Liina Lattik, Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm KOHVI TARBIMINE JA SELLE SEOS VANUSE, KROONILISTE HAIGUSTE ESINEMISE NING KEHALISE AKTIIVSUSEGA

KOHVI TARBIMINE JA SELLE SEOS VANUSE, KROONILISTE HAIGUSTE ESINEMISE NING KEHALISE AKTIIVSUSEGA

Coffee consumption and its association with age, chronic diseases and physical activity

Liina Lattik, Ülle Parm, Anna-Liisa Tamm

Abstract

The level of chronic diseases in general population has been increasing due to unhealthy eating habits, decreased physical activity levels, and increased tobacco use. The prevalence of lifestyle dependent conditions and diseases, e.g. obesity, diabetes, hypertension, stroke and some cancer types, has been increasing. These diseases are remarkably important causes of disability and premature deaths. The aim of this study was to assess the coffee consumption and its association with age, chronic diseases and physical activity. The study was carried out during the period from November 2012 to May 2013 in 6 colleges and universities in Estonia. Altogether 512 students and their parents were involved in the study. The participants younger than 30 years of age were identified as students, the participants older than 30 years of age were identified as parents. All participants were divided into three groups: no coffee consumers, average coffee consumers: 1-4 cups per day and excessive coffee consumers: ≥5 cups per day. One cup contained ca 200 ml coffee, and ca 100 mg caffeine. Based on current physical activity the subjects were divided into three groups: inactive – physical activity <150 minutes a week; and very active – physical activity >300 minutes a week. The middle group was defined as optimal physical activity group – 150–300 minutes a week. The study showed that the amounts of consumed coffee do not depend on the presence of chronic diseases. However, the people with coffee-dependent chronic diseases

(cardiovascular-, urinary-, digestive- and respiratory diseases) consumed coffee less than the healthy participants. The study also showed that people older than 30 years of age consume significantly more coffee than younger people and the amounts of consumed coffee do not depend on the level of physical activity. Coffee had caused more health disorders and was not recommended by the doctor in the subjects with chronic diseases, of older age, and with a low physical activity level compared to the subjects who were healthy, younger and physically active. In the Estonian population coffee is mostly consumed because of a habit. Coffee consumption is appreciated due to its stimulating effect and increased blood pressure is considered the most negative effect of coffee. The most common age to start with coffee consumption is between 10 and 20 years of age. The participants with chronic diseases started coffee consumption later than the healthy subjects that may lead to a conclusion that starting coffee consumption earlier may protect against chronic diseases.

The research study was carried out as part of the applied research study “Health behaviours in Estonian residents at various ages”.

Keywords: coffee consumption, chronic diseases, physical activity

Sissejuhatus

Industrialiseerimise, linnastumise, majandusarengu ja turumajanduse globaliseerumisega on toimunud muutused inimeste elustiilis, sealhulgas toitumisharjumustes, ja sellel on märkimisväärne mõju elanikkonna tervisele. Arenenud riikides on inimeste toiduvalik muutunud mitmekülgsemaks ja kättesaadavus on paranenud, kuid see ei taga alati tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Just ebatervislik toitumine, vähenenud kehaline aktiivsus ning jätkuv tubakatoodete tarbimine on tõstnud krooniliste haiguste osakaalu. Suurenenud on selliste elustiilist sõltuvate seisundite ja haiguste osakaal nagu rasvumine, diabeet, hüpertensioon, insult ja mõned vähi tüübid, mis on töövõimetuse ja enneaegsete surmade märkimisväärseks põhjuseks (The World … 2003).

Üheks oluliseks joogiks inimeste seas on kohv. Euroopas tarbitakse kõige suuremaid kohvi koguseid inimese kohta maailmas. European Coffee Report’i (2014) andmetel juuakse siin 2,5 miljonit tonni kohvi igal aastal ehk 4 kg elaniku kohta, mis teeb 725 miljonit tassi kohvi iga päev. Aastatel 2010/11 tarbiti Eestis 4800 tonni kohvi ning selle hulk tõusis aastaks 2012/13 juba 7620 tonnini. Ühest küljest on tõestatud selle joogi positiivseid mõjusid tervisele ja enesetundele (Bae jt 2014), kuid samas kogetakse kohvi tarbides ka ebameeldivaid aistinguid, nagu südame rütmihäireid (Dobmeyer jt 1983) ja peavalu (Wierzejska 2012). Seega võib öelda, et kohvi mõju on individuaalne (Bae jt 2014) ning rohke kohvitarbimise korral võib see mõjutada rahvatervist üldiselt (Byungsung 2012). Inimeste geneetiline taust erinevates geograafilistes piirkondades on omanäoline ja seetõttu ei ole ka erinevates kultuuriruumides läbiviidud uuringute tulemused teise automaatselt üle kantavad. Seetõttu on oluline teada, kuivõrd eestlased seda jooki tarbivad ja millised on nende otsesed kogemused. Eestlaste kohvijoomise tavasid ja selle seoseid tervise, vanuse ja füüsilise aktiivsusega on siiani vähe uuritud ning teave on ebapiisav.

Töö eesmärgiks oli hinnata kohvi tarbimist eri vanuses ja vabal ajal erineva füüsilise aktiivsuse harjumusega inimeste gruppides ning krooniliste haiguste esinemise korral. Eesmärgist tulenevalt püstitati järgmised ülesanded: 1. Hinnata kohvi tarbimise kogust (sagedust) erinevates uuringu eesmärgist tulenevates gruppides; 2. Hinnata kohvi tarbimisega seonduvat (põhjus, vanus alustamisel, tervisehäirete teke, arvatavad kohvi positiivsed ja negatiivsed mõjud, tarbimise muutus) ja mõjureid (kohvijoomise kogus, algusaeg jms) erinevates uuringu eesmärgist tulenevates gruppides.

