Sära!

SÄRA!

Hele-Mai Alamaa armastus toidu vastu

3

KASULIKKU HARJUMUST

Suu korda!

ILUS NAERATUS IGAS EAS

MAGADES TERVETE HAMMASTENI BREKETID SUURTELE & VÄIKESTELE

Tervis sõltub hammastest

Naerunäol hambaarstile!

Sisukord 4 6

Uudised Kompotist, kultuurist

ja metsaköögist

Hambad ritta!

Kui juhtus hambatrauma

Lagunenud hambad

mõjutavad organismi tervikuna

Kuidas saada särav naeratus?

Elektriline või tavaline –

selles on küsimus

Magades tervete hammasteni

Õnnelikuks teevad

kolleegid ja patsiendid

10 14 16 18

22

23

24

SÄRA 1/2018 Väljaandja: Unimed Ühendatud Kliinikud Lelle 24, Tallinn Tegevusluba: L03666 Projektijuhid: Nänsi Männik, Birgit Rootsi www.unimed.ee Teostus: Menu Meedia Trükk: Kroonpress

Rohkem infot: www.meditsiinigrupp.ee Meditsiinigrupp Facebook

Rohkem infot: www.meditsiinigrupp.ee Meditsiinigrupp Facebook

Kaanel: Hele-Mai Alamaa Kaanefoto: Anu Hammer Stilist: Kelly Kipper (Anne & Stiil) Meik: Ketlin Kivi (Glow Makeup Studio) Rõivad ja aksessuaarid: Aldo Järvsoo, Kelpman Textile, Tanel Veenre Jewellery, Tallinna Kaubamaja

“O

lin juba aastaid põdenud tühja augu pärast, mis pärast ühe hamba kaotust minu naeratuses laiutas. Teie kliiniku arst võttis mind väga soojalt vastu, selgitas kõiki ravivõimalusi ja protseduuride käiku; tundsin, et võin oma ravi tema kätte usaldada ja lasta endale implantaadi panna. Nüüd mõtlen, et miks ma selle asjaga küll nii pikalt viivitasin, kõik kulges ilusti, tundsin ennast Unimedis tõeliselt turvaliselt ja rahulikult,” kirjutas hiljuti üks tänulik patsient. Suur ja südamest tulev rõõm on sellist kirja saada, sest just usaldust ning head ja hoitud tunnet tahame Unimedis oma patsientidele pakkuda.

Teame samas oma lähedaste ja sõprade pealt, et hambaarstihirm on midagi ajatut ja arstilkäiku lükatakse sageli edasi nii kaua kui võimalik. See on inimlik ja mõistetav. Kuid edasi lükatud kuude ja mõnikord isegi aastate jooksul saab pisikesest murest suur probleem. Nii kasvab alguses väike kaariesekahjustus hambajuureni ja põhjustab seal põletiku ning hammast pole enam võimalik päästa ja asemele tuleb leida proteetiline lahendus. Või on aastatega kogunenud hambakivi tagajärjeks äge igemepõletik, mis ohustab kõikide hammaste edasist elukäiku. Ja suus risti kasvava ja raskesti puhastatava tarkusehamba kogutud korralik mikroobikiht nakatab nüüd samuti ravi vajava naaberhamba.

Teisisõnu – pikka aega pead liiva alla peites pole paraku lihtsat väljapääsu esialgsest murest ning miinusmärgiga intressidena vajab kõrvaldamist mitu uut ja raskemat probleemi.

Mõni inimene muretseb, et on oma suu tervise käest lasknud, ja häbeneb arsti ees tegelikku olukorda. Unimedi arstidega kohtudes on see mure täiesti alusetu – igaüks neist tahab oma patsiente aidata ja hinnangute andmisele meie patsiendisuhetes kohta pole.

Julgustame valu pärast murelikke inimesi oma arstiga kartust jagama – tänapäevase hambaravi puhul on hirm valu ees alati suurem kui valu ise.

Unimedis on ravi vundamendiks patsiendi vajaduste mõistmine ja neile vastav lahendus. Olgu patsiendi sooviks täiuslikult valge hambarivi, võimalikult rahakotisõbralik ravi või hoopis madala intensiivsusega ravi – sõltumata vajadusest aitab parimaid ravitulemusi saavutada usalduslik suhe meie arstiga.

Pingutame iga päev selle nimel, et leida iga inimese jaoks parim ravilahendus. Alustades inimeste kuulamisest ning lihtsas ja arusaadavas keeles suhtlemisest. Loodan südamest, et ka esimene Sära! number aitab meie patsiendilubadust lunastada, andes vastuseid teie küsimustele, selgitades lahti meie kliinikute pakutava, tutvustades meie inimesi ja andes vajalikke teadmisi, et nii väikesed kui ka suured inimesed tahaksid rõõmuga naeratada.

Marja-Liisa Alop Unimed Ühendatud Kliinikud, tegevjuht

Naerata!

Unusta halb ilm, närviline liiklus või teised võimalikud ärritajad ja leia hoopis asju, mis naeratuse näole toovad!

Naeratus on üks mõjuvõimsamaid „tööriistu” ja see on olemas meil kõigil. Naeratus tõstab tuju, suurendab enesekindlust ja parandab isegi organismi vastupanuvõimet haigustele.

HELISTA SÕBRALE! See võib olla mõni sõber, keda sa näed iga päev, või vastupidi keegi, kellest sa pole kuulnud aastaid. Sõpradel on võime tuua naeratus meie näole iga kord, kui neid näeme.

HOIA HAMBAD TERVENA!

Keskmiselt kulutab inimene hambapesule 48 sekundit, kuid hambaarstid soovitavad pesta hambaid vähemalt 2–3 minutit.

Kaaries on üks levinumaid haigusi maailmas. Tegu on nakkushaigusega, mida põhjustavad bakterid.

Vähe on riike, kus rohkem kui pooltel inimestest on täielikult kaariesevabad hambad. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem.

Kaariesest on tihtipeale kahjustunud juba 2–3-aastaste laste hambad. Hambakaariest on 60–65% lastest ja enam kui 80% täiskasvanuist. Kaariese ennetamiseks tuleb puhastada hambaid kaks korda päevas ja käia hambaarsti juures vähemalt korra, veel parem kui kaks korda aastas või nii sageli, kui su hambaarst soovitab.

KUULA OMA LEMMIKLAULU! Laula ja tantsi kaasa ning isegi siis, kui su hääl pole päris nagu Beyoncél, paneb see naeratama nii iseennast kui ka teisi.

VAATA VANU PILTE! Mälestused äratavad ellu tugevaid emotsioone ja võimaldavad taaselustada positiivseid sündmusi.

TEE MIDAGI HEAD! See ei pea ilmtingimata olema midagi üüratu suurt, võib-olla alustuseks näiteks hommikusöök voodisse oma kõige armsamale?

VÕTA AEGA! Seisata korraks, hinga sisse sügav sõõm värsket õhku, võta tass teed ja kõrvale üks hea raamat.

JALUTA! Värske õhk ja liikumine on teada-tuntud stressileevendajad. Luba endale rahulik jalutuskäik looduses.

HOOLITSE ENDA EEST! Puhasta õhtul viimase asjana oma hambad ja tee seda uuesti hommikul. Mõtle läbi, kui sageli päeva jooksul näksid. Kui vaja, muuda oma harjumusi.

Tuleta meelde, millal sa viimati hambaarsti juures käisid, ning vajaduse korral lepi kokku uus aeg.

Allikad: www.dentalhealth.org, www.ut.ee

UUDISED KINDLAD SÖÖGIAJAD KAITSEVAD HAMBAID Uuring, milles osales ligi 4000 briti eelkooliealist last, kinnitas taas, et hammaste lagunemist mõjutab kõige enam pidev näksimine. Selgus, et lastel, kes näksivad kogu päeva, on enam märke hammaste kahjustumisest võrreldes nendega, kes harjunud kindlate söögiaegadega.

Hambad hakkavad lagunema, kui hambaemaili- ja dentiinikiht happerünnaku all pehmenevad. Pideva näksimise korral on hambad aga kogu aeg happerünnaku all.

Selleks, et kaitsta oma hambaid, tuleb muuta toitumisharjumusi ja elustiili. Vähenda näksimist ning asendada suhkrurikkad vahepalad tervislikega!

Uuring näitas ka, et lastel, kes harjasid kaheaastasena hambaid korra päevas või vähem, oli kahekordne risk hambakaariese tekkeks võrreldes nende lastega, kes harjasid oma hambaid kaks korda päevas või rohkem.

Tähtis on õpetada lastele õigeid harjumusi nii vara kui võimalik!

MILLAL SA VIIMATI HAMBAID NIIDITASID? Rohkem kui veerand meie seast tunnistab, et ei räägi oma hambaarstile täit tõde, kui juttu tuleb hammaste niiditamisest.

Hambaarstid ja suuhügienistid tuletavad meile pidevalt meelde, kui oluline on puhastada hambavahesid niidi või hambavaheharjaga, kuid liiga sageli seda tegelikult ei tehta.

Inglismaal tehtud uuringu tulemuste järgi valetab 27% patsientidest hambaarstile, et niiditab hambaid iga päev. Hambavahede puhastamine on aga suuhoolduses määrava tähtsusega, sest aitab nendest piirkondadest eemaldada hambakattu. Küsi oma hambaarstilt või suuhügienistilt, kuidas hambaniiti, -linti või hambavaheharja õigesti kasutada, ning palun ole temaga oma harjumustest rääkides aus!

