Tartu Valla Kuukiri (128) Juuli 2007

Nr. 7 (128)

Juuli 2007

Lähte Ühisgümnaasiumi 45. lend I rida: Merle Piiskop, Liis Feiman, Siiri Innos, Kätlin Bravõi, Eva Loks; II rida: Reimo Tsirp, Kadri Lang, Ruth Maria Roosi, Mari Juhani, Tuuli Suurkivi, Mari-Liis Vares, Kaidi Loimet, Piret Hanson, Mait Rembel, klassijuhataja Tiit Helm. Pildilt puudub Keiti Karro.

I rida: Tuuli Tollimägi, Maili Mägi, Asrtrid Raasik, Irina Nikišina, Signe Sokmann, Krista Treial, Anne- Ly Kõiv, Kerli Järvetar, Marju Vares, Heigo Haab; II rida: Lembitu Liias, Rosmarii Rosenthal, Aivo Elken, Külli Vallsalu, Signe Zujeva, Erko Sapelkov, Karmen Kõiv, Dmitri Lohman, klassijuhataja Viivi Rohtla, Indrek Ojaste, Kertu Vilipuu, Priit Panksepp, Kady Kamar, Sven Paabut, Raimond Võimre.

2

VOLIKOGUS

VOLIKOGU ÜHEKSASATEISTKÜMNES ISTUNG, 13. juuni 2007. a. va Luunja valla detailplaneering.

• Algatada Äksi külas asuva Tuulepesa VOLIKOGU OTSUSTAS • Võtta vastu Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu I etapi detailplaneering. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek 25. juunist kuni 8. juulini 2007. a. Tartu Vallavalitsuse kantseleis.

• Kooskõlastada Tartu vallaga piirne-

• Võtta vastu Saadjärve külas asuvate Järvekalda, Järveranna, Järveserva, Järveotsa ja Järvetee detailplaneering. Korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek 25. juunist kuni 8. juulini 2007.a. Tartu Vallavalitsuse kantseleis.

maaüksuse detailplaneering ja kinnitada maaüksuse lähiala detailplaneeringu lähteülesanne.

• Tuvastada Lombi külas asuva Lombi elamu peremehetus.

• Tuvastada Õvi külas asuva Õvi Puurkaevu peremehetus.

VOLIKOGU KAHEKÜMNES ISTUNG, 27. juuni 2007. a. moodustatava maaüksuse nimeks ja Jalaka (pindala 14034 m2).

VOLIKOGU OTSUSTAS • Kehtestada Vahi külas asuvate Külalismaja ja Tenniseväljaku maaüksuste detailplaneering.

• Kehtestada Vahi külas asuva Rio maaüksuse detailplaneering.

• Kehtestada Vahi külas asuvate Karikakra, Kullerkupu, Pääsusilma, Rukkilille ja Ülase maaüksuste ning lähiala detailplaneering.

• Algatada Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja VanaNarva maantee vahelise ala detailplaneering, kinnitades ühtlasi sama ala detailplaneeringu lähteülesanne.

• Mitte algatada Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

• Algatada Vahi küla ja Tila küla territooriumile jääva Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja Murisoo peakraavi vahelise ala detailplaneering ja kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne.

• Kinnitada vallavolikogu revisjonikomisjoni akt nr. 1, 20. juunist 2007.a.

Revisjonikomisjoni järeldused on, et Tartu valla 2006.a. eelarve tulude ja kulude eelarve üldsumma vastab eelarvele ja teeb ettepaneku vallavolikogul kinnitada 2006.a. majandusaasta eelarve täitmise aruanne tulude-kulude tasakaalus 69 611 413 krooni.

• Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse Tila külas asuv maa-ala suurusega 1542 m2 sihtotstarbega transpordimaa. Antud maa-alast

saab SOPAKU TEE. • Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse Lähte alevikus maa-ala suurusega 13332 m2, sihtotstarbega tootmishoonete maa. Antud maaalast (puurkaev-pumbamaja) moodustatava maaüksuse nimeks saab LÄHTE PUURKAEVU. • Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse Lähte alevikus ja Võibla külas maa-ala suurusega 9,89 ha, sihtotstarbega tootmishoonete maa.

Antud maa-alast (biotiigid) moodustatava maaüksuse nimeks saab LÄHTE REOVEEPUHASTI. • Taotleda Tartu valla munitsipaalomandisse Vasula külas maa-ala suurusega 2,4 ha, sihtotstarbega tootmishoonete maa. Antud maaalast (biotiigid)moodustatava maaüksuse nimeks saab VASULA REOVEEPUHASTI. • Määrata järgmiste katastriüksuste maa sihtotstarbeks maatulundusmaa: Kalda (pindala 10376 m2), Kutsari (pindala 27998 m2), Uibovälja (pindala 2,65 ha), Aaviko (pindala 9,10 ha), Liivapõllu (pindala 2,14 ha), Undisaare (pindala 3,79 ha), Kullamäe (pindala 24,30 ha), Pruuli (pindala 20,97 ha), Mäe (pindala 15,42 ha), Haljasmäe (pindala 10374 m2), Põllu (pindala 27741 m2), TagaKassi (pindala 8824 m2), Ees-Aru (pindala 3157 m2), Väljaotsa (pindala 3,04 ha), Männimetsa (pindala 17,03 ha), Remmelga (pindala 16667 m2)

• Määrata järgmiste katastriüksuste maa sihtotstarbeks väikeelamumaa: Ristiku (pindala 4365 m2), VäikeRistiku (pindala 1403 m2), Mallemaa (pindala 6008 m2), Vedu 6 (pindala 1643 m2), Polska (pindalad 12672 ja 19297 m2), Kooli (pindala 3752 m2), Lauri (pindala 7636 m2), Kristi (pindala 7775 m2), Piimakuru (pindala 15720 m2), Aasakuru (pindala 11064 m2), Ülesoo (pindala 4529 m2), Tagasoo (pindala 14836 m2), Kutsari (pindala 10179 m2), Väike-Kutsari (pindala 2096 m2), Vahe-Kutsari (pindala 4368 m2), Ees-Kutsari (pindala 4127 m2), Kutsarinurme (pindala 8001 m2), Jõela (pindala 2066 m2), Tamme (pindala 8848 m2) ja Oja (pindala 8237 m2).

• Määrata järgmiste katastriüksuste maa sihtotstarbeks transpordimaa: Polska tee (pindala 894 m2), Kõnnitee (pindalad 192, 160, 269 ja 99 m2)

VOLIKOGU MÄÄRAS • Kinnitada Tartu valla konsolideerimisgrupi 2006. aasta majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest koos eelarve täitmise aruandega, reservfondi kasutamise aruandest ja audiitori järeldusotsusest.

• Kinnitada Tartu valla 2007. aasta 2. lisaeelarve tulude-kulude üldmahus 3 295 000 krooni.