Märksõnad: kohvi tarbimine, kroonilised haigused, kehaline aktiivsus.

Metoodika

Uurimistöö valmis ühe osana rakendusuuringus „Eesti elanike erinevate vanusegruppide tervisekäitumine“ (Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetika Komitee loal nr 219/T-11, 22.10.2012). Töö baseerub ankeetküsitlusel, mis viidi läbi ajavahemikus november 2012 kuni mai 2013 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor (AS Erahariduskeskus), Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Uuritavad (üliõpilased ja nende vanemad) täitsid ankeedi paberkandjal kohapeal (enamik uuringus osalenud üliõpilastest) või elektroonselt connect.ee keskkonnas. Küsimustik koosneb viiest põhiosast: üldinfo (sugu, vanus, põetavad kroonilised haigused, alkoholi tarbimine, suitsetamine jne), toitumine ja kehamass (kehakaal), kehaline aktiivsus, sauna kasutamine ja kohvi tarbimine. Käesolevas töös kasutati üldinfot ja teavet kohvi joomise ning kehalise aktiivsuse harjumuste kohta.

Ankeedis on küsimus põhiliste krooniliste haiguste esinemise kohta (diagnoosi olemasolu), mida oli võimalik omalt poolt täiendada, kui vastav diagnoos ankeedis puudus. Kohvi tarbimise järgi jaotati uuritavad gruppidesse järgmiselt: kohvi mittetarbijad (st vähem kui < 1–3 tassi nädalas), keskmised tarbijad (> 3 tassi nädalas – 5 tassi päevas: alajaotused 1–3 tassi nädalas; 1–2 tassi päevas; 3–5 tassi päevas) ja nn suured ehk liigtarbijad (> 6 tassi päevas). Ühe tassi suuruseks loeti ca 200 ml, mis sisaldab keskmiselt 100 mg kofeiini (Higdon ja Frei 2006). Ühe päeva kofeiini tarbimise ülempiiriks loetakse 400–450 mg (Nawrot jt 2003). Seega võib viimasesse kohvitarbijate gruppi kuulujaid lugeda suurteks ehk liigtarbijateks.

Kohvijoomise ja vanuse omavahelise seose selgitamiseks jaotati uuritavad < 30 aastasteks ehk noorteks ja ≥ 30 aastasteks ehk vanemateks. Sellise jaotuse tingis asjaolu, et uuriti tudengeid ja nende vanemaid ning just 30. eluaastaks oli lõppenud tudengite ja veel mitte alanud nende vanemate valim. Kohvi tarbimise ja vaba aja kehalise aktiivsuse omavahelise seose selgitamiseks jaotati uuritavad kehalise aktiivsuse järgi

gruppidesse (Global Recommendations... 2010, Parm jt 2014) vastuste järgi arvutuslikult järgmiselt: väheaktiivsed (aktiivsus < 150 min/nädalas), keskmiselt ehk optimaalselt aktiivsed (150–300 min/nädalas) ning üliaktiivsed (> 300 min/nädalas).

Esmaseks andmete töötluseks kasutati andmetöötlusprogrammi Microsoft Office Excel 2013, gruppide võrdluseks teostati 2-test ja arvandmete korral t-test, mittenormaaljaotuse korral Mann-Whitney test (Sigma Stat for Windows 2.0; Jandel Corporation, USA; 2-testi arvutamiseks kasutati ka vaba tarkvara http://www.quantpsy.org/chisq/chisq.htm). Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p < 0,05. Käesolevas töös on p väärtuse väljendamiseks kasutatud kolme olulisuse nivoo suurusjärku: < 0,001, < 0,01 ja < 0,05.

Tulemused Uuritavate sotsio-demograafilised ja kohvi tarbimise üldandmed

Uuringus osales kokku 512 inimest, kellest 41% esines mõni krooniline haigus (edaspidi käsitletud selles töös ka kui haiged). 34,8% uuritavatest olid mehed. Kuna 2,7% uuringus osalenutest ei märkinud ära sugu, siis soolise võrdluse juures nende uuritavate andmeid ei kasutatud. Kõigi uuringus osalejate ja võrdlevalt kolme erineva kohvi tarbimise põhigrupi demograafilised andmed on esitatud tabelis 1. Nimetatud tabeli jaoks on uuritavad jaotatud kohvi regulaarse tarbimise järgi kolme gruppi vastavalt metoodika peatükis kirjeldatule. Kõige suurema grupi moodustasid keskmised tarbijad, kusjuures nn suuri tarbijaid oli vaid viis.

Uuringu tulemustest selgus, et 26% ei tarbi kohvi, 20% joob seda 1–3 tassi nädalas, 43% 1–2 tassi päevas ja 11% 3–5 tassi päevas. Üle kuue tassi joojaid on vaid 1%. Selgus, et kohvi tarbimise peamisteks põhjusteks on harjumus (35,4%), selle maitse (30,7%) ja joomisest saadav hea enesetunne (23,8%). Vastavalt 6,1% ja 2,9% joovad kohvi seetõttu, et seda pakutakse või kasutavad seda ärkvel olekuks. Vaid 1%-l on põhjuseks madal vererõhk. Sagedamini alustatakse kohvi joomist 10–15 ja 16–20

aasta vanusena (vastavalt 27% ja 27,1%). Veidi alla 10% alustab sellega alla 10 aasta vanusena ja veidi üle 10% üle 20 aastasena.

Tabel 1. Demograafilised andmed.

