Tõuloomakasvatus 2019/3

E T L L

TÕULOOMAKASVATUS E A B A

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT · EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT NR. 3

SEPTEMBER 2019

Hea lugeja!

SISUKORD

Tavapäraselt oli ka see suvi aretusorganisatsioonidele Loomakasvatus vägagi teguderohke. Mais olid hobuste veo- ja sõidu kat2 H. Vaher, R. Lokk, K. Karisalu. Eesti loomakasvatus sed Toris, juunis vissikonkursid. Augusti alguses Kurgjal 2019. a I poolaastal lambapäev, järgmisel nädalal Vitsikul eesti raskeveohobuse päev. Järgnesid augusti viimasel dekaadil tori ja eesti Veised hobuse päevad ja oligi käes Tõuloom 2019.

6 T. Põlluäär. Saarte Viss 2019 8 T. Põlluäär. Eesti 2019. aasta kaunimad lehmad on Aasta tagasi lootsime, et PÕLASi uus variant lahendab varem tekkinud probleemid. Tegelikult mitte, pigem tekiMara ja Maroola 11 T. Põlluäär. Eesti punasel tõul 305 päeva toodangu tas juurde. Varasemate väärotsustuste seaduspäraseks muutmiseks toodi sisse mõiste „alampopulatsioon“, miluus rekord lega õigustati ohustatud tori tõu universaalsuuna jaotamiSead ne. Tõmmati piir ohustatud tõu sisse, mis vaid takistab 11 M. L. M. Pedersen, I. H. Velander, M. B. F. Nielsen, aretustööd tõu säilitamiseks. Teiseks pehmendati ohustaN. Lundeheim, B. Nielsen. Djuroki kultide viljakus ja tud tõu „määrangut“, kus tõu tunnustamise kestus samasjärglaste suremus on väiksem kui pjeträäni kultide tati teaduslike uuringute tõestusega. Eestis on kasvatatud kasutamisel kõiki põllumajandusloomade liike aastatuhandeid, mistõttu saab rääkida põlistest loomaliikidest Eestis. Tõu oleLambad masolu ja aretamise algust märgib tõuraamatu (riiklik) 13 R. Mirka. 24. lambapäev Kurgjal tunnustamine. Esimene veiste tõuraamat seati sisse 1885.

Hobused aastal. Teiste liikide tõuraamatud Eesti Vabariigi esime16 K. Sepp. XXV Eesti raskeveo hobuste päev Vitsikul sel perioodil, viimased kaks problemaatilist aga sellel aas17 K. Sepp. Parimad tori tõugu noorhobused – Pronton, takümnel. Nendega ongi seotud arusaamatused riigiametCaplan, Arabella ja Quatro nike tegevuses, isegi seadusandluse tasemel. Avati tee 18 A. Kallaste. Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised igasuguste loomaliikide uute „maatõugude“ tunnustamijõudluskatsed Kõljalas seks. Seda katsetati alles kümmekond aastat tagasi edutult, kuid nüüdne pretsedent avas uuesti seadusliku tee.

Referaadid Maaeluminister Mart Järvik tuli Tartu sügisnäitust ja 20 H. Viinalass. Teabe vähesus ja referentside puudumiTÕULOOM 2019 avama, mis rõõmustas loomakasvatane on takistus nii loomakasvatuse alase uurimis- kui ka jaid.

Tema maamehelik hoiak annab ka loomakasvatajateõppetöö läbiviimisel le lootust. Kahjuks polnud ürituse avamise ajaks kohale Kroonika jõudnud piisavalt kuulajaid. Põhjuseks oli päeva korral21 V. Veidenberg. Pajumäe talu meierei duse muutus. Kui tavapäraselt oli avamise eel lühikontsert 22 T.-T. Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu uus tuntud esinejatelt, siis nüüd oli suur kõlakoda püstitatud nõukogu esimees on Tõnu Post lindude ja karusloomade ala ette, kuhu laulma tuli Koit 23 E. Raid. Kuidas Virsik linnarahvast ehmatas Toome alles poolteist tundi pärast loomade esitlemise 24 O. Saveli. Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2019 lõppu. Selle kauni päeva alguse ja lõpu korraldus vajab Ülenurmel arutamist, et oleksid rahul külalised/esinejad, pealtvaatajad, kuid kõige enam päevakangelased, kes esitlevad oma loomi/linde.

Sel aastal oli suurim arv PRIA turuarendustoetuse taotlusi, kokku kuus. Nendest üks veisekasvatajatele, üks lambakasvatajatele, kolm hobusekasvatajatele ja üks ühine Tõuloom 2019. ETLLile on finantseerimine suur pingutus, sest eelnevalt tulevad kulutused katta ja seejärel taotleda PRIA-lt 70%-list hüvitist pooleteise kuu jooksul tagasi. Vahe 30% maksis omaosalusena vastav aretusühing. Väljamaksete summa moodustas ETLLi eelarvest 120%, mis tähendab, et kogu finantsiline tegevus on suunatud liikmete toetuse vahendamiseks. Aasta IV kvartaliks on rahalised vahendid tagasi, kuid erilisi ühisüritusi pole enam võimalik korraldada.

A. Tänavotsa foto Olev Saveli 1

Tõuloomakasvatus

3-19

L O O M A K A S V A T U S Eesti loomakasvatus 2019. a I poolaastal Helena Vaher, Ragne Lokk, Kalev Karisalu MEMi põllumajandussaaduste tarneahela büroo Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 30. juunil 2019 Eestis 257 600 veist, sealhulgas 85 500 piimalehma (tabel 1). 2018. aasta sama ajaga võrreldes vähenes kõikide loomade arv – kõige enam 12% võrra lindude arv. Lindude vähenemise üheks põhjuseks võib pidada lindlas salmonellabakteri tuvastamine, mille tagajärjel munakanad hävitati.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni, 2019/2018 (SA, Maaeluministeerium) Näitaja

2018

2019

Veiste arv 259,7 257,6 sh piimalehmade arv 87,3 85,5 Sigade arv 297,9 279,4 Lammaste ja kitsede arv 104,5 95,7 Lindude arv 2347,6 2071,6

2019/2018 +/– % –2,1 –1 –1,8 –2 –18,5 –6 –8,8 –8 –276,0 –12

Sigade arvu vähenemine aasta keskmisena peatus 2016. aasta lõpus ja hakkas taas tõusma 2017. aasta alguses.

2019. aasta I poolaastal oli sigade arvukus 279 400, mis jäi aasta varasemaga võrreldes üle 6% väiksemaks (joonis 1).

Piim SA esialgsetel andmetel toodeti Eestis 2019. a I poolaastal 412 100 t piima, mis ületas eelmise aasta kogust 12 100 t ehk 3% võrra (joonis 3). Kasvu tõukas tagant piimalehmade keskmise produktiivsuse jätkuv suurenemine, tõustes aastatagusega võrreldes 187 kg piima lehma kohta ehk 4% võrra. Koguseliselt oli see kasv suurem kui eelmisel aastal terve aasta peale kokku. Teisalt, piimalehmade arv jäi 2019. a kuue esimese kuu seisuga eelmise aasta

Joonis 1. Sigade arv 2015–2019 (SA) 2

Joonis 2. Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhinnad Eestis 2018. ja 2019. I poolaastal (SA)

sama perioodi arvust 1800 lehma ehk 2,1% võrra väiksemaks. Lehmade arvu vähenemine oli suuresti tingitud osa tootjate poolt karja vähendamisest 2018. a II poolaasta ebasoodsa ilmastiku ja tootmiskulude kasvu tõttu. 2019. a I ja II kvartali andmed aga näitavad, et piimalehmade arvu edasine langus on selleks korraks peatunud.

Viimase viie aasta võrdluses oli 2019. a I poolaasta piimatoodang suurim, ületades 2015. a näitajat 6,6% võrra.

Piimalehmade arvu ja produktiivsuse arengud samal perioodil olid jätkuvalt vastassuunalised – kui lehmade arv on vähenenud 9,8% võrra, siis keskmine piimatoodang lehma kohta on kerkinud 17,3% võrra.

Samaaegselt piimalehmade arvu vähenemisega jääb aasta-aastalt väiksemaks ka piimakarjade arv. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli Eestis 2019. a I poolaasta seisuga 1333 piimalehmade pidajat, mis on aastatagusest 191 ehk 12,5% vähem. Valdavalt (ligi 90%) moodustasid piimalehmade pidamise lõpetajatest väga väikesed, peamiselt oma tarbeks alla kümne lehmaga pii-

Joonis 3. Piimatootmise põhinäitajad 30. juuni seisuga aastatel 2015–2019 (SA)

3-19

Tõuloomakasvatus

Joonis 4. Piimalehmade karjade arv, piimalehmade arv ning Joonis 5. Piima keskmine kokkuostuhind kuude lõikes 2018, keskmine piima kokkuostuhind kvartalite lõikes perioodil 2019 ja aastate 2014–2018 keskmisena (SA) 2009–2019 II kvartal (PRIA, SA)

Piima keskmine kokkuostuhind kuude lõikes püsis 2019. a I poolaastal üle 30 €/100 kg taseme ning ületas nii eelmise aasta vastavate kuude (v.a jaanuaris) kui ka perioodi 2014–2018 vastavate kuude keskmisi hindu (vt joonis 5). 2019. a kuue esimese kuu keskmiseks piima kokkuostuhinnaks kujunes 31,40 €/100 kg.

Esmaostjate poolt kokkuostetud piimast jõudis Eestis registreeritud käitlejateni piimatoodete töötlemiseks 286 700 t, ülejäänud piimakogus (97 900 t ehk 25,5% kogu kokkuostetud piimast) eksporditi toorpiimana. Eestis toodetud piimale lisandus aga siia töötlemise eesmärgil imporditud toorpiim koguses 7900 t.

Liha Turuolukord. Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta I poolaastal Eestis veiseliha kokkuostuhinnad madalamad, sealihal ning lamba- ja kitselihal kõrgemad kui 2018. aastal samal perioodil (joonis 2). Veiseliha poolaasta keskmiseks hinnaks kujunes 2070 €/t, mis oli 215 €/t madalam aasta varasemaga võrreldes. Sealiha kuue kuu keskmine hind oli 1571 €/t ehk 51 €/t kõrgem kui eelneval poolaastal. Lamba- ja kitseliha keskmine hind oli 659 €/t kõrgem, olles poolaasta keskmisena 3218 €/t.

Erinevate lihaliikide ühe kilo keskmised jaehinnad Eestis on toodud tabelis 2. Olulisi erinevusi kahe viimase aasta esimese poole hindade vahel ei esinenud. Sealiha maksis tänavu poolaasta keskmiselt 6,05 €/kg, veiseliha 11,75 €/kg ja kohalik broileriliha 2,63 €/kg.

Koguseliselt vähenes 2019. aasta mai lõpu seisuga ELis sealiha toodang 1% arvuliselt ja 0,7% mahus võrreldes sama perioodiga aasta varem. Tootmine vähenes 13 liikmesriigis vahemikus 0,3–10%. Euroopa Komisjoni lühiajaliste prognooside kohaselt 2019. aastal sealiha toodang (A. Tänavots) suureneb 0,3% võrra, kuid tarbimine langeb 1,4%. Eks-

ma tootvad lehmapidajad. Erinevalt aga piimalehmade arvu hüplikust langustrendist, mis vastavalt turuolukorrale kriisisituatsioonis selgelt kiireneb ning normaalsetes tingimustes stabiliseerub või isegi pöördub kergele kasvule, väheneb piimakarjade arv ühtlaselt nii turubuumi kui -kriisi tingimustes (joonis 4).

2019. a I poolaastal tarniti Eestis esmaostjatele kokku 384 600 t piima, mis ületas aastatagust kogust 10 100 t ehk 2,7% võrra ning viie aasta tagust kogust 28 200 t ehk 7,9% võrra. Piima kaubalisuse määr küündis 93,3%-ni.

Kokkuostetud piima keskmine rasvasisaldus oli 3,8% ja valgusisaldus 3,4%. Piima kvaliteet, mis Eestis on traditsiooniliselt niigi väga kõrge, tõusis 2019. a I poolaastal veelgi – kui 2018. a I poolaastal kuulus eliitsordi1 hulka 70,7% kokkuostetud piimast, siis käesoleva aasta samal perioodil juba 81,6%.

Foto 1. On lüpsiaeg

Tabel 2. Sea-, veise- ja linnuliha keskmised jaehinnad Eestis 2018. ja 2019. a I poolaastal (KI) Näitaja Sealiha (kondita) Veiseliha (kondita) Broiler (kohalik) 1

jaan 5,92 11,25 2,66

veebr 5,7 11,34 2,60

2018 märts aprill 5,94 6,09 11,64 11,83 2,61 2,65

mai 6,09 11,7 2,68

juuni 6,31 11,59 2,68

jaan 5,89 11,71 2,68

veebr 5,92 11,67 2,68

2019 märts aprill 5,90 6,08 11,86 12,08 2,61 2,62

mai 6,24 11,75 2,60

juuni 6,27 11,4 2,63

Eliitklassile vastav piim on nõutavast kõrgema kvaliteediga – bakterite arv kuni 50 000 ja somaatiliste rakkude arv kuni 300 000 3

Tõuloomakasvatus

3-19

Joonis 6. Sealiha (E- ja S-klassi) hind ELs (€/100 kg) 2018 ja Joonis 8. Veiseliha (A/C/Z-R3 klassi) hind ELs (€/100kg), 2019 (EK) 2018 ja 2019 (EK)

Joonis 7. Sealiha (E-klassi) hind ELs, Eestis ja naaberriikides Joonis 9. Linnuliha hind ELs (€/100kg) 2018 ja 2019 (EK) 2018. ja 2019. a I poolaastal (EK)

port suureneb 12% tulenevalt suurest nõudlusest Hiinas, kus levib sigade Aafrika katk. Suurenenud nõudluse tõttu on sealiha hinnatase alates märtsist tõusnud, olles lähedal 2017. aasta rekordhindadele.

Sealiha (E-klassi) keskmine kokkuostuhind ELis oli 2019. aasta I poolaastal 154,75 €/100 kg, mis on 8% kõrgem, kui aasta varem samal perioodil. Hinnatase Eestis samal perioodil oli 151,07 €/100 kg, mis teeb aasta varasemaga võrreldes hinnatõusuks 5%.

ELis vähenes mai lõpu seisuga veiseliha toodang 2,2% arvuliselt ja 1,3% mahus võrreldes 2018. aasta sama perioodiga. Euroopa Komisjoni lühiajalised prognoosid näitavad 2019. aastal toodangu langust 1,1% tulenevalt 2018. aastal valitsenud söödapuudusest ja suurenenud loomade realiseerimisest. Veiseliha eksport kasvab käesoleval aastal 15% nii suurenenud koguste väljaveo tulemusel olemasolevatele partneritele kui ka tänu juurdepääsule uuele Hiina turule. Elusloomade ekspordis ennustatakse langust 2%, seda eelkõige 2018. aasta sügisel alguse saanud probleemidega Türgi turul. Pärast mitu aastat suurenenud tarbimist eeldatavasti käesoleval aastal see langeb 11-lt 10,8-le kg, tulenevalt vähenenud liha kättesaadavusest turul. Erinevate kategooriate hinnad prognoositakse jäävat 2–7% madalamaks eelmise aasta hindadest, v.a lehmade (D-3 kat.) hinnad, mis on alates aasta algusest tõusnud.

2019. aasta I poolaasta A/C/Z- R3 kategooriate keskmine hind ELis oli 369,088 €/100 kg, mis on 4% madalam 4

aasta varasemast, ja Eestis samal ajal 299,20 €/100 kg, mis on 7% madalam aasta varasemast. Liikmesriikidest kõige madalamad veiseliha hinnad on I poolaasta seisuga Ungaris, Lätis ja Leedus.

ELis suurenes mai lõpu seisuga linnuliha toodang 2,5% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga. Euroopa Komisjoni lühiajalistes prognoosides nähakse ette sama suurt toodangu tõusu aasta keskmisena. Tarbimine tõuseb 2019. aastal kuni 25,4 kg elaniku kohta (+0,6%), seda ka kõrgete sealihahindade tõttu. Suurenenud ekspordimahtude tõttu Lõuna-Aafrikasse, Ghanasse, Filipiinidele prognoositakse linnuliha ekspordikasvuks 3%. Nõudlus Hiinast on samuti suurenenud. Linnuliha hinnad olid aas-

Foto 2. Aberdiini-anguse tõug on populaarne

(A. Tänavots)

3-19

Tõuloomakasvatus

ta alguses allpool viimase viie aasta keskmist, kuid alates aprillist on olnud nendest kõrgemad. ELis oli juunis keskmine linnuliha hind 190,14 €/100 kg, mis on 0,8% kõrgem aasta varasema sama perioodi hinnast.