PIDU Sootaga Maanaiste Selts ja Lähte naiskoor korraldavad pühapäeval, 19. augustil 2007 LÄHTE PARGIS IV Tartu Maanaiste Liidu liikmesseltside ja nende sõpruskollektiivide ühise KIIGEPEO Kava: kell 12.00 päeva avamine lipuväljakul kell 14.30 ühine rongkäik Lähte parki kiigeplatsile kell 15.00 kontsert

Alates keskpäevast esinevad erinevates Lähte pargiosades rahvatantsugrupid, pakutakse pannkooke, suppi ja leivatoitu, näidatakse käsitööd, veetakse vägikaigast ja mängitakse huvitavaid murumänge.

Teatrielamusi pakub Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguselts, etendades L. Koidula näidendit „Kosjakased“.

Info tel. 5341 2408 (Urve Kaasik).

3

2007. I poolaasta kokkuvõte Tartu vallas toimunud õigusrikkumistest Argo Lääts, vanemkonstaabel Teavitame Teid 2007. a esimese poolaasta õiguskorrast Tartu valla territooriumil.

2007 aasta esimese poolaasta jooksul on kriminaalasjade menetlust alustatud 44 juhul, millest 21 fakti on salajased vargused, 2 fakti on kehalised väärkohtlemised ja liiklusalaseid kuritegusid on registreeritud 7 korral. Kahel korral on alustatud kriminaalmenetlust liiklusõnnetuse põhjustamise ja 5 korral korduvalt joobes sõiduki juhtimise eest. Võrreldes 2006 aastaga on kriminaalkuritegude arv jäänud samale tasemele, vähenenud on vaid 9 fakti võrra korduv joobes sõiduki juhtimine. 2007 aastal jätkub 2006 aastal alanud vargused ehitusjärgus eramutest.

Väärtegusid on esimese poolaastaga registreeritud 175 korral, nendest 70 fakti on liiklusalased õigusrikkumised, 8 fakti on

avaliku korra rikkumised, 16 fakti alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumised ja 2 fakti on rikkumised koerte pidamise eeskirjade vastu. Väärtegude üldarv on võrreldes 2006 aasta esimese poolega vähenenud. Jätkuvalt on probleemne asjaolu, et alaealiste poolt toimepandud õigusrikkumiste üldarv on suur.

Käesoleva aasta põhiprobleemiks on Tartu- Jõgeva mnt. remont. Tööde teostamise käigus on tehtud rida liiklusalaseid muudatusi, mis tekitavad liiklejates segadust ja probleeme. On ehitatud küll korralikud (asfalteeritud) ümbersõidud ja mitte pikad, kuid siiski liiklejad neid kasutada ei taha ning üritavad sõita keelumärkidest hoolimata mööda Tartu- Jõgeva maanteed.

2007 aasta on Eestis kujunenud liikluses väga ohvrite rohkeks, seega pöörab politsei enam tähelepanu liiklusalastele rikkumistele. Sama joont hoitakse ka Tartu vallas.

Konkursi “Kaunis kodu 2007” parimad Autasustatud peaministri lipumasti viiruga Taimi ja Vladimir Ruus — Muda talu, Vasula küla Ene ja Uuno Soom — Otsa-Peetri talu, Kobratu küla Krista ja Anton Pärnapuu — Antoni talu, Nõela küla Inta ja Vahur Ööpik — Raadimõisa 15, Vahi küla

Autasustatud Tartu Vallavalitsuse poolt Jaana ja Ago Laine — Tihase talu, Maramaa küla Piret ja Jaanus Tamm — Lombi talu, Lammiku küla Ülle ja Aare Suits — Liiva talu, Aovere küla küla Helgi ja Arvo Rehk — Ees-Marguse talu, Tila küla

Rauno Heinla – kahekordne Tartumaa rammumees Margus Pärsik, Rammumehe võistluse peakorraldaja 30. juunil selgitati Kõrveküla Põhikooli staadionil järjekordne Tartumaa tugevaim mees.

Kaheksa võistleja hulgas, kellest viiel oli asja ka Eestimaa Rammumehe konkursi finaali, mis toimus jaanipäeval, tuli võitjaks Kõrvekülas elav ja treeniv 25-aastane Rauno Heinla. Kuuest alast kolmel – raskuste (160, 180, 200 ja 200 kg) tõstmine trepil, betoonpallide (107, 115, 140, 160 ja 173 kg) tõstmine 160-140cm kõrgustele alustele ja 7-tonnise veoauto lükkamine 30m oli ta parim, teenides sellega Kõrveküla Rammumehe konkursi üldvõitja karika, on Tartumaa Rammumees 2007, Kõrveküla parim ja Tartu valla parim. Neli tiitlit ühelt võistluselt!

Teiseks jäi raskes heitluses kuni viimase alani Eestimaa Rammumehe selle aasta teine Meelis Pungits Vastseliinast kahe alavõiduga -kohvrite 134kg kandmine 20 m distantsil ja 380kg kummi kantimine 4 korda. Kolmandaks tuli, samuti võrdses heitluse neljanda mehega, Dmitri Tšerepanov Tartust, kes võitis samuti ühe ala - istudes 5 - tonnise koormatud auto tõmbamise köiega 25 m kauguselt. Neljandaks tuli Viljandimaalt Urmas Saimre, viies Markus Männik Võrumaalt, kuues Marek Tobi Tallinnast, seitsmes Kohtla-Järvelt Mario Sild (oli kiireim palkide 96, 115, 125 kg tõstmises sirgetele kätele, aga 140kg palk ei allunud ka temale).

Täname sponsoreid: PEASPONSOR: TARTU MAJA BETOONTOOTED SUURSPONSORID: ARENS-MÖÖBEL, A. LE COQ, NARI PUIT, BIO BERRY, ASTAR TRANSPORT, TRANSTAR, TARTU VALLAVALITSUS, TARTU MAAVALITSUS, TARTUMAA KULTUURKAPITAL, STAHLHUT, K-RAUTA, HUSQVARNA, INGLISMÄE, COMMON, E.R.H.E.S-ELEKTER, ONNINEN, VENNAD EHITUS, COCA-COLA EESTI JOOGID, PÕLTSAMAA FELIX, SEVENOIL EST, JUNGENT SPONSORID: FALARIS PUIT, FANDIA, HENKEL BALTI, KUM-

MISEPP, KUNGLA LAMMUTUSKODA, KEERE-K, KÕRVEKÜLA KALATÖÖSTUS, KÕRVEKÜLA SPORDIHALL, KÕRVEKÜLA PÕHIKOOL, LEPASALU TKM, MARGUS KUKRUS, MATTILA, ORBIT, PAADIPOOD.EE, PATTAYA CLUB, PUHALAINEN JA POJAD, RAKO, RÕNGU AED, SOOTAGA VÜ, TDK, TRIDENS, WESMARK, YES SPORT

ja häid abilisi Tiitu, Merikest, Marit, Sillet, Gead ja meeskonda koosseisus Raigo, Tarmo, Risto ja Madis ning kohtunikebrigaadi Tarmo Mitt ja Meelis Hüvato suurepärase koostöö eest võistluste läbiviimisel.

Rauno Heinla.