Kõik Mitte- tarbijad Keskmised tarbijad

Liig- tarbijad n = 512 233 274 5

Kroonilise haigusega (%) 41 39,5 42 40 Mehed (%) 34,8 36 33,6 40 VANUS (a): (keskmine ±SD; min/max) 30,7 ±13,4; 18/66 24,5 ±9,8; 18/66 36 ±13,9; 18/66 27,2 ±9; 19/42

PIKKUS (cm): (keskmine ±SD; min/max) 172 ±0,1 173 ±0,1 171 ±0,1 171 ±0,1

143/202 143/198* 152/202 165/179

KEHAMASS (kg): (keskmine ±SD; min/max) 71,3 ±15,4 30/144 70,3 ±14,7 42/120 72,1 ±16 30/144 70,7 ±17,9 56/96

Statistilised erinevused: mittetarbijad vs keskmised tarbijad * – p < 0,001

Kohvi positiivsete mõjudena mainitakse enim selle ergutavat toimet (71,3%) ja mõttetegevusele kaasaaitamist (21,7%). Vähesed mainivad kohvi söögiisu vähendavat (6,6%), vähi teket ennetavat (1,8%), kehamassi langetavat (0,8%) ja maksa tööd soodustavat efekti (1%). Negatiivsetest külgedest nimetatakse sagedamini uinumise raskendamist (43,6%), vererõhu tõstmist (39,3%) ja südamepekslemise põhjustamist (25,8%). Harvem seostatakse kohvi tarbimist maksa liigse koormamisega (7,2%) või vähi tekkele kaasaaitamisega (2%). Siiski on arst kohvijoomise ära keelanud 2,7% uuringus osalenutest.

Kohvi tarbitakse küllalt stabiilselt (43,6%), kuigi esineb tendents selle vähe- nemise suunas. Nimelt, 20,1% tarbib seda eelnevast vähem ja 12,3% on kohvijoomisest üldsegi loobunud. Siiski tarbib 12,5% küsitletutest seda rohkem kui varem. Kohvi tarbimise / mitte tarbimise peamine mõjur on perekond (32,8%), samuti sõbrad (13,1%). Ligi kümnendikul (11,3%) on

põhjuseks huvi tervisliku toitumise vastu. Ajakirjanduse mõju on väike (2,1%) ja harva juuakse kohvi kehakaalu reguleerimiseks (0,8%).

Kohvi tarbimise tavad kroonilise haigusega ja kroonilise haiguseta isikutel

Kroonilise haiguse esinemine ja sugu ei mõjuta kohvi tarbimise hulka. Kuna kohvijoomine ei mõju kõigile elundisüsteemidele samamoodi, siis jälgiti eraldi ka isikuid, kel esines kas südame-veresoonkonna, kuseteede, seedetrakti või hingamisteede kroonilisi haigusi. Nende kohvijoomine oli tervetega analoogne, kuid rohkem oli neid (28,7%), kes tarbisid 1–3 tassi nädalas (p < 0,05). Kohvi tarbivad harjumuse tõttu statistiliselt sagedamini terved kui kroonilise haigusega naised (38,8% vs 27,3%; p < 0,05). Kui kogu kroonilise haigusega grupis võrreldes tervetega on rohkem neid, kes alustavad kohvijoomisega 16–20-aastasena (32,4% vs 23,5%; p < 0,05), siis eraldi naiste seas on olukord vastupidine (23,4% vs 34,1%; p < 0,05). 10,4% väidab, et kohv on tal põhjustanud tervisehäireid. Seda väidavadki võrreldes tervetega statistiliselt rohkem kroonilise haigusega isikud (13,8% vs 7,9%; p < 0,05) ja ka eespool mainitud nelja haiguserühma kroonilise haigusega (16,5%; p = 0,05) uuringus osalejad.

Arvamus kohvi positiivsete mõjude kohta on kahes grupis sarnane. Siiski mainivad kroonilise haigusega mehed võrreldes tervetega statistiliselt rohkem kohvi söögiisu vähendavat toimet (6,8% vs 0%; p < 0,05). Sagedasemad uuritavate poolt nimetatud kohvi negatiivsed toimed on uinumise raskendamine ja vererõhu tõstmine, mida rõhutavad statistiliselt enam kroonilise haigusega isikud (mõlemal juhul p < 0,05). Nende seas on ka võrreldes tervetega statistiliselt rohkem neid, kellel on arst kohvi tarbimise ära keelanud (5,7% vs 0%; p < 0,05). Kõige enam on selliseid eespool nimetatud nelja haigusrühma grupis (7%; statistiline erinevus võrreldes tervetega p < 0,001). Kroonilise haiguse esinemine ei too kaasa muutusi kohvi tarbimises. Ka kohvi joomise harjumuse mõjutajad on kahes grupis sarnased. Siiski mõjutab ajakirjandus statistiliselt enim kroonilise haigusega naisi võrreldes nendega, kel haigus puudub (5,3% vs 0,5%; p < 0,05).

Kohvi tarbimise tavad ≥ 30 ja < 30 aastastel uuritavatel

Uuritavatest 35% olid ≥ 30 ja ülejäänud < 30 aasta vanused. Alla 30 aastaste seas esines 36%-l mõni krooniline haigus ja ≥ 30 aastaste hulgas oli vastav protsent 50,3. Kohvi tarbimise kogused vastavates vanusegruppides on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. < 30 ja ≥ 30 aastaste uuringus osalejate kohvi tarbimise protsentuaalne jaotus.

