Tallinna Tehnikaülikooli majandusaasta aruanne 2023

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2023

Kaanel: H2020 Robominers projekti RM1 prototüübi katsetamine Ubja karjääris 2023 aasta juuli/august.

RM1 on valminud koostöös arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskusega ja selle eesmärk on teostada selektiivset kaevandamist.

Tagakaanel Robominers roboti RM3 prototüübi katsetamine Ülgase kaevanduskäikudes.

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLDANDMED Nimi: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood: 74000323 Aadress: Ehitajate tee 5, 19086, Tallinn, Eesti Telefon: +372 620 2002 E-post: info@taltech.ee Kodulehekülg: www.taltech.ee Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Majandusaasta: 01.01.2023-31.12.2023 Audiitor: KPMG Baltics OÜ

2

SISUKORD 1. TEGEVUSARUANNE

ÜLIKOOLIST

Missioon ja visioon

4

Juhtimine ja struktuur

6

Tähtsamad teod

10

TalTechi tipud

12

Teadus- ja arendustegevus

16

Õppetegevus

21

Ettevõtlustegevus

32

Organisatsioon, inimesed ja linnakud

38

Ühiskonna teenimine

42

TEADUSKONNAD

Inseneriteaduskond

48

IT-teaduskond

52

Majandusteaduskond

54

Loodusteaduskond

56

58

Eesti Mereakadeemia

Finantstegevus

60

2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

63

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

88

Allkirjastamine

90

3

MISSIOON JA VISIOON Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnikateaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ning ettevõtlikum ülikool. Tallinna Tehnikaülikool on teadusülikool, kus teadus, õpe, innovatsioon ning ühiskonda panustamine on võrdselt väärtustatud, tasakaalustatud ja seotud.

Meie juhtlause „Mente et manu“ peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühtviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ja koostööd.

Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel.

ÜLDNUMBRID 2019

2020

2021

2022

2023

10 282

10 024

9 236

8 846

8 898

16,2%

13,5%

12,8%

11,8%

9,8%

päritoluriike

100

100

92

89

85

Lõpetajate arv

2 192

2 057

2 298

1 779

1 772

kellest doktoriõppe lõpetajad

66

55

63

74

73

Vastuvõtuks avatud õppekavasid

81

83

82

78

80

millest ühisõppekavad

6

6

6

5

5

millest ingliskeelsed õppekavad

31

31

31

25

23

Töötajaid kokku

1 846

1 897

1 953

1 996

2 050

Täistööajale ümardatud täidetud ametikohti

1 535

1 603

1 638

1 646

1719

51,5%

52,3%

52,3%

52,2%

53,2%

245

297

340

374

380

83,7%

80,5%

85,6%

82,6%

84,5%

Täistööajale ümardatud professorite arv

120

126

124

126

141

Tenuuri ametikohti

96

117

125

129

133

Täidetud tenuuri ametikohti

73

88

96

98

97

Keskmine töötasu (bruto)

2 162

2 232

2 352

2 506

2 755

Akadeemilise personali keskmine töötasu (bruto)

2 501

2 544

2 644

2 767

2 984

Teaduspublikatsioone

1 289

1 382

1 387

1 322

1 249

1 004

1 215

1 191

1 117

1 038

Üliõpilasi kellest välisüliõpilased

millest akadeemilised Välistöötajaid kokku kellest akadeemilised

millest kõrgetasemelised (ETIS 1.1; 3.1; 1.2; 2.1)

4

Ü

likoolides peegelduvad reljeefselt ühiskonna suuremad sihid ja trendid.

Just ülikoolid annavad neile avarama vaimse mõõtme ja vajadusel ka tehnoloogilise sisu. Üks, milles Tallinna Tehnikaülikool aastal 2023 suure läbimurde saavutas, on kliimanutika tuleviku teema. Tõsi, me avaldasime soovi olla rohe­ pöörde eestvedaja ja suunanäitaja Eestis juba varem, aga nüüd jõudsime sõnadest kaugemale – Tallinna Tehnikaülikoolil on selgelt sõnastatud rohe­strateegia aastateks 2023–2035. Ning paljud selles seatud sihtidega seotud tegevused said oma tõelise lähtepunkti just aastal 2023.

Tee, mis meil siin koos käia tuleb, on kahtlemata pikk, keeruline, käänuline. Seetõttu on väga oluline, et käiksime koos, kõikide mõtteid ja vaateid arvestades, igaüht kaasates. Sest meie eesmärk pole üksteise kõrvale seatud suured sõnad, vaid teod, mille tulemusi saaks kasutada mitte ainult meie ülikool, vaid ühiskond tervikuna.

Siinkohal on sobiv veel kord tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikooli nurgakivi on nutikad lahendused ja tehnoloogiad digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. Seda ikka selleks, et olla kestlikud, selleks, et tagada Eesti majanduse ja tööstuse konkurentsivõime.

Vägagi konkurentsivõimelised oleme ka üli­ koolina. 2023. aasta edulugude hulka võime liigitada näiteks selle, et Haridus- ja Teadusministeerium eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot nii energiatõhususe tippkeskusele, mida juhib akadeemik Jarek Kurnitski, kui ka strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskusele, mida juhib professor Riina Aav. Väga oluline maamärk oli TalTechi ja Tartu Ülikooli

ühiselt korraldatud Õiglase Ülemineku Foorum, mis andis stardipaugu kuus aastat kestvale ühisele teadus- ja arendusprojektile. Sündis ka rahastus­ otsus, mis tähendab TalTechi jaoks koostöö jätkumist järgmisel neljal aastal 12,8-miljonilise eelarvega projektis EuroTeQ 2030. Ülikooli konkurentsivõime tugevdamisele mõeldud tegevusi ja algatusi on veelgi. 2023. aastal liitus ülikooli meeskonnaga ettevõtlusprorektor, kelle algatusvõime ja energia on andnud sellele valdkonnale kindla tegevuskava ja uue hoo. Kõrgkoolide tegevustoetuse tõus 15% võrra võimaldas aga teha akadeemiliste töötajate ja programmijuhtide tasustamisega seotud erakorralise otsuse – aastal 2024 saab palgalisa 465 õppetöösse panustavat töötajat. Selle algatuse eesmärk pole aga tähtajaline, vaid n-ö päris palgatõus.

Rõõmu tõid 2023. aastal ka meie spordivõistkonnad: kuuest viis võitsid Eesti meistrivõistlustel kuldmedali. Isiklikult on mul hea meel ka selle üle, et au sees on värvikas võistlus Rektori Karikale. Ning muidugi pole Tallinna Tehnikaülikool seesama ilma meie kultuurikollektiivideta – seda tõestasid nii suurejooneline linnakupidu kui ka ülikooli aula täitnud absoluutselt kõikidele mõeldud ühtekuuluvuskontsert. Ühtekuuluvust ka meile kõikidele, head ülikooli liikmed! Tänan teid!

TIIT LAND rektor

5

JUHTIMINE JA STRUKTUUR Tallinna Tehnikaülikooli õiguslikku seisundit ja tegevust reguleerivad peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli seadus (riigiteataja.ee/akt/119032019090), kõrg­ haridusseadus (riigiteataja.ee/akt/119032019012) ja Tallinna Tehnikaülikooli põhikiri (oigusaktid.taltech. ee/tallinna-tehnikaulikooli-pohikiri).

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kinnitas 19. veebruaril 2021 ülikooli arengukava aastateks 2021–2025. Lihtsalt, kuid konkreetselt sõnastatud sihid leiab taltech.ee/ulikool/juhtimine/arengukava. Ülikooli kõrgeim juhtorgan on nõukogu, kes vastutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli

6

pika­ajalistest huvidest lähtudes valikuid arengu­ prioriteetide osas ja tagab eesmärkide saavutamise, sh kinnitab arengukava ja eelarve, valib rektori ja võtab vastu põhikirja.

Rektor koos valdkonna juhtidega moodustab rektoraadi ja vastutab ülikooli üldjuhtimise, arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning kõrge akadeemilise taseme tagamise eest. Senat esitab nõukogule ülikooli põhikirja,

arengukava ja eelarvestrateegia ning majandus­ aasta aruande kavandid. Lisaks otsustab senat mitmesuguseid õppetegevust ning teadus- ja arendustegevust puudutavaid küsimusi.

Rahvusvahelise tippteadlastest ja -juhtidest koosneva nõukoja eesmärgiks on anda rektorile ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustegevuse strateegia alal, tuues ülikooli juhtimisse rahvusvahelist nõu ja praktikat.

MUUDATUSED STRUKTUURIS JA ÜKSUSTE JUHTIDE SEAS 12. veebruaril oli viimane tööpäev teadusprorektorina akadeemik Maarja Kruusmaal, teadusprorektorina alustas tööd Tiit Lukk. 24. aprillist on ettevõtlusprorektori ametis Erik Puura. Vahetus ka majandusteaduskonna dekaan: 9. märtsil astus Enn Listra asemele ametisse Mari Avarmaa.

Seoses rohepöörde prorektori ametikoha kaota­misega kuulub kliimanutika tuleviku keskus alates 01.10.2023 rektori otsealluvusse.

Aasta alguses võttis kinnisvaraosakond ettevõtluse ja innovatsiooni keskuselt selle reorgani-

seerimise käigus üle Mektory maja haldamise ja konverentsikeskuse.

2022. aastal loodud tehisintellekti- ja robootika­ keskusest AIRE sai alates 01.09.2023 uus struktuuri­üksus ettevõtlusprorektori vastutusalas.

Teadusprorektori vastutusalas muutus targa linna tippkeskuse nimi FinEst Targa linna tippkeskuseks. Õppeprorektori valdkonda loodi uue struktuuriüksusena vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond, mille eesmärk on viia Tehnikaülikooli vilistlasliikumine uuele tasemele. Osakonna koosseisu toodi ettevõtlusprorektori valdkonnast ka SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond tegevuste toetamine.

NÕUKOGU, REKTORAADI, SENATI JA RAHVUSVAHELISE NÕUKOJA KOOSSEIS NÕUKOGU KOOSSEIS • Gunnar Okk nõukogu esimees, haridus- ja teadusministri nimetatud liige, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident ja COO

7

Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud liige, Helsingi Ülikooli teadusdirektor, biotehnoloogia professor, akadeemik • Tiina Randma-Liiv senati valitud liige, ülikooli avaliku poliitika professor, akadeemik • Tõnis Kanger senati valitud liige, ülikooli orgaanilise sünteesi professor • Andres Öpik (kuni 28.01.2023) senati valitud liige, ülikooli emeriitprofessor, akadeemik • Tanel Tammet (alates 13.04.2023) senati valitud liige, rakendusliku tehisintellekti professor

Teadusprorektor Tiit Lukk

• Maive Rute haridus- ja teadusministri nimetatud liige, Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu DG GROW peadirektori asetäitja • Heiti Hääl haridus- ja teadusministri nimetatud liige, Alexela Group OÜ nõukogu esimees • Ardo Kamratov nõukogu aseesimees, senati valitud liige, ülikooli finantsdirektor 2004–2014, ülikooli auliige • Robert Kitt haridus- ja teadusministri nimetatud liige, Utilitas Tallinn/Utilitas Eesti CEO, Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse esimees, Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi nõukogu esimees • Piret Mürk-Dubout haridus- ja teadusministri nimetatud liige, AS Tallink Grupp juhatuse liige • Arvo Oorn senati valitud liige, inseneriteaduskonna akrediteeritud valgustehnika labori juhataja • Mart Saarma

8

REKTORAADI KOOSSEIS • Tiit Land rektor, professor • Maarja Kruusmaa (kuni 12.02.2023), teadusprorektor, professor • Tiit Lukk (alates 13.02.2023) teadusprorektor, vanemteadur • Hendrik Voll õppeprorektor, professor • Erik Puura (alates 24.04.2023) ettevõtlusprorektor • Helen Sooväli-Sepping (kuni 30.09.2023) rohepöörde prorektor, vanemteadur • Tea Trahov kantsler SENATI KOOSSEIS • Tiit Land rektor, senati esimees • Maarja Kruusmaa teadusprorektor (kuni 12.02.2023) • Tiit Lukk teadusprorektor (alates 13.02.2023) • Hendrik Voll õppeprorektor • Erik Puura ettevõtlusprorektor (alates 24.04.2023 ) • Helen Sooväli-Sepping rohepöörde prorektor (kuni 30.09.2023) • Tea Trahov kantsler • Enn Listra majandusteaduskonna dekaan (kuni 08.03.2023) • Mari Avarmaa majandusteaduskonna dekaan (alates 09.03.2023), enne seda majandusteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Gert Jervan

infotehnoloogia teaduskonna dekaan • Andrus Salupere loodusteaduskonna dekaan • Fjodor Sergejev inseneriteaduskonna dekaan • Roomet Leiger Eesti Mereakadeemia direktor • Ivo Fridolin infotehnoloogia teaduskonna akadeemilise personali esindaja • Innar Liiv infotehnoloogia teaduskonna akadeemilise personali esindaja • Kristo Karjust inseneriteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Allan Niidu inseneriteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Argo Rosin inseneriteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Riina Aav loodusteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Rivo Uiboupin loodusteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Erkki Karo majandusteaduskonna akadeemilise personali esindaja • Laivi Laidroo majandusteaduskonna akadeemilise personali esindaja (alates 09.03.2023) • Loreida Timberg Eesti Mereakadeemia akadeemilise personali esindaja • Tõnis Liibek tugistruktuuri töötajate esindaja • Carina Bitšikov üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Vladlen Pahv üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Anet Marii Paumets üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Joosep Perandi üliõpilaste esindaja • Karoliine Rebane üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Carolin Tõntsu üliõpilaste esindaja (alates 01.09.2023) • Mia Peterson üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Pille Ülem üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Rait Kulbok

üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Anna Suzdalev üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) • Nele Reimets üliõpilaste esindaja (kuni 31.08.2023) RAHVUSVAHELINE NÕUKODA Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on anda Tehnikaülikooli rektorile ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustegevuse strateegia alal.