4

Raamatukoguhoidjana Brüsselis Karin Evik,Vedu Raamatukogu juhataja Ühel maikuu päeval leidsin postkastist ERÜ poolt saadetud kutse osaleda Euroopa Komisjoni poolt korraldataval 15 raamatukoguhoidjale ja 15 ajalooõpetajale mõeldud õppereisil Brüsselisse. CV ja motivatsioonikirja põhjal väljavalituks osutunutele saadeti nädal hiljem 2 tõsist tööpäeva hõlmav programm, mille sisustasid erinevate riikide poliitikud, lisaks kohtumised eestlastega.

Mis jäi kõlama?

Ettekandjatest avalöögiga esinenud karismaatiline hr. Pavel Tychtl tutvustas kodanikuühenduste programme, mille põhieesmärgiks on kodanike osalemine Euroopa identiteeditunde loomisel kasvatamaks sallivust ning omanikutunnet. Selgus, et EL piires on üksjagu ajaloolisest mälust ja rahvuste identiteediotsingutest tulenevaid sisepingeid. Nende leevendamiseks on välja töötatud mitmeid programme, millest üks vanimaid, juba 1950ndatel alguse saanud Twinings-program hõlmab endiste vaenuriikide väikelinnade kodanike kohtumisi. Kahjuks on nii Eesti kui Soome taolistes ettevõtmistes vähe esindatud, küll aga näiteks Ungari ja Poola. Eraldi programm tegeleb Euroopa mineviku (natsismi-stalinismi) teemaga. Kõlama jäi selliste programmide topelteesmärk: mitmekesisus, mis ei tohi viia killustumiseni. Ühe komistuskivina rahvusidentiteedi otsingutel mainis esineja ohtu takerduda 1930-ndate aastate tagasivaatavasse suunda. Tulevikule orienteeritud ühisosa leidmiseks on 2008. aasta kuulutatud kultuuridevahelise dialoogi aastaks. Mitmete programmide sihtgrupiks on õpilased.

Lohutav on teada, et osalemiseks vajalike paberite täitmist on lihtsustatud. Blanketid saab täita emakeeles, vaid 1lk. kokkuvõtet nõutakse inglise keeles. Raha eraldamisel lähtutakse osasaajate arvust.

Teine kuulajaid üleskütnud esineja oli hr. Sebastian Volkers, teemaks haridus ja kultuur.

Läbimurre nimetatud teemade käsitlemisel EL tasandil toimus Hispaania eesistumise ajal. Enne 2000-ndat aastat oldi seisukohal, et see on kultuuriga seotud ressursimahukas siseriiklik küsimus, mis raskendab koostöö tegemist.

Kuidas siis Eesti paistab üldisel taustal? Ühtsete indikaatorite ja võrdlussüsteemide puudumise tõttu selles valdkonnas lähtutakse üldpildi saamisel statistikast, mille järgi selgus, et paistame silma nii tugeva kui nõrga riigina. Meie tugevuseks on korralik investeeringuprotsent haridusse ehk 57 % SKP-st , samuti EL keskmisest kõrgem kõrgkooli lõpetajate arv, sealhulgas naiste osa lõpetanute seas. Samuti on meil piisavalt reaalaharude lõpetajaid. Ka koolist väljalangenuid on Eestis vähem kui EL keskmiselt. Nõrkusena mainiti osalust elukestvas õppes (5.9%), mis võib kaugemas perspektiivis nõrgestada meie kui väikeriigi konkurentsivõimet. Eeskujuks seati Rootsit oma 20 %.

Samuti tuleks hakata rohkem väärtustama mitteformaalselt saadud oskusi ja teadmisi ehk teisisõnu: potentsiaali võiks üle parda viskamise asemel paindlikumalt ära kasutada.

Kõne all olid ka vajakajäämised lasteaedadesse investeerimises, mis ju vähendaks edaspidiseid sotsiaal- ja tervishoiukulusid.

Vaidlusi tekitas seisukoht laste aastasena lasteaeda panekust. Veel rõhutati vajadust kooli hoolekogudesse rohkem kooliväliseid inimesi kaasata ning tihedamat koostööd raamatukogudega teha.

Peale eespooltoodu räägiti meile veel EL institutsioonidest ja nende tööpõhimõtetest, tutvustati teabetalituse tööd ning Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi raamatukogude tööd.

Kuningaloss.

Komisjoni raamatukogu tutvustas särava esinemisega soomlane Taavi Saarimäki, kes usinate keeleõpingute tulemusena seda kenasti eesti keeles tegi. Siim Kallase ühe nõuniku Margus Rahuoja ja regionaalpoliitiku Peeter Soidla vestlusest selgus muuhulgas, et nad on eluga Brüsselis väga rahul, linn on armas ning roheline, koosnedes justkui erinevatest küladest. Kinnisvara rendihinnad on madalad, lapsed saavad käia ühes kolmest Euroopa Koolist, kus võimalik õppida eesti keelt, kuigi muud ained tuleb omandada võõrkeeles. Töötab sõim ja lasteaed, mõned kuud tagasi rajati ühiskondlikel alustel raamatukogu, mis on avatud 3 tundi päevas. Jaanipäeva tähistama kogunes koos „Rock Hotelliga“ üle 1000 eestlase, tegutseb Eesti Selts. Linnast paari tunni kiirrongi sõidu kaugusel on Pariis oma ahvatlustega, samas Amsterdam ning London. Hakkaja inimene leiab endale seal karjäärivõimalused kuni pensionieani välja. Kui selline elu sobib ning eeldused on olemas, siis mida sa hing veel tahta oskad.

Mõned tunnid napist programmivälisest ajast kasutasime linnaga tutvumiseks. Brüssel lõhnas omapäraste vahvlite järgi ja sealsete pärnade aroomist võis narkootilisse sõltuvusse sattuda.

Elasime 5-tärni hotellis Euroopa ühest kaunimast raekoja platsist 1 km kaugusel. Vanalinna arvukad mereannirestoranid ja romantilised pitsi- ning gobeläänipoed ei suutnud käsitöövõõrastki inimest külmaks jätta. Jalutatud sai kuningalossi ümbruses ja sellelähedases pargis, mis paraku ei kuulunud just aiakujun-

Pissiv plika Brüsselis.

5

Südasuvine meenutus Kõrveküla lasteaia tegemistest Raine Raadla – muusikaõpetaja, Tea Pendla – juhataja Kõrveküla Lasteaia aastat läbivaks teemaks oli „Raamatud, minu sõbrad”. Raamatupäeva üritused toimusid kord kuus ja olid seotud kas rahvakalendri tähtpäevadega või nädalateemadega.

25. jaanuari raamatupäev, mille teemaks oli talverõõmud. Külla tuli lumememm.

Jõuluvana külaskäik.

LASTEAIA JÕULUPIDU 20.12.2006 Lasteaia jõulupidu toimus vastvalminud Kõrveküla kooli aulas. Lapsed koos õpetajatega etendasid näidendi päkapikust.