Kui krooniliste haigustega ja tervete uuritavate gruppides olid kohvi tarbimise tavad sarnased, siis siin on näha mitmeid erinevusi, vt joonis 1. Nooremas grupis on tunduvalt enam neid, kes kohvi ei joo või tarbivad seda 1–3 tassi nädalas. Samas on ≥ 30 aastaste seas tunduvalt enam neid, kes joovad seda 1–2 tassi päevas või ka enam. Ilmneb, et harjumuse tõttu tarbivad kohvi statistiliselt sagedamini ≥ 30 aastased kui < 30 aastased (46,9% vs 29,1%; p < 0,001) ja see kehtib nii meeste kui naiste seas. Samalaadselt saab nn vanem grupp statistiliselt sagedamini kohvist parema enesetunde (37,3% vs 16,8%; p < 0,001) ja seda ka eraldi naissoost uuritavate seas. Selgub, et just noorem grupp on alustanud

kohvi joomisega varem kui vanem. Nimelt < 10 aastaselt alustasid kohvi joomisega statistiliselt enam < 30 aastased kui ≥ 30 aastased naised (12,7% vs 3,5%; p < 0,01) ja sama tendents oli kogu grupis 10–15-aastaselt kohvi joomisega alustanute hulgas (31,2% vs 19,2%; p < 0,005). Samas oli ≥ 30 aastaste seas (kogu grupp ning eraldi mehed ja naised) rohkem neid, kes alustasid kohvi joomist 16–20 ja > 20 aasta vanuses võrreldes < 30 aastastega (43,5% vs 18,3% ja 26% vs 4,5%; p mõlemal juhul < 0,001). Kohvijoomise pidamine tervisehäirete üheks põhjustajaks grupiti ei erine.

Kui kohvi positiivsemateks mõjudeks peeti selle ergutavat toimet ja mõttetegevusele kaasaaitamist, siis mainivad esimest mõju rohkem vanemad võrreldes noorematega ja teist nooremad võrreldes vanematega (vastavalt 85,9% vs 63,7%; p < 0,001 ja 24,6% vs 16,4%; p < 0,04). Lisaks arvavad < 30 aastased oluliselt sagedamini, et kohv langetab söögiisu (8,4% vs 3,4%; p < 0,05), ja seda peamiselt tüdrukud. Kohvi negatiivsetest mõjudest nimetavad alla 30 aastased võrreldes ≥ 30 aastastega sagedamini vererõhku tõstvat toimet (43,5% vs 30,5%; p < 0,005), kuigi naiste puhul arvamus siin statistiliselt ei erine. Samas raskendab kohvi tarbimine statistiliselt oluliselt sagedamini uinumist ≥ 30 aastastel kui < 30 aastastel naistel (51,8% vs 42,4%; p < 0,001). Nooremad arvavad statis- tiliselt sagedamini, et kohvi joomine koormab maksa (9% vs 3,4%; p < 0,05). Arst on kohvi joomise enam ära keelanud ≥ 30 aastaste (5,6%) kui < 30 aastaste (1,2%) seas (p < 0,05).

Kuigi nooremas grupis oli tunduvalt rohkem kohvi mittetarbijaid, selgus, et nad alustasid kohvijoomisega varem kui vanemad. Seega on stabiilsemad kohvi tarbijad ≥ 30 aastased (61% vs 33,9%; p < 0,001), kusjuures vastavas grupis on selliseid mehi 73%. Samas on < 30 aastaste hulgas statistiliselt rohkem isikuid, kes enam kohvi ei joo võrreldes ≥ 30 aastastega (17,1% vs 3,4%; p < 0,001) ja lisaks neile ligikaudu samapalju neid, kes joovad seda vähem. Üle 30 aastaste seas on väga vähe neid, kes on otsustanud kohvist üldse loobuda, kuid ligi veerand (23,2%) nendest

joob seda vähem kui varem. Statistiliselt on vähem tarbima hakanuid just eakamate naiste seas võrreldes nooremate naistega (30,7% vs 20%; p < 0,05). Kohvi joomise harjumuse põhjustes gruppide vahel erinevusi ei esinenud.

Kehaline aktiivsus ja kohvi tarbimine

Väheaktiivsete, optimaalselt aktiivsete ja üliaktiivsete gruppi kuulus vastavalt 38%, 56% ja 6% uuritavatest. Erineva kehalise aktiivsusega isikute kohvi tarbimise hulk on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Erineva kehalise aktiivsuse tasemega uuringus osalejate kohvi tarbimise protsentuaalne jaotus.

Jooniselt on näha, et kohvi mittetarbijaid on üliaktiivsete grupis kõige rohkem, kuigi teiste gruppidega võrreldes see statistiliselt ei erine (p = 0,06) ilmselt selles grupis olnud suhteliselt väikese uuritavate arvu tõttu. Kõige rohkem (üle 40%) on igas grupis neid, kes joovad kohvi 1–2

tassi päevas. Siiski on optimaalse kehalise aktiivsuse grupis võrreldes väheaktiivsetega rohkem nii mittetarbijaid kui ka neid, kes joovad kohvi 3–5 tassi päevas. Sellest lähtub, et kehaline aktiivsus ei mõjuta kohvi tarbimist ei suuremate ega ka väiksemate koguste suunas.

Selgub, et harjumuse tõttu joovad kohvi statistiliselt sagedamini keha- liselt väheaktiivsed (40,7%) ja üliaktiivsed (40%) uuringus osalejad võrreldes optimaalselt aktiivsetega (31,4%; p < 0,05). Kohvi tarbimise algusaastad ei sõltu kehalisest aktiivsusest. Väheaktiivsete seas tehakse kohvi joomisega algust kõige sagedamini 16–20-aastasena ning ülejäänud gruppides 10–15-aastasena. Väheaktiivsetest ja optimaalselt aktiivsetest uuritavatest väidab veidi üle 10%, et kohvi joomine on põhjustanud neile tervisehäireid, üliaktiivsete seas on vastav protsent 6,7. Tundub, et optimaalselt aktiivseid mõjutab kohv vähem kui teisi. Võrreldes väheaktiivsete ja üliaktiivsetega mainivad selle grupi esindajad statistiliselt vähem nii kohvi ergutavat toimet (vastavalt väheaktiivsed 76,3%, optimaalselt aktiivsed 67,3%, üliaktiivsed 76,7%) kui ka uinumist raskendavat mõju (vastavalt väheaktiivsed 47,9%, optimaalselt aktiivsed 38,3%, üliaktiivsed 66,7%). Kui väheaktiivsete hulgas on arst kohvijoomise keelanud 3,6% uuritavatest, siis üliaktiivsetest ei ole arst kellelgi kohvi tarbimist ära keelanud. Erineva kehalise aktiivsusega gruppides tarbitakse kohvi suhteliselt stabiilselt. Siiski on väheaktiivsete uuritavate grupis sõbrad statistiliselt enam mõjutanud nende kohvi tarbimise harjumusi kui kehaliselt optimaalselt aktiivsete uuritavate seas (18% vs 10,5%; p < 0,05).

