaadi juures eesti keelt.

See, kuidas inimene end orga­ nisatsioonis tunneb, on väga tähtis. Rollid on erinevad, vastutus on erinev, aga inimene peab tund­ ma, et teda ja tema tööd väärtustatakse – siis suudab ta ka pa­ nustada ja ülejäänud meeskonnaga pare­ mini kohaneda.

Foto: Pixabay.com

V

õrdne kohtlemine on tähtis, et ülikoolis oleks hea õhustik, ­rõhutavad vestlusringis ülikooli personali­arenduskeskuse juhataja Piret Tatunts ja peaspetsialist Raivo Valk.

TERVE VAIM

Foto: Jüri Luht

Kavas on rakendada võrdse kohtlemise nõustajaid

Tõnis Karki

TÜ akadeemiline sekretär Ülikooli jaoks on oluline nii üliõpilaste kui ka töötajate heaolu. Meil on aastast 2016 võrdse kohtlemise juhend, mis käsitlebki seda, kuidas konflikte lahendada ja menetleda. Oleme juhendit täiendanud, et oleks selgelt aru saada, kuidas ja kuhu pöörduda ning millise aja jooksul peaks kaebusi menetlema.

Meil on kavatsus rakendada igas valdkonnas ka võrdse kohtlemise tugiisik või nõustaja, kelle poole saaks pöörduda. Nõustaja ülesanne oleks kõrvalseisjana soovitada, kuidas edasi toimida, kasvõi seda, kuidas avaldus kirjutada.

Praktika on näidanud, et võrdse kohtlemise rikkumiseks võidakse pidada ka kõige tavalisemaid konflikte. Nõustajate ülesanne on aidata inimestel aru saada, millal on tegu teaduseetilise konflikti, millal õppe- või suhtlusprobleemiga ja millal võrdse kohtlemise alase konfliktiga. Muidugi tahaksime alati leida õiglase lahenduse, ja võimalikult kiiresti, sest lahendamata probleemid kipuvad tüsistuma. Arstiteaduskonna lõpetanuna võiksin vinduvat konflikti võrrelda olukorraga, mil paiset õigel ajal ei ravita: see võib lõhki minna. Õppejõu ja tudengi vahel võib konflikt tekkida näiteks selle pärast, et tudengi meelest on teda hinnatud valesti või temasse on rassi või kultuuritausta tõttu suhtutud ebavõrdselt. Teinekord võib selguda, et küsimus on siiski akadeemilises edasijõudmises. Ülikoolis esitatud kaebuste vähest arvu vaadates tundub mulle, et meil on võrdse kohtlemisega suhteliselt hästi.

Ahistamise definitsioon ütleb, et see peab olema korduv käitumine. Akadeemilise sekretärina soovitan väga selgelt märku anda, et teine pool ahistava tegevuse lõpetaks. Tudengid on öelnud, et kui teine pool on võimupositsioonil, on seda raske teha.

Aga siiski, ülikool on täis kõrgelt haritud täiskasvanud inimesi – kui sulle tundub, et sind koheldakse soo tõttu ebavõrdselt või ahistatakse seksuaalselt, siis peab meil tekkima julgus ka vastu hakata ja seda selgelt välja öelda. Lubamatu tegevus tuleb otsustavalt lõpetada, resoluutse hääletooniga öelda: „ Ära tee!“ Väga sageli aitab konflikti algpunkti tagasiminek ja lihtsalt asjade selgeks rääkimine. Kui toimunud on aga kuriteo tunnustega rünnak, on mõistlik pöörduda politseisse.

Akadeemilise sekretäri õnn või õnnetus on see, et kaebused jõuavad sageli minu lauale. Sõna-sõna-vastu-olukordades jäävad ülikooli käed seotuks – kaebuse kohta peavad olema tõendid. Veel: anonüümseid kaebusi on raske menetleda. Kui on mure, tasub kõigepealt arutada oma kolleegi või juhiga, või siis järgmise astme juhiga.

Arvan, et 99% juhte ülikoolis ei pelga oma alluvale öelda, et teatud käitumine ei ole lubatud. Mõnikord on tegemist kultuurilise või põlvkondliku erinevusega, millest tuleb lihtsalt rääkida. Aeg on vanad anekdoodid välja vahetada.

25

RV: On märgata, et eneseväljendus­ like väärtuste – sõltumatuse, valiku­ vabaduse, sallivuse, inimestevahelise solidaarsuse, vaba aja, sõprade ja soo­ lise võrdõiguslikkuse – tähtsus jär­ jest kasvab. Me kõik tahame end tööl hästi tunda.

Seepärast on ülikoolis ka iga-aas­ tane töörahulolu küsitlus, kus kaud­ ne indikaator on hea psühhokliima olemasolu. Ülikooli koondpilt näitab, et üheksa inimest kümnest tajuvad tööõhkkonda positiivsena.

Siiski on alati vastajaid, kelle jaoks see nii pole. Eks me kõik tahame tööta­ da organisatsioonis, kus keegi enda või teiste eripära tõttu ei kannataks.

PT: Me ei tohi tõrjuda inimesi see­ pärast, et meil on eelarvamus või me pole mõne asjaga varem kokku puutu­ nud. Kirev mitmekesisus püsib, kui me oleme üksteisega sõbralikud ja arutame läbi, mis on okei ja mis mitte.

Mida ette võtta, kui tunnen, et mind koheldakse ebavõrdselt?

RV: Kui tekib pingestatud olukord, peaks seda väljendama. Teinekord on loenguteski nii, et osa auditooriumist ei pane õppejõu nalja tähele, aga paar ini­ mest arutavad omavahel: tõsiselt, sellist asja ütleski? Siis peaks märku andma.

Teatud naljad või sõnavalik ei pruugi olla pahatahtlikud, aga võib olla põlv­ kondlik erinevus, keelekasutuse erine­ vus, ja nali ei tundu enam naljakas.

PT: See võib olla seotud ka inimese eelneva kogemusega. Kui kellegi naljad haiget teevad, võiks kohe öelda, et mul on sellega raske samastuda ja see puu­ dutas mind. Kõige lihtsam ongi väikse­ maid konflikte omavahel lahendada.

Oletame, et kolleeg jätkab ka pärast tähelepanu juhtimist oma häirivat käitumist. Mis oleks järgmine samm?

PT: Siis tuleb ikkagi juhi poole pöördu­ da. Ka kolleegid saavad siin abiks olla.

26

TERVE VAIM

­ ui me kõrvalt märkame, et teine tun­ K neb ennast mingis olukorras halvasti, tasub küsida: ma panin tähele, et teil juhtus midagi – mis sind häiris?

Koolis õpetatakse lastele, et kõ­r ­­­val­ seisjatel on väga oluline roll. „Ole­­te­mõ­ lemad armsad inimesed, aga ma näen, et läheb tuliseks – võtame korraks aja maha.“ Hea õhustik on meie kõi­gi­­vas­ tutus. Ei saa olla nii, et ma tulen hom­ mikul paha tujuga tööle ja annan kõigi­ le pasunasse.

RV: Jah, õhkonna hoidmine ei ole ­ai­nult juhi asi.

PT: Kui olukord aga kordub, tasub rääkida usaldusisiku või juhiga.

Siinkohal tuleks hoiatada, et kui rää­ kida ilma kõnealuse inimese juures­ oluta, ei lahenda see probleemi. Ka tema peab teada saama – siis on tal või­ malik oma käitumist muuta.

Inimeste isiksusetüübid on erinevad: mõni inimene on loomult uje ja tal on raske oma murest rääkida.

PT: Meil on olemas nii hingehoidja Tõnu Lehtsaar kui ka nõustamis­ keskus. Ülikoolis on ka terve hulk koolitusi, näiteks on väga populaarsed töötajate enesekehtestamise kursused, kus õpetatakse keerulistes olukorda­ des toime­t ulemist nii, et keegi kaota­ jaks ei jääks.

RV: Jaa, enesekehtestamine ja piiride seadmine oli eelmisel aastal hittkooli­ tus, kus osales kõigi ametite esindajaid, kuni professoriteni välja.

10. märtsil on tulemas kolmas ­vaimse tervise veebikonverents, kus teeme juttu õiglasest organisatsioonist, vaimsest tervisest ja võrdsest kohtlemi­ sest. Täpsemalt saab vaadata siseveebist ja sisekoolituskalendrist.

PT: Alati võib ka personaliarendus­ keskusele teha koolitusettepanekuid.

Olemas on kovisiooni­­rüh­­mad, kus saab arutada töösituatsioone ja sama tasandi kolleegid peegeldavad, millised võiksid mõne olukorra puhul olla lahendused.

Oletame, et ebamugavust tekitav käitumine jätkub. Kuidas anda asjale ametlik käik?

PT: Siseveebist leitavas võrdse koht­ lemise juhendis on samm-sammult kirjelda­tud, kuidas otsida lahendust olukorras, kus üks pool tunneb, et teda ei kohelda võrdselt.

Kahtlemata on alati õigus pöörduda akadeemilise sekretäri poole, aga ka siis minnakse tagasi konflikti alguspunkti­ ja kuulatakse ära mõlemad ­po­oled, sest kõigil asjaosalistel on õigus oma vaate­ nurk välja öelda.

Kui on raske, ära karda rääkida TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee

O

lgu märgitud, et lisa­vajadus on hariduslike erivajadustega ini­ meste endi eelistatud termin nen­ de kohta, kes vajavad elus optimaalseks toimetamiseks kohandusi. Kohandused võivad osutuda vajalikuks väga mitme­ sugustel juhtudel.

Tartu Ülikooli doktorant Sven Anderson ütleb, et kõige enam aitab tegelikult see, kui õppeained on juba algusest peale kujundatud erisuguste üliõpilaste vajadustele mõeldes. „Minu õpiraskuseks on düsgraafia-düsleksia

kergem vorm, mis mõjutab mu igapäe­ vast õppetööd,“ selgitab Anderson. „See on hariduslik erivajadus, mis ei kao.“ Düsleksiaga üliõpilastel on keeruli­ ne teksti lugeda ja mõnikord ka sellest aru saada: nad võivad lugedes näiteks sõnades häälikuid ümber paigutada või lugeda tagurpidi. Seetõttu võib düslek­ siaga tudeng vajada suurema ja selgema kirjaga eksamiküsimusi või võimalust teha eksam sülearvutis, kuhu on paigal­ datud kõnesünteesitarkvara, mis teeb tekstist kõne.

Kroonilisest haigusest tuleneva lisa­ vajaduse tõttu võib üliõpilasel olla kee­ ruline pidevalt loengutes osaleda. Ter­ vise ajutine halvenemine on tihtilugu

Foto: Anni Ulm

Läinud kevadel võttis senat vastu uuendatud õppekorraldus­ eeskirja. Selle kohaselt on üliõpilastel nüüd õigus küsida hariduslike eri- või lisavajaduste korral õppetöös kohandusi.

Sven Anderson

TERVE VAIM

RV: Hea oleks ka see, kui pöördu­ mise korral oleks olemas faktid, mida ­k irjeldada. Kui tunnen, et ­keegi l­ äheb üle piiri, küsin kõigepealt k­ olleegi käest, kuidas tema seda olukorda ­kõrvalt näeb. Võib näiteks selguda, et ühel konfliktipoolel on parasjagu elus keeruline olukord. Kui aga asi ­läheb­tõsiseks ja ebasobivast käitu­ misest on t­ õendid, tuleb ikkagi ob­ jektiivselt u ­ urida, mida on öeldud ja mida tehtud.

Kui on aga ette näha, et tuleb raske vest­­lus, kaasaksin kindlasti Tõnu Leht­ saare. Tunde taga, et toimub ebavõrdne kohtlemine, võivad olla väikesed olme­ lised situatsioonid, ent ka väga keeruli­ sed olukorrad, ja siis on suur vahe, kui­ das sekkuda.

Mida peaks tegema juht või õppe­ jõud, kelle juurde tuleb kolleeg või üliõpilane murega?

PT: Kuulama. Tuleb siira huviga kuu­ lata, mis juhtus, miks inimene end nii tunneb. Juht peab olukorda tajuma ja hindama. Kui see pole väga keeruline lugu, tasub istuda ühise laua taha.

Osa inimesi pidurdab pöördumast mõte „Kuidas ma lähen kituma?".

PT: Tunnistamine, et ma vajan abi, ei tähenda, et ma lähen kituma. Oma muret võib sõnastada teisiti: „Mul on üks teema, kus mul on vaja sinu arva­ must.“ Muidugi, kui läheme kolleegi kohta ütlema, et ta on seda, teist ja kol­ mandat, ehitame barjääre.

Täiendatud juhendisse on lisatud, kuidas samm-sammult tegutseda.

Kui inimesed on erinevatel võimu­ positsioonidel ja rääkida on ebamugav,

ette­arvamatu, mistõttu võib olla vaja paindlikkust auditoorses õppetöös.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega ­t udengil võib olla raskusi täht­aegade järgimisega. Siinkohal on abiks õppe­ jõu paindlikkus ja mõnikord ka ­võimalus esitada töö pikema aja jook­ sul. Ka e­ ksamitel võib kohandusi vaja olla. „Õpiraskused on rahvusvaheline mõiste, mida kasutatakse haridus­ likest erivajadusest rääkides,“ sõnab Anderson. „See on ka­sutusel näiteks CAE inglise keele testimisel. CAE tes­ ti on võimalik teha väga erinevate eri­ vajadustest tingitud õpiraskustega.“ Anderson ütleb, et tema jaoks pole probleem mitte niivõrd ­psüühiline erivajadus ja düsgraafia-düsleksia, vaid lahenduste leidmine koos­õppe­ jõududega. Ta on kogenud, et p ­ raktikas ei pruugi kõrgkooli läbimi­ne uue­ mast õpikäsitusest lähtuda. Samas on A ­ ndersoni sõnul ka üliõpilasel ­oluli­­ne mõista, et iga õppeaine eeldab ­varasemaid üldoskusi, millega ülikoolis

peab vajaduse korral lisaks tava­pärasele ­õppetööle tegelema. „Küsimus pole mitte niivõrd ­kohan­dustes, vaid ­õpiraskustega toime­ tulekus,“ ütleb Sven ­Anderson. „Peda­ googiliselt on hariduslike eri­vajadustega väga raske arvestada: eeldatakse, et õp­ pijad tulevad t­ oime, ning unustatakse ära kvaliteet. Ka andekus on hariduslik erivajadus, mis võib ­õppetöös avalduda hoopiski destruktiivselt.“ Anderson räägib, et tal on olnud abi ajapikendusest kirjalikel eksamitel, init­ siatiivist õppimisel ja juhendajaga koos­ töö tegemisel, samuti soovitustest läbida enne semestri­töid esinemis- ja kirjuta­ miskoolitusi. „Doktorandina­­aitab mind tugev koostöö ­toimetajaga,“ ütleb ta. „Õppejõudude teadmised, kuidas õpi­ raskuste teemal vastu tulla, on väga eri­ nevad. Olen rääkinud oma ­vajadustest ja võimalikest lahendustest, pidades silmas enamat kui ühe ­õppeaine läbimist.“ 2020/2021. õppeaastal võimaldati kohandusi õppetöös 19 üliõpilasele.

Vestlustes TÜ nõustamiskeskuse

27

tasub mõelda, kes võiks kollektiivis toeks olla ja aidata see asi jutuks võtta.

RV: Enda eest seismine või kollee­ gi toetamine on julge ja küpse ini­ mese tunnus.

PT: Kui juht ei leia lahendust, võib ta nõu pidada oma juhiga, kaasata abi­ jõude, kuni leitakse lahendus. Eks kummalised ajad on toonud kaasa ka uusi lõhestumisi: on ametikohad, kus saab töötada kodukontoris, ja need, kus ei saa. Täielikku ühetaolisust ei saa taotleda.

RV: Küll on aga oluline info liikumi­ ne. Mõnikord võib tunduda, et asjad on ebaõiglased, aga tegelikult on küsimus info toppama jäämises. Ma näen ka, et esmatähtis on luua keskkond, kus ini­ mesed tunnevad end hästi. Alati ei ole kõik võrdne, aga põhjendused peavad olema kättesaadavad ja läbipaistvad. eri­vajadustega üliõpilaste nõustajatega on mõnigi kord selgunud, et kõik lisa­ vajadustega tudengid ei soovigi kohan­ dusi. Tuleb läheneda juhtumi­põhiselt.

Lisavajadustega üliõpilaste sõnul teeb muret õppejõudude skeptilisus: kardetakse, et üliõpilasele tehakse ­kohandustega aine läbimine lihtsamaks.

Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse ­arvates aitaks kaasa, kui õppejõud, kes on pakkunud tudengitele kohandusi ja näinud see­järel häid tulemusi, jagaksid oma kogemusi nii nõustamiskeskuse kui ka teiste ülikooli töötajatega.

Mõistagi ei piisa ­lisavajadusega üliõpilasele haridustee lõpetamiseks ­ainuüksi ülikooli toest. Selleta oleks kõrg­haridust omandada aga veelgi kee­ rulisem. Ülikooli­ üliõpilas­esindajad ­lubavad ka tulevikus­ ­ligipääsetavama õppe­süsteemi ning ­lisavajadustega ­tudengite õiguste ja vajaduste eest ­seista. Kohandusi peaksid saama kõik, kes neid vajavad.

Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

28

ARVAMUS

Fotod: Andres Tennus

Inimlik suhtumine toetab erivajadusega üliõpilase haridusteed Maris Gertz Sille Sepmann

TÜ erivajadustega üliõpilaste nõustajad

H

ariduslike eri- või lisavajadustega üli­ õpilased saavad ülikoolilt tuge. See ei tähenda ebavõrdse eelise andmist, vaid paindlik lähenemine aitab vähendada takistusi, millega erivajadustega tudengid rinda pistavad.

