KEELENURK Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma

Õigekirjamõlgutusi

Kaks komajuhtumit

Koma kasutamine paneb iga kirjutaja vahel pead murdma. Seekordses keelenurgas võtame vaatluse alla kaks juhtumit, mille puhul koma on vajalik, aga kipub teinekord ununema.

Koma ja, ning, ega, ehk, või ja kui ka ees

Üldiselt teatakse, et nende sidesõnade ette koma ei panda. Enamasti ei ole aga komapanek seotud mitte niivõrd konkreetsete sidesõnadega, vaid sellega, mis lauseosasid tuleb siduda.

Võtame näiteks paar lauset:

Laura läheb tööle sõbra ettevõttesse ja asutab ise ka firma.

Laura läheb tööle sõbra ettevõttesse või asutab ise firma.

Laura läheb tööle nii sõbra ettevõttesse kui ka asutab ise firma.

Laura ei lähe tööle sõbra ettevõttesse ega asuta ka firmat.

Laura ja Martin lähevad tööle sõbra ettevõttesse.

Neis näidetes on kaks võrdset lauseosa ja sidesõna ette ei ole koma vaja. Ent mõnikord tahetakse mõnda lauseosa täpsustava tekstijupiga täiendada. See jupp – kõrvallause – tuleb paigutada komade vahele. Kui pärast tekstijuppi jätkab lauset ja, ning, ega, ehk, või ja kui ka, satubki koma selle ette:

Laura soovib lõpetada sel kevadel ülikooli, kui kõik õnneks läheb, ja minna tööle sõbra ettevõttesse.

Laura läheb tööle nii sõbra ettevõttesse, kui seal koht vabaneb, kui ka asutab ise firma.

Laura ei lähe tööle sõbra ettevõttesse, isegi kui seal koht vabaneks, ega asuta ka firmat.

Laura, meie sekretär, ja Martin lähevad tööle oma sõbra ettevõttesse.

Koma lauses olevate küsisõnade ees

Kui keset lauset on küsisõna, mis alustab uut lauseosa, tahab seegi enda ette koma. Üsna tihti kipub see ununema. Arvatavasti on siin oma mõju inglise keele lausekonstruktsioonil, kus sellist koma ei kasutata. Eesti keeles kirjutame siiski:

Laura läheb tööle sõbra ettevõttesse, kus valmistatakse nutikaid saapaid.

Laural on sõber, kes valmistab nutikaid saapaid.

Laurat hindab töölevõtmisel komisjon, kes kontrollib, kas ta vastab tingimustele, mida töökohal nõutakse.

Koma mõlemas kohas

Tekstimaailmas on väga tavalised laused, kus esinevad mõlemad eespool kirjeldatud komajuhtumid, ja siis tuleb muidugi koma ka tihedamalt panna:

Laura läheb tööle sõbra ettevõttesse, kus valmistatakse nutikaid saapaid, ja temast saab tootearendusjuht.

Laural on nii sõber, kes valmistab nutikaid saapaid, kui ka vend, kellega ta plaanib oma firmat asutada.

Laura, kes on meie sekretär, ja Martin, kellele Laura meeldib, hakkavad tööle ettevõttes, kus valmistatakse nutikaid saapaid, või asutavad ise sellise alaga tegeleva firma.

Kui komapanekul tekib kahtlusi, võib alati mõelda, kas lause on üks katkematu tervik või lahutab seda mõni täpsustav või selgitav kõrvallause. Kui lahutab, tuleb see eraldada, et näidata, mille juurde see kuulub. Kirjas ongi selleks komad.

Keelenurka kirjutab Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi

ajakiri@ut.ee ajakiri.ut.ee Sotsiaalmeedia

Facebook.com/universitastartuensis Instagram: @unitartuajakiri Spotify: Universitas Tartuensise taskuhääling

UNIVERSITAS TARTUENSIS on Tartu Ülikooli ajakiri. Tiraaž 2800 •Peatoimetaja Merilyn Merisalu •Tegevtoimetaja Tiia Kõnnussaar • Keeletoimetajad ja korrektorid Helika Mäekivi, Külli Pärtel ja Merily Šmidt • Kujundaja Margus Evert • Kaanefoto Peeter Paasmäe • Trükk Paar • Väljaandja Tartu Ülikooli kirjastus • Kontakt W. Struve 1–168, 50091 Tartu, tel 737 5686 • Universitas Tartuensise kujunduslahendused ning kõik ajakirjas avaldatud tekstid ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud. Tekste võib kasutada täismahus, muutmata kujul ja maksumüürita, lisades viite Universitas Tartuensisele ja artikli autorile. Enne ajakirjas avaldatud fotode kasutamist palume pöörduda toimetuse poole. • Kolleegium Marju Himma-Kadakas (esimees), Sven Anderson, Krista Aru, Uku Haljasorg, Aime Jõgi, Toivo Maimets, Mari-Liis Pintson, Tõnu Runnel ja Virve-Anneli Vihman.