Vahvaid kingitusi nii lastele kui lasteaiale tõi jõuluvana, kelle saatis seekord meie juurde Tarmo Leinatamm.

duslike pärlite hulka. Linnapildi üks elemente oli tornkraana, lammutamaks vanu ja püstitamaks uusi ehitisi. Alalise dilemma – uue ja vana arhitektuuri kokkusobivuse kohta võis linnast leida vaimustavaid näiteid, sekka ka mõned vähem õnnestunud.

Kuningliku raamatukogu väärikate vanade raamatute selgadena kujundatud fassaad tõmbas vägagi, kuid ajapuudusel me fuajeest kaugemale seekord ei jõudnudki...

Brüssel mõjus avatud ja sõbralikuna, kuigi selle linna näo leidmiseks jäi aega väheks. Ja ega suurlinnas, kus sadade tuhandete viisi igasugu rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikke, vist nii väga seda nägu saagi tekkida... See jääb pigem väikelinnade ja mõnede äärelinnaosade privileegiks.

Kolm päeva europealinnas möödusid ruttu ja kojusõidul Eesti kohal lennates heldinult tuttavaid kohti otsides tabasin end mõttelt: olgu see euroametniku elu kui tore tahes, kodus on ikka parem.

Reisil tekkinud mõtted võib aga kokku võtta paari sõnaga: jätkugu meil tarkust hoidmaks tasakaalu omajuurse ja üleilmse vahel. Selleks aga, et vahet teha sellel, mida saab ja tasub muuta ning mida mitte, on vaja õppida ja reisida, et kogetu valguses asju õigemini näha.

MUINASJUTUNÄDAL 26.02.–2.03.2007 Teatrikuu juhatasime sisse muinasjuttudega. Nädala jooksul külastasid lapsi mitmesugused muinasjututegelased. Iga päev said mudilased mängida uue külalisega neile juba tuttavat muinasjuttu.

Leiutajateküla Lotte (muusikaõpetaja Raine Raadla) küsib lastelt küsimusi Leiutajateküla kohta.

6

SÜDAMENÄDALA TERVISEPÄEV 27.04.2007

VOLBRIPÄEVA LÕKKEPIDU 30.04.2007

Meie lasteaed tähistab juba 5-dat aastat südamenädalat. Tervishoiutöötaja jagas lastele, lastevanematele ja töötajatele mitmekülgset infomaterjali teemal: kuidas oma tervist säästa ja olla terve.

Volbripäeva hommik oli kurjakuulutav- ilm oli tuisune ja väljas undas jäine tuul. See ei heidutanud meie suuri ja väikeseid nõidasid, kes otsustasid igal juhul suure lõkkepeo korraldada.

KESKKONNANÄDAL „PUUD ÕPETAVAD“

KÕRVEKÜLA LASTEAIA KEVADPIDU 19.05.2007

Meie lapsed on keskkonnasõbrad. Mitmeid aastaid on meil kevadeti keskkonnanädalad. Selle aasta teemaks olid taimed ja puud.

Sel aastal toimus lasteaia kevadpidu õues, kus etendati lastemuusikali „Tuhkatriinu“. Peaosatäitjateks olid liitrühma lapsed ja kõrvalosades võis näha kõiki Kõrveküla lasteiaia lapsi. Lisaks toimus taas laste kunsti- ja käsitööde müük.

Lapsed uurivad luupidega millest koosneb meie roomav kadakas ja kas kahjureid ka on?

Valik meisterdamis- ja puutööringis valmistatud laste töödest.

Kõrveküla lasteaia lapsed on tänulikud Kõrveküla Põhikooli õpilastele, kes valmistasid puupäeva projekti raames toole. Õpetaja Einar Nõmme juhendamisel pandi toolid kokku poiste tööõpetuse tundides. Poiste kokkupandud toole aitasid kaunistada õpetaja Külvi Kipperi kunstiringis käivad tüdrukud. Lasteaed sai juurde 21 vahvat tooli.

Iga rühm meisterdas ka oma puu.

Sõimerühma puud tutvustab teistele õpetaja Triin Ploom

KÕRVEKÜLA LASTEAIA 37. LENNU LÕPUPIDU 2. juunil 2007. a. saatis Kõrveküla Lasteaed kooliteele 37. lennu: 7 tüdrukut ja 4 poissi.

Lasteaia lõpetasid: Andres Ilmjärv, Kärolain Jaomaa, Kärt Kriiva, Laura-Liisa Kärsin, Triin Mutli, Kristel Pool, Hanna Roosimaa, Oliver Udu, Ave-Liis Õun, Gert Saar, Enrice Rudnitski.

Pidu algas riigilipu heiskamisega lasteaia õues ja jätkus lasteaia saalis, kus lapsed said heade soovide ja õnnitluste saatel tunnistuse lasteaia lõpetamise kohta ja mapi oma töödega. Tervitussõnu ja kingitusi jagasid vallavanem Aivar Soop ja Kõrveküla Põhikooli direktor Andres Jõgar.

Need pole kaugeltki kõik meie tegemised.

Mitmeid kordi toimusid lasteetendused erinevate professionaalsete näitlejate osalemisel. Rahvatraditsiooniliste tegemistega tähistasime rahvakalendritähtpäevi.

Meie lapsed esinesid edukalt maakondlikel üritustel: Päästeameti joonistusvõistlus, koolieelikute maakondlikud spordipäevad, laste laulupidu Elvas, Tartumaa lasteaedade muusikapäev.

Pidime hoolega jälgima, et suures tegutsemise tuhinas jääks ikka aega lapse põhitegevuseks – MÄNGUKS.

7

Lähte Ühisgümnaasiumi lõpetajad

I rida: Alo Paabor, Kaili Gutmann, Birgit Luiv, Liis Helm, Mairi Sild, Sirle Jaanus, Teele Proovel, Marian Sarapuu, Kristin Raudkats, Katrin Kukk, Inna Niinemets, Aigo Pikk; II rida: klassijuhataja Kristi Jalukse, Siim Laanesoo, Kaspar, Loks, Märt Talts, Ahto Järve, Aivar Rodima, Are Tallmeister, Taavi Spiegel, Jevgeni Matjukov, Sixten Sepp, Riivo Nukk, Kaidar Kübarsepp, Kuldar Kübarsepp.

I rida: Mihkel Kaasik, Elen Mihkelson, Mari-Liis Robi, Kaisa Kingo, Maarja Nigula, Leila Juhanson, Ragne Punt, Annika Mazin, Marit Puusepp, Elis Suik, Heli Lenzius, Timo Randoja; II rida: klassijuhataja Monika Leppik, Julia Paukson, Margo Jermolajev, Gerli Liikvart, Liis Liias, Keido Kisar, Marko Kraun, Ats Gutter, Kalev Siim, Rimmo Kaasik, Mikk Laas, Heiki Saar, Even Aruoja.

8

Pilte Kõrveküla lasteaiast

Raine Raadla, Tea Pendla

Kõrveküla Lasteaia 37. lend koos õpetajate Marje Kerge, Tea Nõmme ja õpetaja abi Tiina Rääguga.

Lapsed terviserada läbimas.

Nõiad valmistuvad luuasõiduks.

Põhikooli poolt lastele kingitud toolid.