Dr Seuss

SÕBRALIKUD TERAAPIAKOERAD

4 SÄRA! 1/2018

Kas teadsid, et…

Foto: Jaana Järveoja

Kui paarkümmend aastat tagasi ei lubatud karvaseid lemmikuid hambaarsti ooteruumigi, siis ajad on nüüdseks päris palju muutunud. Unimedis töötavad kaks väga tarka ja osavat abilist, kuldne retriiver Chilli ja Siberi haski Alfi, kes saavad olla moraalseks toeks nendele patsientidele, kes arstilkäiku pisut pelgavad.

Sõbraliku koera hooliva pilgu all muutuvad raviprotseduurid juba iseenesest poole kergemaks!

Unimedi Tartu kliinikus tegutsev teraapiakoer Alfi tegi eelmisel hooajal Unimedis tööd kokku 31 tundi, lisaks 22 tundi koolides ja lasteaedades tervete hammaste hoidmise saladuste tutvustamist. Alfiga vastuvõtul käis kokku 55 last (25 tüdrukut ja 30 poissi) ja ravitud sai 52 hammast.

“Terved hambad on alati moes!”

• inimese hambad on sama unikaalsed kui tema sõrmejäljed.

• kui inimestel vahetuvad hambad korra elus, siis haikaladel lausa 39 korda.

• erinevalt luudest ja nahast ei ole hambad võimelised ise paranema, mistõttu tulebki muuhulgas hambaaukude eest hoolt kanda.

• keskmine inimene veedab elu jooksul umbes 40 päeva hambaid pestes.

• teo suu ei ole suurem kui nõelasilm, kuid tal on suus üle 25 000 hamba.

• ainult 2/3 inimese hammastest on nähtaval, ülejäänud 1/3 paikneb igeme sees.

• hambaemail on kõige kõvem „materjal” inimese kehas.

1/2018 SÄRA!

5

PERSOON

PERSOON

Fotograafi ja kokaraamatute autori Hele-Mai Alamaa (43) armastus toidu vastu sai alguse armastusest sõprade vastu. Kuigi praegune eluetapp on seadnud fookuse rikkalikelt pidusöömaaegadelt koduköögile, on toit ja inimesed tema jaoks senimaani lahutamatud.

Kuidas hambaarstihirmust üle saada?

TERVED HAMBAD. Nagu Hele-Mai ei taha paksuks minna, nii on ta kindlalt veendunud, et hambad peavad korras olema. „See mõjutab meid nii palju! Küll ma olin õnnetu selle pärast, kui mul hammas välja tõmmati,” ütleb ta. „See on nii müstiline – tunned, et ei ole ise süüdi selles. Nagu oleks teinud kuskil mujal kohas midagi valesti.”

Kompotist, kultuurist ja

metsaköögist

HEA ARST. Hambaarsti juures käik on Hele-Mai jaoks olnud trauma seni, kuni tuttav soovitas talle doktor Kärt Tääkerit. „Tõusen alati toolist püsti pool kilo kergemana ja loik selja all,” kinnitab ta.

Nagu ma leidsin dr Tääkeri, kes on nii rahulik ning alati selgitab, mida ta teeb (mulle see väga sobib!), teadsin, et tahan tema juures käia väga regulaarselt, et kõik hambad oleksid alati korras.”

LAPSED ARSTI JUURES. Dr Tääker on suutnud ka tema süstihirmus poja tõrksa piimahamba „moosi pealemäärimisega” niimoodi välja tõmmata, et poiss arugi ei saanud. Pere kõige korralikum ja kohusetundlikum laps, vanem poeg Kutt Kaaren küsib aga vähemalt kord aastas ise: „Kas me ei peaks hambaarsti juurde minema?” Ja Hele-Mai on talle väga tänulik, nagu ka dr Tääkerile.

Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Anu Hammer, erakogu Meik: Ketlin Kivi (Glow Makeup Studio) Stilist: Kelly Kipper (Anne & Stiil) Rõivad ja aksessuaarid: Aldo Järvsoo, Kelpman Textile, Tanel Veenre Jewellery, Tallinna Kaubamaja

“E

mme, kui marineeriks täna õige mingit mmmmmõnusat kana!” pakub Laur (12) varavalges, ise veel voodis pikutades. Arusaadavalt surfab ta interneti retseptiavarustes … Ja juba ongi Hele-Mai poisspere suurim toiduhuviline toonud poest jogurti ning seganud selle kokku tšilli, küüslaugu, ingveri ja 100 sorti India maitseainega.

Hele-Mai ülesandeks jääb vaid kana ära tükeldada, sest toorest liha ükski poistest katsuda ei taha. Küll aga on Laur, Luukas (10) ja Kutt Kaaren (14) kambas, kui vaja munad katki teha, küpsisetainast segada või ahi sooja panna. Jah, selles peres keeb elu otseses mõttes söögilaua ümber!

Porgandit? Või mitte?

„Ma olen tõesti nagu köögiliin,” naerab Hele-Mai. Kord helistas talle Soomest sõbranna, kes parasjagu valmistas tema

6 SÄRA! 1/2018

raamatu järgi karrit: „Kas siin soola ei olegi? Kas ma peaksin panema?” „Hmm, kas sa maitsesid seda toitu?” küsis Hele-Mai vastu. „Ei!” Hele-Mai oli unustanud soola raamatusse kirja panna – talle tundus see lihtsalt nii loogiline. Taolisi apsakaid tuli esimeste retseptide kirjapanemisel ikka ette, sest ta ei valmista kunagi toitu retsepti järgi. Paljudele on aga suur dilemma, kas panna supi sisse porgandit või mitte, kui seda retseptis kirjas pole.

Hele-Mail ei teki kunagi sellest küsimust, sest maitsed on peas, nagu ka tunnetus, mis millega kokku sobib. Vähemalt enda maitsemeelele.

Soola võiks Hele-Mai arvates toidule lisada enamikul juhtudel üldsegi hiljem. „Siis on ka toidu maitse teistsugune – pole mitte soolane toit, vaid toidul on soola maitse.” Sool on vajalik, et maitsed,

näiteks vürtsid, mida ta väga armastab, esile tuleksid. Kuid ka sooladel on väga suur vahe. Hele-Mai eelistab roosat Himaalaja soola.

Ema sõi kommid ära

Suhkru puhul kehtib Hele-Mai sõnul seaduspära: nii palju, kui sa ennast sellega harjutad, nii palju seda tahadki. „Kui vähendad kogust, siis tahadki vähem, kui suurendad, siis tahadki rohkem,” ütleb ta.

Varem ostis Hele-Mai koju suhkrupaki ning see pidas vastu pool aastat. Vahepeal välja antud küpsiseraamatu tõttu on kulunud seda mõnevõrra rohkem. „Magusat tuleb nagunii igast uksest ja aknast – koolist ja vanaemadelt,” tõdeb ta. Sestap ta ise enamasti koju magusat ei osta, kuigi karme piiranguid ja keelde poistele kommisöömisel sisse pole seatud. „Aga, emme, sa ütlesid, et kui sa 1/2018 SÄRA!

7

PERSOON

PERSOON

“Mulle on tähtsad päris asjad: päris toit, päris naeratus, päris kortsud, päris armastus.”

magusat sööd, siis sa sööd väga vähe. Aga ükskord sa sõid terve paki šokolaadirosinaid ära,” sekkub Luukas vestlusse.

Hele-Mai on sunnitud rääkima ära legendaarse loo, kuidas ta lastele Soome laeva pealt Panda šokolaadirosinad tõi ning mõne päeva pärast need tema väikese stressileevenduse pärast kommikastist kadunud olid. See oli aastaid tagasi, kuid poisid ei suuda seda siiamaani unustada.

Praeliha ja kompotti

Hele-Mai on risti-põiki läbinud allergiateema, kui lapsed olid veel väikesed.

Kuigi esialgu võis tunduda, et suuri toidugruppe – piima, muna, gluteeni – on vaat et võimatu vältida, tõmbas Hele-Mai ühel etapil toitude vahele punase joone ning noore ema lohutuskoogi asemel tekkisid lauale datlitega magustatud käkikesed. On võimalik küll!

Varasematest aegadest mäletab HeleMai veel olukordi, kuidas kolm väikest poissi laua ümber istudes eri toitu tellisid.

Ja Hele-Mai valmistaski kolm eraldi

8 SÄRA! 1/2018

rooga. Hea meelega! „Ma ei ole suur naljategija või lauamängude mängija, nii et mida kauem laua taga aega koos veedame, seda toredam on,” tõdeb Hele-Mai. Hele-Mai toitus väikesena peamiselt vaid kompotist ja praelihast. Ei ole tal endalgi olnud praegu lihtne meelitada lapsi sööma seda, mida tema toiduks arvab.

Loomulikult on ka nende pere läbinud kodus igipõlise pudrusöömise teema.

Miks süüa putru, kui maailmas on nii palju teisi huvitavaid toite? Nüüd on sisse seatud kaks korda nädalas pudrupäev – järjekindlus mõjub!

Hautiste ja boršisupi asemel annab Hele-Mai võimaluse süüa toiduaineid eraldi. Või siis hoopis imelikke asju koos.

Näiteks liha kõrvale mustikaid või tooreid porgandeid. Juurikad lõikab valmis ja sokutab õppimise kõrvale.

Tõsi, aeg-ajalt juhtub ka imesid, et keegi hakkab üle öö sööma sparglit või risotot, karulauku või hummust. „Ei teagi, kust need impulsid tulevad. Aga

siis sööme neid asju niikaua, kui isu täis,” sõnab Hele-Mai.

Paast kui pääsemine

Et Hele-Mai elu keerleb suuresti ümber toidu, tekib vahel sellest üleküllastus.

Selle vastu on abinõu – veepaast, mida naine on läbi teinud kolm kevadet järjest.

