KOOLIVAIM kevad 2016

Lehes

*Vabariigi aastapäev *Sõbrapäev *Töövarjupäev *Riigikaitselaager *Õppepäev Raikkülas

kevad/2016

Vabariigi aastapäev

Abituriendid lippu heiskamas

Torte imetlemas

Marleen ja Tiina rahvarõivais

Päev enne vabariigiaastapäeva tähistasime meiegi Eesti toimus pidulik aktus. Kaunite etteastetega aktusele järgnes Vabariigi 98. sünnipäeva. Esmalt heiskasid abiturientidest tordi söömine esimese korruse fuajees ning pidupäev oligi noormehed koolimaja ees lipulaulu saatel sinimustvalge. selleks korraks Tõstamaa Keskkoolis peetud.

Pärast seda liikusid kõik viisakates riietes õpilased saali, kus

2

i

ir Juhtk

Sooja kevadet, lugejad! Kevad tähendab millegi lõppemist, sest ausõna, mulle ei jõua kohale, et ülejärgmisel nädalal tuleb värvilised riided selga panna ja kaks patsi pähe teha, sest toimumas on abiturientide tutipidu. Kolm aastat tagasi oli otsus lihtne, paberid tuleb sügiseks Tõstamaa Keskkooli tuua ja kõik.

Loodan siiralt, et paljud praegused üheksandikud mõtlevad ka nii nagu mina tol korral. Miks? Sest see kõik on seda

väärt. Väikeses koolis on palju võimalusi ja vähem konkurentsi kui linnas. Lisaks haridusele saab hulgaliselt kogemusi. Õpetajad on toredad ja mõistvad. Ma soovin edu kõikidele lõpetajatele, et eksamid oleksid edukad ja tulemustest oleks kasu sügisel oma elu jätkamisel.

Otsuseid tuleb teha juba varakult, gümnaasiumide sisseastumiskatsed olid kevadvaheajal, kõrgkoolide omad tule-

vad suvel. Küsimus “Kelleks ma saada tahan?” ei ole enam niisama sõnakõlks, vaid suure tähendusega tulevikku otsustav lause. Need, kes ise otsust ei pea langetama, saavad olla toeks otsustajatele. Oma kogemuse ja arvamuse jagamine võib suuresti aidata. Head lugemist!

Laura Jõe

Sõbrapäev

Juba mitmendat õppeaastat on meil koolis kombeks, et õppeaasta alguses loositakse klassijuhatajate vahel üritused, mida koolis tähistada. 12. klassi klassijuhataja õp. Galina tõmbas meile loosiga sõbrapäeva. Nii korraldasimegi paar päeva enne suurt sõbrapäevapidu rahvamajas väikese ja toreda sündmuse koolis.

Päev enne aitas Teele mul akvaariumi juurde valmis panna temaatilise fotonurga, mis osutus järgmisel päeval üsnagi populaarseks. Pidasime sõbrapäeva 10. veebruaril. Kasutasime kolmapäevahommikust kõikide klassidel tunniplaanis olevat väärtuskasvatustundi ühiseks sõbrapäevakaardi tegemiseks - iga klass valmistas vähemalt ühe sõbrapäevakaardi. Palusime sekretäril isegi koo-

Laura, Herki ja Teele fotonurgas

likella tähtpäeva puhul muuta ja Haddaway – What Is Love tekitas paljudele kõneainet ning nägudele jagus muigeid terve päeva vältel. Muidugi oli tol päeval riietumisstiiliks punane ja südamed.

Lisaks pildistamisele sai vahetundides Agnese käest sildikesi, millele järjekorranumber peale kirjutatud. Teiste seast tuli üles otsida sama järjekorranumbriga inimene, kui teineteist leiti, siis said mõlemad pulgakommi, et suud magusaks teha. Usun, et koolirahvas jäi rahule.

