Page 1

SEPTEMBER 2017 NR 8 (2463)

UUS PLAGIAADIPROGRAMM TAKISTAB PETTURLUST

EESTLASE KÃœTUSEELEMENDIGA MINNAKSE JAHILE

MIS SAAB DOKTORANTIDE TOETUSEST?

TEADLANE OTSIS FOLKLOORI ABIL RABALAIPU


2

TOIMETAJA

SEPTEMBER 2017 NR 8

Mõtestatud haridus

Õ

FOTO: ANDRES TENNUS

ppeaasta algusele koha­ geid. Siit ka minu palve: hüva, selt on siinne number sattusid valdkonda, mis sind ei tavapärasest ehk roh­ paelu. Vaata ringi ja ehk leiad üli­ kem õppimisele ja tudengitele koolis mujalt huvipakkuva eriala keskendunud. Esmakursuslane ning saad soovi korral sinna üle kirjutab kolumnis, mida tema üli­ minna või sealt põnevaid aineid koolilt ootab ja artiklis «Tähele­ võtta, valik on lai. panekuid värsketele õppuritele» Valikus ei pea sugugi kinni saab juba lõpetanute muljetest jääma sellesse, mis oskus või aimu, mis tegelikult äsja kooli teave tulevikus erasektori ameti astunuid ootab. näib tagavat (kui akadeemiline Nii avalikkuses kui omava­ karjäär tõesti ei köida). Antro­ helistes vestlustes võib näha, poloog võib väga vabalt leida et sageli on ülikooli astunute tegevust väljaspool ülikooli. Nii innustajateks piits ja präänik: näiteks rääkis mulle üks Stan­ küll hirmutavad lähedased, et fordi õppejõud, kuidas toote­ VIRGO SIIL kõrghariduseta jääd töötuks, arenduses meelsasti kogenud UT peatoimetaja teisalt kiidab ülikool ise, kuidas vaatlejaid ja intervjueerijaid ka­ kõrgharitute tööhõive on suur. sutatakse. Keeleteadust õppinu Seepeale tormabki noor inimene gümnaasiumist võib aga oma teadmisi soovi korral infotehnoloogias otse ülikooli, sageli isegi teadmata, kas ja mida ta rakendada, tunnen ka selliseid. õppida tahab. Ehk polegi see tingimata vale, sest Need on vaid üksikud näited, mille iva on sama – paremal juhul avastab tudeng, et valik osutus õigeks, otsi end paeluv ala. Oma valdkonnast huvituv nii nagu juhtus ettevõtlusloos rääkiva Ivar Kruusen­ tudeng võtab eeldatavasti enam teavet omaks, bergiga, kes arstiteaduse asemel keemiat õppima meeldib õppejõule ja kaastudengitele. Sest kui nüüd sattus ja nüüd vesinikkütuseelementide abil mered tulla taas tulevase töökoha juurde, siis juba ülikoo­ vallutab. Ka halvemal juhul saab suvalise valiku lis käitumine võib mõjutada ka hilisemat ametisse teinu vähemalt aimu ülikoolist ja kõrgharidusest pääsemist. Tööandjad võivad taustauuringute käigus ning vast jääb enne eksmatrikuleerimist ka mõni pärida nii õppejõududelt kui ka sinu kaastudengi­ mõtteubin külge. telt, kes juba ettevõttesse palgatud, millise suhtumi­ Suure tõenäosusega koormab aga huvitu tudeng se ja tegevusega sa ülikoolis silma paistsid. Vastu­ süsteemi, tegeleb loengus kõrvaliste asjadega, ärri­ tahtsi end õpingutest läbi vedav tudeng aga vaevalt tab õppejõude ja kurnab rühmatöödes kaastuden­ positiivselt silma jääb. • Universitas Tartuensis on Tartu ülikooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraaž 2800. Tellimisindeks Eesti Postis 00892 • Aadress: Ülikooli 18-102, Tartu 50090; telefon: 737 5686, 553 9321; e-post: ; Facebook: www.facebook. com/universitastartuensis; koduleht: www.ajakiri.ut.ee. Vastutav väljaandja Jaan Rosental, peatoimetaja Virgo Siil, toimetaja Sandra Saar, teabetoimetajad Kady Sõstar ja Iris Herman, keeletoimetaja Mari Mets fotograaf Andres Tennus, küljendaja Maarja Roosi, trükk Ecoprint. • Universitas Tartuensise kujunduslahendused, kõik ajakirjas avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed. Toimetus lubab neid kasutada vaid eelneval kokkuleppel koos viitega autorile ja Universitas Tartuensisele. • Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. • UT kolleegium: Maaja Vadi (esinaine), Sulev Kõks, Ivo Volt, Mart Noorma, Villu Päärt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Egert Puhm.


SISUKORD

SEPTEMBER 2017 NR 8

5

16

18

5

UUDIS Tartu ülikooli uueks kantsleriks valiti Eesti meedia endine juhatuse liige Meelis Luht.

28

KOLUMN Esmakursuslane Teve Rajamets räägib sellest, millised on ta ootused seoses ülikooliga.

11

31

12

PERSOON Uus vabade kunstide professor Peeter Laurits ja tema hüplik haridustee.

34

AKTUAALNE Millised eelarvamused on meil seoses teisest kultuurist tulnutega?

16

37

18

INTERVJUU Aasiasse läinuid ootavad mitmekesised võimalused enesearenduseks.

40

22

43

AKTUAALNE Uus plagiaadi­ programm aitab eksimusi vähendada.

ETTEVÕTLUS Berkeley ülikoolis loodud kütuseelemendi arendamine tuuakse Eestisse. TUDENGID Lõpetanud räägivad, millele ülikoolis tegelikult keskenduda tasuks. TEADUS Pikne Kama otsis regilaulude abil märgaladelt ammuseid inimjäänuseid. REISIKIRI Kultuurikorralduse tudeng koges USA-s kultuuriga kohanemise erinevaid etappe. ESSEE Mihkel Solvak arutleb: mille poolest erinevad tänavused valimised eelnevatest. järelhüüe, kaitsmised, stipendiumid, teated, tunnustused, õnnitlused, juubel, vaba aeg

25

AKTUAALNE Doktorantidele kevadel lubatud toetuse tõus tuleb.

28 Järgmine Universitas Tartuensis ilmub 6. oktoobril 2017.

37

3


UUDISED

SEPTEMBER 2017 NR 8

5

Tartu ülikool tõusis maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka

M

öödunud aastal esimest korda kuulsasse Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabe­ lisse pääsenud Tartu ülikool kerkis tänavu edetabelis kohale vahemi­ kus 301–400. Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi ülikool, millele järgnevad Stanfordi ülikool ja Cambridge’i ülikool. Tartu ülikool pääses maine­ kasse edetabelisse esimest korda 2016. aastal, asetudes tol korral 401.–500. kohale. Tänavu parandas TÜ oma kohta edetabelis saja koha võrra. Shanghai Jiao Tongi ülikool

koostab alates 2003. aastast rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Uni­ versities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit. Paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse igal aastal enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka võetakse üli­ koolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Peale selle on võimalik jõuda hinnatavate sekka, kui mär­ kimisväärne hulk asutuse publi­

katsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI). Õppeprorektor Anneli Saro sõnul võib seda saavutust pidada tunnustuseks meie õppejõudude­ le, teadlastele ja vilistlastele, kelle igapäevatööd sel moel rahvusva­ heliselt hinnatakse ning konkurent­ sivõimeliseks peetakse. Edetabe­ litesse pääsemine pole küll eraldi eesmärk, kuid see annab teatava kindlustunde, et meie haridus on konkurentsivõimeline kõikjal maa­ ilmas ning siit saadav lõpudiplom on suure väärtusega.

M

eelis Luht, endine Eesti mee­ dia grupi juhatuse liige, asus 21. augustist tööle Tartu ülikooli kantslerina. Rektor Volli Kalmu sõnul on uus kantsler varasemas tööelus erinevaid tegevusvaldkondi juhtinud ja rahvusvahelise koge­ musega tippjuht, kelles on näha võimekust, soovi ning taotlust aktiivselt panustada ülikooli arengu­eesmärkide elluviimisse. Meelis Luht on sündinud 20. juunil 1970. aastal Viljandis. Ta on lõpetanud Ülenurme gümnaa­ siumi, õppinud Tartu ülikoolis füüsikat ning lõpetanud 1995. aastal Tartu ülikooli turunduse ja kaubanduse erialal. Luht on

töötanud Postimehes majandus­ ajakirjanikuna, olnud 1995.–1997. aastal Bigbank grupi juhtkonna liige. Alates 1997. aastast on ta töötanud Eesti meedia grupis ning on olnud alates 2000. aastast meediagrupi juhatuse liige ja finantsdirektor. Peale selle on ta kuulunud mitmete meediaühin­ gute nõukogudesse Eestis, Lätis ja Leedus. Kui juunis kantslerit otsiti, siis uue kantsleri ülesandeks pidi jääma jätkuvalt suure osa ülikooli tugitee­ nuste ja ka ülikooli eri asutuste töö juhtimine. Lähiaastatel on kants­ leri juhtimisel vaja ülikoolis teha mitu olulist uuendust, näiteks uue õppeinfosüsteemi väljaarendamine

FOTO: VIRGO SIIL

Uueks kantsleriks sai Meelis Luht

UUS KANTSLER MEELIS LUHT

ning Emajõe äärde ettevõtete ja akadeemia kokkupuutekeskkonna­ na rajatava Delta hoonetekogumi ehitamine.


UUDISED

6

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: PIXABAY.COM

VERERAKUD.

Arvutiteaduse instituut sõlmis koostöölepingu innovatsioonifirmaga

A

rvutiteaduse instituut sõlmis teadusliku koostöö lepingu maailma ühe juhtiva mikroskoopi­ de valmistaja ja innovatsioonile pü­ henduva ettevõttega PerkinElmer. Eesmärk on arendada masinõppe meetodeid, et luua intelligentset tarkvara meditsiini- ja eluteadustes kasutatavate rakkude mikroskoopia piltide analüüsiks.

Arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo selgitas, et seni on mikro­ skoobi all tehtud piltide analüüsi jaoks tarkvara arendatud algoritmi­ de loomisega, kasutades mate­ maatilisi mudeleid ning inimeste kirjutatud programme. «Meie koostöö raames uurime, kuidas kasutada masinõppe meetodeid PerkinElmeri Opera PhenixTM

– High Content Screeningu inst­ rumentide abil saadud andmete analüüsimisel. Uusim tehisintellekti tehnoloogia, mis treenib tehis­ närvivõrku näidete abil, vähendab märkimisväärselt uute algoritmide kirjutamise vaeva,» ütles Vilo. High Content Screeningu süs­ teemid on automaatsed fluorest­ seerumist kasutavad mikroskoobid,

INAUGURATSIOON

TÜ andmeteaduse professor Raúl Vicente Zafra 6. septembril kell 16.15 ülikooli aulas Loeng on inglise keeles Tehnoloogiat, näiteks isesõitvaid autosid ja kõnetuvastust toetava sügavõppe abil on tehisintellekt

saavutanud silmapaistvaid tulemusi, mida alles hiljuti peeti jõukohaseks vaid inimesele. Siiski on arvutisüs­ teemidel inimajult palju õppida, omandamaks üldist intelligentsust, võimsust ja isegi energiasäästlikkust. Loengus arutletakse, kuidas saab aju ja sügavõppe edukate stratee­ giate võrdlemisega täiustada tehis­ süsteeme ja parandada arusaamist

FOTO: SIIM VATALIN

Sügavõppest ja ajust

RAÚL VICENTE ZAFRA


UUDISED

SEPTEMBER 2017 NR 8

mis suudavad päevas teha kümneid tuhandeid pilte, millest igal on omakorda tuhanded rakud. Selliste rakkude piltidelt saab inimene lugeda näiteks vähirakkude olemasolu või seda, millist mõju avaldab võetud ravim, ent miljoneid rakke ei saa eraldi mitu korda üle vaadata.Vanemteadur Leopold Partsi sõnul annab juurdepääs PerkinElmeri hea kvaliteediga andmetele ning Tartu ülikooli arvutiteadlaste pikaaegne kogemus ja pädevus ainulaadse koosluse. «Tehisnärvivõrgu meetodite rakendamine bio-, tervise- ja neuroteaduses tagab parima viisi, et pildiandmeid kiiremini ja täpsemalt mõista,» ütles Parts. Projekti juhivad bioinfor­ maatika vanemteadur Leopold Parts ja andmeteaduse profes­ sor Raul Vicente, koordineerimi­ sega on seotud ka bioinformaa­ tika professor Jaak Vilo. Koostöö oluline osa on doktori- ja kraadiõppe üliõpilaste kaasami­ ne uurimistöösse.

sellest, kuidas aju töötab. Ka uuritakse, missugused aju koostis­ osad on meil veel puudu tugeva ja üldise tehisintellekti loomiseks. Raúl Vicente Zafra on Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna arvutiteaduse instituudi andmeteaduse professor. Tema uurimistöö keskendub neurotea­ dusele, masinõppele ja tehisintel­ lektile. Ta uurib seda, kuidas aju kujutab ja töötleb informatsiooni, analüüsides elektrofüsioloogilisi andmeid, kasutades masinõpet,

7

ESTCube’i teadur läks NASA-sse

T

artu ülikooli vilistlane, endine ESTCube’i programmi juht Andris Slavinskis läks aastaks NASA-sse külalisteadlaseks, et arendada nanosatelliitide missioo­ ne. Slavinskis töötab California NASA Amesi uurimiskeskuses missioonide kavandamise üksuses ja uurib tulevaste missioonide käsitusi, mille puhul võidakse kosmoseuuringuteks kasutada väikesatelliite, nagu seda on ESTCube. «Uurime näiteks seda, kuidas saaks missioon aidata mõista päikesesüsteemi varasemat arengut, millised asteroidid sisaldavad vett või kuidas leevendada võimalike ohtlike asteroidide mõju,» räägib Slavinskis oma uurimistööst. NASA on huvitatud väikesa­ telliitide abil tehtavate süvakos­ mosemissioonide arendamisest. Amesis tehtav töö peab viimist­

lema kontseptsiooni teaduslikku külge, seadma ja analüüsima uurimiseesmärke, seadmetele esitatavaid nõudeid. Peale enneolematu teadus­ potentsiaali on asteroidide uuri­ mine äärmiselt oluline kaitsmaks Maad kokkupõrkeohtlike aste­ roidide eest ja võtmetähtsusega sellises uudses valdkonnas nagu asteroididelt kaevandamine. Projekt avab ukse Eesti ja NASA edasisteks koostöö­ võimalusteks. NASA juures tehtavat uurimistööd rahastatakse Tartu observatooriumi projektist KOMEET (KOsMoseteaduste ra­ kendamine EEsTi ühiskonna heaks). Andris Slavinskis kaitses 2015. aastal Tartu ülikoolis doktoritöö füüsika erialal. 2012. aastast on ta seotud Tartu observatoo­ riumiga ja juhtinud muuhulgas ka ESTCube’i tudengisatelliidi programmi.

spektraal-, informatsiooniteoree­ tilist ja geomeetrilist analüüsi. Ta on saanud Baleaari saarte ülikooli (Hispaania) füüsika eripreemia bakalaureuseastmes 2001. aastal, Baleaari saarte ülikooli füüsika eri­ preemia doktoriõppes 2006. aastal ja Euroopa füüsikaseltsi QEOD auhinna parima rakendusoptika doktoriväitekirja eest 2007. aastal. 2003.–2004. aastal töötas ta külalisteadurina UCLA elektro­ tehnika osakonnas USAs ja 2006. –2013. aastal järeldoktorina Max

Plancki aju-uuringute instituudis Saksamaal Frankfurtis. Ta on enam kui neljakümne eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artikli autor või kaasautor, tema artikleid on tsiteeritud üle 2500 korra (Google Scholar). Ta on raamatu «Directed information measures in Neuroscience» kaastoimetaja. Vicente on olnud välishindaja Euroopa komisjoni (Euroopa teadusnõukogu) projektide ja mitmete riiklike teadusasutuste juures.


8

UUDISED

SEPTEMBER 2017 NR 8

Kunstide keskuses saavad kõik kursustele registreeruda

T

sioonikursus, praktiline kõnekunst, pärimustants, maalimine, taime­ dega värvimine ja arvutimuusika on vaid mõned näited algaval õppeaastal kunstide keskuses toimuvatest ainetest. Õppima on oodatud tudengid ülikooli kõiki­ delt erialadelt. Kuna kunstide õppe puhul on suuline suhtlus sageli teise­ järguline ning teavet on võimalik vahendada ka muul viisil, siis sobib suurem osa ainekursusi suurepäraselt ka välistudengitele ning -õppejõududele. Kõikidel kursustel on võimalik osaleda ka täiendusõppijana. Üliõpilased saavad kursustele registreeruda ÕIS-is, ülikooli töö­ tajad aga õppekorralduse spetsia­ listi abiga (maarja.nommik@ut.ee, 737 5669). Üks kunstide keskuse eesmär­

FOTO: VIRGO SIIL

artu ülikooli vanas anatoo­ mikumis avab 4. septembril Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse, mis pakub kõi­ kidele Tartu ülikooli üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele üle 35 kunstide valdkonna kursu­ se. Kunstide keskus pakub laia valikut vabaaineid peale ülikooliga seotud inimeste ka kõigile teistele huvilistele. Keskus loob võimalused nii algajatele kui ka juba alusharidust omavatele üliõpilastele õppida vabaainetena muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, joonista­ mist, käsitööd ja palju muud. Pakutavate ainekursuste valik on rikkalik: Hollywood ja žanri­ film, fotograafia, 3D-animatsioon ja graafiline disain, digitaalmaal, illustratsioon, muusikatehnoloogia, draamaõpe, akti- ja komposit­

RAAMATUKOGU ÜMBRUS ON JUBA RENOVEERITUD.

kidest on muuta Viljandi kultuuri­ akadeemias õpetatav ülikoolis senisest rohkem kättesaadavaks. Et Viljandis loetavad ained võiksid Tartus õppivatele tudengi­ tele laiemat huvi pakkuda, näitab kultuuriakadeemia senine koge­ mus, kus õppekorraldajad on iga semestri alguses sunnitud Tartu üliõpilasi ainetelt maha registree­ rima, kuna huvilised ei ole paraku aru saanud, et õppetöö toimub Viljandi linnas. Nüüdsest plaanib kunstide keskus igal semestril pakkuda ka valikut Viljandi õppejõudude loetavaid aineid Tartus. Samuti jät­ katakse keskuses seniste kunstide osakonnas õpetatud ning üliõpi­ lastelt kõrge tagasiside saanud õppeainete pakkumisega. Kunstide õppimine võiks toe­ tada üliõpilasi tõhusalt erialaõpin­

Jaanuaris ehk

A

ugusti alguses allkirjastasid Tartu ülikool ja raamatukogu ehituse riigihanke võitnud AS Ehi­ tustrust ja OÜ Tallinna Ehitustrust lepingu, mille kohaselt on hoone kõikide ehitustööde lõpptähtaeg 9. jaanuar 2019. aasta. Ehitustrust alustas objektil ehitust juba augusti keskel, mil võeti ette vajalikud lammutustööd. Ehituse ajal on jätkuvalt raamatu­kogus avatud ESTER-i kaudu tellitud raamatute kojulae­ nutus ja tagastamine ning ajutised lugemissaalid Veski tänaval, kus on


UUDISED

gutes. Seepärast plaanib keskus sel sügisel teha uuringu ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste seas, et selgitada välja, millised on ootused ning erialade vajadused (anatoomiline maal arstidele, ar­ vutigraafika kultuurikorraldajatele, teadusillustratsioon, eneseväljen­ duskunst õpetajatele, õppejõudu­ dele ja teadlastele jpm). Valdkondadevahelise koos­ tööga on juba ka alustatud – kevadsemestril avaneb kõikidel võimalus osaleda füüsikaprofessor Jaak Kikase aines «Valguspõhised tehnoloogiad visuaalkunstides». Tartu ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülg­ seks arendamiseks on kunstide keskuse juures vabade kunstide professori ametikoht, kuhu kutsu­ takse igal aastal üks silmapaistev Eesti loovisik, sel aastal on selleks fotokunstnik Peeter Laurits. Rohkem teavet saab keskuse kodulehelt (kunstidekeskus.ut.ee) ja Facebookist (www.facebook. com/kunstidekeskus).