Meil kõigil on mingi erivajadus, mõnel liht­ salt rohkem võimendunud kui teisel. On ini­ mesi, kes ei kannata lärmi; inimesi, kes vaja­ vad ülesande lahendamiseks rohkem aega või kardavad avalikku esinemist nagu tuld. Ei ole olemas mustvalgelt eristatavaid kategooriaid „erivajadus“ ja „mitte-erivajadus“: me kõik asu­ me kas skaa­­­la­ühes või teises otsas, ja enamasti hoopis kuskil keskel.

Võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse poole püüdlevad kõik demokraatlikud ühiskonnad.

Võrdne kohtlemine ei tähenda alati kõigi ühe­ sugust kohtlemist. See võib tähendada ka erisuste arvestamist, et ebavõrdsust vähendada. Kui me mõne rühma inimestega ei arvesta, võib rääkida

otsesest või kaudsest diskrimineerimisest. Siin tulevadki mängu kohandused lisa- või erivaja­ dustega üliõpilastele: kohanduste tegemine peaks korvama erivajaduse mõju õppija sooritusele ja muutma tingimused võrdsemaks.

Erivajaduse ametlikku definitsiooni Eestis ei ole. Ametlikus kontekstis saab rääkida puudest ja vähenenud töövõimest, kuid erivajaduse tähen­ dus on olemuselt laiem. Igal erivajadusega inime­ sel ei ole tingimata tuvastatud puuet või vähene­ nud töövõimet. On püsivaid erivajadusi, kuid on ka neid, mis muutuvad aja jooksul, on lainetava kuluga. Seetõttu on ka nende üliõpilaste õpi­ võime periooditi erinev.

Kui püüda erivajadusega üliõpilase olemust kokkuvõtlikult sõnastada, siis võib öelda, et eri­ vajadusega on üliõpilane, kes kogeb pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripära tõttu õppetöös raskusi ning kelle puhul saab häid tule­ musi toetada muudatustega ainekorralduses või õpikeskkonnas.

Haridus peab olema ligipääsetav

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni järgi pea­ vad riigid tagama puuetega inimestele ilma dis­ krimineerimiseta ja teistega võrdsetel alustel juurdepääsu üldisele kolmanda taseme hariduse­ le, kutseharidusele, täiskasvanuharidusele ja elu­ kestvale õppele.

Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõttest: kõigil õppijatel on õigus saada hari­dust vastavalt oma võimetele ja vajadustele.

Kaasava hariduse puhul luuakse osalusvõimalus kõigile üliõpilastele ning kohandused ei paku eri­ kohtlemist, vaid teevad võimalused kõigile õppi­ jatele kättesaadavamaks.

ARVAMUS

Nii saame kaotada ka erivajadusega sageli kaa­ sas käiva stigma, sest oleme juba eos loonud olu­ korra, kus kõik tunnevad end võrdväärsena ega pea paluma teistmoodi kohtlemist. Paljud kohan­ dused (loengute salvestamine, ligi­pääse­ta­vad õppematerjalid jne) ei toeta mitte ainult eri­ vajadusega üliõpilasi, vaid tulevad kasuks kõigile tudengitele.

Ligipääsetavuseks peetakse laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disaini, mille tulemus on kasutatav ja kättesaadav nii pal­ judele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Ideaalis ongi ainekursuste õppetöö planeeritud selliselt, et eraldi kohandusi pakkuda pole vaja. Reaalsuses ei pruugi see muidugi alati võimalik olla, kuid õppe­ jõud võib püüda ainekursuse töö üles ehitada nii, et kohanduste vajadus oleks võimalikult väike.

Mis täpsemalt on kohandused?

Kohandused on muudatused ainekorralduses või õpikeskkonnas. See tähendab, et nii õppekava, õpiväljundid kui ka aine sooritamiseks ette näh­ tud lävend jäävad samaks. Kohanduste tegemise

Kuidas taotleda kohandusi õppetöös?

Kohanduste taotlemiseks tuleb üliõpilasel pöörduda Tartu Ülikooli nõustamiskeskusesse eri­vajadustega üliõpilaste nõustaja poole. ● Lisavajadust tõendavate dokumentide ja vestluse põhjal selgitatakse välja, kas ja milliseid õpikeskkonna või ainekorralduse kohandusi üliõpilane vajab. ● Seejärel annab nõustaja oma hinnangu ning koostab loetelu kohandustest, mida üliõpilasel õppetöös tarvis on. ● Kohandussoovitused edastatakse õppejõule. Õppejõud pakub kohandusi võimalust mööda; kohustust neid üliõpilasele võimaldada siiski pole.

Kohanduste taotlemise süsteem tugineb lisavajadust tõendavatele dokumentidele ja nõustamisele. Seetõttu pole põhjust karta, et kohandusi küsitakse põhjendamatult: ei piisa vaid õppejõu poole pöördumisest ja suusõnalisest kohanduste küsimisest, vaja on ka tõendust lisavajaduse olemasolu kohta.

eesmärk ei ole erivajadusega üliõpilast ainest ­kergemalt läbi lasta, vaid luua tema raskusi arves­ se võttes tingimused õppimiseks. Millised need täpselt on, sõltub juba konkreetsest erivajadusest.

Näiteks vaegkuuljad ja üliõpilased, kellel on koordinatsioonihäirete tõttu raskusi kirjutamise või trükkimisega, võivad paluda õppejõul ­kan­da

Kohanduste tegemine peaks korvama erivajaduse mõju õppija sooritusele ja muutma tingimused võrdsemaks. mikrofoni, et kõnetuvastusseade või ­k irjutustõlk saaks õppejõu reaalajalise kõne muuta tekstiks.

Kroonilise haiguse tõttu palju puuduv üli­õpilane võib paluda õppejõul loengud salvestada või panna oluline materjal Moodle’isse, et infost mitte ilma jääda. Nende kohanduste tege­mine peaks olema kergesti korraldatav.

Kohanduste tegemisel on märksõna siiski mõistlikkus. Iga kohandussoovitus määratakse kindlaks koos erivajadustega üliõpilaste nõusta­ jaga. Nõustaja hindab, millised kohandused ai­ taksid üliõpilasel takistusi ületada, ja õppejõud rakendab soovitatud kohandusi olemasolevate võimaluste piires. Üliõpilase, nõustaja ning õppe­ jõu koostöös püütakse saavutada see, et erivaja­ dusega õppija saaks aine läbida, ilma et tema eri­ vajadus seda takistaks.

On erivajadusi, mille puhul on kohanduste tarvidus nähtavam kui mõne teise puhul, kuid järjest enam on üliõpilastel erivajadusi, mida ­palja silmaga ei näe, näiteks depressioon või ­ärevus­häire. See ei tähenda, et erivajadus puu­ dub või on välja mõeldud. Ka ei ole olemas võlu­ vitsakest, mis tooks kõigile ühesuguse ja kiire lahenduse.

Praegu pakub ülikool ­erivajadustega­ ­ü liõpilastele nõustamisteenust ning ­vaegnägijatele ja ­kuulmispuudega ­t udengitele abi­vahendeid. Samuti arendab ülikool ­ligipääsetavuse ­i nfo­süsteemi ja kohanduste ­ü leviimist õppeinfo­süsteemi. Liigume järjest roh­ kem selle poole, et luua keskkond, kus ü ­ liõpilase erivajadus ei piiraks ülikoolis õppimist.

29

PORTREE

Aastal 2019 sai Ruth Oltjerist 2% klubi esimene liige – see on kogukond arendusjuhtidest ja ettevõtjatest, kes investeerivad oma ettevõtte käibest 2% või miljon eurot aastas teadus- ja arendustegevusse.

Fotod: Olga Makina

30

PORTREE

31

Kellel on,

sellele antakse Pärast viit aastat Tartu Ülikooli nõukogu esimehena valiti Ruth Oltjer tänavu jaanuaris uuesti nõukogu juhtima. „Ühelt poolt on olnud uskumatult keeruline aeg,“ tunnistab ta. „Teisalt on aga olnud ka palju kordaminekuid ja tänuväärset koostööd.“

TIIA KÕNNUSSAAR tiia.konnussaar@ut.ee

­R

uth Oltjer on Eesti silmapaistvamaid ette­ võtjaid: 1997. aastal arstitöö kõrvalt asu­ tatud Chemi-Pharmist on saanud rahvus­ vaheliselt edukas farmaatsiafirma, mille tooted on nõutud pea kõigis maailmajagudes. See tähendab, et tootmine ja logistika peavad olema korralda­ tud nii, et enam kui 5000 suurklienti üle maailma ­rahul oleksid.

Arstiharidusega Ruth Oltjerit ajendas 1990. aas­ tate teisel poolel oma ettevõtet looma nõuka-­ aegsetest desinfektsioonivahenditest saadud tervise­häda. „Kui ma ülikoolis arstiks õppisin, keedeti ju kõik penitsilliinisüstlad läbi,“ meenu­ tab ta. „Protseduuride ruum oli harilikult arsti toa kõrval. Nii ma seal penitsilliiniauru sees olin ning oma astma ja allergia kätte sain. Cardiffis täiendus­koolitusel kogesin, et seal kasutatud va­ hendid ei tekitanud allergilisi reaktsioone.“ Ruth, kes töötas siis Magdaleena haiglas rasedate tera­ peudina ja Telliskivi Perearstikeskuses sisehaigus­ te arstina, hakkas neid vahendeid otse tootjalt oma arstipraksise jaoks tellima.

Kui sõbrad Eestis küsisid, et „oi kui head, kust sa said?“, tuli tellimusi suurendada. Ent kui ka Läti ja Leedu kolleegid samu vahendeid tahtma hak­ kasid, otsustas Ruth ettevõtte rajada. Aasta oli siis 1997, ja veel tükk aega töötas ta kahe koha peal, arsti ja ettevõtjana.

Noor arst kirjutas astmast raamatu ja alustas saadud honorari eest koostööd keemikutega, et hakata importimise asemel nüüd juba oma ette­ võttes tootma desinfitseerimisvahendeid, mis ei sisaldaks kahjulikke, sealhulgas kantserogeenseid

Teadsin peaaegu sünnist saati, et minust saab arst. Juba kolmandaks klassiks olid mul kõik käepärased meditsiiniõpikud läbi loetud. koostisosi. Koroonapandeemiani jäi siis veel ligi paarkümmend aastat. Uut tüüpi tooted äratasid huvi nii haiglates-kliinikutes kui ka restoranide köökides. Et lüüa läbi moslemimaade turul, tuli tooted taas ümber disainida, sest alkoholi sisal­ davaid vahendeid seal ei tahetud. Mõistagi nõuab eri taustaga inimestega ärisidemete ja lepingute ­sõlmimine – eriti patriarhaalse kultuuriga r­ iikides – häid diplomaadioskusi ja mõjukust. Ruthil ei paista kummastki puudu olevat.

Hingelt arst

Hinges tunneb Ruth end praegugi arstina. „­Mi­dagi pole teha,“ tunnistab ta naeratades. „Teadsin peaaegu sünnist saati, et minust saab arst. Olin paras rüblik ja sattusin­­­kukkumis­te ­tõttu mitu korda haiglasse, nii et see oli mulle­ ­tuttav keskkond. Mu vanaisa õde oli arst, temaga ­rääkisime päris palju ja arvan, et juba kolmandaks

32

PORTREE

klassiks olid mul käepärased meditsiiniõpikud läbi loetud. See oli lihtsalt nii põnev.“ Ruth õppis sisehaiguste arstiks, töötas õpingu­ te ajal haiglas ja spetsialiseerus pärast internatuuri Kaunases mitteinvasiivsele kardiokirurgiale. Sa­ mas on teda alati paelunud ka majanduse toimi­ mine ja ärimaailm. „Vanaisa oli mul kahe kõrgharidusega, sündi­ nud aastal 1900, ja mina ikka arutasin temaga, et majandus on ka huvitav, kas tasuks seda õppida.

Mispeale vanaisa vastas leebelt (naerab): „Mitte selle riigikorra ajal.““

Äri- ja akadeemilise maailma kõige olulisem erinevus on ehk see, et akadeemiline vabadus on minu jaoks püha.

Selle olen lapsepõlvest kaasa võtnud.

Sukeldunud Chemi-Pharmi arendamisse, kait­ ses Ruth talle omase põhjalikkusega 2001. aastal ülikoolis ärijuhtimise magistrikraadi. Äri- ja akadeemiline maailm on siiski k­ üllaltki erinevad – kui lihtne või raske oli ülikooli ­nõukogu juhtimist üle võtta? „Ma tulin tegelikult justkui koju, sest olen kas­ vanud õppejõudude perekonnas,“ vastab Ruth liht­ salt. Tema isa oli professor ja ema õppejõud, nii et lapsepõlves jagus tema ümber akadeemilisi ini­ mesi. „Kui ma käisin vanemate töö juures, tund­ sin, et õhk on teadusest, tarkusest, geniaalsetest ideeplahvatustest paks. Tuleb muidugi arvestada, et väljapaistvad inimesed on sageli suured isiksu­ sed, kelle arvamused tihti lahku lähevad. Nii et ülikool on tõeline diplomaatia kool “

Delta maja üle uhke

Ruth alustas Tartu Ülikooli nõukogu esimehena 2017. aastal, kui Haridus- ja Teadusministeerium ta nõukogu liikmeks esitas. „Juba esimesel koh­ tumisel arutasime väga olulisi teemasid, üks neist Delta maja ehitamine. Mõistsin, kui suurte sum­ made ja ambitsioonikate otsustega me peame tege­ lema ja kui suur on vastutus.“ Emajõel kullakarva toonides peegelduva ja üli­ õpilaste hulgas populaarse Delta maja ehitami­ sega loodud sünergia on miski, mille üle nõuko­ gu võib Ruthi meelest uhkust tunda. „Koos on

majandus, arvutiteadused ja matemaatika ning ­ statistika. Koos kõrvalasuva ettevõtlusmajaga ­tekitab see t­ ugeva loovenergia,“ ütleb ta. Oluliseks saavutuseks peab ta ülikooli arengukava aastani 2025, mille täitmiseks koostab rektoraat igal aastal üksik­asjaliku tegevuskava. „Ausalt öeldes, vaatamata sellele, et dekaanid ja rektoraat olid arvutused läbi teinud, ikka kont­ rollisin vaikselt ka Delta maja ehitust,“ muheleb Ruth. „Eks ta natuke déjà-vu-tunne oli, ehitasin samal ajal oma tehast.“ Mis on kõige suurem erinevus äri- ja akadeemi­ lise maailma vahel? „Kõige olulisem erinevus on ehk see, et akadee­ miline vabadus on minu jaoks püha,“ ütleb Ruth. „Selle olen lapsepõlvest kaasa võtnud ja see on see, millesse ma ei taha jõuliselt sekkuma hakata.

Ette­võttes saab ka käskude ja keeldudega läbi, kui väga vaja.“

Keeruline aeg

Üsna varsti pärast nõukogu esimeheks valimist ­a lgas ootamatuste jada, milleks keegi valmis pol­ nud. „Meid kõiki vapustas rektor Volli Kalmu kaotus,“ meenutab Ruth Oltjer. „Ma ei kujuta ette, mida ma oleksin teinud ilma aluspõhjata, mille rektor Kalm mulle enne lahkumist luua jõudis. Ta avas ülikooli vaadet mitte ainult ülikoolisiseselt, vaid ka -väli­­selt. Ta oli suurepärane mentor.“ Rektori k­ ohusetäit­jaks sai Tõnu Lehtsaar ja see­ järel valiti r­ ektoriametisse Toomas Asser. „Nii et mul on olnud võimalus ­nõukogu ­esimehena tööta­ da koos kolme suure­pärase r­ ektoriga,“ ütleb Ruth.

Pandeemia tähendas ülikoolile kogu õppetöö ümberkorraldamist. „Minu hinnangul saime sel­ lega väga hästi hakkama,“ ütleb nõukogu esimees. „Rektoraat ja õppejõud reageerisid uutele ­oludele väga kiirelt. Ja meie teadlased hakkasid teadusel põhi­nevatele seisukohtadele toetudes nõustama valitsust. Teadusnõukoja mõlemas koosseisus tee­ vad ilma just Tartu Ülikooli teadlased.“ Chemi-Pharmile tähendas pandeemia aga seda, et tootmismahtu tuli suurendada ja 2019. ­aastal valminud vastne tootmishoone jäi õige pea ­k itsaks: desotoodete tellimused üle maailma kas­ vasid peadpööritava kiirusega.

Innovatsiooni eestkõnelejana ei peljanud Ruth Oltjer ette võtta uudse SARS-CoV-2 antikehadel ­põhineva, veiste ternespiima baasil valmistatava

PORTREE

ninasprei tootmist, mille idee autor on akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Mart Ustav.

Ruthi sõnul ei saa teadlaste ja ettevõtjate koos­ töö tekkida iseenesest, selle nimel tuleb teadli­ kult tegutseda. Ülikoolis on selleks välja ­töötatud näiteks teadmussiirdepõige, mis tähendab, et ­teadlane saab töötada mingi aja väljaspool üli­ kooli: e­ ttevõttes, avalikus või vabasektoris, ilma et peaks teadlaskarjääri pärast muretsema.

Ent teadust ja innovatsiooni ei saa mõistagi olla ilma kõrghariduseta. Kõrghariduse r­ ahastamise läbirääkimistel ollakse praegu ligikaudu samas seisus nagu enne 2017. aastat, mil sõlmiti Eesti teaduslepe, millesse ka Ruth oma panuse andis. „Loodan, et jõuame selle mure ­lahendamiseni.

