2 / NOOR INSENER nr 54 / veebruar 2011
BeSt programm TTKs
OLULINE TEADA TTK põhimäärus: Kõrgkooli eesmärk on pakkuda riigisiseselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud konkurentsivõimelist koolitust ning viia läbi rakendus- ja teadusuuringuid ja arendustegevust tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkonnas. Sealhulgas keskkonnakaitse ja transporditeenuste õppesuunal ning korraldada täiendus- ja ümberõpet. Kõrgharidusstandard: Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel Teadmised (eristatakse teoreetilised ja faktiteadmised)
üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Kutseseadus: Kvalifikatsiooniraamistik
Kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused määratlevad haridussüsteemi õpitulemuste ja kutsete süsteemi kutsetasemete üldnõuded
Oskused (eristatakse kognitiivseid: loogilise, intuitiivse ja loova mõtlemise kasutamine ja praktilisi oskusi: käelised oskused ning meetodite, materjalide, tööriistade ja vahendite kasutamine)
Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus
1. tase Üldteadmised
põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks
2. tase põhilised tööalased või õppesuunaalased faktiteadmised
põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet
töötab või õpib otsesel juhendamisel piiritletud situatsioonis töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega
3. tase teadmised tööalaste või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside üldiste mõistete kohta 4. tase
5. tase
6. tase
7. tase
8. tase
vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest; kohandab probleemide ja lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale tööalased või õppesuunaalased laiatööalased või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt ulatuslikud fakti- ja teooriate teadmised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest tööalased või õppesuunaalased põhjalikud, igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele juhib ja juhendab töö- ja õppespetsialiseeritud, faktilised ja teoreetilised küsimustele loovate lahenduste leidmiseks situatsioone, kus võivad juhtuda teadmised ning teadlikkus oma teadmiste ettearvamatud muutused, kontrollib ja piiridest arendab enda ja teiste tegevust tööalased või õppesuunaalased süvatead- meisterlikkust ja novaatorlikkust demonstreerivad arenenud juhatab keerulisi tehnilisi või kutsealaseid mised, sh kriitiline arusaam teooriatest oskused konkreetsete tööalaste või õppesuunaalaste keerutegevusi või projekte, võtab vastutuse ja printsiipidest liste ja ettearvamatute probleemide lahendamiseks otsuste langetamise eest ettearvamatutes töö- või õppesituatsioonides vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise eest väga spetsialiseeritud, osaliselt tööalaste spetsialiseeritud probleemilahendamise oskused, mis on vaja- juhib ja muudab töö- või õppevõi õppesuunaalaste teadmiste esirinnas likud teadus- ja/või innovatsioonitegevuses, selleks et luua uusi situatsioone,mis on keerukad, etteolevad teadmised, millel rajaneb origiteadmisi ja protseduure ning siduda eri valdkondade teadmisi arvamatud ja nõuavad uut strateegilist naalne mõtlemine käsitlust kriitiline teadlikkus tööalastest või võtab vastutuse kutseteadmistesse ja õppesuunaalastest ja eri valdkondade tegevusse panuse andmise eest ja/või vahelistest probleemidest kontrollib meeskondade strateegilist tegutsemist teadmised, mis on tööalaste või õppeeriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa omab autoriteeti ja demonstreerib oma suunaalaste ja valdkondadevaheliste arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsi- novaatorlikkust, iseseisvust, teadusteadmiste esirinnas muste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja kutsealast meisterlikkust ning ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks pidevat pühendumust uute ideede või ning uuesti määratlemiseks protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö, esirinnas
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemed vastavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule. Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111; 06.05.2008, lk 17) Kõrgharidusstandard: Rakenduskõrgharidusõppe diplomi saamiseks peab üliõpilane: - omama süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; - oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid erinevate erialade rakendusalades; - tundma eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; - oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi; - oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; - oskama eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; - näitama initsiatiivi projektide algatamisel ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel;
3 / NOOR INSENER nr 54 / veebruar 2011
- valdama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; - olema oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema; - olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse; - oskama ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale; - olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialisti ülesannetes või ettevõtjana; - olema suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.
2010. a voor TTK osaleb aastatel 2008-2013 Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavas programmis "E-õpe" (akronüüm BeSt). BeSt programm on suunatud ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Selle eesmärk on tugevdada viie aasta jooksul e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamist Eesti kõrgkoolides. Programmi tulemusena peaks paranema õppimisvõimaluste kättesaadavus, taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus Eestis. BeSt programmiga rahastatakse TTKs muu hulgas uute e-kursuste ja digitaalsete õpiobjektide loomist. 1. novembril lõppenud 2010. a voor tõi TTKle 9 projekti nõuetele vastavat e-kursust kogumahuga 31 EAP. Esmakordselt valmisid TTKs kolm 100%-list e-kursust: Transpordiökonoomika, Jelizaveta Krasjukova transporditeaduskonnast ning Geosünteedid, Sven Sillamäe ja Tehnoloogia I, Aivars Alt ehitusteaduskonnast. Kõikide e-kursuste materjalid on kättesaadavad e-Õppe Areduskeskuse õppematerjalide repositooriumis http://www.eope.ee/repositoorium.