9

FOTO: ANDRES TENNUS

SEPTEMBER 2017 NR 8

KUNSTIDE KESKUS ASUB VANAS ANATOOMIKUMIS.

pääseme taas TÜ raamatukokku olemas ka rühmatööruumid ning arvutiklass. «Raamatukogu remont toimub mitmes järgus,» rääkis Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel. «Esmajärjekorras tahame valmis saada need alad, mis on vajalikud üliõpilastele normaalse õppetegevuse ja lugejateeninduse jaoks.» Esimese järgu on ehitus­ tööd fuajees, esimene korrus koos hoidlatega, teine korrus, uued trepikojad ning liftid. Esimese järgu ehitustööd lõp­ pevad 2018. aasta jaanuaris. «Kui

ehitaja on oma töödega valmis saanud, järgneb sisustuse paigal­ damine. Lisaks võtab veel aega ka kastidesse ladustatud raamatute riiulitele toomine,» tõdes Pagel. «Loodame lugejatele täpse kuu­ päeva, mil on taas võimalik pääse­ da raamatukogu lugemissaalidesse, teatada hiljemalt novembris.» Uuel aastal algavad ka teise jär­ gu ehitustööd külastajatele suletud aladel, milleks on keldrikorruse hoidlad ja olemasolevad trepikojad. Kolmanda järguga lõpetatakse ülejäänud projektijärgsed hoone­

sisesed tööd, antakse tellijale töö üle ja hangitakse hoonele kasutus­ luba. «Olukord on endiselt keeruli­ ne kõikidele meie lugejatele, aga seekord läheme uuele õppeaastale vastu märksa rõõmsamalt,» sõnas raamatukogu direktor Martin Hallik. «Meil on väga suur lootus, et juba uue aasta algul pääsevad nii tudengid kui ka kõik teised lugejad taas raamatukokku. Seni aga jul­ gustan kõiki kasutama lugemissaale Veski tänaval, kus oleme loonud õppetööks vajalikud tingimused.»


10

UUDISED

SEPTEMBER 2017 NR 8

Eesti teadusagentuur otsib teaduse populariseerimise auhinna kandidaate 4) tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populari­ seerimisel; 5) parim teadust ja tehno­ loogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms; 6) parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Tiiu Silla nimelise elutööpree­ mia suurus on 6500 eurot. Teis­ tes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ning II preemia 800 eurot. Kõigil Eesti teaduse popu­ lariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada «Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija» märki, mis on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ning nende töö senisest enam silma pais­ taks.

Konkursil osalemiseks tuleks esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovi­ tuskirja ning täidetud elektrooni­ line osalusvorm aadressil www. etag.ee/konkursid. Konkursi tulemused tehakse teatavaks 22. novembril 2017. aastal toimuval teaduskommu­ nikatsiooni konverentsil, mis sel aastal keskendub teadushuvi­ hariduse ja üldhariduse koos­ tööle. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuur. Eesti teaduse populariseeri­ mise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Lisateavet saab vaadata Eesti teadusagentuuri veebilehel www. etag.ee/konkursid.

FOTO: VIRGO SIIL

Tunnustusettepanekuid saab esi­ tada alates 1. augustist. Kandidaa­ tide esitamise viimane kuupäev on 15. september. Teaduse populariseerimise au­ hinna eesmärk on ergutada tege­ vusi, mis tutvustavad teadustööd avalikkusele. Samuti avaldab see tunnustust selles vallas silmapaist­ va töö tegijatele. Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias: 1) Tiiu Silla nimeline elutöö­ preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populari­ seerimise eest; 2) teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil; 3) teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklitesarjad, raamatud vms);

TEADUSE POPULARISEERIMISELE VÕIS KAASA AIDATA AASTA HAKUL TOIMUNUD PÕHIKOOLIDE TEADUSLAHING.


KOLUMN

SEPTEMBER 2017 NR 8

11

Esmakursuslase ootused esimesele ülikooliaastale

M

FOTO: ERAKOGU

ina olen Teve Ilmselt suur osa sellest, et kõik ja alustan juba ongi tore ja huvitav, on ka tõsi, sellest õppe­ kuid ühes mainekaimas ülikoolis aastast ajakirjandusõpinguid õppimine saab ju olema ka tõe­ oma kõige lemmikumas linnas näoliselt üpris keeruline. peale Tõrva – Tartus. Hoolimata sellest usun, et ei Ma ei tea, miks, aga ma olen peagi lihtne olema. See oleks ju alati tundnud suurt poolehoidu tohutult igav. Natuke peaks ikka selle heade mõtete linna vastu. vaeva nägema, et see imekaunis Siin on lihtsalt mõnus olla. diplom lõpuks kätte saada. Aga jah, ma ei hakka ju Kuna olen olnud läbi oma elu Tartus lihtsalt olema, vaid ikkagi üsna aktiivne kogukonna tege­ ülikoolis käima. Kui niimoodi mistes kaasalööja, siis usun, et nii mõelda, siis tundub tegelikult saab see olema ka Tartus. ääretult hirmus. Juba praegu on palju mõtteid, TEVE RAJAMETS Esiteks kolin ma minema mida teha tahaksin, sest võimalu­ Ajakirjanduse ja oma armsast kodulinnast ja si on meeletult ja huvisid samuti. kommunikatsiooni 1. aasta tudeng vanemate juurest, pean esimest Sooviksin tegeleda näitlemise, korda elus üksi (koos parima tantsimise, laulmise ja ürituste sõbrannaga) elama ja minu korraldamisega ning veel paljude jaoks ikkagi suures linnas hakkama saama, sest muude asjadega, kuid kahjuks on jätkuvalt päevas olen ju maakas. vaid 24 tundi ning õppimine peab ju esikohal olema. Ilmselt esimesed arusaamad, mis tekivad, on Aga ma usun, et kui piisavalt pingutada, siis jõuab need, et vetsupaber, Fairy ja kohv ei teki iseenesest tegelikult palju teha. kappidesse – mis on väga veider ja võiks teisiti olla. Seega minu ootused Tartule on ühtlasi nii suured Esimene, mis tuleb pähe sõna «ülikool» puhul, kui ka väikesed. Suured, kuna ootan head haridust, on suured loengusaalid ning Tartu ülikooli pea­ põnevust, lõbu, imelisi inimesi ja ilusaid hetki. hoone sambad. Väikesed, sest usun, et pea iga üliõpilane ootab Tegelikult ma ju ei tea, mis mind ees ootab. just seda sama, ja olen kindel, et seda on Tartu vägagi Võin oletada ja oodata, mida vaid soovin, kuid iga võimeline pakkuma. üliõpilase kogemused on erinevad. Seega, Sinu puhul, kes sa seda minu mõtisklust Olen käinud mitmel tudengil tudengivarjuks, esimese aasta kohta ülikoolis praegu loed, loodan, samuti külastanud lahtiste uste päevi ja erinevaid et tunned selles veidi ka ennast ära, ja ma loodan, et teabe­tunde, kuid arvan, et see maalib vaid pealis­ kohtume varsti. Tartus. • kaudse pildi ülikoolielust. MINU OOTUSED TARTULE ON ÜHTLASI NII SUURED KUI KA VÄIKESED. SUURED, KUNA OOTAN HEAD HARIDUST, PÕNEVUST, LÕBU, IMELISI INIMESI JA ILUSAID HETKI. VÄIKESED, SEST USUN, ET PEA IGA ÜLIÕPILANE OOTAB SEDA SAMA.


PERSOON

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: LEMBIT JÜRGENSON

12


PERSOON

SEPTEMBER 2017 NR 8

13

Peeter Laurits: haridust ei saa anda Haridust tuleb tema sõnul võtta. Peeter Lauritsa vabade kunstide professuur kuulutati välja tema tsitaadiga: «Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme PERSOON

ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda.»

VIRGO SIIL virgo.siil@ut.ee

L

auritsa elutee, looming ja õppetegevus peegeldavad üksteist: liikuvust, mitme­ külgsust ja erinevate tehnikate põimumist leidub nii ühes kui teises. Ta on sündinud Tallinnas 1962. aastal, õppinud erinevaid teadusharusid nii Tartu ülikoolis, Leningradis kui ka New Yorgis, teinud näituseid üle ilma, olnud residentuuris nii Aasias kui Euroopas. Tudengina oli ta uudishimulik ja hüplik, õppis esmapilgul seose­ tuid asju, mis tema juba olemas­ olevate teadmistega haakusid ja temas uudishimu äratasid. Lauritsa sõnul on koolid talle õpetanud seda, et haridust ei saa anda, vaid see tuleb võtta, raas­ haaval kokku koguda ja voolida sellest huvitavaid ja kasulikke asju.

Tema õpingud pole veel lõppenud. «Õpin endiselt raamatukogudes, seenemetsades, kirjutuslaua taga. Ma olen igavene tudeng,» räägib ta. Katsetamislust on Peeter Lau­ ritsaga pidevalt kaasas käinud. Kui uurida, mis teda fotokunstis paelub, nii et ta on selle juurde jäänudki, kuigi loobus maali­ misest noorukina, vastab ta, et tegelikult ta ei tüdinenud maalimisest, vaid hakkas lihtsalt maalima fotode abil. Alguses laboris monteerides ja keemiliselt manipuleerides, hiljem arvuti abil – tema pildid on kokku ehitatud paljudest kihtidest ja vaatenurkadest, need on üsna põhjalikult läbi maalitud. PIIRANGUD AHISTAVAD JA ÕHUTAVAD Laurits leiab, et nii fotokunstis kui ka muus võivad tehnika või olude piirangud mõjuda ahista­ mise asemel õhutavalt. «Me ise ehitame omale kõik­

võimalikke piiranguid – kont­ septuaalseid, žanrilisi, esteetilisi, tehnilisi – ja niimoodi käivita­ megi loomingulisi protsesse,» sõnab ta. Näiteks olid kaheksakümnen­ date aastate Nõukogude fotoma­ terjalid ja -tehnika ebakvaliteet­ sed, kuid kunstnik ei lasknud end sellest häirida. «Vastasin sellele negatiivi taht­ liku piinamisega, nii keemilisel kui mehaanilisel moel,» kirjeldab Laurits. Ta töötles säritamata filmi soojade tärpentiniaurudega ning lasi märgi negatiive kutsika­ tel närida ja tuuseldada – sel moel valmisid «Õhu lõhn» ja muud teosed. Paljud on aga kogenud, et kuigi valikute puudus on ahistav, võib nende üleküllus samuti ängistada. On ju küllalt kuuldud võrdlusi nõukogudeaegsete tüh­ jade riiulite ning nüüdsete lõputu kaubavaliku vahel ning õhatud, et ei oska midagi valida. Praegusaja fotograafiaga


14

PERSOON

on peaaegu sama lugu. Kuigi tänapäeval on foto töötlemiseks märksa suuremad, kiiremad ja mitmekülgsemad võimalused, loob seegi omamoodi piirangu, digitaalsete jäädvustamise ja töötlemisvõimalustega kaasneb steriilne täiuslikkus. «See on samamoodi ahistav ike, mis samas pakub tohutuid võimalusi,» räägib Laurits.

SEPTEMBER 2017 NR 8

Laurits leiab, et 2000. aasta digitaalne plahvatus tõmbas meid haneks, pidasime seda tsunamiks, millele mõned üritasid kangelt ning harkisjalu vastu panna, aga tegemist oli hoopis ämbliku sii­ rupiste niidinäärmetega, millega meid kookonisse mässiti. «Ega nüüd ei jäägi muud üle, kui ennast seestpoolt väljapoo­ le uuristada nagu Joonas vaala

FOTOGRAAFILISUS KUI TÕEPÄRA TUNNISTAJA ON ÜKS NAPAKAMAID EBAUSKE, AGA TEISALT SAAB SEDA LOOMINGULISELT ÄRA KASUTADA.

kõhust,» sõnab ta. Üks fotograafia lõkse on selle näiline tõepärasus – hoolimata sellest, et fotod võimaldasid nii algusaegadel ja veel enam täna­ päeval endaga manipuleerida. «Fotod käibivad siiamaani kohtus tõenditena. Räme naer

ALTERNATIIVILMA MÕJU ON SUUR Fotode ja filmidega saab luua teisi maailmu. Säärane piltidest moo­ dustuv on vahetule maailmale konkureeriv maailm, selline, mis sisaldab omakorda eri maailmu – see on multimaailm. «Meie käitumist ja otsuseid, muuseas, mõjutab see piltidest ja kujutlustest moodustatud mul­ timaailm palju rohkem kui meie vahetud meeleandmed,» väidab Laurits. Need tahud muudavad fotograafia tema jaoks ka jätkuvalt huvitavaks.

FOTO: JAAN TOOTSEN

Tänapäeval on fotole lisandu­ nud veel üks tahk, massilisus. Di­ gitaliseerumise, infotehnoloogia, sotsiaalmeedia ja nutiseadmete leviku tulemusel on meid ümb­ ritsev pidevalt jäädvustatud, üles pildistatud, filmitud ja jagatud iga mõeldava nurga alt.

saalist,» märgib Laurits. Foto­ graafilisus kui tõepära tunnistaja on tema hinnangul üks napaka­ maid ebauske, aga teisalt saab seda loominguliselt ära kasutada, see annab fotodele ka tugeva emotsionaalse laengu.

PEETER LAURITS ON ENDA SÕNUL IGAVENE TUDENG.


PERSOON

15

FOTO: RIINA VAROL

SEPTEMBER 2017 NR 8

PILTIDEST MOODUSTUV MAAILM KONKUREERIB VAHETU MAAILMAGA.

Mis professuuril toimuma hak­ kab, ei oska Laurits veel arvata, enamgi, ta loodabki käivitada ettenägematuid protsesse, püüab käima panna uusi mõtteid, mis hakkavad ehk oma elu elama ja peegelduvad tagasi nii talle kui ühiskonnale, need võiksid oma­ korda käima lükata protsessid, mis muudavad seda, kuidas me tulevikus elame. «Tuleviku kujundamine ja eri variantide katsetamine on niikui­ nii kunstniku töö,» leiab ta. Õppejõu ametiks on Laurits siiski natuke valmistunud, ta kuulas «hea jao» oma eelkäi­ jate loenguid ning leidis, et see oli nagu viietärni vaimutoit. Professori ametireha võttis ta ju üle Valdur Mikitalt, kellega on olnud innustavas keskustelus juba kaheksa aastat. Kunstniku ja õppejõu roll jäävadki lahutamatuks ning on

samamoodi põimunud nagu Lau­ ritsa teised tegemised. «Tegelen näituse «Surnud suusad ehk kui­ das kirjeldada metsa digitaalsete­ le jänestele» kureerimisega. Vaal galeriis osalevad 16 kunstnikku ja sellega seonduvad arutelud saavad olema mu loengute ja tudengite iseseisvate tööde osa,» annab ta tulevastele tudengitele

teemade ümber hakkab tekkima vaikusemüür või kisakoor. Kumb­ ki pole hea, mõlemad on märgid tasakaalututest protsessidest. Üks oluline teema, millest peame sel sajandil rääkima õppima, on rahvastiku piiramine,» sõnab Laurits. Tartu professuuri ajendas fotokunstnikku vastu võtma või­

HARITLASE KOHUS ON TÄHELEPANU TERITADA NIIPEA, KUI TEEMADE ÜMBER TEKIB VAIKUSEMÜÜR VÕI KISAKOOR.

õppetöö sisu kohta vihje. Diskussiooni juurde on paslik pärida, kas mõni teema on või peaks olema tabu, olgu loengu­ saalis või avalikus ruumis. Nagu paljude teiste asjade puhul, ilmneb ka siin, et ohumärgiks on äärmused. «Haritlase kohus on tähele­ panu teritada niipea, kui mingite

malus keskenduda aasta jooksul teemadele, mis teda köidavad ja millega süvitsi tegelemiseks on vaja palju aega. Mida siiski professuurilt ooda­ ta? «Midagi, mida ma veel ei tea ega aima, mida ma projektitaot­ luses ei oskaks välja tuututada,» jääb vabade kunstide professor ootamatut ootama. •


16

AKTUAALNE

SEPTEMBER 2017 NR 8

Teise kultuuriga kokkupuutel tasub eelarvamusi vältida Pärnu omavalitsuse ja TÜ kolledži koostöös püütakse uussisserändajatega kaasnevates võimalustes ja ohtudes selgust saada. Arutelus osalevad nii akadeemikud, ALMA MATER

kultuuritegelased kui ka kogukondade esindajad.

VIRGO SIIL virgo.siil@ut.ee

S

eptembri keskel toimuva «Mitmekultuurilisus – oht, võimalus, väärtus» üks autoreid on Tartu ülikooli vilistlane ja Pärnu kolledžis külalislektorina sotsiaaltöö õiguslikke aluseid õpetav Epp Klooster. Tema sõnul on pagu­ lasteema endiselt päevakorras ja konverentsiga püütakse asja­ le teise nurga alt läheneda. «Suurim julgeolekurisk on hirm,» sõnas ta. Seetõttu keskendutakse 19. septemb­ ril toimuval arutelul vähem pragmaatilisele ning pigem kultuuride ühisjoontele ja lähenemisvõimalustele. Konverents on jaotatud

mõtteliselt kaheks. Esimeses pooles püütakse selgust saada selles, kes me ise oleme. «Vaatleme omaenda juuri, kui ülimalt puhtad eestlased me tegelikult oleme ja mida erinevate kultuuridega kokku puutumine on meie rahvus­ tundes, rahvuse enesetead­ muses tegelikult loonud või muutnud,» põhjendas Klooster. EESTI SAAB OMA KOGEMUSEST ÕPPIDA Arutelu teises pooles vaa­ deldakse erinevate kultuuri­ kandjate vahelist suhtlust. Tartu ülikooli kommunikat­ siooniuuringute professori Triin Vihalemma sõnul tasub meil õppida oma varasemast kogemusest, kokkupuudetest

Eestisse toodud või tulnud rahvusrühmadega. Mis puutub kultuuride esindajatesse, siis pole pilt nii mustvalge, kui esmalt võiks ar­ vata, Eestisse tulnud pole tin­ gimata oma kultuuri saadikud, samamoodi nagu maailmas sagedamini rändavad eestlased ei esinda keskmist eestlast. «Ma isegi ütleksin, et tegemist pole niivõrd kultuu­ ridevahelise dialoogiga, vaid pigem paiksema ja liikuvama elustiiliga inimeste ja nende erinevate normide ning väär­ tuste kohtumise ning pingete­ ga,» rääkis Vihalemm. Tema sõnul on need kok­ kupuuted pigem sellised, kus tuleb määratleda, mis on ühe või teise inimese normikoha­ sus ja kuidas sellega elada.


AKTUAALNE

SEPTEMBER 2017 NR 8

Tagasi eelarvamuste juurde tulles võiks ju eeldada, et liikuvamad, paljude erine­ vate kultuurikeskkondadega kokkupuutuvad ja erinevaid teabeallikaid kasutavad inime­ sed on ka avatumad, kuid nii see tingimata pole. «Meie uuringud Eesti venekeelse elanikkonna mee­ diakasutusest näitavad, et üsna jäikade ideoloogiliste veendu­ mustega inimene, kes tarbib samas väga eripalgelisi meedia­ kanaleid, ei pruugi olla valmis oma veendumusi kriitiliselt analüüsima, kuulama ära teiste arvamusi või püüdma mõista teisi kogemusi,» rääkis ta. Mitmete kanalite tarbimi­ ne võib täita hoopis inimese seniste veendumuste kinnita­ mise rolli. IGAS RAHVUSES ON ERINEVAID INIMESI Ansambli Svjata Vatra laul­ ja, Ukraina päritolu Ruslan Trochynskyi võtab samuti konverentsist osa ning leiab, et levinud on põhjendamatud eelarvamused. «Mingit rah­ vust peetakse temperamentse­ maks, teist töökaks – reeglina ei vasta need tõele, sest igas rahvuses on erinevaid ini­ mesi,» sõnas Trochynskyi. Epp Kloostri arvates on siiatulijate teemal küll juba omajagu räägitud, kuid sellest tuleks siiski veel rääkida. Siin­ juures tasub meil aga mõelda, kuidas me sellistel teemadel räägime. Olles ise väikse keelekillu esindajad, oleme harjunud, et

meil on otsekui oma salakeel, milles räägitav jääb meie rüh­ ma sisse. «Eesti meedias räägi­ takse üsna sageli nendest, kuigi need on siinsamas ruumis,» kirjeldas Vihalemm. Kommunikatsiooni profes­ sori sõnul ei taga meediatarbi­ miseks vajalik kohaliku keele oskus veel vastavakeelse mee­ dia tarbimist ega lõimumist. «Praegune kogemus näitab seda, et peale keeleoskuse on vajalik teatav lisasurve, näiteks see, kui inimene töötab eesti­ keelses kollektiivis, siis on ka tema meediamenüü eestikeel­ sem,» sõnas ta. Tihti pannakse meil rõhku keeleõppele. Uuringud näitavad, et Eestis peab paika kontakti hüpotees: kui kellelgi on tuttavate seas venekeelse taustaga inimesi, on reeglina selle inimese hoiakud salliva­ mad. «Keeleoskuses ja -kasutu­ ses mängib eestlastest sõpra­

mumist, kuna suurtes asulates võivad sisserännanutel tekkida eraldunud kogukonnad. Kas väikeasulatesse paigu­ tumine aga samas kontaktide saavutamise tõenäosust koha­ likega ei vähenda? See sõltub paljuski kogukonnast, selle võimalustest ja probleemidest ning paljuski ka kohalikust juhist, leiab Vihalemm. KOGUKOND POLE VÕLUVITS «Ma tean, et Eesti riigiasu­ tustes valitseb praegu selline kogu­konnavaimustus. Kind­ lasti pole see mingi võluvits, kuigi mõistlikult rakendades võib seda täiesti kasutada,» rääkis Vihalemm. Näiteks on väikses kogu­ konnas anonüümsust vähem ja see on tundlikum kohalike juhtide suhtes, seega on ühis­ kondlik kontroll suurem. Ruslan Trochynskyi leidis, et poliitikategijatel tasuks

MINGIT RAHVUST PEETAKSE TEMPERAMENTSEMAKS, TEIST TÖÖKAKS – REEGLINA EI VASTA NEED TÕELE.

de-tuttavate olemasolu olulist rolli,» rääkis Vihalemm, kuid lisas, et keeleoskus on eeltin­ gimus suhete loomiseks, mitte lõpptulemus. Konverentsi teemades esineb mitmeid kordi sõna «kogukond». Eesti praegune pagulaspoliitika on uussisse­ rändajad paigutanud valdavalt väikestesse asulatesse. Ruslan Trochynskyi sõnul võib see kiirendada sisseelamist ja lõi­

meeles pidada, et kultuurirüh­ made vahelised erinevused tulenevad pigem ühiskondli­ kust korraldusest, mida uues kogukonnas on mõnikord raske omaks võtta. Seega tuleks kultuuride kokkupuute ettevalmistamisel kaaluda erinevaid lahendusi, eeliseid ja võimalikke hõõrde­ kohti, samas vältida eelarva­ musi ning lahenduste liigset lihtsustamist. •

17


18

INTERVJUU

SEPTEMBER 2017 NR 8

Magistriastmele luuakse Aasia õppekava Aasia keskusel täitub sügisel esimene tegutsemisaasta. Varsti on plaanis luua ka eraldi Aasia õppekava. Varem ei ole meil Aasiaga seotud teemasid eraldi õppekavas õppida saanud. Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo INTERVJUU

Süld räägib lähemalt.