• Sir John Walker Nobeli keemiapreemia laureaat ja Cambridge’i Ülikooli emeriitprofessor • Tuula Teeri Rootsi Kuningliku Inseneriteaduste Akadeemia president • Wolfgang A. Herrmann Müncheni Tehnikaülikooli emeriitpresident • Killu Sanborn Oxford Finance’i bioteaduste haru tegevdirektor • Jesper Olesen Kopenhaageni Ülikooli professor Ettevõtlusprorektor Erik Puura

9

Õppeaasta avaaktus

TÄHTSAIMAD TEOD 2023 TIPPTEADUS Eesti 2035 eesmärkide saavutamiseks otsustas haridus- ja teadusminister eraldada 70 miljonit eurot seitsmeks aastaks kümnele teaduse tippkeskusele. TalTechi osalusega alustab tegevust seitse uut teaduse tippkeskust, millest juhime kahte: strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskus ( juht Riina Aav, loe lk 57) ja energiatõhususe tippkeskus ( juht Jarek Kurnitski, loe lk 49). Partneriks oleme jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuses, Eesti tehisintellekti tippkeskuses, Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuses, heaolu­teaduste tippkeskuses ja fundamentaalse universumi tippkeskuses.

Alates 2023. aastast oleme CERN-i Eesti teaduse konsortsiumi partneriks koos KBFI ja Tartu Ülikooliga, panustasime aktiivselt CERN-is Eesti täisliikmelisuse saavutamisesse.

Turunduse kaasatud professor Linda Hollebeek valiti juba neljandat aastat järjest globaalse analüütikaettevõtte Clarivate™ maailma mõjukaimate teadlaste edetabelisse.

Teist aastat järjest on TalTech täitnud 95% haldus­lepingu järgsest ehk ministeeriumi oodatavast doktoriõppe lõpetajate arvust, kokku 73 uut doktorit. Sealhulgas on lühenenud keskmine õppe­ aeg ja vähenenud katkestamiste arv (loe lk 28).

IT Akadeemia programm läbis edukalt IKT

10

teaduse toetusmeetme sihtevalveerimise. Kokku hindas rahvusvaheline ekspertkomisjon 20 IT-teaduskonna uurimisrühma teadustegevust ja andis TalTechi IT valdkonnale positiivse hinnangu. See on oluline tulemus, millelt minna vastu korralisele evalveerimisele 2024. aastal.

TÕHUS ÕPE 2023. aasta sügisel otsustas ülikool tõsta alates 2024. aastast 465 õppejõu ja programmijuhi palka 500 euro võrra, väärtustades nii õpetamist ja lõputööde juhendamist.

EuroTeQ Engineering University, kus osaleb kaheksa ülikooli Euroopast, sai rahastuse neljaks aastaks jätkuprojektile. Ühine ambitsioon on, et 50% õppuritest oleks igal aastal ülikoolide vahel liikumas, seda nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt.

See tähendaks, et pooled TalTechi lõpetajad saavad rahvusvahelise õpikogemuse ja sõprade võrgustiku tehnika- ja tehnoloogiahariduse tippu kuuluvatest ülikoolidest (loe lk 25–26).

2023. aastal avanesid EL-i õppevaldkonna meetmed Inseneriakadeemia, IT akadeemia, Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks ja Oskuste reform ettevõtete digipöördeks ning Õiglase Ülemineku Fondi õppemeede. Ülikool sõlmis kokkulepped HTM-i ja partneritega, kokku saadakse õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks orienteeruvalt 20 miljonit eurot; osade meetmete

puhul on avanemas järgmised etapid, kus ülikoolil on võimalik taotleda jätkutoetust. Üha rohkem inimesi leiab tee TalTechi täiendusõppe juurde ja ka mikrokraadikavad koguvad populaarsust: 2023. aastal kasvas täiendusõppijate koguarv 3145 õppuri võrra (loe lk 28-29).

ROHELINE TEEKOND Juunikuus võttis ülikooli nõukogu vastu rohestrateegia 2023–2035, mis täiendab ülikooli arengukava aastateks 2021–2025. Rohestrateegiaga on seatud ülikooli rohepöörde visioon ja eesmärgid koos konkreetsete mõõdikutega. Lisaks on loetletud 8 jätkusuutlikku arendussuunda (loe lk 42).

2021–2025 arengukava üheks võtmenäitajaks on kliimaneutraalne ülikool 2035. 2023. aastal valmis baasaasta kasvuhoonegaaside (KHG) inventuur, mille järgi oli Tehnikaülikooli keskkonna­ jalajälg 2022. aastal 27 437 tCO2ekv ehk 2,53 tCO2ekv inimese kohta. Ülikoolis väljatöötatud jalajälje mõõtmise mudelit on plaanis täiustada, standardiseerida ja teha kõigile kättesaadavaks (loe lk 43).

TalTechil on aktiivne roll kliimaseaduse väljatöötamisel. Töörühmadesse on kaasatud üheksa meie teadlast ning teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnevasse kliimanõukokku kuuluvad TalTechist nõukogu esimees Gunnar Okk ja ettevõtlusprorektor Erik Puura (loe lk 42).

TalTechi ja Tartu Ülikooli koostöös käivitus kaks Euroopa Liidu ja Eesti riigi Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toetusmeedet Ida-Virumaale kuueks aastaks.

Nii teadusmeetme (35,7 miljonit eurot) kui haridusmeetme (31 miljonit eurot) rakendamisel on juhtiv roll TalTech Virumaa kolledžil. Teadusmeetme kaasabil paraneb märgatavalt kolledži laborite tase, võetakse hulgaliselt uusi noorteadlasi doktoriõppesse ning edendatakse kolledži teaduspotentsiaali (loe lk 17). Haridusmeetme toel avatakse uusi rohe- ja ringmajandusele keskendunud õppekavasid ning uuendatakse olemasolevaid (loe lk 23).

2023. aasta kevadel valmis Tehnikaülikooli elurikkuse kava. Selle aluseks olid 2022. aastal tehtud kolm alusuuringut, millega kaardistati ülikooli Mustamäe linnaku taimestiku, tolmeldajate ja haudelinnustiku baasseis. Kevadel valmis ka ülikooli keskkonnasõbralike ürituste hea tava, mis aitab kõigil, kes ülikoolis üritusi korraldavad või selleks ruume välja rendivad, vähendada ürituste keskkonnamõju. Jätkusuutlikud üritused saavad ka vastava märgise (loe lk 43).

Koostöös kliimanutika tuleviku keskusega muudeti ülikooli tunnustamise ja sümboolika eeskirja: lisandus aasta roheteo konkurss (loe lk 43).

ÜHISKONNA HÜVANGUKS Koostöös programmijuhtide ja Tripodiga arendas turunduse ja kommunikatsiooni osakonna e-kanalite keskus välja erialade testi, mis lansseeriti veebruaris toimunud avatud uste päeval.

Eelduslikult aitab test teha teadlikuma erialaotsuse, kahandades katse-­eksitusmeetodil õppima asumist ja suurendades nominaalajaga lõpetamist (loe lk 40).

2023. aasta septembris liitus Tehnikaülikooli avatud ülikooliga tüdrukuid tehnoloogiaõppe juurde toov Unicorn Squadi võrgustik, et koos avada ükssarvikute tehnoloogiarühmad ka gümnaasiumis õppivatele tüdrukutele (loe lk 44).

RÕÕMSAD TUDENGID TalTechi niigi aktiivsele tudengielule lisandus viis tudengiorganisatsiooni ja paarsada aktivisti (loe lk 30) ning spordis tõid esindusvõistkonnad ülikoolile viis kuldset karikat (loe lk 46).

2022/23. õppeaastal taaselustasime Rektori Karika võistlussarja, kus kogu ülikoolipere saab õppe­aasta jooksul teaduskondade nimel mõõtu võtta. Sari sai kohe populaarseks, 12 võistlusel osales kokku 1586 inimest, neist ca 15% töötajad ja 10% vilistlased. Võitjaks tuli TalTech Eesti Mere­ akadeemia, kes sai lisaks uhkele karikale ning igavesele aule 10 000 eurot auhinnaraha (loe lk 30). Üliõpilasesinduse eestvedamisel toimus ok­ toobris ürituste seeria „Meeleturgutus: vaimse tervise kuu TalTechis“. Elustiilikonverents, paneeldiskussioon, koolitused, infopäev, joogahommikud, vaimse tervise kohvik ning külas käinud teraapiakoerad turgutasid nii tudengite kui ka töötajate vaimu.

TEADLIK TALTECH Kogu ülikooliperele suunatud kursuse „Eetilised inimesed eetilises ülikoolis“ abil tõstsid oma teadlikkust teaduseetikast enam kui 400 inimest.

Kursuse koostamisel osales üle 20 eksperdi ülikooli seest (loe lk 38). Ülikooli liikmete teadlikkus intellektuaalse omandi teemadel on oluliselt kasvanud ja leiutisteatiste arv on tõusnud 2022. aasta 7-lt 2023. aastal 14-ni (loe lk 37). Ülikool on rakendamas infoturbe standardit ISO27001 ning suurendanud fookust infoturbe teemadele. Infotehnoloogia osakonna juurde loodi infoturbe talitus ja infoturbejuhi ametikoht.

11

TALTECHI TIPUD RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID 2024. aasta veebruaris andis president Alar Karis pühendumuse eest kutsetööle või kogukonnale riikliku teenetemärgi kokku 151 inimesele, kelle hulgas oli viis Tehnikaülikooli töötajat.

• Akadeemik, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja uurimisrühma juht ning hoonete energia­tõhususe ja sisekliima professor Jarek

12

Kurnitski sai Valgetähe III klassi teenetemärgi.

• Analüütilise keemia professor, rohekeemia ja ringmajanduse ekspert Riina Aav sai Valge­ tähe IV klassi teenetemärgi.

• Virumaa kolledži direktor, Ida-Virumaa patrioot ja hariduselu edendaja Mare Roosileht sai Valge­tähe IV klassi teenetemärgi.

• Tervisetehnoloogiate instituudi e-meditsiini keskuse juhataja ning e-tervise asjatundja

professor Peeter Ross sai Valgetähe IV klassi teenete­märgi.

• Eesti Mereakadeemia pikaaegne õppejõud ja merendustegelane Rein Albri sai meremeeste erakordselt pühendunud koolitamise ja mere­ traditsioonide edasikandmise eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.

RIIKLIKUD PREEMIAD 40 000-eurose elutööpreemia pälvis akadeemik Jakob Kübarsepp. Kübarsepa teadustöö on kes­ kendunud pulbermetallurgia vahenditega ülituge­

va­te ja vastupidavate kattekihtide ning kulumis­­ kindlate kergkomposiitide loomisele, mis ei sisalda strateegilisi, kalleid ja keskkonnaohtlikke metalle.

Keemia ja molekulaarbioloogia alal jagas Peep Palumaa tööde tsükkel „Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused“ aastapreemiat Viljar Jaksi tööde tsükliga „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“.

Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhtivteadur Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub ja Oleksandr Husev pälvisid Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonikasüsteemid“ eest.