ELis vähenes märtsi lõpu seisuga lambaliha toodang 9,6%, kitseliha toodang aga suurenes 2,2% võrrelduna aasta varasema sama perioodiga. Euroopa Komisjoni lühiajaliste prognooside kohaselt tõuseb lamba- ja kitseliha toodang 0,5%. Turutasakaal paraneb, kuid on siiski negatiivne. Lambaliha eksport arvatakse jäävat stabiilseks 2019. aasta jooksul, kuid eluslammaste väljavedu eeldatavasti tõuseb 25% tulenevalt suurest nõudlusest Liibüast ja uutest sihtriikidest, nagu Iraan ja Saudi Araabia. Tarbimine langeb üle 3% madalama pakkumise tõttu ELi turul.

Raskete rümpade hinnad järgivad klassikalist hooajalist mustrit, olles 10–15% madalamad 2018. aasta väga kõrgetest hindadest. Euroopa Komisjoni andmetel oli juunis ELis raskete lambarümpade (EL heavy lamb2) keskmine kokkuostuhind 522,48 €/100 kg ja kergete rümpade hind 513,70 €/100 kg.

Tootmine. Majapidamistes tapeti või müüdi 2019. aasta I poolaastal lihatöötlemisettevõtetele tapaks 55 103 t (elusmassis) loomi ja linde (tabel 3), mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1819 t võrra ehk 3% rohkem.

Seejuures lamba- ja kitseliha toodang vähenes 33%, veiseliha toodang 3%. Sealiha toodang suurenes 8% ja linnuliha 1%. Sealiha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas I poolaastal 56% (+2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), linnuliha osatähtsus on 24% (–1%), veiseliha osatähtsus on 19% (–1%) ning lamba- ja kitseliha osatähtsus on 1% kogu lihatoodangust.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis (tonni) 2018. ja 2019. a I poolaastal (SA, Maaeluministeerium) Näitaja Tapaloomade ja -lindude elusmass kokku* sh veised sead lambad ja kitsed linnud

I poolaasta 2018 2019 53 284 10 740 28 910 462 13 172

Muutus +/– %

55 103 +1819 +3,0 10 375 –365 –3,0 31 143 +2233 +8,0 309 –153 –33,0 13 276 +104 +1,0

Eesti päritolu veiseid osteti 2019. aastal I poolaastal kokku 15 600, mis on 300 võrra ehk 2% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kokkuostetud veistest saadi 3998 t liha, mida oli 7 t võrra rohkem aasta varasemast.

2019. aasta esimese poolaasta jooksul tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes, k.a teenustööna, 16 700 veist ja neist saadi 4132 t liha. Võrreldes eelmise aastaga tapeti 400 looma rohkem, saadav lihakogus suurenes 43 t võrra. Kokkuostetud veiste keskmine rümbamass oli 248 kg, mis on 3 kg rohkem kui aasta tagasi.

Lambaid osteti 2019. aasta I poolaastal lihatöötlemisettevõtete poolt kokku 1000 ehk 800 looma vähem kui aasta varem, ja neist saadi 18 t liha, mida oli 13 t võrra vähem. Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapeti 3900 lammast ja saadi 71 t lambaliha. Lammaste tapmine vähenes võrreldes 2018. aasta esimese poolaastaga 300 lamba võrra ja liha saadi 5,8 t vähem.

Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud lambarümpade keskmine mass oli viimasel kahel poolaastal 18 kg.

Tabel 4. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud loomade arv ja lihakogus 2018. ja 2019. a I poolaastal (SA, Maaeluministeerium) Näitaja Sead, tuhat Sealiha, t Veised, tuhat Veiseliha, t Lambad, tuhat Lambaliha, t

I poolaasta 2018 2019 209,5 243,8 17 009 19 903 15,9 15,6 3991 3998 1,8 1 31,41 18,3

Muutus +/– % +34 +16 +2894 +17 –0,3 ´ –2 +7 0 –0,8 –44 –12,84 –41

Munad Turuolukord. ELis oli 2019. aastal A-klassi kanamuna (L- ja M-kategooria) keskmine hind 124,4 €/100 kg, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 0,8%. Eesti 2019. aasta esimese poolaasta keskmine kanamuna hind oli ELis keskmisest kanamuna hinnast 14% võrra kõrgem.

2019. aasta esimese poolaasta jooksul oli kõrgeim kanamuna hind veebruaris (146,7 €/100 kg) ja madalaim mais

*Tapaks müüdud (k.a ekspordiks) ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud elusmassis.

Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2019. aasta I poolaastal kokku 243 800 siga ning neist saadi 19 903 t liha (tabel 4).

Võrreldes 2018. aasta sama perioodiga osteti sigu kokku 34 000 võrra ehk 16% rohkem ja saadud sealihakogus suurenes 2894 t võrra. Sigade kokkuost ja saadud liha kogus suurenes peale kahe viimase aasta langust.

Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapeti 2019. aasta esimese kuue kuuga teenustööna 276 000 siga ja liha saadi 22 245 t. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga tapeti 10 800 looma rohkem. Saadud lihakogus suurenes 750 t võrra. Keskmine rümbamass on viimasel kahel Joonis 10. Kanamuna L- ja M-kategooria hind Eestis, ELs ja aastal olnud 81 kg. lähinaabritel aastatel 2014–2019 2

Heavy lamb – raskete tallede rümbad massiga 13 kg või rohkem 5

Tõuloomakasvatus

3-19

(136,4 €/ 100 kg). Kui võrrelda kanamuna hinda juuni lõpus eelmise aasta sama ajaga, siis erinevalt meie lähinaabritest oli Eesti hinnatase kõige rohkem tõusnud (joonis 10). Juunis oli kanamuna hind Eestis 137,1 €/100 kg, mis on 36% enam kui aasta tagasi samal ajal. Lätis oli kanamuna hind juunis 102,9 €/100 kg ja Leedus 97,9 €/100 kg, mis on eelmise aastaga võrreldes vastavalt 6% ja 5% võrra kõrgem.

2018. aastal tarbiti inimese kohta 252 muna ja viimase viie aasta keskmine muna tarbimisnäitaja on 234 muna.

Kui võrrelda 2018. aasta munatarbimist inimese kohta 2014. aastaga, siis on tarbimine suurenenud 12%, kui võrrelda aga 2008. aastaga, siis on tarbimine suurenenud lausa 43%.

Tootmine. Mune toodeti 2019. aasta I poolaastal 81 mln, mis on 29,567 mln muna vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kana kohta saadi keskmiselt 144 muna, mis on 8% rohkem kui aasta tagasi. Jättes arvestamata nelja maakonna (Harju, Lääne-Viru, Põlva ja Valga) munatootmise statistika, mida andmekaitse põhimõte ei võimalda avaldada, oli kana kohta munatoodang suurem kuues (Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Pärnu ja Saare) maakonnas. Kõigis nimetatud maakondades toodeti kana kohta keskmiselt 132 muna. Võrreldes 2018. aastaga suurenes kesk- mine munatoodang kana kohta 11 muna võrra ja võrreldes 2017. aastaga 10 muna võrra.

V E I S E D Saarte Viss 2019 Pm-mag Tõnu Põlluäär ETKÜ juhatuse liige Tänavused vissivõistlused olid juubelihõngulised. 25.

Saarte Viss toimus kolmapäeval, 12.06, traditsioonilisel Upa veiste esitlusplatsil. Oli väga kena suveilm, päikesepaiste ja temperatuur kahekümne soojakraadi ringis. See kevad on olnud ilus, tavalisest soojem, pisut ehk kuivgi, kiirematel esimene niide juba siloaukudes.

Pisut ajaloolisi andmeid sirvides selgub, et kokku on kahekümne viie võistluse jooksul võistlusareenil astunud 983 lehma, neist mitmed erinevatel aastatel korduvalt.

Maatõugu lehmi on areenil käinud 144, holsteini tõugu 276 ja punast tõugu 507 lehma. Võidurõõmu on jagunud 15 loomaomanikule. Esimestel võistlusel osalesid vaid EK (k.a džõrsi tõug) ja EPK lehmad, 1996. aastal liitus EHF. Saarte Vissile oli tulnud 10 loomaomanikku 47 lehmaga. Enim lehmi, 49, on võistelnud kolmel aastal: 2011., 2013. ja 2017. a, seega rekordit ei sündinud, kuid osalejate arv on muljetavaldav (Eesti vissil osales 70 lehma).

Tõuti jagunesid osalejad: EK 9, EHF 18 ja EPK 20 lehma.

Foto 1. ETKÜ toimkond näitab valmisolekut 6

(P. Kibe)

Kokku oli pealtvaatajatel võimalus näha 6 EK, 15 EHF ja 18 EPK pulli tütart.

Avasõnad laususid Saaremaa valla abivallavanem Jaan Leivategija, emeriitprofessor Olev Saveli, maakarjakasvatajate seltsi tegevjuht Käde Kalamees ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko.

Kõik nad soovisid edu ja õnne karjakasvatajatele ning avaldasid lootust, et ainus maakondlik näitus jätkuks.

Pärast sõnavõtte läkski võistlus lahti.

Võistlemist alustasid EK lehmad, keda hindas Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli. Maatõu lehmad võistlesid kahes klassis, esimene laktatsioon ja vanemad. Võitjatiitli viis koju TÜ Mereranna PÜ lehm Tipsu-Kari, kes sai sama tiitli ka 2018. a. Tipsu-Kari on viieaastane, kaks korda poeginud noor lehm.

Päeva jätkas holsteini tõug. Juba mitmel aastal on Kõljala POÜ ja Kärla PÜ vahelisse esikohtade jagamise mängu sekkunud Rauni POÜ, TÜ Mereranna PÜ ja Salme POÜ. Nii ka seekord jagus auhinnalisi kohti vaid esimesele kolmele nimetatule. Vissitiitli viis koju Kõljala POÜ nelja-aastane teisel laktatsioonil olev Meida. Reservvissi tiitli sai Rauni POÜ staažikas näitustel käija, 2017 ja 2018

Foto 2. Tänusoov Kaira Kabeli (TÜ Mereranna PÜ) poolt (P. Kibe)

3-19

Tõuloomakasvatus

EHF vissitiitli omanik ning sellel aastal täiskasvanud lehmade võitja, neljandal laktatsioonil olev 5,5-aastane Kiire.

Päeva kolmanda tõuna tulid areenile EPK tõu esindajad.

Erinevates võistlusklassides jagus esikolmiku kohti mitmele tugevale aretajale: Kõljala POÜ, TÜ Mereranna PÜ, Ranna Agro PÜ, Rauni POÜ, Salme POÜ ja Valjala POÜ.

Lõppkonkurentsis viis parima tiitli koju taas Kõljala POÜ kolm korda poeginud 4,5-aastane Sirelii. Reservvissi tiitli sai viieaastane Elvis TÜ Mereranna PÜst, kes võistles samuti täiskasvanud lehmade grupis. Mereranna lehm jõudis nii kõrgele kohale viimati 2012. a, mil Talvike reservvissiks tunnistati.

Parimate lehmaesitlejate välja selgitamiseks töötas päeva jooksul žürii kooseisus Maiva Vahe, Eeve Kask ja Foto 3. Saarte maatõu Viss saab tunnustuse Mihkel Väärtnõu – kõik tuntud tegelased maakonnas.

(O. Saveli)

Tabel 1. Saarte Viss 2019 protokoll, 12.06.2019 Upal I. EESTI MAAKARI – hindas Olev Saveli 1.

Tipsu-Kari 16460492 Näk-Näp x Virvakum 2.

Kipsi-Kari 16463318 Näk-Näp x Jerti 3. Ünna 12085897 Näkuvirtul x Napiin II. EESTI HOLSTEIN – hindas Andres Leesmäe A. Esmapoeginud lehmad 1.

Seebu 19067216 Elmar-Red x Mind-Red ET 2.

Marii 18749410 AltaEchelon ET x Ciro 3.

Tibulind 19811116 AltaSustain ET x Ruleto-Red B. Noored lehmad 1.

Meida 16753006 Laron P Red ET x Kodak-Red 2.

Mulf 18812534 AltaEchelon x Kismet-Red 3.

Mustu 17505284 Relaks x Klondike ET C. Täiskasvanud lehmad 1.

Kiire 14795787 Ramsau x Josh 2.

Täpike 16667846 AltaMeteor ET x Klondike ET 3.

Mileedi 14639982 Mildor x Frello ET EHF VISS – MEIDA 16753006 Kõljala POÜ EHF reservviss – KIIRE 14795787 III. EESTI PUNANE KARI – hindas Rein Hallik A. Esmapoeginud lehmad 1.

Saale 19068060 Elmar-Red x Safor 2.

Mirtina 18228137 Berg x Eriko 3.

Morna 17452687 Ruberto x Licht B. Noored lehmad 1.

Hipster 17668422 Festival x Fanfare 2.

Tassi 17452045 Kodin x Ascon 3.

Melli 16491847 Urbaniste x Starfire-Red C. Täiskasvanud lehmad 1.

Katariine 16752894 Carem-Red ET x Bangkok 2.

Elvis 15688125 Golory x Ascon 3.

Sillu 15143105 Fanto x Admiral EPK VISS –KATARIINE 16752894 Kõljala POÜ EPK reservviss – ELVIS 15688125 TÜ Mereranna PÜ

TÜ Mereranna PÜ TÜ Mereranna PÜ Saare Maakari OÜ

Kõljala POÜ Kärla PÜ Kärla PÜ Kõljala POÜ Kärla PÜ Rauni POÜ Rauni POÜ Kärla PÜ Kõljala POÜ

Valjala POÜ TÜ Mereranna PÜ Ranna Agro PÜ TÜ Mereranna PÜ Ranna Agro PÜ Salme POÜ Kõljala POÜ TÜ Mereranna PÜ Rauni POÜ

7

Tõuloomakasvatus

Foto 4. Saarte EHF Viss Meida, Kõljala POÜ

3-19

(T. Põlluäär) Foto 5. Saarte EPK Viss Katariine, Kõljala POÜ (T. Põlluäär)

Seekord otsustati välja anda nii nais- kui ka meesesitleja tiitel. Austavate tiitlite omanikeks said Annika Rattur ja Maario Eeriksoo, kes mõlemad on noored ja hakkajad Karja OÜs. Karja lehmad olid seekordsel näitusel esmakordselt. Žüriil oli lisaks kohustus veel auhindu välja jagada. Nimelt soovis sponsor Taluapteek välja anda auhinnad iga tõu kõige paremini treenitud lehmale. Nendeks osutusid EK Lipsu-Kari TÜ Mereranna PÜ (esitles Elmo Punder), EHF Mulf Kärla PÜ (Mai Kahest) ja EPK Ihem Karja OÜ (Annika Rattur). Lehmade katalooginumbrid olid vastavalt 1, 22 ja 44.

Publik sai kohtunike arvamust ära arvates kaasa lüüa ning juubeliväärilisi auhindu võita. Lehmad astusid seekordki Sulev Mägi lõõtspillihelide saatel, valides polka-, valsi- või koguni marsisammu, kohati oli märgata ka puntratantsu.

Päev oli tegus, kaunis suveilm püsis kogu päeva vältel ja silmailu jagus mitmeks tunniks. Üritusel oli seekordki arvukalt toetajaid/auhindajaid nii Saaremaalt kui ka mandrilt. Tihtipeale tekkis auhindajatest lausa järjekord.

Suur tänu teile, Anu Ait OÜ, Teknest OÜ, Scandagra Eesti AS, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Raka Kogumiskeskus,

Baltic Agro AS, Rotaks-R OÜ, DeLaval AS, Older Seeds OÜ ja Veskimeister OÜ. Saaremaa Piimatööstus AS (auhindas kõikide vanuseklasside esikolmikut), Saaremaa Saunad OÜ ja Taluapteek OÜ on oma saare lehmadele ikka head ja paremat välja jaganud – suurim tänu teilegi.

Suur tänu ka ürituse peakoordinaatorile Aive Sonetsile, kelle juhtimisel viimased 18 aastat näitus toimunud on.

Organiseerimine on pikk protsess, milles on palju pisidetaile (saepuru, võimendus jm). Olulisim on vissikandidaatide välja valimine ja suhtlemine loomaomanikega. See võtab mitu kuud. Suureks abiliseks on olnud selles protsessis Saaremaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Toivo Jürisson. Koos olete hea tandem. Jõudu teile ja aitäh!

Pisut kurb on, et publikut napib. Platsil ei märka teisi lehmapidajaid, kes konkursil ei osale, ega linnarahvast, kellel oleks võimalik kord aastaski lehma näha. Ju siis ei ole huvi või on viis kilomeetrit linnapiirist asuv näituseplats siiski liiga kauge. Samas kulub reklaamidele ajalehtedes ja raadios päris kopsaks rahasumma. Kuid kuniks on töökaid loomapidajaid, kes soovivad, et see näitus jätkuks, seniks oleme valmis ka kõik mõrud palad alla neelama ja jätkama, sest lõpptulemusena on positiivset tunduvalt rohkem. Nii et kohtumiseni 2020. a juunikuus.