Püüan olla optimistlik,“ ütleb Ruth. „Ilma k­ õrgelt haritud ja tarkade inimeste ning ­teadmisteta me tulevikku küündivaid probleeme ei l­ ahenda. Ma arvan, et järgmised suured ülesanded ü ­ likooli ees ongi uute tervisetehnoloogiate l­oomine, ­infotehnoloogia arendamine ja rohepöörde ­läbiviimine.“ Olla ühtaegu kahel väga suure vastutusega ameti­kohal ei saa olla ülearu lihtne. Mis aitab töö­ mõtetest välja tulla? „Kui võimalus avaneb, käin suurima rõõ­

Chemi-Pharmi tootmishoone avamisel 2019. aastal osales ka president Kersti Kaljulaid.

muga ooperis,“ ütleb Ruth. „Arvan, et ma olen ­kolmveerandi Viini Rahvusooperi lavastustest ära vaadanud.“ Igal suvel võtab ta ette reisi Itaaliasse, et külas­ tada Verona vabaõhu-ooperifestivali. „Ja see elu, mis pärast etendust toimub – Verona linnaplatsil on öö läbi kohvikud avatud!“ kirjeldab ta. „Kord, kui vaatasime „Nabuccot“, tuli tugev äike, kuid ­ooper mängiti ikkagi lõpuni ja õhk oli muusikast tulvil. Kui kell viis hommikul hotelli j­õudsime, võeti meid šampanjaga vastu ja öeldi: teil oli fan­ tastiline ooperiõhtu, me juba kuulsime sellest!“ Lisaks muusikale võtab igapäevaseid tööpin­ geid maha õhtune jalutuskäik. „Tulen koju, võtan oma ja tütarde koerad ja käime abikaasaga metsa all jalutamas.“ Raamatutega on keerulisem, nendib Ruth. „Kaks viimast aastat on olnud nii pingelised, et üle paarikümne lehekülje korraga lugeda ei jõua. Küll loen üsna hoolikalt mõneti tavapäratut lektüüri – nimelt maailmas realiseerimata patentide üle­ vaateid. See on põnev lugemine, mis annab palju ­mõtteainet, kas kuidagi teistmoodi ka saab.“ Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

33

PÄRAST LOENGUT

Foto: Andres Tennus

34

Vilistlased andsid tulevastele üliõpilastele head nõu ka jaanuaris toimunud kõrghariduspäeval „Õpi Tartus“.

„Kui mitte sina, kes siis veel?“ Eelmisel aastal osales Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis rekordilised 260 i­nimest ehk ­130 ­mentori ja tudengi paari. Ülikool ootab ka tänavu kandideerima kõiki üliõpilasi, kes soovivad ­mentori toel aktiivselt oma tulevikku kujundada.

HELEN MARIA RAADIK TÜ vilistlane

M

arkus Väin ühines mentorlus­ programmiga 2021. ­aasta k­ evadel õigusteaduskonna ­kolmanda aasta bakalaureusetudengina. P ­ raegu õpib ta Tallinna Ülikoolis magistri­ astmes politoloogiat ning t­ öötab Välis­ ministeeriumi­ ­k liimadiplomaatia ja­­regionaalse koostöö büroos ­projektijuhina.

Markust innustas programmi kandi­ deerima soov leida viimaseks ülikooli­ aastaks praktikakoht, sest senistel otsin­gutel ei olnud teda edu saatnud. „Mõtlesin, et väga hea, siin on veel üks variant katsetada,“ ütleb Markus.

Praktikale mineku asemel kandi­ deeris ta aga edukalt tööle Välis­minis­ teeriumi ning tema elus algas eriti toi­ mekas ja põnev periood, mil mentorist oli rohkem abi, kui ta alguses lootagi oskas. Lisaks kooli lõpeta­misele ja uuel tööl alustamisele tuli tal leida aega, et anda välja oma teine romaan.

Noormehe sõnul tekitasid kõik tema toonased tegemised hulga küsimusi, mida oli väga kasulik mentoriga aru­ tada. „Ma tõesti vajasin tol perioodil tagasi­sidet ja võimalust vahetada mõt­ teid kellegagi, kellel on minuga sarna­ sed huvid ja silmaring,“ räägib Markus. „Mentor, kes on juba teinud ­midagi, mille sarnast sina tahaksid ka teha, saab oma kogemustega mõõtmatult abiks olla.“

Programmis viidi Markus kokku mentor Marja-Lisa Öbergiga, kes on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ­v ilistlane ning praegune Lundi Ülikoo­ li ­õppejõud ja teadlane. Markus õppis oma mentorilt palju ning ühiste h ­ uvide tõttu neil jututeemadest puudust ei ­tulnud. „Mind huvitab välispoliitika ja Marja-Lisat samamoodi, kusjuures ta oli omal ajal ka Välisministeeriumis praktikal,“ räägib ta.

Võrgustiku abil saab praktikale või tööle

„Mäletan, et ükskord olin meie Zoomi-kohtumise ajal tööl ja Marja-Lisa imestas: „Oi, kas need pole need­samad kollased kabinetiuksed, mis mul mee­ les on?“,“ jutustab Markus naerdes.

PÄRAST LOENGUT

Noormehe sõnul ulatusid tema ja men­ tori jututeemad õigusteaduse nüanssi­ dest ja välispoliitikast kuni kirjandus­ liku hobini.

Kuna Markus lõpetas toona bakalau­ reuseõpet, arutasid nad palju tuleviku üle. „Marja-Lisa oli mulle toeks nii töö­ le kui ka magistriõppesse kandideeri­ misel, luges üle mu motivatsiooni­k irjad ja esseed ning jagas näpunäiteid,“ kir­ jeldab Markus. „Tal on ­kandideerimise ja konkurssidega seotud ärevusele tõ­ hus vastulause: „Kui mitte sina, kes siis veel?“.“ Nüüd on see mõte Markusele eri olukordades kasuks tulnud.

Tudengi võimalus kohtuda kogenud spetsialistiga

TÜ mentorlusprogrammi koordinaa­ tori Kadri-Ann Mägi sõnul on prog­ rammis osalemine üliõpilastele hea võimalus oma suhtevõrgustikku laien­ dada ning saada tuge sihtide seadmisel ja saavutamisel. „Värskel tööellu astu­ jal on ju väga oluline teada, kuidas teda huvitavas sektoris värbamine käib või milliseid õppeaineid tasub valida,“ sel­ gitab Kadri-Ann. Mentorlusprogrammist võib l­eida ka lõputöö juhendaja ja praktika-

või töökoha. Kadri-Anni sõnul saa­ vad ü ­ liõpilased mentorilt suurt abi ka siis, kui viimane polegi seotud sama ­erialaga, kuid on hea kuulaja ning ­oskab õigeid küsimusi esitada.

2017. aastal alguse saanud ­mentorlus­programmis viiakse­ ­üliõpilased kokku mentoritega, k­ elleks on oma ala spetsialistid ja ülikooli ­vilistlased. Mentor ja üliõpilane lepivad ise kokku, kuidas ja millistel teemadel nad ­suhtlevad. Kõik osalejapaarid saa­ vad osa võtta ühistest seminaridest. Seni on mõlemad pooled hinnanud program­ mi väga heaks: tudengite antud kesk­ mine hinne on kümnepallisüsteemis 8, mentoritel 8,2. ­Kadri-Annil on hea meel, et üliõpilasi ja v­ ilistlasi kokku viies saab tugevdada ülikooli­ ­kogukonnatunnet.

Hea mentorlussuhte alus on usaldus ja professionaalsus

Markus leiab, et mentor saab tudengi­ le tagasisidet anda ja tema mõtteid pee­ geldada hoopis teisel tasandil kui pere­ liige, sõber, nõustaja või psühholoog. „Heas mentorlussuhtes kombineerib mentor nende kõigi parimad omadu­ sed: usalduse ja professionaalsuse,“ teab ta omast käest.

Tartu Ülikooli mentorlusprogramm Programmi saab kandideerida kuni 17. veebruarini aadressil https://ut.ee/ et/mentorlusprogramm. Osaleda saa�vad ka välistudengid ja -vilistlased.

Seminaridel on tagatud sünkroontõlge inglise keelde.

22. veebruaril toimub mentorite eestikeelse rühma esimene seminar, mis valmistab neid ette esmaseks kohtumiseks oma üliõpilasega ja tutvustab mentorluse põhimõtteid.

22. veebruaril toimub ka esimene üliõpilasi ettevalmistav seminar, mille korraldab Tartu Ülikooli nõustamiskeskus. Tudengitele tutvustatakse

mentorluse põhimõtteid ja nende rolli mentorlussuhtes ning räägitakse eesmärgistamise tähtsusest.

7. märtsil toimub mentorite ja üliõpilaste ühine avaseminar.

Mentoreid ja üliõpilasi ootavad kord kuus ühised seminarid arendavatel teemadel, mis puudutavad muu hulgas rahatarkust ja edu saavutamist.

Esinejate seas on näiteks ettevõtja ja investeerimiskoolitaja Kristi Saare ning loova eneseteostuse uurija ja koolitaja Harald Lepisk.

Programm lõpeb 9. juunil, kuid mentoriga võib edasi suhelda hiljemgi.

35

Tartu Ülikooli mentorlusprogram­ mis annavad üliõpilastele nõu mento­ rid, kes on läbinud spetsiaalse koo­ lituse. 2021. aastal korraldab ülikool seda koos Eesti Mentorite Kojaga, kelle e­ ksperdi juhendamisel saavad programmis osalevad mentorid iga­ kuisel s­ eminaril õppida, kuidas olla hea mentor.

Mentorite ja tudengite paarid moo­ dustatakse osalejate tausta ja huvide alusel. „Me teeme küll endast parima, et kõik mentorid ja menteed saaksid en­ dale paarilise, kuid kahjuks ei saa seda garanteerida,“ sõnab Kadri-Ann. „Paa­ rilise leidmine sõltub sellest, kas kandi­ deerija on ennast ja oma ootusi kirjel­ danud sellisel viisil, et oskame talle hea paarilise leida, ja loomulikult ka sellest, kas sobiv paariline on programmi kan­ dideerinud.“ Ta soovitab kandideerijatel end põh­ jalikult tutvustada: mida rohkem enda kohta avaldada, seda suurem on võima­ lus, et leitakse ootustele vastav paari­ line. „Lisaks võib üliõpilane märkida, kas ta soovib koostööd teha ka mõne teise eriala mentoriga, juhuks kui meil ei õnnestu teda tema eriala või vald­ konna mentoriga kokku viia,“ s­ elgitab Kadri-Ann. Enne osalemist oli Markusel kõhk­ lusi, et programmist võib k­ ujuneda ­midagi poolkohustuslikku, kui ­mentoriga ei teki klappi või huvid ja oo­ tused on erinevad. „Pole aga kahtlust, et ka need inimesed, kel muidu on vähe ühist, saavad teineteiselt palju õppida, kui mõlemad on avatult meelestatud,“ ütleb Markus.

Mentori ja juhendatava­­suhte s­ uurim väärtus on tema silmis v­ astastikune mõtestamine ja ­tagasiside. „Ma ei ­kujuta ette, et seda n ­ aljalt ­mujalt ­hankida saaks,“ leiab noormees.

Igal juhul julgustab ta tudengeid ­mentorlusprogrammi kandideerima. „Kasutage võimalust, kui pakutakse.

Kunagi ei tea, kuidas võib vedada.“

36

UUS PROFESSOR

Arhiiviallikad

lubavad tunnetada ajalugu isiklikult arhiivinduse professor

Uurimistöö sisu mõne lausega

Minu uuritav ajavahemik on 1860–1990. Arhiivinduse kui teadusharu eripära tõttu on kesksel kohal olnud Eesti aja­loo allikate tõlgendamine.

Rõhuasetus on olnud riigi või võimu ja indiviidi vahelistel suhetel ning tegutsemisstrateegiatel, eriti poliitilisest vägivallast, repressioonidest, sõdadest jmt tingitud oludes.

Teadustöö side igapäevaeluga

Inimene on kahtlemata üks keerulisemaid uurimis­objekte. Seistes silmitsi põimuvate poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, kiputakse tihti ära unustama inimlikke mikro­ tasandi tegureid või toimuva ajaloolisi dimensioone. Kõik uus on hästi unustatud vana ning mineviku õppetunde ei tohiks tulevikku kavandades alahinnata – ajaloolisest perspektiivist paistab hästi, kui keerukas on vanadelt normidelt uutele üle minna.

Uued professorid peavad pärast ametisse asumist avaliku inauguratsiooniloengu, kus nad tutvustavad oma teadusteemat.

Teavet loengute toimumise kohta leiab ülikooli veebilehelt ut.ee/inauguratsiooniloengud.

Mineviku uurimine Parim osa teadus- ja õppetööst

On suurepärane tunne panna käsikirjale punkt või rõõmustada juhendatava edukalt kaitstud uurimistöö üle. Need on aga siiski vaid lõpp-punktid. Nendeni jõudmiseks on vaja elu­tervet uudishimu, loomingulist õhinat ja hoogu. Tänapäevased olud lubavad arhiivis käia ja dokumentidega töötada küll ka kodust lahkumata, kuid see ei asenda minu jaoks tunnet, mis tekib lugemissaalis uue, seni kasutamata säiliku avamisel, mil segunevad ootused, paras ports teadmatust ja rõõm, kui peas keerelnud küsimused ühtäkki vastuse saavad.

Kõige põnevamad nähtused, mida uurida

Arhiivindus on üks kiiremini arenevaid valdkondi, mis on kantud hoogsast digitehnoloogia arengust, mõjutades omakorda ajalookultuuri ning meie suhteid minevikuga. Lisaks digiteerimisele tuleb tegelda ka arhiiviallikate „kõnelema“ saamisega ja see on minu jaoks kindlasti kõige põnevam. Rahvusarhiivi ühisloomeprojektid on pakkunud suurepärast võimalust kaasata arhiivikasutajaid andmekogude täiendamisse ja nende kasutatavamaks muutmisse. Selle töö tulemused rõõmustavad eri huvidega kasutajaskonda, alates kodukoha ajaloo ja perekonnaloo huvilistest kuni eri valdkondade akadeemiliste uurijateni. Nendest huvidest lähtudes algatasime 2019. aastal TÜ ajaloolaste ja keeleteadlaste ning Rahvus­arhiivi koostööprojekti, mille raames hakati ühisloome korras vallakohtute käsikirjalisi protokolle sõna-sõnalt ja võimalikult originaalitruult ümber kirjutama. Uute analüüsivõimaluste otsimine, tehisintellekti kasutamine, sh ajalooliste käsikirjaliste tekstide automaatse analüüsini jõudmine on kahtlemata suur proovikivi nii arhiivinduses kui ka digihumanitaarias tervikuna.

Foto: Andres Tennus

Aigi Rahi-Tamm

UUS PROFESSOR

37

Kasulik mõttetera Ajalugu on elu õpetaja – seda mõttetera on tihti korratud. Paraku on inimene üllatavalt kehv mineviku kogemustest õppija. Kiirustavas maailmas ei jää piisavalt aega mõtlemiseks, tegevuse mõtestamiseks või kogemustest õppimiseks.

Tasakaalustav hobi Fotod: erakogu

Hobid

Ajaloolased olla õnnelikud inimesed, sest nad saavad töö ja hobi ühitada.

Mõneti on see tõesti nii. Silmitsedes oma kirjandus-, kunsti- või kultuurikülastuste valikuid, tuleb tunnistada, et olen impulsse saanud teemadest, millega otseselt või kaudselt tegelen. Mõne riigi või paiga külastamisel õpin seda tundma ilukirjanduse, kunsti, söögi-joogi kaudu. Proovin alati ära käia raamatupoes, turul, surnuaial, mõnes kirikus ja koolis – see aitab ehedamalt rahvuslikke eripärasid tunnetada.

Uus või vana?

Ikka mõlemad.

Parim viis, kuidas puhata

Igapäevane töö

Liikumine, loodus, näpud mullas, perega koosolemine. Pärast oma rännuaastat 2019 Jenas ja Stanfordis, kus igapäevane pikk kõndimine sai harjumuseks, olen Tartus suuresti transpordi kasutamisest loobunud, kõndimine aitab tuulduda ja mõtetel settida.

Akadeemiline tõdemus

Soovitusi üliõpilastele

Reisimine on hea võimalus õppida ja vastupidi.

Mida peaks teadma arhiivinduse kohta?

Vaba aeg Hea nõu

Soovitan soojalt külastada arhiivielamuse saamiseks Rahvusarhiivi kodulehte (www.ra.ee), kus avanevad paljud põnevad algatused, ning lüüa kaasa ühisloomeprojektides. Ajalooliste dokumentide kõnetamine ja kättesaadavaks tegemine lubab tunnetada minevikku isiklikumalt.

Mida loengutes tähele panna?

Tööd ei tohi karta, uudishimul uuritava ainese vastu ei tohi lasta kaduma minna.

ARVAMUS

Kas teadlase ja ettevõtja rolli

saab ühitada?

Foto: Jüri Luht

38

Erik Puura TÜ arendusprorektor

V

ägagi sageli öeldakse teadlastele: te peate kaitsma oma intellektuaalomandit. Selli­ ne kohustus või eesmärgipüstitus ei näita aga kogu pilti. Jah, ülikoolis on intellektuaaloman­ di käsitlemise kord, mis kahtlemata peab olemas olema, kuid tarvis on silmas pidada ka suuremaid eesmärke.

Me kõik ju soovime, et Eesti majandus areneks.

Ka teadlastel on selle saavutamisel väga oluline roll. Ülikool aitab sadu Eesti ettevõtteid ja on ise loomas kümneid uusi ettevõtteid.

Mäletan, et oma doktoritööd kirjutades olin liiga tagasihoidlik, kinni tähtaegades ja

publitseerimisvajaduses, ning kohe kindlasti ei osanud ma oma töö ühiskondlikku ja praktilist tähtsust lahti mõtestada. Alles hiljem selgus, et saadud tulemustega õnnestus ära hoida võimalik­ ke põlenguid Maardu fosforiidikarjääri alal ning isegi rajada karjääri territooriumile prügila. Seega võib nüüd, 20 aastat hiljem, kindlalt öelda, et ise­ süttimiskindel tehnoloogia töötab.

