teatri näited. „Ma pigem tantsiksin sinuga“ tegijad nimetavadki oma ettevõtmist dokumentaalseks teatriks, mis peaks orgaaniliselt peegeldama tavaliste inimeste mõttemaailma ja hoiakuid, ehkki sekka on põimitud ka kunstilisi fabritseeringuid. Vaadeldavates töödes ei kasutata küll ülemäära palju dokumentaallavastustes nii populaarset multimeediat, toetutakse aga egodokumentidele, spontaansetele seisukohtadele, osaliste mälujälgedele jne. Seejuures funktsioneerib selline dokumentaalne teater omalaadse rakendusja kogukonnateatrina. Nimetatute eesmärgiks on Madli Pesti doktoritöö kohaselt19 „muuta midagi ühiskonna toimimises või indiviidi sisemuses, lavastused ja tegevused sünnivad uurimusest, mingi probleemi või teemaga süvitsi tegelemisest, publik võtab ruumis või laval sündivast rohkemal või vähemal määral osa“. Püütakse vahetada teadmisi kogukonna sees, peegeldada nüüdisaegset sotsiaalset reaalsust ja algatada sotsiaalseid muutusi ning soodustada kogukonna identiteedi loomist. Ehkki kodanik Uno Trummi ja Vaba Lava ettevõtmises putinlikke arusaamu esindanud Marina Gromova poliitiliste erimeelsuste kohal virvendas lavastuses „Ma pigem tantsiksin sinuga“ selle laadist tingituna pidevalt ka midagi flirdisegust, ei lähenenud need kaks figuuri vaadetelt etendusperioodi jooksul kardetavasti teineteisele kuigivõrd. Vaba Lava etendustel aset leidnud rahvustevaheline puutumus jäi küllap vastuoluderohkeks, ebalevaks ja põgusaks. Siiski demonstreeriti, et vene veres ei ringle tingimata putinlus ja vene hipster võib olla tolerantsemgi kui ugri tšikk ning kaugelt euroopalikum kui Liivimaa taidleja. „Teisest silmapilgust“ võimaldas aga rahvustel enam teineteisele ligineda. Lähenesid loomulikult näitlejad, keda huvitas keeleõpe ja kelles oli kasvanud absurditunne seoses nn kahe rahvuskogukonna „vaikiva eraldielamisega“, „mis on olnud eestlaste igapäevane strateegia, mida kasutati nii nõukogude aja lõpus kui ka taasiseseisvumise alguses ja mis on aktuaalne tänaselgi päeval“.20 Ühiskonnagruppide lõimumise pärast tegelikult hoolt kandvatest ühiskondadest (musternäiteks siin on saamas Kanada) tulnutele on see olukord paistnud alati 19
Madli Pesti, Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris. Tartu Ülikool 2016, 4 ja 5 ptk Triin Vihalemm ja Marianne Leppik, Eesti venekeelse elanikkonna lõimumise viisid ja muutustega kohanemise praktikad. Rmts Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Toimetajad Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm. TÜ kirjastus 2017, lk 558. 20
124