Eesti 2019. aasta kaunimad lehmad on Mara ja Maroola Pm-mag Tõnu Põlluäär ETKÜ juhatuse liige Reedel, 28. juunil toimus Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis järjekordne Eestimaa kaunimate EHF ja EPK piimalehmade valimine. Seega juba 30. korda. Meenutuseks, et esimesed näitused toimusid eesti punase tõu lehmadele 14.06.1990 ja eesti mustakirju tõu lehmadele 11.–12.08.1990. Punast tõugu lehmad võistlesid algselt eri maakondades, kuni 1994. aastal Vana-Võidu kooli juurde koliti. Alates 2000. a on vissivõistlus toimunud Ülenurmel, nüüdseks juba 20. korda. Holsteinid võistlesid 22 aastat Tallinna külje all Luigel. 2012. aastast tehak8

se ajalugu ning nii holsteini kui ka punast tõugu lehmad on võistlust pidanud koos Ülenurmel põllumajandusmuuseumis. Muuseumisse sobib taoline üritus kenasti, muutes lauda üheks päevaks mõisalaudaks, kus on ligi 100 lehma.

Lisaks näitusele on tegevust kogu perele, sest muuseum korraldab samas talupäeva. Võimalus oli tutvuda vana põllumajandustehnikaga, jagati vanaaja taimetoidu retsepte, piimandusmuuseum tutvustas võitegu, oli käsitöö väljapanek, lastele vanaaja mõisamängud, mõisa avastamismäng kogu perele. Avatud olid muuseumi näitused ja loovuse õpikojad: puidutöö, käsitöö, taaskasutus, kunst.

Eraldi olid avatud talutoidutelk ja muuseumiköök. Õnne sai proovida mõisa loosirattal. Samuti sai sõita väikeste ponide ja hobustega.

3-19

Tõuloomakasvatus

Vissipäevale on jagunud külalisi igast Eestimaa nurgast ja välismaaltki. Seekord külastas näitust grupp Leedu veisekasvatajaid ning kohal olid ka Šveitsi ja Põhjamaade aretusfirmade müügiesindajad, kes lisaks ka autasustasid eri vanusegruppe. Nii mõnigi farmer, kelle lehmad võistlusel ei osalenud, leidis tee näitusele. Tullakse kokku, et vaadata, missugune on konkurendi lehm. Tõsiselt arutletakse aretustulemuste üle – millise pulli tütar on kaunim (osales 39 EHF ja 22 EPK pulli tütart), kuidas oma lehmade udarad suuremaks ja ilusamaks saada jne. Ka klatšijuttu saab aetud, sest kokku saavad ju sõbrad, tuttavad, ülikooli- või tehnikumikaaslased. Kui võistluspäeva vältel pole aega kokku saada, siis pärast võistlust toimuval söögiajal kohtutakse kindlasti.

Tänavusele konkursile registreeriti 88 lehma, kellest Ülenurmele kohale toodi 70. Lehmad pärinesid 19 ettevõttest. Voore Mõis OÜ Lääne-Virumaalt ja Parduse talu Viljandimaalt osalesid Ülenurmel esmakordselt. Samas on neil aastatagused kogemused Luigel ja Viiratsis toimunud näitustelt. Ülejäänud seitseteist olid juba staažikad „vissitajad“.

Juba kaheksandat aastat hindas mõlemat tõugu üks kohtunik.

Seekordne hindaja oli noor ja täpne Morten Hollensen Taanist. Oli positiivne kogemus näha visside kohtunikuna nii noort meest, sest üldiselt on kohtunikud juba keskeas.

Morten Hollensen on 30-aastane, poja (2,5 a) ja tütre (8 kuud) isa. Ta on sündinud ja kasvanud talus, kus aretati musta- ja punasekirjuid holsteine. Tal on põllumajanduslik haridus (ökonomist), on olnud farmi juht viies erinevas farmis. Viimased 3,5 a on ta töötanud Vikinggeneticsis aretusspetsialistina, kus peamisteks tööülesanneteks on pullide valik ja mullikate valik aretusprogrammidesse ning ta vastutab VikingEmbryo programmi Taani osa eest. Morten organiseerib loomade pildistamist ja tal on veel palju muidki kohustusi. Ametlikult hindab ta taani holsteini ja džörsi tõugu lehmi. Kohtunikuna on ta hinnanud paljudel kohalikel näitustel kodus ning džörsi tõu esitlusel Prantsusmaal. Väliskohtunikule kohaselt tegi Morten Hollensen oma tööd väga professionaalselt ja pani paremusjärjestuse põhjalikult kaalutledes paika ning andis asjakohased kommentaarid oma otsuse kohta.

Kuigi päeva planeerides oli meil tulemas tihe päevakava, selgus näitusepäeva hommikuks, et 18 lehma jääb tulemata, mistõttu otsustasime esitleda holsteini pulli Basudan ET 7615 tütreid, keda seekordsel näitusel osales

Foto 1. EHF noorte lehmade finaal

üheksa. Kuna aga kohtunik tegi oma tööd ülima põhjalikkusega, otsustasime töö käigus seda mitte teha, et plaanitud ajakavas püsida.

Päev algas kandlemees Sander Kasu pooletunnise kontserdiga, millele järgnes traditsiooniline avamine. Avasõnad Kambja valla volikogu esimehelt Heiki Sarapuult, põllumajandusmuuseumi direktorilt Merli Sillalt, ETLLi presidendilt Olev Savelilt, ETKÜ nõukogu esimehelt Aavo Mölderilt ja juhatuse esimehelt Tanel Bulitkolt. Ja seejärel saigi võistlus alata.

Esmalt võtsid mõõtu esmapoeginud lehmad, alustasid holsteinid, seejärel punane tõug. Nii tõugude vaheldudes võisteldi noorte ehk teist korda poeginud ja täiskasvanud lehmade klassides finaalringideni välja. Nagu juba mainitud, andis kohtunik oma asjakohased selgitused nähtu kohta. Ta kommenteeris iga lehma ja põhjendas, miks lehm just sellele kohale jäi. Kuigi kommentaarid on sarnased igal aastal, tasub märksõnu tähele panna: harmoonia, hea liikuvus, parim udar grupis (detailne udara üksiktunnuste analüüs, nagu tugev eesudara kinnitus, keskside, nisade asetus jne), hea laudja nurk, hea liikuvus, hea piimatüüp, avatud ribid jms.

Kohtunik kiitis Eesti lehmade head kvaliteeti ning avaldas arvamust, et näitusel olnud lehmad on iga farmi uhkus. Samas pani ta tähele, et lehmade udarad olid liiga täis, ning tihti mainis ta, et lehmad on liiga suured. Taolisi kommnetaare pole enne näitusel kuuldud. Ka üllatus ta punaste lehmade üle, märkides, et ta ei ole kunagi enne näinud nii ilusaid punaseid lehmi. Kohtunik hindas üldist näituse taset väga kõrgeks, eriti klasside võitjad lehmad on sellised, kes võiksid julgelt ka Euroopa näitustel osaleda. Eesti Põllumajandusmuuseumi ajaloolist areeni pidas kohtunik vahvaks võistluspaigaks. Võitja EPK lehma kohta ütles ta alagruppi kommenteerides, et see lehm on väga-väga (5x) ilus lehm. Ürituse käigus vaadeldi lisaks lehmade liikumisele-käitumisele ka lehmade esitlejate oskusi oma hoolealustega toime tulla. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit on juba mitmel aastal parimaid auhinnanud. Parimad selgitas välja ETKÜ areenil tegutsenud aretusspetsialistidest koosnev žürii.

Parimaks naisesitlejaks tunnistati Tiina Rodim Tartu Agro AS Rahinge farmist ja meeste seas võitis Taavi Lukats, kes esitles Kaska-Luiga OÜ ja Hurmi Agro OÜ lehmi.

Mõlemaid premeeriti ETLLi ja ETKÜ auhindadega ning paljud sponsorid tänasid lisaks oma meenetega.

(A. Tänavots) Foto 2. EPK noorte lehmade finaal

(A. Tänavots) 9

Tõuloomakasvatus

Vissikandidaadid võistlesid kolmes vanuserühmas.

Holsteinide võitjaks kuulutas kohtunik Põlva Agro OÜ Mara. Ta on neli korda poeginud lehm, kelle isa Phantasy ja emaisa Berlingo on mõlemad Hollandi päritolu. Mara on väga produktiivne lehm, kes teisel laktatsioonil lüpsis 12 832 kg piima ning piima kuivaine sisaldus oli väga suur, rasva 4,40% ja valku 3,71%. Sellel laktatsioonil oli tema suurim päevalüps teisel lüpsikuul (08.05) 49,9 kg.

Marat esitles Kadri Treffner, kelle ka esitlejana žürii ära märkis.

Eesti punase tõu kaunimaks lehmaks valis kohtunik Tartu Agro AS Rahinge farmi lehma Maroola, kes osales ka eelmisel aastal, saavutades esmapoeginud lehmade klassis kolmanda koha. Maroola on 3,5-aastane noor lehm, kelle isa on saksa päritolu pull Madorty-Red ning emaisa taani pull Facet. Esimesel laktatsioonil lüpsis Maroola 9666 kg piima. Suur on piimatoodang ka praegu, kõigil kuuel lüpsikuul on Maroola lüpsnud üle 40 kg päevas (suurim 46,3 kg). Maroolaga jalutas võiduni parim naisesitleja Tiina Rodim.

Reservissideks kuulutati mõlemas tõus esmapoeginud Rahinge farmi lehmad, holsteini tõu Basi ja punase tõu

3-19

Foto 3. Vasakult EPK Viss Maroola, Tartu Agro AS, ja EHF Viss Mara, Põlva Agro OÜ (T. Bulitko)

Fioola. Basi on 2,5-aastane. Suurim päevalüps oli tal neljandal kontrollpäeval (18.06), 51,9 kg. Pea kolmeaastane Fioola poegis esimest korda 12.12.18. Suurima kontrollpäeva toodangu saavutas ta kuuendal kuul (21.05), 43,6 kg.

Tabel 1. Protokoll EESTI HOLSTEINI TÕUG ESMAPOEGINUD LEHMAD 1.

Basi EE 18803679 Basudan-ET x Toystory-ET 2.

Everin EE 19163826 Basudan-ET x Westein 3.

Liisa EE 19155746 Basudan-ET x Horizon-ET NOORED LEHMAD 1.

Konsita-Red EE 17970099 Kontrol-Red-ET x Rubert-Red 2.

Kompu EE 17569262 Remur x Monitor 3.

Daisy EE 18490404 Danillo x Armstead-ET TÄISKASVANUD LEHMAD 1.

Mara EE 15881038 Phantasy x Berlingo 2.

Pärja-Red EE 12355488 Kanzler-Red x Kodel-Red-ET 3.

Tilleriin EE 16646421 David-ET x Jerudo-Red-ET EHF VISS: MARA EE 15881038 Põlva Agro OÜ EHF RESERVVISS: BASI EE 18803679 Tartu Agro AS Rahinge EESTI PUNANE TÕUG ESMAPOEGINUD LEHMAD 1.

Fioola EE 18773231 Fimbe x Tableau-Red 2.

Peeso EE 19236025 Mydream-Red x Joel 3.

Mustik EE 18172935 Zubelino-Red x Cigar NOORED LEHMAD 1.

Maroola EE 17970761 Madorty-Red x Facet 2.

Aila EE 18751987 Davil x Ludomar 3.

Miroola EE 17971041 Madorty-Red x Licht TÄISKASVANUD LEHMAD 1.

Liisu EE 16135536 Cigar x Prontos 2.

Juua-Red EE 17255189 Davant x Kodel-Red-ET 3.

Pääsu EE 16853393 Emdaru-Red-ET x Joel EPK VISS: MAROOLA EE 17970761 Tartu Agro AS Rahinge EPK RESERVVISS: FIOOLA EE 18773231 Tartu Agro AS Rahinge 10

Tartu Agro AS R Kaska-Luiga OÜ Krootuse Agro AS Tartu Agro AS R Krootuse Agro AS Tartu Agro AS R Põlva Agro OÜ Tartu Agro AS R Tartu Agro AS R

Tartu Agro AS R Kõpu PM OÜ Kõpu PM OÜ Tartu Agro AS R Sadala Piim OÜ Tartu Agro AS R Kaska-Luiga OÜ Tammsaare OÜ Kõpu PM OÜ

3-19

Tõuloomakasvatus

Ei ole just tavaline, et vanemate lehmade klassis võistlevad viienda ja enama laktatsiooni lehmad. Vanim lehm näitusel oli seekord Rahinge farmi tiitlitega pärjatud staažikas Pärja-Red, kes tänavugi saavutas täiskasvanud lehmade klassis teise koha. Vanimat lehma autasustas Anu Ait OÜ.

Meeleolukas päev lõppes muuseumi küünis väga hea söögi (Toidutorn AS), lustaka muusika ja tantsuga (lõõtspillipoisid Asso ja Martin) ning osalejate tänamisega.

Päeva krooniks oli võitjate traditsiooniline tordilõikamine. Üritus sujus hästi, mille muutis veel mõnusamaks suurepärane suveilm (+20 kraadi). Suur tänu kõikidele suure

vaeva nägijatele loomaomanikele, ETKÜ korraldusmeeskonnale, põllumajandusmuuseumile ning üritust toetanud sponsoritele: DeLaval AS, Anu Ait OÜ, Teknest OÜ, Scandagra Eesti AS, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Põllumajandus-Kaubanduskoda, E-Piim OÜ, Valio Eesti AS, Raka Kogumiskeskus, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Rotaks, Baltic Agro AS, Rakvere Lihakombinaat ja Veskimeister OÜ, uustulnukana sponsoreerinud Progrupp Invest OÜ ning välissponsorid VikingGenetics ja Swissgenetics.

Osales 70 lehma (EHF 39, EPK 31), 19 loomaomanikku.

Eesti punasel tõul 305 päeva toodangu uus rekord Pm-mag Tõnu Põlluäär ETKÜ juhatuse liige Viimastel aastatel on tavapärane, et üsna tihti teatatakse seni kehtinud toodangurekordi ületamisest, tavaliselt küll EHFi tõus. Taas on põhjust rõõmu tunda ka eesti punase tõu aretajatel, sest EPK lehmade 305 päeva toodangurekord purunes. Siiani oli rekordiomanik Kõljala POÜ lehm Miilas EE 8981073 neljandal laktatsioonil, kelle rekord püsis 2013. a septembrist – 18 189 kg.

Nüüd on rekordiomanik Tartu Agro AS Rahinge farmi lehm MARELLE EE 15660923. Neljandal laktatsioonil lüpsis ta 18 290 kg piima, mis on senisest rekordist 101 kg enam. Küll on tagasihoidlik piima rasvasisaldus (3,25%), kuid seda tuleb ette tihti miksersöötmise tehnoloogiat kasutades. Piima valgusisaldus oli 3,21%. Rekordlehma isa on Saksamaa punasekirju holsteini pull Maximo-Red ja emaisa Taani pull David. Ka Marelle ema oli suure piimaanniga. Tema parimaks laktatsioonitoodanguks 305 p arvestuses jäi neljandal laktatsioonil 12 706 kg piima.

Marelle poegis neljandat korda 16.10.18 ja kõikide laktatsioonide piimatoodangud on olnud väga suured (1. laktatsioon 12 032 kg, 2. 15 842 kg ja 3. 16 129 kg.).

Marellel on igal kontrollpäeval stabiilne lüps. Eluea päevatoodang on 30,6 kg piima, mis on igati tugev tulemus. Nii on Marelle oma elu jooksul lüpsnud 66 207 kg piima ning piimarasva- ja valgukogus on kokku 4522 kg.

Ajal, mil räägime üha enam piima kuivaine sisaldusest, on sellel oluline info.

Sigivusega pole rekordlehmal probleeme olnud, ta on igal aastal tiinestunud esimesest või teisest seemendusest.

Taoline probleemivaba lehm, kes annab häid toodanguid mitmete laktatsioonide vältel, on farmerile igati tulutoov ning selliseid lehmi ihkab oma karja kindlasti iga piimatootja.

Tartu Agro AS on tippkari, kelle lehmad lüpsavad väga suuri toodanguid. 2018. a oli kogu karja keskmine väljalüps lehma kohta 12 117 kg (EPK 11 204 kg, EHF 12 552 kg), mis on 500 jõudluskontrollis oleva piimatootja hulgas kuues tulemus. Sel aastal on piimatoodang 59 kg plussis ja liikumas 12 200 kg graafikus. Tartu Agro karjas on 1300 lehma, kellest 29% on EPK tõugu. Asutuse juht Aavo Mölder on pikaajaline ETKÜ nõukogu juht, sellest aastast aseesimees. Palju õnne Tartu Agro, eriti aga Rahinge farmi karjaaretajatele rekordi püstitamise puhul, ja jõudu edaspidiseks!