Eesti majanduse edendamise kõrval on aga üks veel suurem soov: et kogu maailm areneks. Kui minu hea kolleeg Mart Ustav alustas ettevõtlusega, siis üldse mitte selleks, et äri teha, vaid eesmärgiga hoida tulevikus ära terviseprobleeme, mille all kannatas talle lähedane inimene.

Eesmärk olgu muuta maailm paremaks

Oleme liiga kinni mõtteviisis, et teadus ja ette­ võtlus on valikute küsimus. Ma arvan, et see ette­võtlus, mille arengut ülikool peaks toetama, kannab endas sama eesmärki mis teadus: muuta maailma paremaks ja lahendada ühiskonnas tek­ kivaid probleeme. Näiteks ei allkirjastaks ma üli­ kooli nimel koostöölepingut, mille eesmärk on ai­ data kasiinofirmal klientide sõltuvust suurendada.

Seega võiks iga teadlane ja doktorant, aga miks mitte ka juba bakalaureuse- ja magistriastme üli­ õpilane oma uurimistööd tehes lahti mõtestada, missugust kasu ühiskond ja majandus tema tööst

ARVAMUS

Mängu tuleb intellektuaalomand

Just siin tuleb mängu keeruline sõna intellek­ tuaalomand, mis ei tähenda lihtsalt mõnd ideed kellegi peas, vaid on õiguslik termin. See tähen­ dab, et inimene on oma töö käigus loonud näiteks leiutise, andmebaasi või algoritmi, või on tema valduses seni avaldamata oskusteave, mida ei pruugi olla mitte kellelgi teisel.

Et tegemist oleks intellektuaalomandiga, peab loodu olema kirja pandud paberile või salvestatud andmekandjale. Kui leiutiste puhul on ette näida­ ta ka intellektuaalomandi õiguslik kaitse patendi­ taotluste ja patentidena, siis seda tugevam on pro­ jekti unikaalsuse aspekt.

Majandusarengu seisukohalt on ülikooli in­ tellektuaalomandil mõte siis, kui see õnnestub võimalikult kiiresti suunata ettevõtlusse;

originaalsusel ja unikaalsusel põhinev konku­ rentsi­­eelis on siis juba ettevõttel. Ettevõtte jaoks on patendiportfellil mitmene ülesanne: omada teiste ettevõtete ees konkurentsieelist, vajaduse korral end kaitsta ja ka teisi rünnata. Ülikooli puhul an­ nab patendiportfell aga märku, et siin tehakse ette­võtlusega seoses midagi asjalikku.

Teadustulemuste puhul tuleb otsustada, kas need kiiresti publitseerida, taotleda patendikaitset, hoida kõik salajas ja suunata need ettevõtluskoostöösse või luua uus ettevõte.

Teadustulemuste puhul tuleb otsustada, kas need kiiresti publitseerida, taotleda patendikait­ set, hoida kõik salajas ja suunata need ettevõtlus­ koostöösse või luua uus ettevõte. Kunagi ei ole üht ainuvõimalikku mudelit, aga mida paremi­ ni on teadlane kursis ettevõtluse kaudu tulu tee­ nimise võimalustega, seda pädevamad on tehta­ vad otsused. Ülikool on viimastel aastatel loonud mitmeid programme, et ettevõtlusaktiivsust suurendada.

Eksperimentaalarenduse meede võimaldab ideid edasi arendada ning need prototüüpideks kujun­ dada. Hargettevõtete programm aitab luua uusi ettevõtteid. Ülikoolile kuuluv ettevõte UniTartu Ventures OÜ tegeleb ülikooli intellektuaalomandi suunamisega uutesse ettevõtetesse. Kõikidel juh­ tudel peavad lahenduse leidma ka võimalikud hu­ vide konfliktid.

Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

Foto: pixabay.com

võiksid saada. Loomulikult on väga suure osa teadlaste uurimistööde puhul need võimalused juba planeerimisstaadiumis käsitlust leidnud, kuid ehk saab mõelda veelgi laiemalt ja suuremalt?

Kui hästi on ühitatavad teadlase ja ettevõtja rollid? Jällegi ei maksa kinni olla stereotüüpides.

Tänapäeva teadlane on paraku otsekui rahasta­ misturgudel seilav ettevõtja: taotlused, projektid, aruanded, uued taotlused, uued projektid, uued aruanded … Ometi on ühed teadlased projektide taotlemisel edukamad kui teised. Tuleb läbi ham­ mustada, mida rahastaja ootab ja kuidas hindamis­ kriteeriumide järgi kõige rohkem punkte koguda.

Senised teadustulemused on sealjuures väga olulised, aga mitte ainult. Ideede originaalsus, värskus, kaasaegsus ja multidistsiplinaarsus män­ givad sageli samuti suurt rolli. Ning parim kinni­ tus originaalsusele on projekti suunatav unikaalne kaasavara, mida tõestatult ei ole kellelgi teisel.

39

40

TEADUS

Teadlased otsivad teraapilist abi

virtuaal­ reaalsusest Värsked uuringud näitavad, et psühhedeelikumide tarbimisest kontrollitud tingimustes võib olla abi depressiooni, ärevuse ja sõltuvushäirete ravis. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased katsetavad, kas virtuaalreaalsus võiks olla sobiv meetod, millega psühhedeelikumide teraapilist mõju ilma kõrval­ nähtudeta esile kutsuda.

D

oktorant Karl Kristjan Kaup, tea­ durid Kadi Tulver ja Madis Vasser ning nende juhendaja kaasprofes­ sor Jaan Aru korraldasid sügis­semestril esimesed katsed, et näha, kas virtuaal­ reaalsusest võib tõepoolest teraapilist abi saada.

Kognitiivteaduse ja masinnägemise teaduri Kadi Tulveri sõnul on esmaste andmete põhjal näha, et osal, kuid mit­ te kõigil katseisikutel tekib virtuaal­ reaalsuse (VR) elamuse käigus mitmeid isiklikult tähtsaid uusi arusaamu ja taipamisi. „12 katseisiku andmete pealt nägi­ me, et depressioonile viitavad sümp­ tomid, näiteks huvi kadumine, enese­ süüdistused ja võimetus rõõmu tunda, vähenesid vahetult pärast VR-kogemust ning olid esmase mõõtmisega võrrel­ des nõrgemad ka kaks nädalat pärast

katset,“ rääkis Tulver. Kaks päeva kest­ nud katsed koosnesid mitmest osast.

Uuenduslikud katsed

Esimesel päeval vestles iga osaleja klii­ nilise psühholoogiga, kes aitas hinna­ ta meeleolu ja püstitada mõne osalejale olulise küsimuse. Seejärel sai proovida VR-prille ja -keskkonda, et selle koge­ musega harjuda.

Teisel päeval läbis osaleja 10 minuti pikkuse lõõgastava meditatsiooni ja seejärel umbes tund aega kestva psühhe­deelse VR-kogemuse. Pärast seda arutas ta koos psühholoogiga, milliseid mõtteid ja tundeid see eba­ tavaline pildiline ja heliline elamus temas esile kutsus.

Psühhedeelse VR-i töötasid välja vir­ tuaalreaalsuse teadur Madis Vasser ja doktorant Karl Kristjan Kaup. Katsest sai Kaupi doktoritöö projekt. Ühiselt uuriti katse ettevalmistamiseks hulga­ liselt sõnalisi ja pildilisi kirjeldusi psühhe­deelsetest, meditatiivsetest ja müstilistest kogemustest. Samuti võeti

Foto: kuvatõmmis

MERILYN MERISALU merilyn.merisalu@ut.ee

aluseks teadus­uuringud, mis käsitlevad nende kogemuste fenomenoloogiat. „Kasutasime VR-i disainimisel audio­ visuaalseid ja narratiivseid elemente, mis annavad edasi ebatavalistele teadvus­ seisunditele iseloomulikke nähtusi, näi­ teks sünesteesiat, ego hajumist, sügavat ühtsus­tunnet ümbritsevaga ning aja ja ruumi taju muutusi,“ rääkis Kaup.

TEADUS

41

Virtuaalreaalsusprillidega kogeb katses osaleja ebatavalistele teadvusseisunditele iseloomulikke nähtusi ohutus keskkonnas.

Pakutav VR-kogemus imiteerib psühhedeelikumide põhjustatud visu­aalset tajuelamust, võimaldades VR-prille kandval inimesel näha erine­ vaid abstraktseid kujundeid ja värvilisi fraktaleid ning kogeda muu hulgas kos­ moses hõljumist. Näiteks VR-prillidega alla enda keha poole vaadates ei taju inimene oma keha ning väga kiiresti

läbi ruumi liikumise efekt tekitab tunde keha hajumisest või lahustumisest.

Kuna tegu oli esmase uuringuga, ei saa selle põhjal siiski lõplikke jä­ reldusi teha. Teadlaste sõnul pole veel selge, kas otsustavat rolli mängis just VR-kogemus või oli suur mõju medi­ tatsioonil, vestlusel psühholoogiga või hoopis niisama toredal elamusel, mis

aitas argirutiinist väljuda. Kadi Tulver kinnitas, et seda teemat uuritakse veel lähemalt, kuid rõõm on tõdeda, et algus on paljutõotav. „Vähemalt näeme, et suutsime tekitada turvalise keskkonna, millel on mitmeid sarnaseid tunnuseid psühhe­ deelikumide esilekutsutud teraapilise mõjuga,“ ütles ta.

TEADUS

Nimelt on psühholoogias tähelda­ tud, et psühhedeelikumide, näiteks LSD või psilotsübiini tarbimine soo­ dustab ahhaa­elamuse tekkimist. Isegi üsna argised ja ebahuvitavad ideed või­ vad selles seisundis tunduda tähtsate ja õigetena.

Ohutum raviviis

Olgugi et teraapia käigus võib jõuda ka teistsuguste arusaamadeni, on leitud, et just ahhaaelamuse tüüpi uued taipa­ mised jäävad inimesele kõige paremini meelde ja võivad seetõttu tuua kaua­ kestvamat kasu.

See võibki olla üks põhjus, miks psühhedeelikumide tarbimisel kont­ rollitud tingimustes on leitud ravi­ toimet näiteks depressiooni, ärevuse ja sõltuvus­häirete vastu. Avatud meele­ seisundis on uusi ideid kergem märgata.

Ei tohi aga unustada, et psühhedeeli­ kumide tarbimisega kaasnevad mitme­ sugused ohud. Nende manustamisega käivad kaasas erakordselt intensiivsed ja eriskummalised tajupetted, mille lahti­ mõtestamisel on tarvis asjatundja abi.

Karl Kristjan Kaupi sõnul toetavad tänapäevased teadusuuringud aru­ saama, et psühhedeelikumide tekitatav kogemus sõltub äärmiselt palju kesk­ konnast ja tarbija psühholoogilisest ette­valmistusest. Psühhedeelsed koge­ mused võivad ilma professionaalse ette­ valmistuseta osutuda ohtlikuks. Lisaks on nende kõrvalmõju iga inimese jaoks erinev ning mõnel juhul, näiteks kui perekonnas esineb skisofreeniat, on nende manustamine välistatud. „Virtuaalreaalsusega on võimalik luua ebamaiseid ja visuaalselt inten­ siivseid kogemusi, mis võiksid oma ole­ muselt sarnaneda psühhedeelikumide mõjul kogetuga. Samal ajal saame aga täielikult kontrollida, mida inimene näeb ja kuuleb, ning meil on olemas ka professionaal, kes aitab kogetut lahti mõtestada,“ viitas Kaup uuringu turva­ lisusele.

Kuidas tekib ahhaaelamus?

Foto: erakogu

42

Kadi Tulver

TÜ kognitiivteaduse ja masinnägemise teadur Vahel saabub vastus mingile küsimusele ootamatu arusaamisena: ahhaa­elamusena, kus tajume, et saame asjast aru või teame õiget vastust. Sageli peetakse seda loovmõtlemise ja probleemi­lahenduse saladuslikuks koostis­osaks.

Tihti kaasneb sellise elamusega meeldiv tunne ja kõrvaltvaataja võib sellest aimu saada nii, et probleemiga kimpus olnud inimene hüüatab äkitselt „ahhaa!“. Just seetõttu tuntakse seda nähtust ka teadusmaastikul enim ahhaa­elamuse nime all.

Psühholoogia valdkonnas on seda kõige lihtsam esile kutsuda nii, et inimesele esitatakse mõni keerukas probleem või mõistatus. Näiteks antakse ette kolm näiliselt väga erinevat sõna – nokk , münt , pulm – ning palutakse leida üks sõna, mis neid kõiki seob.

Sellise ülesande juures jääb lahendaja sageli mingi ootuspärase lahendus­v iisi lõksu. Näiteks tulevad pähe etteantutega kõige lähemalt seotud sõnad: lind, raha, kirik . Lahenduseni jõudmiseks tuleks aga leida kaugem seos. Kui inimene taipab, et

kõigi nende sõnade ette sobib näiteks kuld -, kogebki ta ahhaa­elamust: kuidas ma varem selle peale ei tulnud?!

Tegemist võib olla ka visuaalse ülesandega: näiteks on pildil hulk punkte, millest osa moodustavad ühe kindla objekti. Lahenduse leidmise teevad keeru­liseks ülejäänud punktid, mis on pildile loodud kujundi suhtes kõigest müra, kuid mida vaadates võib leida ka muid objekte. Sama toimib näiteks siis, kui otsime tähistaevast tähtkujusid.

Taipamine on tähtis osis ka psühho­ teraapias, kus uued arusaamad näiteks oma seniste käitumismustrite või mõne konflikti tagamaade kohta saabuvad samuti ahhaaelamuse kaudu. Ahhaa­ elamustest on räägitud ka eri meditatsioonipraktikate kontekstis.

Veelgi üllatavam on aga see, et vahel võib ahhaaelamus olla hoopis märk algavast psühhoosist: nimelt on alust arvata, et tihtipeale saabub skisofreenia esmane luul samuti just ahhaa­elamusena. Erinevalt lihtsalt loovast ideest on häirunud mõttemaailma puhul aga tegemist kahjuliku ja reaalsusest irdunud veendumusega.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased Kadi Tulver, Karl Kristjan Kaup ja Jaan Aru avaldasid koostöös Amsterdami teadlase Ruben Laukkoneniga eelmise aasta lõpus psühholoogia eeltrükiserveris PsyArXiv Preprints ülevaateartikli, kus ühendatakse eri vaated ja uurimis­ traditsioonid ning arutletakse ahhaaelamuse eelduste ja tagajärgede üle.

TEADUS

Sügissemestril kaitstud

doktoritööd

Tartu Ülikoolis kaitsti sügissemestri jooksul 50 doktoritööd. Teaduslikke teadmisi avardati nii humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste kui ka loodusja täppisteaduste valdkonnas. Juba kaitstud doktoritöödega saab lähemalt tutvuda Tartu Ülikooli repositooriumis DSpace. Kaitsmisele tulevad väitekirjad on olemas ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond MIRKO CERRONE kaitses semiootika ja kultuuri­­­

teooria erialal doktoritööd „Interspecies relationships: a zoo­semiotic analysis of human-ape communication“ („Liikide­vahelised suhted: inimeste ja inimahvide vahelise kommunikatsiooni zoosemiootiline analüüs“).

Liikidevahelises suhtluses tekivad vastastikku arusaada­ vad keeled, õpitakse kasutama uusi märke ning korduvad kohtumised toovad kaasa uusi tähendusi ja käitumist.

Inimese ja inimahvide vahelisele suhtlusele keskendu­ vas doktoritöös arendatakse ideed, et omailma mõistet tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka jagatud tähendusi.

Selline lähenemisviis võimaldab analüüsida eri liikide vahelist suhtlust, et parandada tehistingi­mustes peeta­ vate loomade heaolu. Juhendajad prof Timo Maran ja teadur Nelly Mäekivi, oponendid vanemteadur Matthew Chrulew (Curtini Ülikool) ja kaasprof Filip Jaroš (Hradec Králové Ülikool).

Fotod: Merilyn Merisalu

HELEN HINT kaitses üldkeeleteaduse erialal doktori­

tööd „From full phrase to zero: a multifactoral, form­ specific and crosslinguistic analysis of Estonian referential system“ („Fraasist nullini: eesti keele viitamis­ vahendite mitmefaktoriline, vormi­spetsiifiline ja keelte­ vaheline analüüs“). Selleks, et kuulaja juttu mõistaks,

peab kõneleja valima kellelegi või millelegi viitamiseks sobiva sõna või fraasi. Doktoritööst selgus, et eri keelte kõnelejad toetuvad eri viitamis­tavadele, mida kujunda­ vad keele grammatika, eri viitevahendite kasutussagedus üldiselt ning kõnesituatsioon ja kontekst. Eesti keele tüüpiliste viitevahendite kasutusmustrite selgitamiseks saab lähtuda nii fraasi kitsamast tüübist kui ka mitmest tegurist, mis võivad olla tähendus või kasutuskonteksti­ põhised. Juhendajad prof Renate Pajusalu ja kaasprof Elsi Kaiser (Lõuna-California Ülikool), oponent prof Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).

TIINA HOFFMANN kaitses semiootika ja kultuuri­

teooria erialal doktoritööd „La traduction cinémato­ graphique dans l’Estonie soviétique: contextes, pra­ tiques et acteurs“ („Filmitõlge Eesti NSV-s: kontekstid, praktikad, inimesed“). Taasiseseisvumise ajaks oli Eestist kujunenud Nõukogude Liidu subtiitertõlke eksperdi­keskus, muu hulgas tehti Eestis kõik venekeelsed vaegkuuljate subtiitrid. Kui vene keelde dubleerimisel tsenseeriti filmid ideoloogiliselt sobivaks, siis eestikeelset subtiitertõlget ei tsenseeritud. Doktoritöös tuuakse esile toonase filmi­tõlkija kohati kummalised töötingimused ja tõlkimisel kasutatud strateegiad. Tegu on esimese sel

43

44

TEADUS

teemal kirjutatud erialaülese monograafiaga. Juhendajad kaasprof Elin Sütiste ja prof Antoine Chalvin (INALCO, Prantsusmaa), oponendid prof Martin Barnier (Lyoni 2. Ülikool) ja vanemteadur Valérie Pozner (CNRS, Prantsus­maa).