Laura Jõe Kaartide meisterdamine

Toimetus

Peatoimetaja, küljendaja ja keeletoimetaja Laura Jõe (12. klass) Kaas- ja keeletoimetaja Teele Tõnisson (11. klass) Fotod: Toomas Mitt, erakogud

www.tostamaa.edu.ee kool@tostamaa.ee

3

Töövarjupäev Töövarjupäev on JA Eesti karjäärialane programm, mille käigus on gümnaasiumi õpilastel võimalus poole tööpäeva vältel heita pilk oma ala spetsialisti päristöö olemusse ja seda juba alates 1998. aastast. Igal aastal osaleb TVP-l umbes 3000 õpilast ja seega sama palju ettvõtjaid ning oma ala spetsialiste. [JA Eesti koduleht] Esimest korda elus võtsin ka mina töövarjupäevast osa. Nägin internetis reklaami ettevõtmisest nimega Töövarjupäeva Kroon.

Tänu sellele saavad noored minna Eesti edukamate ja tuntumate ettevõtjate, poliitikute, tippjuhtide ja avaliku elu tegelast töövarjuks. 2015. aastal toimus ettevõtmine juba 11. korda ning aastatega on see muutunud aina populaarsemaks ja oodatumaks sündmuseks gümnaasiumiõpilaste seas. [JA Alumni koduleht] Nägin kuulutust juba varakult, kuid esmapilgul taotlusvormi vaadates ei suutnud ma otsustada, kellele kandideerida võiksin. Tähtaja viimastel minutitel tuli see mulle taas meelde ning registreerisin end kiiruga ajakirjanik Rasmus Kagge töövarjuks. Elu läks edasi kuni umbes nädal hiljem tuli telefonikõne, milles teatati, et osutusin 26st kandi-

deerijast valituks. See oli minu jaoks suurepärane uudis. Kuna mul oli ettenähtud kuupäeval (19.11) juba plaanis teine sündmus, siis võtsin Kaggega ühendust ning leppisime kokku uue aja.

10. detsembri hommikul kohtusin Rasmus Kaggega päriselus. Pärast ühist hommikusööki telemaja kohvikus läksime vaatama kell 9 algavat „Hommik Anuga“ salvestust, kus Jüri Pootsmann oma värsket Eesti Laulule kandideerivat lugu „Play“ koos Stig Rästaga esitas.

Kagge oli juba siis täiesti kindel, et just see lugu sõidab Rootsi Eurovisioonile.

Mulle tehti tuur maja peal, kuid enamuse ajast veetsin saate Pealtnägija kontoris. Olen kolmapäeva õhtuti saadet näinud küll ja veel, kuid siiski oli kirjeldamatult põnev kuulda lugusid ja olla juures uue saatesisu sündimisel. Lisaks Kaggele olid kontoris ka Mihkel Kärmas ja Anna Gavronski.

Usun, et nii mõnigi meist on mõelnud, et paljud ajakirjanikud on ülbed ja isekad ning neid ei huvita inimeste tunded.

Kagge kohta ei saa ma mitte mingil juhul nii öelda. Siirust, ausust ja kaastunnet oli tema kõnepruugis ja ilmes näha ning tema enda edu ja kuulsus ei mänginud selle juures mitte mingisugst rolli.

Andruse selfie Rauno Pellaga

Kokkuvõttes veetsin motiveeriva päeva oma ala spetsialistide juures. Sain neilt õpetussõnu tuleviku osas ja võimalik, et mul tekkis isegi mingisugune suurem huvi ajakirjanduse vastu.

Lisaks minule veetis veidi erilisem töövarjupäeva ka 11. klassi õpilane Andrus Kiisler. Nimelt käis ta helirežissöör/ produtsent/muusik/laulukirjutaja Rauno Pella juures tema-nimelises Kodustuudios. Töökohas tegeletakse erinevate artistide lugude salvestamisega, samuti antakse kitarritunde ja peetakse väiksemaid koosolekuid kunstiliste projektide loomise tarbeks. Sellise töö jaoks on vaja püsivust, musikaalsust, töökust, perfektsionismi, majanduslikku mõtlemisvõimet ja takistuste ette nägemisoskust, lisaks ka suhtlemisoskust ja põhjalikkust. Andrus ütles, et sai töövarjupäevast väga palju teadmisi ning on kindel, et tahab ka ise selle alaga edasi tegeleda.

TVP on väga hea võimalus käia tuntud inimeste juures nende tööd jälgimas.

Kui oled gümnaasiuminoor ja mõtled, kas võiks järgmisest töövarjupäevast osa võtta, siis ära kahtle ja lihtsalt mine.