S E A D Djuroki kultide viljakus ja järglaste suremus on väiksem kui pjeträäni kultide kasutamisel M. L. M. Pedersen1, I. H. Velander1, M. B. F. Nielsen1, N. Lundeheim2, B. Nielsen1 1 Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu, 2 Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool Transl. Anim. Sci. 2019.XX:XX-XX doi: 10.1093/tas/txz036

pesakonna suunas paljude aretusprogrammide osa. Emise geneetilise mõju arvesse võtmise tulemusena on põrsaste arv pesakonnas suurenenud märkimisväärselt. Samas on kuldi mõju pesakonna suurusele pälvinud vähem tähelepanu, ehkki see mõjutab nii sündinud kui ka võõrutatud põrsaste arvu. Tulemused näitavad, et 10% tippkultide ja 10% kehvemate kultide pesakonna suurused erinevad Seakasvatuses on tootmise suurendamisel võtmetähtsukahe põrsa võrra. Uuringud viitavad, et kult võib mõjutasega võõrutatud põrsaste arv ja seetõttu on valik suurema 11

Tõuloomakasvatus

3-19

Foto 1. Pjeträäni kultide kasutamisel on emiste pesakonnad Foto 2. Djuroki ristandpõrsad on aga elujõulisemad suuremad (A. Tänavots) (A. Tänavots)

da pesakonna suuruse geneetilist varieeruvust 2–5%.

Samas on djuroki ja pjeträäni kultide mõju pesakonna näitajatele imetamisperioodi kestel vähe uuritud.

Uuringus kasutati 87 puhtatõulise djuroki (DanBred) ja 68 pjeträäni (saksa pjeträäni liin) kultide andmeid, kellelt saadi vastavalt 1823 ja 1705 ristandpesakonda kahes karjas. Kõik emised olid DanBred landrassi ja jorkširi F1 ristandid. Praktilistel põhjustel jäeti analüüsist välja emiste esimesed pesakonnad ja seetõttu varieerusid pesakonnanumbrid 2-st kuni 7-ni. Kulditõud valiti emiste seemendamiseks juhusliku valiku teel. Mitmed emised olid uuringus rohkem kui ühe pesakonnaga, ühe pesakonnaga oli esindatud 53, kahega 24, kolmega 15 ja neljaga 8% emistest. Kõik 57 977 sündinud põrsast tähistati kohe pärast sündi mõlemas kõrvas asuva kõrvamärgiga. Pärast põrsaste märgistamist pesakonna suurused võrdsustati nii, et iga emis imetas 13 või 14 põrsast. Kõik pesakonna suuruse andmed registreeriti iga põrsa bioloogilise ema kohta 5. ja 21. päeval, samas ammemise kohta informatsiooni ei kogutud. Kõik surnud põrsad registreeriti 21-päevase imetamisperioodi kestel ja seostati bioloogilise emaga ning seega ka põrsaste isaga.

Nii djuroki kui ka pjeträäni tõugu kultide poegimismäär (poeginud emiste arv/paaritatud emiste arv) oli kõrge (92%) põhjusel, et analüüsi ei kaasatud esimese pesakonnaga emiseid. Poegimismäära seostatakse eelkõige emise tõuga, kus erinevatel tõugudel on see erinev. Samas avaldab sellele tunnusele mõningast mõju ka tõusisene kuldi valik.

Uurimus näitas, et pjeträäni kultide spermaga seemendamisel olid emised viljakamad kui djuroki kultide kasutamisel. See viitab asjaolule, et pjeträäni kultide spermal on kõrgem viljastamisvõime kui djuroki kultide omal.

Selle põhjuseks võib olla see, et djuroki spermal võib esineda rohkem kvaliteediprobleeme. Pjeträäni kuldi kasutamisel oli sündinud põrsaste arv pesakonnas oluliselt suurem (18,7) kui djuroki kultidel (18,2). Samas ei tähendanud pjeträäni kultide suurem sündinud põrsaste arv (18,7) suuremat pesakonda viiendal poegimisjärgsel päeval (14,8), võrreldes djurokiga (vastavalt 18,2 ja 15,2). Pjeträäni kultidega saadud keskmine pesakonna suurus (14,5) jäi djuroki (14,9) omast väiksemaks ka 21. võõrutusjärgsel päeval. Samas märgivad autorid, et sõltumata kasutatud kulditõust, mõjutas eeltoodud tunnuseid oluliselt ka farm, kus põrsad sündisid.

Joonis 1. Pjeträäni ja djuroki kultide keskmine pesakonna Joonis 2. Pjeträäni ja djuroki kultide põrsaste keskmine suurus 20 päeva jooksul pärast sündi elulemus vastavalt sündinud põrsaste arvule 12

3-19

Tõuloomakasvatus

Eelnevast lähtuvalt oli põrsaste suremus 5. ja 21. sünnijärgseks päevaks suurem samuti pjeträäni kultide järglastel. Ka selle tunnuse puhul osutus oluliseks karja mõju, kusjuures ühes karjas surid pjeträäni pesakondade põrsad keskmiselt varem (3,2 päeva), kui djuroki omad (3,9 päeva). Teises farmis leiti aga vastupidine muster, kus djuroki pesakonna põrsad surid varem (4,2 päeva) võrreldes pjeträäni omadega (4,6 päeva). Kõrgeim suremus oli farmis A, kus see langes djuroki kasutamisel 23,6-lt 19,1%-ni võrreldes pjeträäniga. Samas teises, madalama suremusega farmis vähenes suremus 1,9% (19,5 kuni 17,6%). Autorid leidsid, et imetusperioodi kestel oli põrsaste suremus kõige suurem esimesel päeval pärast poegimist, kusjuures pjeträäni kultide põrsaste suremus oli suurem kui djuroki omadel (joonis 1). Seega järeldati, et djuroki ristandpõrsad on juba sündides palju robustsemad ja elujõulisemad kui pjeträäni järglased. Järgneval 19 imetamispäeval suremuse erinevus pjeträäni ja djuroki pesakondades kadus.

Seega järeldasid autorid, et kuldi tõu valikul on otsene mõju põrsaste suremusele. Seda eriti karjades, kus see näitaja on kõrge ning ka suremuse erinevus pjeträäni ja djuroki pesakondades oli suurim ning seetõttu tuleks eelistada seal djuroki kulte.

Väiksem suremus djuroki pesakondades peegeldus ka nende kõrgemas elulemuse tasemes, mis vähenes lineaarselt sündinud põrsaste arvu suurenemisega 12-lt 26-ni.

Djuroki kultide põrsaste elulemuse tase oli umbes 3% kõrgem, kui pjeträäni pesakondades. Pjeträäni kultide põrsaste elulemus väikestes, 14 sündinud põrsaga pesakondades oli 85%, samal ajal kui djurokitel oli see 88%.

Suurtes, 24 sündinud põrsaga pesakondades oli pjeträäni

ja djuroki põrsaste elulemus aga vastavalt 73 ja 76%.

Ehkki pjeträäni kulte kasutades saadi suuremad pesakonnad sünnil ja seetõttu võis nende elulemus olla ka madalam, kuid siiski leidsid autorid, et pjeträäni kultide järglaste madalam elulemuse tase võrreldes djuroki omadega ei ole mõjutatud sündinud põrsaste arvust.

Madalam suremuse määr on tootmiskarjades tähtis, kuna see suurendab tootlikkust ja parandab sigade heaolu.

Erinevused kahe tõu kultide järglaste suremuses näitasid, et tõud võivad üksteisest erineda ja tõugude valik võib olla hea vahend sigade heaolu parandamiseks.

Pesakonna suuruse hajuvus oli suurim sündinud põrsaste arvul 12,50, mis vähenes viiendaks päevaks 10,18-ni ja 21. päevaks 10,13-ni. Autorid põhjendasid dispersiooni alanemist keskmise pesakonna suuruse vähenemisega imetamisperioodi kestel. Ka kuldi mõju puhul leiti suurim hajuvus sündinud põrsaste arvule (0,66), mis moodustas 5,3% kogudispersioonist. Imetamisperioodi kestel vähenes kuldi mõju rohkem kui kogudispersioonid ja 21. päevaks moodustas kuldi mõju 3,8% pesakonna suuruse kogudispersioonist. Sama perioodi kestel suurenes aga pesakonnagrupi mõju 0,2%-lt kuni 1,4%. Samas oli poegimisgrupi mõju väike võrreldes jääkdispersiooniga, mis moodustas suurema osa pesakonna suurust mõjutavast keskkonnadispersioonist.

Sündinud põrsaste hajuvus kultide vahel oli suurem djurokitel (1,11) ja madalam pjeträänil (0,10). Pjeträäni kultide erinevusest tingitud mõju sündinud põrsaste arvule oli väike, samas kui djuroki kultide vaheline erinevus oli palju suurem. Pärast sündi vähenes dispersioonide erinevus pjeträän ja djuroki kultide vahel.

Refereerinud pm-dr Alo Tänavots

L A M B A D 24. lambapäev Kurgjal Rein Mirka ETLA juhatuse liige C. R. Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal toimus 3. augustil järjekordne üle-eestiline lambapäev. Seekordne üritus oli juba kahekümne neljas. Järgmisel aastal toimub seega juubelilaadne, kahekümne viies kokkusaamine ja ikka augustikuu esimesel laupäeval. Lambapäeva eesmärgiks on olnud kokku tuua lambakasvatusega tegelevad ettevõtjad ja eraisikutest lambakasvatajad, samuti lambakasvatust toetavad ettevõtted, kes müüvad nii laudatehnikat kui ka mineraale, lakukive jms. Lambapäeva korraldajaks on juba neljandat aastat Eesti Tõulammaste Aretusühing (ETLA ), kes on oma tegevuse eesmärgiks seadnud peale tõuaretuse ka lambakasvatuse populariseerimise.

ETLA on kasvanud Eesti kõige suuremaks aretusorganisatsiooniks eesti valgepealise (EV) ja eesti tumedapealise (ET) lambatõu jõudluskontrolli tegevate farmide arvu

poolest. Ühtlasi on see traditsiooniks saanud lambaüritus ka ainukene Eestis, kus esitletakse parimaid eesti valgepealist ja eesti tumedapealist lambatõugu uttesid ja jäärasid ning valitakse välja kauneim EV ja ET utt. Sellised konkursid on väga vajalikud tõulammaste propageerimiseks, külaliste harimiseks ja koolitamiseks ning lambafarmide reklaamimiseks. Tihti kurdetakse, et kuhugi ei ole lambaid müüa, aga kui farmer oma loomi avalikkusele ei näita, ei teata ka sinna farmi loomi ostma minna. Karjades käies on näha palju ilusaid lambaid, keda tasuks näidata, kuid loomade jõudmine konkursile sõltub nende peremehest. Näitusele on raske loomi saada, vaatamata sellele, et loomade transport Kurgjale ja koju tagasi kompenseeritakse.

Ka seekordsele üritusele ootasime kõiki ETLA liikmeid, lamba- ja kitsekasvatusega tegelevaid ettevõtjaid ning lihtsalt huvilisi.

Väga suur rõõm oli lambapäeval kohtuda Sirje Jalakasega Maaeluministeeriumist ja Anu Ait juhataja Anu 13

Tõuloomakasvatus

3-19

Foto 1. Kehamassi ennustamine 14

baid tapma rongaparved. Ronk on tark ja ettevaatlik lind ning teda tõrjuda on äärmiselt raske. Ühel põllul õnnestus kokku lugeda korraga 52 ronka ühe tapetud lamba juures.

Kaarnaparvede, ilveste ja rebaste tõrjeks on karjakaitsekoerad head abilised. Üritused Kurgjal algasid kell 11. Pärast ava- ja tervituskõnesid võttis päeva juhtimise üle Liis Lääts, kes on tubli päevajuht olnud ka eelnevatel aastatel. Toimus laste joonistusvõistlus. Oma tööd alustas lammaste hindamise komisjon, et valida 2019. aasta kaunim eesti valgepealine ja eesti tumedapealaine utt. Komisjon oli sellel aastal neljaliikmeline. Komisjoni kuulusid emeriitprofessor Olev Saveli, professor Haldja Viinalass, Peep Piirsalu ja Ragnar Leming maaülikoolist.

Kui eelnevatel aastatel on lambaid hinnatud 10 palli süsteemis (10, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1) ehk maksimum oleks 40 hindepunkti, siis sellel aastal oli teistmoodi. Nimelt anti lambale kohapunkt, st esikohale tulnud lammas saab ühe punkti, II koha lammas 2 punkti jne. Mida vähem punkte lambale anti, seda kõrgema koha utt sai. Konkursi lõpptulemused osutusid järgmiseks.

I Rein Mirka, Wasala OÜ, Tartumaa II Rein Mirka, Wasala OÜ, Tartumaa III Imme Neare, Uuepõllu talu, Raplamaa

3210802 4250449 4749721

kt Pu n

Loo numma ber

Om anik

Koh

t

Tabel 1. Eesti valgepealine lambatõug

4 8 12

(R. Mirka) Foto 2. Kontrollkaalumine

4661528 4661658

6 9

3843086 4189480 3877951

12 14 19

kt Pu n

I Janika Mirka, FIE, Tartumaa II Janika Mirka, FIE, Tartumaa III Lilien Veske, Suur-Närska talu, Viljandimaa IV Tõrvaaugu Mahe Talu, Pärnumaa V Tõrvaaugu Mahe Talu, Pärnumaa

Loo m num a ber

Om anik

t

Tabel 2. Eesti tumedapealine lambatõug

Koh

Hellenurmega. Juba kolmandat aastat järjest oli külla kutsutud Kihnu Maalambakasvatajate Selts, kes saaks esitleda kihnu maalammast. Kihnu maalammastega oli kohal Anneli Ärmpalu-Idvand firmast OÜ Tõhela Loomaarst, mis asub Pärnumaal. Oma hoolealustega, idafriisi piimalammastega oli Raplamaalt kohal Männiku Talu (Männiku Piimalambad OÜ) rahvas, kes tõulammaste tutvustamise kõrvalt pakkusid ka lambapiimast valmistatud tooteid, nagu juustud, praejuustud, jogurtid ja muidugi ülimaitsvat lambapiimast tehtud jäätis. Männiku Piimalambad on ETLA liige ja valminud on piimalammaste aretusprogramm, mis ootab veel Veterinaar- ja Toiduameti heakskiitu.

Väga huvitavate lontis kõrvadega buuri (Boer) kitsedega oli sellel aastal külaliseks Raivo Raspel Willika farmist. Kui tavaliselt peetakse kitsi piima saamise eesmärgil, siis eespool nimetatud kitsetõugu kasvatatakse kitseliha tootmiseks. Tegemist on siis lihakitsedega. Saime teada, et Raivo Raspel on asutanud ka Eesti Tõukitsede Aretusühingu ja ta teeb oma veokiga loomade transporti nii Eestis kui ka Euroopas. Loomaveoautoga oli võimalik kohapeal tutvuda.

Viimastel aastatel on Kurgjal kohal olnud puhtatõulised loomad, olgu siis kas kitsed või lambad. Aga on veel vaja teha palju tööd, et väikemäletsejate kasvatajatele selgeks teha, et majandulikult on kasulik kasvatada puhtatõulisi loomi ja ristata tuleks ainult lihatallede saamiseks või muulade tootmiseks.

ETLA liikmetest tulid loomadega kaunima ute konkursile Rein Mirka Wasala OÜst ja Imme Neare Raplamaalt eesti valgepealiste lammastega ning Lilien Veske, Anette Kuusik ja Janika Mirka eesti tumedapealiste lammastega.

Lisaks tutvustas Wasala OÜ parandajatõugusid: norra valget lammast, tekseli ja oksforddauni lambatõuge.

Lilien Veske tutvustas eesti tumedapealisi jäärtallesid, kelle isaks on saksa mustapealine jäär. Kahjuks loobusid päev enne konkurssi teadmata põhjustel OÜ Hilika ja Hillar Kalda oma loomade esitlemisest.

Imme Neare esitles tänapäeval lambakasvatuses väga oluliseks saanud karjakaitsekoeri. Esindatud oli noore emase kaukaasia lambakoera ja slovakkia tšuvatsi kaks kutsikat. Karjakaitsekoerte vajadus lamba- ja kitsekasvatajate hulgas on Eestis tõusutrendis, sest kõikidele teadaolevale hundiprobleemile on lisandunud šaakalid, kes loomi murravad. Tartumaal on sellel aastal asunud lam-

(R. Mirka)

3-19

Foto 3. Lambapügamine

Tõuloomakasvatus

(R. Mirka) Foto 4. Villakoti viskamine

Utekonkursil osalejad said kõik auhinnad ja esikolmik lisaks kohakarikad. Kõik konkursist osavõtnud lambad said rosetid. Auhindadeks panid välja Anu Ait OÜ ja Veskimeister OÜ mineraalkausid. Uus sponsor oli sellel aastal Rotaks OÜ. Selle firma maitsvad lihatooted nii sea- kui ka lambalihast on tuttavad juba paljudele, kuid auhindadeks toodud kvaliteetsed koeratoidud olid paljudele uudiseks. Rotaksi lihapood ning kassi- ja koerasöödad on müügil Tartu lähedal Vasula külas asuvas kaupluses.