Kõrveküla Põhikooli lõpetajad

Einar Nõmme

I rida: Klassijuhataja Monika Hänilane, Piia Kass, Siret Loos (lõpetas kiitusega), Tairi Visnapuu (lõpetas kiitusega), Kaili Kilk, Egle Pääslane (lõpetas kiitusega), Maarika Anijärv.

II rida: Lauri Kool, Elar Sikk, Sander Hinno, Karl Kilk, Priit Palm, Ruth Raidma.

9

Lähte Ühisgümnaasiumi medaliga lõpetanud

Ruth Maria Roosi (kuldmedal).

Signe Sokmann (kuldmedal).

Irina Nikišina (kuldmedal).

Rammumehe võistlus Kõrvekülas

Mari-Liis Vares (hõbemedal).

Võistlejaid autasusta6 5kordne Eesti rammumees, Euroopa 2006. a. III rammumees Tarmo Mitt, kõrval 4-kordne Eesti rammumees Meelis Hüvato.

Kerttu Vilipuu (hõbemedal).

Rammumehe võistlusest osavõtjad ja võistluse läbiviimise tublid abistajad.

10

Motomehed Tilsi lastekodus

Urmas Jaanimets

Päevajuht Margus Pihlak.

Lapsed lustivad koos ansambliga Evergreen 86.

Ats Kukk ja kohalikud.

Teeme noorhärrale korraliku sõidu!

Kas õnnestub vorsti näksata?

Ühispilt Tilsi lastekodu lastega.

Aeg pildis

Maie Paju nimelise kunstistipendiumi võitja Liina Kraun direktor Üllar Loksiga.

Tammistu noorus – Tarmo, Jana ja Liisbet Rosenthal.

11

Kaunid daamid Saadjärve suvetuules

Gerta Sulakatko Kastlist.

Helgi Sadam Kärknast.

Imbi Rohejärv Vasulast.

Kaie Lehtsalu Sojamaalt.

Kaja Liikvart Maramaalt.

Kati Reimann Lähtelt.

Linda Köhler Aoverest.

Sirje Laurisoo Sootagalt.

12

Üritus “Motomehed Tilsi lastekodus” Red Hawks MC Kirjutame selle artikli, et kohalik Tartu valla rahvas, saaks aimu millega motomehed tegelevad. Meie Klubi kannab nime Red Hawks MC ja klubi n.ö. kodukoht on Äksi, mis polegi vist nii suur üllatus, kui arvestada, et teatud seltskonnas on juba aastaid Äksit Eesti motopealinnaks nimetatud.

Aga nüüd asja juurde tulles, meie väikesel Klubil valmis eelmise aasta esimestel talvekuudel plaan, et vahelduseks kõiksugu õllesummeritele, grillfestidele ja muudele pidudele, teeks miskit kellegi teise heaks. Välja sai valitud Põlvamaal asuv Tilsi lastekodu, kus kasvandike on 65 ja tundus, et asukoht ja vanusegrupp jne on just see mida meie oma ürituse teostamiseks otsime. Vahemärkusena nii palju, et laste ja lastekodude heaks üritusi tekitavad mootorratturid, ei ole üldsegi mitte harukordne nähtus.

Ameerikas on aastaid vana traditsiooniline üritus nimega Toy Run ja õnneks on viimastel aastatel ka Eestis selline mõtlemine arenema hakanud, et lastekodu lastele tehakse igasuguseid põnevaid päevi ja tutvustatakse erinevaid hobiklubisid.

Igatahes, asja juurde tagasi tulles, kui oli kord ära otsustatud, et Tilsi on just see lastekodu, millega meie tahame koostööd teha, siis algas rabelemine selle heaks, et üritus ja päev saaksid olema lastele üks tõeliselt erakordne ja meeldejääv ettevõtmine. Kaasasime meie tegemistesse veel sellise Klubi nagu The Road Rebels, kes panustas meie ühisesse üritusse väga tõsiselt ja võime vabalt öelda, et ilma nendeta poleks sellest päevast tulnud pooltki nii super päev, nagu see kokkuvõttes tuli.

Peale poolt aastat mõtlemist, leiutamist ja asjade organiseerimist saabuski siis see 2. juuni, kui üritus aset leidis. Hommikul kell 9 startisime Äksist Tilsi suunas, kes siis ameerika autoga, kes mootorrattaga jne, kohale jõudes olid lastekodu lapsed meid juba säravate silmadega ootamas. Järgnesid lühikesed sõnavõtud, kes me oleme ja milleks me oleme just siin. Ning siis algas see ürituse kõige lõbusam osa, lapsi sõidutati mootorrataste ja ameerika autodega, tundus et neile ei saagi saama sellest küllalt, peale seda esines noortebänd Evergreen86, kes on samuti meie oma koduvalla poisid. Lastele meeldis see muusika, mida tehti ja nad hüppasid ja kargasid samasuguse aktiivsusega kaasa, nagu Teet mikrofoniga ees. Järgnesid mängud, mis on juba tavaks saanud

motoüritustel, aeglussõit ja vorsti ampsamine. Lühidalt kirjeldaks neid nii, et aeglussõidu võistluse eesmärk on ettemääratud tee (mis on suhteliselt kitsas kuid pikk) võimalikult aeglaselt läbida ja vorsti ampsamise mäng seisneb selles, et sõidu pealt peab tagaistuja ilma käte abita rippuvat vorsti ampsama. Ütleks veel niipalju et eriti lihtne see ei ole. Peale mängude teemat esinesid meile judokad oma etteastega, meie judopoistega ühinesid ka mõned Tilsi kohalikud judokad ja neil oli väga asjalik etteaste. Üritus läks edasi ühise lõunasöögiga, The Road Rebels’i klubist olid inimesed juba varahommikust saadik ametis salatite lõikumisega ja grillitava valmis panemisega jne, kohapeal tehti grillil hamburgereid ja grilliti vorste ja igast muud head ja paremat kraami. Kokkuvõttes võib öelda, et lõunasöök oli ülitugev ja kõht oli peale seda ikka väga täis. Kogu päeva näitas The Road Rebels’i klubi sepp oma oskusi metalliga ja tuleb tunnistada, et enamus inimesi, kaasaarvatud meie ise, olid sellest väga vaimustunud. Üritusele pani punkti Mikk Dede esinemine klaveri saatel.

Kui nüüd see pikk päev kokku võtta siis olime lastekodus kella 12st kuni kella 17.30ni. Selles vahemikus toimusid koguaeg tegevused, mängud, sõidutati lapsi, kuulati esinejaid ja suheldi väga väga palju.

Me võime öelda, et üritus läks meie endi jaoks 100% korda, usume, et kas Tilsi lapsed on täiesti sama meelt, oleme siin juba tasapisi välja käinud veksleid, et järgmisel aastal läheme jälle neile külla.

Kokkuvõtteks tahaks selle suurepärase päeva eest tänada teatud inimesi ja firmasid nimeliselt, kuna ilma nendeta oleks olnud väga keeruline sellist super toredat päeva teostada. Päevajuht Margus Pihlak, fotograaf – Urmas Jaanimets, The Road Rebelsi Klubi, Evergreen86, Mikk Dede ja Kuldar Schüts ja lisaks veel kõik meie super head sõbrad, kes ürituse korraldamisel ja teostamisel tohutult abiks olid.