13

MEIE AKADEEMIKUD

AASTA TEADUSARTIKLID

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi täis­ professor tenuuris professor Maarja Gross­berg­Kuusk valiti tehnikateaduste akadeemikuks.

Oma teadustöös on Grossberg-Kuusk keskendunud uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamisele päikeseenergeetika rakendusteks. Tema juhitud uurimisgrupp on välja arendanud maailmas ainulaadse päikeseelemendi tehnoloogia, mis võimaldab uusi rakendusi ehitis- ja tooteintegreeritud päikesepaneelide vallas.

Eesti noorte teaduste akadeemia valis 26. mail 2023 uueks presidendiks Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri, 2022. aasta Eesti Vabariigi tehnikateaduste teaduspreemia laureaadi ja elektro­ energeetika ja mehhatroonika instituudi elektrimasi­ nate juhtivteadur Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse juhatusse valiti ka abiprofessor tenuuris ja hoonete sisekliima teadlane Martin Thalfeldt.

Akadeemik ja Ragnar Nurkse instituudi professor Tiina Randma-Liiv valiti Euroopa Teaduste Akadeemia ehk Academia Europaea liikmeks sektsioonis „Valitsemine, institutsioonid ja poliitikad“.

Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas: • Jagadeesh Varma Nallaparaju, Tatsiana Nikonovich, Tatsiana Jarg, Danylo Merzhyievskyi, Riina Aav, Dzmitry G. Kananovich. „Mechano­ chemistry-Amended Barbier Reaction as an Expedient Alternative to Grignard Synthesis.“ Angewandte Chemie International Edition 2023, 62/39, September 25, e202305775.

TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA TUNNUSTUSED MENTE ET MANU TEENETEMEDALI LAUREAADID • Paula Petriina Ahonen-Rumm • Vahur Ausmees • Tõnis Kanger • Robert Kitt • Maarja Kruusmaa • Marina Kuznetsova • Irene Lill • Enn Listra • Gunnar Piho AUDOKTOR Tehnikaülikooli audoktoriks promoveeriti Kemp­ teni Kõrgkooli professor Helmuth Biechl, tunnus­ tades enam kui 30 aastat kestnud ulatuslikku õppe- ja teadustegevust hõlmavat koostööd kahe kooli vahel.

AASTA TEADLASED 2023. aasta noorteadlane on mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Rocio Estefania Rojas Hernandez.

2023. aasta teadlane on loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Riina Aav.

14

Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: • Marit Kauk-Kuusik, Kristi Timmo, Maris Pilvet, Katri Muska, Mati Danilson, Jüri Krustok, Raavo Josepson, Valdek Mikli, Maarja Gross­ bergKuusk (2023). „Cu2ZnSnS4 monograin layer solar cells for flexible photovoltaic appli­cations.“ Journal of Materials Chemistry A, 11, 23640.23652.

• Vahur Maask, Argo Rosin, Tarmo Korotko, Martin Thalfeldt, Sanna Syri, Roya Ahmadiahangar (2023). „Aggregation ready flexibility management methods for mechanical ventilation systems in buildings.“ Energy and Buildings, 296, #113369.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas: • Marina Weck, Eric Blake Jackson, Markus Sihvonen, Ingrid Pappel. „Building Smart Living Environments for Ageing Societies: Decision Support for Cross-Border E-Services Between Estonia and Finland.“ Technology in Society, 2022, 71, Art. no.102066.13 pp.

AASTA ARENDUSTÖÖD • I KOHT: „Hoone energiatõhususe ja sisekliima audit – DigiAudit“; uurimisrühm koosseisus Kalle Kuusk, Martin Thalfeldt, Helena Kuiv­jõgi, Tuule Mall Parts, Hans Kristjan Aljas, Andrea Ferrantelli, Jarek Kurnitski, Lauri Vihman, Jaan Raik, Eduard Petlenkov, Juri Belikov, Jaanus Kaugerand, Taivo Kangilaski.

• II KOHT: „Rakendusuuring tööstuslikust kanepist saadava kannabidiooli isolaadi ekstraheerimis­ protsessi optimeerimiseks“; uurimisrühm koosseisus Maria Kulp, Maria Kuhtinskaja, Merike Vaher, Evelin Solomina.

• III KOHT: „Kanalisatsiooni kollektorite mudeli koostamine Tallinna Vesi AS“; uurimisrühm koosseisus Ivar Annus, Nils Kändler.

AASTA ÕPPEJÕUD • Infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi külalisõppejõud Epp Immato • Infotehnoloogia teaduskonna IT kolledži vanem­lektor Mohammad Tariq Meeran

Maarja GrossbergKuusk uute akadeemikute inaugureerimisel

• Infotehnoloogia teaduskonna arvuti­ süsteemide instituudi täisprofessor tenuuris Eduard Petlenkov • Inseneriteaduskonna Tartu kolledži lektor Karin Muoni • Inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemlektor Andrus Räämet • Inseneriteaduskonna Virumaa kolledži lektor Antonina Zguro • Loodusteaduskonna geoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Siim Veski • Majandusteaduskonna majandus­ analüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Simona Ferraro • Majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi vanemlektor Sirje Ustav • Eesti Mereakadeemia mereharidus­ keskuse lektor Olev Tõnismaa AASTA PROGRAMMIJUHID • Infotehnoloogia teaduskonna informaatika programmijuht Ago Luberg • Loodusteaduskonna toidu- ja bio­ tehnoloogia ning toidutehnoloogia- ja arenduse programmijuht Katrin Laos • Inseneriteaduskonna materjalitehnoloogia programmijuht Tiia Plamus AASTA TUGITÖÖTAJAD • Infotehnoloogia osakonna taristu talituse juhataja Edgars Žigurs

• Loodusteaduskonna dekanaadi juhataja Kertu Kosk • Majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtlusspetsialist Riho Jürvetson • Turunduse ja kommunikatsiooni osakonna bränditoodete valdkonnajuht Merilin Saar • Vilistlasliikumise ja toetussuhete osakonna arengufondi büroo juhataja Elinor Toming AASTA TUDENG • Anette-Marie Sults AASTA TUDENGIORGANISATSIOON • Juuliuse Jüngrid AASTA TUDENGITEGU • Meeleturgutus: vaimse tervise kuu projekt (Üliõpilasesindus, Eliise Marta Einpaul) AASTA KULTUURITEGU • TalTechi kultuurikollektiivide ja kultuurikeskuse ühiskontsert „Ilus maa“ AASTA SPORDITEGU • TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonna Eesti meistrivõistluste kuldmedal AASTA ROHETEGU • Keemia ja biotehnoloogia instituudi väljakutsete algatus eesmärgiga muutuda kestlikumaks, kliimaneutraalsemaks ja keskkonna­sõbralikumaks

15

Keemia- ja biotehnoloogia instituudi professor Petri-Jaan Lahtvee, iduettevõtte äio tech OÜ kaasasutaja

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Q1 artikleid aastas doktorikraadiga akadeemilise töötaja kohta 0,58

0,62

0,66

0,7

0,47

0,52

0,56

0,61

0,65

0,70

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Kaitstud doktorikraade 63

55

74

73

62

69

76

83

90

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Alanud teadus- ja arendusprojektide maht doktorikraadiga akadeemilise töötaja FTE kohta (tuhat eurot) 47,1

60,2

16

37,5

87,2

62,6

64,9

67,3

69,6

72,0

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

FINANTSEERIMINE Kooskõlas 2018. aastal allkirjastatud Eesti teadusleppes sõlmitud kokkuleppega tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamine 1% ulatuses SKP-st on baasfinantseerimine Eestis pidevalt kasvanud, 3–6 mln eurot aastas. Tehnikaülikooli baasfinantseerimise maht on alates 2019. aastast (9,0 mln eurot) suurenenud veidi üle 3 mln euro. Tehnikaülikooli osa (12,3 mln eurot) on kogu Eesti teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimisest püsinud 22% juures (2023. aastal 22,2%).

2024. aastaks on minister kinnitanud baasfinantseerimise eraldised. Eestis kokku eraldati TA asutuste baasfinantseerimiseks 59,3 mln eurot, sh TalTech 12,7 mln eurot (21,4% baasfinantseerimiseks eraldatud vahenditest).

ETAg-i uurimistoetuste maht on 2019. aasta 7,7 mln eurolt kasvanud 2023. aastaks 11,1 mln euroni.

Tallinna Tehnikaülikoolist esitati 2023. aastal ETAg-i uurimistoetuste taotlusvooru 65 taotlust, millest 17 rahuldati. TalTechi selle aasta taotlemise edukuse määr on 26%. Keskmine asutuste edukuse määr on 22%.

ETAg-i uurimistoetuste kõrval esitati enam

taotlusi Keskkonnaministeeriumi meetmetesse (17 taotlust mahus 1,6 miljonit). Edukad olid eelkõige keskkonna programmi ja ringmajanduse programmi kaudu taotletud neli projekti toetuste kogumahuga 473 000 eurot.

2023. aastal rakendus ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 seatud poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ teadus- ja haridusmeede. Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) toetatakse kliimaneutraalsusele üleminekust tingitud tegevustest kõige enam mõjutatud piirkondade toimetulekut sotsiaal-majanduslike probleemidega. TalTech ( juhtpartner) koostöös Tartu Ülikooliga (TÜ) rakendavad ÕÜF-i teadusmeetme tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus“ raames perioodil 2023–2029 alus- ja rakendusuuringuid ning arendustegevusi kogumahus 35,16 mln eurot (sellest EL toetus ligikaudu 24,6 mln eurot, riiklik kaasfinantseering 6,9 mln eurot, partnerite omafinantseering 3,5 mln eurot). Eelarvest üle 5 mln euro (TalTech 5,2 mln eurot, Tartu Ülikool 0,4 mln eurot) suunatakse läbi uurimisrühmade tegevuste investeeringuteks Ida-Virumaa teadusuuringute ning testimis- ja katsetaristusse. TalTechist osaleb meetme neljas fookusteemas kokku 11 uurimisrühma, kõigisse on kaasatud Virumaa kolledži töötajad.

Tulu välisriiklike projektitoetuste täitmisest on tõusnud eelmiste aastate keskmiselt mahult 8,5 miljonilt eurolt 14,4 miljonile. Tegevusi alustas 57 välisprojekti. Suurim rahastaja on Euroopa Komisjon läbi Euroopa Horisondi projektide (8 miljonit), sh enim projekte on Euroopa laienemise (Widening) programmist ning Euroopa Horisondi Pillar II Klaster 5-st (Kliima, Energia ja Mobiilsus). Vähem oluline

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TULU, TEADUSKONDADE LÕIKES miljonit eurot, muutus aastaga

10,3 (+0,2)

17,1 (+1,4)

4,4 (+1,3)

0,9 (+0,1) 9,0 (-1,4)

3,6 (+1,2) Inseneriteaduskond Loodusteaduskond IT teaduskond Majandusteaduskond Eesti Mereakadeemia Tugistruktuur

ei ole ka toetus Interregi projektidele. Tegevusi alustas 10 projekti kogumahuga 1,87 miljonit eurot.

Oluliste rahastajatena võib veel märkida Erasmus+ koostööprojekte, mille raames alustas 2023. aastal tegevust kokku 12 projekti kogumahuga 1,2 miljonit eurot.