Laste joonistusvõistluse selle aasta teema oli „Minu kodu on maal“. Kokku laekus 12 kunstiteost lastelt ja natuke suurematelt inimestelt, kes enda sees veel lapse ära tunnevad. Tulemused olid väga põnevad ning igas töös oli midagi, mis vääris äramärkimist. Parima pildi selgitasid välja lambapäevast osavõtjad ja külastajad. Hääletuse tulemusena osutus võitjaks 16-aastane Mariann. Kõiki suuri ja väikesi lapsi, kes joonistusvõistlusest osa võtsid, premeeriti magusate auhindadega.

Kogu päeva vältel sai õnne proovida lamba kehamassi ennustamisel. Reeglid olid sellised, et iga panus maksis 1 euro ja võitja ehk täpseima kehamassi ennustaja saab kogu raha endale. Lamba kehamassi ennustusvõistlust korraldas Aivar Veske Suur-Närska talust. Loom, kelle massi püüti ära arvata, oli kihnu maalamba jäär Anneli Ärmpalu-Idvandi lambakarjast. Ennustajaid oli 30, täpse kehamassi, 17,5 kg, arvas ära Heino Perolainen ja sai auhinnaks 30 eurot.

Sportlike mängude kavas oli villakoti viskamine, kus võistleja pidi villakoti teistest kaugemale heitma. Igal ühel oli kolm katset. Meestest võitis Jan Tapver, naistest Liis Lääts ja lastest Laura-Adele (perenimi jäi küsimata).

Auhinnad oli välja pannud ETLA. Sellistel üritustel on rahvale kõige huvitavam olnud ikka lamba pügamisvõistlus. Sellel aastal jäi, vaatamata läbi aegade suurimatele auhinnatasudele, võistlus ära, sest potentsiaalsetel võistlejatel olid mittetulemiseks erinevad põhjused, kellel oli ämma juubel, kes oli välismaal pügamas. Seetõttu tehti näidispügamine, kus pügaja Mehis Tamsalu selgitas rahvale pügamisvõtteid, jagas siis pügamisalaseid nüansse ja andis nõu, kuidas lammastega paremini pügamise ajal toime tulla. Pügati esimest korda piimalamba tallesid, kes oma välimuselt ei ole kõige sobiva-

(R. Mirka)

mad pügamisvõistluse jaoks. Piimalamba talled tõi pügamiseks Kaisa Tähe Männiku Piimalamba farmist. Samuti rääkis Mehis Tamsalu, kuidas käib pügamine lammaste maailmameistrivõistlustel ja millised lambaid võistlustele tuuakse. Mehis Tamsalu on käinud pügamise maailmameistrivõistlustel Uus-Meremaal, Inglismaal ja sellel aastal Prantsusmaal.

Raudadega pügamise kunsti näitas Anneli ÄrmpaluIdvand, kes pügas kihnu maalammast. Ka tema selgitas huvilistele töövõtteid.

Kogu päeva vältel tutvustati aretatavaid lambatõuge ja nende parandajatõugusid. Mitmed farmerid said teha kokkuleppeid lammaste müügiks. Kurgja talumuuseum korraldas lastele ja ka täiskasvanutele käelisi tegevusi. Hommikust õhtuni oli võimalik degusteerida ja kaasa osta lambapiima- ja lambalihatooteid (sink, vorstid). Oli võimalik näha ja osta lambanahku, lambavillast käsitöökaupu ning muud omatoodangut.

Päev lõppes ühise õhtusöögiga muuseumi söögikohas.

Suur tänu Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule ja muuseumirahvale ürituse korraldamisele kaasaaitamise eest. Täname lammaste hindajaid, osalejaid, sõpru, kes külla tulid, külastajaid. Eriline tänu koostööpartneritele ja sponsoritele, kes auhindadega toetasid.

Foto 5. Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi väljapanek (O. Saveli)

15

Tõuloomakasvatus

3-19

H O B U S E D XXV eesti raskeveohobuste päev Vitsikul Krista Sepp EHSi tegevdirektor 10. augustil said eesti raskeveohobuse kasvatajad kokku aasta suursündmusel – XXV eesti raskeveohobuste päeval. Juubelisündmus korraldati meie kõige suuremas eesti raskeveohobuse kasvanduses Vitsikul Ida-Virumaal, kus Andres Suppil on sirgumas 130-pealine eesti raskeveohobuste kari. Esimene eesti raskeveohobuste päev toimus 1995. aastal Kaiu Mõisas Raplamaal. Sellest ajast alates on tõupäevad olnud erinevates kohtades üle Eesti.

Seda emotsionaalsem oli Vitsikul EHSi auliikme Milvi Kapstase tervitus päeva avamisel, kus ta rõõmustas selle üle, et tal on võimalus olnud käia kõigil eesti raskeveohobuste päevadel. Aretajaid tervitasid ETLLi president Olev Saveli ja EHSi eesti raskeveohobusekasvatajate haruseltsi juhataja Enn Rand. Hindamiskomisjoni tööd juhatas Andres Kallaste, komisjoni kuulusid Olev Saveli ja Rene Tarum.

Tõupäeva eesmärk on hinnata ja hindamistulemusi arvestades teha ettepanekuid täkkude tunnustamiseks. Sa-

ma vajalik on aretajal hindamistulemuste alusel otsustada, kas mära jääb endale põhikarja või läheb müüki. Eesti raskeveo tõugu hobuseid on tõuraamatus 373. Populatsioon on väike. Seda enam tuleb analüüsida jõudluskontrolli tulemusi ja kaaluda erinevaid võimalusi. Hea võimalus tõu genofondi laiendamiseks on 2018. aastal vastu võetud eesti raskeveohobuste aretusprogramm koos eriprogrammiga. Eriprogrammi raames on lubatud teatud tingimustel kasutada rootsi ardenni hobuseid eesti raskeveotõu aretuses. Vitsikul olid hindamiskomisjoni ees täkk Dexter Lasna talust, omanik Liina Lasn, märadest oli aretajate ees Nanja Sahkre-Weski talust, omanik Anu Reigo. Rootsi hobuste, sh ardennide andmebaasiga saab tutvuda aadressil www.blabasen.se.

Konkursse oli kokku kuus. Nelja- kuni kuueaastaste hobuste arvestuses oli konkurentsitult parim (rohkem osalejaid ei olnud) täkk Kallis 2229 ER, aretaja Kersti Känd, omanik Krista Sepp. Kolmeaastaste täkkude arvestuses võitis täkk Vekster 2235 ER, aretaja Andres Supp ja omanik OÜ Farmimamma. Kaheaastaste eesti raskeveo tõugu täkkude ringis oli kõige rohkem noori hobuseid, kaks

Foto 1. Parim kaheaastane eesti raskeveo täkk Vegant, esiles Foto 3. Renee Razumov ja rootsi ardenni täkk Dexter Tiina Moldau, aretaja ja omanik Andres Supp (O. Saveli) (O. Saveli)

Foto 2. ETLLi auhinna kätteandmine 16

(K. Sepp) Foto 4. Rootsi ardenni mära Nanja ja Sigrid Luige

(O. Saveli)

3-19

Andres Suppi hobusekasvandusest ja üks Lasna Talust Pärnumaalt. Parimaks tunnistas hindamiskomisjon täku Vegant, kes on täku Vagabond 2192 ER järglane.

Kahe- kuni kuueaastaste märade ringis auhinnati karikaga Andres Suppi Hesta, isa Heartland 2199 ER. Kolmeaastastest märadest oli ringis neli hobust, karikas anti üle Tartumaalt näitusele toodud mära Varna esitlejale Sigrid Luigele. Varna on samuti Vagabondi järglane, aretaja on Andres Supp ning omanikud Jüri ja Helena Käosaar. Pari-

Tõuloomakasvatus

maks eesti raskeveo tõugu märaks tunnistati kaheaastane Vista, pärineb samuti Vagabondist ja kuulub Andres Suppile.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu auhinna andis liidu president Olev Saveli üle Andres Suppile. Eesti raskeveohobustega ratsutamisega avati ja esinemisega lõpetati seekordne tõupäev, ettevalmistuse ja esitluse tegid Alisa Pahka ja Tatjana Karpova. Tänusõnad Andres Suppile ja tema abilistele tõupäeva korralduse eest.

Parimad tori tõugu noorhobused – Pronton, Caplan, Arabella ja Quatro Krista Sepp EHSi tegevdirektor Tori tõugu noorhobuste konkursid toimuvad traditsiooniliselt Tori Hobusekasvanduses. Sellelgi aastal tuldi kokku 20. augustil, et välja selgitada parimad 2016. ja 2017. aastal sündinud noortäkud ja -märad. Päeva avamisel soovisid tori hobusekasvatajatele edu Tori vallavanem Lauri Luur, SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merli Sild ning Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president EMÜ emeriitprofessor Olev Saveli. Hindamiskomisjoni töös osalesid Andres Vaan, Mirje Särev, Ester Ader, Ülar Raudsepp ja Olev Saveli.

Tori hobuste tõuraamatu kannete ajalugu ulatub aastasse 1921, seega saab Eesti Hobusekasvatajate Selts peagi tähistada tõuraamatu 100. aastapäeva. Tõuraamatus on kaks osa, universaalsuuna osa TA ja aretussuuna osa TB. Hobused on osadesse jagatud põlvnemisandmete alusel 2008. aastal, kui ohustatud tõugu looma põlvnemisel hakkas kehtima nõue, et isa ja ema peavad olema samast tõust. Ajalooline aretuseesmärk on olnud universaalne tori hobune, kes vastaks turu nõudlusele, oleks väga hea tõutüübiga ning hea jõudlusega, hea liikumisega ja heade seesmiste omadustega ratsa- või rakendihobuseks.

Jõudluskontroll, sealhulgas noorhobuste esitlused, annavad aretajatele võimaluse aretustööd võrrelda teistega ja teha seejärel valikuotsuseid.

Kaheaastased noorhobused olid esmakordselt hindamiskomisjoni ees. Konkurss viidi läbi eraldi tõuraamatu TA-osa universaalsuuna ja TB-osa aretussuuna tori hobustele. Kaheaastastest täkkudest tunnistati tori tõu parimaks noortäkuks (TA) Pronton, isa Portugal 13 791 T, aretaja ja omanik Andres Kallaste. Prontonil hinnati väga heaks tema tüüp, kehaehitus, samm, traav, galopp, hüpe ja üldmulje. Universaalsuunas järgnesid esikolmikus hindamistulemusi arvestades täkud Fiksus, isa Fantoom 13 643 T, aretaja ja omanik Kaja Väärsi, ja Virk-Viksur, isa Viks 13 801 T, aretaja ja omanik Maie Kukk.

Maie Kuke aretatud täkk Virk-Viksur ja Pärivere Talli Proton tegid vabahüpped 8 punktile, mis annab omakorda tunnustuse tori hobusele kui universaalsele hobusele.

Hindamiskomisjonile sai esitada ka vanemaid täkke, keda soovitakse aretuses kasutada. Seekord hinnati I auhinnaga tõuraamatu universaalsuuna täkk Viksus, isa Viks 13 801 T, aretaja Rein Haggi ja omanik Kristjan Haggi. Aretussuunas tunnistati parimaks noortäkuks Caplan, isa Clapton 13 785 T, aretaja ja omanik Andres Kallaste. Huvitav ja suure hüppevõimega noortäkk oli ka Castro, Cumberland 13 729 T järglane, aretaja ja omanik Margit Evisalu.

Kaheaastaste märade konkurss oli osalejate poolest ühtlane, hea tüübi ja liikumisega hobused. Universaalsuuna noormärade konkursi võitis kollase värvusega Arabella, isa Argument 13 685 T, aretaja Maarika Vahter ja omanik Maie Treial. Aretussuuna arvestuses oli parim kaheaastane Quatro, raudjas mära Piira tallidest Viru-

Foto 1. Tori tõu universaalsuuna hindamiskomisjon Foto 2. Parim kaheaastane tori TA-osa täkk Pronton, aretaja ja (P.M. Seiler) omanik Andres Kallaste (K. Sepp) 17

Tõuloomakasvatus

3-19

Foto 3. Parim kaheaastane tori TA-osa mära Arabella, aretaja Foto 4. Parim kaheaastane tori TB-osa täkk Caplan, aretaja ja Maarika Vahter ja omanik Maie Treial (K. Sepp) omanik Andres Kallaste (K. Sepp)

maalt. Quatro isa on hannoveri täkk Querido 13 871 T, aretaja OÜ Raudselt ja omanik Kalmer Visnapuu. Järgnesid Heloise, isa Hadron 13 879 T, aretaja Andres Kallaste; Amella, isa Alderman 13 863 T, aretaja Peeter Nurmik ja omanik Helen Arder; Viksitar, isa Viks 13 801 T, aretaja Maie Kukk; ning väga heade jalgade ja hea hüppega Hõde, isa Hoston 13 821 T, aretaja Helina Amur, omanik Kristjan Haggi Madise Talu.

Väga hea tüübi ja kehaehitusega olid samuti kolmeaastased tori märad. Universaalsuunas hinnati kõrgemalt Ullat, isa Uhmer 13 793 T, aretaja Lilian Masing ja omanik Martin Maasikas. Aretussuuna hobuseid oli tõuraamatu TB-osast esitlusel kaks, karika võitis Q´Ester Rouge, isa Querido 13 871 T, aretaja ja omanik Liis Ira.

Tori tõugu noorhobuste konkurss näitas, et kuigi tori hobuste arvukus on vähenemas, on meil piisavalt huvitavaid, väga hea tüübiga tori hobuseid ja neid tuleks kindlasti aretuses kasutada. Seejuures on tori hobuse tõutüüp hea valikuga säilitanud oma ühtsuse ja ära tuntavuse võrreldes teiste hobusetõugudega.

Tõupäeval esinesid Tori Hobusekasvanduse hobused kadrillisõidus, neid juhendas Maila Kukk. Täname SA Eesti Maaelumuuseumid, kes esitlusväljaku ja vabahüpete ala kenasti ette valmistas ja hobused tallidesse majutas.

Hobusekasvatajatele aga soovime oma eesmärkide poole liikumist koos tori hobusega, nii nagu seda on ikka tehtud ajaloolises tõuraamatus.

Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Kõljalas Andres Kallaste EHSi aretustöö juhataja Alustuseks veidi üldisemast. Noorhobuste hindamise finaali peamiseks eesmärgiks on noortäkkude valik paaritusvõrku. Teiseks saada ülevaade tõu seisundist. Finaali tulemuste põhjal on eesti hobuse aretajatel kergem teha aretusvalikuid. Kolmandaks eesmärgiks on olnud, et kasvatajad tooksid näitusele oma parimad kolmeaastased noored märad.

Kahjuks viimastel aastatel on eesti hobuse omanikele ja huvilistele suunatud tõupäeva populaarsus vähenenud.

Korraldajana soovisime pakkuda aretajatele esitlusele tulevate noorhobuste ja esinevate hobuste kaudu avarat pilti tõuraamatu hobuste olukorrast.

Seekord toimus noorhobuste esitlus käekõrval, vabaliikumises ja vabahüpetel. Vaheajal köitis pealtvaatajate tähelepanu Tika Talli hobuse Rosemarie Tea ja Sandra Soomre esinemine koolisõidus. Sellele järgnes Kõljala Talli ja Tika Talli hobuste esinemine takistussõidus.

Jaanus Kallaste tutvustas eesti hobuse õpetamist rakendihobuseks ja esitles seejuures tunnustatud täkku Voore Tintin.

18

Aitäh Kõljala Tallile, Tika Tallile ja OÜ-le Key päeva kordaminekule kaasaaitamise eest. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu auhinna ja tänukirja andis Kõljala Talli perenaisele Kristine Järskile üle liidu president Olev Saveli.

Saarlaste osavõtt eesti hobustega 24. augustil oli sel aastal enam kui tagasihoidlik. Üks mära, Asva Aneta, pälvis esimese auhinna ja tema esitleja, noor Sonja Lember parima hobuseesitleja tiitli.

Teine kitsaskoht seostub tulevikus noortäkkude üleskasvatamisega. Täkke kastreeritakse enne teist eluaastat.

Näiteks 2017. aastal sündis 34 täkkvarssa, neist oli kastreeritud näituse ajaks juba 17. Sellise täkkude arvukuse juures on raske täita tõu aretus- ja säilitusprogrammis seatud eesmärke. Varem või hiljem peame hakkama kasvatama noortäkke vähemalt neljanda eluaastani ja nende üleskasvatust eesmärgipäraselt riigi poolt toetama. Võimalus selleks on ohustatud tõu toetuse kaudu.