Esimesel aastal Muhu saarele paastulaagri „tundmatusse tunnelisse” sisenedes sõi Hele-Mai tee peal kolm jäätist ära ning andis muulgi moel „kõvasti peale”.

Nüüd ta teab, et mõistlik on hakata keha eesootavaks juba varem ette valmistama. „Tulemuseks on puhas vabanemine, nagu lendaksid!” kirjeldab Hele-Mai. „Kolmandal päeval tekib küsimus, et miks me üldse sööme.

Energiat tuleb tohutult juurde.” Pärisellu naastes see tunne muidugi kaob. Ning kuigi vahel saabub välismaailmast sõpradelt kahetsuslikke sõnumeid, kuidas keegi just pani siiakala ahju või istub veiniklaasi taga, jalg üle põlve, on puhtal veetoidul oleval Hele-Mail sellest

enamasti ükskõik, sest hea on olla. Ta usub, et immuunsüsteem saab täieliku taaskäivituse.

Paast pole Hele-Maile aga ainult keha puhastamine, see tähendab ka paastu tööst, internetist, teistest inimestest, linnaelu oravarattast. Jooga, massaaž, loengud kuuluvad laagri juurde. Saunalaval ja sõpradega pead-jalad koos ühes toas magades saavad risti-põiki läbi võetud teemad, milleks muidu kulunuks kõvasti veini ja mahamagamata päikesetõuse.

Hele-Mai on veendunud, et paastuks peab inimene olema täitsa valmis, seda ei tohiks teha kellegi mahitusel. „Minul oli esimesel korral hästi raske aasta seljataga, tekkinud mitmeid terviseprobleeme, mistõttu olin võtnud tablette rohkem kui kogu ülejäänud elu jooksul kokku,” tunnistab Hele-Mai. „Paast mõjus kui suur pääsemine.”

Metsa!

Hele-Mai võiks kõike teha värskes õhus.

Autoga ta ei sõida ning juba siis, kui tal on

asjade vedamiseks vaja takso kutsuda, et minna Kassisaba kodust Kalamajja toimetusse, kisub tuju nadiks.

Mõni aasta tagasi õppis Hele-Mai keskkonnakaitset, milleks pidi iga kuu sõitma terveks nädalaks Räpinasse. „See oli täiesti imeline!” pahvatab ta südamest. Pärast seda hakkasidki valmima raamatud, mis andsid ikka ja jälle põhjust linnast välja sõita – Kihnu, Lahemaale, Pivarootsi … Metsa minekuks pole Hele-Mail tarvis mingit eesmärki. „Olen läinud linnutorni ja lihtsalt maganud seal terve päeva. Mitte midagi pole teinud,” tõdeb ta.

Ent lõpuks läheb ikkagi kõht tühjaks.

Muidugi võiks ju võileiva kaasa võtta, sest nii ju alati tehtud. Kuid ühel hetkel tundis Hele-Mai, et tahaks teisiti.

Nüüd ongi ta paari aasta jagu metsas hoopis pannikesi säristanud, potikesi podistanud ja pildistanud. Tasapisi hakkas tekkima arusaam varustusest, mida metsas toidu valmistamiseks vaja.

Esialgu mõtles Hele-Mai, et teeb nendest olengutest ühe poeetilise, rahuliku ja omaette olemise raamatu, kuid tegevuse käigus kasvas mõte suuremaks – miks ei võiks söögitegemine olla põhjus, miks üleüldse sinna metsa minna?

Hele-Mai kutsus appi Merle Liivaku ning märkamatult olid peagi „Metsaköögi” raamatusse sisse kirjutatud ka lapsed ja sõbrad.

Kindel režiim aitab

Hele-Mai teab, et heaks enesetundeks on vaja kindlat režiimi. Kunagi koostas ta isegi päevakava, kui palju peaks kõndima ja vett jooma ning mis kellani võib õhtul arvutis või telefonis olla – see mõjus äärmiselt rahustavalt.

Kõige paremini tunnebki ta end siis, kui saab hiljemalt kell kümme magama ning hommikul tõusta kell viis, et teha väike joogasett. Hea, kui päeval oleks aega teha üks lõunauinak, kas või pool tundi, nii et padjatriibud näos. Ja söögisedelist jääksid

kõrvale valge jahu, suhkur ja liha.

Viimastel aastatel on Hele-Mai mõistnud, et suure osa meelehärmist, kurbusest ja närvilisusest on võimalik sellise režiimi abil lahendada. Niisamuti aitab see heita kõrvale kõikvõimalikud asendustegevused, nagu ülesöömise, alkoholi või internetis istumise. „Täiesti ebamõistlik on istuda poole ööni sotsiaalmeedias ja passida teiste pilte, mitte nende päriselu. Lõpuks päädib see alaväärsuskompleksiga, eriti kui endal ei ole kõige parem tuju ning asjad kõige paremini,” sõnab Hele-Mai. „Ma ju tean väga hästi, kuidas pilte tehakse.”

Pildi tegemine on Hele-Mai jaoks fotograafitöös üks väiksemaid osi, hoopis suurem osa pildi õnnestumiseks on psühholoogia tundmisel ja inimesega suhtlemisel. „Ma tahan näha pildil päris inimest. Minu jaoks on kõige olulisem loomulikkus,” lausub Hele-Mai. Vahel tuleb tal teha 300 kaadrit, et ühe pildi pealt lõpuks päris naeratus kätte saada.

Vaadata puulehe kukkumist

Hele-Mail on olnud aegu, kui ta on avastanud, et on ühe nädala jooksul käinud viis korda teatris. Ent nagu muutub aeg, muutuvad ka huvid.

Viimastel aastatel on ta hoopis igal võimalusel metsa kippunud. „Kuid ma üldse ei lahutaks neid. Mulle tundub, et nii mulle kui ka kogu maailmale võib olla kasulikum, kui ma lihtsalt vaatan, kuidas leht puu otsast alla kukub. Vahel võib ka oma mittemidagitegemisega tõsta seda taset, et kõigil oleks maailmas parem elada. See on nagu meditatsioon.”

Muidugi juhul, kui see on teadvustatud, mitte masendunud tegevus.

Kui Hele-Mai esimeses klassis käival pojal oli tarvis täita kultuuripäevik, tekkis osal lapsevanematel pisuke vastuseis: kui kalliks see lõpuks läheb, kui iga kuu on vaja kaks kultuurisündmust kirja panna.

Hele-Mai ei näinud probleemi – nemad kirjutasid pidevalt rabas käigust. „Jah, see võib tunduda väga alternatiivne lähenemine ja võib-olla ongi. Mida rohkem ma sellele mõtlen, siis tundub mulle järjest rohkem, et laste jaoks võib olla palju avardavam kogemus riisuda maal vanema juures lehti ja näha, kuidas päriselt töö tegemine käib, kui minna kinno „Shreki” vaatama.”

Jah, seda tahaks Hele-Mai lausa kisada: kui palju on maailmas veel kohti, kust linnast 13 kilomeetrit välja sõites võib juhtuda karupesa juurde? „Kui me juba oleme sattunud sellisesse kohta elama, oleks meist ebamõistlik jätta see kasutamata.”

1/2018 SÄRA!

9

ÕIGE HAMBUMUS

ÕIGE HAMBUMUS

Hambad

ritta!

Hambumust saab korrigeerida igas vanuses, kuid mida varem alustada, seda kergem ja lühem on ravi.

Tekst: Unimed Fotod: Unimed, Shutterstock

I

lus naeratus annab küll enesekindluse, aga tähtis on ka korrektne hambumus, sest sellel on oluline mõju hammaste tervisele. Korrektne hambumus tagab hea mälumisfunktsiooni, väldib hammaste üleliigset või ebaühtlast kulumist ning aitab vältida probleeme alalõualiigesega.

Vale hambumuse korral teeb osa hambaid toidu peenestamisel rohkem tööd kui teised ning need hambad kuluvad seetõttu enam. Vale hambumuse tõttu võivad tekkida ka probleemid alalõualiigesega – valud, pinged, helid suu avamisel-sulgemisel, samuti kõrvavalu ja liigese lukustumine.

Tule lapsega kontrolli!

Hambumusprobleemid on oluline avastada võimalikult vara. Mida hiljem murega tegelema hakata, seda aeganõudvam, keerulisem ja kallim on ravi. „Lihtsam on toimetada ajal, mil lapse lõualuude areng pole veel lõppenud ehk vanuses 9–15

10 SÄRA! 1/2018

HEAD SPETSIALISTID • Unimed on Eestis ortodontia valdkonna tunnustatud liider ja eestvedaja. Meie kliinikutes töötab kokku 22 ortodonti, kes suudavad lahendada ka kõige keerulisemaid hambumusprobleeme.

• Parima ravitulemuse saavutamiseks teevad meie eri valdkondade arstid omavahel tihedat koostööd.

• Oleme Tartu Ülikooli partner ja väljaõppeasutus arstresidentide koolitamisel ning hoolitseme, et meie kogenud ortodontide read täieneks pidevalt uute talentidega.

1/2018 SÄRA!

11

ÕIGE HAMBUMUS

ÕIGE HAMBUMUS

BREKETITEGA HAMBAD KORRALIKULT PUHTAKS!

Ortodondi juurde minna pole kunagi liiga hilja, hambaid on võimalik liigutada igas vanuses.

eluaastat,” ütleb Unimed Ühendatud Kliinikute ortodont dr Kristiina Samuel.