Digitaalseid õpiobjekte sai valmis 17. Õpiobjekt on väike terviklik õpetusliku väärtusega digitaalne objekt (nt veebileht, multimeedia-esitlus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades. TTKs valminud õpiobjektid leiate TTK Haridustehnoloogia keskuse veebilehelt http://www.tktk.ee/best. Lisaks TTK haridustehnoloogia veebilehele asuvad need sarnaselt e-kursustele ka e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis. 2011. a voor 2011. a vooru esitasid TTK õppejõud ligi kaks korda rohkem taotlusi kui BeSt programmi 2011. a eelarve võimaldas. Komisjon valis lähtuvalt aine/teema olulisusest õppekavale, sihtrühma suurust jne välja need, kes järgmises voorus porogrammi toetust saavad. Kuigi kõigi soovijate taotlusi ei olnud võimalik rahuldada, loodavad haridustehnoloogid, et õppejõud siiski jätkavad elektroonsete õppematerjalide loomist. Haridustehnoloogid soovivad õppejõududele ja üliõpilastele tulemuslikku e-õpet!
UNETUD ÖÖD EHK ROBOTEX 2010 Õppeaasta alguses saatis mehaanikateaduskonna õppejõud Tavo Kangru laiali kirja, kus pakkus võimalust osaleda Robotex 2010 võistlusel koostöös Tartu Ülikooli meeskonnaga. Asja idee oli selles, et TTK tudengid aitaksid valmistada roboti mehaanika ning elektroonika tuleks Tartu Ülikooli tudengitelt. Selline mõte tuli Tartu Ülikooli juhendajalt Helina Kitsingult sellest, et lisaks elektroonika ja koodi poolest ilusad Tartu robotid paistaks sel aastal silma ka oma konstruktsiooniga. Robotex on aastast 2001 toimunud avalik rahvusvaheline robotivõistlus, mida organiseerivad Tartu Ülikool, TTÜ ja IT Kolledž. Ürituse eesmärk on anda tudengitele praktilisi kogemusi mehhatroonikasüsteemide ehitamises ja tõsta huvi insenerialase teadustöö vastu. Võistlusel võivad osaled kõik tudengid, õpilased ja tehnikahuvilised, kes omavad teadmisi mehaanikas, mikroprotsessortehnoloogias, elektroonikas või programmeerimises. Tänavusel aastal, nagu eelmiselgi, võistlesid robotid jalgpallis. See on esimene kord Robotexi ajaloos, kus kahel aastal on sama ülesanne. Esimene töölaager toimus septembris Nõo Reaalgümnaasiumis. Eesmärgiks oli tutvustada, mida võistlus endast kujutab ja mida võistlusel õnnestumiseks õpilased tegema peavad. Samuti üritati meile selgeks teha, kui töömahukas ja milline ajaröövel see tegelikult on. Kaks päeva täis põnevaid tegevusi ja loenguid jättis esmapilgul mulje, et ega mingit erilist mehaanikat tegema ei peagi. Peamine osa on siiski programmeerimine ja elektroonika. Kõik see tundus huvitav ja nii saigi end seotud Robotexiga. Tallinna Tehnikakõrgkoolist osales sel aastal kokku 7 tudengit mehaanika teaduskonnast. Karmo Orgmets, Indrek Mänd, Ardo Perm, Rait Udumäe ja Roman Konontšuk 3. kursuselt ning Jürgen Kitkas ja Lauri Erm 4. kursuselt. TTK ja TÜ tudengid jaotati meeskondadesse nii, et igas võistkonnas oleks 1 Tallinnast ja 4 Tartust. Et soodustada koostööd pika vahemaa tagant toimus 3 töölaagrit Tartus ja 1 Tallinnas. Esmapilgul kergena tunduv ülesanne muutus huvitavaks ja õpetlikuks. Kui algul tundus, et mehaanikat polegi väga palju teha, siis praeguseks on koolis erinevates laborites ja töökodades veedetud üsna pikki tunde. Sinna juurde lisandub veel aeg, mis kulus kodus roboti projekteerimiseks. Mõnel meeskonnal on roboti projekteerimine näiteks täies ulatuses mehaanikutele jäetud. Samas teistes meeskondades on ideed ja joonised tulnud Tartust ning mehaanikud on siis neid
kohandanud ja täiustanud vastavalt võimalustele. See viimane variant on kehvem, kuna tihtipeale tulevad sealt lahendused, mis on rasked valmistada ja ei ole kõige töökindlamad. Parim tulemus saavutati ikkagi siis, kui ka projekteerimine oli TTK tudengite teha. See kui elektroonikud õpivad SolidWorksi kasutamise ära, ei tähenda, et nad ka mehaanikat projekteerida oskavad. Omavahel liikus ka ütlus, et päev ei lõppe enne, kui magama on mindud ja seda hoolimata kellaajast. Algul tühisena tunduv sõnakõlks muutus vägagi reaalseks kui tähtajad lähenema hakkasid. Siis ei olnud enam küsimus, mitu päeva meil veel aega on, vaid mitu tundi. Nii näiteks kui laserlõikusse minevad detailid pidid Tavo käes olema 08.00 hommikul, hakkasid joonised tema meilile saabuma kuskil 2-3 ajal öösel. Ehk mõned tunnid enne tähtaega. Tihtipeale, kuna päeval oli kool või töö, tuli ka tavaolukorras töötunnid näpistada uneajast. Nii mõnelgi tudengil sai öö sedasi vahele jäetud ja kooli laborites veedetud. Kes treis, kes freesis, kes poleeris, kes pani robotit kokku jne. Eriti hulluks läks olukord vahetult enne Robotexi, kui vahele jäi mitu ööd ja järjest sai üleval oldud üle 60h. Hoolimata raskustest ja magamata ajast, oli lõpus positiivne meeleolu ja keegi ei kahetsenud, et osales. Robotexi tarbeks laborites veedetud aeg ja saadud praktilised kogemused on kindlasti kasulikumad olnud, kui viibimine mõnes loengus. See oli ainulaadne võimalus näha, kuidas enda mõeldud ja ehitatud süsteem reaalselt ka tööle hakkab või ei hakka. Mööda külgi maha ei jookse ka kogemused ning teadmised, mis saadi elektroonika ja programmeerimise vallast. Tuleb loota, et järgnevatel aastatel on ka meie tudengitel võimalus võtta Robotex'i kui valikainet. Selline süsteem on näiteks kasutusel Tartu Ülikoolis. Tulevaste inseneride silmaringi laiendamiseks oleks see väga kasulik.