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE (mln eurodes) Rahastuse kasv 5 aastaga

33,6%

KOKKU

45,6

47,3

55,3

56,4

60,9

2019

2020

2021

2022

2023

Baasfinantseerimine

9

9,2

10,5

11,5

12,3

ETAg-i uurimistoetused

7,7

7,9

8,5

9,2

11,1

TA lepingud ja teenused (Eesti)*

9,6

10

9,2

7,2

7,8

1

0,9

1

1,3

1,3

TA lepingud ja teenused (välisriigid)* TA projektitoetused (Eesti)

8,2

10,3

14

16,7

10,5

TA projektitoetused (välisriigid)

9,2

8,2

8,8

7,9

14,4

Sihtotstarbelised eraldised (HTM)

0,8

0,9

3,4

2,6

3,5

Eestis baasfinantseerimiseks eraldatud

39,1

42,5

46,3

52,3

55,3

TalTechi osakaal baasfinatseerimisest

22,9%

21,7%

22,7%

21,9%

22,2%

*näitajat on analüüsitud aruande ettevõtlustegevuse peatükis

17

2023. AASTAL ALUSTATUD SUUREMAHULISED TEADUS­PROJEKTID 2023. aastal alustatud teadusprojektidest suurima toetusmahuga (toetus Tehnikaülikoolile 1 miljon ja enam) väärivad esiletõstmist kaks välisrahastuse saanud projekti: • Centre of Digitalisation Biology Towards the Next Generation of Biosustainable Products HE Widening & ERA (Petri-Jaan Lahtvee, keemia- ja biotehnoloogia instituut); projekti kogutoetus 14 942 500 eurot, TalTechi toetuse maht 2 422 040 eurot • Implementation of national climate change adaption activities in Estonia, EU Life (Karin Pachel, ehituse- ja arhitektuuri instituut, Rivo Uiboupin, meresüsteemide Instituut); projekti kogutoetus 11 294 017 eurot, TalTechi toetuse maht 1 050 169 eurot Ning kaks enam kui 500 000 eurot toetust saanud projekti: • Renewable ENergy-based Positive Homes, HE Pillar II Cluster 5 Climate, Energy and Mobility (Lill Sarv, ehituse ja arhitektuuri instituut); projekti kogutoetus 5 999 983 eurot, TalTechi toetuse maht 817 000 eurot • Autonomous Flying Ships for Inter-island and Inland Water Transport, E Pillar II Cluster 5 Climate, Energy and Mobility (Ulla Pirita Tapaninen, Eesti Mereakadeemia); projekti kogutoetus 5 116 012 eurot, TalTechi toetuse maht 503 000 eurot 2023. AASTA OLULISEMAD INVESTEERINGUD: • aku energiasalvestussüsteem (elektro­ energeetika ja mehhatroonika instituut, kogumaht 329 550 eurot) • mudelkatse basseini kaamerasüsteem (Kuressaare kolledž, kogumaht 285 604 eurot) • 5G võrgu tuumvõrgu tarkvara liides (T.J. Seebecki elektroonikainstituut, kogumaht 283 470 eurot) • HAAS tööpink (mehaanika ja tööstustehnika instituut, kogumaht 150 635 eurot) • plastikompaunder (materjali ja keskkonna­tehnoloogia instituut, kogumaht 125 040 eurot) • 2024. aastal on plaanis hankida Virumaa kolledži laboritesse seadmeid 4,25 mln euro ulatuses ning keemia ja biotehnoloogia instituuti erinevaid seadmeid kokku 1,01 mln euro ulatuses.

18

TalTech Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht juhib Õiglase Ülemineku Fondi ülikoolide vahelist konsortsiumi

PUBLITSEERIMINE Publikatsioonide koguarv ja publikatsioonide arv konverentsikogumikes on võrreldes eelmise aastaga veidi kasvanud. Oluliselt rohkem on tulemusi avaldatud kogumikes – monograafia peatükkide arv on viimase viie aasta suurim. Väärib märkimist, et artiklite avaldamiseks ajakirjades on senisest enam valitud kõrge mõjufaktoriga (Q1 kvartiili kuuluvaid) ajakirju. Viimase viie aasta publitseerimise tulemusi vaadates on näha, et esimeses kvartiilis (Q1) asuvates allikates publitseerivad ülikooli teadlased pidevalt kasvavas tempos. Kui 2019. aastal avaldati Q1 kvartiili kuuluvates allikates 288 teaduspublikatsiooni, siis 2023. aastaks on see arv tõusnud 453-ni. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ka rahvusvahelises koostöös valminud artiklite osakaal.

Olulisemad välisriigid, kellega kaasautorluses pub­ lit­ seeriti, on võrreldes 2022. aastaga muutnud veidi järjekorda, kuid jäänud põhiliselt samaks nagu viimastel aastatel:

kokku 126. Uurimisrühm on ülikoolis üldjuhul tenuuriprofessori uurimisteemaga seotud ja tema juhtimisel tegutsev kogu. 2023. aastal juhtis oma uurimisrühma 73 tenuuriprofessorit. Uurimisrühmade juhtideks võivad olla ka teistel ametikohtadel töötavad akadeemilised isikud, kes omavad iseseisvaid uurimisteemasid ja/või rahastamisallikaid. Uurimisrühmade tulemuslikkust hinnatakse igal aastal.

Selleks koostab teadusosakond nn uurimisrühmade atlase, mis avalikustatakse ülikooli teadusveebis.

Saksamaa (124 ühispublikatsiooni) Soome (115) Suurbritannia (103) USA (93) Rootsi (91) India (85) Hispaania (75) Itaalia (73) Läti (71) Hiina (71) Norra (61) Prantsusmaa (61)

DOKTORIÕPE Doktoriõpe toimub TalTechis kõigis vastutusvaldkondades ja tähelepanu on suunatud ennastjuhtivate, ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osalevate ning ettevõtlike lõpetajate koolitamisele.

Järelkasvu tagamiseks võtab TalTech iga-aastaselt vastu tunduvalt suurema arvu doktorante, kui seda kohustab HTM-ga sõlmitud haldusleping.

Halduslepingu järgi kohustus ülikool 2023. aastal moodustama minimaalselt 77 doktoriõppe õppekohta, aruandeaastal võeti ülikooli vastu 92 uut doktoranti, kellest 73 on ülikoolis töötavad doktorant-nooremteadurid, 13 tööstusdoktorandid (sh positiivselt evalveeritud TA-asutustes töötavad nooremteadurid) ning 6 doktorant-üliõpilased. Vastuvõetutest 50 ehk 54% on välisdoktorandid. Välisdoktorantide osakaal doktorantide koguarvust oli 2023. aastal 49% (2022. aastal oli vastav näitaja 46,5%, 2021. aastal 45,2%).

Halduslepingu perioodil (2022–2025) tuleb ülikoolil moodustada vähemalt 46 doktoriõppe õppekohta koostöös teiste ülikooliväliste partneritega, sh positiivselt evalveeritud teadus- ja

Võrreldes eelmise aastaga on lisandunud Läti, Hiina ja Norra. Eelmise aasta esikümnest on 18. kohale langenud Venemaa (47). Olulisemad välisriikide teadus- ja arendusastutused, kellega koostöös viimasel kolmel aastal tulemusi avaldatud, on Aalto Ülikool (2020–2023 ühiseid publikatsioone 228), Helsingi Ülikool (124) ning Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus (French National Center for Scientific Research, 122).

TENUUR JA UURIMISRÜHMAD 2023. aasta lõpu seisuga oli ülikoolis moodustatud 133 tenuuri ametikohta, millest 97 oli täidetud; 16 tenuuri või tenuurirajale valitud professorit on välisriikide kodakondsusega.

Uurimisrühmi tegutses ülikoolis 2023. aastal

PUBLIKATSIOONIDE ANDMED REFERAATANDMEBAASIS SCOPUS (päring teostatud 23.02.2024) Q1 artiklite kasv 5 aastaga

57,3% Publikatsioonide arv kokku sh Q1 allikates ilmunud Q1 allikates ilmunud publikatsioonide osakaal kõigist publikatsioonidest ajakirjaartiklid

1 112

1 177

1 171

1134

1173

2019

2020

2021

2022

2023

288

362

407

421

453

25,9%

30,8%

34,8%

37,1%

38,6%

576

683

764

730

711

artiklid konverentsikogumikes

436

390

293

289

292

monograafia peatükid

42

28

29

19

58

monograafiad

3

4

2

2

3

19

DOKTORANDID Kaitstud doktorikraadide arv, kasv 5 aastaga

10,6%

2019

2020

2021

2022

2023

Vastuvõetud doktorandid

88

130

130

83

92

sh tööstusdoktorante

11

15

13

12

13

Kaitstud doktorikraadide arv

66

55

63

74

73

Doktorante kokku

505

528

560

533

522

arendusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja muude ülikooliväliste koostööpartneritega.

See moodustab 15% iga-aastasest vastuvõtust.

2023. aasta vastuvõtul on koostöös ettevõtete, TA asutuste, avaliku ja erasektori asutustega moodustatud 13 õppekohta ehk 16,9% riigi määratud õppekohtadest (2022. aastal oli vastav osakaal 15,6%).

2023. kaitses doktorikraadi 73 doktoranti. Teist aastat järjest on TalTech täitnud 95% halduslepingu järgsest doktoriõppe lõpetajate arvust. Sealhulgas on lühenenud keskmine õppeaeg ja vähenenud katkestamiste arv. Lõpetanutest 53,4% olid eesti keelt kõnelevad doktorandid, valdkonniti olid osakaalud järgmised: IT-s 42,1%, majanduses 44,4%, inseneerias 45,8% ning loodusteadustes 76,2%.

Viidi läbi esimene TalTechi doktorantide karjäärikonverents „Anna karjäärile hoogu doktorikraadiga!“ („Empower your career with a PhD“), kus räägiti doktorikraadi eelistest ja sellest, kuidas doktorikraad tööturul teistest eristab, kummutati levinud müüdid ja uuriti, mida kujutab endast doktorantuuri läbimine tegelikkuses. Käivitati ka Tehnikaülikooli doktorantide kogu.

Järgnevate aastate oluliseks eesmärgiks on

HPC keskuse juht Lauri Anton LUMI superarvuti avamisel Kajaanis

20

tagada igas õppevaldkonnas lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2 tasemel eesti keelt oskavaid doktorante, IT valdkonnas sama palju B1 tasemel.

TEADUSARVUTUSTE KESKUS (HPC KESKUS) HPC keskuse põhieesmärgiks 2023. aastal oli Soomes asuva LUMI superarvuti kasutatavaks tegemine TalTechi teadlastele. Selleks loodi kasutusjuhendid ja tehti koolitused suurt arvutusvõimsust vajavatele teadlastele. LUMI kasutamist on alustanud viis teadusgruppi, aastaga tehti 650 000 tuumatundi ja 16 000 GPU-tundi arvutusi.

HPC keskuse enda arvutusklastris tehti 3,7 mln tuumatundi ja 35 000 GPU-tundi arvutusi. Aasta jooksul oli HPC keskusel 125 kasutajat.

HPC keskus osaleb koos Tartu Ülikooli ja KBFI-ga EuroCC2 projektis, mille eesmärgiks on Euroopa teadusarvutuste kompetentsikeskuste arendamine. Eesti arvutuskeskused on ühendatud minu. etais.ee liidese abil, mis teeb nii Eesti ressursid ja ka LUMI superarvuti ühest kohast kättesaadavaks.

Avatud uste päev 2023

ÕPPETEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Nominaalajana käsitletakse kuni 4-aastaste õppekavade puhul nominaalkestus + 1 aastat ning pikemate kavade puhul nominaalkestus + 2 aastat.

Nominaalajaga lõpetajate osakaal

Magistriõppekavade osakaal, kus vähemalt 75% kontakttundidest annavad doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad

50%

38%

50%

52%

47%

52%

54%

56%

58%

60%

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise palgaga

37%

44%

57%

68%

78%

89%

100%

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

46%

Õppetegevuse summaarsed tulud (mln eurot)

Palga arvutustes on 2022. aasta algandmetes tehtud muudatus. Varem jäeti välja ülemises või alumises protsentiilis olevad palgasaajad.

Suurima panuse õppetegevuse summaarsetesse tuludesse andis riikliku tegevustoetuse kasv.

1,541

57,5

1,577

1,707

1,554

1,578

1,602

1,626

1,650

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

1,530

FINANTSEERIMINE Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kasutab kõrgkoolide rahastamisel mudelit, mille järgi jagatakse riigi kõrgharidusõppe toetamiseks ette nähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetus jaguneb

62,6

68,1

57,2

60,4

63,6

66,8

70

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

54,0

omakorda järgnevalt: 80% baasrahastus, 17% tulemusrahastus ja 3% halduslepingu täitmine.

Baasrahastus jaotatakse ülikoolide vahel eelmise kolme aasta rahastamismahu põhjal ja tulemus­ rahastus määratakse viie (kuni 2023. aastani kuue) tulemusnäitaja saavutamise ja kolme aasta rahastamismahu ehk baasrahastuse osakaalu põhjal.

21

7% 6%

ÕPPETEGEVUSE TULUDE JAOTUMINE (tuhandetes eurodes)

2022

2023

Tegevustoetus tasemeõppeks (HTM)

49 345

51 637

Sihtotstarbelised õppeeraldised (HTM)

2 431

5 465

Tasemeõppe õppeteenustasud

2 526

2 268

Täiendusõpe

3 574

3 739

4 771

4 958

62 647

68 067

Muu õppetegevus (sh projektitoetused ja põhivara sihtfinantseerimise tulu) Kokku

Aastatel 2019–2021 oli TalTechi tulemus­ rahastuse osakaal 30%, aga viimasel kolmel aastal on see olnud langustrendis. Vaadeldes 2024. aasta tulemusrahastust, siis languse peamised põhjused on järgmised: • viie protsendipunktine tagasilangus nominaal­ ajaga lõpetamise näitaja osas võrreldes eelmise aastaga • kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkooli määratud tegevustoetusesse TalTechis langes TalTechi õppekvaliteedi ning arengukava ja rakenduskava eesmärkide saavutamiseks jätkus 2022. aastal loodud õppearendusfondi tegevus kogumahuga 1,2 miljonit eurot, fondist tehti ka

3% 8%

76%

õppevaldkonna aasta suurimad investeeringud.