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

Aasia keskus on tegutsenud nüüd aasta aega. Kuidas see aasta möödunud on? Väga aktiivselt, sest me oleme algusest peale kaasanud kõiki nel­

ja ülikoolis tegutsevat valdkonda. Toimunud on mitmeid meie algatatud üritusi, näiteks Hiina nädal. Aga instituudid on ka ise korraldanud nii India, Jaapani, Vietnami suunas koostööprojekte ja teadusüritusi ning keskus on seda toetamas nii nõu kui jõuga. Septembri teine nädal toob Tar­

tusse religiooni uurijaid ja õigus­ teadlasi nii Euroopast kui islami maadest konverentsile «Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Co-existence». Keskus on aasta jooksul laienenud: meil on kaks esindajat väljastpoolt, EAS-ist Liisi Karindi ja välisministeeriumist Toomas


INTERVJUU FOTO: VIRGO SIIL

SEPTEMBER 2017 NR 8

Lukk. Tahame, et Aasia teema leiaks rohkem kõlapinda kui ainult akadeemilises ringkonnas. Sel õppeaastal algab ka araa­ bia keele õpe, mis kestab terve semestri, varem on see kestnud paar nädalat või kuu aega. Augusti alguses külastasid TÜ majandusteaduskonda Tongij ülikooli delegatsioon ja TÜ külastas neid kevadel. Aasia keskus oli ka nende kohtumistega seotud. Rääkige sellest lähemalt. Tegemist oli doktorikooli üri­ tusega, mille jaoks sealsed üliõpi­ lased tulid siia ja nädala jooksul toimus sisuliselt teadusvahetus. Nende doktorandid rääkisid oma uurimisteemadest ja vastupidi. Augusti keskel käis meil siin ka üks delegatsioon Hong Kongist. Nendega istusime laua taga ja

arutasime, kuidas teha koostööd, aga mitte sellist koostööd, mille järgi üksikud Erasmuse tudengid tuleksid siia ja läheksid meilt sinna, vaid leppisime kokku, et saaksime uurimisteemasid, mis on nende jaoks olulised – selleks et see koostöö poleks üksikute isikute tasandil, vaid oleks teadus­ like teemade tasandil. Kui üks tudeng tuleb ja läheb, siis ongi kõik, aga kui on teadusprojektid koos, siis saab rahasid taotleda ja sellel on tulevikuväljavaade. Teine ja suurem taust, miks me seda kõike teeme, on see, et tegelikult on Aasia keskus pikka aega utsitanud ja tegelenud selle­ ga, et 2018. aasta sügissemestril saaks avada magistriõppeprog­ rammi Aasia teemal. Selle tõttu on võetud tööle kaks professorit Aasiast. Üks on majandusprofes­ sor Taiwanist, Peter Hwang, teine on poliitikaprofessor Hiinast, Lis­ heng Dong. Selle õppekava kaudu toome tükikese Aasiat Tartusse. Kas see, et Aasia õppekava tuleb 2018/2019. õppeaastal, on kindel? Praegu on nii, et õppekava loomisele on antud roheline tuli. 2018. aasta sügisel kavatseme avada uue õppekava moodulid ja 2019. aasta sügisel loodame ha­ kata tudengeid uuele õppekavale vastu võtma. Miks see on oluline, et õppejõud just Aasiast oleksid? Neil professoritel on väga tugev akadeemiline taust ja tu­ dengitel on seeläbi võimalik saada häid kontakte, sest õppejõududel on suur kontaktvõrgustik. Nende kahe õppejõu abil ehitame ka selle õppekava üles. Nad annavad pädevust juurde.

19

TÜ orientalistikakeskuse juhataja Märt Läänemets on öelnud, et kuigi Tartu ülikoolis ei ole eraldi Aasia uuringute erialasid, siis Aasia asjatundjate järelkasvu üle ei saa kurta. Kas uus õppekava viitab ka sellele, et teema on menukas? See viitab sellele, et üleüld­ se on kogu ühiskonnas selle teema vastu huvi, ja sellel on kaks põhjust. Esiteks pakub Aasia tohutut uurimisainest. Euroopas on uurimisteemade võrgustik juba väga paika loksunud. Teiseks väheneb Euroopas tudengite hulk. Suur hulk tudengeid on Aasiast, või Euroopa ülikoolid avavad Aasias oma filiaale. Aasia riikides keskklass aga üha kasvab ja nad on teadlikumad hariduse hüvedest. Selle tõttu vaatab kogu Euroopa Aasiasse. Seal on raha erinevate projektide teostamiseks ja ka teaduslikku materjali. Miks peaksid inimesed pilgu Aasia poole suunama peale põhjuse, mille annavad raha ja teadus? Need inimesed, kes teevad näiteks oma magistrikraadi Aasias, nopitakse kohe kuskile tööle, sest neid inimesi on nii vähe. Kui sa õpid Aasias, siis see ei tähenda, et sa oskad kohe hiina või araabia keelt, aga see näitab ka, et sa oskad väga hästi inglise keelt. See tähendab ka seda, et oled hea suhtleja ja saad võõras kohas hakkama. See räägib inimese kohta väga palju. Aasias ja Lähis-Idas on väga oluline ka isiklik kontakt inimes­ tega. Seal pole päris nii, et lähed sinna ja hakkad kohe tegema. Usaldust luua on seal tunduvalt keerulisem kui Euroopas. •


20

INTERVJUU

SEPTEMBER 2017 NR 8

Aasia tundmine annab turul konkurentsieelise Mart Veliste on Tartu ülikooli esindaja Aasia uuringute koda Eestis juures. Eelmisel õppeaastal käis ta ka Shangai ülikoolis vahetusüliõpilaseks. Aasiat peab ka huvitavaks paigaks, kuhu soovitab ka teistel tudengitel minna. INTERVJUU

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

Kuidas teil tekkis huvi Aasiat puudutavate teemade vastu? Ma arvan, et see oli ühe Aasia aine «Tänapäeva Hiina poliiti­ ka» kaudu, mida Urmas Pappel luges. See aine tekitas huvi Aasia vastu ja sealt arenes see edasi. Oma bakalaureusetöö kirjuta­ sin samuti Hiina-Jaapani suhetest ning hakkasin osalema erinevates ülikooli Aasiaga seotud projek­ tides. See juhtus tegelikult üsna juhuslikult. Kui kaks aastat tagasi oleks olnud magistriõppekava Aasia teemal, siis ma oleksin läinud sinna praeguse rahvusvaheliste suhete õppekava asemel. Millised on võimalused Eesti tudengil Aasias õppida? Tegelikult on võimalusi mit­ meid, aga millegipärast ei haarata neist kinni. Väljaspool Euroopat on just Aasia see piirkond, kus Tartu ülikoolil on enim partner­ ülikoole. Peale selle on käivitatud Eras­ mus+ üleilmse õpirände prog­ ramm, mille toel on võimalik väl­ jaspool Euroopa Liitu õppimas

käia. Osade riikide saatkonnad, näiteks Hiina rahvavabariik, pakuvad ka ise stipendiume. Miks see nii on, et neist võimalustest ei kiputa kinni haarama? Tudengid ei kipu eriti välis­ maale. See pole tegelikult ainult Aasia puhul nii, vaid Erasmus ei tööta ka nii hästi, kui ta võiks. Minu jaoks on see arusaama­ tu, kuna näen seda soodsaima reisimise ja silmaringi arendami­ se võimalusena. Rääkimata siis teise akadeemilise keskkonna kogemisest. Aasia on hea koht, kuhu min­ na, sest seal on võrdlemisi odav võrreldes Euroopaga. Stipendiu­ miga, mida makstakse, saab väga kenasti hakkama ja ise ei peagi midagi juurde maksma. Mina olin vahetusüliõpilane Hiinas ja oma stipendiumiga elasin ilusti ära ning lisaks sain ka reisimas käia. Miks teie läksite just Hiina õppima? Hiina kultuur ja ajalugu olid mulle pikemat aega huvi pakku­ nud. Pealegi on tänapäeva Hiina rahvavabariik politoloogile väga huvitav konstruktsioon ja Hii­

naga seonduv on olnud ka minu akadeemiline huvipunkt. Kuna olin juba bakalaureusetöö Hiina­ ga seoses kirjutanud ja see huvi jätkus magistritasemel, tundsin, et oleks vaja oma silmaga näha, milline Hiina välja näeb ja kuidas on igapäevaelu korraldatud. Oli sees väike kartus, et äkki ma tegelikult ei teagi, millest räägin. Peale selle oli võimalus läbida kursuseid, mis ainuüksi keskendusid Hiina ühiskonnale, majandusele ja poliitikale: ai­ neid, mida Tartus poleks kunagi olnud võimalik õppida. Kuidas erineb teie kogemuse põhjal Hiinas õppimine Tartu ülikoolist? Väga suuri erinevusi ei ole, aga Hiinas on keskkool hästi raske ja siis on üsna tavaline, et ülikooli minnakse justkui puhkama ja võetakse vabamalt. Muidu õppimise puhul oli ülesehitus üsna sarnane. Vähe­ malt loengutes, mida loeti inglise keeles. Mis oli Hiinas elades teistmoodi kui Tartus? Näiteks ei näe tänaval eriti lähedasi suhteid meeste ja naiste vahel. Heal juhul hoitakse käest kinni või tehakse kalli, aga näi­


INTERVJUU

SEPTEMBER 2017 NR 8

Mis teid Hiina puhul üllatas? Hiina toit on tõeliselt maitsev ja mitmekülgne. See, mida meil Eestis enamjaolt Hiina (või Aasia) restoranides müüakse, on ikka valgusaastate kaugusel tegelikkusest. Shanghai ülikooli suurim pluss oli ühika kõrval asuv toidu­ tänav, kus sisuliselt 500 meetri ulatuses mõlemal pool teed olid järjest erinevad söögikohad. Tahtmise korral oleks olnud või­ malik kogu õpilasvahetuse ajal süüa iga päev midagi uut. Kohalik toit on enamasti ka soodne, üheks suureks lemmi­ kuks kujunes kanakebab koos hakitud kurgi ja suure kausi riisi­ ga. See maksis umbes üks euro ja hoidis pool päeva kõhu täis. Samuti armusin Hiina toidu­ jagamise kultuuri, kus lauale tellitakse mitu erinevat rooga.

FOTO: VIRGO SIIL

teks avalikus ruumis suudlemist pole näha. See oli suur erinevus Tartuga.

MART VELISTE ON RAHUL, ET TA JUST AASIAS ÜHE SEMESTRI VEETIS.

piirkondi avastada ja taas Hiina toite süüa. Natukene praktilist keelekogemust. Suurel hulgal kultuuri ja ühiskonnakogemust, mille najal on kerge leida ühist

KUI PÕGENIKEKRIIS ALGAS, SIIS OLI NÄHA, ET MEIL EI OLE ARAABIA KEELE OSKAJAID, MEIL POLE INIMESI, KES TAJUKSID SEDA KESKKONDA.

Sedasi sai alati proovida rohkem asju ja oma söögikorda mitme­ külgsena hoida. Kui mõni asi ei maitsenud, siis polnud hullu, sul oli veel neli rooga, millest omale tõsta. Eestis oled aga tihti sunnitud ise oma praadi sööma (olgu ta hea või halb) ja pole kombeks kaaslase isuäratavamat rooga mekkida. Mida kasulikku saite oma vahetus­semestrist Hiinas? Ainulaadse ja enneolematu kogemuse kogu eluks. Pisiku sinna ikka tagasi reisida, et teisi

21

keelt näiteks Tartut külasta­ vate Hiina delegatsioonidega. Tunnen, et sellest õppereisist on olnud palju kasu ka minu töös TÜ Aasia keskuse juures. Miks soovitate praegustel tudengitel pilgud just Aasia poole suunata? Ma usun, et see annab konku­ rentsieelise, kui oled Aasias ol­ nud. Eesti jaoks on see uus teema ja selle peale pole mõeldud. Meil ei ole avalikus ja erasek­ toris väga inimesi, kellel oleks kohalikku Aasia kogemust. Need, kellel on, nopitakse kohe ära.

Aasia olulisus majanduses ja globaalses poliitikas muudkui tõuseb. Mulle tundub, et praegu on hea hetk rongi peale hüpata. Samamoodi on Lähis-Idaga. Kui põgenikekriis algas, siis oli näha, et meil ei ole araabia keele oskajaid, meil pole inimesi, kes tajuksid seda keskkonda ja kultuuri. Meil ei ole pädevust ning meil pole ka eriala, mis seda õpetaks. Kui oled tudeng, kes tahab lihtsalt end välismaal proovile panna, siis tundub mulle mõistlik minna Aasiasse, sest seal on vähem inimesi käinud ja kultuur on teine. Meil lõpetab igal aastal palju Euroopa Liidu ja Venemaa uurin­ gute asjatundjaid, aga neid ei ole nii palju vaja ja neid õpetatakse igal pool Euroopas. Aga kui oled elanud näiteks Vietnamis, siis see on midagi pal­ ju erilisemat kui semester mõnes Euroopa pealinnas. •


AKTUAALNE

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: ANDRES TENNUS

22

Plagiaati otsib uus programm Urkund Alles eelmisel aastal loodeti seni akadeemiliste petturite tabamiseks kasutatavat abilist Kratti paremaks teha. Kuid juba sama aasta aprillis võeti kasutusele hoopis uus programm Urkund, mis peaks ALMA MATER

eelkäijast tõhusamalt töötama.

VIRGO SIIL virgo.siil@ut.ee

K

ratt polnud Tartu ülikooli jaoks enam piisavalt hea. «Me näeme praegu, et Urkund on palju parem. See et­ tevõte tegeleb ühe asjaga, nende huvi on arendada väga selgelt selles suunas, kuhu tellijad taha­ vad,» põhjendas õppeosakonna juhataja Kristel Mikkori prog­ rammi vahetust. Õppeosakond tegeleb plagiaadituvastuse tehnili­

se toega. Loomevarguse teemaga üldisemalt tegelev akadeemilise väljendusoskuse keskuse juhataja Djuddah Arthur Joost Leijen leidis, et uue programmi eelis on selle märkimisväärselt suurem kasutajate hulk, pealegi on see kasutajasõbralikum. Esimene plagiaadiprogrammi kasutamise aasta oli mõeldud katseajana, mille käigus koos­ tati tehnilised juhendid ja loodi vajalik liidestus õpikeskkonda Moodle. Katseaja teine eesmärk oli koolitada ja teavitada inimesi,

tutvustada süsteemi ja näidata, kuidas raporteid lugeda. Kris­ tel Mikkori sõnul pole praegu teadlikkus uuest programmist eriti suur, kuigi programm on kasutusel juba ligi aasta. URKUND ON SUUREMA ANDMEBAASIGA Uue programmi eelis vanema ees tuleneb selle haarde ulatusest. Urkund võrdleb sisestatud tööd juba varem lisatud tööde ning mitmete teiste andmebaasidega. «Eriti võõrkeelsete materjalide


AKTUAALNE

SEPTEMBER 2017 NR 8

võrdluses on uus programm ikka oluliselt parem,» rääkis Mikkor. Kaalumisel oli veel teisigi prog­ ramme, kuid mitmed osutusid liiga kalliks, mõne eest oleks tulnud maksta pea 60 000 eurot aastas, kasutusele võetu hind on praegu 8000 eurot aastas. Haridustehnoloogia pea­ spetsialisti Lehti Pildi sõnul on siiski ka uuel programmil omad piirangud, näiteks ei pääse see ligi kinnistele andmebaasidele, üks selline on annaabi.ee. See ei tähenda siiski, et tudeng saaks nüüd rahumeeli andmebaasist valmistöö alla laadida ning vahelejäämist kartmata selle enda nime all algupärase tööna esitada. Kui näiteks keegi teine on sama tööd juba kasutanud ja seda on Urkundiga kontrollitud, võrdleb andmebaas uut tööd eelmisega ning siis ootab üliõpilast üks tõsine vestlus. PROGRAMM VÕRDLEB MITME ALLIKAGA Pealekauba ei võrdle ka sel juhul programm tööd vaid kooli enda siseselt. «Varem oli ülikoolil üks leping Urkundiga, aga kevadel sõlmis HITSA (Hariduse info­ tehnoloogia sihtasutus) Urkundi konsortsiumi, kuhu kuulub enamik kõrgkoole ja rakendus­ koole,» täpsustas Lehti Pilt. «Kui tudeng on ikka internetist mingeid lõike kopeerinud, siis need tulevad kohe välja,» sõnas Kristel Mikkor. Lehti Pilt peab uue program­ mi üheks parimaks küljeks seda, et programmi saab Moodle’i kaudu kasutada, Kratti tuli eraldi fail sisestada ja siis saadi raport. Nüüd on õppejõul võimalik Moodle’isse üles pandud üliõpi­ lase töö juures Urkundi rakendus

käivitada ning saadud raportist vaadata, kui suur on võimalik kat­ tuvusprotsent mõne muu tööga. «Pole ka mõistlik kõikide tööde puhul seda sisse lülitada, näiteks kui on kodutöö, kus polegi kirjan­ dusallikaid. Õppejõul jääb valik, kas seda kasutada või mitte,» rääkis ta. Pildi sõnul on üks tavalisemaid küsimusi see, milliste andmebaa­ sidega programm töid võrdleb, kuid seda ei teatagi päris täpselt,

23

ge ära või mitte,» sõnas Pilt. Djuddah Leijeni sõnul on aga tekstiloomes levinuim plagiaadi­ vorm teiste autorite teksti või originaalsete ideede kopeerimine ja algautorile viitamata jätmine. Ka Mikkor leidis, et kuigi ülikooli hoiak petturluse suhtes on nulltolerants, ei tähenda esma­ eksimus kohe karmi karistust. Tema on proovinud esmalt leebemalt läheneda: kui märkas, et matemaatikas tehtud töödes oli

LÕPUKS OTSUSTAB VÕIMALIKU EKSIMUSE RASKUSASTME ÜLE IKKAGI INIMENE – KAS ÕPPEJÕUD VÕI VASTAV KOMISJON.

kuna arendaja pole avalikus­ tanud, millistele baasidele on ligipääs olemas. Nii näiteks on ka raamatukogude andmebaa­ sid, DSpace tegelikult kinnised, kuna andmebaasi pakkujatega on sellised lepingud sõlmitud, kuid sellest probleemist ülesaamiseks on läbirääkimist alustatud. Vestlustest Urkundi sissetöö­ tajatega jääb mulje, et plagiaadi­ püüdmisvõrk on nüüd nii tihe, et sealt ei lipsa enam midagi läbi ja robotlikud programmid tõmbavad vaese eksinu automaat­ selt liistule. Päris nii see siiski pole, lõpuks otsustab võimaliku eksimuse raskusastme üle ikkagi inimene, kas õppejõud või vastav komisjon. Paljud ootavad, et Urkund on mingi imevahend, mis annab kattuvusprotsendi, ja saab öelda, kas töö on plagiaat või ei ole. Aga tegelikult tuleb raportit õppejõul hinnata. «Kui on kasutatud kel­ legi tsitaati ja näiteks jutumärgid puuduvad, siis tuleb kattuvuse koht välja, aga õppejõud peab ise otsustama, mida ta edasi teeb – kas ütleb õppijale, et paranda­

seitse ühesugust lahendust, siis ta juhtis sellele tudengite tähelepa­ nu. «Tol hetkel tunnistasid kõik üles, et jah, see noormees pani selle kirja, ning kõik jäid oma punktidest ilma. Kuid nende edasine käitumine oli väga selgelt muutunud,» kirjeldas Mikkor. Kaastudengitele mahakirjuta­ miseks töid andvatel üliõpilastel tasub meeles pidada, et sel moel luuakse neile ebaõiglane eelis. ENIM LOOMEVARGUST ON LÕPUTÖÖDES Djuddah Leijen rääkis, et kuna kõige rohkem kontrollitakse bakalaureuse- ja magistritöid, siis nii leitakse neis ka rohkem loomevargust. Ülikooli üksustest on kõige agaramad plagiaadi­ tuvastusprogrammi kasutajad aga õigusteaduskond ja arvutiteaduse instituut. «See on ka ootuspä­ rane, sest Tartu ülikoolis algatas plagiaadiprogrammi kasutusele­ võtu arvutiteaduste instituut, kus märgati, et lõputöödes on plagieerimine sagenenud, ja leiti, et vaja on süsteemset lahendust,» rääkis Leijen.