JÜRGEN KITKAS ja LAURI ERM MI-81
Rakenduskõrgharidusõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
RÕIVATEADUSKOND LÕI KAASA VIIE RIIGI ÜHISPROJEKTIS Rahvusvaheline Leonardo da Vinci koostööprojekt Integration of European Experience for Advanced Education and Training in Clothing Industry (INCIN) TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas Tänapäeval on olukord Euroopa rõiva-ja tekstiilitööstuses radikaalselt muutunud. Rõivatööstusega seotud kõrg- ja kutsekoolides tuleb muuta ja kohandada õppemeetodeid vastavalt uutele töösuhetele ja vajadustele arenevatel turgudel. Hea võimalus selleks on koostöö rahvusvahelistes projektides. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonnal oli võimalus ühes sellises kaasa lüüa. 2007. a novembris tähistas teaduskond oma eelkäija, Tallinna Kergetööstustehnikumi 85. aastapäeva. Tervitama tulnud Vilniuse kolleegid tegid ettepaneku koostööle uutes tingimustes ja uute võimalustega, mida pakuvad Euroopa Liidu koostööprogrammid, näiteks Leonardo ad Vinci. Projekti tingimuseks oli vähemalt kolmest erinevast EL liikmesriigist oleva partneri olemasolu. Projektis „Euroopa kogemuse integreerimine hariduse ja koolituse arendamiseks rõivatööstuses“ oli esindatud 5 riigi 6 õppeasutust. Eesmärgiks oli rahvusvahelise koostöö alusel luua Euroopa rõiva- ja tekstiilitootjatele ning üliõpilastele ja õppejõududele andmebaas kaasaegsetest õppekursustest. Euroopa integreeritud kogemus kõrg- ja kutsehariduses pakub uusi ja innovaatilisi erialaseid teadmisi, võimaldab moderniseerida olemasolevaid õppeprogramme ja luua uusi täienduskursusi elukestvaks õppeks. Pikas perspektiivis soodustab see osalevate riikide üliõpilaste ja õppejõudude vahel aktiivsemat liikuvust ja vahetust. Projekti koordinaator oli Kaunase Tehnikaülikool (Leedu), partneriteks Vilniuse Kõrghariduse Kolledž (Leedu), TTK, Jyväskylä Ametikõrgkool (Soome), Boråsi Ülikool (Rootsi), Steinburgi Regionaalkutsekool (Saksamaa).
Veebruaris 2008 esitasime projektitaotluse Hariduskoostöö keskusele, septembris 2008 kandis SA Archimedes toetuse kooli arvele ja novembris sõitsime esimesele töökoosolekule. Juunis 2010 lõppes projekt Kaunases piduliku konverentsiga nii valdkonna arengute kui selle hariduse küsimustes. Lähtuvalt projekti eesmärkidest viisime ellu mobiilsusprogrammi, mis sisaldas partnerkoolide külastusi; teabekogumisprogrammi, mille raames tutvusime partnerkoolide õppekavade ja õppetingimustega ning vahendusprogrammi - kontaktide vahendamise edasisteks mobiilsusteks. Külaskäigud partnerite juurde on meile väga palju andnud, nii praktilisest kui emotsionaalsest küljest. Me oleme saanud võrrelda erinevate riikide haridussüsteeme ja õppetöö korraldust, koolide seotust erieala ettevõtetega ja õppijate karjäärivõimalusi. Saadud on kogemusi teiste partnerite eluolust, eelistest, probleemidest, perspektiividest, mis võimaldab võrrelda oma kõrgkooli
teiste partneritega ja partnereid omavahel. Võrdlus erinevate koolide õppetingimustega on aidanud objektiivsemalt hinnata oma olukorda ja võimalusi. Õppekavad on loomulikult erinevad, nende erinevuste teadmine annab võimalusi rikastada enda omi uute ainetega ja kutsuda külalislektoreid meie tudengitele ja õppejõududele uusi teemasid tutvustama. Lisaks väga otseselt õppetööd ja -kavasid puudutavale oli suur roll ka ettevõtetel kui tööandjatel ja praktikakohtade pakkujatel. Nii külastasime Saksamaal ettevõtet Paustian, mis valmistab Lufthansa lennukitele salongisisutust, ja Mufflon, mis toodab väga kvaliteetseid villaseid silmkoetooteid. Rootsis pakkus huvitava kogemuse Ellose postimüügifirma logistikakeskuse külastamine. Väga huvitavad olid ka muueumite külastused, mis võimaldasid täiendada nii konakte kui toreda pildimaterjali näol õppematerjale Projektipartnerite koostöös on koostatud osalenud õppeasutuste, õppekavade, õppeainete andmebaas internetis http://193.219.67.102/INCIN/ Partnerkoolide vahel on loodud toimivad kontaktid. Kontaktide tulemusena on sündinud Erasmus-lepingud KTU, Viko, HB, Jamk ja TTK vahel. TTK tudengid on olnud vahetusüliõpilastena partnerkoolides, leidnud partnerite abiga praktika koha, Õppejõudude vahetusena on Jamk ja KTU lektorid esinenud Eestis ja TTK õppejõud Soomes. Teaduskond osales REKK poolt välja kuulutatud riigihankes kutseõpetajate täiendkoolituseks ja võitis selle, üheks trumbiks välislektorite “import” projekti raames leitud partnerkoolidest. Esimesena TTKs sai kogu teaduskonda, õppekavasid ja õppeaineid puudutav informatsioon vormistatud ingliskeelsena.