Dr Samuel lisab, et inimesed arvavad sageli ekslikult, et lapsele on võimalik ortodontilist ravi teha alles pärast kõikide piimahammaste vahetumist. „Mitmeid hambumusanomaaliaid saab ravida ja ennetada juba enne kooli või varajases koolieas, ei pea ootama hammaste vahetuse lõpuni. Esimesele ortodontilisele konsultatsioonile võiks tulla 6–7-aastaselt,” ütleb dr Samuel.

Kristiina Samuel soovitab ortodontilises kontrollis ära käia ka lapsega, kelle hambumusega pealtnäha muresid polegi.

Alati ei paista hambumusmured kogenematule silmale välja ning sirgena tunduv hambarida ei pruugi veel tähendada, et hambumus on korras.

Esimesel konsultatsioonil tehakse hammastest röntgenülesvõte, mille järgi saab arst hinnata jäävhammaste algete olemasolu. Lisaks analüüsitakse lapse hambumust, probleemide korral selgitatakse nende põhjuseid, ravivõimalusi ja ajaplaani. Enamik patsientidest jääb ka edasisele jälgimisele.

Ortodontilist ravi tehakse erinevate aparaatidega. Osa neist, näiteks breketid, kinnitatakse hammastele, osa saab suust ära võtta ning on ka selliseid, mida tuleb kanda vaid öösel.

Sõltuvalt aparaadi tüübist erineb selle valmistamise ja paigaldamise tehnika.

Paljud inimesed kardavad breketite panekut, kuna levib arvamus, et see on valus ning hambaid tuleb puurida. Selline arvamus on ekslik. Breketite kleepimine on valutu ning vajab vaid hambapinna puhastamist harja ja pastaga.

Kindlasti on mõne keerukama aparaadi

12 SÄRA! 1/2018

BIRGIT MILLERT, Unimed Ühendatud Kliinikute profülaktikaõde

Breketravi ajal on kõige olulisem regulaarselt hambaid pesta, et tagada hammaste ja igemete tervis ka pärast ortodontilist ravi.

Puhasta hambaid kaks korda päevas pehme (soft) hambaharja ja hambapastaga.

Jaota huulepoolne hammaste pind kaheks: breketipealne ja -alumine pind. Mõlemat tuleb puhastada eraldi, hoides hambaharja umbes 45-kraadise nurga all. Pese puhtaks ka hammaste mälumis- ja sisepinnad.

paigaldamine veidi ebamugav, kuid kestab üsna vähe aega. Enne protseduuri selgitab arst igat etappi ja tänu sellele on patsiendil lihtne aru saada, mis toimumas on.

Paljude laste hambumus on muutunud mõne muu terviseprobleemi tõttu ning juba enne ortodontilist ravi vajavad nad ka mõne teise spetsialisti, näiteks kõrva-nina-kurguarsti või müofunktsionaalse terapeudi abi. Sellisel puhul ühendavad eriarstid oma jõud ning probleem lahendatakse koostöös.

Kasuta breketi vahede puhastamisel vaheharjakesi (läbimõõduga 0,7 või 0,8 mm) nii hommikul kui ka õhtul ning vajaduse korral pärast igat söögikorda.

Igemete tervise säilitamiseks kasuta vähemalt kord päevas hambavahede puhastamiseks hambaniiti.

Hea abivahend on ka survepesur, mis aitab paremini eemaldada breketite ümber olevad toiduosakesed ja katu. Õigeid pesemisvõtteid näitab ka profülaktikaõde või suuhügienist.

Kunagi pole hilja!

Unimed Ühendatud Kliinikute ortodondi dr Eveli Sibula sõnul arvatakse sageli ekslikult, et ortodontia on mõeldud ainult lastele ning täiskasvanu hambaid ei ole võimalik enam nihutada. Dr Sibul selgitab, et ortodondi juurde minna pole kunagi liiga hilja, hambaid on võimalik liigutada igas vanuses.

Ortodondi juures käivadki tänapäeval eri vanuses inimesed. Mõnikord leitakse aega ja võimalust hambumuse kordasaamiseks näiteks siis, kui koolid on läbi ja asutakse tööle. On ka 70-aastaseid patsiente, kes tulevad ravile, sest hambumus on hakanud neid häirima.

Täiskasvanu pöördub ortodondi poole peamiselt hambarea välimuse pärast, näiteks kui hambad on puseriti või mõni hammas puudub. Samuti võivad probleemiks olla lõualiigese valulikkus ja hammaste liigne või vale kulumine.

Mõnikord on ortodontiline ravi vajalik selleks, et teha patsiendile hea proteetiline lahendus. Seda juhul, kui on jäänud pikem paus hamba eemaldamise ja proteesiga asendamise vahele. Siis on

Kas hambumus on korras?

Hambumuse probleemidele viitavad näiteks • suur vahe ülemiste ja alumiste hammaste vahel, • alumiste hammaste ülemistest eespool asetsemine, • olukord, kui ülemised ja alumised hambad ei käi kokku, • puuduvad hambad, • puseriti hambad, • olukord, kui ülemine hambakaar on kitsam kui alumine

teised hambad nihkunud ja enne proteesimist tuleb need oma kohale tagasi sättida.

Dr Sibula sõnul kasutatakse täiskasvanute hambumuse korrigeerimiseks peamiselt breketeid. „Täiskasvanud eelistavad sageli keraamilisi breketeid, mis on hamba värvi ja mida on suus oluliselt vähem näha kui metallist breketeid,” selgitab dr Sibul. Veel on Unimedis kasutusel hammaste siseküljele kleebitavad lingvaalsed breketid, mis on sisuliselt märkamatud, sest jäävad suus siseküljele peitu. Kergemate ravijuhtude puhul on breketitele heaks alternatiiviks Invisalign-süsteem. Invisalign’i puhul kasutatakse tulemuse saavutamiseks plastmassist läbipaistvaid kapesid, mis asetuvad hammaste peale.

Täiskasvanu breketravi kestab orienteeruvalt 1,5-2 aastat. Mõnikord võtab hambumuse parandamine ka veidi kauem aega ning vaja võib minna ka lõualuukirurgi abi.

1/2018 SÄRA!

13

TRAUMA

TRAUMA

Kui juhtus hambatrauma Hambatraumasid võib ette tulla nii lastel kui ka täis­kasvanutel.

Mida sel puhul teha?

Puuduvad hambad tuleb asendada

Tekst: dr Ingrid Kokmann, Unimed Ühendatud Kliinikud, hambaarst

4

K

uidas käituda hambatrauma korral, sõltub sellest, kas hammas sai põrutada, nihkus paigast, murdus sel kild küljest või tuli hammas õnnetuse käigus tervenisti suust välja.

5

Õnnetus hambaga

1

Suust välja kukkumine on kõige tavalisem hambatrauma piimahammaste puhul. Kuidas antud olukorras käituda? Juhul kui hammas juba eelnevalt liikus, siis üldiselt ei pea midagi ette võtma – hammas oli juba nagunii välja tulemas, et anda koht jäävhambale.

Kui hammas ei olnud eemaldumise ajal liikuv või pole kindel, kas eemaldus kogu hammas, võiks pöörduda hambaarsti poole, kes olukorra üle kontrollib. Kui selgub, et osa hambast ei ole välja tulnud, peab arst ka selle eemaldama. Kui aga ilmneb, et piimahammas tuli välja liiga vara, võib olla oht, et ülejäänud hambad hakkavad nihkuma nii, et ei jäta ruumi alles tekkivale jäävhambale – see omakorda võib tipneda sellega, et hambad lähevad puseriti. Selle vältimiseks saab

14 SÄRA! 1/2018

Tugevama löögi saanud hamba asend võib muutuda – nihkuda väljapoole või küljele. Antud juhul on kõige mõistlikum pöörduda kiiresti hambaarsti poole, kes hamba õigesse asendisse tagasi fikseerib. Samuti saab arst kindlaks määrata, et löögi saanud ja nihkunud hamba ümber ei ole tekkinud ümbritseva luu murdu või muid võimalikke kahjustusi. Sel juhul on suurem tõenäosus, et hammas jääb n-ö ellu.

Hamba täielik eemaldumine lõualuust on kõige raskem hambatrauma. Niisuguse hamba päästmine sõltub oskuslikust tegutsemisest õnnetuspaigas ja sellest, kui kiiresti õnnestub jõuda hambaarsti juurde. Ülimalt oluline on, et see toimuks esimese tunni jooksul pärast õnnetust – nii võib õnnestuda hammas suhu tagasi istutada.

Tähtis on ka õnnetusejärgne õige tegutsemine. Kõige parem on hammas kohe oma endisesse asendisse tagasi

arst suust kukkunud hamba asendada kohahoidjaga, mis aitab kaasa hambumuse korrektsele arengule.

Kroonimurd on jäävhammaste traumadest kõige tüüpilisem.

Hambakroonist võib murduda pisike kild, aga ka kogu krooniosa. Milline on prognoos, sõltub murru ulatusest – väikese killu eemaldumine ei pruugi inimest häiridagi. Murdunud hammas võib muutuda aga ülitundlikuks ning samuti on võimalus kaariese tekkeks.

Sügavama murruga tuleb hambaarstilt abi otsida võimalikult kiiresti – kas samal või järgmisel päeval –, et vältida närvipõ-

2

letiku teket või selle süvenemist.

Hamba põrutuse korral jääb hammas küll oma kohale, kuid võib olla valulik. Sellist hammast võiks näidata hambaarstile, sest seal võib tekkida närvipõletik. Esmatähtis on anda põrutada saanud hambale rahu – tuleb vältida provotseerimist külma, kuuma ja magusaga, samuti ei tohi hammast ise liigutada. Otsekohe pärast õnnetuse juhtumist kliinikusse tormama ei pea, ent hambaarsti juurde minek on lähipäevade jooksul siiski vajalik. Pärast esmast visiiti on oluline käia paari nädala jooksul järelkontrollides.