24

AKTUAALNE

Samuti torkas kasutusaktiivsu­ se poolest silma nii bakalaureusekui ka magistritaseme rahvusva­ helise õppe programm. Tehnilised vahendid võivad aidata ka tudengeil endil tõhu­ samalt tööd teha ning vähen­ davad sel moel eksimisohtu või kiusatust. TUDENGID SAAVAD UUE ABIVAHENDI Kui aasta varem sai UT ajakirja artiklis Krati kohta mainitud, et üliõpilaste üks vääratuste põhjen­ dusi oli ajanappus, siis järgmisel aastal valmiv uus õppeinfosüs­ teem võib neid ajakavandamisel aidata. «Loodame, et meie uus ÕIS aitab sellele kaasa. ÕIS-i lisandub kalender, mida seal praegu pole. See on tööriist, mis aitab aega kavandada,» rääkis Mikkor. Loomevarguse või selle tun­

SEPTEMBER 2017 NR 8

nistamise põhjus on aga laiem, seega võib ehk öelda, et üliõpi­ lane on kultuuri peegel. «On tehtud uuringuid, kus võrreldi erinevaid riike, ning ilmnes, et üleminekuriikides, näiteks Poolas või Ukrainas, vaadeldakse akadeemilist petturlust väiksema probleemina kui näiteks USA-s,» rääkis Leijen. Seega on tarvis Tartu ülikoolis endas uurida, milline suhtumine valitseb meie teadlaste, õppejõu­ dude ja tudengite seas. PROBLEEMILAHENDUS ALGAB ÜLIKOOLIST Leijen rõhutas, et programm pole ainuke lahendus, eksimuste vältimiseks ja vähendamiseks on vajalik plagiaaditeemaline harimi­ ne ja tudengite kirjutamisoskuse arendamine. «Sageli süüdista­ takse üliõpilast petturluses, kuid nende õpetamise vastutus on osa­

kondade ja õppejõudude õlul,» toonitas ta. Leijen lisas, et tuvastusprog­ ramm aitab plagiaadile vaid tähe­ lepanu juhtida ja mõned juhud avastada, probleemi lahendus algab aga haridusest. Kristel Mikkor rääkis, et õppeosakond tegeleb tuutori­ te koolitusega, kes omakorda peaksid ka äsja õpinguid alusta­ nud rebaseid teavitama. «Nende kaudu tahame ka teadlikkust tõsta. Saaksime algusest peale viia teema kohe esimese aasta tudengiteni,» sõnas ta. Djuddah Leijen sõnas, et ainult sõnumi «plagieerimine on halb» levitamisest ei piisa. «Väga tähtis on õpetada üliõpilastele, kuidas plagieerimist vältida ja seda saab ainult praktilise tegevu­ se abil teha. Selleks peab aga kogu ülikool üheselt aru saama, mis on üldse plagiaat,» ütles ta. •

MIS ON URKUND? Urkundi abil on võimalik kontrol­ lida kirjalike tööde originaalsust, st võrrelda neid internetis ja eri andmebaasides olevate eesti- ja ingliskeelsete tekstidega. Urkundi eesmärk on enneta­ da plagiaati ja tõsta teadlikkust loomevargusest. Urkund võrdleb üles laadita­ vaid tekste kolme tüüpi allika­ tega – internetis kättesaadavate materjalidega, TÜ raamatukogu kaudu kasutatavates andmebaasi­ des olevate publikatsioonidega ja teiste üliõpilastöödega. Urkundi kasutamisel on oluline mõista, et programm ei määratle,

kas tekst on plagiaat või mitte. Urkund koostab tekstide võrdlemise tulemusel raporti, kus on näidatud, kui suures osas on analüüsitavas tekstis kattuvus teiste tekstidega (sh korrektselt vormistatud tsitaadid). Raportis näidatakse ka, millised osad tekstis teiste tekstidega kokku langevad. Urkundi saab kasutada sisse logides ja faile kontrollimiseks üles laadides ning samuti ka Moodle’i vahendusel. Moodle'isse on lisa­ tud Urkundi plugin, mille abil saab analüüsida ülesande, foorumi ja õpikoja vahendi abil õppija poolt

esitatud faile (sobivad formaadid: .doc, .docx, .sxw, .ppt, .pptx, .pdf, .txt, .rtf, .html, .htm, .wps, .odt ja .pages). Õppija poolt Moodle’i üles­ ande, foorumi ja õpikoja vahendi abil esitatud fail(id) saadetakse Urkundi analüüsimiseks ning selle kohta saadetakse õppejõule tea­ vitus. Analüüsi tulemus on nähtav ülesande esituste lehel (kuvatakse sarnasusskoor) ning võimalik on avada URKUNDi raport. Allikas:TÜ elukestva õppe keskuse veebileht


AKTUAALNE

25

FOTO: PIXABAY.COM

SEPTEMBER 2017 NR 8

Uuest aastast tõuseb doktoranditoetus Seni kümme aastat muutumata doktoranditoetus tõuseb uuest aastast. Toetuse määra kehtestab riik aga igal aastal uuesti riigieelarvega. EÜL leiab, et tegemist on poolmõru juhtumiga, sest AVASTA

toetus ei tõuse nii palju kui algselt lubatud.

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

A

astateks 2014–2020 välja töötatud Eesti TAI strateegia «Teadmiste­

põhine Eesti» eesmärk on suu­ rendada doktorikraadi kaitsnute arvu õppeaastas kolmesajani. Senised analüüsid on kinni­ tanud, et doktoriõppes edasi­ jõudmisel on peamine takistus doktorantide liigne hõivatus

põhitööga, et kindlustada en­ dale piisav sissetulek. Enamasti töötavad doktorandid väljaspool akadeemilist sektorit. Teadusprorektor Kristjan Vassili sõnul saab sellest ressursi­ vastuolust alguse sündmuste


26

AKTUAALNE

jada, mis päädib lõpuks õpingute venimisega, aga laiemalt viib alla õppe kvaliteedi ning doktori­ kraadi maine ja selle tähtsustami­ se ühiskonnas. Haridus- ja teadusministee­ riumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaher rääkis, et doktoranditoetuse eesmärk ongi toetada doktorante doktorikraadi omandamisel, võimaldades neil keskenduda teadustööle, muret­ semata sissetuleku pärast. Viimased kümme aastat on doktoranditoetus olnud 422 eurot kuus. Uuest aastast tõuseb see 660 euroni kuus. ÜHISKOND VAJAB DOKTORIKRAADIGA ASJATUNDJAID Vaher ütles, et muutuv majandus ja tööturg vajab aina rohkem pädevaid doktorikraadiga tipp­ asjatundjaid, et täita ühiskonna vajadusi. Samuti on doktorantide näol tegemist teadlaskonna järel­ kasvu kasvatamisega. Seetõttu on oluline tagada piisav doktoran­ tide toetamine, et doktorandid saaksid pühenduda teadustööle, ja sellepärast ka toetus tõuseb. Eesti üliõpilaskondade liidu juht Britt Järvet rääkis, et kuigi doktoranditoetuse tõus on tervi­ tatav, siis on tegemist poolmõru juhtumiga: 2016. aasta lõpus lubas valitsus kahekordistada Eestis õppivatele doktorantidele makstavat toetust ehk praeguse 422 euro asemel tõsta toetus 844 euroni kuus. Nii liiguks toetus selle poole, et olla võrdsustatud Eesti keskmise palgaga. «Olenemata lubatust, teatas valitsus maikuus, et toetus tõuseb siiski vaid 660 euroni. Siinkohal on oluline mainida, et magistri­

SEPTEMBER 2017 NR 8

kraadiga inimese keskmine sissetulek on üle 1300 euro,» sõnas Järvet. Kristjan Vassil rääkis, et haridus- ja teadusministeeriumi eelarvesse on täiendavad viis miljonit eurot eraldatud ning nimetatud kasv jõustub igal juhul. Kas see vastab lubatud kasvule, sõltub tema sõnul sellest, mida lubaduseks lugeda. Koalitsiooniläbirääkimistel välja käidud lubadus kahekordis­ tada doktoranditoetust järgmisel aastal ei saa teoks ning seda nimetab Vassil kahetsusväärseks. Praegust tõusu ta aga piisavaks ei pea, kui eesmärk on doktoriõppe tõhusust tõsta. Vassil usub aga, et riigipoolne doktoranditoetus kasvab pikas plaanis veelgi. See on tema sõnul poliitiline küsimus, mille otstarbekuses ei kahtle otseselt mitte keegi. Pigem taandub see piiratud vahendite juures riigieelarve läbirääkimis­ tele. «Küsimus on selles, kas riik­ liku toetuse kasv on meie jaoks piisavalt kiire ja kas me ülikoolina saame senikaua midagi ise ära teha – tulla riigile vastu seal, kus ta hätta jääb,» rääkis ta. Kui riik ei suuda hetkel po­

nii, et koos riigipoolse toetusega oleks see võrdne Eesti keskmise palgaga,» seletas ta. Vassil rääkis, et see teema te­ kitab mitmeid tehnilisi küsimusi, mis vajavad arutelusid ja kokku­ leppeid: kas ülikool kogub toetu­ seks vajalikud vahendid keskselt kokku, jätab selle valdkondadele, leiab katteallikaid uutest ja täiendavatest vahenditest – see kõik mõjutab seda, kas ja kuidas tulemuseni jõutakse. Britt Järvet mainis, et kui Eesti riik soovib olla uuenduslik, teaduspõhisel juhtimisel põhinev ning ettevõtlust soosiv keskkond, nagu on välja toodud koalitsioo­ nileppes, siis tuleb doktorante oluliselt rohkem väärtustada. DOKTORANDID EI TUNNE, ET NEID VÄÄRTUSTATAKSE Hiljuti tehtud doktoriõppe tule­ muslikkuse analüüsist «Doktori­ õppe tulemuslikkuse analüüs» selgus, et kaks kolmandikku doktorantidest ei näe doktoran­ tuuris oma töökarjääri edendajat ega tunne seetõttu, et doktori­ kraadi väärtustatakse ühiskonnas piisavalt. Kõrgharidusosakonna asejuha­ taja Sigrid Vaher ütles, et doktori­

TULEB MÕTESTADA, KAS DOKTORANTIDEL ON ÜLIKOOLI SEES INNUSTAV KARJÄÄRIREDEL VÕI KASUTATAKSE NEID ODAVA TÖÖJÕUNA.

liitilist kokkulepet saavutada ja eelarvest vahendeid ette näha, siis peaks Vassili sõnul ülikool oma eelarve piires kaaluma võimalusi doktoranditoetust täiendavalt tõsta. «Üks võimalus on kaaluda doktoranditoetuse täiendavat tõstmist ülikooli vahenditest

kraadi väärtustamine ühiskonnas on valdkonna üks olulisemaid väljakutseid. Mainitud analüüsist selgus doktorantide küsitlemisel, et erasektori tööandjad ei hinda piisavalt doktorikraadi olemasolu. Põhjuseks on Eesti majanduse ja ettevõtete väiksus ning puudub vajadus ja võimalus doktorante


AKTUAALNE

SEPTEMBER 2017 NR 8

27

MIDA ARVAB OLUKORRAST MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOONI DOKTORANT SIGNE IVASK? Kahtlustan, et ühiskonnal ter­ vikuna ei pruugi olla arusaama sellest, kes on doktorant ja mis on tema väärtus. Selles mängib oma osa asjaolu, et teadus(tegevus) jääb jätkuvalt inimeste jaoks kaugeks või raskesti mõistetavaks. Nagu ma ei pruugi üdini mõista, mida nii mõnigi poliitik tööna teeb, ei pruugi jällegi teised mõis­ ta, mida mina teen. Ärgitaksin omalt poolt inimesi rohkem huvi tundma, mida nen­ de raha eest siis ikkagi ülikoolis tehakse, olgu see loodus- ja täppisteaduste valdkond või hoopistükkis humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Seda ma julgen küll kinnitada, et kõikides valdkondades uuritakse midagi põnevat! Küll võib aga mõistmist takis­ tada veel ka asjaolu, et nii mõnegi doktoritöö tulemus pole midagi

nn käegakatsutavat (või pole seda võimalik lihtsasti ja «söödavalt» näitlikustada). Näiteks sotsiaal­ valdkonnas, kus doktoritöö tulem võib olla analüüs ja järeldus mingisuguse väikese ühiskond­ liku nähtuse kohta, ei pruugi inimesed (ka ülikooli sees) selle väärtust mõista. Kui tekib säärane olukord, siis tuleb suu lahti teha ja selgitada. Minu meelest ongi nii õige, sest igaüks on oma ala asjatundja, teised ümberringi ei pea seda olema. Teisalt aga selleks, et publit­ seerida, peab olema iga doktorant võimeline mõtestama oma tööd laiemal ja üldisemal tasandil, kui­ das erinevad süsteemid omavahel kokku klapivad, mis lähevad vastuollu ja nii edasi. See nõuab lugemust ja analüüsivõimet, mis jällegi tähendab pea igapäevast (jah, ka nädalavahetuseti) tööd

ja trenni. Sotsiaalvaldkonnas on pigem tavapärane, et doktorant töötab näiteks õppejõu, assistendi või (noorem)teadurina, peale selle veel väljaspool maja ka. Seega vaimne ja füüsiline koormus võib nii mõnelgi olla meeletu, suisa nii suur, et kõrvale jäetakse töö, mis pole nii tasuv, et keskendu­ da tööle, mis toob leiva lauale. Ma ei usu, et me niipea näeme mingisugust suuremat muutust doktorantuuri lõpetajate hulgas, stipendium ei kasva nii suures ulatuses, et inimesed oma ametid kõrvale lükkaksid või jätaksid mingid lisatööd tegemata. Muidugi tulevad mängu motivatsioon, valmisolek ning võimekus doktorantuuri läbida. Halvemal juhul pole neid juba sisse astudes, aga eks seda peab juba komisjoni välja selgitama.

tööle palgata. «Seega on oluline teadvustada ettevõtjaid dokto­ rantide kasulikkusest teadus- ja arendustööl,» ütles Vaher. Ettevõtete poolse huvi suuren­ damiseks doktorantide kaasami­ sel on riik loonud spetsiaalseid toetusmeetmeid. Doktorandile, kelle doktoritöö valmib koostöös ettevõttega (nn ettevõtlusdok­ torant), makstakse täiendavalt erialastipendiumi. Vaher ütles, et meetme eesmärk on toetada ülikoolide ja ettevõtete koostööd ning mitmekesistada doktorikraadiga spetsialistide karjäärivõimalusi väljaspool akadeemilist sektorit.

Toetust saanud doktorandid on jätkanud enamasti töötamist ettevõtluses. Järvet rääkis, et tuleb mõtesta­ da, kas doktorantidel on ülikooli sees innustav karjääriredel või kasutatakse neid odavamapoolse tööjõuna. Milline on üldse tea­ duskarjääri väljavaade ja millised on tänased tingimused, et teadus­ tööd teha ning rahastust saada? Kas erasektoris leitakse meie asjatundjatele piisavalt väljundeid ning kas väljakoolitatud asja­ tundjaid üldse vastavad tööturu ootustele? Milline on doktoran­ tide ühiskondlik võimekus ja kas pööratakse piisavalt tähelepanu

sellele, et arendada doktorantide suhtlus- ja meeskonnatööoskust. Eestis õppivate doktorantide väärtustamise nimel tuleb Jär­ veti sõnul veel palju vaeva näha. «Neid kõrvale jättes riskime olukorraga, kus õppureid on aina vähem ning Eesti teadus areneb aeglaselt või tabab seda hoopis seisak,» sõnas ta. Kristjan Vassil lisas, et dokto­ randitoetuste teema on rektoraa­ di uues koosseisus tõsiselt laual. Peamine sõnum on aga tema sõ­ nul see, et põhimõttelisi takistusi täiendada ülikooli vahenditest riigipoolset doktoranditoetust ei ole. •


28

ETTEVÕTLUS

SEPTEMBER 2017 NR 8

Vesinikkütuseelemendiga minnakse jahile Berkeley ülikooli järeldoktorantuuri läinud Ivar Kruusenberg hakkas pärast innustavat vestlust Apple’i endise ETTEVÕTLUS

asepresidendiga vesinikkütuseelementi looma ning valmistub nüüd seda tootma.

VIRGO SIIL virgo.siil@ut.ee

N

üüd on ta juba nii kaugel, et vesinikkütus­ eelemendi tootmine ja arendustegevus tuuakse Eestisse. Sel ajal kui suurem osa alterna­ tiivkütuse arendajaid keskendub valdavalt maisematele lahendus­ tele, autodele ja bussidele, leidis Kruusenberg, et jahisõitjatele pole eriti keegi mõelnud, ning seetõttu kavatseb ta oma tootega nüüd maailmamered vallutada. Abi on siinjuures sellest, et nüüd­ seks on juba paljudes kohtades vesinikutanklad olemas. Meile lähimad asuvad Riias ja praegu rajatav tankla Pärnus. «Oma teadustöös uurin kata­ lüsaatormaterjale, see on funda­

mentaalteadus. Samas olen juba kolm-neli aastat mõelnud, kuidas muuta seda rakenduslikuks, võibolla ka ettevõtlusvormi,» rääkis keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia teadur. Pärast vestlust Apple’i endise asepresidendiga oli ettevõtmine jõudnud juba järgmisel päeval Berkeley kiirendisse, mis tagas ettevõttele kontoripinnad. Järgnes inseneride rühma kokkupanek ning samal ajal ka turu-uuring, et kindlaks teha, kus kütuseelementi vaja võiks minna. Voolu talletamiseks kasutavad avamere jahisõitjad praegu suuri veoautode akusid, millest igaüks kaalub 30–40 kilogrammi, suure­ matel jahtidel võib olla aga kuni kümme akut. Teisalt on iga kilogramm arvel. Kõigest seitse-kaheksa kilogram­

mi kaaluv vesinikkütuseelement võiks asendada kui mitte kõiki kümmet, siis vähemalt nelja kuni viit akut. Esmane turu-uuring tehti California osariigi jahtklubides. «Selle mõtte peale plaksutasid kõik jahisõitjad,» meenutas Kruusenberg. Esimene koostöö käivitus San Francisco lähistel ühe suurima jahtlaevade ehita­ jaga, kes tegi ka iduettevõttesse esimese investeeringu, nii et alustav ettevõte PowerUp Energy Technologies saaks tootearendu­ sega algust teha. Praegu on konkurentideks metanoolil töötav energiaallikas ja ka vanem tehnoloogia – diisel­ generaatorid, mida on laevadel üks kuni kaks, need aga teevad lärmi ja levitavad lehka. Üks Kariibi merel jahte välja


ETTEVÕTLUS

29

FOTO: VIRGO SIIL

SEPTEMBER 2017 NR 8

KRUUSENBERG HOIAB KÄES VÄIKEST ELEMENDI JUURDE KUULUVAT POLÜMEERMEMBRAANI

rentiv ettevõtja kurtiski, et vaikne elektri tootmine oleks hädavaja­ lik, keegi ei taha kena hommikut merel alustada akude laadimiseks tarviliku diiselmootorite käivita­ misega. On muidugi ka taastuv­ energiaallikad, päike ja tuul. Päikesepaneelidest on abi vaid seniks, kui taevas on piisavalt pilvitu, ja praegused tuulegene­ raatoridki töötavad vaid piiratud ulatuses, teatud tuulekiirustel. PowerUpi praeguseks juba teise põlvkonna prototüübiga selliseid muresid pole. Kütuseele­ ment on täiesti hääletu, heitgaasi­ deta ja konkurentidega võrreldes võimas. «Eriliseks teebki kütuseele­ mendi ka see, et seadmelt on või­ malik pidevalt 400 vatti elektrit saada, samas kui konkurentidel

on kaks korda väiksem võimsus. Ja tänu erinevate tehnoloogiate kooskasutusele on võimalik saada kätte 48 kWh,» loetles Kruusen­ berg eeliseid. Kasutusmugavus ilmneb taas võrdluses diiselgeneraatoritega: kuna merel valitsevad korrosiiv­ sed tingimused, kipuvad praegu­ sed generaatorid ja kõik selle osad roostetama. DIISELGENERAATORIST MÄRKSA MUGAVAM Isegi sel määral, et kuigi jahtidel on teinekord varugeneraator, võivad avamerel mõlemad gene­ raatorid töötamast lakata. Kord aastas peavad generaatorid täis­ hoolduse läbima ning neil tuleb õli ja kütus välja vahetada. Vesinikkütuseelemendil liiku­ vad osad puuduvad ning süsteem

on nii kinnine, et seal midagi roostetada ei saa, seega on jahi­ omaniku elus üks mure vähem. Tänu eelmainitud omadustele ei välista PowerUp oma tehnika kasutamist ka väljaspool meren­ dust, näiteks matkaautodel (kes see ikka looduskaunist kohta töö­ tava mootoriga nautida tahaks) ja ka sõjandusvaldkonnas. Kait­ seväes võib teinekord kriitilisel hetkel vooluvajadus tekkida, kuid akud kipuvad ise tühjenema. Vesinikuballoon võib mitu aastat seista, ilma et selle täituvus kahaneks. «Nad kasutavad praegu väga raskeid akusid, meie element on aga üle kahe korra kergem. Selle saab seljakotti pan­ na ja minna kuhu iganes,» sõnas Kruusenberg. Loomulikult on ka sel tehno­ loogial oma puudused. Esiteks