Arutelu

Kuna kohvi tarbimisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, on oluline teada, millised on eestlaste kohvijoomise tavad ja seda mõjutavad tegurid. Käesoleva töö põhjal võib väita, et eestlaste kohvi tarbimise (1–2 tassi päevas) sagedust võib pidada tervislikuks (Nawrot jt 2003, Wu jt 2009, Khalaf jt 2015). Selgesti ilmneb kohvi väiksem tarbimine < 30 aastaste vanusegrupis võrreldes eakamatega. Samas ei sõltu kohvi joomine uuritavate füüsilisest aktiivsusest vabal ajal ega erine kroonilise haigusega

isikutel võrreldes nendega, kellel kroonilisi haigusi ei esine. Siiski, nende seas, kes põdesid kas südame-veresoonkonna, kuseteede, seedetrakti või hingamisteede kroonilisi haigusi, esines võrreldes tervetega enim neid, kes tarbisid kohvi vähem s.o 1–3 tassi kohvi nädalas.

Käesolevas uuringus osales rohkem naisi (62,5%), mis võis tuleneda valimist (suur osakaal sellise eriala üliõpilastel, kus palju naisi). Uuringus osalejatest oli 65% < 30-aastased, st üliõpilased. Ülejäänud uuritavad olid nende vanemad ning nende vähesus võrreldes üliõpilastega võis tuleneda asjaolust, et osal üliõpilastel oli ainult üks lapsevanem. Samuti ei olnud vanemad oma lastega otsekontaktis ja seetõttu esines raskusi neilt täidetud ankeetide tagasi saamisega.

On tõestatud, et kohvil on mitmeid tervisele nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nimelt esineb isegi väikestel kohvi kogustel positiivne mõju hingamisfunktsiooni parandamisele (Nettleton jt 2009, Welsh jt 2010, Raeessi jt 2013) ja mõõdukas kohvi tarbimine vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse (Andersen jt 2006, Cornelis ja El-Sohemy 2007, Wu jt 2009), kuid insuldi ennetamisel peetakse vajalikuks suuri kohvi koguseid (Lopez-Garcia jt 2009, Byungsung jt 2012). Samas võib kohvi joomine põhjustada kõrvetisi, refluksi ja düspepsiat (Bolin 2000, DiBaise jt 2003) ning teatud urotrakti probleemidega, nagu inkontinents ja üliärritunud põie sündroom, peaks hoiduma kofeiini sisaldavatest jookidest, kuna need suurendavad diureesi (Holroyd- Leduc ja Straus 2004, Lohsiriwat jt 2011). Liigset kohvijoomist peetakse riskifaktoriks reumatoidartriidi ja osteoporoosi kujunemisel (Heliövaara jt 2000, Higdon ja Frei 2006, Hallström jt 2013). Seetõttu on teatud haiguste korral kohvi tarbimine soovitatav ja teiste puhul soovitatakse seda piirata. Ka selles uuringus osalejatest oli ligi pooltel (512-st 210-l) mõni krooniline haigus ja selgus, et nende esinemine ei mõjuta kohvi joomise hulka. Kuigi töös jälgiti haiguste esinemist erinevates kohvi tarbimise gruppides (esines ka statistilisi erinevusi teatud haigusgruppide korral, mis on esitatud lõputöös – Lattik 2015), siis lõplikke järeldusi selle põhjal

on raske teha, kuna erinevate haiguste esindatus erinevates kohvi tarbimise gruppides oli vähene. Seetõttu oleks edasiste spetsiifilisemate uuringute korraldamine erinevate haigusgruppide seas kindlasti põhjendatud.

On leitud, et kohvis sisalduv kofeiin suurendab erksust (Owens 2014). Enamik kohvi joojatest, eriti vanemas grupis, pidas kohvi kõige positiivsemaks mõjuks just selle ergutavat toimet (Hatzold 2012). Nooremad hindasid enim kohvi mõttetegevusele kaasa aitamist. Selline tulemus võib olla tingitud vanusegruppide vajaduste eelistusest. Kuigi Schubert jt (2014) on leidnud, et kohv ei mõjuta söögiisu, siis arvavad < 30 aastased uuringus osalejad võrreldes vanema grupiga statistiliselt oluliselt sagedamini, et kohv seda teeb. Ilmselt on vabal ajal füüsiliselt väheaktiivsed asendanud liikumisest saadava erksuse kohvi tarbimisest saadavaga, kuna võrreldes optimaalselt aktiivsetega rõhutavad nad rohkem kohvi ergutavat toimet. Optimaalselt aktiivsed ongi ilmselt tervislikuma ellusuhtumisega kui teised grupid ja nende uinumist kohv niivõrd ei mõjuta kui teisi füüsilise aktiivsuse gruppe.