Ja nüüd suurimad tänud meie päeva sponsoritele: AS A. Le Coq; As Saku Õlletehas; AS Wõro Kommerts; Otepää Lihatööstus; As Rigual; Coca-Cola Balti Jookide AS; Balbiino As; Enics Eesti AS, Rentacar Estonia.

Red Hawks MC tänab veelkord kõiki ja loodab et tuginedes sellele artiklile sai ka mitte motonduse teemaga kursis olevad inimesed natuke aimu mootorratturites ja nende tegemistest.

Džuudo demonstratsioon.

Sepp oma kunsti näitamas.

13

Tartumaa Arendusselts koostab piirkonna strateegiat Sille Kerner, tegevjuht Tartumaa Arendusselts loodi möödunud aasta suvel maaelu edendamise eesmärgil kolme sektori koostöös. Seltsi kuulub 16 Tartumaa valda, 27 ettevõtjat ja 39 mittetulundusühingut.

Eestimaal loodi sel eesmärgil kokku 24 tegevusgruppi.

Tartu vallast on seltsi liikmeteks Tartu vallavalitsus, MTÜ Lähte Suusaklubi, MTÜ Sootaga Maanaiste Selts ja FIE Jüri Reinpõld. Kõik uued liikmed on oodatud.

Alatskivi vallas tutvustasin seltsi tegemisi maikuus. Suvel on ootamas mitmeid üritusi piirkondades ja meeleldi tulen teie üritustele ja ettevõtmistele kaasa lööma ning Tartumaa Arendusseltsi tutvustama. Kõik teie küsimused on teretulnud. Piirkonda, tema elanikke ja probleeme paremini tundes, on meil võimalik seada piirkonna arenguks parimaid sihte ja neid ühiselt elu viia.

Selts koostab praegu strateegiat piirkonna arendamiseks aastatel 2008–2013.

Milline on meie nägemus piirkonnast aastal 2013?

Läbi koolituste ja seminaride jõuame ühiselt selle tõdemuseni milliseks kujuneb meie piirkond aastate pärast. Ja selles on meil kõigil võimalus kaasa rääkida. Strateegia näitab kätte suunad, mille arendamiseks me järgnevatel aastatel rahastust kasutame.

Oluliseks on kindlasti seltside areng, nende eestvedajate töö, aga ka uute eestvedajate arenguks tingimuste loomine. Tugevatel seltsidel on mitmed head eestvedajad, kes suudavad hea tööjaotusega maksimaalselt panustada minimaalsete kuludega. Ka ettevõtlus ning selle toetamine (koolitused, ühine turundus, uuendused, ühised tootepaketid, võrgustikud ja palju muud) annab meie piirkonna inimestele võimaluse tööks kodukohas ja selle elavnemises. Veel on meile olulised: mitmesuguste võimaluste pakkumine noortele (ja neile, kes tunnevad ennast noorena) ning piirkonna looduse hoidmine ja säästlik majandamine ning kogu piirkonna koostöö.

Paljud meie probleemide lahendused on meil käeulatuses, ühiste tegemiste ja panustamistega lahendatavad. Hea näide koostööst ja probleemi käegakatsutavast lahendusest on Võnnu vallast. Arendusseltsi korraldatud ümarlaual kerkis üles ühe küla probleem. Samas ümarlauas olnud ettevõtja ja valla esindaja koos seltsi liikmetega leidsid juba ühises ümarlauas asjale lahenduse ning nädala pärast oli probleem lahendatud.

Kuukirja lugeja pildistab ja küsib Saadan pildi mälestuskivist, mille juurde suunab teedelt vähemalt kaks suurt viita ja mille avamine alles mõni aasta tagasi väga esinduslik oli. Samuti külastasid seda kohta nii meie kui ka välismaised riigijuhid ja teenekad saatusekaaslased.

Kus see mälestuskivi asub ja kellele kuulub?

Või peabki edaspidi olema see kuulsusrikas mälestuskivi lohakusse jäetud ja looduslähedane? (Pildistatud 03. juulil 2007.)

Mis on strateegia ja milleks me seda vajame?

Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise tegevuskava, kus on määratud pikaajalised eesmärgid, otsused, põhimõtted ja tegevused ning mida teha, kuidas ja miks teha, et jõuda soovitud tulevikupildini. Strateegia võimaldab seltsil kasutada oma ressursse efektiivselt. Kogu planeerimise käigus on väga tähtis jõuda selgusele selles, kuidas püstitatud eesmärke saavutada. Strateegia koostamisel ei saa me üle ega ümber väliskeskkonnast tulenevatest teguritest ja enim mõjutab Tartumaa arengut Tartu linn, sest Tartu linna mõjupiirkond ulatub peaaegu maakonna piirideni.

Milline on meie tulevikupilt?

Aastal 2013 on Tartumaa Arendusseltsi piirkond aktiivse noortetegevusega, puhta ja tervisliku elukeskkonnaga, loodusliku potentsiaali säästliku kasutamisega, mitmekülgse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonnaga, piirkondlikku ja rahvusvahelist kolme sektori koostööd arendav, tervikuna stabiilselt arenev ning inimest väärtustav kogukond siin ja sealpool Emajõge.

Juunis oli liikmetel võimalus kuulata Soome ühe Leader tegevusgrupi Viisari RY kogemusi, nende tegevusgrupi rolli ja tähtsust oma piirkonnas ning Viisari plaane aastateks 2007– 2013. Viisari juhatus pöörab suurt tähelepanu uuenduslikele väljakutsetele, tugevdab organisatsiooni nii kohalikul, riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viisari tegevusgrupi toel on tekkinud 31 uut firmat, 123 uut töökohta ja erinevatel koolitustel on osalenud ca 2000 inimest. Läbi erinevate projektide on Viisari oma piirkonda toonud 7 miljonit eurot. Pärast külaprojektide elluviimist täheldati külade tunduvalt aktiivsemaks muutumist. Uuel perioodil 2007–2013 jätkatakse kahe peamise teljega: 1. mitmekesisem väikeettevõtlus, 2. kvaliteetne ja mugav elu kodukandis.

Ettevõtjad peavad Viisari tegevusgruppi väga tähtsaks väikeettevõtluse arendamisel.

Meie tegemistest saab infot oma piirkonna liikmetelt, seltsi juhatuse liikmelt (Heino Sepp tel. 523 3972, heino.sepp@mail.ee) ja tegevjuhilt (Sille Kerner tel. 529 1171, akkitalu@hot.ee).

Peatselt saab valmis ka meie uus kodulehekülg www.tas.ee.

Seni on infot üleval www.kodukanttartumaa.ee/TAS

14

Uusi raamatuid Tartu valla raamatukogudes Ülevaate Apollo raamatututvustuste põhjal koostas Kaja Schulz

György Dalos. 1956. Ungari ülestõus, 224 lk., tlk. K. Kaugver, Olion 2007.