17. sajandi religioossed otsingud ja luterluse probleemid ning kuidas mõjutasid need linna kiriklikku miljööd ja avalikku elu. Juhendaja kaasprof Enn Küng, oponent prof Jüri Kivimäe (Toronto Ülikool).

SILJA HÄRM kaitses religiooniuuringute erialal

content and implications of nativist claims. A philosophi­ cal analysis“ („Nativistlike väidete sisu ja järelmid.

Filo­soofiline analüüs“). Nativistlikud väited vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis on meie jaoks hea ja võimalik, ning mõjutavad ka praktilisi otsuseid.

Doktori­töös näidatakse, et eri teaduskontekstides võivad sõnad nagu kaasasündinud, geneetiline jmt tähendada väga erinevaid asju. Autor selgitab, miks kaasa­sündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad sõltuda organismi keskkonnast ja sellest, mida organism elutee jooksul kogeb. Juhendajad prof Daniel Cohnitz (Utrechti Ülikool) ja prof Bruno Mölder, oponent prof Ingo Brigandt (Alberta Ülikool).

doktori­tööd „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsed valikud usundiõpetuse õpeta­misel“. Doktoritöö tulemuste põhjal leiavad Eesti õpetajad, et usundiõpetus peaks lähtuma usu­vabaduse tunnistamise põhimõttest, arvestama religioosselt plura­ listliku maailmaga ega tohiks esitada ühtegi maailma­ vaadet õpilasele normatiivsena. Kuna Eesti koolides on usundi­õpetus valikaine, siis valdavalt pole õpilased lä­ binud ainekava kohast usundeid tutvustavat kursust ning õpetajad peavad selle ainesisu liitma oma töökavasse.

Probleeme on ka õpikute ja õppe­materjalide vähesusega.

Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent prof Martin Ubani (Ida-Soome Ülikool).

JANEK KRAAVI kaitses eesti kirjanduse erialal dok­

tori­­tööd „Transgressioon ja transgressiivsuse poeetika eesti nüüdiskirjanduses“. Alates 1990. aastatest domi­ neerivad mitme Eesti kirjaniku loomingus sotsiaalse tegelikkuse kujutamisel varem põlu all olnud teemad, nagu pornograafia, sõltuvuskäitumine, vägivald ja usu­ rüvetus, poliitiliselt provokatiivne käitumine, hullumeel­ sus, enese­tapp. Doktoritöö on omalaadne kaitsekõne reeglite rikkumist kujutavale kirjandusele ja kunstile, mida vaatamata vastu­olulistele reaktsioonidele võiks konteksti­teadlikumalt mõtestada ja lugeda. Juhendaja prof Arne Merilai, oponent kaasprof Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).

LEA KÕIV kaitses ajaloo erialal doktoritööd „Kiriku­

korraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas“.

Tallinna kiriklikus ajaloos oli 16.–17. sajand luterliku kiriku ülesehitamise ja kindlustamise ajastu. Poliitiline seotus Saksa-Rooma keisririigiga oli pärast Tallinna minekut Rootsi võimu alla katkenud, kuid linn püsis endiselt saksakeelse kultuuri mõjuväljas. Doktori­ töös uuriti näiteks seda, millest sõltus Rootsi kiriku­ poliitika Tallinna suhtes; millist vastukaja said Tallinnas

RIIN KÕIV kaitses filosoofia erialal doktoritööd „The

TRIIN KÄPP kaitses teoloogia erialal doktoritööd

„Kristlik väärtuskasvatus kristlikes koolides ning kristlike koolide roll Eesti ühiskonnas 21. sajandi algul“. Doktoritöö eesmärk on mõtestada Eesti kristli­ kes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide tähtsust 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlike koolide väärtuskasvatuses on kokku põimitud nii iseloomukasvatus kui ka ratsionalistlik kõlbluskasva­ tus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähakse terviklikuna õpilase ja kogu tema keskkonna suhtes. Juhendaja kaasprof Olga Schihalejev, oponent prof Bård Eirik Hallesby Norheim (NLA Kõrgkool, Norra).

LARISA MUKOVSKAYA kaitses vene keele erialal

doktoritööd „Выражение квантитативности в имени в русском и эстонском языках“ („Kvantitatiivsuse väl­ jendamine eesti ja vene noomenites“). Esemete nimetus­ tel võib olla mitmusevorm, kuid see, mis on ühes keeles kenasti tükikaupa loetletav, jääb teises keeles loetlemata.

Konkreetsed esemed võivad esineda mõnes tekstis mitte kui esemed, vaid kui substants või aine. Doktori­ töös selgitatakse näidete varal, kuidas sõna ainsuse- ja mitmusevorm on seotud sõna tähenduse, ümbritseva

TEADUS

teksti ja sellega, kuidas sõnastikus esitatud tähendus võib kõnes muutuda. Eesti ja vene keeles esinevate ainsuse- ja mitmusevormide mõistatusi ja paradokse pole varem süsteemselt võrreldud ega kirjeldatud. Juhendajad emprof Irina Külmoja ja prof Birute Klaas-Lang, oponendid em-prof Hannu Tommola (Tampere Ülikool) ja Jelena Kallas (Eesti Keele Instituut).

MARIIA NESTERENKO kaitses vene kirjanduse erialal

doktoritööd „Проблема женского литературного творчества в России в первой трети XIX в. Случай А. П. Буниной“ („Naiste kirjandusloomingu probleem Venemaal 19. saj esimesel kolmandikul. Anna Bunina juhtum“). 18. sajandi lõpus hakkasid Venemaal esile kerkima esimesed naiskirjanikud. Naiste tegelemine kirjandusega kutsus vene perioodikas esile ägedaid vaidlusi, muu hulgas naisliteraatide tegevuse talutavate piiride üle. Doktoritöös käsitletakse naiskirjanike osalu­ se tunnistamise protsessi poetess Anna Petrovna Bunina (1774–1829) näitel. Kriitikas ei pööratud tähele­panu Bu­ nina uuendustele luules, küll aga parodeeriti tema vähem õnnestunud teoseid. Tegu on esimese süsteemse uuri­ musega naiste kirjatöö probleemist 19. sajandi esimesel kolmandikul. Juhendaja lektor Tatjana Stepaništševa, oponendid lektor Irina Savkina (Tampere Ülikool) ja vanem­teadur Tatjana Kitanina (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut Puškini Maja).

ALEKSANDRA PAKHOMOVA kaitses vene kirjan­

duse erialal doktoritööd „Писательская стратегия и литературная репутация М. А. Кузмина в раннесоветский период (1917–1924 гг.)“ („Mihhail Kuzmini kirjanikustrateegia ja kirjanduslik reputatsioon varasel nõukogude perioodil (aastatel 1917–1924)“).

Kirjanik Mihhail Kuzmini mainet ja kirjaniku­strateegia dünaamikat käsitlevas teadustöös pööratakse erilist tähelepanu tema ühiskondlik-poliitilisele positsioonile ja esteetikale. Doktoritöös analüüsitakse suurt hulka Kuzmini ilukirjanduslikke ja kriitilisi tekste, kusjuures paljusid neist esimest korda. Uurimistöö näitab üht võimalikku viisi kirjanike kohanemiseks 20. sajandi uute kultuuriliste tingimustega ning toob selgust perioodi,

mida Kuzmini biograafias on kõige vähem uuritud.

Juhendaja Maria Borovikova, oponendid Lada Panova (California Ülikool Los Angeleses) ja lektor Gennadi Obatnin (Helsingi Ülikool).

MAARJA-LIISA PILVIK kaitses eesti keele erialal

doktoritööd „Action nouns in a constructional network: A corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian“ („Teonimed konstruktsioonide võrgustikus: korpuspõhine uurimus mine-deverbaal­ sufiksi produktiivsusest ja funktsioonidest viies eesti keele registris“). Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, tei­ salt aga aitavad need meil suheldes väljendada vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi.

Doktoritöö tulemused näitavad, et eri tuletus­liidete pro­ duktiivsus erineb oluliselt ka registriti: üldjuhul on kõigis registrites produktiivseim mine-liide, mis võimaldab reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimi­sõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus. Selgus, et kõigi tuletusliidete produktiivsus näib olevat suurem mitte­ametlikes registrites. Juhendajad prof Liina Lindström ja Petar Kehayov (Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool), oponent prof Jurgis Pakerys (Vilniuse Ülikool).

TRIIN TARK kaitses ajaloo erialal doktoritööd „Rahvus­

kuuluvuse tähendus riigi ja üksikisiku perspektiivist Eestist Saksamaale 1941. aastal ümberasunute elu­ looliste andmete põhjal“. Doktoritööst selgus, et üksik­ isikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks. Puudus ühtne arusaam rahvuste olemusest, rahvuse määramist takistasid ka kummagi poole pragmaatilised kaalutlused. Riikidel ei õnnestunud isegi seaduste kehtestamisega peaaegu kunagi rahvuse määramise kriteeriume soovitud määral rakendada.

Kuigi ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi oli vähe, oli üksikisiku valikutel riiklikule poliitikale märkimis­ väärne mõju. Juhendajad prof Tõnu-Andrus Tannberg ja Olev Liivik (Eesti Mälu Instituut), oponent Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).

45

46

TEADUS

Sotsiaalteaduste valdkond TAYFUN KASAPOGLU kaitses sotsioloogia erialal

doktoritööd „Algorithmic imaginaries of Syrian refugees: ex­ploring hierarchical data relations from the perspective of refugees“ („Süüria põgenike algoritmilised kujutlus­ pildid: hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“). Andmestumisel on üha suurem mõju igapäevaelule. Ka põgenikud puutuvad kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on vähe sõna­õigust selle üle, milliseid otsuseid nende eest ja nende kohta tehakse.

Süüria põgenike intervjuude ja lugude analüüsile tugine­ va doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andme­põhistes lahendustes on oluline arvestada põgeni­ ke arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav, algoritmi­põhine valitsemine. Juhendajad kaasprof Anu Masso (TÜ ja TTÜ), prof Veronika Kalmus, oponent dotsent Minna Ruckenstein (Helsingi Ülikool).

KRISTJAN KIKERPILL kaitses sotsioloogia erialal

dok­tori­tööd „Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks“ („Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvas­ tamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“).

Tähelepanu hajutatuse, emotsionaalselt laetud sõnumite ja tõerääkimise eeldamise koostoime tõttu on manipulat­ sioonirünnete ohvriks langemine üha süvenev probleem.

Petturid meelitavad kasu saamisega või ähvardavad kahju kandmisega, et suunata inimesi panema toime end kah­ justavaid tegusid. Mõned küberkurjategijad kohandavad oma sõnumite sisu nii, et need sobiksid saatmise hetkel päevakajalisse, näiteks Covid-19 pandeemia konteksti.

Juhendaja prof Andra Siibak, oponent dr Elisabeth Carter (Roehamptoni Ülikool).

TORMI KOTKAS kaitses haridusteaduse erialal doktori­ tööd „Designing, implementing and evaluating teaching and learning modules for promoting decision-making towards STEM careers“ („Loodusteadustega seotud karjäärivalikut toetavate õppemoodulite kavandamine, rakendamine ja hindamine“). Doktoritöös töötati välja loodus- ja täppisteaduste valdkonna karjääri­teadlikkust

toetavad õppemoodulid ning hinnati nende mõju põhi­ kooli õpilaste õpimotivatsioonile, karjääriteadlikkusele ja -valikutele. Selgus, et seesugune toetus aitas suurendada noorte karjääriteadlikkust, mis loob eeldused selleks, et karjäärivaliku otsuseid tehakse teadmiste, mitte ühis­ konnas levinud stereotüüpide põhjal. Juhendajad prof Miia Rannikmäe ja külalisprof Jack Barrie Holbrook, oponent prof Shu-Nu Chang Rundgren (Stockholmi Ülikool).

MAREN KRIMMER kaitses õigusteaduse erialal dok­

tori­­tööd „Protecting property rights through interna­ tional treaties but with constitutional brakes: the case of contemporary Russia“ („Rahvusvahelistel lepingutel põ­ hinev omandiõiguste kaitse konstitutsiooniliste piirangu­ tega: kaasaegse Venemaa juhtum“). Sellel, miks Venemaa ei täida rahvus­vahelisi lepinguid, on palju põhjuseid, muu hulgas omandiõiguse kontseptsiooni väljatöötamisega seotud probleemid Nõukogude Liidu järgsel Venemaal ning 1990. aastate keeruline erastamisprotsess. Doktori­ tööst nähtub, et kuna Venemaal õigusnorme ei austata, ei pruugi praegu kehtivad õigusaktid Venemaal omandi­ õigust piisavalt tõhusalt kaitsta. Juhendajad prof Lauri Mälksoo ja kaasprof Vladislav Starzhenetskiy (Moskva Majanduskõrgkool), oponendid em-prof Wolfgang Benedek (Grazi Karl Franzi Ülikool) ja dr. iur. Cindy Wittke (Regensburgi Leibnizi Ida- ja Kagu-Euroopa Uuringute Instituut (IOS)).

TAAVI LAANEPERE kaitses sotsioloogia erialal dok­

tori­tööd „Looking at the military service readiness of Estonian reserve soldiers through the prism of Bourdieu’s theory of practice“ („Eesti reservväelaste teenistusvalmi­ dus ja Bourdieu praktikateooria“). Eesti sõjalise kaitse alus on esmane iseseisev kaitsevõime ja NATO kollektiiv­ kaitse. Kuna esmase iseseisva kaitsevõime põhijõud on reservüksused, uuriti doktoritöös võimalusi, kuidas reserv­­õppekogunemiste osalus­määra tõsta. Reservväelase rahalised kohustused ning sellega seonduv perekonna ja tööandja toetus on reservteenistuse pika aja jooksul muutuva mõjuga. See eeldab paindlikkust reservteenis­ tusega seotud õigusraamistikus, kokkulepetes ja

TEADUS

läbi­rääkimistes. Samuti tuleb kasuks see, kui militaar­ väljal omandatud teadmisi ja oskusi saab rakendada ka töö- ja eraelus. Juhendaja prof Kairi Kasearu, oponent prof Teemu Tallberg (Soome Riigikaitse Kõrgkool).

TIINA MIKK kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd

„Päritavuse kriteeriumid ja päritavuse välistamise või­ malused digitaalse pärandi kontekstis e-konto näitel“.

Mis saab pilve salvestatud andmetest, e-kirjadest või suhtlusvõrgustiku sõnumitest pärast inimese surma?

Doktoritöös jõutakse eri teenusepakkujate tüüptingi­ musi ja seadusi analüüsides järeldusele, et digiteenuse pakkujal ei ole õigust keelduda pärija taotlusest võimal­ dada juurdepääsu pärandaja kontole. Lepingu päritavuse võib välistada teenuse­pakkujaga eraldi kokku leppides, kuid sellist kokkulepet ei saa sõlmida teenuse­pakkuja tüüp­tingimustes. Töö järeldusi saab üle kanda ka muu digitaalse vara pärimisele. Juhendaja prof Karin Sein, oponendid prof Anja Amend-Traut (Würzburgi Ülikool) ja kaasprof Urmas Volens.

NATALIIA OSTAPENKO kaitses majandusteaduse

erialal doktoritööd „Information, business cycles and monetary policy“ („Teave, majandustsüklid ja raha­ poliitika“). Makromajanduses on teabe roll ülioluline, sest see võib muuta seda, mida ootavad otsustajad tulevastest makromajanduslikest arengusuundadest ja rahapoliiti­ kast. Doktoritöös leiti USA tähtsamate ajalehtede artiklite analüüsi tulemusena, et üldsuse jaoks on olulisemad majanduse, pikaajaliste intressi­määrade ja eluasemega seotud teemad. Turuosalised pööravad tähelepanu ka rahapoliitikaga seotud meeleoludele ja uudistele, mistõttu kandub rahapoliitiliste teadete mõju üle pikaajaliste intressimäärade kaudu. Lisaks pöörab Föderaalreserv rahapoliitiliste otsuste tegemisel suurt tähelepanu tarbijaja inflatsiooniootustele. Juhendaja kaasprof Jaan Masso, oponendid prof Karsten Staehr (TTÜ) ja vanemteadur Povilas Lastauskas (Vilniuse Ülikool).

RENE RANDVER kaitses psühholoogia erialal

doktori­tööd „Parkinson’s disease and depression: brain mecha­nisms and non-invasive brain stimulation based treatment strategies“ („Parkinsoni tõbi ja depressioon: ajumehhanismid ja mitteinvasiivse ajustimulatsiooni

põhised ravistrateegiad“). Doktoritöös sisalduvate uuringute kokkuvõttena saab väita, et mitte­invasiivsed aju­stimulatsioonimeetodid, nagu korduv transkraniaalne magnetstimulatsioon, on tõhus Parkinsoni tõvega seotud depressiooni ravistrateegia, kusjuures võimalik on ka positiivne mõju teistele neuropsühhiaatrilistele problee­ midele, nagu ärevushäired või apaatsus. Seda sobib nii eraldi kui ka teiste meetoditega kombineerides kasutada ka raviresistentse depressiooniga patsientidel. Juhendaja prof Talis Bachmann, oponent prof Maria Pąchalska (A. F. Modrzewski nimeline Krakovi Akadeemia).