Kohvi tarbimine võib põhjustada ka ebameeldivaid aistinguid, nagu südame rütmihäired ja peavalu (Bae 2014). Uuringus osalejad peavad kohvi kõige negatiivsemateks mõjudeks vererõhu tõusu ja uinumise raskendamist. Kindlasti sõltuvad kohvi mõjud situatsioonist ja enesetundest. Kui tarbida kohvi enne magamaminekut, siis võib see tõepoolest raskendada uinumist, kuna kohvis sisalduv kofeiin tekitab närvilisust ja erutatust (Hatzold 2012, Owens 2014). See mõju väljendus ilmekamalt just eakamatel naistel. Carrier jt (2009) on leidnud, et kofeiin vähendab ka une efektiivsust ja kestvust ning seda enam just eakamatel. Varem on kirjeldatud, et kohvi joomine kaitseb maksahaiguste eest (Khalaf jt 2015), kuid selles uuringus osalenud (eriti nooremad) arvasid, et kohvi tarbimine koormab maksa. Ka seda arvamust ei saa valeks lugeda ja tõde vajab veel teaduslikku selgitamist. Noorem grupp võrreldes vanemaga nimetab statistiliselt enam kohvi vererõhku tõstvat toimet. Võib arvata, et see teave on omandatud õpingute käigus (osa tudengitest oli tervishoiu

kõrgkoolist või muudelt tervisega seotud erialadelt). Siiski on tõestatud (Mesas jt 2011), et pikaajalistel kohvi tarbijatel ei tõsta kohv vererõhku ning vastav mõju on mööduv. Uuringust on võimalik järeldada, et Eesti inimesed ei ole eriti teadlikud kohvi tegelikest positiivsetest mõjudest ning käesoleva töö tulemuste valguses võiks rohkem levida info kohvi positiivsetest omadustest.

Kroonilise haigusega uuritavate seas esines isikuid, kel kohvi joomine tekitab tervisehäireid ja arst on selle ära keelanud. Nende hulgas oli võrreldes tervetega statistiliselt rohkem neid, kel kohv raskendab uinumist ja tõstab vererõhku. Siiski joovad nad kohvi stabiilselt ning ei ole selle tarbimise harjumusi muutnud. Sellest võib järeldada, et kohvi subjektiivsed positiivsed omadused (maitse, ergutav toime) kaaluvad üle negatiivsed ning see ei ole andnud piisavalt mõjuvat põhjust harjumuste muutmiseks. Selgus, et vabal ajal kehaliselt väheaktiivsetel on arst kohvi joomise ära keelanud sagedamini kui füüsiliselt aktiivsematel inimestel, mis võib tuleneda sellest, et väheaktiivsete seas esines rohkem kroonilisi haigusi.

Kui varasemad uuringud näitavad, et kohvi tarbitakse peamiselt tema ainulaadse aromaatse maitse ja stimuleeriva mõju tõttu (Hatzold 2012), siis eestlased selle töö põhjal teevad seda peamiselt harjumusest. Siiski peetakse oluliseks ka kohvi maitset ja sellest saadavat paremat enesetunnet. Kohvi tarbivad statistiliselt enam harjumuse tõttu terved kui kroonilise haigusega naised; ≥ 30 kui < 30 aastased ja füüsiliselt vähe- ja üliaktiivsed kui optimaalselt aktiivsed uuritavad. Sellised erinevused võisid tuleneda asjaolust, et < 30 aastaste ja optimaalselt aktiivsete hulgas on rohkem kohvi mittetarbijaid kui vanemate ja väheaktiivsete seas. Eakamad on rohkem harjumuste kütkes ja füüsiline aktiivsus vabal ajal võib olla asendatud passiivse tegevusega – seltskonnas või ka üksi kohvi joomisega. O’Keefe’i jt (2013) andmetel mõjutab kofeiin kõige enam kohvi joomise harjumuse teket. Harjumuse tekkega käib kaasas ka kohvijoomisest saadav parem enesetunne. Seega on ≥ 30 aastaste seas võrreldes noorematega rohkem neid, kes teevad seda parema enesetunde saamiseks.

Põhjus võib tuleneda ka ≥ 30 aastastel sagedamini esinenud kroonilisest haigustest, millest mõne leevendamiseks sobib ka kohv (Williams jt 2008, Freedman jt 2009, Nettleton jt 2009, Welsh jt 2010, Raeessi jt 2013, Khalaf jt 2015).

Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni andmetel alustatakse kohvi joomisega kõige enam teismeeas (National Coffee … 2013). Käesolev uuring kinnitab, et kõige sagedamini tehakse kohvi tarbimisega algust kas 10–15-aastasena (n = 138) või 16–20-aastasena (n = 139). Krooniliste haigustega inimesed alustasid kohvi joomisega hiljem kui terved, millest võiks järeldada, et kohvi tarbimise varasem alustamine võib kaitsta haiguste eest. Ilmselt on see selles töös seotud asjaoluga, et vanematel esineb rohkem kroonilisi haigusi, kuid just nemad alustasid kohvi joomist hiljem, mis oli ilmselt tingitud nende noorusaegse kohvi kättesaadavuse piiratusega. Käesolev uuring ei kinnita rahvusvahelise kohviorganisatsiooni andmeid, et noored on võrreldes varasemaga hakanud rohkem kohvi jooma (National Coffee … 2013). Pigem ilmneb vastupidine tendents. Seda rõhutab lisaks asjaolu, et just noorema uuringugrupi moodustasid üliõpilased, keda peetakse tavapäraselt nende vaimse töö tõttu suurteks kohvijoojateks. Siiski alustasid nad kohvi joomisega varem kui vanemad, mis näitab uut trendi kohvi tarbimise tavades. Kohvi joomise algusaastad ei erinenud erineva vaba aja veetmise füüsilise aktiivsusega gruppides.