30

ETTEVÕTLUS

on vesinik plahvatusohtlik, kuigi teadur on veendunud, et leket ei teki. Teiseks on tehnoloogia ja kütuse eripärade tõttu elemendil praegu teatud temperatuuri­ piirangud, madalaim soovitav temperatuur on 30 külmakraadi, sest töö käigus tekkiv vesi võib jäätuda. Kõrgeim temperatuur on 60 kraadi ja väga kuiv õhk, kuna seadmes kasutusel olev membraan vajab mingil määral niisutust. «Nendele probleemidele on lahendused olemas, need pole midagi ületamatut, kliendil tuleb lihtsalt küsida,» rääkis teadur. UUS PROTOTÜÜP ON KAKS KORDA VÄIKSEM Nüüdseks ollakse tootega nii kaugel, et peagi valmib praegusest töötavast prototüübist kaks korda väiksem versioon, mis läheb sügisel tegelikesse tingimustesse katsetamisele, Eesti ettevõtte Ropeye jahile. Ettevõttega on allkirjastatud ka koostööleping. Ettevõte tege­ leb jahtlaevade vintside, rullikute ja muude asjade arendamise ja tootmisega. Ropeyel on suur müügivõrgus­ tik, kus on üle 400 edasimüüja. Nendel on jällegi oma müügivõr­ gustikud, nii et kui toode valmis, siis koostöös ettevõttega saab kohe selle müüki panna. Ropeye juht Jaanus Tamm leiab, et vesinikkütuseelement on voolutootmiseks praeguste või­ malustega võrreldes turvalisem, kergem, mahukam ja võimsam. «Võimalused üle maailma on väga suured. Hetkel on konku­ rendiks ainult Efoy Fuel Cell, mis toodab energiat metanooli pealt. See on tülikas ja ebamugav viis,»

SEPTEMBER 2017 NR 8

rääkis Tamm. Tema sõnul on energiaallikas väikelaevas väga oluline ning kui­ gi piisab paarist kergemast akust, on nendega tihti probleeme. Element võikski täita tagavara energiaallika rolli. Toote sihtrüh­ madeks loetles ta kõik sõltumatut energiaallikat vajavad kliendid: kaugsõidupurjetajad ja võistlejad, tõsisemad matkajad ja näiteks sõjandusvaldkond. KOOSTÖÖ ÜLIKOOLIGA TASUB END ÄRA Ülikoolide ja ettevõtete koostööst rääkides tõi Kruusenberg näiteks USA kogemuse, kus mitte ainult akadeemikuid, vaid ka erineva astme tudengeid püütakse juba varakult ettevõtete probleemide lahendamisse kaasata. «Akadeemik saaks osa oma õppeajast rakendada ettevõtlus­ koostööks, seminari aja kulutada rakendusliku õppe peale. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks USA-s MIT, Berkeley, Stan­

ja siis elavad vana rasva peal. Mujal maailmas investeeritakse arendusse arvestatav hulk raha. Koostöö ülikooliga võimaldab ettevõttel hoida kokku päris suure summa raha,» sõnas Kruusen­ berg. TUDENGID PRAKTILISELE TÖÖLE Pealegi juhtub tihtilugu, et ettevõtja eeldab hoopis tasuta või üliodavat tööd ning ülikooli töörühmi see ei innusta. Tudengite töörühmadesse tasub aga investeerida: kui isegi probleemilahendust ei leita, saab ettevõtja aimu tudengite võime­ test ning valida endale tulevikuks võimalikke töötajaid, mõne neist juba semestri lõpul talveks või suveks palgata. «Tudeng saab väärtusliku ko­ gemuse ning tudengid tulevad pä­ rast niisuguse programmi avamist rohkem vastavasse õppekavasse õppima, kuna nad teavad, et neil on võimalik teha koostööd suurte

VESINIKKÜTUSEELEMENT ON VOOLUTOOTMISEKS PRAEGUSTE VÕIMALUSTEGA VÕRRELDES TURVALISEM, KERGEM, MAHUKAM JA VÕIMSAM.

ford ja kõik taolised ülikoolid on alati kümne parima seas – nende õppemetoodika on juba eos rakenduslik,» rääkis ta. Hea näitena tõi Kruusenberg TÜ majandusteaduskonnast ­Maaja Vadi, kes kutsub ettevõt­ jaid ülikooli rääkima, kuid Kruu­ senberg leiab, et sellist tegevust võiks rohkem olla ja see peaks järjekindlam olema. Teisalt kipuvad ka Eesti ettevõtted liiga endasse süüvima. «Väga palju on meil selliseid, kes teevad mingi toote valmis

ettevõtetega, näiteks Siemensi või Apple’iga,» pakub teadur näidet, kuidas kõik võidavad. Oma teadmisi ei pea aga vaid suurettevõttes rakendama, Eesti üliõpilastel on nüüd võimalus siin tootmist- ja arendustegevust jätkavas vesinikkütuseelemendi ettevõttes oma oskusi proovile panna. Kui kõik hästi läheb, siis saab ettevõte juba novembris Amster­ damis toimuval suurel merendus­ messil vesinikkütuseelementi esitleda. •


TUDENGID

31

FOTO: PAUL HION

SEPTEMBER 2017 NR 8

Tähelepanekuid värsketele õppuritele Sel sügisel alustab oma ülikooliteed ligi 3000 uut bakalaureusetudengit. Selleks, et esimesed nädalad läheksid ladusamalt, koondas UT toimetus kokku olulised pidepunktid, mis ALMA MATER

võiksid värskele õppurile ülikooliteed alustades kasuks tulla.

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

K

õigile uutele tudengitele toimuvad ka eriala info­ tunnid, kus tutvustatakse inimesi, kellega tudeng järgneva­ tel aastatel kokku puutuma hak­ kab. Ilmselt öeldakse ka nendes infotundides, et õppekorralduss­ petsialist on tulevastel aastatel üliõpilase parim sõber. Õppekorraldusspetsialist

on inimene, kes aitab alati, kui tudeng ei tea, millisele ainele tal end registreerida tuleb, mida teha, kui mõnda ainet enam ei loeta, kas seda on võimalik mille­ gagi asendada. Peale selle on õppekorraldus­ spetsialist see, kes aitab, kui ainetele registreerimise tähtaeg on möödas, aga selgub, et lõpeta­ miseks on just seda kindlat ainet just sel semestril vaja läbida. Peale õppekorraldusspetsialisti ei tasu alahinnata ka instituutide

raamatukogutädisid. Nemad on need, kes aitavad vaid ühe märk­ sõna abil üles leida vajamineva raamatu. Kellel on hea läbisaamine raamatukogutöötajad, sellel on ilmselt ka hea teooriaosa bakalau­ reusetöös, sest raamatukoguhoid­ jad on aidanud häid materjale hankida. Seoses raamatukogudega soo­ vitavad praegused tudengid mitte alahinnata ka Tartu Oskar Lutsu nimelist linnaraamatukogu.


32

TUDENGID

Kui ülikooli raamatukogudes ei ole mõnd kindlat raamatut, siis võib juhtuda, et see on hoopis olemas linnaraamatukogus. Eelnevalt väljatoodud inimes­ te juures ei ole vähemtähtsad ka õppejõud, kelle käe all saab teadmisi omandada. Kuigi ainetes on üldiselt semestri alguses paika pandud üsna kindlad reeglid – näiteks see, et puududa tohib kõige rohkem kolmest loengust –, kuid kui juhtubki, et midagi tuleb ette ja puuduma peab rohkema­ test tundidest, siis ei tasu karta õppejõuga rääkida. ÕPPEJÕUD ON KA INIMENE See on üks olulisemaid õpetus­ sõnu, mida endised ja praegused tudengid välja tõid. Õppejõud on ka inimesed ja tegelikult üsnagi vastutulelikud. Kellegi eesmärk ei ole karistada või kiusata, vaid oluline on see, et tudeng saaks teadmised, mida ta on omandama tulnud, ja rohkemgi veel. Seega, kui mõni õppetööga seotud mure vaevab, siis tasub sellest õppejõuga viivitamatult rääkida. Ei tasu ka püssi kohe põõsasse visata, kui millegi kohta tuleb eitav vastus. Tuleb ise aktiivselt variante väl­ ja pakkuda, kuidas mingi olukord lahendatud saaks. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, ja koos on kindlasti lihtsam lahendust leida kui omaette pead vaevata. Oluliste inimestena tasub silmas pidada ka oma kursuse­ kaaslasi. Kui vahel juhtubki nii, et mõnest loengust tuleb puududa, siis tasub paluda kursusekaaslasi, et nad usinamalt konspekteeriksid ja hiljem ümber jutustaksid, mis loengus toimus. Selle kolme aasta jooksul tuleb

SEPTEMBER 2017 NR 8

ikka ette olukordi, kus on hea, kui on olemas sõber, kes aitab. Kind­ lasti ei tasu unustada ka ise teisi aidata. Üksteist tasub toetada, sest koos on lihtsam ülikooliteed käia. Pealegi on need inimesed, kellega sa praegu loengus kõrvuti istud, tulevikus sinu kolleegid või suisa tööandjad. Esmakursuslastel on rahulikult aega kuni 18. septembrini, et ainetele õppeinfosüsteemi ÕIS kaudu registreeruda. Esimesel semestril on enamjaolt sisse­ juhatavad ained, kus tudengeid on palju ning ei pea muretsema, et ehk on kohad täis. Pole veel keegi kuulnud lugu sellest, kuidas inimene ei mahu mõnda alusaine loengusse. Igal aastal algab õppeainetele registreerumine 15. detsembri ja

tundi tööd. Semester kestab viis kuud ja selles on kokku 3600 tundi. Kui inimene magab iga päev keskmi­ selt kaheksa tundi, siis jääb alles 2400 tundi aega. Kui õppimis- ja magamisaeg maha arvutada, peaks alles jääma 1620 tundi. Kuidas sa kasutad neid «ülejää­ nud» tunde? KUS TASUB KEHA KINNITADA? Kui loengud toimuvad kesklinnas, siis peab arvestama sellega, et koolimajades ei ole sööklat. Kui aga nälg näpistab, siis kõik suure­ mad toitlustusasutused pakuvad erinevaid päevapakkumisi, mille hind on tunduvalt odavam kui menüüst tellides. Wernerist on võimalik saada

ÕPPEJÕUD ON KA INIMESED JA TEGELIKULT ÜSNAGI VASTUTULELIKUD. KELLEGI EESMÄRK EI OLE NIISAMA KARISTADA VÕI KIUSATA.

15. mai südaöösel. Kes tahab end kirja panna näiteks mõnele keelekursusele, siis tasub kärme olla, sest kohad saavad täis justkui võluväel. Sama lugu on erinevate spordi­ ainetega. Ülikool pakub vabaaine­ na näiteks jalgpalli, suusatamist, aeroobikat ja ka kikkpoksi. Need kohad täituvad esimeste minutitega. Seega, kes ei taha ko­ hast ilma jääda, värskendab juba enne südaööd usinalt ainetele registreerimise vormi. Praegused tudengid mainisid, et neil ei olnud ülikooli astudes õrna aimugi, kui palju ja kas üldse jääb vaba aega 30 EAP juures. 1 EAP tähendab 26 tundi tööd. Kui tudeng on registreerunud 30 EAP-le, siis see teeb kokku 780

supp kätte 1,90 euroga ja päeva­ praad 3,95 euroga. Ülikooli kohvik pakub tavaliselt suppi (3 eurot), kahte erinevat praadi (4,50 eurot) ja ka magustoitu (2 eurot). Kes aga tahab kiirelt midagi kaasa osta ja kähku enne loengut väikese eine võtta, siis süüa saab kaasa osta näiteks Kohvipausist, kus on erinevaid salateid, muffi­ neid ja wrap’e. Kellel isutab hea kohvi järele, siis kohviteek Sädes on võimalik maitsvat kohvi nii kohapeal juua kui ka kaasa osta. Säde on ka hea koht, kus rahulikult loengute va­ hel aega veeta või näiteks õppida. Kohvik ongi peamiselt täidetud tudengitega ja seega on seal mõ­ nus Tartu vaim.


TUDENGID

SEPTEMBER 2017 NR 8

Kes magas hommikul sisse ja kodus pole midagi süüa ning enamik kohti on lõpetanud hommikusöögi pakkumise, aga keha tahaks ikka üht kosutavat hommikusööki, sest päeva esime­ ne söögikord pidavat olema see kõige tähtsam, siis Tartu kesk­ linnas asub kohvik Krempel, mis pakub hommikusööki iga kell. Seega saavad ka lõunani magajad kosutavat hommikusööki tellida. ÜÜRITURU PROBLEEMID Nii mõnedki värsked tudengid hakkasid pärast õppima tuleku kinnitamist endale kiiruga elu­ kohta otsima. Ilmselt said paljud üsna ruttu aru, et see pole teps mitte lihtne ülesanne. Tartus on teada-tuntud tõde see, et suvel on üürihinnad või­ malikke tudengeid silmas pidades kõrgemad kui tavaliselt.

Kes aga ei leidnudki endale sobivat korterit, siis sügisel tasub edasi uurida, sest hinnad lähevad tihtipeale odavamaks. Üliõpi­ lased, kes on ise selle tee läbi teinud, soovitavad ka hinnas alla kaubelda. Korteriomanikud ongi tihtipeale arvestanud, et üürnik küsib soodsamat hinda. Nagu öeldakse, siis küsija suu pihta ei lööda ja enamjaolt saavad küsijad ka korteri veidike odavama hin­ naga kätte. Ülikooli astudes hakkavad tuttavad mingil hetkel niikuinii uurima, kas «õige tudengi» tege­ vused on juba tehtud. Sinna või­ vad näiteks kuuluda purskkaevus ujumine, üle kaarsilla kõndimine ja raamatukogus vanainimeste asja tegemine. Kui taolised tegevused tun­ duvad rumalad, siis ei tasu end eakaaslaste survest heidutada lasta.

TUDENG KÜSIB Kellelt millist nõu ülikoolis saan? PIIA MÄESAAR õppeosakond, nõustamiskeskuse juhataja

K

õrgkoolis õpingute alustamine ja õpingute juhtimine nõuab igalt üliõpilaselt iseseisvust, vas­ tutust ja ettevõtlikkust. Vajadusel saad ülikoolis tuge paljudelt: kaastudengitest ülikooli töötajateni. Esmakursuslastele, aga ka teistele üliõpilastele on abiks tuutorid – eriomase koolituse läbinud vabatahtlikud üliõpilastest nõustajad, kes oskavad jagada praktilist teavet õppimise ja ülikoolieluga seotud küsimuste kohta. Enda tuutori leiad tuutorite nimekirjast ülikooli kodulehe rubriigist «Õppimine». Õpingutega aitavad edukalt toime tulla ka õppeosakonna nõustamiskeskuse üliõpilasnõustajad. Õppekorraldusnõustaja vastab õppetöö korralduse

33

Ülikool ongi tore eelkõige just selle poolest, et siin ei pea massi sulanduma, vaid mida omanäo­ lisem ja huvitavam olla, seda positiivsem see on. Seda hindavad mitmed õppe­ jõud ja ka kaastudengitel on huvitav vestelda inimesega, kellel on oma kindlad põhimõtted ja vaated. Kui näiteks pidutsemine ei ole sinu rida, siis sellepärast, et kaaslastele meele järgi olla, ei tasu seda ka teha. Õigeid sõpru ei huvita sellised asjad niikuinii. Ole sina ise ja võta kõike mõistusega! Selleks, et õpingute jooksul ülikooli tegemistega kursis olla, loe ülikooli ajakirja Universitas Tartuensist, vaata ülikooli televi­ siooni UTTV ja jälgi ülikooliga seotud Facebooki lehti. Kui sul tekib küsimusi, siis ära pelga abi otsida. Ilusat kooliteed! •

ja õppetööd reguleerivate dokumentidega seotud küsimustele. Karjäärinõustajad toetavad sind otsuste vastuvõtmisel töö- ja haridustee kujundamise ja edasiste valikute tegemises. Üliõpilaspsühholoogid aitavad toime tulla nii õppimises kui ka isiklikus elus ette tulevate keeruliste küsimustega. Nõustamis­ keskusest saavad teavet ja tuge ka erivajadustega üliõpilased, kelle puudest tingitud füüsiline või psühhosotsiaalne erivajadus toob kaasa vajaduse kõrvalabi osutamiseks õppeprotsessi läbimisel. Üliõpilasvahetuse koordinaatorid rahvusvahelise õpirände keskusest õppeosakonnas jagavad teavet vahetus- ja väliskülalisüliõpilaseks kandideerimise, Erasmus programmi üliõpilasvahetuse ja välisprakti­ ka võimalustest. Õppeaasta algusest tuleb sinu meilile igal nädalal üliõpilaste teabekiri, kust saad teavet nii õppetöö, stipendiumite ja toetuste kui ka praktika- ja tööpak­ kumiste kohta. Lisaks saad kõrgkoolis õppimise nippe lugeda üli­ koole ühendavast veebiväravast tudengiveeb.ee.


TEADUS

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: AIVAR KRIISKA

34

Teadlane otsis regivärsi abil laipu Üle 80 aasta tagasi leiti rabast inimkeha, mis on nüüdseks Eesti tuntuim soolaip. Pikne Kama kaitses hiljuti rabalaiba temaatikat käsitlevat doktoritööd. Kuigi välitöödel ei õnnestunud uusi surnukehi leida, TEADUS

siis oluline on teema selle tõttu, et nüüd on märgaladel leiduvate inimjäänuste teema tõstatatud ka Eestis.

SANDRA SAAR sandra.saar@ut.ee

V

alga muuseumi direk­ tor Pikne Kama rääkis, et huvi arheoloogia

vastu sai tema puhul alguse juba algkoolis või isegi enne kooli minekut. 13-aastaselt läks ta esimest korda nädalaks arheoloogilistele kaevamistele ja sellest ajast saadik on ta igal suvel käinud arheoloo­

gilistel välitöödel. Gümnaasiu­ misse astus ta juba kindla sooviga ülikoolis just nimelt arheoloogiat õppida ja niimoodi see ka läks. Oma doktoritöös uuris Kama, kuidas suhestuvad omavahel arheoloogiline ja rahvaluuleline


TEADUS

SEPTEMBER 2017 NR 8

teave ning millised on võimalu­ sed nende kooskasutuseks. Tema doktoritööl on kaks tasandit, aga laiemalt uuris ta, kuidas saab arheoloogilisi ja folk­ loorseid andmeid koos kasutada. Teadlane rääkis, et folkloori määratleda on keeruline üles­ anne. Eesti rahvaluule dotsendi Tiiu Jaago määratlusest lähtudes on sellel kaks olulist tunnust: folkloor on ühine looming ja alati muutumises. Minevikus kogutud rahvaluule tunnused on veel suulisus, tavade järgimine ja talupojaühiskonna kesksus. MINEVIKU KAJASTAMINE «Tänapäeva folkloor aga kajastab ka näiteks interneti jututubasid,» sõnas Kama. Tema doktoritöö tegeles traditsioonilise folkloo­ riga, mis on üldiselt kogutud kaugemas minevikus. Arheoloogilised tõendid ja rahvapärimus on mõlemad allikad, mis kajastavad minevik­ ku. Kama seletas, et kui teadlase eesmärk on mineviku terviklikum käsitlemine, siis on erinevate alli­ kate sobitamine väga oluline. Paljud eesti arheoloogid on teadlase sõnul oma töödes kasu­ tanud üsnagi palju folkloorseid paralleele, aga tihti pole mõtes­ tatud, mis eeldustel folkloori kombineeritakse arheoloogiliste andmetega. Oma doktoritöös proovis ta laiemalt analüüsida, kuidas ja milleks saab folkloori arheoloo­ gias kaasata. «Probleeme võib tekitada tõik, et arheoloogilise ja folkloor­ se teabe tekkimine ja ajas edasi kandumine on erinev. Mõlemas allikas esineb palju teavet, mille kohta ei leidu teises allikas kõrvu­

tatavaid andmeid. Siiski näeme, et näiteks kohapärimust on arheo­ loogid väga edukalt kasutanud muististe leidmiseks,» ütles ta. Arheoloogia ja folkloori sidumisega tegeles Kama juba bakalaureuse- ja magistriõppes. Nimelt uuris ta matuseteemalisi regilaulule arheoloogilisest vaate­ punktist. Eesmärk oli lauludes leiduvate kirjelduste abil määrata kindlaks regilauluridade vanus. Matuseteemaliste laulude seas kohtas ta laulutüüpi «Poisi ja neiu matus», mis kirjeldab, kuidas poiss on maetud sohu või metsa, tema haual käivad mets­ loomad ning kasvavad ebameeldi­ vad taimed. Neiu on aga maetud kirikuaeda ja tema haual käivad isandad ja emandad ning seal kasvavad ilusad lilled. Peale selle on ka mõni vähele­ vinud laulutüüp, kus esineb ühine motiiv, näiteks «Vaikne matmis­ paik», kus surija enda soov on saada viidud märgalale: «Viige mind raba kaldasse. Kus ma ei kuule kukke häält, vie venna lau­ lamist, ei kahe õe karjumist.» Kama seletas, et arheoloogina tekkis tal loogiline küsimus, kui­ das suhestuvad sellega arheoloo­ gilised leiud. Töö teise osana vaatles tead­ lane juhtumuuringus inimjää­ nuseid märgaladel, lihtsustatult öeldes soolaipade teemat: teavet selle kohta, kuidas niisugused leiud võivad tekkida. Eesti üks tuntuim rabalaip on pärit Rabiverest ja see leiti üle 80 aasta tagasi. Tegemist on ainukese mumifitseerunud rabalaibaga Eestis, mida on arheoloogiliselt dokumenteeritud. 1936. aastal leidsid selle kaks turbalõikajat, kes parasjagu kae­ vasid käsitsi turvast. Mehed sat­

35

tusid laiba jalgadele ning alguses arvasid nad, et need on juurikad. Siis aga saadi aru, et tegemist on inimkehaga. Lõpuks kaevasid nad põr­ mu välja ja teatasid võimudele. Esialgu arvati, et laip on pärit lähiminevikust, kuid selle juurest leiti sõlg ja münt 1667. aastast, mis viitas sellele, et tegemist on tunduvalt vanemate inimsäilme­ tega. LAIBA KOHTA ON KAKS LEGENDI Rabivere laiba kohta on kaks eri­ nevat legendi sellest, mis temaga võis juhtuda. Esimese versiooni kohaselt elanud sealkandis üks naine, kes armastanud üle raba kõrtsis joomas ja tantsimas käia. See aga ei meeldinud tema mehele, kes olla naise ära tapnud ja sohu matnud. Võimalik on ka, et naine ise uppus tagasiteel koju laukasse. Teine versioon räägib Truutanimelisest neiust, kes oli end õn­ netu armastuse pärast raba­serval üles poonud. Kuna enesetapu sooritanud inimesi ei tohtinud kirikaeda matta, siis maeti Truuta rabasse kaevatud hauda. Kama rääkis, et tema töö on oluline sellepärast, et nüüd on märgaladel leiduvate inimjäänus­ te teema tõstatatud ka Eestis. Laiemalt aitas doktoritöö mõtestada aga folkloori ja arheo­ loogiliste tõendite kooskasutust, näidates selleks erinevaid võima­ lusi kui ka takistusi, mis niisuguse lähenemise juures võivad tekkida. Kama ütles, et töö juures oli kõige keerulisem see, kui vähe me mineviku inimühiskonnast arheoloogiliste tõendite kaudu tegelikult teame, sest on väga palju tegevusi, mis ei jäta endast


36

TEADUS Kogutud teave kajastab väga erineva vanusega praktikaid ja tekkeviisiga inimjäänuseid. Kama doktorantuuri raames tehtud välitööd keskendusid kohtadele, kus kohapärimus viitas võimalike­

tihti suured ja täpsemat uuri­ mispaika sedavõrd keerukam määratleda. Ka puuduvad märg­ aladel silmaga nähtavad tunnused, mille põhjal arheoloogilisi leide ennustada.