TEELE PEETS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond
Baltic- to- Balkan network for logistics competence projekt on 16 partnerriigi koostööprojekt ja keskendub logistikavaldkonna õppekavade lõpetajatele. Projekt hõlmab riike Baltimaadest Balkanini ja selle eesmärgiks on rajada toimiv logistikakompetentsi võrgustik. B2B LOCOst tegevuste eesmärgiks on luua e-keskkond, kus vahetatakse teadmisi, parimaid tegevusviise, uusi tehnoloogiaid ja lahendusi logistika valdkonnas. Uueks väljakutseks on oluliselt suurendada väikeste/keskmiste ettevõtete osalust EL raamprogrammi (teadus-ja arendustegevus) projektides, demonstreerides ja aktiivselt toetades eelmiste ja praeguste teadus- ja arendusprojektide majandus/äritegevuse edendamisele orienteeritud tulemusi. (http://www.b2bloco.eu/ ) Projekti raames loodi 9 partnerülikooli baasil laialdane vilistlaste võrgustik ja suhtluskeskkond, mis võimaldab vahetada informatsiooni ja pakkuda eksperthinnanguid. TTKs on toimunud 2 edukat vilistlaste seminari: 20. mail ja 12.novembril 2010. 2011.aastal on plaanis veel üks kohtumine, mille kohta jagame infot jooksvalt. Kui olete TTK transpordi ja logistika eriala lõpetanu, siis olete oodatud liituma B2B LOCO vilistlaste võrgustikuga. (http://fp7.tsi.lv/en/ )
ERASMUS TUDENGID SOOVITAVAD: KASUTAGE VÕIMALUST!
In memoriam
Euroopa kõrgkoolides õppinud ja firmades praktiseerinud üliõpilased jäid Erasmuse kogemusega väga rahule. Minu Erasmuse kogemus oli igati positiivne ja soovitan seda kõigile. Algul tundub kogu üritus kui pea ees tundmatusse kohta hüppamine – eks ta tegelikult seda ongi, kuid tulemus on seda väärt. Tulemuse all ma mõtlen tutvusi, mis tekivad, elukogemus, mis tuleb sellest kui sa pead üksi hakkama saama ja, mis kõige tähtsam, näha kuidas õpitakse teistes ülikoolides ning seeläbi ennast täiendada. Nende kuude jooksul mis ma Taanis olin, sain ma kogemusi kõikjalt. Kogemusi, kuidas suhelda erinevate kultuuridega, kuidas hakkama saada täiesti võõras keskkonnas jne.
Keskmise suurusega ülikoolis väikeses Taani linnas nimega Horsens oli kõik vajalik olemas ja mis kõige tähtsam – inglise keel igal pool ja kogu aeg. See oli üks minu peamiseid eesmärke välismaal õppimises. Õppetöö kohapealt oli kõik erinev. Unustada tuleb ära see mis ja kuidas sa oled Eestis õppinud. Eestis õpitakse kõike kuivalt, tuupimine, tuupimine ja tuupimine. See on mingi piirini hea, sest baasteadmisi on vaja, et üldse aru saada millest jutt käib, kuid. Taanis on vastupidi - kõik on grupitöö. Esimeses loengus jagatakse inimesed gruppidesse ja hakatakse
tööle. Piltlikult võib öelda, et see on nagu ellujäämise harjutus, visatakse ports inimesi tundmatus kohas vette, antakse eluks vajalikud asjad, öeldakse, et seal suunas on maa ja minek. Sinu asi on oma pea veepeal hoida ja aidata oma meeskonnakaaslasi, et te üheskoos eesmärgile jõuaksite ja ohvriteta. Selline õppemetoodika on omapärane ja nii mõneski mõttes väga efektiivne ja vähendas oluliselt õppejõudude koormust. TOOMAS RETSOLD hoonete ehitus EI 71/81 Taani Via University College (Horsens)
Mõte mu peas pesitses juba kaua, et tahan õppida kuskil välismaal ja otsus Portugali kasuks tuli üsna lihtsalt see on kauge, seal on soe, seal on portugali keel. Niisiis said meil kursuseõega paberid kiiresti täidetud ning augustiks olime Portugalis ja EILC keelekursusel. Tagantjärele ütlen, et see keelekursus oli vist üks parimaid aegu minu Erasmuse aasta jooksul. Oli kokku tulnud grupp tudengeid erinevatest riikidest ning terve nelja nädala jooksul sai see kirju seltskond väga ühtseks ja omaks. Õppisime keelt päevad läbi ning käisime ka erinevatel väljasõitudel, avastasime kohalikke Covilhã paiku või mängisime lihtsalt
õhtul koos kaarte. Ning muidugi võitlesime sealse 40-kraadise kuumusega, sulasime tundides, kuid saime tänu väga heale keeleõpetajale ilusa keelepõhja alla. Ülikool Universidade da Beira Interior on suur ja omab erinevaid teaduskondade hooneid. Kiviseinad, labürintkoridorid, punased aknaraamid – see on mul mälusopis küll igavesti. Kui semestrite alguses olid meil koordinaatori abiga erialaained valitud, siis pidimegi end õppejõududele ka tutvustama ning kokku leppima, kuidas meie seda ainet teeme ja oma tulemuse kätte saame. Õnneks oli inglise keel enamikele õppejõududele
vastuvõetav ning nad oskasid meiega ka rääkida. Erialaained olid mõnes mõttes midagi sellist, mida õpetatakse ka meie Tehnikakõrgoolis, kuid paljuski oli rohkem avatust, loovust ning erinevaid võimalusi ja tehnikat. Üldiselt jäin oma valikutega rahule ning sain seal teha palju praktilist tööd – mis ongi tihti välistudengile kõige parem, kui kohalikku keelt väga ei valda.