Käesoleva uuringu tulemused näitavad, et kohvi tarbimine on suhteliselt stabiilne, mis ühtib rahvusvahelise kohviorganisatsiooni 2010. aasta statistika (National Coffee … 2010) andmetega. Eriti stabiilsed tarbijad on üle 30 aastased mehed. Samas oli < 30 aastaste seas võrreldes ≥ 30 aastastega statistiliselt enam isikuid, kes on loobunud kohvi joomisest ja lisaks neile ligi samapalju neid, kes joovad seda vähem. Euroopa kohvi tarbimise raporti (2014) andmetel on Eestis viimastel aastatel jällegi kohvi tarbimine oluliselt tõusnud. Seega võib arvata, et praegune valim oli siiski liiga väike ja see takistab üldistavate järelduste tegemist.

Järeldused

1. Kohvi tarbimise kogused ei sõltu krooniliste haiguste esinemisest, kuigi nelja peamise nn kohvist sõltuva kroonilise haiguse (südame-veresoonkonna, kuseteede, seedetrakti ja hingamisteede haigused) esinemise korral tarbitakse kohvi harvem. Erineval tasemel kehaline aktiivsus kohvi tarbimist ei mõjuta. Kohvi joomisel on kindel seos vanusega, st ≥ 30 aastased tarbivad kohvi tunduvalt rohkem kui nooremad. 2. Kohvi juuakse peamiselt harjumuse tõttu. Krooniliste haigustega inimesed alustasid kohvi joomisega hiljem kui terved, seega võib spekuleerida, et kohvi tarbimise varasem alustamine võib kaitsta haiguste eest. Kroonilise haigusega, vanuses ≥ 30 ning väheliikuva eluviisiga isikute seas põhjustab kohv enam tervisehäireid. Kohvi juuakse stabiilselt ja kohvijoomise harjumusi mõjutab kõige enam perekond. Kohvis hinnatakse tema ergutavat mõju ja mõttetegevusele kaasaaitamist ning negatiivseks peetakse uinumise raskendamist ja vererõhu tõstmist.

Allikaloend

Andersen, L. F., Jacobs, D. R., Carlsen, M. H., Blomhoff, R. (2006). Consumption of coffee is associated with reduced risk of death attributed to inflammatory and cardiovascular diseases in the Iowa Women’s Health Study. American Journal of

Clinical Nutrition 83(5): 1039–1046. Bae, J. H., Park, J. H., Im, S. S., Song, D. K. (2014). Coffee and health. Integrative

Medicine Research, 3(4): 189–191. doi:10.1016/j.imr.2014.08.002. Bolin, T. D., Korman, M. G., Hansky, J., Stanton, R. (2000). Heartburn: Community perceptions. Journal of Gastroenterology and Hepatology, 15(1): 35–39. doi: 10.1046/j.1440–1746.2000.02051.x. Byungsung, K., Yunjung, N., Jungam K., Hyunrim, C., Changwon, Won. (2012). Coffee consumption and stroke risk: a meta-analysis of epidemiologic studies. Korean

Journal of Family Medicine, 33(6): 356–365. doi: 10.4082/kjfm.2012.33.6.356. Carrier, J., Paquet, J., Fernandez-Bolanos, M., Girouard, L., Roy, J., Selmaouli, B., Filipini, D. (2009). Effects of caffeine on daytime recovery sleep: A double challenge

to the sleep-wake cycle in aging. Sleep Medicine, 10(9): 1016–1024. doi:10.1016/j. sleep.2009.01.001. Cornelis, M. C, El-Sohemy, A. (2007). Coffee, caffeine, and coronary heart disease.

Current Opinion in Lipidology, 18(1): 13–19. doi: 10.1097/MOL.0b013e3280127b04. DiBaise, J. K. (2003). A Randomized, Double-Blind Comparison of Two Different

Coffee-Roasting Processes on Development of Heartburn and Dyspepsia in

Coffee-Sensitive Individuals. Digestive Diseases and Sciences, 48(4): 652–656. Dobmeyer, D. J., Stine, R. A., Leier, C. V., Greenberg, R., Schaal, S. F. (1983). The arrhythmogenic effects of caffeine in human beings. N Engl J Med, 308(14): 814–816. European Coffee Report 2013/14. (2014). European Coffee Federation. http://www. ecf-coffee.org/images/European_Coffee_Report_2013-14.pdf (26.05.2015). Freedman, D., Everhart, J., Lindsay, K., Ghany, M., Curto, T., Shiffman, M., Lee, W., Lok,

A., Di Bisceglie, A., Bonkovsky, H., Hoefs, J., Dienstag, J., Morishima, C., Abnet, C.,

Sinha, R. (2009). HEP-09-0485: Coffee Intake Is Associated with Lower Rates of

Liver Disease Progression in Chronic Hepatitis C. Hepatology, 50(5): 1360–1369. doi:10.1002/hep.23162. Global Recommendations on Physical Activity for Health. (2010). World Health

Organization. Http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241599979_eng. pdf (04.12.2014) Hallström, H., Byberg, L., Glynn, A., Warensjö Lemming, E., Wolk, A., Michaëlsson,

K. (2013). Long-term Coffee Consumption in Relation to Fracture Risk and Bone

Mineral Density in Women. American Journal of Epidemiology, 178(6): 898–909. doi: 10.1093/ aje/kwt062. Hatzold, T. (2012). Introduction. Yi-Fang, C. (Ed.). (2012). Coffee Emerging Health

Effects and Disease Prevention. USA: Wiley-Blackwell. Heliövaara, M., Aho, K., Knekt, P., Impivaara, O., Reunanen, A., Aromaa, A. (2000).

