26
HÜVA NÕU
Foto: Siim Kinnas
Kuidas teha elulisi
Mare Aru
TÜ karjäärinõustaja
Õ
nnelikud on inimesed, kelle elu on kuidagi iseenesest paika loksunud: nad on alati teadnud, millega soovivad tegeleda, ja sobivad võimalused on õigel ajal nende ellu tulnud. Siiski seisab suuremate või väiksemate kahtluste ja küsimustega aeg-ajalt silmitsi igaüks. Juunikuu on paljude inimeste jaoks muutuste ja otsuste aeg – kes tahab leida uut õppimisvõima lust, kes panna end proovile põneval praktika kohal, kes sukelduda tööellu. Valikuid ja otsuseid teeme iga päev: millal üles tõusta, mida selga-jalga panna, mida ja millal süüajuua, kellega suhelda, kuhu minna, kui palju õppida jne. Need suhteliselt automaatsed otsused tuginevad varasemale kogemusele ja on kujunenud harjumu seks. Nii ei kuluta me igapäevastele otsustele liig selt aega ega energiat. Usaldame ennast ja läheme mööda sissetallatud rada. Kui aga tavapärases rüt mis toimub muutus või selgub, et me ei ole juba tehtud valikutega rahul, sunnib see meid peatuma ja mõtlema. Ka siis, kui enam ei tea, millele tähele panu pöörata, muutub otsustamine keeruliseks.
valikuid?
Lisaks kärbivad otsustamisjulgust mitme sugused uskumused. Kõige halvavamad neist või vad olla „kuskil peab olema see üks ja õige valik!“ ja „saan otsustada ainult siis, kui mul on olemas kogu vajalik info!“. Elus ju enamasti nii ei ole: pole üht ja ainsat lemmiklaulu või -raamatut, ainsat lemmiktegevust või lemmikinimest. Meile meel divad erinevad asjad, tegevused ja inimesed ning samuti võivad meile sobida mitut sorti õppekavad ja tööd. Üldjuhul pole ka otsuse tegemise ajal ole mas kogu infot ja valiku õigsust saame hinnata pigem tagantjärele: kas tasus hommikul vihma vari kaasa võtta, kas tasus seda etendust vaatama minna, kas investeerisin oma raha kasumlikult, kas valisin sobiva eriala ... Otsustamine nõuab määramatuse talumist ja riskijulgust.
Valikuid tasub teha teadlikult
Kooli lõpetamine ja alustamine, praktikale ja tööle minek on loomulikud elumuutused ja tähendavad edasiste valikute tegemist ehk otsustamist. Mida rohkem asjassepuutuvat infot meil on, seda lihtsam on otsustada. Eriala- ja töövalikute puhul tuleb vajalikku infot koguda kahest suunast – enese seest ja väljastpoolt – ning seda omavahel siduda. Teadlikust valikust saame rääkida siis, kui meil on ● hea arusaamine iseendast (kes ma olen ja mida tahan?); ● piisavalt infot (millised õppimis- ja töövõima lused üldse olemas on, mis on nende sisu?); ● analüüsi- ja sünteesioskus, et kokku siduda enese tundmine ja võimaluste info (millised valikud minusugusele inimesele võiksid pare mini sobida?); ● otsustamisoskus (millised valikud sõelale jäävad?); ● planeerimis- ja tegutsemisoskused (mida, millal ja kuidas teen, et otsus ellu viia?). Proovime teadliku valiku protsessi katsetada ühe argise küsimuse näitel: millist filmi vaadata? Esiteks tuleb tunda iseennast – millised filmid sulle meeldivad, milline tuju sul täna on, kas eelistad