Olin mõelnud Erasmusega aasta või pool välismaal veeta juba esimesest ülikooli aastast peale kui meile avaaktusel seda võimalust tutvustati. Kolmanda õppeaasta kevadel osalesin IP programmis Portugalis ja sain teada, et ka diplomitööd on võimalik Erasmuse raames välisriigis teha. Kreeka kasuks otsustasin juhendaja tõttu. Portugalis IP programmis andsid loenguid väliskoolide õppejõud ja valisingi ühe neist juhendajaks. Kuna kirjutasin ainult lõputööd, siis tuli saada nõusolek antud juhendajalt. Mingeid loenguid mul vaja võtta ei olnud. Seetõttu ei olnud ka erilisi keeleprobleeme. Juhendajaga leppisime kokku, et olen koolis laboris iga nädal esmaspäevast
neljapäevani hommikul kella üheksast kuni u.kaheni pärastlõunal. Esialgu tegin eeltööd otsides infot kirjandusest, mille sain ka juhendaja enda raamatukogust. Hiljem juba hakkasin tegema katseid laboris oma diplomitöö jaoks. Rahvusvahelisi õpilasi oli seal linnas palju. Oli üliõpilasi Erasmuse vahendusel kui ka paljude muude programmidega. Iga nädal korraldati rahvusvahelistele üliõpilastele pidusid ja üritusi. Sain palju uusi tuttavaid väga erinevatest riikidest: Eesti, Läti, Saksamaa, Inglismaa, Šotimaa, Holland, Belgia, Poola, Austria, USA, Indoneesia, Armeenia, Kreeka, Gruusia, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Aserbaidžaan, Tšehhi,
Venemaa, Slovakkia ja Ungari. Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin oma Erasmusega Kreekas veedetud ajaga väga rahule. Kui kellelgi on veel võimalus Erasmusega välisriiki õppima minna, siis soovitan seda võimalust kindlalt kasutada. Ja ei ole üldse halb mõte selleks riigiks valida Kreeka. Saate elamuse kogu eluks.
Tulin õppima keskkonnatehnika kolmandale kursusele Coimbra Polütehnilisse Instituuti ja jäin loengutega väga rahule. Loengud toimusid olenevalt õppejõust kas portugali või inglise keeles, kindlasti võiks siia kooli tulija olla valmis mõne kursuse läbimisega portugali keeles. Oluline oli ka, et mu õppetulemustega jäid nii mu õppejõud kui ka mina ise väga rahule, sest
kõik valitud ained said edukalt läbitud. Peamine, mis Portugal ja siinne erasmusaasta mulle andis, oli kohalike traditsioonide tundmaõppimine, toredad sõbrad üle Euroopa, portugali keele õppimine ning teadmiste omandamine koolipingis. Soovitan kõigile, kel on võimalus välismaale õppima minna, seda kindlasti teha.
Teiste kogemusi on tore lugeda, kuid meeles tuleks pidada, et iga erasmusperiood saab olema isemoodi ja just selle õppuri nägu, kes sammud välismaale seab.
Eelkõige oli välismaale praktikale minemise ajendiks võimalus end proovile panna – tõestada, kas olen võimeline võõras kultuuris ja keeles oma erialal hakkama saama. Tahtsin näha erialast elu ka väljaspool Eestit – ja seda teleri, interneti jms vahenduseta. Kindlasti oli põhjuseks ka seiklusjanu, pääsemine argipäevast ning soov võõrkeelte oskust parandada. Lootsin, et näen ja õpin midagi, mida seni koolis ja praktikal õppinud ei ole. Ja mul vedas – nägin ja kogesin rohkem, kui loota oskasin. Praktika läbisin noore Taani disaineri Katja Daugaardi juures, kes ennast Berliini sisse seadnud. Igapäevaste kohustuste hulka kuulusid põhiliselt rõivaste konstrueerimine kas visandist või tehnilisest joonisest lähtuvalt, lekaalide paljundamine ning õmblemine. Eriliseks tegi kogu praktika see, et disainer küsis tihti ka minu arvamust. Nii näiteks valisime koos välja kevad-suvi 2011 kollektsiooni kangad ning otsustasime, millised tooted kollektsiooni lähevad ning millised välja jäävad. Osalesin ka rõivaste jäädvustamisel fotoshootingul ning
filmimisel. Seetõttu ei tundnud ma ennast Katja juures lihtsalt praktikandina vaid pigem kui võrdväärse partnerina, kelle arvamus loeb. Katja loomingu põhirõhk oli lõigetel. Enamik rõivad olid asümmeetrilised ja üpris keerulised – seetõttu oli konstrueerimine üsna aeganõudev ettevõtmine. Üks komplitseeritumaid jakke, mille konstrueerisin, koosnes umbes 40st lekaalist. Kui mai alguses otsustasime, et võtame osa ka Berliini moenädalast juuli alguses, oli meil terve kevad-suvi 2011 kollektsiooni loomiseks poolteist kuud aega – mis meie tiimi väiksust arvestades oli ulmeline ettevõtmine. Viimastel nädalatel tundsin nagu elaksingi stuudios. Tööpäevad venisid alatihti öötundideni, mõnikord isegi hommikuni. Nii mõnigi toode sai valmis viimase 24h jooksul. Õppisin Katjalt palju. Ja vastupidi. See tekitas hea tunde – olin läinud sinna õppima, kuid eneselegi ootamatult oli mul endal nii palju vastu anda. Oli tore koos töötada inimesega, kes suhtub oma töösse samasuguse kirega nagu ise. Ning hea on teada, et olen sinna tagasi oodatud.