Lühidalt noorhobuste konkursist ja parimatest noorhobustest. Parimaks noortäkuks tunnistati kõrb täkk Veliir, isa Veksel 823 E, sünd 2017, aretaja Arvo Sarrapik Läänemaalt. Tema mõõtmed on: turjakõrgus 146 cm, rinnaümbermõõt 182 cm ja kämblaümbermõõt 20 cm. Täkku hinnati kõrgema auhinnaga, mis tähendab, et tema hinna-

3-19

Tõuloomakasvatus

Foto 1. Saaremaad esindas Asva Anetta, Asva hobusekasvatus Foto 3. Parim kolmeaastane mära Tessera, aretaja ja omanik OÜ, parim esitleja Sonja Lember (K. Sepp) Key OÜ (K. Sepp)

tavad tunnused pälvisid vähemalt 8 punkti. Täkku iseloomustab hea eksterjöör ning väga head liikumised, vaba ja pikk samm. Veelgi paremini väljendus keha liikumine traavis, hinnang jälle 9 punkti. Välimiku hinnang: hea tõu- ja sugutüüp, keha ristkülikukujuline, pikk selg, veidi nõgus nimme, tugev, pikk ja lai laudjas, väga hea jalgade seis. Liikumised pikad, elastsed ja heas tasakaalus. Tõukomisjoni otsus oli täkk tunnustada aretusele sobivaks.

Tunnustuse said veel kaks kaheaastast täkku, Raju ja Robin-Hood. Must täkk Raju, isa Rüütel 838 E, aretaja Annika Allikmets, omanik Helle Rennik Harjumaalt.

Tema mõõtmed on 143-173-19,5. Raju on kindlasti üks parimaid viimaste aastate noortäkke. Väga hästi ettevalmistatud, soovitud tõutüübi ja kehaehitusega.

Kollase värvusega kergema tüübiga Robin-Hood, isa Reims 873 E, jäi silma väga hea tüübi ja hea koostöövaimuga. Täkk on veel arenev, turjakõrgus 142 cm. Täku aretaja on Maarika Vahter ja omanik Ann Mari Anupõld.

Hinnatud noortäkkude seas olid SA Eesti Maaelumuuseumi Rikkus ja Rukkikuld, Liina Lasna aretatud Tugev, Maarika Vahteri aretatud ja OÜ-le Probil kuuluv Rom. Tunnustuse sai ka viieaastane musta värvusega täkk Tembu, isa Tormis 882 E, aretaja Raivo Gerlein, omanik

Andreas Pernits Viljandimaalt. Tembu on vajalik tõu genofondi mitmekesisuse säilitamiseks. Ta on saadud Taru ja Lari liinide ühendamise teel. Täkk on käesoleval aastal katsetatud sõidu- ja veokatsetel.

Märade konkursi võitjaks tuli kollane kolmeaastane Tessera, aretaja OÜ Key. Tessera on täku Voore Tintin 869 E järglane. Veel olid konkursil Rael Säkki aretusest kaks mära Eliana ja Ebeele, samuti suurepärased märad, mõlemad täku Euro 767 E järglased. Saaremaa hobusekasvatajaid esindas seekord vaid Asva hobusekasvanduse mära Asva Aneta.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsil on tavaks tunnustada aasta täkku. 2019. aasta eesti tõugu täkk on Trikk 875 E. Tiitliga pärjatud täkk on sündinud 2008. aastal, isa Trevor 739 E, emaisa Tukker 703 E, aretaja Ene Kurrikoff, omanik Riin Kurrikoff. Täkk on suurepärase tüübi ja jõudluse kombinatsioon, aretuses seni veel vähe kasutatud, kuid esimesed kaheksa varssa on temastki sündinud.

Kokkuvõtvalt tuleb tunnistada, et tõu tulevik on ikka tublide aretajate kätes, vanemate kõrvale tulevad noored ning hoitud saab EHSi poolt peetava tõuraamatu järjepidevus.

Foto 2. Parima noortäku Veliir omanikud perekond Sarrapik Foto 4. Jaanus Kallaste õpetas esitlemist Voore Tintiniga, Läänemaalt (K. Sepp) omanik Key OÜ (O. Saveli)

19

Tõuloomakasvatus

3-19

T E A D U S Teabe vähesus ja referentside puudumine on takistus nii loomakasvatuse alase uurimis- kui ka õppetöö läbiviimisel Prof Haldja Viinalass Eesti Maaülikool Kõige enam on võimalik leida teavet piimaveiste kohta ja seda eelkõige tänu jõudluskontrollile, kuid usaldatavat teavet tõugude mõõtmete, aretuseks kasutatud isasloomade arvu, puhtatõuliste veiste osatähtsuse, konkreetset tõugu karja keskmise suuruse, suguküpsuse saavutamise aja, täiskasvanud aretusloomade kehamassi jne kohta leida ei ole. Lihaveiste kohta leiab samuti teavet jõudluskontrolli andmebaasist, kuid peab meeles pidama, et see vähene aretuslik teave katab u 46% lihaveistest Eestis (EPJ – 39 717 ja PRIA – 85 950 lihaveist 06.08.2019 seisuga).

PRIAs sisalduvat lihaveiste tõulist teavet uurimistöö aluseks võtta ei saa, kuna tõulisuse määrab loomaomanik ise vastavalt oma teadmistele ja arusaamadele. Lammaste, kitsede ja sigade kohta on aretusalane avalikult leitav teave enam kui tagasihoidlik, hobuste arvud leiab küll PRIAst, kuid pärast kogu andmestiku allalaadimist ja ise selle kallal töötades.

Kui me vaatame nt hobuste riiklikku statistikat (Eesti Statistika, https://www.stat.ee/ee ja PRIA hobuslaste register, https://ariel.pria.ee/hobu/), siis siin on erinevus kahe allika vahel väga suur. Tehes käesoleva artikli kirjutamise hommikul PRIA hobuslaste registrisse päringut, oli näha 11 283 tulemust ehk siis võib eeldada, et Eestis on 11 283 hobust. Kui aga võtta aluseks Eesti Statistikaameti andmed, siis 2016. a seisuga (kõige värskem leitud seis) oli Eestis juriidilistel ja füüsilistel isikutel kokku 5737 hobust ehk siis erinevus praegusega on 1,97 korda. Kui vaadata aegrida Statistikaametis, siis 2016. aastaks on hobuste arv Eestis võrrelduna 2013. aastaga vähenenud 853 võrra, samas PRIA andmestik näitab hobuste arvu pidevat

Joonis 1. Väljavõte Statistikaameti andmebaasist 20

Foto 1. Prof Haldja Viinalass selgitab MEMi nõunikule Sirje Jalakasele probleemi (O. Saveli)

suurenemist. Mida uskuda, mõlemad on ametlikud riiklikud infoallikad referentsideks.

Tänu sellele, et PRIA korrastas k.a kevadel oma hobuslaste registri avalikku vaadet (välja jäid eksporditud ja hukkunud hobused), siis saab sellest varasemast usaldatavama teabe. Võtsin õppetöö jaoks mitmel aastal umbes samal ajal andmeid hobuslaste registrist, seepärast on võimalik jälgida selle dünaamikat.

19.10.2016 – 15 389 tulemust, s.o +1032 tulemust 06.11.2017 – 16 421 tulemust, s.o +1020 tulemust 05.11.2018 – 17 441 tulemust, s.o +1020 tulemust Seega keskmiselt lisandus aastas registrisse üle 1000 hobuse. 06.08.2019 oli 11 283 tulemust, s.o 6158 tule-

Joonis 2. Väljavõte Statistikaameti andmebaasist

3-19

Tõuloomakasvatus

must (hobust) vähem registri korrastamise tõttu võrrelduna minu viimase väljavõttega PRIA kodulehelt.

Kui senini sai viidata 30. juuniks aretusorganisatsioonide poolt VTA-le esitatud aretustegevuse aruannetele, siis nüüd on aruande esitamise kohustus ainult aretusühingul, kes tegeleb ohustatud tõugu loomade aretusega.

Kui sama tõugu loomade aretamisega tegeleb mitu aretusorganisatsiooni, siis tõuti ülevaate saamiseks tuleks need andmed koondada ja ühiselt analüüsida. Ilma tõuti aretustöö tulemuslikkuse analüüsimise ja monitooringuta ei ole ka riigil ülevaadet oma loomageneetiliste ressursside olukorrast.

K R O O N I K A Pajumäe talu meierei Viljar Veidenberg Pajumäe talu peremees Meiereis kulus esimesel aastal aega sisse elamisele ja häälestamisele, kuid praeguseks on asi töös, saame teha maitsvaid piimatooteid. Kaasaegsed seadmed ja ruumid on muidugi toeks töötajatele, kes usinalt piimatooteid valmistavad. Oleme teinud juba ka katsetusi uute toodetega. Ehk saab varsti hakata tootma näiteks aasta aega laagerduvat juustu, mis oleks piisavalt eriline ja leiaks seetõttu turgu nii Eestis kui kaugemal. Uues hoones on juba sündinud kaks uut toodet, mida poelettidelt otsida tasub – Pajumäe mahesõir ja mahevõi musta küüslauguga.

Kuigi meierei ehitamiseks võetud laen tahab pikki aastaid tagasimaksmist, siis tulevikku vaadates oli uue hoone ehitamine loogiline samm. Amortiseerunud vanas hoones ja vanade seadmetega ei oleks me pikemas perspektiivis saanud nii kvaliteetseid tooteid toota, kui me ise oleksime tahtnud klientidele pakkuda.

Sortimendis on meil umbes 70 erinevat toodet, mida omakorda saab tellida erinevates mahtudes. Toodanguks on kohupiim, kohupiimakreemid, jogurtid, toorjuust, või, koor, hapukoor, juust, ghee, sõir, müüme ka toorpiima.

Tooted müüme enamikus kõik Eesti turule, kuid käib ka ettevalmistustöö, et saaksime müüa juustu Eestist väljapoole.

Foto 1. Pajumäe talu piimatooted

(talu arhiiv)

Foto 2. Uus meierei võimaldab toota klassikalisi juustusorte (talu arhiiv)

Karjas on kokku pea 200 veist, kellest 90 on lüpsilehmad ja ülejäänud järelkasv. Mahekari on andud piima keskmiselt lehma kohta 9200 liitrit aastas. Kuna meie lehmad saavad suvel sööda otse karjamaalt, mõjus eelmine põuane aasta piimatoodangule halvasti. Taastume sellest veel selgi aastal. Järelkasv on aga kena ja aasta jooksul on õnnestunud mitmeid kordi tõumullikaid müüa.

Foto 3. Pajumäe talu uus meierei

(talu arhiiv)

21

Tõuloomakasvatus

3-19

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu uus nõukogu esimees on Tõnu Post Tanel-Taavi Bulitko ETKÜ juhatuse esimees

Auliikmeteks nimetati: Leino Vessart, kelle suurimaks teeneks on lihaveisekasvatussektori käivitamine Eestis.

Ta on olnud aktiivne kaasarääkija ja mõjutaja lihaveisekasvatuse valdkonnas. Tema ettevõtmisel loodi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, mille esimene juhatuse esimees ta ka aastaid oli.

Olev Saveli, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor ja Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president. Tal on suur panus Eesti piimatõugude veiste aretuse edendamisel. Samuti on ta olnud peamiseks ideoloogiks ühistulise aretusorganisatsiooni loomisel Eestis. Olnud aastaid aktiivne tõuaretusühingute eesteeskõneleja ja õpetanud Eesti Maaülikoolis mitut põlvkonda loomakasvatusjuhte.

Maie Mölder, kauaaegne Tartu Agro AS veisekasvatusjuht. Tema hooliv töö ja armastus veiste tõuaretuse vastu ei ole jätnud kedagi külmaks. Vorbuse farmi piimatoodang ja tipplehmad on olnud aastaid eeskujuks paljudele veisekasvatajatele. Tema pühendumus veiste näituskonkurssidel osalemisel on päädinud mitme vissi-tiitli võiduga. Maie Mölder on olnud alati ka lahke õpetussõnade jagamisel teistele tõuaretusest huvitatuile.

Elve Žukovits, kauaaegne Adavere Agro AS ja Risti Agro AS loomakasvatusjuht. Ta on juhtinud väga edukate piimakarjakasvatusettevõtete loomakasvatust. Tema initsiatiivil toodi Eestisse 1998. aastal Hollandist tippkvaliteediga tiined mullikad, kelle poegi Eesti aretusprogrammides oli võimalik aastaid kasutada.

Ahto Vili, kauaaegne Torma POÜ juhataja. Oli üks esimesi piimatootjaid, kes rajas Eestisse vabapidamisega külmlauda juba 2002. aastal. Tema juhitud ettevõte oli aastaid üks Eesti kõrgeima piimatoodanguga karjasid. On propageerinud aktiivselt teaduse ja praktika koostöö vajadust ning on olnud üks esimesi piimatootjaid, kes kasutas Põhja-Ameerika embrüoid oma ettevõtte aretustöös. See on olnud suure panus kogu Eesti tõuaretuse eduloos.

Vello Kivistik, Kuivajõe Farmer OÜ pikaajaline loomakasvatusjuht. Vello Kivistik on suure hingega tõuaretaja olnud aastakümneid. Kohati saab teda pidada elavaks

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) korralisel üldkoosolekul 19. juunil valiti ühistule uued volikogu- ja nõukogu liikmed. Juhtorganite tööperioodiks on viis aastat. ETKÜ põhikiri võimaldab ühistule valida kuni 15 nõukogu liiget. ETKÜ nõukogu liikmed valitakse printsiibil, et kõikide tõugude esindatus oleks tagatud. Nii kuuluvad nõukogusse eesti holsteini, eesti punase tõu, eesti maakarja kui ka lihaveisekasvatajate esindajad.

Viieteistkümnest liikmest seitsmel on varasem ETKÜ nõukogus töötamise kogemus. Pikima staažiga nõukogu liige on Soone Farm OÜ omanik Andres Tamm, kes valiti esmakordselt nõukogusse 1996. aastal, seega on tal nõukogus töötamise kogemust 23 aastat. Järgnevad senine nõukogu esimees Aavo Mölder ja nõukogu aseesimees Tõnu Post, kes alustasid nõukogu liikmetena 2001. aastal.

Alates 2009. aastast on kuulunud nõukogusse Kaska-Luiga OÜ peremees Avo Kruusla. Ühe koosseisu jooksul, alates 2014. aastast, on kuulunud nõukogusse Veskimäe AS juhataja Rita Sardis ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik.

Uute nõukogu liikmetena lisandusid Karin Feldman (Halinga OÜ), Raivo Musting (Külmsoo OÜ), Leia Nõojärv (Kehtna Mõisa OÜ), Mihkel Olt (Savala MÜ, Revino Farming AS ), Lembit Paal (Pajusi ABF OÜ, Pajusi Mahetootmine OÜ), Targo Pikkmets (Talu ja Tulu OÜ), Maire Põhjala (Ferax Haiba AS) ja Tõnu Vreimann (Kõpu PM OÜ).

ETKÜ nõukogu on väga väärikas – siia kuulub neli aasta põllumehe tiitli omanikku: Raivo Musting, Aavo Mölder, Tõnu Post ja Lembit Paal. Samuti kuulub nõukogu koosseisu seitse liiget, kes on pälvinud aasta parima veisekasvataja tiitli: Andres Tamm, Aavo Mölder, Tõnu Post, Avo Kruusla, Jane Mättik, Targo Pikkmets ja Leia Nõojärv.

ETKÜ nõukogu liikmete juhtida olevad ettevõtted esindavad 10,6% Eesti piimakarjast (8715 piimalehma) ja 3,1% Eesti lihaveisekarjast (482 ammlehma).

Uus nõukogu koosseis kogunes esimesele istungile 13. augustil, kus päevakorra kohaselt tuli valida ka nõukogule esimees ja aseesimees. Nõukogu esimeheks valiti Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post ja aseesimeheks Tartu Agro AS juhatuse esimees Aavo Mölder.

ETKÜ volikogu (90 liiget) valiti piirkondlikul printsiibil, kus iga viie liikme kohta oleks esindatud üks volinik.

Volikogu koguneb üldkoosolekutevahelistel perioodidel vähemalt üks kord aastas ning tegutseb vastavalt üldkoosolekule antud ülesannetele.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu üldkoosolekul tunnustati auliikmeid.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu eelmine koosseis otsustas vastavalt juhatuse ettepanekule kinnita- Foto 1. ETKÜ auliikmed Olev Saveli, Leino Vessart, Maie Mölder ja Elve Žukovits (T. Põlluäär) da ka kuus uut ühistu auliiget.

22

3-19

Tõuloomakasvatus

leksikoniks, kellel lehmade sugupuud mitme põlvkonna jeef. Varasemalt on omistatud ühistu auliikme staatus vältel teada. Ta on olnud üks pikima staažiga ETKÜ pikaajalisele ETKÜ tegevjuhile Enno Siiberile. nõukogu ja revisjoni komisjoni liige.