KAMA SÕNUL ON OLULISIM SEE, ET INIMJÄÄNUSTE MÄRGALADELT LEIDMISE TEEMA ON EESTIS NÜÜD TÕSTATATUD.

le inimjäänustele märgalal. Paraku aga ei õnnestunud uusi inimjää­ nuseid või muid arheoloogilisi leide tuvastada. Märgalade uurimine on Kama sõnul keerukas, sest sooalad on FOTO: TUULI KURISOO

maha ainelisi jälgi. Ka arheoloogiliste leidude jõudmine teaduskollektsioonides­ se on sõltuv paljudest juhuslikest teguritest. «Arheoloogiliste leidude abil omaaegsete inimeste mõtte­ maailma avamisel on väga palju tõlgenduslikku,» lausus ta. Omamoodi üllatav oli Kama jaoks see, et kui ta tõstis uurimise keskpunkti «inimjäänused mär­ galadelt», siis allikmaterjal, mis kogunes, oli väga kirju: alates kivi­ aegsetest üksikutest luu­leidudest märgaladelt kuni 17.–18. sajandi soolaipadeni.

SEPTEMBER 2017 NR 8

KAMA KASUTAS MÄRGALAL KAHEMEETRIST MULLASONDI.

Peale selle võivad leiud olla väga sügaval ning vesine pinnas teeb taolised uuringud veelgi kee­ rukamaks. «Üldiselt kaevasime uuritud piirkonnas väikeseid auke ehk arheoloogide kõnepruugis «šurfe». Ka kasutasime kahe­ meetrist mullapuuri, mille abil oli võimalik uurida sügavamaid kihte.» Peale pärimusest inspireeritud välitööde toimusid arheoloogi­ lised kaevamised Alasoo Varaje­ mäel. Tegemist on viikingiaegse põletuskalme alaga, mille servas soises pinnases leidus tuleriidalt pärinevaid leide. «Näib, et osa põletusmatustest pärinev kallati omaaegsesse madalasse järve­ vette, mis on esmakordne teave niisugusest kombetalituslikust käitumisest Eestis.» Kama usub, et olulisim on see, et inimjäänuste märgaladelt leid­ mise teema on Eestis tõstatatud. See loob ka paremad tingimused selleks, et niisugune teave talletub ja leiab tähelepanu tulevikus. Ta ütles, et loomulikult sooviks ta jätkata arheoloogiliste väli­ töödega märgaladel, aga taoliste välitööde tulemusi on keeruline ennustada. Teine võimalus on vaadelda inimjäänuste leide (arheoloogias ja folklooris) Eesti piiridest väl­ jaspool, mis pakub Eesti leidude­ le laiemat tausta, rääkis Kama. •


REISIKIRI

SEPTEMBER 2017 NR 8

37

Liiga suur Ameerika Olin umbes kuuendast klassist saadik unistanud välismaale õppima minekust ja lõpuks sain möödunud aastal selle kogemuse kätte. Veetsin REISIKIRI

pea kümme kuud USA-s õppides, töötades ja ringi reisides.

LINDA LIIS EEK Kultuurikorralduse 4. aasta tudeng

S

viimasesse, aga praegu tahaksin küll öelda, et mul on nii hea meel, et ma sattusin just Salisbury üli­ kooli ja mitte kusagile mujale. Salisbury ülikool asub Mary­ landis Delmarva poolsaarel, ookeanirannast 30 minuti, Was­ hingtonist 2,5 ning New Yorgist neljatunnise autosõidu kaugusel. Ülikoolis on veidi alla 9000 üliõpilase, mis on USA ülikooli kohta vähe. Seal on kahekümne ja kolmekümne tuhande ja rohke­ mapealised koolid päris tavalised. Minule tähendas see aga seda, FOTO: 3X ERAKOGU

ee oli mu senise elu kõige imelisem, õpetlikum ja ras­ kem kogemus, aga ma olen selle eest üdini tänulik ja soovitan igaühel, kel on natukenegi süda­ mes kihk südames elada välismaal, see ära teha. Lihtsalt mine! Jagan siinkohal vaid mõnda tähelepanekut tunnetest, mida sel teel kogeda võidakse.

Kuidas leida kool vahetus­ õpinguteks? Menukama Eras­ mus+ programmi kaudu on kultuurikorraldajatel vahetusõpin­ guteks sihtriigi valikus Läti, Leedu ja Soome. Mina mõtlesin, et kui juba minna, siis võiks ju lennata ikka terveks aastaks ja võimalikult kaugele. Leidsin TÜ partnerülikoolide nimekirjast Toronto ja kolm USA ülikooli, kel oli mõni kultuurikor­ raldusega vähegi haakuv õppe­ kava. Kandideerisin nelja kooli, konkursi võitsin minu pingereas

LINDA LIIS EEK ÜTLES, ET USAS ÕPPIMINE OLI IMELINE KOGEMUS.


REISIKIRI

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: ERAKOGU

38

EEK SAI USAS PROOVIDA KA TÖÖD LAVATEHNIKUNA.

et kool ja Salisbury linn olid Tartuga võrreldes täiesti hooma­ tavad. Elasin ühiselamus koos hiinlaste ja mustanahalistega. Linnaku vastasnurka loengusse kulges mõnus kümneminutiline jalutuskäik rohelise muru, suurte puude ja paljude oravate saatel. Kliima oli Eestiga võrreldes alati kahe kuu võrra soojem, täiesti imelik oli aasta jooksul mitu kuud lühikeste pükste ja maikaga loengus käia ja siis pärast õues päikese käes kodutöid teha. Veider, aga tohutult mõnus. ÜLIKOOLISÜSTEEM HOOPIS TEISTMOODI Peale selle erines kodusega võrreldes ka sealne õppekorraldus. Ameerika ülikoolisüsteem näeb ette viisteist nädalat stabiilset ja järjepidevat õppetööd, kus on terve semestri jooksul vaid neli-viis ainet kaks korda nädalas, iga loeng kestab tund ja 15 minutit. Järjepidevalt peab tegema ka sama tüüpi kodutöid: igaks loenguks on tavaliselt lugeda

vähemalt üks peatükk raske raha eest soetatud isiklikust õpikust ning ka kodused ülesanded püsivad igal nädalal sama tüüpi ja toetavad semestri lõpuks kirjutatavat esseed, uurimistööd vm projekti. Kuueteistkümnendal nädalal on korraga kõigi ainete eksamid ja tööde tähtajad. See-eest on talvevaheaeg pikk: lausa kuus nädalat. See jätab piisavalt aega puhkamiseks, reisimiseks ja veel õppimiseks. Näiteks võid käia New Yorgis, Connecticutis ja Philadelphias sõpradel külas, veeta jõulud väliseesti perega Baltimore’is, aasta­vahetusel nautida Washingtoni tasuta Smithsoniani muuseume ja loomaaeda ning lõpetuseks sattuda Los Angelesse kolme­nädalasele ärikursusele ning leida uued sõbrad Brasiiliast ja Puerto Ricost, nautida nendega päikeseloojanguid Vaikse ookeani ääres või tutvustada neile California mägedes sellist imeasja nagu lumi, mida keegi kunagi varem näinud polnud. Olin varem õppinud võõraste kultuuridega kohanemise teooriat

ja minu kogemus mahtus päris ilusti raamatumalli. Põdesin iroonilise naudinguga läbi kõik arenguastmed: alguse rõõmujoovastus, kultuurišoki vaenulikkus, rahulik kohanemine ning lõpuks mugavustunne. USAS ON PALJU VIGU JA PROBLEEME Aga kogu mu sealse aja ja kogemuste puhul varjutas mu täielikku õnne ja mugavust see, et ma nägin, kui palju vigu ja probleeme USA-s on. See riik on lihtsalt liiga suur, liiga mitmekülgne ja keeruline, et kõigile nende probleemidele rahuldavaid lahendusi oleks. Sealses ühiskonnas on nii palju vigu nii majanduslikus,


REISIKIRI

SEPTEMBER 2017 NR 8

USA

EEK KÄIS KA NEW YORGIS METROPOLITANI MUUSEUMI KATUSEL. ÜHTLASI ON SEE MUUSEUM KÜLASTATUIM MUUSEUM USAS.

poliitilises, intellektuaalses, emotsionaalses ja eriti ökoloogilises mõttes. Kõige hullem on aga see, kuidas see kogu muud maailma mõjutab. Väiksest ja rohelisest riigist tulnuna panin eriti valusalt tähele, kuidas seal on kõik liiga suur ja kõike liiga palju. Inimesi, autosid, hoolimatust ja raiskamist, kahjulikku koonerdamist ja saastamist, haigeid ja puudega inimesi, vaeseid ja kodutuid. Aina süvenevad jutud kliima soojenemisest ja kolmandast maailmasõjast panid mind üha rohkem igatsema kodu. Kui peaks toimuma mingi üleilmne katastroof, siis tundub Eesti ikkagi kõige turvalisem ja

parem koht, kus olla. Eriti hakkasid need mõtted süvenema pärast Trumpi ameti­ aja algust. Tundsin nii tihti, et USA ei ole the greatest country in the world (parim riik maailmas), nagu nad ise hümnis ja südames laulavad. Eesti on palju lahedam! HALVAKSPANU JA VILTUVAATAMINE Tundsin esimest korda elus seda tunnet, et oled võõras ja teist­ moodi, paraku aga seda sorti, mis kõigile meeldib. Ja üha enam tundsin kahju ja ebaõiglust selles, miks peavad nii paljud inimesed, kes on täpselt samamoodi võõrad ja teistmoodi, taluma iga päev halvakspanu ja viltuvaatamist kõigilt teistelt,

39

kes end paremaks ja õigemaks peavad. Mingil moel pani see nii palju asju maailma ajaloos ja praegustes probleemi­ des õige vaatenurga alt nägema ning igatsema ühtsemat, sallivamat maailma. Või siis vähe­ malt Eestit, kus ma ei pea seda tunnet iga päev nii selgelt kogema ja kurb olema. Teisalt nautisin USA-s üksinda võõraste keskel elades ja inimesi tundma õppides nende lugude kuulamist. Inimesed tänaval, bussis, koolis, tööl võisid rääkida kõige puudutavamaid ja imelisemaid lugusid. Kes oli käinud sõjas, kolinud sinna Eestist, Portugalist, Poolast, Saksamaalt või Suurbritanniast, põgenenud purjekaga LõunaAafrika vabariigist ja mida iganes veel. Selliseid asju Eestis oma tuttavate ringis iga päev ei kuule. PALJU SELLIST, MIDA MUJAL EI SAA Olen kirjeldamatult õnnelik, sest sain oma vahetusaasta jooksul nii palju kogemusi, mida kindlasti kodus poleks juhtunud: näiteks helindada UNESCO direktori kõnet või sümfooniaorkestri kontserti, käia kaks korda New Yorgis või omada erinevaid mitme­kultuurilisi sõpru. Kõige enam olen tänulik aga kordades suurenenud maailma mõistmise eest. On ju nii palju asju, mida sa võid õppida ja tea­ da, aga mille tegelikuks mõistmi­ seks on vaja neid kogeda. Elamine välismaal avardab igatahes asjade osa, mille kohta saab öelda, et varem ma teadsin, aga nüüd ma tunnen. •


ESSEE

SEPTEMBER 2017 NR 8

FOTO: PIXABAY.COM

40

Selle aasta e-valimised tulevad teistsugused Eesti 2017. aasta kohalikud valimised on järjekorras üheksandad e-hääletuse võimalusega valimised kaheteist aasta jooksul. Pikast ajast hoolimata oleme aga ikka veel maailmas

FOTO: ANDRES TENNUS

ainuke riik, mis võimaldab oma kodanikel piiranguteta interneti kaudu hääletada.

MIHKEL SOLVAK Tehnoloogiauuringute vanemteadur

E

-hääletamine on kasu­ tusel küll ka mujal, kuid reeglina võimaldatakse seda piiratumal kujul, näiteks mitmes Šveitsi kantonis vaid välisriigis viibivatele šveitslastele või Kanadas loetud arvus omava­ litsustes, kusjuures viimases on mitmed omavalitsused läinud üle puhtalt elektroonilistele valimis­ tele ehk kaotanud paberil jaos­ konnas hääletamise võimaluse.

Juba harjumuseks saanud e-hääletamisest hoolimata on 2017. aasta valimised aga oluliselt erinevad nii tehnoloogiliselt kui ka võimalike kasutajarühmade poolest. E-valimiste tulek on valimis­ te administreerimisel tõstnud päeva­korda asjaolu, mis paber­ hääletamisel erilist tähelepanu reeglina ei pälvi, nimelt valimiste kontrollitavuse. Kuna hääleta­ misest füüsilist jälge sedeli kujul ei jää, tekib vajadus usaldada valimiste tehnilist lahendust, tehnoloogiat pimesi usaldada on aga problemaatiline. Paberhääletamise puhul on tulemus kontrollitav lihtsalt pabersedelite uuesti üleluge­ mise teel, arvestades veapiire, mida inimtegur häälte lugemisel tekitab. E-hääle ja e-valimiste kontrollitavuse võimaluse loomi­

ne on seega vajalik leevendamaks tehnoloogia usaldamise problee­ mi. Juba 2013. aastast oli Eesti valijatel võimalik oma isiklikku e-häält kontrollida, et näha, kas see jõudis kohale ja oli just selli­ ne, nagu valija tahteavaldus ette nägi, kasutades eraldi nutiseadet ja kontrollimise äppi. Teoreetiline probleem aga jääb, sest kui mina saan oma häält kontrollida ja veenduda, et valimiseks kasutatud rakendus edastas mu hääle õigesti, siis teis­ te e-häälte ja seega valimiste kui terviku kohta ma seda ei tea. Uus e-hääletamise süsteem toob kontrollitavust juurde ka kesksesse häälte lugemise süstee­ mi, luues nn otsast otsani kont­ rollitavuse (end-to-end verifiability), mille abil saaks kolmandad osapooled ilma hääle salajasuse põhimõtet rikkumata kontrollida,


ESSEE

SEPTEMBER 2017 NR 8

et individuaalsed hääled on arves­ se võetud ja õigesti kokku loetud. Valimiste administreerimise tehnoloogia muutub selle võrra keerulisemaks, see on aga para­ tamatus, mida tehnoloogia laiem kasutuselevõtt valimistel endaga igal pool kaasa toob. Peale tehnoloogia muutub ka valijaskond, sest 16–17-aastastel tekib esimest korda võimalus (e-) hääletada. Võib aga ennustada, et hoolimata noorte tehnoloogia­ lembusest me neid rohkem e-hääletamas ei näe. Näiteks 2015. aasta valimis­ tel oli kõige nooremate ehk 18–19-aastaste valijate seas e-hääletamise osakaal sama suur kui 70-aastaste seas. Teisisõnu on vanaemad-vanaisad sama tõenäo­ susega elektrooniliselt hääletamas kui nende lapselapsed. NOORTE PASSIIVSUSEL ON MITU PÕHJUST Põhjuseid on siin kaks. Esiteks on noorte valimisosalus üleüld­ se väga madal ja veel madalam kohalike omavalitsuste valimistel. Näiteks oli küsitlusandmete alu­ sel 2013. aasta KOV-i valimistel 18–21-aastaste valimisosalus alla 50%. Teine põhjus on esmakordsete valijate soov hääletada tavapärasel viisil ehk jaoskonnas sedeli ja pas­ takaga, et kogeda valimiste riitust natuke vahetumalt, kui seda on e-hääletamine. Tüüpiline e-hääletaja ei ole Eestis tegelikult kunagi olnud kõige noorem seltskond, see valimisviisi on olnud kõige menu­ kam hoopis 30–40-aastaste seas. E-hääletamine on lihtsalt üks paljudest viisidest, kuidas valida ja selle kasutamist selgitavad seetõttu ka sarnased tegurid.

Me teame, et valimisosalus ja vanus on muus osas väga erine­ vates ühiskondades ikkagi seotud tagurpidi U-kujulise mustriga, see on reeglina madal noorte seas ning suures vanuses inimeste seas ja seletatav elutsükliga. Noored ei vali, sest ei taju paljude vaidlus­ teemade vahetut olulisust endale. Miks peakski 16-aastane näiteks huvituma tulumaksu või

41

e-valimisi oli meil paberil valida väga lihtne ja on seda siiani: Eesti valimissedel on ülimalt lihtne ja eeldab vaid ühe kandidaadi numbri sedelile märkimist; on pikk eelvalimiste aeg, kus saab hääle anda ka väljaspool oma valimisjaoskonda; valimised on puhkepäeval ja valimisjaoskonda­ de võrk on niivõrd hea, et kesk­ miselt kulub inimesel jaoskonnas

LOOTUS, ET VALIMISOSALUS SUURENEB, ON ILMSELT ÜKS SUUREMAID TÄITMATA OOTUSEID, MIS EESTIS SELLE VALIMISVIISIGA SEOTUD.

lastetoetuse küsimustest, kui ta ei ole ise tööturul ja lapse saamise keskmise vanuseni on veel ligi 13 aastat aega? Üldise ühiskond­ liku ja eraelulise aktiivsuse ning mobiilsuse vähenemisega teises vanuseskaala otsas väheneb osa­ lus samuti. VALIMA TOOB ISIKLIK SEOTUS PROBLEEMIGA Inimene hääletab (elektroonili­ selt) siis, kui seostab ennast avali­ ku arutelu probleemidega, mitte tingimata sel põhjusel, kuivõrd kerge on füüsiliselt või tehnoloo­ giliselt oma hääl anda. Siin peitub ka seletus vastuolu­ le, kus iga kolmas hääl viimasel paaril valimisel Eestis anti elekt­ rooniliselt, aga valimisosalus ise sisuliselt tõusnud ei ole. Tüüpili­ ne e-valija ongi oma põhijoonte poolest tüüpilise valija moodi ehk endised paberil hääletajad on selle lihtalt e-hääletamise vastu vahetanud. Lootus, et valimisosalus suu­ reneb, on ilmselt üks suuremaid täitmata ootusi, mis Eestis selle valimisviisiga seotud oli, kuid tagantjärele tark olles tundub see igati loogiline. Juba enne

käigule vaid 30 minutit. Seega on väike nende osakaal, kelle valimisosalust mõjutab hääle andmise keerukus ja madala valimisosaluse põhjused ei ole reeglina keerulises hääle andmise protsessis, vaid mujal: väheses huvis poliitika vastu või pettu­ muses. E-VALIMINE SÄILITAB PRAEGUSE AKTIIVSUSE Neid asjaolusid ei mõjuta hääleta­ mise tehnoloogiaga mugavamaks tegemine kuidagi ja sellest johtu­ valt ei mõjuta see ka osalust. Kui aga hääle andmine on võimalikult mugavaks tehtud, on suurem tõenäosus, et need, kes on reeg­ lina valimas käinud, jäävad seda tegema ka tulevikus. Viimased andmed näitavad, et e-hääletajad jäävad keskmiselt 10% suuremas osakaalus hääle­ tama ka järgnevatel valimistel kui seda teevad paberil hääletajad. E-hääletamine võib seega valimis­ osalust siiski mõjutada, aga mitte uusi valijad juurde tuues, vaid hoides neid, kes käivad eri põhjustel valimas ka suurema tõenäosusega tulevikus hääleta­ mas. •


Sõnamoodustus Eesti keele hääldus

Eesti keele süntaks

Eesti keele sõnamuutmine Suuline eesti keel

Eesti keele ajalugu

Eesti kirjakeele ajalugu Eesti murrete grammatika

EESTI KEELE VARAMU, 3

EESTI KEELE SÜNTAKS Sari „Eesti keele varamu”, ISBN 978-9949-77-436-4, 924 lk. Hind kirjastuse e-poes 15 €.