Kindlasti jään ma Berliini igatsema. Seda nii inimeste kui kogemuse mõttes. Sain juurde hulga enesekindlust ja tunnen ennast ka inglise keeles tugevamana. Viimastel nädalatel leidsin ennast tihti saksa või inglise keeles mõtlemas.
Praktikakoha leidmine ei olnud lihtne. Saatsin peamiselt Euroopa arhitektuurifirmadesse ligi 300 avaldust, millest tagasiside sain umbes 70-lt. Avalduses kirjeldasin oma soove ja oskusi ning lisasin seni tehtud töödest portfoolio. Üks huvitundjatest oli Austrias Viinis asuv tuntud arhitektuuribüroo Coop Himmelb(L)au, kes soovisid minuga vestelda. Leppisime kokku Skype videovestluse ja pärast pooletunnist kõnet teatati, et mind oodatakse mai kuust nende kontorisse tööle. Pean Coop Himmelb(L)au`s töötatud 5 kuud oma senise elu õpetlikumaks perioodiks, mis andis mulle ettekujutuse maailma ühest juhtivast arhitektuurifirmast ja selle iseloomust. Kontoris töötab kahel korrusel umbes 150 inimest, neist kuni 20 tudengit ligi 30st riigist üle maailma. Peamiseks suhtluskeeleks on inglise
keel, kuid sageli kasutatakse ka saksa keelt. Suurim projektimeeskond on ligi 50 liikmeline, kes kõik tegelevad Euroopa Keskpanga projekteerimisega, mis rajatakse Saksamaale, Frankfurti. Ülejäänud meeskondades on keskmiselt 6-12 arhitekti, kes tegelevad projektidega, mis paiknevad Euroopas ja Aasias. Kontoris alustasin tööd Hiina, Shenzheni projekteeritava kaasaegse kunstimuuseumiga, mille suurusest annab ehk ettekujutuse selle ehituslik maksumus - 300 miljonit Eurot. Esimesed paar nädalat töötasin maketi kallal, kasutades selle valmistamisel esmalt arvutiprogrammi Rhino ja selle plugini Grasshopper, hiljem aga juba Autocadi, kus sain 2D failid laserlõikurile ette valmistada. Järgmised 3 kuud töötasin peamiselt Autocadis
detailijooniste, lõigete, vaadete ja plaanide kallal. Detailijooniste kallal töötamine oli eriti huvitav ja kasulik, kuna sain ka ise konstruktiivseid ettepanekuid teha ja erinevaid lahendusi välja mõelda. Viimased poolteist kuud töötasin kahe Hiina konkursi kallal. Üks neist oli 180 meetri kõrgune ärihoone ning teine 300 meetrine kaksiktorn. Olles töötanud nende projektide kallal algusest saati, sain kaasa lüüa ka hoone vormi loomisel ning katsetada ja eksperimenteerida erinevaid lahendusi töömakettide näol.
Tšehhi Vabariiki jõudes oli minul juba väikene eeltöö tehtud, kuna minu onu elab seal. Tšehhis sugulastel külas olen ka varem käinud, seega teadsin juba nii mõndagi, mida näiteks Tšehhi praktikale minnes võiks iga tudeng teada. Kuna Tšehhis on toidud väga odavad, on väga soodne tudengitele sinna riiki minna, elamiskoht ei ole ka väga kallis. Tööl olles tuleb tšehhide uimasuse ja aeglusega harjuda, kuna nad ei ole väga kiired töötajad, neid rahuldab see palk, mida nad saavad ja nad ei kiirusta kuskile kuna tunnipalga
pealt ei ole võimalik lisa teenida. Nendele antakse päevatöö kätte, mis tihtipeale on mõne tunni töö ja nad venitavad sellega kuni päeva lõpuni. Ületunde tehakse ainult siis, kui objektiga on kiire, kuigi objekti ajad on ka vastavalt pikemaks tehtud arvestades nende uimasust. Suhelda nendega on samas väga raske, kuna ainult need, kes on lõpetanud kõrgkooli või õpivad vastavas asutuses, oskavad algtasemel inglise keelt. Tudengitele, kes lähevad Tšehhi Vabariiki õppima, soovitan kindlasti uurida natukene
nende ajalugu ja õppida võimalikult palju kohalikku keelt juba kodus. Kindlasti soovitan minna Tšehhi praktikale, kuna inimesed seal on väga sõbralikud ja seal on üldiselt tudengitel soodne elada. Minu kogemus oli väga hea, õppisin palju ja sain uusi tuttavaid, kindlasti peaks proovima seal suhelda kohalikega ja käia tihedalt ka õhtuti väljas. Suur pluss on ka ilus keskkond ja hea ilm, enamasti on päikeseline ja soe. Mihhail Kravtšenko teedeehitus TEI 51/61
KAIJA NIILER rõiva- ja tekstiiliteaduskond RR71/81 Portugal Universidade de Beira Interior
INDREK JAANSON autotehnika AT 81 Kreeka Technologhiko Ekpaideftiko Idryma (T.E.I.) Thessaloniki/ Technological Educational Institution of Thessaloniki
MAIE PEETRI tehnoökoloogia TÖ 71-81 Portugal Instituto Politecnico de Coimbra
EGE REINSON rõiva- ja tekstiiliteaduskond TD71/81
RAUNO MÄTAS EA 51-61
PEETER MAIMIK 11.08.1944 – 03.07.2010