SEILI SUDER kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd

„Protection of employee privacy in the digital workplace“ („Töötaja privaatsuse kaitse digitaalsel töökohal“). Uued digirakendused ja nutiseadmed võimaldavad tööandjatel koguda hulgaliselt töötajate isikuandmeid, mis võib kergesti viia isikuandmete kaitse nõuete rikkumise ja privaatsust riivava käitumiseni. Doktoritöös leitakse, et invasiivsete jälgimistavade ja töösuhte poolte ebavõrdse positsiooni tõttu on vaja Euroopa Liidu tasandi õigus­akti, mis võimaldab töötajal keelduda privaatsust riivavast jälgimistehnoloogiast ja annab tööandjale juhiseid, mis tingimustel on töötaja jälgimine lubatud. Juhendajad prof Merle Erikson ja prof Andra Siibak, oponent kaasprof Marta Otto (Łódźi Ülikool, Poola).

TIIA-TRIIN TRUUSA kaitses sotsioloogia erialal

doktoritööd „The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society“ („Tsiviil- ja militaarsfääri lõimitus Eesti meessoost kodaniku vaatest“). Valdav osa Eesti meeste kokku­puudetest militaarsfääriga piirdub ajateenistuse läbi­mise ja mõne reservõppekogunemisega.

Tõenäoline on, et põimpunkte on üksjagu rohkem, kuid nende iseloom ei ole nii selgepiiriline ja kohe äratuntav.

Doktoritöös pakutakse välja tsiviil- ja militaarpõimikute analüüsi raamistik, mis võimaldab klassikalistest lähenemis­viisidest paremini esile tuua tsiviil- ja mili­ taarsfääri lõimituse ning erinevate põimikute olulisuse meessoost Eesti kodaniku elus. Juhendajad prof Kairi Kasearu, kaasprof Judit Strömpl ja teadur Avo Trumm, oponent dr Maren Tomforde (Bundeswehri Juhtimis­ akadeemia, Saksamaa).

47

48

TEADUS

Meditsiiniteaduste valdkond GEORGI DŽAPARIDŽE kaitses arstiteaduse erialal

doktori­tööd „Quantification and evaluation of the diagnostic significance of adenocarcinoma-associated micro­environmental changes in the prostate using modern digital pathology solutions“ („Adenokartsinoo­ mi mikro­keskkonna muutuste kvantifitseerimine ja diagnostilise tähenduse hindamine eesnäärmes, raken­ dades uuemaid digipatoloogilisi programmiarendusi“).

Eesnäärme adeno­kartsinoom on meestel diagnoositud pahaloomu­listest kasvajatest maailmas sageduselt teisel kohal. Doktoritöö käigus töötati välja avatud lähte­ koodiga programm Pathadin, mis õppis eristama ja analüüsima eesnäärme eri struktuure: näärmeid, närve, stroomat, rasva ja optilisi tühimikke. Doktoritöö tule­ mused näitavad selgelt, et masinõpe võib histoloogilistes ja teaduslikes uuringutes juba praegu abiks olla. Töö kirjelduses esitatud juhendeid saab kasutada eri kudedel.

See võiks julgustada patolooge kasutama arvutidiagnos­ tikat ning looma ja arendama oma mudeleid. Juhendaja kaasprof Ave Minajeva, oponent prof Ilze Štrumfa (Riia Stradinši Ülikool).

MARTIN PADAR kaitses arstiteaduse erialal doktori­

tööd „Enteral nutrition, gastrointestinal function and intestinal biomarkers in critically ill patients“ („Enteraal­ ne toitmine, seedetrakti funktsioon ja soole biomarkerid intensiivravihaigetel“). Organpuudulikkuse diagnoo­ simine ja ravi on üks intensiivravi nurgakividest, kuid seedetrakti puudulikkust pole piisavalt defineeritud ning diagnoosimine põhineb siiani peamiselt subjektiivsel kliinilisel läbivaatusel. Doktoritöös töötati eri markerite ja ravimeetodite uurimise kõrval välja nii kliinilises kui ka teadustöös vajalik kliiniline skoor, mida saab kasutada seedetrakti düsfunktsiooni hindaliseks ning mis põhineb seedetrakti sümptomite ja kõrgenenud kõhukoopasisese rõhu raskusastmete kombinatsioonil. Juhendajad prof Joel Starkopf ja kaasprof Annika Reintam Blaser, oponent prof Matti Reinikainen (Ida-Soome Ülikool).

PÄRT PROMMIK kaitses liikumis- ja sporditeaduse

erialal doktoritööd „Hip fracture rehabilitation during

2009–2017 in Estonia“ („Reieluu proksimaalse murru diagnoosiga patsientide taastusravi Eestis aastatel 2009– 2017“). Reieluu puusaliigese piirkonna murd on eakatel üks sagedasemaid ja raskemaid traumasid: Eestis saab sellise diagnoosi iga päev keskmiselt kolm-neli inimest.

Doktoritöös hinnati selle diagnoosiga haigete taastus­ ravi Eestis aastatel 2009–2017 ja selle vastavust rahvus­ vaheliste ravijuhiste soovitustele. Tulemused näitavad vajadust praeguse süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks, sest aktiivravijärgset füsioteraapiat ei saanud pooled hai­ ged, teiste vahel jagunesid füsioteraapiatunnid aga väga ebaühtlaselt. Puudulik taastusravi võib selgitada selle diagnoosiga haigete võrdlemisi suurt suremust alates kol­ mandast kuust pärast murdu. Juhendajad kaasprof Helgi Kolk, prof Aare Märtson ja prof Mati Pääsuke, oponent prof Morten Tange Kristensen (Kopenhaageni Ülikool).

KONSTANTIN RIDNÕI kaitses arstiteaduse erialal

doktoritööd „Implementation and effectiveness of new prenatal diagnostic strategies in Estonia“ („Uute sünni­eelse diagnostika strateegiate rakendamine ja nende efektiiv­suse hindamine Eestis“). Sünnieelsete sõeluuringute ees­märk on selgitada välja rasedad, kellel on suurem risk sünnitada kromosoomhaiguse või kaasa­sündinud arenguhäirega laps, ning pakkuda riskirühmale täpsustavaid diagnostilisi analüüse. Suure riski korral tuleb loote kromosoomhaigus kinnitada diagnostilise meetodiga. Doktoritöös leiti, et uuem kromosomaalne mikrokiibi­a nalüüs tuvastab DNA kadusid või lisakoopiaid kogu genoomi ulatuses 100 korda suurema lahutusvõimega kui klassikaline karüo­ tüpiseerimine, mis on seni olnud kromosoomhaiguste diagnoosimisel esmane vahend. Juhendajad prof Katrin Õunap ja kaasprof Tiia Reimand, oponent prof Eva Pajkrt (Amsterdami Ülikool).

SIIM SCHNEIDER kaitses arstiteaduse erialal doktori­

tööd „Risk factors, etiology and long-term outcome in young ischemic stroke patients in Estonia“ („Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegurid, etioloogia ja hilistulemused“). Viimase paarikümne aasta jooksul

TEADUS

on insulti haigestumus alla 55-aastaste seas märkimis­ väärselt kasvanud. See kasv on toimunud isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti arvelt. Ajuinfarkti haigestumuse suurenemist on seletatud muu hulgas sellega, et riski­ tegurite levimus on märgatavalt kasvanud. Uuringute tulemusena selgus, et keskmiselt viis aastat pärast insulti oli noorte patsientide hinnang oma elukvaliteedile mitte­ haigestunutega võrreldes oluliselt halvem ning noorte patsientide seas on vaja rakendada tõhusamat ennetust ja taastusravi. Juhendajad prof Janika Kõrv ja teadur Riina Vibo, oponent prof Halvor Næss (Bergeni Ülikool).

TUULI SEDMAN kaitses arstiteaduse erialal doktori­

tööd „New avenues for GLP-1 receptor agonists in the treatment of diabetes“ („Uued suunad GLP-1 retseptori agonistide kasutamises diabeedi ravis“). Hormooni GLP1 retseptori agonistid on laialdaselt kasutatavad diabeedi­ ravimid, mis lisaks veresuhkrutaseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Doktori­ töös uuriti, kas neid saaks kasutada Wolframi sündroomi korral tekkiva suhkurtõve raviks. Seni ei ole sel geneeti­ lisel haigusel spetsiifilist ravi ja dia­beedi tekkel kasuta­ takse tavaliselt insuliinisüste. Uuringu käigus loodud

loom­mudelis olid GLP1 retseptori agonistid tõhusad veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse kasutada neid Wolframi sündroomi ravis. Juhendaja prof Vallo Volke, oponent prof Troels Krarup Hansen (Aarhusi Ülikool).

RISTO VAIKJÄRV kaitses arstiteaduse erialal

doktoritööd „Etiopathogenetic and clinical aspects of peritonsillar abscess“ („Peritonsillaarse abstsessi etiopato­geneetilised ja kliinilised aspektid“). Periton­ sillaarne abstsess (PTA) on mäda kogunemine kurgu­ mandli ja ülemise neeluahendaja vahele. See on kõige sagedasem erakorralist hospitaliseerimist vajav haigus kõrva-nina-kurguhaiguste valdkonnas. Haiguse ravi seisneb abstsessi kirurgilises avamises ja sobivas antibak­ teriaalses ravis. Doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata PTA etiopatogeneetilisi faktoreid, haiguse kliinilist pilti ja võimalikke uusi viise haiguse ennetamiseks ja raviks.

Selgus, et PTA esmaseks raviks sobib penitsilliin ning et PTA, aga ka kurgupõletike ennetamisel võib kasu olla polüoolidest nagu ksülitool ja erütritool. Juhendajad prof Reet Mändar, kaasprof Priit Kasenõmm, teadur Siiri Kõljalg ja teadur Jelena Štšepetova, oponent prof Anne Pitkäranta (Helsingi Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond KOIT AASUMETS kaitses tehnika ja tehnoloogia erialal doktoritööd „The dynamics of human mitochondrial nucleoids within the mitochondrial network“ („Inimese mitokondriaalsete nukleoidide dünaamika mitokond­ riaalses võrgustikus“). Doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista mtDNA ja mtRNA omavahelisi seoseid mitokondri genoomi säilitamise kontekstis. Seejuures on väga oluline roll ka mitokondriaalsel dünaamikal, st lii­ tumisel ja jagunemisel, et tagada nukleoidide korrektne jaotumine tütarmitokondritesse. Mitokondriaalne dünaamika on omakorda tihedalt seotud endoplas­ maatilise retiikulumi ja mitokondri interaktsiooniga kohtades, kus lokaliseeruvad helikaasi TWNK sisaldavad replikatiivsed nukleoidid. Muu hulgas aitavad doktoritöö tulemused kaasa mtDNA säilitamisega seotud häirete tekkepõhjuste mõistmisele. Juhendajad Joachim Gerhold (Icosagen OÜ) ja prof Hannes Kollist, oponent prof Luca Scorrano (Padova Ülikool).

HINA ANWAR kaitses informaatika erialal doktori­

tööd „Towards greener software engineering using soft­ware analytics“ („Rohelisema tarkvaratehnoloogia poole tarkvaraanalüüsi abil“). Mobiilirakendused, mis ei tühjenda akut, saavad kasutajatelt häid hinnanguid.

Selleks, et muuta mobiilirakendusi energiatõhusamaks, on avaldatud mitmeid suuniseid ja tööriistu, mis on aga prototüübi­põhised ega sobi kõige jaoks. Doktoritöös pakutakse välja üldised kontekstilised suunised, mida võiks rakenduste arendamisel kasutada. Arendati välja tugitööriist ARENA, mis võib aidata koguda energia­ andmeid ja analüüsida Androidi rakenduste energia­ tarbimist, ning tugitööriist REHAB, mis võimaldab soovitada arendajatele energiatõhusaid kolmanda isiku võrguteeke. Juhendajad prof Dietmar Pfahl ja külalisprof Satish Narayana Srirama, oponendid lektor Luis Miranda da Cruz (Delfti Tehnikaülikool) ja prof Coral Calero Muñoz (Castilla-La Mancha Ülikool).

49

50

TEADUS

MANUEL CAMARGO kaitses informaatika erialal

doktoritööd „Automated discovery of business process simulation models from event logs: a hybrid process mining and deep learning approach“ („Äriprotsesside simulatsioonimudelite automatiseeritud tuvastamine sündmuselogidest: protsessikaevel ja süvaõppel põhi­ nev hübriidlähenemine“). Äriprotsessi simulatsioon on tehnika, mis võimaldab luua hüpoteetilisi stsenaariume ja hinnata teostuse tagajärgi virtuaalses keskkonnas ilma riskita päriselt ebaõnnestuda. Doktoritöös pakutakse välja uusi viise, kuidas luua simulatsioonimudeleid, mis kasutavad ette­võtete infosüsteemidest pärit andmete puhul korraga nii neuronvõrke kui ka protsessikaeve algoritme. Näiteks tööriist DeepSimulator ühildab avas­ tamistehnikad, tuginedes kaeveprotsessile ja süvaõppel põhinevatele generatiivsetele mudelitele. Selline hübriid­ meetod viib simulatsioonideni, mis peegeldavad uuritava protsessi dünaamikat praegustest võimalustest märksa paremini. Juhendajad prof Marlon Dumas ja kaasprof Oscar González-Rojas (Andide Ülikool, Colombia), oponendid prof Jorge Muñoz-Gama (Tšiili Paavstlik Katoliku Ülikool) ja dr Gabriel Pedraza (Santanderi Tööstus­ ülikool, Colombia).

HELI EINBERG kaitses hüdrobioloogia ja kalanduse

erialal doktoritööd „Non-linear and non-stationary relationships in the pelagic ecosystem of the Gulf of Riga (Baltic Sea)“ („Mittelineaarsed ja ajas muutuvad seosed Liivi lahe (Läänemeri) pelaagilises ökosüsteemis“). Kuigi on üldteada, et pikaajalised seosed mere ökosüsteemides on pigem harva stabiilsed ja lineaarsed, kasutatakse jät­ kuvalt mudeleid, mis ei suuda keerukamaid seoseid tuvas­ tada. See kehtib ka Läänemere kohta, kus mitte­lineaarseid ja ajas muutuvaid suhteid tuvastavate meetodite kasu­ tamine on hoogustunud alles viimasel kümnendil.

Doktoritöös saadud tulemused pakuvad uudset ja seniseid teadmisi ümber lükkavat teavet, mis on saavutatud komp­ leksse ja kohati uudse analüüsimetoodika rakendamisega.

Juhendajad dr Riina Klais-Peets (Keskkonnaministeerium) ja prof Henn Ojaveer, oponent vanemteadur Benjamin Planque (Norra Mereuuringute Instituut).

IAROSLAV IAKUBIVSKYI kaitses füüsika erialal dok­ tori­­tööd „Nanospacecraft for technology demonstration

and science missions“ („Nanosatelliitide kasutamine demonstratsioon- ja teadusmissioonidel“). Doktori­ töö autor on aidanud kaasa planeedimissioonide ja -missiooni­instrumentide miniaturiseerimisele, töötades välja missioonikontseptsioone ning arendades selliseid koormusi ja simulatsioonivahendeid, mis aitaksid kaasa pika­ajalisele eesmärgile uurida kosmost nanosatelliiti­ dega. Doktoritöös on käsitletud uuenduslikku kosmose­ reiside tehnoloogiat, mis võimaldab madalalt Maa orbiidilt kosmoseprügi eemaldada või kosmoses ilma kütuseta liikuda; kosmosekaamera arendust ning selle välja­töötamiseks arendatud simulatsioonitööriista SISPO. Juhendajad kaasprof Andris Slavinskis, kaasprof Mihkel Pajusalu ja prof Mart Noorma, oponendid dr Lorenzo Niccolai (Pisa Ülikool) ja dr Rauno Gordon (TTÜ).

IVO KUBJAS kaitses informaatika erialal doktori­tööd

„Algebraic approaches to problems arising in decent­ ralized systems“ („Algebralised lähenemised detsent­ raliseeritud süsteemides tekkivatele probleemidele“).

Doktori­töös vaadeldi kolme lähenemis­viisi, mis võimal­ davad vähendada edastatud andmete mahtu serverite ja kasutajate vahel. Uuritavad kommunikatsiooniproblee­ mid teisendati matemaatilisteks ja nende lahendamiseks rakendati algebrameetodeid. Nii täiendati andmete sünkroniseerimisel kasutatavat pööratavatel Bloomi filtritel põhinevat meetodit, näidati andmete edastamise teema all, et ühevooruline protokoll on andmevahetuse mõttes optimaalne ja mitme­vooruline protokoll vajab minimaalse arvu voorusid, ning saadi teada, et andmete sünkroniseerimise ülesande definitsiooni muutus lubab märkimisväärselt vähendada edastatud andmete mahtu.

Juhendaja kaasprof Vitaly Skachek, oponendid prof Tadashi Wadayama (Nagoya Tehnoloogiainstituut) ja prof Parastoo Sadeghi (Uus-Lõuna-Walesi Ülikool).

TEET KUUTMA kaitses füüsika erialal doktoritööd

„Galaxies and non-galactic baryons in cosmic fila­ ments“ („Galaktikad ja muu barüonaine kosmilistes fila­mentides“). Tänu teleskoopidega tehtud taeva­ ülevaadetele on saanud selgeks, et galaktikad ei asu üksteise suhtes juhuslikult, vaid eelistatud paigutuses.

Mõni neist on tihedates parvedes, mille vahel on pikad galaktikate ahelad, filamendid. Väheste galaktikatega

TEADUS

või ilma nendeta piirkondi nimetatakse tühikuteks.

Kui parvedes on suuremad ja vanemad ning tühikutes väiksemad ja nooremad galaktikad, siis filamendid on vahepealsed alad, kus leidub palju erinevaid galaktikaid.