3

panna. Kui hammas on must, võiks seda eelnevalt 10 sekundit kergelt külma vee all loputada. Kindlasti tuleb hammast hoida krooniosast – väldi juureosa puudutamist! Mitte mingil juhul ei tohi hammast näiteks salvrätikuga puhtaks nühkida. Arsti juurde minnes võib hammast hoida sülje või piima sees, aga ka põses.

Kaotatud hammast saab asendada

Isegi kui hammast pole võimalik päästa, saab seda alati asendada. Selleks on mitu võimalust, millest parimaks võib pidada hamba implanteerimist – lõualuu sisse kinnitatakse spetsiaalne kruvi ehk implantaat, millele kinnitatakse hambakroon.

Paremuselt teine võimalus on hamba asendamine sillaga ehk uus hammas kinnitatakse kõrvalolevate hammaste külge. Puuduvat hammast saab asendada ka suust eemaldatava proteesiga.

DR KRISTEL TAMMJÄRV, Unimed Ühendatud Kliinikud, ortodont

Aja jooksul tekivad puuduva hamba piirkonnas mitmesugused ebasoodsad muutused. Kui puuduv hammas jääb asendamata pika aja jooksul, kalduvad kõrvalolevad hambad defekti suunas, olemasoleval vastashambal puudub vajalik tugi ning see hakkab oma kohalt välja vajuma. Tekib ruumipuudus, mis võib takistada hamba hilisemat asendamist proteesiga.

Puuduva hamba piirkonnas tekib aja möödudes ka luukadu, mis mõjutab teiste hammaste ja igemete tervist. Antud suupoolel vähenevad ka mälumiskontaktid, mistõttu võib inimene hakata sööma rohkem teise suupoolega.

See omakorda võib viia alalõua­ liigeste vaevusteni.

Esmaabi hambatrauma korral: hambatrauma puhul helista võimalusel oma hambaarstile, ehk

on tal aega ja võimalik sind erakorraliselt aidata. Kuna Unimed Ühendatud Kliinikutes töötab korraga väga palju hambaarste, võib alati võtta ühendust meie registratuuriga ja uurida vabade aegade olemasolu kohta.

1/2018 SÄRA!

15

HAMBAD JA TERVIS

HAMBAD JA TERVIS

Lagunenud hambad

mõjutavad organismi tervikuna Tekst: dr Ingrid Kokmann, Unimed Ühendatud Kliinikud, hambaarst Fotod: Unimed

3 kasulikku harjumust Neid kolme lihtsat reeglit järgides muutub paremaks hammaste tervis.

Hammaste eest on vaja hoolitseda mitte ainult ilusa naeratuse saamiseks, vaid ka seepärast, et hammaste olukord mõjutab kogu organismi tervist.

K

aariese tõttu lagunenud ja ravimata hammaste juurte alla lõualuusse võib tekkida põletik. Kui see ägeneb, kahjustub lõualuu ja põletik levib tekkekohast edasi limaskesta või naha alla. Kui selline põletik liigub edasi pea- ja kaelalihaste vahelistesse kohtadesse või jõuab südame või ajuni, võib see viia isegi eluohtliku seisundini. Suurte veresoonteni levides võib põletik põhjustada bakterieemia ehk veremürgituse. Ägeda hambajuurepõletiku tõttu tekib suhu, näole või kaelale turse, mis võib hakata lausa hingamist takistama. Haige enesetunne on väga kehv ja tekib palavik.

Alati ei väljendu hamba juurealune põletik nii ägedalt. Hoopis sagedamini kulgevad põletikud aastaid kroonilise ja varjatuna. Põletik aeg-ajalt ägeneb, näiteks külmetuse korral, kuid enamasti kulgeb märkamatult. See on võimalik, sest inimese organism tegeleb pidevalt põletiku mahasurumisega.

Paraku kurnab see protsess kogu keha.

1

Käi regulaarselt hambaarsti juures kontrollis!

2

Kasuta lisaks hambaharjale ka teisi hügieenitarbeid!

Seosed haigustega

Põletik tekib hammast ümbritsevates kudedes kehva suuhügieeni tagajärjel. Teadlased on leidnud seoseid mikroobide põhjustatud hammaste tugikudede põletiku (parodontiidi) ja suhkruhaiguse, südameveresoonkonna haiguste, insuldi ja isegi enneaegse sünnituse vahel.

Kui osa hambaid on puudu või lagunenud, tekitab see raskusi mälumisel ja inimene peab piirduma pehmemate toiduainete söömisega. See omakorda mõjutab seedimist ning osa toitaineid võib ka vajaka jääda. Lagunenud või puuduvate hammaste tõttu on häiritud lõualiigeste töö ning arvatavasti tuleb loobuda ka väga külmadest, kuumadest ja magusatest toitudest, sest lagunenud hambad on tundlikud.

Kannatada võib ka psüühiline tervis, sest puuduvad või inetud hambad ja halb hingeõhk alandavad enesehinnangut. Katkiste hammastega inimesed lõpetavad sageli naeratamise, püüavad rääkides varjata oma suud või hullemal juhul võimalikult vähe suhelda. Nii on terved hambad olulised mitte ainult kogu organismi hea tervise, vaid ka vaimse tervise ja sotsiaalse heaolu tagamisel.

16 SÄRA! 1/2018

3

Igapäevase hammastepesu kõrval tuleks käia kord aastas kontrollis. Kontrollis tuleb käia ka siis, kui sul enda teada vaevusi pole – nii on võimalik mõni hambamure täiesti ära hoida.

Ainult hambaharjast jääb suuõõne ja hammaste korralikuks puhastamiseks väheks, vaja oleks kasutada iga päev hambaniiti või hambavaheharju, keelekaabitsat, suuloputusvahendit ja mikrofiiberlappi.

Mikrofiiberlapp käib sõrme otsa ning sellega on hea puhastada põskede siseküljed, hambad ja keel.

Lase suuhügienistil kord aastas teha hammaste süvapuhastus!

Ka ideaalse suuhügieeni korral leidub suus ikkagi kohti, kuhu hambahari ja niit ei jõua. Käi üks-kaks korda aastas suuhügienisti juures ning lase teha hammastele põhjalik puhastus, mille käigus eemaldatakse hambakivi, pigment ja katt.

Professionaalne puhastus toob välja nende loomuliku värvi ja loob veidi valgendava efekti.

1/2018 SÄRA!

17

RUBRIIK ESTEETILINE HAMBARAVI

ESTEETILINE HAMBARAVI

Pole mõtet rääkida esteetikast, kui samal ajal puudub suus olevate kudede tervis ja funktsioon.

Tekst: Maarja Hein Fotod: Unimed, Shutterstock

näiteks punane vein, peet, mustikad, sojakaste, ketšup, kohv, tee jms. Hambaid pigmenteerib tugevalt suitsetamine, mille tagajärjel võib hammastele tekkida mustjaspruun pigment. Samuti pigmenteerivad hambaid kloorheksidiini sisaldavad suuveed ja ka rauapreparaadid.

Kergematel juhtudel aitab hambaid valgemaks muuta profülaktiline puhastus, mida teeb suuhügienist. „Puhastuse käigus eemaldatakse hammastelt ladestused – igemepealne ja -alune hambakivi, hambakatt, pigment,” kirjeldab Anneli Tammet. „Hammastel olev pindmine pigment eemaldub kergesti soodapesu ehk air-flow puhastusega. Hammastele juhitakse suruõhu- ja veejuga, milles sisalduvad naatriumvesinikkarbonaadi ehk soodagraanulid eemaldavad pigmendi, katu ning hammaste vahele kinni jäänud toiduosakesed. Enamasti on eelnevalt vaja eemaldada ka mineralisee-

Õnnelikud on need, kes on saanud looduselt kingiks täiusliku hambarea. Kuid moodsa hambaravi abil saad palju ära teha ka siis, kui naeratus pole piisavalt särav, hambarivi on ebatäiuslik või on hambaid puudu.

Kuidas saada

särav naeratus?

K

auni naeratuse saavutamiseks on hulk valikuid, mis sõltuvad igaühe võimalustest ja sellest, mis inimest oma hammaste juures häirib. Vahel on lahendused lihtsamad, vahel aga on vaja mitme spetsialisti koostööd.

Unimed Ühendatud Kliinikute proteesiarst dr Priit Niibo selgitab, et laitmatu naeratuse saamiseks tuleb alustada kaugemalt. Esmalt tuleb teha põhjalik ettevalmistus, mis võib eeldada mitme spetsialisti koostööd. „Peamised problee-

18 SÄRA! 1/2018

mid suus on kaaries ja juurealused põletikud, samamoodi on oluline igemete ja lõualuu tervis, kuna igemed on hammaste ümber justkui raamistik, mis aitab neid lõualuus soovitud asendis hoida. Kui hambal esineb suuri kahjustusi või on vaja teha ümber mõni vana töö, tuleb selle taasehitamiseks või korrigeerimiseks teha hambakroon. Pole mõtet rääkida esteetikast, kui samal ajal puudub suus olevate kudede tervis ja funktsioon.

Sellisel juhul on tulemus heal juhul lühiajaline ning pikemas plaanis hoopis kahjustab patsienti.”

Heledam toon soodapesuga

Hammaste värvitoon on kaasa sündinud, see võib varieeruda valgest kuni kollakaspruuni või halli värvuseni. „Hammaste tooni mõjutavad vanus, joogivee fluoriidisisaldus, ravimid, traumad, toitumisharjumused ja suitsetamine.