2024. aasta õppearendusfondi suurus on veidi üle 1,2 miljoni euro.

Lisaks õppearendusfondi toel tehtud investeeringutele panustati 2023. aastal märkimisväärselt ka õpperuumide renoveerimisse, kokku summas 1,57 miljonit eurot.

Algas uus välisvahendite periood, möödunud aastal kinnitati enamik uue tõukefondide perioodi kõrgharidust toetavatest meetmetest.

EL-i tõukefondide meetme „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ jaoks moodustas haridus- ja teadusminister kõrgkoolide, kutse­ õppeasutuste ning erialaliitude esindajatest üheksa konsortsiumi, millest viit juhivad TalTechi esindajad.

Esimeseks ülesandeks on kaardistada valdkonna

Abiturientidele mõeldud TalTechi Labürindijooks, mille 10 parimat said automaatselt õppekoha TalTechi

22

se vähendamine. Projekt kestab kuni 2029. aasta lõpuni.

regulatsioon ja uuendamise-­ täiendamise vajadus ning õppejõudude koolitusvajadus uute rohe­ oskuste õpetamiseks. TalTechi konsortsiumitesse on kaasatud üle 60 osapoole, kogueelarve on 1,55 miljonit eurot, millest TalTechi eelarve on üle 630 000 euro. Toetatakse ka õppematerjalide loomist, õppe­jõudude koolitamist ning täiendusõppe ja mikrokraadide pakkumist. Meede kestab 2026. aastani.

Meetmest „Oskuste reform ettevõtete digipöördeks“ toetatakse õppeainete loomist või uuen­ damist. Kõik meie 2023. aastal esitatud taotlused rahuldati maksimummääras, kokku 480 000 euro ulatuses. Lisaks seitsme mooduli või õppeaine uuendamisele töötatakse välja kaks uut IKT baasoskuste ainet, mida on kavas õpetama hakata enamikule TalTechi üliõpilastest. Õiglase Ülemineku Fondi haridusmeetme eesmärk on Ida-Virumaa arenguvajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kutse- ja kõrgharidus­ õppes ning piirkonna elanikele täiendus- ja ümber­ õppe pakkumine. Selle toel avatakse Virumaa kolledžis uusi rohe- ja ringmajandusele keskendunud õppekavasid ning uuendatakse olemasolevaid õppeprogramme.

EL-i tõukefondide õppevaldkonna meetmetest said rahastuse ka Inseneriakadeemia ja IT-akadeemia, mille fookuses on üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamine, õppe tööturu ning ühiskonna ootustele vastavuse suurendamine ja katkestami-

Vastuvõtuarvud nii esimeses astmes kui ka magistri­õppes on eelmise aastaga võrreldes suure­ nenud, kasv tuleneb eestimaalaste vastu­ võtust.

Eestimaalasi ehk Eesti kodanikke, pika­ajalise elaniku elamisloaga ja alalise elamisõigusega isikuid asus 2023/24. õppeaastal Tehnikaülikooli õppima kokku 93% kõigist vastuvõetutest, mis on viimase viie aasta jooksul suurim osakaal. Ülikoolil on HTM-iga sõlmitud halduslepingus kolm vastuvõtuga seotud eesmärki aastaks 2025: suurendada võrreldes 2021/22. õppeaasta vastuvõtuga tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas vastuvõetute arvu 10%; mitte suurendada ärinduse ja halduse õppekavagrupi juhtimise ja halduse rühma esimesel astmel õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste vastuvõttu võrreldes 2021/22. õppe­ aastaga; hoida informaatika ja

VASTUVÕTUKS AVATUD ÕPPEKAVADE ARV

VASTUVÕETUD TUDENGITE ARV

2024. AASTAL ON KÄIVITUMAS JÄRGMISED MEETMED: • praktika ja töökohapõhise õppe arendamine PRÕM+ • kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine

VASTUVÕTT

rakenduskõrgharidusõpe

9 9 9 8 8

363 344 rakenduskõrgharidusõpe 336 187 256

bakalaureuseõpe

19 19 19 20 21

bakalaureuseõpe

1 221 1 310 1 181 1 307 1 336

integreeritud õpe

4 4 4 4 4

integreeritud õpe

215 213 192 219 226

magistriõpe

40 42 41 42 43

doktoriõpe

9 9 9 4 4

2019/20

2020/21

magistriõpe

1 253 1 202 1 131 921 1 090

doktoriõpe

85 124 124 92 90

2021/22

2022/23

2023/24

23

infotehnoloogia õppekavagrupi vastuvõetute arvu mõlemal astmel vähemalt 2021/22. õppeaasta tasemel ning kasvatada nendel õppe­kavadel naisüliõpilaste osakaalu.

2023. aastal saavutati eesmärgi täitmine tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna vastuvõtul ning Informaatika ja infoteholoogia õppekavagrupi I astme vastuvõtu arvul ja naisüliõpilaste osakaalus. Ka teistel eesmärkidel liigume täitmise poole.

Lisaks on TalTech endale ise vastuvõtuga seoses seadnud viis eesmärki: 1. Vastuvõtu eesmärgi hoida ja suurendada laia matemaatika eksamil 90–100 punkti saanute arvu täitsime võrreldes 2022. aastaga 133 ja võrreldes 2021. aastaga 218 võrra. Neid, kes tegid riigieksami 90–100 punktile, oli 2023. aastal kokku 933 (2022. aastal 685 ja 2021. aastal 435).

2. Eesmärk suurendada/hoida eritingimustel ehk olümpiaadide ja võistluste tulemuste põhjal õppi­ma tulijate arvu täitus võrreldes aasta vara­se­maga, kuid jäi alla kahe aasta tagusele tulemu­ sele. Olümpiaadil, võistlusel või valik­ aines osalemise tulemust eritingimusel vastu­ võtu taotle­miseks kasutas 2023. aastal kokku 41 sisseastujat, 2022. aastal oli neid 25 ja 2021. aastal 78.

VASTUVÕTT TEADUSKONDADE KAUPA muutus aastaga

1037 (+161)

225 (+20)

Inseneriteaduskond IT teaduskond Loodusteaduskond Majandusteaduskond Eesti Mereakadeemia

24

883 (-30)

2021/22 2022/23 2023/24 sooritajaid

435

685

933

TalTechi sisseastujaid

165

250

383

3. Eesmärk hoida ja suurendada fookuskoolidest sisseastujate arvu võrreldes eelmise aastaga täitus: fookuskoolideks on nimetatud 16 kooli ja sellel aastal asus nende koolide lõpetajaid TalTechis õppima 17 õpilase võrra rohkem kui eelmisel aastal, kokku 521 õppurit.

4. Eesmärk saada kõigile esimese astme õppe­ programmidele vähemalt 15 ja kõigile magistriõppekavadele vähemalt 10 üliõpilast iga pea­ eriala kohta ei täitunud. 2023/24. õppeaastal oli õppekavasid, mis ei vastanud seatud eesmärkidele I astmel 4 ja magistritasemel 13. Õppekavasid, kus on juba kolmel järjestikusel aastal nõutust madalam sisseastujate arv, on kokku 6, kõik magistriõppes.

5. Eesmärk, et magistriõppesse astub rohkem TalTechi lõpetajaid kui eelmisel aastal, sai täidetud.

2023/24. õppeaastal asus magistriõppesse õppima 432 tudengit (86 võrra rohkem kui aasta varem), kes olid varasemalt TalTechi I astme lõpe­tanud. Kogu magistriõppe vastuvõtust moodustavad nad 39,2% 2024. aastaks on ülikooli vastuvõtueesmärgid samad.

122 (-7) 731 (+128)

LAIA MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI TULEMUS ON ÜLE 90 PUNKTI (100-ST)

ÕPPEKAVADE ARENDAMINE TalTechi õppeprogrammide sisehindamise süs­teemi väljatöötamiseks lepiti 2023. aastal kokku sisehindamise protsess. 2023. aastal koguti programmijuhtidelt keskselt õppeprogrammide kohta tagasisidet. Õppeosakond sai info 61 õppe­programmi kohta nii nende muredest kui ka rõõmudest. Üle-eelmisel aastal läbitud institut­ sionaalsel akrediteerimisel andis hindamiskomisjon ülikooli õppevaldkonna kohta mitmeid soovitusi. 2023. aastal lepiti kokku konstruktiivse sidususe põhimõtted, et ühtsetel alustel toetada õppe­jõude ja programmijuhte. Ülikooli eesmärgiks on tulevikukindlate päde­­

VASTUVÕETUTE ARV JA OSATÄHTSUS EESTIMAALASTE JA VÄLISMAALASTE JÄRGI

2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 Eestist

2 579

2 938

2 542

2 434

2 792

Väljastpoolt Eestit

558 (17,8%)

255 (8,0%)

422 (14,2%)

292 (10,7%)

206 (6,9%)

Kokku

3 137

3 193

2 964

2 726

2 998

vustega lõpetaja, kellel on nii erialased pädevused kui ka üldised pädevused, mis aitavad edukalt hakkama saada kiiresti muutuvas maa­ ilmas täna ja tulevikus. Selleks on õppearenduste keskmesse võetud neli teemat: õppimiskesksus, sidusus, tõendus­ põhised õppemetoodikad ja üld­pädevused. Üle üksuste on koostöös didaktika­ keskustega toimunud erinevaid ettevõt­misi kõik­ võimalikel teemadel – seminare, kooli­tusi, nõustamisi ja kogemus­vahetusi eetikast, motiveeri­vast inter­ vjueerimisest, rahvusvahelisest koostööst, tehis­intellektist ja veel paljust muust.

2024. aastal loovad töörühmad kaardistatud üldpädevuste põhjal täpsed kirjeldused ja õpitulemused, milleni iga TalTechi lõpetaja peab jõudma, seejärel saab need kasutusele võtta õppeprogrammide arendamiseks.

Arengukava eesmärgi täitmiseks, et meie lõpetajad oskaksid lahendada päriselu probleeme, olid õppearendusfondis teist aastat järjest fookuses probleem- ja projektõppe arendamine õppekavades. Laiendati EuroTeQ Collideri senist praktikat ja seoti tugevalt TalTechi strateegiliste eesmärkidega. Jätkuvalt kasutatakse üleülikoolilist probleem- ja projektõppe metoodikast lähtuvat õppe­ ainet UTT0120: seda lisatakse õppekavadesse nii kohustusliku kui valikainena ja võimaldatakse selle läbi üliõpilastel arvestada õppekavadel erinevates projektides (nt Solaride päikeseauto) (töö)kogemusest õpitut.

RAHULOLU ÕPINGUTEGA Ülikooli eesmärk on hoida lõpetanute rahulolu koondhinnangu keskmine ja mediaanhinnang üle väärtuse 4,0. Koondhinnangud arvutatakse viie väite vastuste põhjal, mida lõpetaja hindab Likerti skaalal. 2023. aasta lõpetajate rahuloluküsitluses oli rahulolu õppekavadega keskmiselt 4,2 ja rahul­ olu õpetamisega samuti 4,1.

Üliõpilaste tagasiside õppekorraldusele püsib väga kõrge, eriti ollakse rahul dekanaadi suhtumisega üliõpilastesse. Samuti püsivad kõrgel 4,5 palli juures ÕIS-i tagasiside põhiküsitluse koondkeskmised.

LÕPETAJATE KESKMINE RAHULOLU ÕPPEKAVAGA 2022

2023 muutus

4,21

4,19

-0,02

Rakenduskõrgharidusõpe 4,25

4,02

-0,23

Integreeritud õpe

4,07

4,16

0,09

Magistriõpe

4,29

4,14

-0,15

Kokku

4,24

4,15

-0,09

Bakalaureuseõpe

MOBIILSUS JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Välisõpingutel on õppetegevuse kvaliteedi tagamisel oluline roll ning ülikooli rakenduskava üheks eesmärgiks on kasvatada partnerülikoolidest üle toodud ainepunktide ja TalTechist väliskülalis­ üliõpilaste poolt võetud ainepunktide mahtu.