Ungari ülestõusu ei kavandanud keegi. Ülestõus vallandus spontaanselt Matyas Rakosi valeliku ja vägivaldse diktatuuri (1949–1953) vastu. Algselt rahumeelsetele üliõpilasnoorte meeleavaldustele vastas ehmunud kommunistliku partei juhtkond abipalvega Moskvale. Punaarmee interventsioon vallandas relvastatud ülestõusu, milles paar tuhat vabatahtlikku linnavõitluses okupantide vastu partisanitaktikaga esialgu teatud edu saavutasid. Imre Nagy valitsus andis pikapeale järele tänavalt kostvatele nõudmistele: aktsepteeriti mitmepartei süsteem, teatati riigi väljaastumisest Varssavi pakti organisatsioonist ja kuulutati välja Ungari neutraliteet. N. Liit alustas vägede väljaviimist Budapestist. Esialgu tundus võimalik sündmuste rahulik areng. Lootused purustas aga N. vägede taaskordne sissemarss.

Meelis Burget, Toomas Hiio. Eesti lipp 120, 5. juunil 2004 Tartus peetud teadusliku konverentsi materjalid, 140 lk., EÜS Kirjastus 2007.

5. juunil 2004 peeti Tartus sini-must-valge lipu 120. aastapäevale pühendatud ajalookonverents. Käesolevasse kogumikku on lisaks konverentsi ettekannete tekstidele koondatud ka Göteborgi eestlastele peetud lipujuubeli kõne, esimese sini-must-valge lipu konserveerimise protokoll ja lipu 50. aastapäeva albumiartiklid. Raamat annab põhjaliku ülevaate meie rahvusvärvide ajaloost ja tähendusest.

Mart Laar. September 1944. Otto Tiefi valitsus, 390 lk., Varrak 2007.

1944. aasta sügisel tõusid mitmed totalitaarsete suurvõimude poolt ikestatud rahvad võitlusele vabaduse eest, üritades okupantide lahkumist kasutades taastada riiklik iseseisvus. Pariisi ja Varssavi ülestõusude kõrval kuulub samasse kategooriasse Otto Tiefi valitsuse katse taastada Eesti iseseisvus 1944. aasta septembris. Nii nagu 1918. aastal, haarati nüüdki võimuvahetusel tekkinud vaakumit kasutades võim enda kätte, seati ametisse seaduslik valitsus ning heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Tiefi valitsuse liikmed teadsid, et tegemist on lootusetu ettevõtmisega. Ometi täitsid nad Eesti Vabariigile antud vannet lõpuni, kinnitades kogu maailmale Eesti tahet elada vabana. Käesolev ülevaade on pühendatud 1944. aastal Eesti Vabariigi eest võidelnud meeste-naiste mälestusele. Paljude nende hauakohad on tänaseni teadmata ning tähistamata, olgu siis see raamat neile tagasihoidlikuks mälestusmärgiks.

Ene Hion. Teekond läbi hiiukirnu, 328 lk., Tänapäev 2007.

Selles raamatus on kirjas üks elulugu. Oma loo on jutustanud naine nimega Larisa, keda saatus on viinud ühest maailmajaost teise ja tagasi. Kes on pidanud mitu korda uuesti alustama, ikka ja jälle oma teed otsima. Raadioajakirjanik Ene Hion on aastakümnete kestel helilindile salvestanud inimeste jutustusi saatusest, elu keerdkäikudest ja ette tulnud seiklustest.

Mall Jõgi. Kõnelesid, 392 lk., Tänapäev 2007.

Selle raamatu pealkiri võiks olla ka “Unustatud tekste”, sest ajalehes ilmunu ununeb ju kiiresti. Enamus selles raamatus avaldatud ja seega lugejale uuesti meelde tuletatud intervjuusid ilmusid kunagi Sirbis, selles toona nii populaarses ja uskumatult suuretiraažilises ajalehes. Kolm teksti on varem avaldamata – jutuajamised Eerik Heine, Paul Kuusbergi ja Debora Vaarandiga. Olen usutlenud peamiselt kirjarahvast, aga ka humanitaarteadlasi (ainsa reaalteadlasena akadeemik Harald Kerest). Olen rääkinud inimestega nende elust ja loomingust. Mõnikord rohkem elust ja eluloost, teinekord jälle töö ja raamatutega seotud seikadest. Endalegi üllatuseks avastasin, et mu vestluskaaslased räägivad selles raamatus ka omavahel, mõnikord päris samadest asjadest. Paul Kuusberg jutustab, kuidas ta Vello Salo esinemise pärast sai parteilise karistuse, Vello Salo aga kõneleb samast loost nii, nagu tema asja nägi. Samuti Eerik Heine ja Kalju Lepik, keda Heine tahtis Torontos kotti ajada.

Pentti Saarikoski. On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik, 320 lk., tlk. P. Saluri, Varrak 2007.

Niisuguse pealkirjaga raamat on eesti keeles kord juba ilmunud. 1985. aastal andis Loomingu Raamatukogu välja õhukese, tagasihoidliku vihiku katkenditega soome ühe vastuolulisema kirjaniku ja ühiskonnakriitiku Pentti Saarikoski (1937–1983) mõttepäevikutest. Vihikuke võiks olla näide võimatuse võimalikkusest Nõukogude ajal. Saarikoski oli tollal mittesoovitav autor. Ei oleks tulnud kõne allagi avaldada tekst tervikuna. Nüüd, aastal 2006, oli aeg tuua tekst meie lugeja ette tervikuna. Sest väga andeka inimese, ja seda oli Pentti Saarikoski vaieldamatult, ka kõige lihtsamas lauses on midagi, millele ise iial ei tule.

15 Johannes Frank. Eva Braun. 320 lk., tlk. Hillar Tali, Olion 2007.

Kes oli Eva Braun? Maailm sai temast teada alles siis, kui teda enam ei olnud, sai teada pooltõdesid ja väljamõeldisi. Kui noor neiu Eva Braun sai tuttavaks Adolf Hitleriga, oli too juba tuntud poliitik. Kuigi Eva oli tema elukaaslane, pidi ta siiski tagaplaanile hoiduma. Kui Berliin rusudeks varises ja Hitler oli jõudnud oma kibeda otsani, läks Eva koos temaga surma.

Leidumus: Kõrveküla, Lähte.

Jüri Aarma. Gunnar Kilgas. Nii on läinud. 160 lk., Ilo 2007.

Näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgas (1926–2005), omaaegne tuntud raadiohääl, meenutab raamatus oma noorpõlve ja teatriteed, mis kulges 1950.–1960. aastatel läbi mitme Eesti teatri, hiljem Eesti Televisioonis telelavastuste režissöörina. Autoril oli võimalus töötada koos paljude legendaarsete lavakunstnike, sh Ants Lauteri, Jüri Järveti, Velda Otsuse jmt värvikate isiksustega, kellest ta isikupäraselt jutustab.

Gunnar Kilgast ennast mäletatakse sirgeseljalise ja sarmika härrasmehena, samasugusena astub ta esile oma mälestusteraamatus.