Vanemas eas muutuvad hambad tumedamaks, kuna emailikiht on õhenenud ja emaili all olev tumedam dentiin on rohkem nähtav,” selgitab Unimed Ühendatud Kliinikute suuhügienist Anneli Tammet.

Hambaid värvivad tumedamaks ka

runud katt ehk hambakivi, seejärel poleeritaksegi hambad soodapesuga jäänukkatust ja pigmendist puhtaks.

Soodapesu ei valgenda hambaid. Pigmendi eemaldamise käigus taastatakse hammaste naturaalne toon, mis mõningatel juhtudel annab visuaalselt valgendava efekti. Hammaste soodapesu võiks lasta teha üks-kaks korda aastas,” soovitab Tammet.

Valgendusmeetodeid on mitmeid

Kui professionaalsest puhastusest jääb säravama hambatooni saavutamisel väheks, on võimalik hambaid valgendada. Valida saab hambaravikabinetis tehtava valgenduse või kapevalgenduse ehk koduse valgendusmeetodi vahel.

Kabinetis tehtav valgendus annab kohese tulemuse, kuna kasutatakse kõrgema kontsentratsiooniga valgendusgeeli

(vesinikperoksiidi). Koduse valgendusmeetodi puhul on kasutusel madalama kontsentratsiooniga valgendusgeel ning soovitud tulemuse saamine võtab aega päevadest nädalateni. Mõlema puhul on lõplikud tulemused nähtavad umbes kahe nädala pärast. Koduseks valgenduseks vajaminev individuaalkape valmistatakse vastavalt patsiendilt võetud jäljendile. „Arvestada tuleb, et valgendamisega võivad kaasneda kõrvalnähud, nagu hammaste tundlikkus, eriti kabinetis tehtava valgenduse järel, samuti igemete ärritus, mis võivad püsida nädalapäevad,” ütleb Anneli Tammet ja lisab, et hammaste valgendamist ei soovitata lastele, rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele.

Mõnikord on aga patsiendi ootused kõrgemad kui parim võimalik tulemus.

Näiteks elutu ehk surnud hamba (juureravitud hamba) valgendamine ei anna sama tulemit kui elusa hamba valgendamine. „Sellisele hambale saab teha endovalgenduse, mille käigus täidetakse hammast seestpoolt valgendava massiga,” selgitab Tammet. „Valgendusele ei allu täidised, sillad ja kroonid. Kehvasti

Veritsevad igemed Kauni naeratuse nimel tuleb tähelepanu pöörata ka igemetele.

Veritsevad igemed on enamasti märk igemepõletikust. Spetsiaalsed hambapastad leevendavad küll probleemi, kuid ei ravi veritsuse põhjust. Seepärast tuleks kindlasti ette võtta käik suuhügienisti või hambaarsti juurde ning veritsevate igemete põhjus välja selgitada.

Koos suuhügienistiga vaadatakse üle patsiendi hügieeniharjumused ning vajaduse korral juhendab spetsialist, kuidas hammaste eest veelgi paremini hoolitseda. Ka kõige ideaalsema suuhügieeni korral on suus ikkagi kohti, kuhu hambahari ja niit ei jõua. Nende puhastamiseks tuleks 1–2 korda aastas käia suuhügienisti juures ning teha hammaste põhjalik puhastus, mille käigus eemaldatakse hambakivi, pigment ja katt.

Hambakivi eemaldatakse nii igeme alt kui pealt ultraheliaparaadiga, mis justkui raputab kivi hammastelt. Puhastuse käigus kõrvaldatakse soodapesuga

hammastele kogunenud pigment ja katt. Hambakivi regulaarne eemaldamine on igemepõletiku ennetamises võtmetähtsusega, sest igeme äärde kogunenud hambakatt ja hambakivi on kõige sagedasem igemepõletiku põhjustaja.

Igemepõletik võib mõnikord kesta varjatult aastaid, kuid üsna kiiresti võib sellest areneda välja hammast ümbritsevate kudede krooniline põletik ehk parodontiit.

See on tõsine põletikuline igemehaigus, mille ravimata jätmine võib viia lausa hammaste kaotuseni. Lisaks igemete veritsusele on parodontiidi sümptomid igemete turse ja valulikkus, igemete taandumine (hambad näivad pikad), hammaste liikumine, mädaeritus ja halb suulõhn. Selliste tundemärkide korral tuleks pöörduda igemeraviarsti ehk parodontoloogi poole. Abiks ohusümptomite äratundmisel on suuhügienist, kes vajaduse korral suunab patsiendi edasi spetsialisti juurde.

1/2018 SÄRA!

19

ESTEETILINE HAMBARAVI

ESTEETILINE HAMBARAVI

Charolin Viideman. Loodus tühja kohta ei salli ning hambareas puudu olevate hammaste kohtadele hakkavad aegamisi vajuma naaberhambad ja korrektne hambumus läheb paigast ära. Kui hambumus pole korras, võib see esile kutsuda teisi terviseprobleeme.

Hammaste asendamisel tulevad appi proteesid, mida on kahesuguseid – eemaldatavad või mitte-eemaldatavad.

Valik sõltub suuresti patsiendist ning sellest, kui nõudlik ta on esteetilise ilu ja loomulikkuse suhtes.

Nii üksikut puuduvat kui osaliselt lagunenud hammast saab uuesti üles ehitada hambakrooni abil. See kujutab endast hambalaboris valmistatud tehismaterjalist katet, mis taastab hamba hävinud koe ja välimuse.

Puuduva hamba asendamiseks on lisaks veel võimalik naaberhammaste külge kinnitada sildprotees. See asendab ühte või mitut puuduolevat hammast, moodustades tühiku kohale „silla“.

Teine variant on äravõetavad proteesid, mida tehakse nii metallist kui ka plastmassist. Selliste proteesidega võib olla raske harjuda, sest tegemist on siiski võõrkehaga suus, mis esialgu tundub ebamugav. Siiski ei tasu alla anda, vaid tekitada harjumus proteeside igapäevaseks kandmiseks.

Proteesimine nõuab mitut visiiti arsti juurde. Alustatakse konsultatsioonist, et

alluvad ka kollakaspruunid hambad.

Alternatiivid erinevatele valgendusmeetoditele on lumineerid või laminaadid, mis võimaldavad luua tervikliku esteetilise naeratuse meelepärases heledustoonis.”

Laitmatu hambarivi laminaatidega

Täiusliku hambarivi aitavad saavutada laminaadid ehk hammaste esipinda katvad imeõhukesed keraamilised katted.

Laminaatidega saab taastada hammaste ideaalse kuju ja värvi. Laminaadid kestavad väga kaua, ei muuda ajaga värvi ja näevad välja nii loomulikud, et nende eristamine pärishammastest on pea võimatu. „Laminaadid on näidustatud eelkõige neile, kel esinevad hammaste kujuga seotud kosmeetilised probleemid: hambad on liiga lühikesed või erineva kujuga, esihammastel on suur vahe, hammaste pind on ebatasane, emailis esinevad värvikahjustused; hambad on kergelt reast väljas või puseriti,” loetleb

20 SÄRA! 1/2018

Unimedi Tallinna kliiniku ravijuht ja hambaarst dr Grigory Popov. Laminaadid on kiire ja tõhus lahendus ka juhul, kui hambad on kergelt puseriti, aga inimene ei soovi pikka ortodontilist ravi breketitega.

Samas ei sobi dr Popovi sõnul laminaadid hammaste asendi tugeva anomaalia puhul – sel juhul ei ole võimalik ainuüksi laminaadi õhukese kihiga hambaid sirgeks teha. „Laminaadid ei sobi ka neile, kel on hamba struktuuris või emailis suured muutused. Kui hambakude on vähe, peaks mõtlema pigem hambakroonide paigaldamisele. Ka inimesele, kel on tugev bruksism ehk hammaste krigistamine, on laminaadid vastunäidustatud.”

Proteesid päästavad hammaste tervise

Hambaid saab asendada kas eemaldatavate või suhu fikseeritud proteesidega. koguda patsiendi kohta vajalikku infot, vajaduse korral tehakse uuringuid, seejärel koostatakse raviplaan. Pärast proteeside saamist tuleb regulaarselt käia hammaste kontrollis. Äravõetavate proteeside puhul peaks minema ka järelkontrolli, et neid veel vajadusel korrigeerida. Seda just seetõttu, et mõned nüansid selguvad alles pärast proteeside lühiajalist kandmist.

Implantaat asendab kaotatud hammast

Kõige loomulikuma ja püsivama tulemuse puuduva hamba või hammaste asendamisel saab luusse paigutatud kunstliku hambajuure ehk implantaadi abil. Implantaadi peale ehitatakse enda hambale sarnane kroon või sild. Ravi toimubki kahes faasis: implantaadi paigutamine ja hambakrooni valmistamine. „See lahendus sobib üldjuhul kõikidele patsientidele,” ütleb Unimed Ühendatud Kliinikute implantoloog ja proteesiarst dr Eduard Sapa.

Enne implantaatide paigaldamist tuleb patsiendi hammaste seisukord üle vaadata ning veenduda, et puuduvad võimalikud vastunäidustused – ainult nii

saab protseduur olla edukas ja ohutu.

Kontrolli käigus võib ilmneda mõni infektsiooniallikas, näiteks kaaries, hambakivi või igemepõletik, mis tuleb enne protseduuri kindlasti kõrvaldada.

Kui kõik ülejäänud hambad on terved, selgitab arst välja, kas kohas, kuhu implantaat paigaldatakse, on piisavalt luud ja pehmet kude. Selle puudumisel on võimalik kude juurde „kasvatada“. „Implantaadi suur pluss on, et selle panekuga saab säästa terveid naaberhambaid. Neid ei viilita ega koormata muude protseduuridega üle,” ütleb dr Sapa.