Doktoritöö tulemusena leiti, et filamentides on galakti­ kad väiksema tähe­tekke aktiivsusega ja üldiselt hilisemas arengufaasis, kui ainuüksi keskkonna tiheduse põhjal võiks eeldada. Juhendaja kaasprof Antti Tamm, oponent dr Pasi Nurmi (Turu Ülikool).

settes ning peamise fosforit sisaldava mineraali, apatiidi settimiseks vajalike orgaaniliste substraatide olemas­ olu. Haruldaste muldmetallide ja ütriumi sidumine apatiiti toimub geoloogilisel ajaskaalal kiiresti ning ka väga noortel fosforiitidel on jälgelementide koostis algupärasest märkimisväärselt erinev. Juhendajad prof Aivo Lepland (TÜ ja Norra Geoloogia­teenistus) ja teadur Liisa Lang, oponent prof Graham Shields-Zhou (Londoni Ülikooli Kolledž).

VOLODYMYR LENO kaitses informaatika erialal dok­

LIVIA MATT kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia

toritööd „Robotic Process Mining: accelerating the adop­ tion of Robotic Process Automation“ („Robotprotsesside kaevandamine: robotprotsesside automatiseerimise kasu­ tuselevõtu kiirendamine“). Tarkvararobootika on kordu­ vate ülesannete automatiseerimise tehnoloogia. Praegune tarkvararobootika tava, mille abil tehakse kindlaks automatiseerimiseks sobivad rutiinsed toimingud, on töötajate intervjueerimine ja nende igapäevatöö vaatlemi­ ne. Selline meetod on aega­nõudev ja kallis. Doktoritöös pakutakse välja robot­protsesside kaevandamise tehnika, et avastada automatiseeritavaid rutiinseid ülesandeid ühe või mitme töötaja ja ühe või mitme tarkvararakenduse interaktsioonide salvestiste analüüsi põhjal. Doktoritöö raames välja töötatud tööriist teeb võimaluse korral valmis tarkvararoboti, mis on suuteline tegema rutiinseid toiminguid automaatselt. Juhendajad prof Marlon Dumas, kaasprof Fabrizio Maria Maggi (Bozen-Bolzano Vabaülikool), prof Marcello La Rosa (Melbourne’i Ülikool) ja vanemlektor Artem Polyvyanyy (Melbourne’i Ülikool), oponendid kaasprof Paolo Ceravolo (Milano Ülikool) ja kaasprof Carmelo del Valle (Sevilla Ülikool).

KAAREL LUMISTE kaitses geoloogia erialal doktori­

tööd „Phosphogenesis and REE+Y diagenesis of Recent and Paleozoic phosphorites“ („Fosfogenees ja haruldaste muldmetallide diagenees tänapäevastes ja paleosoilistes fosforiitides“). Töö peamine eesmärk oli välja selgitada fosfo­geneesiks vajalikud keskkonnatingimused ning ha­ ruldaste muldmetallide sidustamise ja ümberjaotumise mehhanismid. Fosfori settesse sidumise mehhanism ehk fosfo­genees on siiani olnud paljuski ebaselge. Doktoritöö tulemused näitavad, et fosfogeneesi levikut kontrollivad hapnikurikaste ja -vaeste tingimuste varieerumine

erialal doktoritööd „Novel isosorbide-based polymers“ („Uudsed isosorbiidil baseeruvad polümeerid“). Enamik praegu kasutusel olevaid plaste pärineb taastumatu­ test fossiilsetest allikatest, kuid see ei ole jätku­suutlik lahendus. Sobiv alternatiiv võiks olla biopõhised materjalid, mida saab toota näiteks maisist, suhkruroost või tselluloosist. Doktoritöös valmistati uued biopõhi­ sed ühendid ja polümeerid, mis lähtuvad jäiga kujuga dialkoholi isosorbiidi struktuurist, ning iseloomustati neid. Sarnaste tavapäraste plastidega võrreldes on neil väga head termilised omadused. Biopõhised materjalid võiksid kaasa aidata kestlikumate lahenduste rakenda­ misele tarbe­kaupade tootmises. Juhendajad prof Patric Jannasch ja kaasprof Lauri Vares, oponent René SaintLoup (Roquette’i Lestremi uurimiskeskus, Prantsusmaa).

OLIVIER ETEBE NONGA kaitses keemia erialal dok­

toritööd „Inhibitors and photoluminescent probes for in vitro studies on protein kinases PKA and PIM“ („Inhibii­ torid ja fotoluminestsents-sondid proteiinkinaaside PKA ja PIM in vitro uuringuteks“). Valkude fosforüülimist katalüüsivate proteiinkinaaside (PK) ebanormaalne ak­ tiivsus rakkudes on korrelatsioonis keeruliste haigustega.

Seetõttu teeb farmaatsiatööstus jõupingutusi, et regulee­ rida PK-de aktiivsust inhibiitoritega ja jälgida nende ak­ tiivsust luminestsents-sondidega. Uuringus konstrueeriti muteerunud PK suhtes kuuekordse selektiivsusega inhibiitor. Lisaks töötati välja luminestsentsmeetod, mil­ lega määrata PKAcβ-valgu kaubanduslike ja doktoritöö käigus loodud inhibiitorite afiinsust. Koostöös Oxfordi Ülikooliga tehtud röntgenstruktuur­analüüsi tulemusena saadi struktuurimudelid, millest lähtudes konstrueeriti lihtsustatud keemilise ehitusega ained, mida kasutati

51

52

TEADUS

PIM-i tuvastamiseks biokeemilistes lahustes ja bioloogi­ listes proovides. Juhendajad prof Asko Uri ja kaasprof Erki Enkvist, oponent Harri Härmä (Turu Ülikool).

LINDA ONGARO kaitses geenitehnoloogia erialal dok­

toritööd „A genomic portrait of American populations“ („Ameerika populatsioonide genoomne portree“). Koos esimeste rännetega võib Ameerika populatsioone vaadelda kui mosaiiki, mida on kujundanud mitmed populatsioo­ nide liikumised ja neile järgnenud segunemised, alates ko­ loniseerimisest ja Atlandi orjakaubandusest. Doktoritöös hõlmatud kolme uuringu ühine peateema ongi Ameerika populatsioonide genoomne ajalugu. Esimesed kaks käsitle­ vad rändeid, mis viisid Ameerika mandri esmaasustamise ja järgnevate populatsioonide liikumiseni. Kolmas uuring keskendub sellele, kuidas hilisemad ränded kujundasid segunenud Ameerika populatsioonide genoomset tausta.

Juhendajad teadur Francesco Montinaro, külalisprof Luca Pagani ja prof Mait Metspalu, oponent Cesar Fortes Lima (Uppsala Ülikool).

PEETER PAAVER kaitses keskkonnatehnoloogia erialal

doktoritööd „Development of alternative binders based on the oil shale fly ash“ („Põlevkivi keevkiht­põletuse lendtuhk alternatiivsete sideainete toormena“). Eestis tekib igal aastal miljoneid tonne põlevkivitööstuse jäätmeid, mis kuhjatakse 45 meetri kõrgusteks tuhaplatoodeks. Need jäätmed võiks võtta kasutusele viimastel aastatel maail­ mas populaarsust kogunud Portlandi tsemendile alter­ natiivsete lendtuha­põhiste side­ainetena. Erinevalt laialt levinud ränirikkast F-klassi tuhast ei ole meie kaltsiumi- ja väävlirikkad keevkiht­tuhad oma nõrkade tsementeerumis­ omaduste ja varieeruva koostise tõttu leidnud siiani laiemat kasutust. Juhendajad Martin Liira (TÜ ja Eesti Geoloogia­teenistus) ning prof Kalle Kirsimäe, oponent prof Miroslav Komljenović (Belgradi Ülikool).

VERONIKA PLOTNIKOVA kaitses informaatika erialal

doktoritööd „FIN-DM: a data mining process for the financial services“ („FIN-DM: finantsteenuste andmekaeve protsessi mudel“). Andmekaeve hõlmab reeglite kogumit, protsesse ja algoritme, mis võimaldavad ettevõtetel iga päev kogutud andmetest rakendatavaid teadmisi ammutades suurendada tulu, vähendada kulu, optimeerida tooteid ja

kliendisuhteid ning saavutada teisi eesmärke. Doktori­töös kohandati levinuimat andmekaeve ja -analüütika protses­ simudelit CRISP-DM esimest korda ka finants­teenuste sek­ toris. Juhtumiuuring ühes finantsteenuste organisatsioonis paljastas CRISP-DM-i protsessis 18 tajutavat puudu­jääki.

Juhendajad prof Marlon Dumas ja kaasprof Fredrik P. Milani, oponendid kaasprof Jennifer Horkoff (Chalmersi Tehnikaülikool, Rootsi) ja prof Longbing Cao (Sydney Tehnikaülikool).

ANNIKI PUURA kaitses inimgeograafia ja regionaal­

planeerimise erialal doktoritööd „Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data“ („Isiklike sotsiaalsete võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seosed mobiiltelefonide andmetel“). Elu ühis­ konnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil vahenda­ tud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kaasamist. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo ja asukohateave võimaldavad neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise liikuvuse seoste analüüsiks. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonna­liikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elupiirkonna rahvastikutihedus. Doktoritöö tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsust, näiteks etnilist segregat­ siooni või ligipääsetavust. Juhendajad kaasprof Siiri Silm ja kaasprof Anu Masso (TÜ ja TTÜ), oponent kaasprof Pnina Plaut (Iisraeli Tehnoloogiainstituut).

THOMAS SCHINDLER kaitses keskkonnatehnoloogia

erialal doktoritööd „Tree stem CH4 and N2O fluxes in various forest ecosystems“ („Puutüvede metaani- ja naeru­ gaasivood erinevates metsaökosüsteemides“). Metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlikud kasvuhoonegaasid, mille mõju kliimasoojene­ misele kasvab. Doktoritöös uuriti puutüvede CH4 ja N2O voogude rolli kahes parasvöötme kaldaäärses metsas Eestis ja Austrias Doonau jõe vesikonnas, troopilises palmisoos Amazonase madalikul Peruus ja troopilises vihmametsas Réunioni saarel. Seni tehtud vähesed uuringud näitavad puutüvede ja atmosfääri vaheliste CH4 ja N2O voogude suurt varieeruvust erinevates metsaökosüsteemides. Mõnes metsas võivad puutüvede ja -võrade gaasivood olla olulisim

TEADUS

osa nende gaaside kogubilansis, mis mõnikord muuda­ vad metsad süsiniku sidujatest selle allikaks. Juhendajad prof Ülo Mander, kaasprof Kaido Soosaar (TÜ ja Tšehhi Teaduste Akadeemia globaalsete muutuste uurimisinstituut) ja kaasprof Katerina Machacova (TÜ ja Tšehhi Teaduste Akadeemia globaalsete muutuste uurimisinstituut), oponent teadur Sunitha Pangala (Lancasteri Ülikool).

SIMONA SELBERG kaitses keemia erialal doktoritööd

„Development of small-molecule regulators of epitransc­ riptomic processes“ („Epitranskriptoomiliste prot­ sesside madalmolekulaarsete regulaatorite arendus“).

Viimasel kümnendil on kiiresti kasvanud huvi RNA modifikatsioonide vastu, mis reguleerivad organismides geeniekspressiooni. Doktoritöös rakendati arvutipõhi­ seid molekulaarmodelleerimise meetodeid inhibiitorite leidmiseks RNA m6A metüleerimise ning demetülee­ rimisega tegelevatele ensüümidele. Töös käigus avastati unikaalsed aktivaatorid ning leiti inhibiitorid kahele m6A demetülaasile. Arvutipõhiselt leitud ühenditel mõõdeti inhibeerimise või aktiveerimise aktiivsus ning afiinsus kõigi uuritud ensüümvalkude korral. Kõik leitud aktiivsed ühendid võivad olla lähtepunkt uute ravimikandidaatide väljatöötamisel. Juhendaja prof Mati Karelson, oponent kaasprof Anna Kula-Păcurar (Krakówi Jagelloonide Ülikooli Małopolska biotehnoloogiakeskus).

EVGENII STRUGOVSHCHIKOV kaitses materjali­

teaduse erialal doktoritööd „First-principles studies on rare-earth metal-hydride-based smart materials“ („Haruldaste muldmetallide hüdriididel rajanevate nuti­ materjalide esmaste printsiipide uuringud“). Doktoritöö tulemused on oluliselt täiendanud haruldaste muld­ metallide oksühüdriidide materjaliomadusi käsitlevat teadmiste baasi, sest on tuvastatud nende materjalide elektrooniliste, elastsete, elektriliste ja optiliste omaduste mikroskoopilise olemuse üksikasjad. See võimaldab meil mõista, kuidas nende omadused ja funktsionaalsed ka­ rakteristikud võivad olla tingitud eri keemilistest ja füü­ sikalistest teguritest. Lisaks pakuti töös välja võimalikud stsenaariumid selleks, et prognoosida ja projekteerida perspektiivseid funktsionaalsete omadustega oksühüd­ riidmaterjale, mida saab seejärel kasu­tada kaasaegsete optiliste ja elektromehaaniliste seadmete arendamisel.

Juhendajad teadur Aleksandr Pištšev ja prof Smagul Karazhanov (Norra Energiatehnoloogia Instituut), oponendid prof Peter Kratzer (Duisburg-Esseni Ülikool) ja dr. habil. phys. Juris Purans (Läti Ülikool).

KERTU TIIRIK kaitses keskkonnatehnoloogia eri­

alal doktoritööd „Antibiotic resistance in connec­ ted engineered and natural aquatic environments“ („Antibiootikumi­resistentsus omavahel seotud tehislikus ja looduslikus veekeskkonnas“). Antibiootikumid on kõi­ ge olulisemad bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks mõeldud ained, kuid kõigi antibiootikumide vastu tekib bakteritel ühel hetkel resistentsus. Üks peamisi teid, kui­ das resistentsus tehis­keskkonnast looduslikku kesk­konda pääseb, on reoveepuhastusjaamade heitvesi. Doktoritöö tulemustest selgus, et reoveepuhastusjaamal on kõige suurem mõju vahetus läheduses olevale veekeskkonnale.

Samas oli juba 3,7 km eemal jõe bakterikooslus võrreldav puhastist ülesvoolu jääva alaga. Siiski tuleb arvestada, et Lääne­mere keskkond on antibiootikumiresistentsus­ geenide reostuse suhtes väga tundlik. Juhendajad prof Jaak Truu ja teadur Hiie Nõlvak, oponent prof Per-Eric Lindgren (Linköpingi Ülikool).

GERT VEBER kaitses maastikuökoloogia ja kesk­

konna­­kaitse erialal doktoritööd „Greenhouse gas fluxes in natural and drained peatlands: spatial and temporal dynamics“ („Kasvuhoonegaaside voogude ajaline ja ruumiline käik looduslikes ja kuivendatud soodes“).

Soodel on kaalukas osa kliima reguleerimisel, tulvade leevendamisel ning bioloogilise ja maastikulise mitme­ kesisuse säilitamisel. Looduslikud sood seovad õhust süsinikuühendeid ja talletavad need turbas, sest kesk­ kond on veega küllastunud. Soode kuivendamine on muutnud sood aga olulisteks kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) allikaks. Doktoritöös selgus, et intensiivne turbaalade majandamine muudab mulla süsiniku-­ lämmastikutasakaalu, suurendab CO2 ja N2O voogusid ning nende varieeruvust. Kui toitainevaestes rabades on N2O vood hoolimata kuivendusest väikesed, siis siirde­ soodes, kus mulla lämmastikusisaldus on suurem, on need ligi kümme korda suuremad. Juhendajad kaasprof Ain Kull ja prof Ülo Mander, oponent prof Klaus Holger Knorr (Münsteri Ülikool).

53

54

RÄNDAJA

„Tahtsid seiklust? Näe, võta!“ ehk Kuidas ma Solaride’iga Marokos ja Itaalia maffia autotöökojas käisin ... Ja siis ma istusin seal, Genova äärelinna täiesti suvalises auto­töökojas, ja olin üsna veendunud, et kui ma hommikul tagasi tulen, on Solaride Itaalia maffiale tükkideks müüdud. Peas kajas mõte „... ja mitte mingil juhul ei tohi sa mainida, et meil on Tesla akud!“.

SANDRA RAJU TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant, Solaride’i meeskonna sotsiaalmeedia mentor

T

ol hetkel tundus mu Marokos läbi põetud kõhuviirus sama väi­ ke probleem nagu tõkked Ras­ mus Mägile. Samas, kui sa pole tahtnud seikluse jooksul vähemalt kolm korda nutma hakata, siis kas sa üldse saad sel­ le kohta öelda seiklus?

Kõik sai alguse 2021. aasta augusti­ kuus ettepanekust „Kuule, ma siin kor­ ra mõtlesin ... Kas sa oleksid nõus tiimi­ ga Marokosse kaasa minema?“.

See heade mõtete linnast minuni jõudnud kõne tuli Solaride’i lõpu­ bossi Kristel Leifi telefonist. Olin üht­ aegu üllatunud, liigutatud ja segaduses, aga peaasjalikult põnevil. Eeskujuliku tudengina oli tol hetkel mu peamine mure see, kas ma ikka koolist puududa tohin, ja kui puudun, siis kas saan ise­ seisva õppega hakkama. Võtsin vastu otsuse, et saan.

Iga tiimiliige teadis ette, et Maroko võistlus paneb meid proovile nii füüsi­ liselt kui ka vaimselt. Põhitiim oli auto

ehitamise ajaks garaaži praktiliselt sisse kolinud ja Wolti kullerid teadsid juba täpselt, kellele mida tuua. Väsimuse tu­ luke väreles kõigi silmis, aga südames põles kordades kuumemalt soov minna võistlema.

„Teeme ära, no matter what!“

Me polnud viimase päevani kindlad, kas ikka on Marokosse minek, aga lõ­ puks pandi auto treilerile ja meeskond lennukile.

Jõudsin Marokosse teistest kolm päeva hiljem. Minu töö oli toetada mentorina meediatiimi, aga kuni kohale­jõudmise päevani polnud mul aimugi, millised ülesanded mind veel ees ootavad.