Coffee consumption, rheumatoid factor, and the risk of rheumatoid arthritis. Annals of the Rheumatic Diseases, 59(8): 631–635. doi: 10.1136/ard.59.8.631. Higdon, J. V., Frei, B. (2006). Coffee and Health: A Review of Recent Human

Research. Critical Reviews in Food Science and Nutrition, 46(2): 101–123. doi: 10.1080/10408390500400009.

Holroyd-Leduc, J. M., Straus, S. E. (2004). Management of urinary incontinence in women: scientific review. The Journal of the American Medical Association, 291(8): 986–995. doi:10.1001/jama.291.8.986. Khalaf, N., White, D., Kanwai, F., Ramsey, D., Mittal, S., Tavakoli-Tabasi, S., Kuzniarek,

J., El-Seraq, H. B. (2015). Coffee and Caffeine are Associated with Decreased Risk of

Advanced Hepatic Fibrosis Among Patients with Hepatitis C. Clinical Gastroenterology and Hepatology, 14: s1542–3565(15)00290-6. doi:10.1016/j.cgh.2015.01.030. Lattik, L. (2015). Kohvi tarbimine ja selle seos vanuse, krooniliste haiguste esinemise ning kehalise aktiivsusega. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioterapeudi õppekava.

Tartu. Lõputöö. Lohsiriwat, S., Hirunsai, M., Chaiyaprasithi, B. (2011). Effect of caffeine on bladder function in patients with overactive bladder symptoms. Urology Annals, 3(1): 14–18. doi: 10.4103/0974-7796.75862. Lopez-Garcia, E, Rodriguez-Artalejo, F., Rexrode, K. M., Logroscino, G., Hu, F. B., van

Dam, R. M. (2009). Coffee consumption and risk of stroke in women. Circulation, 119(8): 1116–1123. doi: 10.1161/CIRCULATIONAHA.108.826164. Mesas, A. E., Leon-Muñoz, L. M., Rodriguez-Artalejo, F., Lopez-Garcia, E. (2011).

The effect of coffee on blood pressure and cardiovascular disease in hypertensive individuals: a systematic review and meta-analysis. The American Journal of Clinical

Nutrition, 94(4): 1113–1126. doi: 10.3945/ajcn. National coffee drinking trends 2013. (2013). National Coffee Association USA. National coffee drinking trends study 2010. (2010). National Coffee Association USA. http://www.ncausa.org/i4a/pages/index.cfm?pageid=684 (19.05.2015). Nawrot, P., Jordan, S., Eastwood, J., Rotstein, J., Hugenholtz, A., Feeley, M. (2003).

Effects of caffeine on human health. Food Additives & Contaminants, 20(1): 1–30. Nettleton, J. A., Follis, J. L., Schabath, M. B. (2009). Coffee Intake, Smoking, and

Pulmonary Function in the Atherosclerosis Risk in Communities Study. American

Journal of Epidemiology, 169(12): 1445–1453. doi: 10.1093/aje/kwp068. O’Keefe, J., Bhatti, S., Patil, H., DiNicolantonio, J., Lucan, S., Lavie, C. (2013).

Effects of Habitual Coffee Consumption on Cardiometabolic Disease, Cardiovascular Health, and All-Cause Mortality. Journal of the American College of Cardiology, 62(12): 1043–1051.

Owens, J. (2014). Insufficient sleep in adolescents and young adults: an Update on causes and consequences. Pediatrics, 134(3): e921–e932. Parm, Ü., Parm, A., Kärk, K. (2014). Eestlaste kahe põlvkonna vaba aja füüsiline aktiivsus, seda mõjutavad tegurid ja seos krooniliste haigustega. Eesti Arst, 93(4): 199–206. Raeessi, M. A., Aslani, J., Raeessi, N., Gharaie, H., Karimi Zarchi, A. A., Raeessi, F. (2013). Honey plus coffee versus systemic steroid in the treatment of persistent post-infectious cough: a randomised controlled trial. International Primary Care

Respiratory Group, 22(3): 325–330. doi: 10.4104/pcrj.2013.00072. Schubert, M. M., Grant, G., Horner, K., King, N., Leveritt, M., Sabapathy, S., Desbrow, B. (2014). Coffee for morning hunger pangs. An examination of coffee and caffeine on appetite, gastric emptying, and energy Intake. Appetite, 83: 317–326. doi:10.1016/j.appet.2014.09.006. Welsh, E., Bara, A., Barley, E., Cates, C. (2010). Caffeine for asthma. Cochrane Database of Systematic Reviews, 20(1): CD001112. doi: 10.1002/14651858.CD001112.pub2. The World Health Report 2003 – Shaping the Future. (2003). World Health Organization. https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=Vv-rOQZs_e0C&oi=fnd&pg=

PR7&dq=world+health+organization+2003&ots=2zm_gS56i8&sig=YfQ7hfMp9

DDU93PRrF9mHQE-UYk#v=onepage&q=world%20health%20organization%20 2003&f=false (1.09.2015) Wierzejska, R. (2012). Caffeine-common ingredient in a diet and its influence on human healt. Rocz Panstw Zakl Hig, 63(2): 141–147. Williams, C. J., Fragnoli, J. L., Hwang, J. J., van Dam, R. M., Blackburn, G. L., Hu, F.

B., Mantzoros, C. S. (2008). Coffee consumption is associated with higher plasma adiponectin concentrations in women with or without type 2 diabetes: a prospective cohort study. Diabetes Care, 31(3):504–507. doi:10.2337/dc07-1952. Wu, J., Ho, S., Zhou, C., Ling, W., Chen, W., Wang, C., Chen, Y. (2009). Coffee consumption and risk of coronary heart diseases: A meta-analysis of 21 prospective cohort studies. International Journal of Cardiology, 137(3): 216–225. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.ijcard.2008.06.051.