Leidumus: Kõrveküla, Lähte, Tammistu.

Ketil Bjornstad, Liv Ullmann – elujooned. 216 lk., Eesti Raamat 2007.

Liv Ullmann (s 1938), maailmakuulus näitleja, lavastaja ja filmitäht, saavutas suure rahvusvahelise edu oma kahe elulooraamatuga “Muutumine” (1976, e k 1986) ning “Tõus ja mõõn” (1984). Järgnevatel aastatel kujunes temast väljapaistev ühiskonnategelane. Samal ajal on ta pidevalt teinud ülestähendusi uue raamatu jaoks. Liv Ullmanni kaasmaalane, silmapaistev norra kirjanik Ketil Bjørnstad (s 1950) on teinud sellest rikkalikust materjalist asjatundliku valiku, kasutades ka Liv Ullmanni päevikuid noorusajast ja kooselust Ingmar Bergmaniga.

Leidumus: Kõrveküla, Vedu.

Valentine Nõlvak. Ellujääja. 660 lk., Varrak 2007.

Nende mälestuste kirjapanija on sündinud 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Pärast punaste võimuletulekut Venemaal põgeneb perekond Eestisse. Valentine on alles nelja-aastane, kui ta ema jääb haigeks ja sureb. Isa abiellub uuesti, mõne aja pärast haigestub temagi raskesti ja varsti jäävad pere kolm last ka ilma isata. Mõneks ajaks satuvad nad võõrasema meelevalla alla, peagi lahkub aga elust ka võõrasema ning saatus pillutab õed-vennad mööda ilma laiali. Valentine elutee viib ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Pärast kooli lõpetamist algab iseseisev elu. Tööpuudus on suur, ajad on rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks. Kuid Valentine on ellujääja.

Leidumus: Härma, Lähte, Äksi.

Voldemar Panso. Naljakas inimene, 176 lk., sari Jutuvestja, Tammerraamat 2007.

Panso on ise kirjutanud: “See naljakas kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui uni ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida.”

Leidumus: Kõrveküla.

Mats Traat. Sarviku armastus, 438 lk., Argo 2007.

Raamatus on kuusteist kultuuriloolist novelli, mis on kirjutatud aastatel 1981–2006. See on omalaadne kirjanduslik ajalookäsitlus, kus üks lugu täiendab teist, mis ongi oluliseks põhjuseks paigutada need ühtede kaante vahele, lootes eriti, et satub sellisena noore lugeja kätte. Traadi tegelasteks on valdavalt tema kodukandi – Otepää ümbruse – rahvas alates 1721. aastast ja tegemist pole väljamõeldud isikute ja situatsioonidega. Middendorff, Dellingshausen, Oettelid, Mohrenfeldt, Jakob Hurt, Jakob Tamm, J. V. Veski, P. Põld, Helmi ja Karl Viitolid, aga ka Svešnikov, Koltšak ja koguni soome-rootsi poetess Edith Södergrad oma Karjala kannase probleemidega.

Leidumus: Kõrveküla.

16

ÕNNITLEME

Õnnitleme auväärset juubilari!

12. juulil tähistab 95. sünnipäeva

SÜNNIPÄEVALAPSED AUGUSTIS 85 ELVI KRAVTŠUK 23.VIII Äksi HEDVIG VAU 24.VIII Jõusa 80 DEMETRIUS ANDERSEN 06.VIII Kobratu JEVGENIA MUUGA 12.VIII Raadi ANNI TÄÄR 15.VIII Vahi ALLAN LUSSMAA 24.VIII Salu HILDEGARD RATASSEPP 30.VIII Tila HELJU REBANE 31.VIII Vasula 75 VIRVE MIKIVER 27.VIII Pupastvere LINDA KINK 30.VIII Kastli 70 HELJO LOHUR 02.VIII Vasula TIIU MIILASTE 13.VIII Kõrveküla LINDA SING 19.VIII Vahi OLLY KRIIS 27.VIII Äksi GALINA VIHOLAINEN 30.VIII Vasula 65 MARI-LIIS OTSA 10.VIII Kärkna SILJA KIMMEL 10.VIII Viidike VALTER KUTSAR 30.VIII Kõrveküla 60 VALENTINA TUMANOVA 01.VIII Nigula MARET BABITŠ 02.VIII Lombi AARE KAASIK 03.VIII Tammistu MADIS ÕUNAPUU 04.VIII Lammiku SENTA PÕDER 15.VIII Kõrveküla MIRJAM LUKANEN 24.VIII Kukulinna MARE MUST 30.VIII Võibla

LEIDA PONNA Palju õnne ja tervist!

Sinu pere, Erala küla rahvas.

TEADE Tartu valla üldplaneering Tartu Vallavalitsus kiitis 27.06.2007. a korraldusega nr 293 heaks Tartu valla üldplaneeringu eelnõu. Üldplaneeringu lahendust ja üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande tutvustav arutelu toimub Tartu vallamaja volikogu saalis 27.07.2007.a kl 15.00. Üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu materjalid on tutvumiseks üleval Tartu valla kodulehel www.tartuvv.ee.

TEENUS Kasutatud riiete müük on avatud T, K 13.00 – 18.00 Lähte tankla kõrval hoones.

= MÄLESTAME ARVED-EMIL VIRRO 25.06.1917 – 06.06.2007 Kõrveküla ÕIE LEMMATS 17.04.1919 – 17.06.2007 Taabri OLGA ANAJEVA 18.03.1923 – 15.06.2007 Metsanuka KARL REMMEL 08.06.1931 – 21.06.2007 Vasula

SÜNDINUD

JUHAN PIHLIK 12.06.1940 – 10.06.2007 Aovere

MARIBEL KUUSEVÄLI 28.05.2007 Lähte TEELE EHAMAA 11.06.2007 Lähte GRETE KANN 20.06.2007 Väägvere

TEADE Tartu Valla Kuukiri on elektrooniliselt loetav aadressil www.tartuvv.ee Väljaandja Tartu Vallavalitsus ja Vallavolikogu Toimetaja Heino Sepp tel. 523 3972 E-mail: heino.sepp@mail.ee Tartu Valla Kuukiri TASUTA Trükk ja küljendus OÜ Tartumaa Trükikoda

MAIT KADAK 06.02.1971 – 30.06.2007 Lähte Tänases lehes * Lähte Ühisgümnaasiumi 45. lend lk. 1 * Volikogus lk. 2 * Valla politseilt lk. 3 - Konkursi „Kaunis kodu 2007“ parimad - Rauno Heinla – kahekordne Tartumaa rammumees * Raamatukoguhoidjana Brüsselis lk. 4 * Südasuvine meenutus Kõrveküla lasteaiast lk. 5, 6 * Fotomaterjal lk. 7–10 * Kaunid daamid Saadjärve suvetuules lk. 11 * Motomehed Tilsi lastekodus lk. 12 * Tartumaa Arendusselt koostab strateegiat lk. 13 * Uusi raamatuid valla raamatukogudes lk. 14, 15