Kogemusi ja uusi tutvusi saad sa sellest nii ehk naa. Edu!

Laura Jõe

Laura ja Rasmus Kagge Pealtnägija kontoris

4

Laager Potsepal 22.-23. märtsil toimus Potsepa karjääris riigikaitselaager, kus osalesid aktiivselt ka Tõstamaa Keskkooli 10. ja 11. klass.

Kahe päeva jooksul pakkusid Kaitseliidu Pärnumaa maleva instruktorid umbes 80-le noorele võimalust saada kasulikke ning huvitavaid kogemusi metsas ööbimise ning seal väheste vahenditega ellu jäämise osas, orienteerumises, meditsiinis, relva käsitlemises ning teisteski elulistes valdkondades. Kuna esimene päev möödus tihedalt kuut õppepunkti läbides, siis õhtuks olid kõik harjumatult suurest kogusest värskest õhust ning füüsilisest aktiivsusest väsinud ning kasutasid ära iga vaba hetke, et sooja telki kuuseokste peale kerra visata.

Enne öörahu tehti karjääri serval meile ka helide kuulamise ülesanne, kus pidime määrama erinevate helitekitajate, näiteks mootorsae, ilutulestiku vms kauguse. Öörahuks telki tagasi pöördudes olime valmis ka öiseks häireks, mida oodates aga paljudele magus uni peale tikkus ning ilmselt ka seepärast veidike torinat põhjustas. Ülesanne ise oli tegelikult üsna lihtne, pidime öisest metsast üles leidma oma rühmavanema, mis meil ka kiiresti õnnestus. Telki naastes tabas kõiki taaskord hinnatud uni, unetud jäid sooja ja ohutuse tarvis ahjusid valvama. Järgmisel hommikul, kui olime oma telklaagri kokku pakkinud, ning kõhud maitsvat hommikuputru täis söö-

nud, jagati meid kaheks grupiks, ühed ehitasid raialangesmikule käepärastest vahenditest tuulekindla onni ning teised läksid orienteeruma. Pärast lõunat vahetati ülesanded ning märkamatult oligi metsas veedetud aeg lõpusirgele jõudnud. Lõpurivistusel tänati parimaid ning väljapaistvamaid laagrilisi - meie koolist saavutasid nii Karen kui Tanel laskmises esimese koha. Koju jõudes oli kõigi pilkudes näha väsimuse märke, kuid sellest hoolimata jäid kõik kahe mugavustsoonist ning „nutimaailmast“ eemal olnud päevaga väga rahule.

Viimase kooliveerandi kevadiselt kaunil esimesel teispäeval külastasid meie kooli 9.-12. klasside õpilased Raplamaal asuvat Raikküla mõisa. Meid tervitasid lahkelt mõisa perenaine ja peremees, kes on oma hingeasjaks võtnud ühel päeval mõis täies hiilguses taastada.

Oma ringkäiku alustasime mõisa pargist, kus on säilinud üllatavalt palju hooneid, mis tänapäeval aga hoopis teistsuguse kasutuse on leidnud. Samuti nägime taastatud ait-kuivatit, kus tänu kindlatele lukkudele külarahva laastamiste

eest on säilinud palju originaaltööriistu.

Kui pererahvas meile ka mõisamaja ning sealsete aadlike ajaloost põhjalikult rääkinud oli, said julgemad ronida pargis asuvasse maa-alusesse ehitisse, milles keerulistel aegadel mõisa aadlikud end peitsid. Olgugi, et klassitsistlikus stiilis mõisa peahoone on hetkel üsna täbaras seisukorras, saime siiski seda seestpoolt avastada ning vaid ette kujutada, kuidas uhke mõis oma parimatel aegadel välja võis näha. Peale imemaitsvat lõunasööki rääkis mõisa perenaine meile oma kai-

sukaru kogust ning tutvustas meile veidi nende ajalugu. Üheskoos uurisime ka uhket antiikmööblikogu, millest, nagu selgus, üks diivan on suveetenduse kaudu läbi käinud ka Tõstamaa mõisast.

Tagasi koju naastes saime aga taas kinnitust, et peame oma ilusa ning korras mõisamaja üle väga uhked olema.

Teele Tõnisson

Õppepäev Raikkülas

Ühispilt Raikküla mõisa ees

Teele Tõnisson