Sari „Eesti keele varamu“ tutvustab igast küljest eesti keele ehitust ja kasutust. Süntaksi köide annab põhjaliku ülevaate eesti keele lauseehituse kohta selle variandi­ rohkuses ja suundumustes. Raamat koosneb 23 artiklist, mis hõlmavad süntaksi kõiki keskseid teemasid alates lauseliikmete funktsiooni ja vormi kirjeldusest ning lõpetades liitsete lausestruktuuride kirjeldusega. Raamat sisaldab ka eesti keele süntaksi uurimisloo. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi töötajad Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lindström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann. Raamatu on toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang, teksti keelelise taseme eest on hoolitsenud Tiiu Erelt. W. Struve 1, Tartu, 737 5945, tyk@ut.ee, www.tyk.ee

Teaduskirjastus aastast 1632


TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

43

IN MEMORIAM FOTO: ANDRES TENNUS

HELMUT PIIRIMÄE 8.09.1930–21.08.2017

21. augustil lahkus 86-aastasena meie hulgast Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi emeriit­ professor Helmut Piirimäe. Helmut Piirimäe sünnitalu jääb Põltsamaa lähedale. Piirimäe lõpetas Põltsamaal kuldmedaliga keskkooli ning tuli Tartu ülikooli ajalugu õppima. Tema edasine uu­ rimistöö keskendus Rootsi ajale, eelkõige majandusajaloo küsi­ mustele. Nendel teemadel valmis kandidaadi­väitekiri «Vene-Rootsi majanduslikud suhted ja Narva kaubandus aastatel 1661–1700» (1962) ning doktoritöö «Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil» (1974). Piirimäe majandusajalooliste uurimuste kõrval polnud sugugi vähem mõjukad tema kirjutised Tartu ülikooli ajaloost. Et 1982. aas­ tal saadi tähistada ülikooli 350. juubelit, oli paljugi Piirimäe teene, kes suutis ka Nõukogude võimu

tegelasi veenda tollal sugugi mitte iseenesestmõistetavas tõsiasjas, et ülikooli asutas mitte Vene keiser, vaid Rootsi kuningas. Selsamal 1982. aastal valiti Piirimäe Uppsala ülikooli audoktoriks – harukord­ ne tunnustus mitte ainult tollal, vaid ka tänases päevas. Enne iseseisvuse taastamist ja välis­ suhtluse avardumist oli Piirimäe üks väheseid välismaal tuntud ja hinnatud kodu-Eesti ajaloolasi. Ta oli ka hinnatud õpikute autor ja ajalooteadmiste populariseerija. Taastatud Eesti vaba­riik tunnustas Helmut Piirimäed Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 1956. aastal lektorina tööd alustanud ning 1977. aastal ülda­

jaloo professori kutseni jõudnud Piirimäe kuulus pea konkurent­ sitult kõige menukamate aja­ looõppejõudude hulka, kellel oli rohkelt järgijaid ja õpilasi. Piirimäe armastas oma ajaloonägemust nimetada «inimnäoliseks ajalooks» ning mõnusalt omanäoline oli ka professor ise. Mitme aastakümne ajalootudengitele jäävad meelde Piirimäe ülesastumised ajalooringi väljasõitudel või iga-aastastel vara­ kevadistel Vellavere-nädalatel, kus loengud vaheldusid suusaretkede­ ga, Piirimäe rühkimas rivi eesotsas. Aktiivset osalemist teadus­ elus jätkas Piirimäe ka pärast emeriteerumist. Kolleegide mällu jääb Piirimäe rõõmsameelse, seltskondliku, aga ka nõudliku ja üllatavalt tegusa õpetlasena, kel ei tulnud küll hetkekski mõttesse maksta lõivu mistahes väärõpe­ tustele. Tarmukat võitluslikkust ja talle omast «talupoja mõistuse» kuulutamist jagus Piirimäel elu lõpuni. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

KAITSMISED 14. augustil kell 14.15 kaitses GLEB NETCHVOLODOV se­ miootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd «Pictorially Simp­ lified Images as Machine Vision Design Tool: Semiotics Approach» («Graafiliselt redutseeritud kujuti­ sed kui masinnägemise disaini va­ hend: semiootiline lähenemine»). Kaitsmine toimus Jakobi 2-336. Juhendaja prof Peeter Torop, opo­ nent prof Ekaterina Velmezova (Lausanne’i ülikool, Šveits).

KRISTJAN HAAV keemia erialal

16. augustil kell 10 kaitses

16. augustil kell 12 kaitses ANU TEEARU keemia erialal doktori­

doktoritööd «Quantitative Relative Equilibrium Constants Measurements in Supramolecu­ lar Chemistry» («Kvantitatiivsed suhtelise tasakaalu konstandi määramise meetodid supramo­ lekulaarses keemias»). Kaitsmine toimus Ravila 14a-1021. Juhen­ daja prof Ivo Leito, oponent prof Jean-Francois Gal (Nice’i ülikool, Prantsusmaa).

tööd «Development of MALDIFT-ICR-MS Methodology for the Analysis of Resinous Materials» («MALDI-FT-ICR-MS metoodika arendamine looduslike vaiguliste materjalide analüüsimiseks»). Kaitsmine toimus Ravila 14a-1021. Juhendajad teadur Signe Vahur ja prof Ivo Leito, oponent prof Jean-Francois Gal (Nice’i ülikool, Prantsusmaa).


44

TEATED

21. augustil kell 12 kaitses TAAVI IVAN keemia erialal doktori­ tööd «Bifunctional Inhibitors and Photoluminescent Probes for Studies on Protein Complexes» («Bifunktsionaalsed inhibiitorid ja fotoluminestsents-sondid valgukomplekside uurimiseks»). Kaitsmine toimus Ravila 14a-1021. Juhendajad juhtivteadur Asko Uri, teadur Kaido Viht, oponent dr Matthias J. Knape (Kasseli ülikool, Saksamaa). 21. augustil kell 14 kaitses MAARJA-LIISA OLDEKOP keemia erialal doktoritööd «Characteriza­ tion of Amino Acid Derivatization Reagents for LC-MS Analysis» («Aminohapete LC-MS analüüsiks kasutatavate derivatiseerivate reagentide iseloomustamine»). Kaitsmine toimus Ravila 14a1021. Juhendajad Riin Rebane ja dots Koit Herodes, oponent prof Jonas Bergquist (Uppsala ülikool, Rootsi). 22. augustil kell 10 kaitses KRISTEL JUKK keemia erialal doktori­ tööd «Electrochemical Reduction of Oxygen on Platinum and Palla­ dium Based Catalysts» («Hapniku elektrokeemiline redutseerumine plaatina- ja pallaadiumipõhistel katalüsaatoritel»). Kaitsmine toi­ mus Ravila 14a-1021. Juhendajad dots Kaido Tammeveski ja teadur Nadežda Kongi, oponent prof Enrique Herrero (Alicante ülikool, Hispaania). 23. augustil kell 12.15 kaitses

SEPTEMBER 2017 NR 8

Physical Activity Recommen­ dations» («Eesti 7–13-aastaste õpilaste liikumisaktiivsus ja keha­ liselt mitteaktiivne aeg erinevates koolipäeva osades ja vastavus liikumisaktiivsuse soovitustele»). Kaitsmine toimus TÜ senati saalis. Juhendajad Priit Kaasik ja Meri­ ke Kull, oponent Tuija Tammelin (Jyväskylä uurimiskeskus LIKES, Soome). 24. augustil kell 10.15 kaitses VLADIMIR KONDRATIEV füüsi­ ka erialal doktoritööd «Processing and Characterization of Transpa­ rent Electrode Materials» («Läbi­ paistvate elektroodmaterjalide väljatöötlus ja karakterisatsioon»). Kaitsmine toimus W. Ostwaldi 1-B103. Juhendajad prof Ale­ xey E. Romanov (ITMO ülikool, Venemaa) ja dr Leonid Dolgov, oponendid dr Alexey V. Nashche­ kin (Ioffe instituut, Venemaa) ja dr Tatjana Dedova (Tallinna tehnika­ ülikool). 24. augustil kell 13.15 kaitses TAIVO JÕGIAAS materjalitea­ duse erialal doktoritööd «Mecha­ nical Properties of Atomic Layer Deposited Films and Nanoco­ mosites» («Aatomkihtsadestatud kilede ja nanokomposiitide me­ haanilised omadused»). Kaitsmine toimus W. Ostwaldi 1-B103. Juhendajad dr Kaupo Kukli, dr Aile Tamm ja prof Irina Hussai­ nova (Tallinna tehnikaülikool), oponendid prof Riika Puurunen (Aalto ülikool, Soome) ja dr Tõnu Leemet (Eesti maaülikool).

KERLI MOOSES liikumis- ja

sporditeaduste erialal doktoritööd «Physical Activity and Sedentary Time of 7-13 year-old Estonian Students in Different School Day Segments and Compliance with

28. augustil kell 14.15 kaitses TOOMAS SAARSEN arvutitea­ duse erialal doktoritööd «On the Structure and Use of Process Models and their Interplay»

(«Protsessimudelite struktuur koosmõjus mudeli kasutusega»). Kaitsmine toimus J. Liivi 2-405. Juhendaja prof Marlon Dumas, oponendid prof John Krogstie (Norra teadus- ja tehnikaülikool, Norra) ja prof Jaak Tepandi (Tal­ linna tehnikaülikool). 29. augustil kell 10 kaitses SIIM KUKK keemia erialal doktoritööd «Kinetic Aspects of Interaction Between Dopamine Transporter and N-substituted Nortropane Derivatives» («N-asendatud nortropaani derivaatide kinee­ tilised aspektid seondumisel dopamiini transportvalguga»). Kaitsmine toimus Ravila 14a-1021. Juhendaja prof Jaak Järv, oponent Magnus Schou (Karolinska insti­ tuut, Rootsi). 29. augustil kell 11 kaitses LIIVIKA TEE matemaatilise statistika erialal doktoritööd «Stochastic Chain-Ladder Methods in NonLife Insurance» («Stohhastilised ahel-redel meetodid kahjukind­ lustuses»). Kaitsmine toimus J. Liivi 2-404. Juhendaja dots Meelis Käärik, oponendid prof Remigijus Leipus (Vilniuse ülikool, Leedu) ja prof Katrien Antonio (Leuveni ülikool, Belgia). 29. augustil kell 12 kaitses BIRGIT VIIRA keemia erialal doktoritööd «Design and Modelling in Early Drug Development in Targeting HIV-1 reverse Transcriptase and Malaria» («Disain ja modelleeri­ mine HIV-1 pöördtranskriptaasi ja malaaria ravimite väljatööta­ mise varajases faasis»). Kaitsmine toimus Ravila 14a-1021. Juhendaja vanemteadur Uko Maran, opo­ nent prof Tom Solmajer (Ljubljana riiklik keemia instituut, Sloveenia).


TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

29. augustil kell 14 kaitses UKU HALJASORG arstiteaduse erialal doktoritööd «Transcriptional Mechanisms in Thymic Cent­ ral Tolerance» («Tsentraalse tolerantsuse eest vastutavad transkriptsioonilised protsessid tüümuses»). Kaitsmine toimus Ravila 19-1006. Juhendajad prof Pärt Peterson ja vanemteadur Martti Laan, oponent dr Jakub Abramson (Weizmanni teaduslik instituut, Iisrael). 29. augustil kell 14.15 kaitses RAGNE OJA zooloogia ja hüdrobioloogia erialal doktori­ tööd «Consequences of Supp­ lementary Feeding of Wild Boar – Concern for Ground-nesting Birds and Endoparasite Infection» («Metssigade lisasöötmise taga­ järjed – mõju maaspesitsevatele lindudele ja roll siseparasiitidega nakatumisel»). Kaitsmine toimus Vanemuise 46-301. Juhendaja dots Harri Valdmann, oponent Oliver Keuling (Veterinaarmedit­ siini ülikool, Saksamaa). 29. augustil kell 14.15 kaitses ÜLO REIMAA doktoritööd «Nonunital Morita Equivalence in a Bicategorical Setting» («Ühikuteta Morita ekvivalents bikategoorses keskkonnas»). Kaitsmine toimus J. Liivi 2-404. Juhendajad prof Valdis Laan, oponendid Gabriella Böhm (D. Sc. Wigneri füüsika uurimiskes­ kus, Ungari) ja Laiachi El Kaoutit (Granada ülikool, Hispaania). 29. augustil kell 14.15 kaitses JAAN LAUR astrofüüsika erialal doktoritööd «Variability Survey of Massive Stars in Milky Way Star Clusters» («Massiivsete tähtede muutlikkuse uuring Linnutee täheparvedes»). Kaitsmine toimus

W. Ostwaldi 1-A106. Juhenda­ ja dr Indrek Kolka ja dr Laurits Leedjärv, oponendid prof Andrzej Niedzelski (Toruni ülikool, Poola) ja dr Michaela Kraus (Tšehhi teaduste akadeemia, Tšehhi). 30. augustil kell 12.15 kaitses SILJA VEIDENBERG matemaatika erialal doktoritööd «Lifting Boun­ ded Approximation Properties from Banach Spaces to their Dual Spaces» («Tõkestatud aproksi­ matsiooniomaduste ülekandumi­ ne Banachi ruumide kaasruumi­ desse»). Kaitsmine toimus J. Liivi 2-403. Juhendaja prof Eve Oja, oponendid prof Gilles Godefroy (Jussieu’ matemaatika instituut, Prantsusmaa) ja prof Dirk Werne (Berliini vaba ülikool, Saksamaa). 30. augustil kell 14.15 kaitses

45

toimub Ravila 19-1006. Juhendaja prof Mai Rosenberg, oponent prof Jukka Mustonen (Tampere ülikool, Soome). 8. septembril kell 10.15 kaitseb TIIA MÖLLER hüdrobioloogia erialal doktoritööd «Mapping and Modelling of the Spatial Distribution of Benthic Macrove­ getation in the NE Baltic Sea with a Special Focus on the Eelgrass Zostera Marina Linnaeus, 1753» («Läänemere kirdeosa põhjatai­ mestiku leviku kaardistamine ja modelleerimine pika meriheina Zostera marina Linnaeus, 1753 näitel»). Kaitsmine toimub Vane­ muise 46-301. Juhendaja juhtiv­ teadur Georg Martin ja juhtivtea­ dur Jonne Kotta, oponent prof Marianne Holmer (Lõuna-Taani ülikool, Taani).

RAUNI LILLEMETS matemaatika

erialal doktoritööd «Generating Systems of Sets and Sequences» («Genereerivate hulkade ja jada­ de süsteemid»). Kaitsmine toimus J. Liivi 2-403. Juhendajad prof Eve Oja ja teadur Aleksei Lissitsin, oponendid dots Hans-Olav Jo­ hannes Tylli (Helsingi ülikool, Soo­ me) ja prof Dirk Werner (Berliini vaba ülikool, Saksamaa). 1. septembril kell 14 kaitseb ŽIVILE RIISPERE arstiteaduse erialal doktoritööd «IgA Nephropathy Study According the Oxford Classification: IgA Nephropathy Clinical-morphological Correla­ tions, Disease Progressioon and the Effect of Renoprotective The­ rapy» («IgA nefropaatia uuring Oxfordi klassifikatsiooni järgi: IgA nefropaatia kliinilis-morfoloogilised korrelatsioonid, haiguse progres­ seerumise ja renoprotektiivse ravi efekti uuringud»). Kaitsmine

14. septembril kell 16.15 kait­ seb KARL STERN ajaloo erialal doktoritööd «Implementation of Non-tariff Trade Measures in the 1930s on the Example of the Re­ public of Estonia» («Mittetariifse­ te kaubandusmeetmete rakenda­ mine 1930. aastatel Eesti Vabariigi näitel»). Kaitsmine toimub TÜ senati saalis. Juhendaja dots Jaak Valge, oponent prof Viesturs Pauls Karnups (Läti ülikool, Läti). 20. septembril kell 12.15 kaitseb RIIN KONT molekulaarbioloogia

erialal doktoritööd «The Acqu­ isition of Cellulose Chain by a Processive Cellobiohydrolase» («Tselluloosiahela sidumine protsessiivse tsellobiohüdrol­ aasi poolt»). Kaitsmine toimub Riia 23b-105. Juhendaja dr Priit Väljamäe, oponent dots Kiyohiko Igarashi (Tokyo ülikool, Jaapan).


46

TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

TÜ SIHTASUTUSE STIPENDIUMID SEPTEMBRIS 2017 MARIKA MIKELSAARE ÜLIÕPILASTEADUSE TOETAMISE STIPENDIUM – 1 stipendium

500 eurot. Stipendiumile saavad kandideerida jooksval aastal teadusajakirja suunatud või seal avaldatud, samuti arstiteaduskon­ na teaduskonverentsil esitatud mikrobioloogia ja infektsioonhai­ guste alase teadustöö autorid (üliõpilased, magistrandid ja doktorandid). Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017. PEETER PÕLLU STIPENDIUM

– 1 stipendium 1920 eurot. Stipendiumile saavad kandideerida kõigi Eesti avalik-õiguslike kõrg­ koolide õpetajakoolituse erialade üliõpilased (alates kaheksandast õppesemestrist lõimitud õppe­ kava puhul ja teisest semestrist magistri- ja doktoriõppes), kes on edukad õppe- ja teadustöös ning on tulemuslikult kaasa löönud pedagoogikaalases arendustege­ vuses. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017.

FLORY JA ERICH KALVE STIPENDIUM – 1 stipendium 1500

eurot. Stipendiumile saavad taot­ lusi esitada majandusteaduskonna kõigi õppetasemete edukad üliõpilased ning noorteadurid. Võrdsete kandidaatide puhul on eeliseks kuulumine EÜS Põhjalas­ se. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017. AUGUST PARISE STIPENDIUM – 1 stipendium 1000 eurot.

Stipendiumile saavad taotlusi esitada loodus- ja täppisteaduste valdkonna keemia eriala edukad magistritaseme üliõpilased, kelle õppe- või teadustöö on seotud keskkonnakeemiaga. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017.

sega. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017. CLEVERON AS-I STIPENDIUM – 2 stipendiumit à 2000.

Stipendiumile saavad kandidee­ rida arvutitehnika bakalaureuse­ õppekava üliõpilased ning roboo­ tika ja arvutiteaduse ingliskeelse magistriõppekava üliõpilased, kes teevad oma praktikad Cleveron AS-is ja peale kraadi omandamist Tartu ülikoolis asuvad vastastikusel kokkuleppel tööle Cleveron AS-is või ettevõtte tütarettevõtetes. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2017. Taotlused stipendiumitele kandideerimiseks tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2017 Tartu ülikooli sihtasutusele.

GERDA SPOHRI STIPENDIUM

– 1 stipendium 1000 eurot. Sti­ pendiumile saavad taotlusi esitada TÜ füüsika eriala magistrandid ja doktorandid, kelle õppe- või tea­ dustöö on seotud keskkonnakait­

Täpsem teave ja nõuded sti­ pendiumite taotlemiseks: www. sihtasutus.ut.ee, tel 737 5852 või 56 571 221 (Katrin Pärn).

bio- ja siirdemeditsiini instituudi anatoomia osakond; 29. septemb­ ril kell 12 toimub Tartu linna ja maakonna õpetajate tähtsünd­ mus, mida korraldab Tartu maava­ litsus / Tartumaa omavalitsuste liit.

põltsamaalaste klubi, 5. oktoobril kell11 kirjandusklubi.