Implantaadid pole hambad, mis hakkavad valutama, nad ei anna teada, kui midagi on valesti. Seepärast tuleks vähemalt kord aastas minna ülevaatusele, et arst saaks võimalikult vara võimalikust murekohast teada.

Iga ravijuhtumi puhul teevad tervisemure algpõhjuseni jõudmiseks koostööd Unimedi eri valdkondade spetsialistid.

Parima ravitulemuse saavutamiseks kasutatakse uuenduslikke ja tõestatud ravimeetodeid. Igale patsiendile luuakse personaalne ja elurütmi arvestav raviplaan ja teda toetatakse selle täitmisel.

TÄNAPÄEVASED MATERJALID Veel kümnend tagasi kasutati hambaravis palju metalli, kuid praegu on rõhk biomaterjalidel, mille kasutamine ei nõua nii rohket hambakudede lihvimist.

Tervet ja kahjustumata emaili eemaldatakse ainult äärmisel vajadusel, sest hammaste pikaajalise tervise seisukohalt on oluline just see, kui palju õnnestub säilitada oma loomulikku hambakude.

Tänapäevaste kroonide ja laminaatidega võib saavutada tulemusi, mis on võrreldavad naturaalse hambaga.

„Kui inimesel on juhtunud õnnetus, mille käigus tuli hammas suust või kui sünnipäraselt ongi mõni hammas puudu, siis tuleks tühimik kindlasti uue hambaga täita,” rõhutab Unimed Ühendatud Kliinikud hamba- ja proteesiarst dr 1/2018 SÄRA!

21

SUUHÜGIEEN

HAMBARAVI ÜLDNARKOOSIS

Elektriline või tavaline – selles on küsimus

Tekst: Unimed Fotod: Shutterstock, tootja

Elektriline hambahari ei ole tavalise hambaharjaga võrreldes lihtsalt uhkem moevidin või põnevama tehnoloogilise lahendusega puhastusvahend. Tegu on täiesti asendamatu abivahendiga, mis suudab hambaid puhastada mitu korda paremini ja efektiivsemalt.

N

äiteks Philips Sonycare’i elektriline hambahari teeb kahe pesemisminuti jooksul 31 000 harjatõmmet, mille käigus eemaldub kuni seitse korda rohkem hambakattu. Ise hambaid nühkides me sellise tulemuseni jõuda ei suuda.

Peamine põhjus, miks elektriline hambahari suudab niivõrd põhjalikku tööd teha, seisneb eelkõige harja disainis. Väikese nurga all olev harja vars koos harjaste osaga pääsevad suus ligi kohtadele, mis tavalise harjaga kättesaamatuks jäävad – näiteks tagumiste hammaste piirkond.

Lisaks on positiivne see, et suur osa inimestest kasutab elektrilise harjaga pestes vähem jõudu – harjaste suuremast liikumissagedusest tulenevalt saavutatakse puhtusetunne kiiremini. Enamikul elektrilistest harjadest on ka süsteem, mis annab kasutajale märku, kui harjamissurve liiga tugevaks läheb. Üleliia intensiivset survet nii hammastele kui ka igemetele tasub aga igal juhul vältida, sest see võib kaasa tuua igemete taandumise ja hambakaelte paljastumise.

Edasiarenenud tehnoloogiaga elektriliste harjade puhul saab kasutada mitmesuguseid režiime, mis vastavad hästi inimese vajadustele. Näiteks on olemas erinevad programmid kohvi- või teeplekkide eemaldamiseks, põhjalikuks puhastuseks, igemete massaažiks või tundlike hammaste pesuks.

Kuidas valida sobiv elektriline hambahari?

• Vältida tuleks keerlevate harjastega elektrilisi hambaharju.

Esiti võib tunduda, et keerlev harjapea teeb hambad justkui puhtamaks. Tegelikult on aga oht kahjustada oma igemeid ja need hambakaeltelt n-ö maha hõõruda.

• Alati on mõistlik valida kõige pehmemate harjastega ehk soft ja pigem väiksemat sorti hari. Nii on kindel, et hambad saavad puhtaks, kuid samas jäävad igemed kahjustamata.

• Harja valikul tasub mõelda, kas eelistatakse rohkem eri pesurežiimide paljusust või tugevuse reguleerimise võimalust.

22 SÄRA! 1/2018

• Laste seas on väga populaarsed rõõmsates värvides ja mobiilirakendusega ühilduvad harjad. Rakendus aitab õppida õigeid harjamistehnikaid ning muudab hammaste pesemise mänguliseks tegevuseks, mistõttu suudab laps hambapesule pühendada rohkem aega.

• Unimedis soovitame patsientidele Sonycare’i dünaamilise liikumise tehnoloogial põhinevaid harju. Need sobivad üldiselt kõikidele inimestele, puhastavad hambad nii nagu peab ega riku samal ajal igemeid. Ühtlasi ei pea igal pereliikmel olema oma individuaalne elektriline hari.

Piisab lihtsalt sellest, kui igal inimesel on just tema vajadustele sobiv ja märgistatud harjaotsik.

Hammaste pesust alati ei piisa

Pärast pesu võivad hambad tunduda küll puhtad, kuid tegelikult jääb sageli märkamata, et toidujääkide ja seega ka bakterite kogunemine toimub hoopis hammaste vahel.

Hambavahede niidiga puhastamise vajalikkusest räägib arst ilmselt igal visiidil, aga üldiselt on see inimeste jaoks pigem tülikas lisakohustus, mida sageli ei tehtagi. See loob soodsa pinnase hammaste vaheliste aukude ja igemehaiguste tekkeks.

Seetõttu soovitavad meie arstid kasutada spetsiaalset nn survepesurit, mis aitab hammaste vahele jäänud toiduosakesed veesurve abil välja saada. Unimedis on saadaval Waterpicki pesurid, millel on mugav funktsioon, et reguleerida veesurvet vastavalt soovile. Lisaks on pesuril kaasas piisava suurusega veeanum, millest jätkub kogu suu puhastamiseks ja mida ei pea vahepeal täitma. Survepesuri veeanuma võib täita vee või suuloputusvahendiga (välistatud on õli baasil suuveed), tänu millele saab tulemus veelgi puhtam. Mehaaniline survepesur sobib eriti hästi breketite kandjatele ning neile, kellel on suus tehtud mõni proteetiline töö. Neile, kes muidu igapäevaselt hambaniiti kasutama harjunud, on Waterpicki pesur mugavaks alternatiiviks.

Kellele sobib üldnarkoos? Üldnarkoos võib olla sobiv lahendus inimestele, kellel on • suur hirm hambaravi ees • soov ravida palju hambaid ühe visiidiga • vaja teha valuline hambaraviprotseduur, näiteks tarkusehamba tõmbamine • füüsiline või vaimne puue • hambaravi takistav tugev okserefleks • allergia kohaliku tuimestuse suhtes

Protseduurid üldnarkoosis Üldnarkoosis on võimalikud järgmised protseduurid: • hambaravi • implantaadi paigaldamine • proteesimine • suuhügieeni toimingud • hammaste eemaldamine • kirurgiline sekkumine

Magades

tervete hammasteni Vahel ei saa hambaid ravida ilma, et see põhjustaks patsiendile talumatult palju ebamugavust. Siis võib olla parim lahendus ravida hambaid üldnarkoosis – patsient pannakse raviprotseduuri ajaks „magama”.

Ü

ldnarkoosis hambaravi võib tunduda äärmuslik, kuid on vahel asendamatu. Hambaravi narkoosis välistab näiteks selle, et patsiendi ettearvamatud liigutused või muud hirmust tulenevad reaktsioonid võiksid ravi käigus probleeme tekitada. Üldanesteesiast võib abi olla ka siis, kui patsiendil on ülisuur hirm hambaravi ees või tal on eriti tugev neelamis-/okserefleks. Üldnarkoosi kasutatakse ka keerukate ravijuhtumite juures.

DR ANNA UUSTALO, Unimed Ühendatud Kliinikud, hambaarst

Parim lahendus selgub koos arstiga

Loomulikult on iga meditsiiniline sekkumine seotud riskidega, mida tuleb enne protseduuri teadvustada. Ka täiesti terved inimesed võivad pärast üldnarkoosi tunda kerget iiveldust, vererõhu muutust või närvi- ja lihaspinget.

Samas on üldnarkoos hea võimalus säästa oma organismi stressist, mis traumaatiliste hambaraviprotseduuridega kaasneks. Nii soovivadki paljud patsiendid kasutada üldnarkoosi näiteks juhul, kui on tarvis eemaldada kõik tarkusehambad. Ükshaaval eemaldamine võtab paratamatult rohkem aega ja on ka valulikum, sest iga hamba eemaldamisele järgneb uus taastumisprotsess. Mõnikord muretsevad patsiendid, et mitme hamba korraga välja tõmbamine on kehale veelgi suurem stress, ent mitmed meditsiinilised uuringud on tõestanud, et tegelikult taastutakse kokkuvõttes kiiremini just hammaste eemaldamisest ühe korraga. Lisaks ei tunne patsient protseduuri ajal ebamugavust ja valu.

Narkoosi vajalikkus ja sobivus patsiendile selgitatakse välja kohtumisel arstiga. Kui ühiselt nõu pidades jõutakse arusaamale, et hambaravi üldnarkoosis on patsiendile kõige sobilikum ravimeetod, saab juba kirja panna protseduuri aja. Enne protseduurile tulekut annab arst patsiendile konsultatsiooni käigus juhiseid ja nõuandeid, mis aitavad tagada tema hea tervise ja ravi õnnestumise. Näiteks ei tohi üldnarkoosis tehtavale protseduurile tulles patsiendil olla külmetushaigusi, sh palavikku, köha või nohu. Kuus tundi enne protseduuri ei tohi süüa ega juua.