Kahjuks ei ole üliõpilaste huvi füüsilises välis­ mobiilsuses osalemise vastu kasvanud. TalTechist väljamineva mobiilsuse suurendamiseks alustati mobiilsussaadikute ehk Mobility Ambassador’ide projektiga, kus väljavalitud vahetusüliõpilased toetavad üliõpilasvahetusse plaanida siirduvaid üliõpilasi ning reklaamivad välismobiilsust laiemalt. 2022/23. õppeaastal laekus välisõppesse minekuks avaldus 157 üliõpilaselt, kellest 92 osalesid välisõpingutel, 2 avaldust ei vastanud kriteeriumitele ning 63 üliõpilast loobusid.

TalTechi üliõpilased kasutavad oma välis­ õpingute ja -praktika finantseerimiseks valdavalt Erasmus+ programmi. Lisaks on rahalist toetust võimalik taotleda riiklike programmide (nt Kristjan Jaak), eri fondide ja organisatsioonide ning kahepoolsete akadeemiliste koostöölepingute kaudu.

25

VÄLISKÜLALISÜLIÕPILASED TEHNIKAÜLIKOOLIS

TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASED VÄLISMAAL

Saksamaa (64) Prantsusmaa (63) Itaalia (20) Hispaania (15) Tšehhi (14)

Saksamaa (23) Leedu (20) Portugal (15) Holland (13) Tšehhi (11)

2022/23. õppeaastal lisandus Erasmus+ programmile kaks uut meedet: Erasmus+ Euroopa­-sisese õpirände rahvusvaheline meede ning lühiajaline ja põimitud mobiilsus.

Välismaalastest kraadiõppurite ja väliskülalis­ üliõpilaste kaudu saavad rahvusvahelise õppekogemuse ka need TalTechi üliõpilased, kes ise mingil põhjusel ei saa või ei soovi välisõppesse siirduda. 2022/23. õppeaastal õppis TalTechis 287 väliskülalisüliõpilast.

Tallinna Tehnikaülikooli töötajad esitasid 2022/23. õppeaastal Erasmus+ programmi toetusel lähetusel osalemiseks 249 avaldust. Lisaks toetati 35 kolmandate riikide partnerülikoolide töötaja lähetust TalTechi. Ülikooli arengukava üheks eesmärgiks on ülikooli rahvusvahelise maine suurendamine läbi koostöö tippülikoolide ning maailma teadusmahukate ettevõtetega. Selleks tehakse tihedat koostööd EuroTeQ võrgustiku partnerülikoolidega.

Projekti peamiseks eesmärgiks ongi edendada füüsilist, virtuaalset ja kombineeritud õpirännet.

EuroTeQ keskendub ka elukestvale õppele, juba praegu pakuvad ülikoolid esimesi mikrokraade ning tulevikus luuakse ühine täiendusõppe

programm keskastme juhtidele.

EuroTeQ Engineering University on Euroopa ülikoolidevaheline koostööprojekt, mis alustas tegevust 2020. aastal ja kuhu kuulub 2023. aasta lõpust 8 Euroopa juhtivat teadus- ja tehnoloogia­ ülikooli: Müncheni Tehnikaülikool (Saksamaa, lühend: TUM), Taani Tehnikaülikool (DTU), Eindhoveni Tehnikaülikool (Holland, TUe), École Polytechnique (Prantsusmaa, LX), Tšehhi Tehnika­ ülikool Prahas (CTU) ja Tallinna Tehnikaülikool.

Kaaspartneriteks on Technion (Iisrael) ja EPFL (Šveits). 2023. aastal taotleti projektile edukalt 4-aastast jätkuperioodi ja võrgustikuga liitus kaks uut parterit: HEC Paris (Prantsusmaa) ja IESE Business School (Hispaania). Lisaks ülikoolidele on partneriteks ka sellised ettevõtlushiiud nagu Siemens, Total, BMW, GasNet ja Škoda.

2022/23. õppeaasta sügissemestriks esitas 43 TalTechi üliõpilast avalduse osaleda partnerkoolide 75 aines. 2022/23. õppeaasta kevad­ semestriks esitas avalduse osaleda partnerkoolide 114 ainekursusel ja ühes mikrokraadis 82 TalTechi tudengit.

2022/23. õppeaasta sügissemestril pakkus Tallinna Tehnikaülikool EuroTeQi partnerkoolide

TalTechi ja EuroTeQi praktiline õppeaine „Roheleppe kiirendi: jätkusuutlik tulevik“

26

üliõpilastele 28 ainet, mida valiti 86 korral; kevad­ semestril pakkusime 15 ainet, mida sarnaselt sügissemestriga valiti 86 korral.

Tippülikoolidega koostöös on loomisel õppe­ labor, mis lubab meie õppejõududel ja professoritel osaleda partnerülikoolide veebiseminaridel ehk teisisõnu toimub tihe õppe- ja teaduskoostöö.

ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE Ülikooli psühholoogide hinnangul on nii töötajad kui ka üliõpilased järjest enam teadlikud vaimse tervise teemadest, ollakse valmis nii abi otsima kui ka abivajajat märkama. Jätkuvalt on levinumaks mureks ärevus, lisaks tavapärastele elu väljakutsetele toidavad seda jätkuvad ebakindlad ajad maailmas.

2023. aastal on üliõpilased saanud jätkuvalt kasu­ tada nõustamiskeskuse nõustajate abi nii indi­ viduaalsete nõustamiste kui ka seminaride kaudu. Kõige enam pöörduti õppetööd puudutavate küsimustega. Vestlusakna (chat) funktsionaalsuse täies mahus kasutuselevõtt osutus kohe väga popu­laarseks, sealtkaudu võeti sügissemestri jook­sul ühendust kõige enam (474 pöördumist), teisele kohale jäi e-kirja teel ühenduse võtmine (452 pöördumist). Karjäärinõustaja pakkus 2023. aastal üliõpilastele välja veebipõhise broneeringu; 90% esmabroneeringutest karjäärinõustaja vastuvõtule tehti veebis ja tõusis tehtud broneeringute hulk.

2023. aasta sügissemestril toimusid esmakordselt uute väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste onboarding nõustamiskohtumised välisvastuvõtu töötajatega, et toetada nende sisseelamisprotsessi ülikooli õppekeskkonda ja Eesti igapäevaellu ning ühtlasi koguda tagasisidet.

ÕPIKESKKOND JA E-ÕPPE VÕIMALUSED Õppedisaini programmi eesmärk on õppetegevuse kvaliteedi parendamine ja suurema paindlikkuse tagamine õppeainete e-toe kvaliteedi tõstmise kaudu. Aastaks 2025 viiakse vähemalt 200 Moodle’i kursust TalTechi e-õppe standardi järgsele edasijõudnu tasemele. 2023. aasta lõpuks oli õppedisaini programmi läbinud 132 kursust.

Täielikult e-õppes läbitavate kursuste programmi (kuni aastani 2023 nimetusega MOOCide programm) eesmärk on luua juurde väga heal tasemel eesti- ja ingliskeelseid distantsilt läbi­ tavaid kursuseid ning toetada EuroTeQ ülikoolide

võrgustiku üliõpilaste vastastikust mobiilsust.

2023/24. õppeaasta lõpuks on kokku 11 täielikult e-õppes läbitavat kursust.

Tagasisidest tuleb välja, et jätkuvalt on rahulolu õppemeetodite ja õppematerjalidega kõrge.

Echo360 loengusalvestusseadmed on 27 auditooriumis. Kokku on ülikoolis 68 videokonverentsi­ võimekusega ehk kahesuunalist videosuhtlust võimaldavat auditooriumi.

Tudengiportaalis oli septembris rekordarv külastusi – 127 460. Suurima arendusena on 2023. aastal olnud töös ÕIS-ist õppeainete deklareerimise osa Tudengiportaali üleviimise ettevalmistamine.

Alates 2023. aasta sügissemestrist on ÕIS-is juurutatud I ja II astme üliõpilastele võimalus õpingukava esitamisel deklareerida lõputöö, kui semestri lõpus soovitakse kaitsta lõputööd.

Valmis dekanaadi töökoha arendustööde esimene etapp: töötati välja õppeinfosüsteemi uus tehniline arhitektuur ning alustati uue dekanaadi rakenduse arendamist, see valmib 2024. aastal.

ÕPPETOETUSED JA STIPENDIUMID Lisaks riiklikele stipendiumitele – riiklik tulemusstipendium ja vajaduspõhine õppetoetus – ja ülikooli pakutavale vajaduspõhisele eritoetusele on ka teaduskonnad oma tudengite edukat edasijõudmist õppetöös stipendiumitega tunnus­tanud.

Infotehnoloogiateaduskonnas on dekaani nime­ kirja stipendiumid, et motiveerida üliõpilasi õppima nominaalkoormusega ja lõpetama nominaalajaga.

Stipendiumi suurus on 300 eurot kuus ning 2022. aasta sügissemestri eest maksti seda 94 üliõpilasele ja 2023. aasta kevadsemestri eest 85 üliõpilasele. 2022/23. õppeaasta stipendiumiteks maksti kokku 243 000 eurot.

Majandusteaduskond andis 2023. aastal välja Lillestipendiumi ühele üliõpilasele, Ukraina esmakursuse üliõpilaste stipendiumi kahele üliõpilasele ja rahvusvaheliste õppeprogrammide stipendiumi 14 üliõpilasele.

Loodusteaduskond maksab kümnele parimale esmakursuslasele stipendiumit 200 eurot kuus, stipendium määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevad­ semestriks (veebruar kuni juuni).

EMERA üliõpilased saavad taotleda kapten Uno Lauri õpiraha. Õpiraha suurus on 500 eurot ja see makstakse välja üks kord semestris ühele kandidaadile.

Tehnikaülikooli Arengufondi SA anti välja üliõpilastele 2023. aastal 222 stipendiumit.

Toetajate hulgas oli nii ettevõtteid kui eraisikuid.

27

LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS ÕPPETASEMETI Lõpetamise tulemuslikkuse kasv 5 aastaga

6,5%

KOKKU

44,7%

46,5%

50,5%

51,8%

47,6%

2018/19

2019/20

2020/21

2021/22

2022/23

rakenduskõrgharidusõpe

35,8%

33,0%

42,8%

37,3%

39,1%

bakalaureuseõpe

44,0%

46,8%

44,8%

47,2%

47,2%

integreeritud õpe

37,6%

35,9%

42,7%

49,7%

40,8%

magistriõpe

53,8%

57,2%

62,9%

63,4%

52,2%

doktoriõpe

29,2%

40,0%

27,7%

40,9%

50,6%

Stipendiumitaotlemise avaldusi laekus üle 1300 ja kokku maksti välja stipendiume summas 451 313 eurot.

VÄLJALANGEVUS JA LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS Nominaalajana käsitleme kuni 4-aastase nomi­ naal­­kestusega õppekavade puhul nominaal­kestus + 1 aastat ning pikemate kavade puhul nominaalkestus + 2 aastat. Näitaja on nii üheks ülikooli tulemus­rahastuse komponendiks kui ka TalTechi arengukava õppevaldkonna võtmenäitajatest.

Eraldi jälgitakse esmakursuslaste edasijõudmist. 2022/23. õppeaastal eksmatrikuleeriti kokku 524 esmakursuslast, mis on 19,2% immatrikuleeritute koguarvust. Eelnevate aastatega võrreldes on esmakursuslaste katkestamine pisut vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärselt suur.

Keskse tegevusena väljalangevuse vähendamiseks on suurendatud gümnaasiumidele pakutavate valikkursuste hulka, et tõsta noorte teadlikkust ülikoolis pakutavate erialade kohta ja vältida sel moel vale eriala valimist. Seda eesmärki teenib ka erialatest. 2023. aastal olid

kõikidele I astme eesti- ja inglisekeelsete erialade esmakursuslastele toeks nende eriala tuutor(id).

Ka teaduskonnad tegutsevad tudengite toetamiseks, väljalangevuse ennetamiseks ja lõpetamise näitajate parandamiseks. Tegude nimekiri on pikk ja kirev, alustuseks nõustamised ja infotunnid tudengitele ja eraldi lõpetajatele, aga ka tagasiside kogumine väljakutsete ja murede leidmiseks, kooli­ õpilaste kaasamise ja teadlikkuse tõstmise üritused, eelkaitsmised, grupijuhendamise pak­ku­mine, üliõpilaste võrgustumise toetamine nii tudengite vahel kui ka teadusgruppidega, eelõppepäevad, tähtaegu meenutavad infokirjad, didaktika­keskuste tugi õppe kvaliteedi tõstmiseks, õpiraskustes olijate toetamine teiste tudengite poolt, kuni esmakursuslaste stipendiumiteni välja, et aidata keskenduda õpingutele.