Oli aasta 2003. Kool, oma personali arenduses, oli otsustanud sisse viia teaduskondade struktuuri dekaani abi ametikoha. Kandideerijate seas oli üheks taotlejaks, võrreldes teistega, hoopis teistmoodi pretendent – mees, kelle silmadest ja olekust õhkus esimesest silmapilgust erudeeritus, otsekohesus ja lausa jahmatav ausus rääkida asjadest nii nagu nad on – see oli Peeter Maimik. See oli nii tugev mulje, et ei kõhelnud tookord hetkekski just selline inimene endale toeks valida teaduskonna juhtimisel. Järgmised aastad vaid kinnitasid tehtud valiku õigsust. Kes siis ikkagi oli Peeter Maimik? Kõigepealt meile kõigile väga hea sõber-kolleeg, kelle juurde ei kartnud keegi minna omi hingevalusid jagama. Ega muidu kutsunud isegi tudengid teda: „meie kuldkalake“. Peetril oli jumalast antud loomulik oskus inimesi ära kuulata ja kuidagi märkamatult ka abistada murede lahendamisel, ükskõik siis, kas õige sõna või tegutsemissoovitusega. Peetri nõrkuseks oli oskamatus öelda „ei“. Alati aitas ta kõigepealt teisi ja alles siis mõtles endale. Eks see põletas ja kulutas teda tugevasti. Lõpmatu headus ja andmisvalmidus avaldus tema igas tegemises. Ta oli kogu aeg valmis abistama kõiki oma kõige lähedastemast alates kuni
ühiskonnas eluraskustesse langenud inimesteni välja. Just Peeter Maimik oli see inimene, kelle ideest sündis omal ajal telesaade „Prillitoos“, mis ikka ja ikka tuleb sinisele ekraanile tänase päevani, just Peeter Maimik oli see inimene, kes oma õigesti valitud sõnadegamõtetega toetas pensionäride õigusi isegi parlamendis ajada. Peetrit mäletan ka inimesena, kes sügavalt tundis Eesti kultuuri ja kultuuriloojaid ning mitte ainult. Tema suutlikkus leida probleemidele lahendust õigete inimeste valikuga või õigete organisatsioonidega kontakteerumiseks, oli ta teine fenomen. Teine kord tundus, et Eestis pole inimest, keda Peeter ei tunne või kes Peetrit ei tunne. Ikka oskas ta rääkida inimeste taustast ja kuidas tema seda teab. See mäletamise maht oli tohutu. Tema kolmandaks tugevaks küljeks oli selgelt teha vahet oluliste ja väheoluliste asjade vahel. Siit tuli ka see, et kõigepealt lahendas ta asjad, mis vajasid tegemist ning teised võisid oodata või siis üldse tegemata jääda kui mittevajalikud. Vaid kõige lähedasemate kolleegidega jagas ta oma muret ebaprofessionaalsuse või formaalse asjaajamise üle. Ta läks ja ütles oma arvamuse asjaosalisele, ei pannud teda teiste ees piinlikku olukorda – taktitunne ja eetilisus olid talle sügavalt omased isikuomadused Peeter oli ka hea ideede genereerija. Sealjuures ei sundinud ta omi ettepanekuid teistele peale, vaid pillas neid teistele arutamiseks. Paljud meie ühisettevõtmisedki teaduskonnas sündisid just tema ideest. Asendamatuid inimesi pole olemas, elu läheb edasi. Aga ikkagi mõtleme ja võrdleme omi tegemisiotsuseid arutluses – kuidas Peeter oleks teinud, kuidas Peeter oleks käitunud. Suur tänu sulle meie koosoldud, koos tegutsetud aastate eest Sinu kolleeg JÜRI TAMM
MIDA ARVAVAD VÄLISTUDENGID? Kindlasti panite tähele, et sügissemestril õppis ka välistudengeid meie koolis ja nii mõnedki said nendega ka lähemalt tuttavaks. Sügissemestril oli Erasmuse programmi raames meil 12 tudengit – üheksa Türgist Kayseris asuvast Erciyes Ülikoolist, kaks Poolast Wroclaw Tehnikaülikoolist ning üks Tšehhist Brno Ülikoolist. Enamus neist elas TTÜ ühiselamus. Eelmise aasta lõpus uurisingi nendelt, mida nad täpsemalt õpivad, kuidas koolis läheb ning üleüldiselt nende elust Tallinnas. Neli tüdrukut Türgist, Dilara, Derya, Tugba ja Nurdan õppisid rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas. Koduülikoolis on nende eriala rohkem seotud tekstiilikeemia ja materjalidega, kuid siin rakendasid nad pigem loovust ja tegid praktilisi töid. Derya ütles, et just sellepärast tahtiski siia tulla, et midagi uut ja teistsugust õppida. Viis Türgi noormeest, Ilhan, Zeki, Ercan, Semih ja Ömer Adil, õppisid masinaehitust. Kui küsisin, miks nad otsustasid just Eestisse õppima tulla, vastas Ilhan, et ta huvitus juba ammu Baltimaadest ning Eesti oli kõige sobivam. Ercan aga ütles, et luges kunagi ühte raamatut, kus osa tegevusest toimus Tallinnas ja sealt huvi Eesti vastu. Seevastu Zeki ei teadnud Tallinnast enne midagi, pigem hüppas pea ees tundmatusse ja peale semestr lõppu tahakski siit ära minna. Semihile üks sõber soovitas, kuna oli varem siin õppinud. Paljud aga rääkisid talle enne tulekut, et seal Eestis on nii külm ju, aga tema sõnul oli üsna hea. Poola poisid Maciej ja Jakub on pärit Wroclaw Tehnikaülikoolist ning õppisid samuti masinaehitust. Maciej ütles, et tuli siia, kuna tahtis Eestit näha ja tema arust on õppetöö väga sarnane nii meil kui nende ülikoolis. Jakub aga tahtiski teha oma Erasmust seal, kuhu suurem osa tudengeid Poolast ei lähe. Brno