1/2018 SÄRA!

23

MEIE INIMESED

MEIE INIMESED

Õnnelikuks teevad

kolleegid ja patsiendid

HELENA ARUSTE Unimed Ühendatud Kliinikud, Pärnu kliiniku juhataja

Mis on sinu töö juures parim?

Sattusin meditsiinivaldkonda aastaid tagasi üsna juhuslikult. Et töötan selles tänaseni, näitab ilmselt, et see sobib ja meeldib mulle. Meditsiin puudutab meid kõiki ja selle võlu on töö inimese heaks – tunne, et saame inimesi aidata ja nende elukvaliteeti parandada, annab põhjust rahuloluks ja see ongi meie töö juures parim.

24 SÄRA! 1/2018

Kes on sinu eeskuju ja mis sind inspireerib?

Meid mõjutavad läbi elu erinevad inimesed ja olukorrad. Põhimõttena inspireerib mind inimesi arvestav suhtumine – pean seda õnnestumise võtmeks nii kolleegide kui ka klientide vaates. Me veedame tööl suure osa oma päevast ning seetõttu peavad omavahelised suhted ja töökeskkond olema sellised, mis meid toetavad, innustavad ja lubavad ennast olulisena tunda.

Selleks, et oma tööga teistele väärtust pakkuda, peame hoolima endast ja oma kaasteelistest, oskama märgata ja aidata. Hea, kui töötaja tunneb, et ettevõte teda toetab, hindab tema pingutusi ja pakub arenguvõimalusi.

Unimed Ühendatud Kliinikute perekonda kuulub ühtekokku üle 250 inimese, kes igapäevaselt – olgu siis hambaravikabinetis, registratuuris või ka kontorilaua taga –, hea seisavad, et igale patsiendile parim ravi ja tulemused tagada. Oma igapäevatööga seonduvatest mõtetest-tundmustest räägivad Unimedi Pärnu kliiniku juht Helena Aruste ja Tallinna Kliiniku ülemõde Sveta Kangro.

Oleme kliinikuna püüdnud seda põhimõtet järgida ja selle õnnestumist lubab arvata meie püsiv töötajaskond, kellest osa on meiega alates esimesest päevast 24 aastat tagasi.

SVETA KANGRO Unimed Ühendatud Kliinikud, Tallinna kliiniku ülemõde

Mis teeb sind õnnelikuks?

Mis on sinu töö juures parim?

Tuhat väikest pisiasja, mille kooskõla viib õnnestumisteni. See, kui paljud detailid moodustavad terviku, mille tulemus on nauditav. Nii võivad mind õnnelikuks teha nii kolleegid, kes hingega oma tööd teevad, kui ka patsiendid, kelle tänusõnad aeg-ajalt meie postkasti potsatavad.

Tänusõnade põhjusi on erinevaid – see võib olla õnnelik laps, kes on saanud tänu teraapiakoeratiimi Ivi ja Chilli abile üle hambaravihirmust, või täiskasvanu, kelle elukvaliteeti oleme suutnud tänu naeratuse taastamisele oluliselt paremaks muuta.

Lapsi kohtab meie kliinikus üsna tihti ja mitte ainult ravikabinettides. Nimelt oleme juba aastaid pakkunud Pärnu linna ja maakonna lasteasutustele võimalust tulla meie kliinikusse suutervise loengule. Lastele õpetatakse, kuidas oma suu tervise eest hoolitseda, saadakse näiteks teada, et janujook on vesi, mitte morss või mahl, ja palju muud. Lapsed saavad vaadata, kuidas käib töö hambaravikabinetis, kuidas tehakse laboris proteese ning et siin töötavad igati toredad onud ja tädid. Need on hästi populaarsed külastused ja oleme piirkondliku suurima hambaraviasutusena võtnud sellega endale sotsiaalse vastutuse, et panustada tervete hammastega põlvkonna kasvatamisele.

Neid parimaid külgi on mitmeid.

Kindlasti inimesed, kelle hulgas on nii säravad meeskonnaliikmed, südamlikud patsiendid kui ka inspireerivad mentorid. Unimedi seltskond on näiteks üsna suur, aga seda rohkem on meil üksteiselt õppida. Ja ma näen, kuidas nendest inimestest paistab välja sära ning energia. Vahel juhtub, et ma tean, kuidas mõnel inimesel on olnud tavalisest keerulisem päev ja ta ikka tuleb mulle koridoris vastu naeratades – vot see tiivustab mind küll olema parem versioon iseendast.

Ning loomulikult Unimedi patsiendid, kelle heaolu nimel oma tööd teeme.

Kliinikus tegutsedes ma näen seda, et Eesti inimene ei ole üldse külm persoon, kaugeltki mitte. Inimesed on nii tähelepanelikud, hindavad meid ja aeg-ajalt oskavad midagi väga liigutavat öelda. Õppimine ehk pidev arenemine on olnud mu elus alati olulisel kohal. Aegu tagasi alustasin tööalast karjääri hoopis rätsepana, katsetasin veel ka kassapidaja tööd. Ühtäkki suunas lähedane sõbranna mind täiesti uuele teele – meditsiini.

Asusin ühte Lõuna-Eesti hambaravikliinikusse õeks, kust sai alguse tõeline teadmiste omandamine. Tänu assistenditööle õppisin nii arstidelt kui ka ülemõelt ja nende kõrval tegutsedes

meeletult palju. Nemad on mu teekonnal olnud hindamatu väärtusega mentorid.

Ma kannan neid teadmisi tänaseni endaga kaasas ja jagan neid teistega, kes seda parajasti vajavad. Õpihimu elab minus tänaseni, ilma selleta lihtsalt ei saa areneda!

Õpihimu elab minus tänaseni, ilma selleta lihtsalt ei saa areneda!

Minu jaoks on eeskuju ...

Evelin, Unimedi Tallinna kliiniku juhataja. Tunneme üksteist juba pikka aega – see oli umbes kümmekond aastat tagasi, kui ta registratuuri töötajana meie juures alustas – ja minu jaoks on ta alati imetlusväärne inimene olnud. Seda tähelepanelikkust, hoolivust ning empaatiavõimet, mida Evelinist kogu aeg kiirgab, leidub vähestel.

Meid ühendab kindlasti sarnane mõtteviis meeskonna juhtimise osas, kus kõige tähtsam on üksteise soovide austamine ja inimeste tunnustamine.

Tunnustamine just ajahetkel, mil nad on meeskonnas meiega koos, mitte siis, kui ollakse juba lahkunud mujale uusi väljakutseid otsima.

Ma tean, et tema on alati olemas, nii tõusude kui mõõnade ajal. Ja see teadmine teeb südame seest soojaks.

Täielik õnn ...

peitub hinges ja õnne saab tunda mitut moodi. Olgu see siis tore õhtupoolik, kui minu poeg õpetab Exceli tabeleid kasutama, või sõnatuks võttev žest, kui mu meeskonnas olevad õed ja diagnostikud korraldasid mulle sünnipäeva puhul üllatuspeo. Aga ka see, kui saan vaatama minna mõnd teatritükki.

1/2018 SÄRA!

25

KLIINIKUTE KONTAKTID

Rõõm maitsete valikust!

Peakokk Mihkel Manglus on noor maitsemaailma talent, kes on kogemusi omandanud erinevates Michelini tärnidega pärjatud restoranides Euroopas.

Mihkli kaubamärgiks on intensiivsed ja puhtad maitsed.

Toidud on ühtlaselt kõrge tasemega ja neid iseloomustab nii välimuse, maitse kui ka lõhna tasakaal.

Saladus peitub lihtsates ja traditsioonilistes toorainetes, kuid lõpplahendus on üllatav ja originaalne.

V Spaahotell ja Konverentsikeskus Riia 2, Tartu, Eesti, 51004

Reserveerimine: +372 5321 7500 restoran@vspahotel.ee

Mihkel Manglus JOYCE peakokk

Unimed Ühendatud kliinikud TALLINNA KLIINIK

PAIKUSE RAVIKABINET

TARTU KLIINIK

KIHNU RAVIKABINET

Lelle 24, Tallinn E–R 8.00–20.00 Tel: 677 6800 e-post: registratuur.tallinn@unimed.ee Riia 2, Tartu E–R 8.00–20.00 Tel: 740 1756 e-post: registratuur.tartu@unimed.ee

PÄRNU KLIINIK

Väike-Kuke 4b, Pärnu E–R 8.00–20.00, L 9.00–15.00 Tel: 5663 3641, 445 9299 e-post: registratuur.parnu@unimed.ee

LIHULA RAVIKABINET Lasteaia 6, Lihula E 9.00–18.00 Tel: 5690 7969, 445 9299

KÄRDLA RAVIKABINET Rahu 2, Kärdla E–R 8.00–16.00 Tel: 5348 3349, 445 9299 e-post: kardla@unimed.ee

Paide mnt 19, Paikuse N 9.00–18.00 Tel: 5697 0650, 445 9299 e-post: paikuse@unimed.ee Linaküla, Kihnu Vastuvõtuaegadest saad infot telefoni teel Tel: 5687 2650, 445 9299 e-post: kihnu@unimed.ee

KEILA RAVIKABINET Keskväljak 3, Keila Vastuvõtuaegadest saad infot telefoni teel Tel: 659 1070

SAKU RAVIKABINET

Pargi 27, Saku Vastuvõtuaegadest saad infot telefoni teel Tel: 660 0422

1/2018 SÄRA!

27