TÄIENDUSÕPE Tallinna Tehnikaülikooli 2023. aastal teenitud täiendusõppe tulu oli 3,739 miljonit eurot, ületades planeeritud eelarvet 15%. Enim suurenesid avatud õppe õppeteenustasud.

2023. aastal suurenes nii avatud õppijate kui

ÕPINGUTE KATKESTAMINE Õpingute katkestamise vähenemine 5 aastaga

9,3%

2018/19 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 TalTech

28

16,1%

15,2%

16,4%

16,3%

14,6%

TÄIENDUSÕPPES ÕPPIJATE, ÕPPEKAVADE JA KURSUSTE ARV Täiendusõppijate kasv 5 aastaga

24,1%

2019

2020

2021

2022

2023

Täiendusõppijate koguarv

16 357

15 629

20 026

17 157

20 302

Sh täiendusõppe õppekavadel õppijaid

13 879

13 879

18 604

15 763

18 727

Sh avatud õppes õppijaid

22 09

1 750

1 422

1 394

1 575

Täiendusõppe kursuseid

801

714

754

694

759

Täiendusõppe õppekavasid

439

385

411

424

509

ka täiendusõppijate arv. See hõlmab ka kooli­ õpilastele suunatud tasuta eksamikursuseid, kuhu registreerus eelmisel aastal 3147 inimest.

Täiendusõppes osalenud täiskasvanud õppurite arv suurenes aastaga üle 1000 inimese võrra, kasvanud on ka tehnoloogiakooli tegevustes osalenud kooliõpilaste arv.

Avatud õppurite arvu kasvule aitasid kaasa nii populaarsed mikrokraadid kui ühiskonna üldine valmisolek ja soov teadmiste täiendamiseks ülikoolis.

TalTech pakkus 2023. aastal kokku 65 mikrokraadikava, kuhu asus õppima 350 täiendusõppurit.

Suurematest arendustöödest on 2024. aastal kavas ülikooli täiendusõppe infosüsteemi (TÕIS) hanke väljakuulutamine ja arendustööde tellimine koos Tallinna Ülikooliga. Eesmärk on käivitada TalTechi uus täiendusõppe infosüsteem 2025. aasta esimeses pooles.

ARENGUFOND Tehnikaülikooli Arengufond on Tehnikaülikooli loodud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja vahendada toetusi Tehnikaülikooli üliõpilastele, uurimisgruppidele ja ettevõtmistele. Erasektori toetused on viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud ning 2023. aastal maksti stipendiume ja erinevaid toetusi välja 503 000 euro väärtuses. Omanimelisi stipendiume andis välja 85 ettevõtet ja eraisikut.

Tudengitele anti välja 222 stipendiumit, mis jaotusid nii: inseneriteaduskond 136, infotehnoloogia teaduskond 36, majandusteaduskond 36, loodusteaduskond 12 ja TalTech Mereakadeemia 2.

2023. aastal lansseeriti ülikooli toetusportaal toeta.taltech.ee, mille eesmärk on koguda era­ isikute ja ettevõtete toetusi erinevatesse stipendiumifondidesse ja üliõpilasprojektidesse. Esimese

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ARENGUFONDI STIPENDIUMID Stipendiumite rahalise mahu kasv 5 aastaga

181,9%

2019

2020

2021

2022

2023

Stipendiumite väljapanijaid

42

47

54

73

85

Stipendiume

94

80

104

183

222

Stipendiumite maht (mln eurot)

0,16

0,15

0,22

0,32

0,451

Esitatud kandideerimisavaldusi

1 250

992

1 073

1 287

1 304

29

TalTechi tudengid Üliõpilaste suvemängude võidukarikaga

aasta eesmärgiks seati koguda 42 000 eurot, mis täideti täismahus (koguti 42 635 eurot).

2023. aastal panustas erinevatesse stipendiumi­ fondidesse läbi Arengufondi stipendiumite ja toetusportaali pea 200 eraisikut ja ettevõtet.

TUDENGIELU Aasta jooksul suurenes tudengiaktivistide arv, kes panustasid nüüd juba 32 tudengiorganisatsiooni ja 5 üliõpilaskogu tegevusse. Lisandus viis tudengi­organisatsiooni. Üliõpilasesindus (ÜE) toetas aktiivselt üliõpilasorganisatsioonide algatusi ning arendas läbi koolituste ja mõttevahetuste juhatuste tööd.

Majandusaasta jooksul korraldas ÜE viis rahastuskonkurssi, mis innustasid tudengeid realiseerima oma projekte ja ideid. Kokku esitati 98 taotlust, millest 95 said toetuse; toetati nii kultuurilisi kui ka hariduslikke algatusi, aidates kaasa ülikooli akadeemilisele mitmekesisusele ja loovusele. Koos juhatuse reservfondiga anti tudengielule ligi 120 000 euro väärtuses toetusi.

2022/23. õppeaastal taaselustas rektor Rektori Karika võistlussarja, kus kogu ülikoolipere saab õppeaasta vältel erinevatel aladel teaduskondade nimel ja üliõpilaste toeks mõõtu võtta. Sari sai kohe populaarseks, 12 võitlusel osales kokku 1586 inimest, neist ca 15% töötajad ja 10% vilistlased.

Pingelise heitluse tulemusena väljus võitjana TalTech Eesti Mereakadeemia. Lisaks uhkele karikale

30

ning igavesele aule sai Eesti Mereakadeemia üliõpilaskogu 10 000 eurot auhinnaraha, mille eest tegid nad Akadeemiasse tudengitele puhkeruumi.

Rektori Karika populaarsus aga kasvab, 2023/24. esimese poolaastaga on olnud rohkem osalejaid kui enne terve aasta peale kokku. Sel hooajal saab võitjateaduskonna üliõpilaskogu 15 000 eurot. ÜE korraldatud Avalöögi orienteerumisüritused pakkusid värsketele tudengitele juba enne õppetöö algust võimalust tutvuda nii ülikooli territooriumi, tudengiorganisatsioonide kui ka teiste tudengitega. Kokku registreerus üritusele 1319 uut tudengit (282 neist rahvusvahelised tudengid), ligi 400 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Üheskoos võideti Üliõpilaste Suvemängud ja YLIpall.

TUDENGITE TÄHTSAMAD PROJEKTID JA SAAVUTUSED: • Solaride – 3. koht päikeseautode MM-il • Tudengivormel – suvisel võistlusreisil viie võistluse disainifinaalis, kolm disainiala võitu, kaks kuluaruande poodiumikohta • TalTech Cheerleaderid – EM hõbe • TalTech Business Forum – Eesti suurim tudengite juhitud ärikonverents, osales ligi 600 inimest, kajastus Äripäevas ja mujal meedias • VÕTI tulevikku – Eesti suurim tudengitele suunatud karjääriüritus, osales 110 ettevõtet ja ligi 3000 külastajat • Tudengifond – Põhjamaade esimene tudengite juhitud investeerimisfond

välja 2023. aasta vilistlane, kelleks on TalTechi IT Kolledži vilistlane Kristel Kruustük: globaalse tarkvara testimise ettevõtte Testlio asutaja, Eesti noorim naismiljonär ning paljude noorte suur eeskuju ja inspireerija. Kristel Kruustük annab Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu infotehnoloogiat õppivatele naistudengitele välja omanimelist stipendiumit.

2023. aastal alustas Vilistlaskogu kahe uue traditsiooniga tudengite toetamiseks: üliõpilaste tali- ja suvemängudel pandi kahele kõige aktiivsemale tudengile välja preemiad ning hakati toetama Rektori Karika rannavolle etappi.

Eesti tudengite päikeseauto tiim Solaride pälvis maailmameistrivõistlustel pronksi

• Rektori Karikas – kogu ülikooliperet ühendav ülipopulaarne võistlussari • Ray Foil – tudengiorganisatsiooni Teadusklubi arendatud elektriline surfilaud, mis on jõudnud müügi tasemeni Aktiivselt on panustatud ka koostöösse Eesti üliõpilaskondade liiduga ja Eesti tudengite seisukohtade kujundamisse. Ühiselt korraldati Stenbocki maja ees meeleavaldus vajaduspõhise õppetoetuse määrade tõstmiseks ja osaleti riigikogus sotsiaalsete garantiide arutelul, mille tulemusena tõusid vajaduspõhised toetused kahekordseks.

TalTechi tudengiorganisatsioonid pakuvad rikkalikku ja inspireerivat kogukonnaelu, edendades nii akadeemilist, kultuurilist kui ka isiklikku arengut: taltech.ee/tudengiorganisatsioonid

2023. AASTAL TOIMUS SEITSE VILISTLASI KOKKU TOOVAT ÜRITUST: • Rektori Karikas, Vilistlaskogu toetatud rannavolle etapp 14.04.2023 (135 osalejat) • vilistlaste teatriõhtu, Eesti Draamateater „Lehman Brothers“ 24.05.2023 (390 osalejat) • vilistlaste golfiturniir Niitvälja Golfikeskuses 14.06.2022 (42 osalejat) • tipikate rattamatk Hiiumaal 26.–28.07.2023 (102 osalejat) • Linnakupidu 08.09.2023 (ca 4000 osalejat, neist vilistlaste kokkutulekutel osales 150) • vilistlaste tenniseturniir Forus Tondi tennisekeskuses 18.10.2023 (38 osalejat) • vilistlasball Starry Night TalTechi aulas 24.11.2023 (272 osalejat)

Aasta vilistlane Kristel Kruustük

VILISTLASLIIKUMINE Seisuga 31.12.2023 oli Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste koguarv 82 507, sellest 3,7% olid välisvilistlased. Ülikooli õppeosakonna juurde loodi vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond, mille eesmärgiks on ülikooli vilistaste potentsiaali parem ja teadlikum kaasamine ülikooli arengu ja jätkusuutlikkuse toetamiseks.

Alates 1996. aastast annab Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu välja aasta vilistlase aunimetust, tänaseks on selle nimetuse saajaid 29. TalTechi 105. aastapäeva akadeemilisel aktusel kuulutati

31

Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE juht Kirke Maar

ETTEVÕTLUSTEGEVUS Ettevõtlustulu moodustub kahest komponendist: esiteks tulu teadus- ja arendustegevuse kodu- ja välismaistest lepingutest ning teenustöödest, teiseks tulu sihtfinantseeritavatest projektitoetustest, mille tulemuste otseseks ja vahetuks kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku sektori asutused ning mis on sätestatud sarnaselt ka rahastuslepingus.

2022. ja 2023. aasta olid globaalselt ettevõte­ tele rasked: alanud sõda Ukrainas, kütusekriis ja hindade kasv ning traditsiooniliste toorme- ja eksportturgude vähenemine mõjutasid otseselt ülikooli partnerite TA investeeringute mahtu, nagu ka välisrahastusmeetmeid. Ettevõtjad on harjunud vajaliku TA kaasrahastamiseks kasutama toetusi ning tihti ollakse valmis kriitiliste arendustööde tellimist edasi lükkama kuni sobilike toetusmeetmete avanemiseni. Samamoodi mõjutab uute meetmete viibimine ülikoole ja TA asutusi.

2021–2027 rahastusperioodil on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) koordineeritavas rakendusuuringute programmis (RUP) läbi viidud viis taotlusvooru, neist kaks aruandeaastal. 2023. aasta juunis avanes Eesti Teadusagentuuri ettevalmistatud sektoritevahelise mobiilsuse toetus

32

(SekMo). 2023. aastal avanes ka Haridus- ja Teadusministeeriumilt suurt ettevalmistust nõudnud Õiglase Ülemineku Fond, kust rahastatakse nii ettevõtluse mitmekesistamist kui ka koostöös teadusasutustega piirkonna teadus- ja arendus­ tegevuse ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste rikastamist.

Haridus- ja noorteamet (HARNO), TalTech ja Tartu Ülikool sõlmisid 2023. aasta sügisel 35,7 miljoni euro suuruse partnerluslepingu ning moodustasid Õiglase Ülemineku Fondi konsortsiumi ( juhtpartner on TalTech), kuhu kuulub 22 uurimisrühma. Ülikoolide kolledžid viivad järgmise kuue aasta jooksul ellu 22 teadusprojekti, kus arendatakse piirkonnale olulisi tehnoloogiaid, seiratakse ühiskondlikke siirdeprotsesse ja analüüsitakse juhtimismudeleid.