Solaride’i esimene staap oli Maroko läänerannikul Agadiri linnas, kus oli lääneliku elustiili kõrval näha ka päris autentset Marokot. Turistide vastu ol­ lakse seal maal lahked ja meie eriskum­ malise välimusega päikeseauto võeti imetlusega vastu nii Agadiris kui ka igas järgmises Maroko linnakeses.

Auto jõudis Tartust Agadiri möö­ da maad ja merd. Ooteaja sisus­tasime võistluse logistilise poole planeeri­ misega: harjutasime saateautodega

Foto: Berta Kisand

RÄNDAJA

55

kolonnis sõitmist, autodevahelist käsk­ luste andmist, möödasõite ja muud.

Terve meeskond oli end väga hästi ette valmistanud ja minu silmis läks meil suure­päraselt, arvestades, et 90% meist polnud kunagi kolonnis sõitmist prak­ tiseerinud ning eri autodes üksteisega suhtlemist olime näinud vaid filmidest.

Korraldajate antud rajakaart oli küll detailne ja hästi koostatud, aga kui näed käsklust stiilis „Next to big camel take left“, siis paneb see kibekiirelt te­ gutsema, et igas autos oleks töötav tele­ fon, mis ka Google Mapsi välja veaks.

Noh, igaks juhuks, kui see big camel on ehk lõunapausile läinud.

Kuna raadiosaatjad on Marokos üld­ juhul keelatud kraam – võistluse ajaks tehti osalejatele mööndused –, toimusid meie esimesed harjutamised Facebooki Messengeri grupikõne kaudu. Saime üsna kiiresti aru, et meie lennujaamast ostetud ah-need-on-ju-täiega-okeid Orange’i kõnekaardid meid mägede va­ hel palju ei aita, mistõttu tuli kiirkorras hankida uued.

Liivatormid ja imelised inimesed

Eesti esimese päikeseauto Solaride'iga Marokos võistlemas käinud Sandra Raju võtmas üles kaadreid sotsiaalmeedia jaoks.

Meie võistlus kestis kokku viis päeva.

Liikusime kolonnina Agadirist välja ning sõitsime iga päev 8–10 tundi jär­ jest. Ööbisime kõrbesse ehitatud telk­ linnakutes. Kuna Solaride läbis selliseid vahemaid esimest korda, veetsid auto­ ga otsesemalt seotud tiimiliikmed ööd üldjuhul masinat ehitades. Seda tuli teha isegi keset liivatormi – kes toidu­ mürgitusega ja kes suures frustratsioo­ nis põlema süttinud mootorikontrol­ leri pärast.

Kogu see aeg pakkus mulle täies­ ti uudseid ja erakordseid kogemusi.

Ma ei räägi ainult võistluse kolmandal päeval alanud kõhuviirusest ega telk­ la WC-s magatud ööst, vaid ka võim­ satest liivatormidest, düünidest, meie tiimiliikme Berta sõidust eesli seljas ja sõbralikest kaamelitest. Suur osa oli ka kohalike abivalmidusel ja uudishimul,

56

RÄNDAJA

lehvitavatel inimestel ja suvalises linna­ keses kohatud eestlastel, kes teadsid sinna tulla mu Instagrami story’de järgi (milline kokkusattumus!).

Mulle ei meeldi käed taskus seista ja minu õnneks oli võistluse jooksul alati midagi teha. Lisaks Twitteri postituste­ le tegin aeg-ajalt Coca-Cola ja Red Bulli poeringe; püüdsin leida ehituspoest väga spetsiifilisi juhtmeid ja töö­k indaid ning spordipoest päikeseauto juhtidele veepudeleid ja hoidikuid; käisin pesu­ majas tiimi riideid värskendamas; tei­ pisin autot, kui teadjamad rehve vahe­ tasid, ja tegin muud nipet-näpet. Noh, selline klassikaline sotsiaalmeedia mentori töö, eks ole.

Maroko Solar Challenge oli kõike muud kui mõnus turismiretk läbi kõr­ bete. Kõik avastasid ja arendasid endas sitkust ja säilenõtkust. Inimene on loomult habras ja täpselt nii laisk, kui lastakse olla. Lihtne on kukkuda (või astuda) ohvri rolli, tõsta käed üles ja öelda: „Ma enam ei oska, ei jõua, ei saa, ei taha …“ Aga kui oled keset võistlust ja kõrbe, siis see võimalus puudub.

Kui oled tiimis üks vähestest, kes os­ kab autot parandada, siis teed oma töö ära, ükskõik, mis olud ka ei oleks.

Vannud, aga teed.

Olen üsna kindel, et igaüks meist mõtles vähemalt korra: „Miks ma siia tulin? Milleks mul seda vaja on? Ja veel vabatahtlikult?!“ Võitlejamentaliteediga leiab neile küsimustele vastused ja põh­ juse, mis aitab edasi liikuda.

Jätkuseiklus merel ja maal

Pärast võistlust ja paari vaba päeva oli aeg tagasi Eestisse pöörduda, päikese­ autot vedavas autos oli aga üks liige puudu. Avastasin peast mõtte „Sandra, millal on sul veel võimalus möö­ da maad Aafrikast Eestisse sõita?“ ja sellest piisas, et end tiimijuht Svenile vaba­tahtlikuna välja pakkuda.

Saatsime koos Ardo ja Roometiga teised lennukiga kodu poole ja

alustasime kolmekesi kaheksa­tunnist teekonda Agadirist Maroko kõige põhja­poolsemasse sadamasse. Meid ootas ees kolm päeva mereteed Itaalias­ se ja siis väike käkitegu – sõit Tartusse.

Merereis läks kui lepase reega. Edasi laevalt maha, tolli, paberid korda, ciao meeldivatele Itaalia ametnikele, pilt Svenile pealkirjaga „ROADTRIIIIP!“ ja 30 minutit hiljem: kõmm! Meie ees üht­ lases autode voolus liikunud mootor­ rattur pidurdas järsult ning meie juht ei jõudnud reageerida. Olukord päädis ribadeks purunenud radiaatoriga, mida ei suutnud parandada ei auto kollektiiv­ ne mehaanika-ajujõud ega kaasa võetud liimivaru.

Häirisime Genova kesklinna liiklust umbes kolm tundi. Saime kogeda po­ litseinikke ja pildistavaid möödujaid, vaktsiinivastaste rongkäiku ja suvali­ sest putkast ostetud maailma parimat võileiba (elagu focaccia ja impulsiivsed ostud!). Politsei ja Google Translate’i abiga saime lõpuks tellitud puksiirid ja leidsime Renault’ ametliku töökoja.

Meie buss oli nii uus, et suvalises kohas seda remontida polnud lubatud.

Abi saabus, Renault pandi ühele puksiir­autole, Solaride’i treiler haagiti järele teisele ja asusime õnnelikult tee­ le tõotatud töökotta, et saaksime õige pea teekonda jätkata. Või vähemalt nii me arvasime.

Päikeseauto rattavahetus käis kohalike uudishimulike pilkude all.

Solaride’i üks mentoritest Tiit Liivik Lightyeari eriauhinnaga.

Eestlaste liiklusõnnetus pani Genova kesklinnas liikluse kolmeks tunniks kinni.

Sandra ja Itaalia töökoja tiim.

Foto: Georg Andres Veskioja

RÄNDAJA

Pärast 15 minuti pikkust sõitu lin­ nast välja hakkas mulle vaikselt, aga kindlalt sisse pugema ärev küsimus: kuhu meid viiakse? Istusime Roometiga puksiirautos, mis oleks juba viis aastat tagasi suurpuhastust soovinud, vaata­ sime teineteisele kõhklevate pilkudega otsa ja naeratasime ebalevalt. Ardoga, kes oli teises puksiirautos, oli silm­ side katkenud.

Foto: Sandra Ra

ju

Foto: Sandra Raju

Foto: Tiit Lii vik u era

kogu

„So what? Now what?“

57

seljatatud, sest tegelikult olid töökoja omanikud väga meeldivad inimesed.

Nad said aru, et see hull Estonian blondie on ööga maha rahunenud ja neid enam röövliteks ei pea. Selgus, et meie tutikas buss ja päikeseauto koos treileriga peavad määramatuks ajaks Itaaliasse jääma (päikeseauto jõudis ta­ gasi Tartusse alles jaanuari keskel). Poi­ sid sõitsid juba samal päeval tagasi Eesti poole, aga mina jäin veel paariks päe­ vaks Genovasse, et olla kindel: meie re­ monti ootavad masinad on hea hoole all.

Mu suur ja oodatud seiklus ei jää­ nud ära, see lihtsalt asendus millegi veelgi paremaga, sest see oli ootama­ tu. Näiteks tean nüüd, et kui peak­ sin uuesti Genova linna sattuma, olen alati oodatud ööbima mehaanik Carlo pere juurde.

Vaatamata kõigile viperustele oli Marokos päikeseautode võistlusel käi­ mine üks parimast kolmest reisist minu elus. See, et me võistluse lõpuks kõiki nõutud kilomeetreid sõita ei saanud, et Maroko politsei mulle kiiruse ületami­ se eest trahvi tegi ning ma kaks päeva kõhuviiruse käes kannatasin, oli mulle vajalik kogemus.

Puksiiri­juhid olla meile itaalia keeles maininud, et ametlikus kohas (kuhu meil päriselt oli vaja minna) polnud ruumi, mistõttu pidid nad meid ajuti­ selt viima koostööpartneri juurde, kelle töökoda asus sellises kohas, kuhu naine (ega nõrgem mees) üksi õhtusel ajal ja­ lutama minna ei tohiks. Püüdsin väga chill välja paista, kuid samal ajal karju­ sid kõik mu närvirakud ajule: „See siin on üks paganama kallis auto ja kui lased ta ära varastada, siis on veits pahasti!!!“ Kas ma kartsin? No mitte väga. Kas ma arvasin, et mehaanikud on bandii­ did? Ma valetaks, kui ütleks, et see ei käinud mul peast läbi.

Pärast nelja tundi seesmist ja väli­ mist paanitsemist, töökoja omanikega Google Translate’i kaudu suhtlemist, mõningaid Pärast 15 minuti pikkust sõitu pisaraid (mille juurde käis linnast välja hakkas mulle mehaanik Carlo sünnipäeva­ tort, sest tal lihtsalt hakkas vaikselt sisse pugema ärev minust kahju), minu mantrat „This car is a property of Esto- küsimus: kuhu meid viiakse? nian Government. It belongs to the Estonian nation. It’s a national Ma nägin kõrvalt väsimust, frustrat­ treasure! Your country has football, we siooni, ebaõnne, pettumust ja aeg-ajalt have this car!“ ja muid sõnavõtte, mille ka viha. Aga sellest enam jäi mulle sil­ eesmärk oli panna töömehi mõistma, et ma individuaalne ja kollektiivne kasv, kui autoga midagi juhtub, siis on neid tiimitöö, imeline juhtimisoskus, tagasi­ ees ootamas midagi kõvasti hullemat side väärtus, üksteise toetamine ja ar­ kui jalka MM-i kaotus, olime sunnitud mastus selle meeletu potentsiaaliga tõdema: nii buss kui ka treiler jäävad kogu­konna vastu, mille kohta inimesed siia lahendust ootama. väljastpoolt ütlevad Solaride.

Kui me järgmisel päeval töökotta naasime, olid mu bandiidikahtlused Loe täispikkuses lugu: ajakiri.ut.ee.

58

MUI(D)E

Veloergomeetrid, mis näevad välja nagu tõelised kratid

Allikas: TÜ muuseu

m

Foto: Birgit

Pü ve

T

artu Ülikooli spordifüsioloogia uuringutes osalenud inimesed on kõige sagedamini liikuma pandud veloergomeetriga.

Sarnaseid seadmeid kasutatakse treenimiseks laialdaselt nii jõusaalides kui ka kodudes, neil on aga teadustöös kasutatavate seadmetega suur vahe.

Spordisaali veloergomeeter on loodud hoidma treenijal kindlat füüsilist koor­ must, teadlased kasutavad aga sellist mõõturit, mis annab andmeid katse­ aluse tehtava töö hulga kohta.

Nagu arvukalt muudki teaduslikku sõnavara, on termin ergomeeter pärit kreeka keelest: ergon (ἔργον) ’töö’ ja metron (μέτρον) ’mõõtmine’. Tegu ongi sõna-sõnalt töömõõtjaga. Ülikooli muuseumi kogudes on kaks veloergomeetrit, mis näevad välja nagu

Kas tead kedagi, kel on põnev teadustöö, praktika, projekt, reisikogemus või idee?

Kirjuta sellest meile!

ajakiri@ut.ee

tõelised kratid. Paljud teadustööks va­ jalikud masinad tehti käepärastest va­ henditest kohapeal, siinsamas ülikoolis.

Mujalt hangitud seadmeid aga kohan­ dati tihtipeale uurimistöö vajaduste jär­ gi ümber. Ühe veloergomeetri kohta on säilinud ka autoritunnistus, mis kin­ nitab, et selle on kokku pannud meie teadlased ja insenerid.

Punasel aparaadil väntab spordifüsio­ loogia professor Vahur Ööpik, kes valis selle fotoprojekti „Tartu Ülikooli sada nägu“ tarvis. Mustvalge foto kujutab katseid veloergomeetriga 1975. aastal bio­füüsika ja elektrofüsioloogia labo­ ra­tooriumis. Varasemad, tõenäoliselt 1950. aastatel ehitatud seadmed sarna­nevad rohkem tavalise tänava­ jalgrattaga – nendega saab tutvuda Eesti muuseumide veebiväravas MuIS.

KEELENURK

59

Sõnavaramõlgutusi

Mis muutub ülikooli tulija sõnakasutuses?

Foto: Sven Paulus

I

gas keelekasutuskeskkonnas kujuneb välja omamoodi sõnapruuk, mida kõik selle liikmed teavad ja tunnevad. Ka ülikooliperes kasuta­ takse teatud töötajate, nähtuste või asjade kohta kindlaid sõnu. Kui keegi räägib näiteks õpilastest ja õpetajatest, koolist, klassist ja tundidest, võib oletada, et ta on ülikooli tööle või õppima tulnud alles hiljuti.

Siin on väike spikker neile, kellel parajasti üli­ koolieluga kohanemine pooleli. Õpilasest saab ülikooli tulles üliõpilane, vaba­ mas keeles tudeng, kes hakkab käima kooli ase­ mel ülikoolis ja koolimaja asemel õppehoones, kus on klasside asemel auditooriumid ja vahel ka õppe­k lassid või muud õpperuumid. Nendes ei toimu enamasti mitte tunnid, vaid loengud, seminarid või praktikumid. Ülikooli juhib direktori asemel rektor, keda abistavad prorektorid. Tartu Ülikoolis on neli valdkonda, mida juhivad dekaanid, kellele on abiks prodekaanid. Valdkondades on instituudid, teaduskonnad või kolledžid. Viimane sõna on vahel kasutusel ka üldhariduskooli nimes, teised harvem.

Kui koolis on õpetajad, siis ülikoolis on tava kasutada üldist sõna õppejõud. Ka õpetajad on ülikoolis olemas, kuid kitsamas tähenduses professorite, kaasprofessorite, teadurite ja lektorite kõrval. Ametlikult nimetatakse kõiki õpetavaid või teadustööga tegelevaid inimesi ülikoolis akadeemilisteks töötajateks. Nende hulgast saab üli­ õpilane endale ka juhendaja, kes on abiks algul bakalaureusetöö, hiljem magistritöö ja lõpuks ehk ka doktoritöö kirjutamisel.

Klassikaaslaste asemel leiab üliõpilane ülikoo­ list kursusekaaslased, kõnekeeles ka kursakaaslased, -õed, -vennad või kursakad. Uut töötajat aga ootavad ülikoolis ikka kolleegid või töökaas­ lased, nagu igas muus kollektiivis.

Lohutuseks võib öelda, et suuresti jääb õppi­ mist puudutav sõnavara siiski samaks. Siingi on õppeaasta või ka akadeemiline aasta, mis jagu­ neb küll perioodide asemel kaheks semestriks, ent mille ajal ja vahel on juba tuttav vaheaeg või vaheaeg koos eksamisessiooniga, vabamas keeles sessiga. Vastsed üliõpilased asuvad õppima kaugvõi lähi­õppes või neid kaht õppeviisi ühenda­ vas põim­õppes ja üsna pea tuleb paljudel neist läbi teha rebaseks löömine või rebaste ristimine. Hiljemalt selleks ajaks saab selgeks ka uus leksika. Ka vastse töötaja sõnavara ei ole enam mõne kuu pärast võimalik kolleegide omast eris­ tada. Uue õppimine on ülikoolile omane ja lä­ heb ruttu.

Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi

60

ajakiri@ut.ee ajakiri.ut.ee

Sotsiaalmeedia Facebook.com/universitastartuensis Instagram: @unitartuajakiri Spotify: Universitas Tartuensise taskuhääling

UNIVERSITAS TARTUENSIS on Tartu Ülikooli ajakiri. Tiraaž 2800 • Peatoimetaja Merilyn Merisalu • Tegevtoimetaja Tiia Kõnnussaar • Keele­ toimetajad ja korrektorid Karet Eesmäe ja Külli Pärtel • Kujundaja Margus Evert • Kaanefoto Olga Makina • Trükk Paar • Väljaandja Tartu Ülikooli kirjastus • Kontakt W. Struve 1–168, 50091 Tartu, tel 737 5686 • Universitas Tartuensise kujunduslahendused ning kõik ajakirjas avaldatud tekstid ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud. Tekste võib kasutada täismahus, muutmata kujul ja maksumüürita, lisades viite Universitas Tartuensisele ja artikli autorile. Enne ajakirjas avaldatud fotode kasutamist palume pöörduda toimetuse poole. • Kolleegium Marju Himma-Kadakas (esimees), Sven Anderson, Krista Aru, Uku Haljasorg, Aime Jõgi, Toivo Maimets, Mari-Liis Pintson, Tõnu Runnel ja Virve-Anneli Vihman.