Auliikme tunnustusega käib kaasas skulptor Tauno Kangro valmistatud veise pead kujutav pronksist barel-

Kuidas Virsik linnarahvast ehmatas Ege Raid oktoobrist EK Seltsi tegevjuht Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, peab alustama sellest päevast, kus sai külastatud üht toredat hobitalu Tallinna lähistel. Viljapuuaia talu pererahvas Külli ja Tõnu Vapper otsustasid esimest korda käesoleva aasta 21. juulil osaleda Avatud Talude Päeval. Kahtlusi oli palju: kas ikka lammastest, kanadest, küülikutest, hobustest piisab, et rahval oleks mida vaadata? Kas üldse tuleb huvilisi ja kui tuleb, siis kas nad ka rahule jäävad? Nautides ilusat õhtut, turgatas külalisele äkki pähe üks välkidee: ‘‘Aga näitaks äkki ka eesti maatõugu lehma? Korraldaksime ühe päeva ohustatud tõugu kodulooma tutvustamisele? Enamik teab ohustatud liikidest Eesti looduses, nagu näiteks lendoravad, euroopa naaritsad või merikotkad. Arvata võib, et vähesed on aga teadlikud, et Eestis on kaitse all ka farmiloomad. Sellised põlised kodustatud kariloomad, kes ei sobitu enam hästi meie nüüdisaegsesse intensiivsesse põllumajandusse, kuid kellel on säilinud väärtuslikud geneetilised omadused, mida meil võib tulevikus vaja minna.

Idee algataja kanda jäi leida ja kohale toimetada vähemalt üks eesti maatõugu lehm ning tutvustavad materjalid. Jaa… mõte hea, aga kes on nõus sellise hullu idee peale oma loomi tooma kuhugi x-kohta?

Abi tuli Viktoria Gošovskilt Muuluka Farm OÜst, praegu Eesti suurimalt puhtatõuliste eesti maatõugu veiste kasvatajatelt. Viktoria ema Ilse Gošovski alustas eesti maatõugu veiste kasvatamist 2002. aastal. Algul osteti maakarja veiseid 1–2 kaupa. 2012. aastal päästis Ilse 54 maatõugu lehma ja lehmikut, kui ostis Hiiumaal asunud karjast korraga kõik sealsed teadmata tulevikuga maatõugu lehmad ja lehmikud enda tallu Harjumaale. Sellest ajast alates on maatõugu lehmade arv pidevalt Muuluka Farmis kasvanud. Täna on Muuluka Farmi nimekirjas 170

Foto 1. Virsik ja Nupi külastajate ootel

(E. Raid)

eesti maatõugu veist – 74 lehma, 57 lehmmullikat, 34 pullvasikat ja 5 tõuraamatus arvel olevat tõupulli. Farm on tunnistatud ka 2018. aastal eliitklassi kuuluvaks maatõugu veiste tõufarmiks. Noorel perenaisel Viktorial on suur unistus ehitada tema hoole all kasvavatele maakarja veistele uus suur ja tänapäevase tehnikaga lüpsilaut, kuhu rajada ka koolitus-, tutvustus-, aretuskeskus ning teaduslike uuringute tarbeks vastavad ruumid. Muuluka Farm OÜ missiooniks on eesti maatõugu veiste säilitamine, arvukuse tõstmine, olemasolevate tõuomaduste säilitamine ja aretamine.

Keegi on kunagi kirja pannud, et peamine eesmärk elus on unistada, loota ja millegi poole püüelda. Viktorial on unistus, mille poole püüelda, aga lootus sinna jõuda jääb ikka väiksemaks ja väiksemaks: loomakasvatajad teavad, et puhtalt maatõugu lehmade toodangust suurt kasu ei tule ning sageli jäävadki alles ainult unistused. Kui aga luua sellele vanale väärikale tõule head farmitingimused ning jätkata järjepideva tugeva aretustööga, võivad tulemused meid kõiki üllatada. Vähemalt üks unistus, et peale väikese ringkonna teaks ka ülejäänud Eesti rahvas, et meil on olemas üks ja ainus päris oma põlistõug, nagu seda on eesti maatõug, pani pererahvast selle hullu ideega kaasa tulema.

Ja nii toimetatigi lehmad Virsik ja Nupi linnarahvast vaatama.

Kaheksa-aastase Virsiku pilk oli üheselt mõistetav: nüüd on täiesti kindel, et inimesed on imelikud! Nagu seda linnarahvast enne poleks nähtud? Mitu aastat sügiseti Ülenurmel teisi kaetud, ei tea mille poolest see pealinna rahvas teistmoodi on kui Tartumaa omad? Keset palavat suve tassitakse kahe lüpsi vahel kuskile väljanäitusele!

No ja siis veel see Nupi! Saaks üksi paremini hakkama, kõiki maiuspalu mõnuga mäluda ja silitusi nautida, aga nüüd läheb pool energiat teise peletamisele…

Foto 2. Külastajad kohal

(E. Raid) 23

Tõuloomakasvatus

Foto 3. Tüdinenud ja „aheldatud“ Virsik

3-19

(E. Raid)

No hea küll, eks siis vaatame selle linnarahva üle, aga söögiajaks koju tagasi…

• Kas need on lihaveised?

• Kus nende sarved on?

• Kuulge, piimalehmad on ikka mustavalgekirjud, sarvedega!

• Oi, mäletan, et kui mina laps olin, oli meil ka kodus selline lehm!

• Kas neid on tõesti nii vähe alles? Ainult ühe farmi jagu?

• Ohustatud? Me ei teadnutki, et lehmad ka kaitse all on!

• Vaata, ta on sinuga ühel päeval sündinud!

• Kus sellised Eesti lehmad elavad?

• Palju nad piima annavad?

• Lugesid, kui vanaks nad elavad?

• Kust just nende lehmade piima osta saab?

• Päris meie oma maalehm?

• Kui neid nii vähe on, siis kuidas te väldite, et veresugulust ei tekiks?

• Mida meie saaksime nende kaitsmiseks teha?

• Esimest korda näen sellist lehma!

• Kas see on see eesti punane tõug?

Peab tunnistama, et huvi oli väga suur. Küsimist oli palju ja vastuseid kuulati, huviga kuulati… jälle küsiti ja mitte ainult eesti keeles. Virsik oli muidugi tõeline staar, kes oskas ennast sättida alati esiplaanile: „vaadake mind siit küljest ja siis teisest küljest“, „hea küll, sina võid mulle pai teha, aga ainult mulle….“. Ja andis staarina Nupile jõuliselt märku, surudes Nupi esireast tagaritta. Täpselt kell kolm päeval otsustas Virsik, et nüüd temale küll aitab: nähtud juba pea poolteist tuhat linnast pärit isendit, aeg koju minna. Ja nii ta oma maakarja lehmale omase põikpäisuse ja otsusekindlusega marssiski enesekindlalt aedikust välja. Ei teda seganud kolmekordne aedik, aiapostid ega aia juures seisvad külalised. Pea püsti, aed taga

lohisemas, kodu poole. Kaugel see kodu asub, polnud tal aimugi, aga vähemalt suund oli õige. Ikka tõeline ehe ehmatus: emad kiljusid, lapsed nutsid-naersid läbisegi, isad jooksid kaameratega edasi-tagasi. Nupi vaatas samal ajal rahulikult mäletsedes eemalt kogu seda etendust pealt.

Polnud midagi parata, ülejäänud tunnid pidi Virsik seisma, päitsed peas, köie otsas, täpselt nii kaua, kuni oli aeg kojusõiduks. Jonni oli tal aga palju ning nii ta seisiski päeva lõpuni solvunult seljaga rahva poole.

Mis oli siis kogu ettevõtmise tulemus? Ehmatav. Julgelt võib väita, et ligi 60% talu külastanud pealinnakandi rahvast ei olnud kuulnud, ei olnud kunagi näinud ega ka lugenud sellisest koduloomast nagu eesti maatõugu lehm.

Nendele, kes olid mingilgi määral teadlikud maakarja olemasolust, tuli suure üllatusena info tõu ohustatuse kohta.

Maakarja lehmade rammusam piim, pikaealisus, haigustele vastupidavus, huvitav värvus, nudisus…see kõik tekitas huvi ja lõputuid küsimusi.

Ja siis tuli küsimus! „Aga miks te neid lehmi peate, kui nad nii vähe piima annavad? See ei ole ju majanduslikult kasulik?“ Selline otsene ja majanduslikult kaalutletud küsimus pani tõdema, et kogu meie tänapäevane mõtlemine käibki ainult läbi majandusliku kasu - lehmad ei ole enam kariloomad, vaid tootmisvahendid. Et kas tõesti bioloogiline ja geneetiline mitmekesisus ning põlistõugude kultuuripärandi säilitamine tulevastele põlvedele ei olegi nii oluline, kui suure kasumi teenimine.Või on see teadmatus? Uskudes inimeste headusesse, on lootust, et pigem on see teadmatus. Info puudus, mis on suuremale osale rahvast kättesaamatu. Nii internetiavarustes kui trükikirjanduses on palju artikleid, erinevaid kirjutisi, voldikuid ja videomaterjale, kuid need peab eelnevalt üles leidma. Majandusnäitajad on väga olulised spetsialistidele, kuid enamikku inimesi sellised numbrid ei huvita.

Nemad loeks ja kuulaks lihtsat, põnevat ning selgitavat materjali: miks meile on oluline säilitada vanu traditsioonilisi looma- ja taimeliike, tõuge ja sorte? Miks on oluline bioloogiline mitmekesisus, ökoloogiline tasakaal, säästev põllumajandus ning mida need tegelikult tähendavad?

Selgitada kõigile, et just geneetiline mitmekesisus kindlustab meie loodusliku ja majandusliku vara, põllumajanduse turvalisuse ka tulevikus. Teadmine, et FAO andmetel on iga viies põline koduloomatõug väljasuremise piiril või et iga nädal kaob maailmast üks koduloomatõug, paneb meid ehk veidikenegi tulevikule mõtlema ja meie oma põlistõuge rohkem austama.

Isaac Asimov on öelnud: „Kui meie järeltulijad näevad kõrbe, milleks me oleme Maa muutnud, missuguse õigustuse leiavad nad siis meile?“

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2019 Ülenurmel Emeriitprof Olev Saveli ETLLi president

hoopis soodsam aeg. Aga kalendripäevade liikumine käib meie soovist sõltumata. Heitliku ilmastiku perioodil leidis ilmataat kena päikesepaistelise ja sooja päeva. Publikut mahtunuks rohkemgi, aga samale päevale on tekkinud Eelmise aasta esimeselt septembrilt nihkus laupäev mitmeid konkurente Tartus ja lähiümbruses. Kõige sarnaseitsmendale, mis koolilastele ja noortele vanematele oli 24

3-19

sem, kuigi tõuloomadeta, on Raeplatsil peetav laat Tartus.

Hilisem alustaja võiks nädala võrra edasi nihkuda.

Tänu tublidele põllumajandusmuuseumi töötajatele olid laut, areen ja loomade pesukohad korralikult ette valmistatud. Võõrastav oli, et meie karusloomade ja lindude ala ette oli püstitatud kõlakoda, kus pärastlõunal kella viiest andis tunniajase kontserdi Koit Toome. Hoopis tagasihoidlikuma atribuutikaga on esinenud teised, näiteks Ivo Linna ja Anti Kammiste. Peale selle oldi hädas helivõimendusega just siis, kui pidime alustama lammaste esitlusega kell 11.30, ei saanud muusikat maha ja pärast võimendust tagasi. Algus hilines ligi 20 minutit. Kurdeti ka, et areeni ülaosas polnud kuuldavus mõnel pool hea.

Senini on tehniline kindlustatus olnud tasemel.

Sügisnäituse ja TÕULOOM 2019 avamisel tehnika töötas. Kohal oli vastne maaeluminister Mart Järvik, kes avakõnes rõhutas tõuaretuse ja loomakasvatuse tähtsust. Kõneles ka SA Maaelumuuseumid hiljuti valitud teine juhatuse liige Merike Lang (endine vabaõhumuuseumi direktor) ning ETLLi president jagas neile ja VTA peadirektori asetäitjale Olev Kaldale parima tõuaretaja atribuutika (tänukiri, rosett, karikas ja nokkmüts kirjega 2019 Parim tõuaretaja). Päeva jooksul anti samad tunnusmärgid kõigile parimatele tõuaretajatele: Eesti valgepealine lambatõug: Eve Notberg, Paali Talu Aiand, FIE, Tartumaa Eesti tumedapealine lambatõug: Aleksandr Apolinsky, Lääne-Virumaa Linnud: Järveotsa Vutifarm OÜ Karusloomad: Janika Roops, Tartumaa – küülikukasvataja Külli Kersten, Tartumaa – viie aasta arvestuses parim tšintšiljakasvataja Eesti maatõug: Enno Lohu ja Merja Magnuse Andressaare talu, Viljandimaa Eesti punane tõug: Aavo Mölder, Tartu Agro AS Eesti holsteini tõug: Kadri Treffner, Põlva Agro OÜ Lihaveised: Sanna Turu, Jakoberg OÜ Eesti hobune: OÜ Tika tall, Sandra Soomre Tori hobune: OÜ Kolgaküla tall, Roomet Vahtras, Harjumaa Eesti raskeveohobune: Andres Supp, Ida-Virumaa Trakeeni hobune: Heimtali hobusekasvandus, Peep Puna, Viljandimaa

Foto 1. Maaeluminister Mart Järvik avas Tõulooma 2019 (A. Tänavots)

Tõuloomakasvatus

Araabia täisvereline hobune: Elle Lassi, Harjumaa Kahju, et kõiki parimaid polnud võimalik tutvustada sadadele külastajatele areenil, viiest parimast hobusekasvatajast oli kohal vaid üks. Tunnustuse sära peaks suurendama avalikkuse ees esitlemine, või polegi see tähtis.

Tõuloomade esitlusprogramm on olnud juba aastaid, isegi aastakümneid tavapärane. Järjestus sama, loomaliigid samad, tõuaretusest kaugemal olijatele loomadki sarnased – liiga monotoonne. Aga ikka on tribüün rahvast täis. Ilmselt on pidevaid külastajaid, kel mälus eelmised esitlused ja suudavad võrrelda. Peab olema muutusi, et uuesti tulla.

Järgnevalt esitletud tõuloomade kirjeldus.

LAMBAD ja KITSED Eesti valgepealine lambatõug 1. Utt EE 3210802 snd 02.04.14, Kauneim utt 2019 Omanik: Wasala OÜ, Tartumaa Eesti tumedapealine lambatõug 2. Utt EE 4661528 snd 17.03.16, Kauneim utt 2019 Omanik: FIE Janika Mirka, Tartumaa Kihnu maalammas 3. Utt Lipsilexi EE 4725695 snd 23.12.17 4. Utt Selti EE 4406211 snd 29.01.16. Omanik: OÜ Tõhela Loomaarst, Pärnumaa Teksel 5. Jäär DK 6660004627 snd 04.04.15. Omanik: Wasala OÜ, Tartumaa Oksforddaun 6. Jäär DK 2338502411 snd 08.01.15. Omanik: Janika Mirka FIE, Tartumaa Norra valge lammas 7. Jäär EE 4871866 snd 07.04.17. Omanik: Wasala OÜ, Tartumaa Idafriisi piimalammas 8. Jäär DE 10311509707 snd 29.01.18. Omanik: Männiku Piimalambad OÜ, Raplamaa LINNUD Järveotsa Vutifarm OÜ – eesti ja isabelle vutid Saluste talu, Tartumaa – tiibeti siidikana, marans lihamunakana ning muskus- ja india jooksupart KARUSLOOMAD 1. Angoora, reks- ja hõbeküülikud – Janika Roops, Tartumaa VEISED Eesti maatõug Muuluka Farm OÜ, Harjumaa 55-4917-4,38-215-3,28-161-377 Eerika Farm OÜ, Tartumaa 5-5366-5,10-274-3,64-195-469 Enno Lohu, Viljandimaa 6-5968-4,12-246-3,44-206-451 Sadala Piim OÜ, Jõgevamaa 3-3689-4,26-157-3,19-118-275 Andressaare talu, Viljandimaa 5-6921-4,40-304-3,41-236-540 Omanik: Ilse Gošovski, Muuluka Farm OÜ 1. Virsik EK 12732203A (SKB13 DŽ6 RH6) snd 05.03.11, Kutaare OÜ i: Virvakum EK 289 e: Nelli EK 7167461A ei: Qepe EK 229 25

Tõuloomakasvatus

4-305-7086-4,31-305-2,96-210-515 5-11.04.19 KPL 35,4 kg Reservviss 2019 2. Nupi EK 13372545A (RH4) snd 27.03.12 Aedevahe talus i: Virvaklei EK 293 e: Taisi EK 1493450A ei: Töll EK 200 4-305-6756-4,52-305-2,94-199-504 5-25.06.19 KPL 33,6 kg Reservviss 2016 3. Luuna EK 18856910B (SKB8 DŽ6 RH4) snd 10.07.16, Muuluka Farm OÜ 1-02.02.19 KPL 25,0 kg i: Ullinapoks EK 341 e: Lika EK 13899097A ei: Virvakso EK 288 4. Elle EK 18354645B (RH 0,5) snd 01.04.17 R. Seepteri Rätsepa talus 1-29.04.19 KPL 20,6 kg i: Näkmonäp EK 347 e: Ülle EK 12085729B ei: Virvak EK 262 Omanik: Eerika Farm OÜ 5. Ketra EK 16622968B (RH7) snd 11.02.2015, Eerika Farm OÜ i: Virvakum EK 289 e: Karru EK 14099786B ei: Ullilaar EK 256 2-295-6060-5,12-311-3,37-204-515 3-09.03.19 KPL 31,3 kg Reservviss 2017, Viss 2018, Viss 2019 6. Liisa EK 14451508A (DŽ9 RH4) snd 10.10.13, Eerika Farm OÜ i: Näk-Näp EK 304 e: Liidi EK 8581785A ei: Nummi EK 248 3-305-5737-4,87-279-3,91-224-504 4-03.02.19 KPL 31,0 kg Omanik: Enno Lohu Andressaare talu 7. Nella-Della EK 19576886B (DŽ8 SKB7 RH4 ) snd. 22.05.17 Andressaare talus 1-12.07.19 KPL 20,4 kg; i: Ullioti EK 330 e: Neidi EK 14156250A ei: Näk-Näp EK 304 8. Lehmik Noora EK 20556556B (SKB11 DŽ8 RH5) snd 28.07.19 Andressaare talus i: Ullinapovir EK 361 e: Neidi EK 14156250A ei: Näk-Näp EK 304 Omanik: Sadala Piim OÜ 9. Riinu EK 15103673B (SKB14 HF7 RH4) snd.