Ülikoolist tulnud Tšehhi noormees Petr õppis arhitektuuri. Erasmuse tegemiseks oli tal ka teisi variante, kuid lõpuks sattus ta TTKsse ning tal oli selle üle hea meel. Küsisin neilt ka, millised erinevused on võrreldes nende koduülikooliga. Derya ütles, et siin tundub, et õppejõud on tudengitega paremates suhetes ja räägivad rohkem omavahel, aga Türgis on distants märgatavam. Semih seevastu: “Nagu me teame, on õppimine ja õppejõud igal pool ühesugused ülemaailmne situatsioon.” Ka Poola poiste meelest on mõlemad ülikoolid sarnased ja siin on tudengitel väga head suhted õppejõududega. Samas nad saavad ka aru, et olles välistudeng, siis tihti võtavad paljud asja kergemalt nii tudengid ise kui ka õppejõud. Kuna nad õppisid ja suhtlesid siin inglise keeles, huvitab siiski ju ka nende eesti keele oskus. Paljud teadsid, kuidas ennast
tutvustada ja tervitada ning lihtsalt mingeid juhuslikke sõnu, nagu näiteks kanafilee; piim; sa oled ilus; head ööd; õlu, palun jne. Omamoodi põnev oli näha ka, kuidas nad neid sõnu kirjutavad. Tugba lemmik sõnapaar oli “väike päike” ja just täpselt selline ta ise ongi. Kõigi vaieldamatud kaks lemmikut olid aga loomulikult “Terviseks” ja “Järgmine peatus”. Semestri jooksul jõudsid nad kõik ka väga paljudel ESN Tallinna üritustel osaleda ja ringi reisida, kas siis omal käel või organiseeritud väljasõitudel. ESN Tallinn on mittetulunduslik organisatsioon, mis tegelebki välistudengite vaba aja sisustamisega, toetades ja arendades üliõpilasvahetust. See on rahvusvaheline ning koondab endas vabatahtlikke, olenemata sellest, kas ollakse välismaal õppinud või mitte. Eestis näiteks on viis sektsiooni, neli Tallinnas ja üks Tartus. Ja koostöö on ESN Tallinnal siin 9 ülikooliga. Võin kinnitada, et organisatsioon toob ellu põnevust, kogemusi ja uusi tutvusi nii erasmuslastele kui ka vabatahtlikele endile. Toimuvad traditsioonilised filmiõhtud, viktoriinid, spordivõistlused, teatrikülastused, peod, reisid näiteks Lapimaale ja Peterburi ning palju muud. Igaüks leidis enda jaoks midagi huvitavat ja kaasakiskuvat. Veidi uurides tudengite lemmikkohtade üle Eestis, sain vastuseks enamasti Tallinna vanalinn, aga ka Saaremaa ja Tartu. Petrile meeldisid samuti Pirita jooksurajad. Üllatav oli Derya ja Ömeri jaoks Eestis aga see, et enne tee ületamist autod jäävadki kohe sebra ees seisma, Türgis aga valdavalt lastakse signaali, et jalakäija kohe kindlasti autole ette ei astuks. Ercan jällegi tahtis teada, kus on kõik Eesti mehed, sest valdavas enamuses (just avalikes kohtades) töötavad igalpool naised. Ilhanile meeldib see, et öösel on üsna turvaline ringi jalutada. Jakubile avaldas muljet, et inimestel on hea inglise keele oskus, peaaegu kõik oskavad vajalikul määral suhelda. Üleüldse on nende arust inimesed siin toredad, elujärg hea ja semester tudengina TTKs väärt kogemus. Küsimusele, kas nad soovitaksid oma sõpradel Eestis õppida, sain kindla jah-vastuse. Samad sõnad ka TTKs õppimise kohta. Praeguseks on nemad küll taas oma koduülikoolides tagasi ning meenutavad siinset aega, kuid elu läheb edasi... Ja nüüd kevadsemestril ongi meie koolis taas näha välistudengeid ringi liikumas. Sel korral 6 tudengit - Tšehhist, Prantsusmaalt, Belgiast ja Türgist. KAIJA NIILER TTK välistudengite tuutor ja ESN Tallinna liige Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Lisainfo: http://www.esn.ee/tallinn/
ERASMUSEGA EUROOPASSE ÕPPIMA JA PRAKTIKALE 2011/12 ÕPPEAASTAL Kandideerimistähtaeg 01.04.2011 Kui soovid • • • •
muuta oma õpingud põnevamaks leida uusi sõpru üle maailma praktiseerida võõrkeelt rikastada oma CV-d õpi- või praktikakogemusega välismaa kõrgkoolis/ettevõttes
Kõigil TTK päeva- ja kaugõppe üliõpilastel on võimalik kandideerida Erasmus stipendiumile, et õppida vahetusüliõpilasena Erasmus partnerkõrgkoolis või välisettevõttes praktikat läbida. Kandideerida saab alates 2. kursusest tudeng, kellel ei ole õppevõlgnevusi ja kes oskab õppetööks/praktikaks vajalikku võõrkeelt (inglise või saksa, soome jne). Õpingute/praktika pikkus võib olla kolm kuud kuni üks õppeaasta. Vahetusüliõpilase õppeperioodi välismaal tunnustatakse osana TTK õppeprogrammist, ainepunktid kantakse üle. Väliskõrgkoolis õppemaksu maksma ei pea. Erasmus üliõpilasele makstakse stipendiumi (mis ei pruugi katta kõiki kulutusi; minimaalselt 320 EUR kuus ja reisitoetus vastavalt sihtriigile). Loe lähemalt: www.tktk.ee > Rahvusvahelised suhted Astu läbi rahvusvaheliste suhete ruumist 109, helista: 666 4556, kirjuta: marta@tktk.ee.