TEATED SEPTEMBRIS TÜ AULAS:

4. septembril kell 10 toimub avaaktus; 6. septembril kell 16.15 toimub andmeteaduse professori Raul Vicente Zafra inaugurat­ siooniloeng; 21.–22. septembrini toimub Eesti EL nõukogu eesistu­ mise raames Euroopa teadusruu­ mi ja innovatsioonikomitee ning teadusrühma väljasõiduistung; 27. septembril kell 17 toimub konverentsi «Baltic Morphology IX» avasessioon, mida korraldab

PENSIONÄRIDE ÜHINGUS VITAE: 4. septembril kell 15

käsitööring, 5. septembril kell11 elulooring, 7. septembril kell12 arstide klubi, 19.septembril kell13 laulmine, 25. septembril kell 15

ÕPETATUD EESTI SELTSI ETTEKANDEKOOSOLEKUD:

20. septembril esineb Maarja Olli ettekandega «Identiteet rooma rauaajal (50–450 pKr) Aakre ja Viimsi tarandkalmete näitel». ÕES-i koosolekud toimuvad Lossi 3-406 algusega kell 16.15.


TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS ootab oma ridadesse

uusi liikmeid. Kui tahad Eesti naisüliõpilaste seltsiga lähemalt tutvuda, siis parim viis seda teha on tulla meie külalisõhtu­ tele, kus tutvustatakse lähemalt ENÜS-i põhimõtteid, ajalugu ja tegevust. Külalisõhtutele võib tulla lihtsalt uudistama, aga need pakuvad ka võimaluse seltsi liikmeks kandideerida. ENÜS-i liikmeks võivad astuda kõik akadeemilist kraadi andvas kõrgkoolis õppivad naised. Kõik

huvilised on oodatud külalis­ õhtutele 14. septembril ja 25. septembril kell 19. Seltsi aadress on Riia 13-33. TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI vastuvõtu­

katsed uutele tantsijatele toimuvad 11. septembril kell 18 üliõpilasmajas (Kalevi 24). Oota­ me rahvatantsuga tegelema nii neidusid kui ka noormehi! Vaata täpsemalt ülikooli rahvakunstian­ sambli kodulehelt rahvatants.ut.ee

47

ÜLIÕPILASTE TEADUSTÖÖDE RIIKLIKULE KONKURSILE saab

jälle kandideerida. Konkursi ees­ märk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Kon­ kursitööde esitamise lõpptähtaeg on 15. september 2017. Kan­ dideerima on oodatud kõikide tasemete üliõpilased ja värsked vilistlased! Lisateave: http://www. etag.ee/tegevused/konkursid/ulio­ pilaste-teadustoode-konkurss/.

TUNNUSTAMISED TÜ suure medali pälvis loodus- ja täppisteaduste valdkonna elekt­ ronspektroskoopia professor, akadeemik ERGO NÕMMISTE.

taastusravi assistent MAIE OJAMAA; samuti kliinilise meditsiini instituudi naistekliiniku endine sekretär MAIE PIIROJA.

TÜ väikese medali ja tänukirjaga tunnustati 60. sünnipäeval loo­ dus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaadi juhatajat VIRVE KÄÄRIKUT; samuti haridusteaduste instituudi eesti keele erididaktika lektorit KAJA PLADOT.

TÜ aumärgiga tunnustati 70. sünnipäeval maailma keelte ja kultuuride kolledži õppekorral­ duse spetsialisti MILVI KABERIT; 60. sünnipäeval rahandusosakon­ na raamatupidajat SIRJE KORMI; 50. sünnipäeval ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna linnaplaneerimise tea­ durit DANIEL BALDWIN HESSI ja õppeosakonna assistenti KÜLLI LEMBERGI, samuti Viljandi kultuuriakadeemia etenduskuns­ tide osakonna juhatajat, lavakõne lektorit GARMEN TABORIT.

TÜ väikese medaliga tunnustati 70. sünnipäeval humanitaar­ teaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsenti, eesti ja üld­ keeleteaduse instituudi soomeugri osakonna juhatajat, ungari leksikograafia teadurit TÕNU SEILENTHALI; samuti Viljan­ di kultuuriakadeemia lavalise liikumise lektorit MALL NOORMETSA. TÜ aumärgi ja tänukirja pälvis 60. sünnipäeval kliinilise medit­ siini instituudi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsiaatria ja

TÜ tänukirja pälvisid 80. sünni­ päeval loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor HANNES TAMMET; 70. sün­ nipäeval raamatukogu kogude arenduse osakonna raamatuko­ guhoidja ASTA KUHA; 65. sünni­ päeval humanitaarteaduste ja

kunstide valdkonna biosemiooti­ ka professor, semiootika osakon­ na juhataja KALEVI KULL ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia vanemteadur LUMME KADAJA; 60. sünnipäe­ val bio- ja siirdemeditsiini insti­ tuudi laborant RUTH POOGA; 55. sünnipäeval meditsiiniteadus­ te valdkonna metaboloomika professor URSEL SOOMETS; 50. sünnipäeval raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raama­ tute osakonna raamatukogu­ hoidja SULO LEMBINEN; samuti ülikooli endine teadusprorektor MARCO KIRM, endine õppepro­ rektor MART NOORMA, ülikooli arendusprorektor ERIK PUURA, haridusteaduste instituudi alus­ hariduse didaktika lektor AIRI NIILO ja haridustehnoloogia dotsent PIRET LUIK, loodus- ja täppisteaduste valdkonna eme­ riitdotsent HENN VOOLAID, raamatukogu kogude direktor KRISTINA PAI ja raamatukogu erialainfotalituse endine referent SIGRID PRANK.


TEATED

48

SEPTEMBER 2017 NR 8

ÕNNITLEME

80

EDVITAR LEIBUR, hambaarstiteaduse instituudi spetsialist ning meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor – 4. september

75

HEIDI-INGRID MAAROOS,

meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor – 12. september

70

JAANUS PAAL,

taimeökoloogia vanemteadur ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor – 16. september

65

MIHHAIL LOTMAN,

semiootika juhtivteadur – 2. september ÜLLE PÄRLI, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent – 5. september

50

JÜRI SEPP, majanduspoliitika professor – 9. september HIIE SARV, kliinilise farmakoloogia õppetooli õppekorralduse spetsialist – 27. september

URVE AJA, teadur – 13. september INGA VAINUMÄE, lastenefroloogia assistent –15. september

60

MARIKA LIIVAMÄGI,

raamatukoguhoidja – 13. september ARNE SELLIN, taimede ökofüsioloogia dotsent – 16. september ÜLLE TARKIAINEN, üldajaloo vanemteadur – 17. september INTA ÖÖPIK, personaliosakonna sekretär – 26. september

55

ROBERT CHRISTIAN SZAVA-KOVATS,

makroökoloogia teadur – 3. september ÜLLE KRIKMANN, neuroloogia assistent – 7. september

45

RIHO TERAS, geneetika dotsent – 11. september MAARJA ÖPIK, taimeökoloogia vanemteadur ¬– 17. september

40

KAIDO KURRIKOFF,

molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur – 10. september JOACHIM MATTHIAS GERHOLD, taimefüsioloogia

dotsent – 12. september

35

PIHEL HUNT, õpetajahariduse nooremteadur – 1. september

9. septembril on 65. sünnipäev majanduspoliitika professoril Jüri Sepal. Jüri Sepp on olnud Tartu üli­ kooliga seotud alates 1970. aastast, mil Tallinna 42. Keskkooli lõpeta­ nust sai Tartu ülikooli majandus­ küberneetika üliõpilane. Edukale ülikooli lõpetamisele järgnes töö teaduri ja vanemõpetajana ma­ jandusteaduskonnas. 1982. aastal kaitses septembrikuu juubilar Uno Mereste juhendamisel doktori­ kraadi ning seejärel jätkus töö ma­ jandusteaduskonnas dotsendina ja alates 1994. aastast professorina. Teenistuskäik on kulgenud akadee­ miliselt loogilist rada mööda, kuid

FOTO: ANDRES TENNUS

JÜRI SEPP – 65

juubilari tegemiste haare on olnud tähelepanuväärselt laiem, kui need ametikohad edastada suudavad. Sellest annavad tunnistust professor Jüri Sepa tegevused väljaspool Tartu ülikooli - EV kau­ bandusministeeriumi aseministrina aastatel 1990.–1992, Eesti Panga

Nõukogu liikmena 1998.–2008. a ja EV presidendi akadeemilise nõukogu liikmena, majanduskomis­ joni juhtimisel 2002.–2006. a. Professor Jüri Sepa teadus- ja õppetöös joonistvad olulisimatena välja institutsiooniökonoomika ja konkurentsipoliitika. Institut­ siooniökonoomika puhul võib ilmselt öelda, et tegemist on selle valdkonna Eestisse tooja ja lähema tutvustajaga. Konkurentsipoliitika puhul on Jüri Sepa akadeemiline tegevus aidanud kaasa Eesti Kon­ kurentsiseaduse väljatöötamisele 1990ndate alguses ning hilisemale arendamisele.


TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

Võiks väita, et Jüri lemmikuks uurimisteemade hulgas on konku­ rents. Ikka ja jälle vajab uurimist, mis paneb inimesed majanduses ja poliitikas tegutsema ning miks mõned riigid on edukamad kui teised. Konkurentsi ja stiimulite raken­ damist on Jüri Sepp teostanud ka Tartu ülikoolis juhtides majandus­

teaduskonda dekaanina aastatel 1996-2005, olles TÜ nõukogu liige alates 1993. aastast ja TÜ eelarvekomisjoni aseesimees alates 2012. Tema meetodiks on alati ikka ratsionaalne arvude keel ning avar vaatenurk probleemide lahendamiseks. Konkurentsijõu edasiviiv olemus leiab selget tõendamist

49

ka auditooriumist eemal, kui Jüri doktorantide suvekoolis demonst­ reerib sportlikus täpsusviskes tulemust, mis tema tiimi võidule viib ja noorematele kolleegidele eeskujuks võib olla. Tehke järgi! Eeskuju on innustav. Kolleegid majandusteaduskonnast

Juulikuu viimasel päeval tähistas oma esimest juubelit soomeugri keelte professor Gerson Klumpp. Gerson Stefan Klumpp on sündinud 31. juulil 1967. aastal Stuttgardis Saksamaal. Seal sai ta ka 1986. aastal keskharidu­ se ja pärast kaht aastat sõjaväe tsiviilteenistust asus õppima Müncheni Ludwig-MaximiliansUniversitäti, õppides fennougris­ tikat, indogermanistikat, üldkeele­ teadust, germanistika lingvistikat, etnoloogiat ja slaavi filoloogiat. 1994. aasta veebruaris sai ta maksimaalse tulemusega (1,0) magistrikraadi peaainena fen­ nougristikast ja kõrvalainetena indoeuropeistikast, üldkeeletea­ dusest ja slavistikast. Doktori­ õpinguidki jätkas ta Münchenis 1995.–1999. aastal, kirjutades väitekirja kamassi keele konver­ bitarindeist («Konverbkonst­ ruktionen im Kamassischen»), promoveerudes sellega 2002. aastal hindega summa cum laude. Selle väitekirjaga sai Gerson Klumppist maailma juhtiv ka­ massi keele uurija, võttes sellega ühtlasi üle teatepulga professor Ago Künnapilt.

FOTO: ANDRES TENNUS

GERSON KLUMPP – 50

Habilitatsiooniväitekirja teema oli Klumppil permistika alalt: sihitise erinevad markeerin­ gud ja informatsioonistruktuur komi murretes («Differentielle Objektmarkierung und Infor­ mationsstruktur in den Dialek­ ten des Komi»). Hiljem on ta laiendanud seda teemat ka handi murretele. Professor Gerson Klump­ pi töö Tartu ülikoolis algas 1. septembril 2011. aastal DoRa ra­ hastatud strateegilise soome-ugri keelte professori kohal, alates 2015. aastast töötab ta korralise soome-ugri keelte professorina. Professor Klumpp peab tähtsaks õppetööd kõigil tasemeil, nii fennougristika aluste õpetamist bakalaureuseüliõpilastele kui kaugemate sugulaskeelte kursus­ te õpetamist magistrantidele ja

doktorantidele. Rõõmustav on, et üliõpilased hindavad kõrgelt professori erudeeritud loenguid ja õpetust, mis on äärmiselt nõudlik, ent üliõpilasi kaasav ja austav. Märkigem, et ta on pidanud kursusi sölkupi, kamassi, tund­ ra- ja metsaneenetsi, põhja- ja idahandi keelest; mansi keel on kavas. Tema juhtimisel on Tartus peetud Erasmus+ projekti «In­ tegrating Finno-Ugric Studies in Europe: a Strategical Partnership of departments of Finno-Ugric Studies at the universities of Munich, Hamburg, Vienna, Buda­ pest, Szeged, Turku and Helsinki» talvekool 2016. aastal. Professor Gerson Klumpp on Tartu ülikoolis olnud professor alles kuus aastat, aga kindlalt võib väita, et Tartu fennougristika on tema juhtimisel saanud nähtavaks kogu maailmas. Kolleegid ja õpilased soovivad professor Klumppile jätkuvat indu ja heatujulisust seniste suundade jätkamisel ja loodavad, et tal on veel ees palju aasta­ kümneid tööd Tartu ülikoolis.


50

TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

Edvitar Leibur on sündinud 04.09.1937. aastal Võrus, õppis Tartu II Keskkoolis, lõpetas Tartu ülikooli stomatoloogia osakonna 1960. aastal. Peale lõpetamist töötas ta aasta arst-stomatoloo­ gina Puhja Haiglas, kus asendas ka jaoskonna arsti ja pediaatrit. 1961. aastal siirdus tööle Elva haiglasse. Töötades seal stomatoloogia ka­ bineti juhatajana ja kirurg-stoma­ toloogina 1961.–1968. a; 1970.– 1975. a. Seal töötades alustas kandidaaditöö jaoks kliinilise materjali kogumisega ning labori­ uuringutega ja sooritas ülikoolis vajalikud miinimumeksamid. Baranasi Hindu ülikoolis töötas Edvitar Leibur ühiskondlikel alus­ tel 1968.–1970. a, jätkates seal juba Elvas alustatud teadustööd ja omandades kogemusi kirurgi­ na. 1973. aastal kaitses meditsiini­ teaduste kandidaadi kraadi Riia meditsiini instituudis (juhendaja prof V.S. Ivanov Moskva stoma­ toloogia teaduslikust keskuurimis­ instituudist) ja 1975. a. asus tööle TRÜ arstiteaduskonna stoma­ toloogia osakonnas. 1987. aastal kaitses Edvitar Leibur meditsiini­ teaduste doktorikraadi Leningra­ di I meditsiini instituudis, seejärel 1988. aastal valiti ta professoriks. Prof Edvitar Leibur oli arsti­ teaduskonna teadusprodekaan (1987.–1991. a) ja õppepro­ dekaan (1992.–1994. a); TÜ stomatoloogia kliiniku juhataja ja professor (1992–2003. a). Kõigil ametikohtadel on ta töötanud suure pühendumise ja vastutus­ tundega. Tema edukuse tões­ tuseks on autasud: 1992. a TÜ arstiteaduskonna medal; 1996. a

FOTO: ANDRES TENNUS

EMERIITPROFESSOR EDVITAR LEIBUR – 80

Kuopio ülikooli audoktor; 2003. a Eesti Punase Risti II klassi tee­ netemärk, Tartu ülikooli medal, Eesti Hambaarstide Liidu auliige. Alates 2003. aastast tegutseb Edvitar Leibur aktiivselt emeriit­ professorina, osaledes mitmetes teadusprojektides ja juhendades doktorante. Tema juhendamisel on kaits­ tud kuus doktoritööd ja tema sulest on ilmunud üle 160 trükise. Teadustöö põhisuunad on põ­ letikumediaatorite ja tsütokiinide osatähtsus parodontiidi ja ala­ lõualiigese haiguste patogeneesis; alveolaarluu reparatiivse regene­ ratsiooni ja osseointegratsiooni hindamine parodontoloogias ja implantoloogias; odontogeensete kasvajate epidemioloogia, mee­ todite väljatöötamine hammaste neonataaljoone määramiseks isikute identifitseerimiseks kohtuodontoloogias; oklusaal­ sete faktorite ja funktsionaalse ülekoormuse seos temporoman­ dibulaarliigese düsfunktsiooniga. Edvitar Leibur on aktiivselt osalenud mitmete Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses: Tartu Stomatoloogide Seltsi esimees, Eesti Stomatoloo­ gia Seltsi juhatuse liige, Europeanand International Association for Oral- and Maxillofacial Surgeons,

Baltic Association for Maxillo­ facial and Plastic Surgeons, European Cranio-Maxillo-Facial Association; International As­ sociation for Dental Research jt. Prof Edvitar Leibur on olnud mitmete ajakirjade toimetuse kolleegiumide liige: Oral Surgery and Diagnosis; Journal of Oral ja Maxillofacial Surgery; Journal of Cranio-Maxillofacial Surgery; Stomatologija – the Baltic Oraland Maxillofacial Journal. Kolleegide hulgas on Edvitar Leibur alati hinnatud seltskonna­ hing ja igati armastatud reisi­ kaaslane. Tema huvi ja armastus muusika vastu on nii mõnegi noorema kolleegi klassikalise muusika pisikuga nakatanud. Samuti tema kadestamist väärt sportlik vaim ja visadus iga ilmaga ujuda on ilmselt juba noorena loonud suured eeldused vaimu­ erksuse ja loova sihikindluse tekkeks. Suur töövõime, oskus gene­ reerida ideid, algatada uusi ja innustavaid projekte, millesse kohe haarata ka kolleegid on arendanud meie kõigi mõttelen­ du ja tegutsemisindu. Probleemide (ka ravitööga seotud) lahendamise oskus ning samas äärmiselt soe ja toetav suhtumine oma noorematesse kolleegidesse on meid kõiki mõjutanud. Soovime Edvitar Leiburile jätkuvat aktiivsust erialases aren­ dustegevuses ning samuti palju tervist ja õnne! Kolleegid hambaarstiteaduse instituudist


TEATED

SEPTEMBER 2017 NR 8

51

TUDENGINALJAD

N

äljased tudengid lesivad ühiselamutoas. Üks unistab: «Hakkaks siin toas siga pidama, oleks liha ja rasv alati omast käest võtta.» «Halastus! Sa mõtle selle mus­ tuse ja haisu peale!» «Meie harjusime ära, küll harjub tema kah!»

Paneme vihmaussi vette ja vaata­ me, mis juhtub. Näete, uss tunneb end hästi. Nüüd asetame sellesa­ ma ussi alkoholisse. Mis juhtub?» Uss hakkab tõmblema ja sureb. «Mis järelduse me sellest saame teha,» küsib professor. «Alkohol aitab usside vastu,» vastab tudeng.

P

rofessor demonstreerib katse­ ga alkoholi kahjulikkust. «Siin on kaks klaasi. Ühes on puhas vesi, teises puhas alkohol.

V

anatädi kaebab naabrile, et keegi on tema aiast kurke ja tomateid varastanud.

Naaber ütleb: «Ehk olid üliõpi­ lased?» «Ei tea, jäljed olid küll täitsa nagu inimese omad …»

P

rofessor eksamil: «Palun defi­ neerige, mis on eksam.» Tudeng: «Kahe targa inimese vestlus teaduslikul teemal.» Professor: «Aga mis siis, kui üks kahest on hoopis loll?» Tudeng: «Siis jääb teine stipist ilma.»

ALLIKAS: «200 ÜLIKOOLINALJA», KOOSTANUD PEETER TULVISTE

SUDOKU

6

2 8

2 4 8 3 5 6

1

7 9

VASTUS:

7

5 6 2

1

1

4

4

5 9 2 7 4 3 8

9

8

1

6 5 8 1 3 4 7 9 2

9 3 5 4 7 8 2 6 1

1 4 6 9 2 5 8 3 7

8 7 2 3 1 6 4 5 9

VASTUS:

7

6

7 7 9 4 6 5 2 3 1 8

8

2

9

6 3 2 8 5

5

4

1

9

6

1

7 9 3 4 8

1

2 1 3 7 8 9 5 4 6

1

8

7

4 7 9

2

1

2

3

8

6

6

6

5

7 4 2 3 9 6

2

4

9

1

4 8 9 2 6 3 1 7 5

7

3

4

8

1

8

3

4

8 6 2 7 4 9 5 3

6

3 2 7 5 9 1 6 8 4

8 4

9

1

9

5

3 6 2 8 9 5 7 4 1

6

8 5

5

5 6 1 8 4 7 9 2 3

7

9

6

1 4

1

3

8 6 2 7

6

2

1

7

5 2 7 6 3 9 8

3

9 3 4 5

5


KOOL

TEADUSTÖÖ

NÄITUS

septembril saab alguse järjekordne õppeaasta, mille avaaktus toimub Tartu ülikooli aulas kell 10.

septembrini saab esitada töid üliõpi­ laste teadustööde riiklikule konkursile,.

septembrini saab Tartu tähetornis uudistada näitust «Tule taevas appi»,.

4.

4

7

15.

15

18

30.

30

LOENG

ÕPPIMINE

septembril toimub avalik loeng rahvus­ väeosadest loengusarjas «Keerdkäigud»,.

septembril kukub esmakursuslastel ainetele registreerimise tähtaeg. Edukat semestrit!

7.

18.

SEPTEMBER 2017 E

T

K

N

R

28 29 30 31 1

L

P

E

T

K

N

R

L

P

E

T

K

N

R

L

P

E

T

K

N

R

L

P

E

T

K

N

R

L

2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Tartu Ülikool • Ülikooli 18, 50090 Tartu • Tel: 737 5100 • E-post: info@ut.ee • www.ut.ee

Universitas Tartuensis  

Tartu ülikooli ajakiri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you