08.06.13, Sadala Piim OÜ i. Numjer EK 276 e: EK 10573655R1 ei:Virvak EK 262 4-298-6237-4,59-286-3,42-213-499 5-01.07.19 KPL 29,4 kg 10. Lehmik Gaama EK 19798561 (HF6 RH3) snd 25.07.17, Sadala Piim OÜ i: Ullak-Napi EK 322 e: EK 17530804B ei: Näk-Näp EK 304 Esitluse käigus toimus maatõu vissi valimine. Hindaja oli Olev Saveli. Koosseis oli küllalt ebaühtlik. Kui võrrelda Saaremaal Upal esitletud lehmadega, pole olulist erinevust. Mõlemal pool oli lehmi, kes peaksid arendama tuleviku maatõu piimatüüpi, kuid kahjuks vanemate lehmade seas. On vaja nende käest saada veel pulljärglasi, keda saaks aretuspullidena kasutada tõutüübi edendamisel.

Viss 2019 on Ketra Eerika Farm OÜst ja reservviss Virsik Muuluka Farm OÜst.

Eesti punane Tartu Agro AS, Tartumaa 425-11 204-3,79-424-3,36-377-801 Kõpu PM OÜ, Viljandimaa 543-11 040-4,11-454-3,48-384-838 Miiaste POÜ, Põlvamaa 13-9343-4,14-387-3,39-317-704 Vardja Masinaühistu, Põlvamaa 158-8872-3,87-343-3,49-309-653 26

3-19

Omanik: Tartu Agro AS 15. Fioola EE 18773231 (VR51 RH35 AP8 PPK6) snd 30.10.16 i: Fimbe 42128 (DK) ei: Tableau-Red 65966 (DE); 1-12.12.18; KPL-43,6 kg; EPK Reservviss 2019 16. Maroola EE 17970761 (RH50 VR35 AP15) snd 12.10.15 i: Madorty-Red 65845 (DE) ei: Facet 42324 (DK) 2-22.12.181-305-9666-3,85-372-3,62-350-722 EPK Viss 2019 Omanik: Kõpu PM OÜ 17. Peeso EE 19236025 (RH56 AP27 VR17) snd 17.10.16 i. Maydream-Red 65681 (DE) ei: Joel 44644 (US) 1-28.12.18; KPL-44,8 kg 18. Jasmiin EE 15667892 (RH74 VR26) snd 01.10.14 i: Chicco-Red 7376 (DE) ei: Kian-Red 56005 (NL) 3-04.08.19 2-305-14687-3,75-551-3,31-486-1036 EPK Viss 2018 Omanik: Miiaste POÜ 19. Pepi EE 18250442 (RH60 VR27 AP13) snd 28.12.15 i: Kismet-Red-ET 56465 (NL) ei: Haslev 42558 (DK) 2-29.11.182-286-6809-3,84-262-3,18-216-478 Omanik: Vardja Masinaühistu 20. Katjusa EE 20905132 (RH53 VR32 AP15) snd 04.04.18 i. Chiccur 592 (EE) ei: Fasper 536 (EE) 21. Tuula EE 20905323 (RH72 AP15 VR13) snd 26.06.18 i. Impulse-Red 62840 (CH) ei: Pronks 445 (EE) 22. Lenna EE 20905354 (VR63 AP22 RH 15) snd 28.07.18 i. Felipe 43469 (DK) ei: Aksra 336 (EE) 23. Manjana EE 20905880 (VR46 RH38 AP16 ) snd 12.05.19 i. Davil 481 (EE) ei: Cicak 431 (EE) 24. Kressi EE 20905910 (RH59 VR 25 AP16 ) snd 15.05.19 i. Passe-Red 56799 (NL) ei: Fascar 521 (EE)

Foto 2. ETLL ja aretusühingud soovivad Anu Ait OÜ tegevjuhile Anu Hellenurmele õnne juubeli puhul ja tänavad toetuse eest tõulooma konkurssidel (A. Tänavots)

3-19

25. Komeet EE 20905958 (VR52 RH28 AP20 ) snd 22.05.19 i. Davil 481 (EE) ei: Cicak 431 (EE) Eesti holstein Tartu Agro AS, Tartumaa 891-12 552-3,57-448-3,26-410-858 Krootuse Agro AS, Põlvamaa 454-11 250-3,66-412-3,36-377-789 Peri POÜ, Põlvamaa 437-11 320-3,95-447-3,39-383-831 Miiaste POÜ, Põlvamaa 203-10 177-3,97-404-3,32-338-742 Põlva Agro OÜ, Põlvamaa 1092-11 558-4,05-469-3,32-383-852 Omanik: Tartu Agro AS 30. Delina-Red EE 16663121 (HF89) snd 02.07.14 i: Defoe-Red-ET 65996 (DE) ei: Spencer-Red-ET 56276 (NL) 4-24.08.19; 3-304-10902-4,86-530-3,58-390-921 31. Basi EE 18803679 (HF100) snd 12.01.17 1-08.03.19; KPL-51,9 kg i: Basudan-ET 7615 (DE) ei: Toystory-ET 62887 (US) Viss 2019 esmapoeginud lehmade I koht; EHF reservviss 2019 32. Konsiita-Red EE 17970099 (HF90) snd 15.07.15 i: Kontrol-Red-ET 7348 (NL) ei: Rubert-Red 6364 (NL) 3-21.08.192-305-13260-3,91-518-3,41-452-970 Viss 2019 noorte lehmade I koht Omanik: Krootuse Agro AS 33. Liisa EE 19155746 (HF100) snd 12.05.17 i: Basudan-ET 7615 (DE) ei: Horizon-ET 62272 (US) 1-17.05.19; KPL-32,9 kg 34. Kastan EE 21297397 (HF100) snd 22.07.19 i: Batman-ET 7907 (DE) ei: Hoss 7461 (EE) 35. Milka EE 21297380 (HF100) snd 22.07.19 i: Emmett-ET 70708 (DK) ei: Shawn-ET 7377 (DE) Omanik: Peri POÜ 36. Maarik EE 21157141 (HF83 AP7) snd 14.09.18 i: Impulse-Red 62840 (CH) ei: Pager 7119 (EE) Omanik: Miiaste POÜ 37. Ange EE 19553290 (HF89) snd 10.02.17 i: White May 7573 (NL) ei: Lawn-P-Red-ET 7130 (NL) 1-11.04.19; KPL-41,9 kg Omanik: Põlva Agro OÜ 38. Mara EE 15881038 (HF100) snd 10.03.14 i: Phantasy 56320 (NL) ei: Berlingo 6375 (NL) 4-23.03.192-305-12832-4,40-564-3,71-476-1040 Viss 2019 täiskasvanud lehmade I koht; EHF Viss 2019 AP – šviits CH – Šveits; DE – Saksamaa; DK – Taani; EE – Eesti; HF – holstein; NL – Holland; PPK – prantsuse punasekirju; RH – punasekirju holstein; US – USA; VR – viking red Traditsiooniliselt esitleti piimatõugude kohalolevaid visse. Areenile tuli ainult kolm vissi, igast tõust üks. Kahju, et eelmiste aastate vissid ei jõudnud kohale. Eeskujuks võib seada Saarte vissi konkursi, kui kohal oli viimaste aastate vissid, puudus vaid 2011. a viss. Neid iseloomustas tuntud klassifitseerija Ilmar Kallas. Arusaadavalt maatõu Ketra on väiksem kui EPK Maroola või EHF Mara, samuti udaraehituse poolest, aga kompaktsuselt pole erinevus suur. Samas Maroola oli väga tõsine konkurent Ma-

Tõuloomakasvatus

rale, mida kinnitas ka Viss 2019 mõlemat tõugu hinnanud Taani ekspert.

Lihatõud Omanik: Jakoberg OÜ 40. Aberdiini-anguse pull Nosy Be EE 21051708 (Ab 100) snd 02.05.18 Omanik: Tsura Talu OÜ 41. Herefordi pull Riff ET PP DE 358327843 (Hf 100) snd 02.09.15 Omanik: Topi Mõis OÜ 42. Limusiini lehmik Adeele EE 19324234 (Li 100) snd 20.01.18 Parim limusiini lehmik 2019 ja parim lihatõugu lehmik 2019 Omanik: Topi Tõukari OÜ 43. Akviteeni hele lehmik Herlanda EE 20000134 (Ba 100) snd 24.02.18 Omanik: Talu ja Tulu OÜ 44. Šarolee lehmik Mummu EE 19592572 (Ch 100) snd 02.04.18 45. Šarolee pull Urfeus EE 20707309 (Ch 100) snd 18.10.18 Omanik: Piira Mahe OÜ 46. Simmentali lehmik Senny EE 20018078 (Si 100) snd 02.12.17 Parim simmentali lehmik 2019 Omanik: Niidusaare Lihaveis OÜ 47. Simmentali lehmik Kim DE 360935266 (Si 100) snd 23.01.18 Omanik: Semo OÜ 48. Gallovei lehmik Carmilla EE 20168100 (Ga 100) snd 14.03.18 49. Gallovei lehmik Eliiza EE 20168117 (Ga 100) snd 30.03.18 Lihaveisekasvatajate kiituseks tuleb öelda, et vaatamata vanusele või soole käitusid veised areenil soliidselt, ja mis veelgi tähelepanuväärsem, et esitlusboksi ei jäetud kedagi, kõik olid areenil. Samas olid veised kõik tõupuhtad.

Lihaveised vahetasid välja hobused, kes alluvad isegi paremini oma esitlejale, aga nende temperament on hoopis teisest puust. Hobustele on nagu sisse kodeeritud areenil esinemise tahe ja igal hetkel valmis väljendama oma esinduslikkust, rääkimata täkkude sugutungist. Näitustel on hobused alati teistest emotsionaalsemad.

HOBUSED Araabia täisvereline hobune 1. Nilsson, hall, 2006, isa Sheik ox, ema Nivera ox Aretaja: Margit Rändur, omanik: Egle Kalev, Kestvusratsutamine, võistlusdistantsid kuni 120 km Eesti hobune 1. Täkk Veliir, snd 2017, kõrb i: Veksel 823 E e: Astrid 3998 E Parim 2 a eesti tõugu täkk 2019 Aretaja ja omanik: Arvo Sarrapik 2. Mära Vinge, snd 2008, kõrb i: Viks 708 E e: Elke 3978 E Aretaja OÜ Tori Hobusekasvandus, omanik SA Eesti Maaelumuuseumid 3. Täkk Tembu, snd 2014, must i: Tormis 882 E e: Laasi 4196 E Aretaja: Raivo Gerlein, omanik: OÜ Hobu Tööd Tori hobune 1. Täkk Pronton, snd 2017, tumekollane i: Portugal 13 791 T e: Halde 24 339 T 27

Tõuloomakasvatus

Aretaja ja omanik: Andres Kallaste; Parim 2 a tori täkk 2019, TR TA-osa 2. Mära Heera, snd 2015, mustjaskõrb i: Hoogne 13 839 T e: Viki 24 781 T Aretaja ja omanik Jaan Polli, Tori hobuste TR TB-osa 3. Mära Pähkel, snd 2015, kõrb i: Pägimor 13 769 T e: Helen 25 037 T Aretaja ja omanik: Jaan Polli, Tori hobuste TR TB-osa Eesti raskeveohobune 1. Täkk Verdict, snd 2017, raudjas i: Vagabond 2192 ER e: Egeri 6252 ER Aretaja ja omanik: Andres Supp, reservvõitja 2 a eesti raskeveo täkk 2019 2. Mära Varna, snd 2016, kõrb i: Vagabond 2192 ER e: Harma 6386 ER Aretaja: Andres Supp, omanik: OÜ Sebak Travel; parim 3 a eesti raskeveo mära 2019 3. Mära Vista, snd 2017, kõrb i: Vagabond 2192 ER e: Nelli 6390 ER Aretaja ja omanik: Andres Supp; parim 2 a eesti raskeveo mära 2019 Trakeeni hobune 1. Täkk Pygmalion, snd 2016, raudjas i: Preston e: Praia Aretaja ja omanik: Heimtali Hobusekasvandus, parim 2 a trakeeni täkk 2018 2. Mära Pandera, snd 2014, mustjaskõrb i: Aristokraat e: Premore Aretaja ja omanik: Heimtali Hobusekasvandus, parim trakeeni noormära 2016 Mõnedki lehmad saavad võimaluse areenile tulla uuesti, kui toimub käsitsilüpsi võistlus, tänavu vaid kolm, kaks holsteini ja üks maatõugu. Tanel Bulitko kuulutas selle

3-19

aasta lüpsiaja pikkuseks kaks minutit. Huvitav oli võistlejate koosseis: Viktoria Gošovski (Muuluka Farm OÜ noorperenaine) astus vastu ema-tütar Treffneritele (suurfirma esindajad). Viktoria oli tubli ja sai oma maatõugu lehmalt kahe minutiga kätte kolm liitrit piima, mis oli rohkem, kui said vastasvõistlejad kokku. Edu tagas tubli kodutöö, maaülikoolis, mille ta lõpetas, me küll ei suutnud õpetada.

Viimasena tulid rahva ette loomaomanikud oma parimatega, et publik saaks valida oma lemmiku. Areenile toodi süles, aga seal lippas kena lindi otsas, reksküülik.

Samas sammus areenil umbes 1200 kg kehamassiga herefordi tõugu aretuspull Riff Tsura talust, nende vahele mahtusid kaks raskeveo mära, kaks lihatõugu lehmikut, kaks holsteini ja üks maatõugu vasikas. Valik toimus aplausi tugevuse järgi. Nn plaksumeetri rolli täitsid TLÜ professor Mart Abel, tuntud tantsutreener Jaan Siilak ja julge tütarlaps. Finaali pääsesid Riff, maatõugu vasikas ja küülik. Publikut innustas uudne esitlemisviis ja publiku lemmikuks valiti Janika Roopsi reksküülik. Ühine lõunasöök rukkiküünis lõpetas selle aasta tõuloomade näituse. Toitu oli küllaga ja päris maitsev. Kahju, et häärberi lauad ja toolid on väikese mahutavusega, paljudel tuli läbi ajada laua toeta. Maarahvas on nõus istuma pikkade laudade taga pinkidel, kuhu mahub oluliselt rohkem sööjaid. Loodame, et järgmisel aastal lahendame probleemi.

Täname eeskätt loomakasvatajaid ja aretajaid kaunite aretusloomade saamisel, kasvatamisel ja treenimisel, samuti tublisid esitlejaid! Suur tänu aretusühingute töötajatele nende igapäevase töö eest!

Foto 3. Käsitsilüpsi võitis Viktoria Gošovski, Muuluka Farmi Foto 4. Publik valis oma lemmikuks talutusrihma küljes kappaOÜ noorperenaine (A. Tänavots) va reksküüliku, omanik Janika Roops (A. Tänavots)

Autoriõigus kuulub Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud.

Toimetus Kolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Külli Vikat, Krista Sepp, Peep Piirsalu, Olev Saveli (peatoimetaja) ja Eha Lokk (toimetaja) Keeleline korrektuur: Silvi Seesmaa Küljendus: Silja Tänavots 28

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455 Internet: http://www.etll.ee/ Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.

Trükk: OÜ Paar