Teadustööd rahastatakse Ida-­Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus­meetmest.

Valdav osa 2023. aasta ettevõtlustulust (7,8 miljonit eurot, 68%) saadi Eesti ettevõtete ja asutustega sõlmitud lepingutest. Välisettevõtete ja -asutustega sõlmitud lepingute tulu oli 1,3 miljonit eurot (12%), sihtfinantseeritavate projektide tulu 2,3 miljonit eurot (20%). Tulueesmärkide saavutamisele aitasid kaasa hea koostöö strateegiliste

ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Teadus- ja arenduslepingute ja teenustööde tulu aastas (mln eurot)

Litsentsilepinguid (aasta lõpu seisuga)

10,5

7

7

8

9,6

11,4

7,2

7,0

9,9

10,8

13,0

3

4

6

7

9

10

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

10,9

Asutatud hargettevõtteid* Asutatud muid iduettevõtteid**

1 2

0 4

2 3

2 4

3 5

3 5

4 6

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

*

1 5

Uute patentide arv aastas Esitatud patenditaotluste arv aastas 10 15 15 19 12 17

3 6

10 13

10 13

10 14

11 15

11 18

12 20

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Hargettevõte – ülikooli või tema liikme osalusega teaduspõhine idufirma ehk äriühing, mis kasutab oma tegevuses TalTechi teadus- ja arendustegevuse tulemusi või oskusteavet.

** Muu iduettevõte – TalTechi mitteteaduspõhine äriühing, mille vähemalt üks asutaja on ülikooli liikmeskonna hulka kuuluv isik ja mille asutamine toimus õppimise/töötamise ajal või üks aasta pärast ülikooli lõpetamist.

partneritega, programmidest rahastatud koostööprojektid ja varem sõlmitud pikaajalised TA lepingud nii ettevõtete kui ka avaliku sektori asutustega.

Suurima sihtfinantseeritava projektitulu (1,3 miljonit eurot) tõi Euroopa Liidu Digital Europe Programmist finantseeritav projekt „AI & Robotics Estonia (EDIH)“.

ETTEVÕTLUSKOOSTÖÖ Aruandeaastal sõlmisime 114 ettevõtluskoostöö lepingut (kogumahus 7 miljonit eurot) kokku 82 ettevõtte ja avaliku sektori asutusega. Sõlmiti ka 8 koostöö raamlepingut, kus lepiti kokku poolte­ vahe­lises vajaduspõhises koostöös TA, õppetöö, uus­ettevõtluse edendamise, teaduse ja ette­võt­ lik­ kuse populariseerimise ja/või avalike suhete vallas.

2023. aasta üheks suuremaks arengusuunaks oli koostöö arendamine ja kasvatamine ülikooli strateegiliste partneritega, kellega tehakse insti­ tutsionaalset, suuremahulist ja pikaajalist koostööd. Strateegiliste partnerite nimekirja kuulub kokku 27 ettevõtet ja asutust, kellest olulisemateks on Eesti Energia AS-i kontserni ettevõtted, Milrem AS ja aktsiaselts Tallinna Sadam.

Avaliku sektori asutustest sõlmiti 2023. aasta suurimad koostöölepingud Riigi Tugiteenuste Kesku­ sega (ärikorralduse instituut), keskkonna­

4,8%

4,3% 4,2% 3,5% 3,1% 2,7%

KÜMME SUUREMAT ETTEVÕTLUSLEPINGUTEST TULU TOONUD PARTNERIT (32% KOGUTULUST)

2,4% 2,4% 2,3% 2,2%

OÜ Hundipea

541 750 eurot

OÜ Kerogen

486 230 eurot

Enefit Power AS

474 878 eurot

Kliimaministeerium

393 568 eurot

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 354 103 eurot Tartu Ülikool

302 343 eurot

OÜ Utilitas Wind

278 437 eurot

Elering AS

269 816 eurot

Transpordiamet

257 059 eurot

Keskkonnaagentuur

248 762 eurot

33

TalTech pakub ettevõttele koostöövõimalusi teadus- ja arendus­projektides, ülikooli intellektuaalse potentsiaali kaasamist arendustegevusse ning uute lahenduste testimist.

Skepast&Puhkim omakorda avab inseneriõppe tudengitele uksed praktikapartneri ja tulevase tööandjana, abistab lõpu­tööde koostamisel, pakub tudengitele praktilisi harjutusi suurprojektides ning abistab ka stipendiumiga.

ministeeriumiga (keemia ja biotehnoloogia instituut ja geoloogia instituut) ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga (ehituse ja arhitektuuri instituut).

Koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega jätkus 2023. aastal kuuendat aastat TalTechi Ettevõtlus­

10,5%

1,8%

52,6%

3,5%

TULU TEADUSKONDADE LÕIKES, MUUTUS AASTAGA

24,6% 7,0%

Inseneriteaduskond IT teaduskond Loodusteaduskond Majandusteaduskond Eesti Mereakadeemia Haldus- ja tugistruktuur

34

mln eurot

%

6,0

9%

0,8

-35%

2,8

52%

0,4

105%

0,2

35%

1,2

54%

akadeemia veebiseminaride sari ettevõtjatele, kus tutvustatakse ka mitmesuguseid ülikooli ja ette­ võtjate koostöövõimalusi.

Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE on seisuga 31.12.2023 tegutsenud Euroopa digi­ taalse innovatsioonikeskusena (European Digital Innovation Hub, EDIH) 18 kuud, olles üks 157 EDIH-ist Euroopas. AIRE projekt on TalTechi ettevõtluskoostöösse toonud uue suuna: pakume teenuseid digiteerituse taseme tõstmiseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on potentsiaali kasvada ning edaspidi teha laiemat koostööd ülikooliga. Seisuga 31.12.2023 oli AIRE teenustes 157 tööstusettevõttest klienti, kellele pakkusime koolitusi ja nõustamist, rahastasime test before invest demoprojekte ja andsime võimalusi võrgustumiseks. AIRE keskust juhib Tallinna Tehnikaülikool ja EDIH-i teenuseid osutavad lisaks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Tartu Teaduspark ja OÜ IMECC. Projekti on kaasatud kaheksa assotsieerunud partnerit (sh EISA), mis pakuvad AIRE klientidele teenuseid oma eelarvetest. Praegune grandileping AIRE teenuste rahastamiseks kehtib 2025. aasta keskpaigani.

FinEst Targa linna tippkeskuses said piloteeritud esimesed kuus targa linna lahendust. Neist ühe (DigiAudit) osas on sõlmitud litsentsileping ühe ettevõttega ja teenusleping teisega. Kahe osas (GreenTwins ja mikrovõrgud) on kokkulepe ühisettevõtte asutamise kohta, kaht (autonomous

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE LEPINGUTE JA TEENUSTÖÖDE TULU AASTATEL 2018–2023 (mln eurot) Kasv 5 aastaga

7,2%

KOKKU

10,65

10,89

10,45

9,65

11,41

2019

2020

2021

2022

2023

Eesti-sisesed lepingud ja teenustööd KOKKU, sh

9,60

10,04

9,17

7,21

7,76

lepingud äriühingutega

1,78

6,32

6,21

4,58

4,54

konsultatsioonid ja teenused

4,86

0,77

1,05

1,17

1,14

RITA1 programm

1,25

1,45

0,53

0,18

-

lepingud avaliku sektoriga

1,72

1,50

1,38

1,29

2,08

Välislepingud ja -teenustööd KOKKU, sh

1,05

0,85

0,98

1,32

1,32

lepingud ettevõtetega

0,15

0,13

0,29

0,63

0,29

konsultatsioonid ja teenused

0,65

0,29

0,12

0,11

0,36

lepingud asutuste ja organisatsioonidega

0,25

0,43

0,57

0,58

0,67

Sihtfinantseeritavad projektid KOKKU, sh

0,30

1,11

2,33

sihtfinantseerimine

0,25

0,61

1,67

sihtfinantseerimise vahendamine

0,04

0,51

0,67

vehicle safety toolkit ja urban well-being diagnostics) pakub linnadele FinEst Targa linna tippkeskus.

Tänu arendusprojektile ja heale koostööle Eesti teadusinfo andmebaasiga kohandati ETIS-e andmebaas selliseks, et Tehnikaülikooli laboriteenuste leidmine on lihtne ja kasutajasõbralik. Aasta lõpuks olid uuendatud 36 labori andmed, see on 92% kõikidest ülikooli laboritest. Seisuga 31.12.2023 oli ülikoolis üheksa akrediteeritud laborit. Digitaalses otsingulahenduses www.taltech.ee/laboriteenused on otsitavad ja leitavad 441 laboriteenust.

Päringuportaali Adapter.ee pöördumiste arv oli aruandeaastal 83, millest ülikooli vaatest pakkus huvi 10, Adapteri kaudu liikus otse ülikooli laboritesse 21 päringut.

INTELLEKTUAALNE OMAND JA KOMMERTSIALISEERIMINE Ettevõtlusosakonna koosseisus olev tehnoloogia­ siirde keskus teenindab üle 130 TalTechi uurimis­ rühma. Akadeemilised üksused esitasid 2023. aastal 14 uut teadet tööstusomandi eseme loomise kohta, mis on kaks korda enam kui 2022. aastal. 2023. aastal esitasime 17 uut patendi­ taotlust, sh 9 Eesti, 4 USA, 3 Euroopa ja 1 Kanada patenditaotluse. 2023. aastal anti välja 12 uut patenti, neist 5 Eesti, 2 Euroopa, 1 USA, 1 Saksamaa, 1 Prantsusmaa, 1 Suurbritannia ja 1 ühtse toimega Euroopa patent, mis jõustus korraga 17 Euroopa

Liidu liikmesriigis. Aruandeaasta lõpu seisuga oli ülikooli tööstusomandi portfellis 46 kehtivat patenti, neist 23 Eesti ja 23 välisriigi patenti.

Menetluses oli kokku 47 patenditaotlust. Ülikooli tööstusomandi portfellis on 35 kaubamärki (sh kaubamärgitaotlused), milledest 24 on kaitstud/ registreerimisel Eestis, 6 Euroopa Ühenduse kaubamärgina ning 5 välisriikides.

Tehnoloogiate müük ettevõtetele (ehk ülikooli TA tulemuste ülekandmine ülikoolist ettevõttesse) toimub reeglina litsentsilepingu alusel kas olemasolevasse ettevõttesse või sellel eesmärgil asutatud ülikooli hargettevõttesse. 2023. aastal sõlmiti üks uus litsentsileping: FinEst Targa linna tippkeskuse projektis välja töötatud tarkvara eksklusiivseks kasutamiseks Eesti ettevõttega Thinnect OÜ.

Litsentsilepingute alusel laekus 2023. aastal tulu 17 900 eurot. Litsentsitasu küll võrreldes 2022. aastaga kasvas, kuid kasv jäi ootustele alla. Oluliselt kasvas aga ülikooli osaluse väärtus hargettevõttes äio tech OÜ, kuna ÄIO väärtus tõusis 2023. aastal 12 miljoni euroni. Hargettevõte Mindchip OÜ on aktiivselt otsimas investeeringut ning on kahe viimase aasta jooksul kaasanud arendustegevuseks 1,3 miljoni euro eest grante ja sõlminud lepinguid ka eraettevõtetega.

Teadustulemuste kommertsialiseerimise soodus­ tamiseks jagati ülikoolis ka 2023. aastal arendus­ grante. Arendusgrandiga toetatakse tehnoloogia arendamist ja katsetamist ning ärilise potentsiaali tuvastamist.

35

STARTERTallinn sügisvooru finaal

KOMMERTSIALISEERIMISGRANTE JAGATI KOLM: • „Hemikukurbituriilide derivaatidel põhinevate kiraalsete kromatograafiliste kolonnide väljatöötamine“ (Riina Aav, keemia ja biotehnoloogia instituut, 75 000 eurot) • „Aerodünaamilise piirpinna kasutamine fotokatalüütiliste reaktsioonide skaleerimiseks“ (Ilona Oja Acik, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut, 74 950 eurot) • „Greentwin.ai, tools for creating the internet of vegetation“ (Eeva Henna Helena Fabritius, FinEst Targa linna tippkeskus, 73 750 eurot) STARDIGRANTE JAGATI ÜHEKSA (KÕIKIDELE 10 000 EUROT): • „Polümeerjäätmed vesinikuks“ (Vladimir Khaskhachikh, Virumaa kolledž) • „New approaches for light-weight building elements with waste valorization and CO2 curin“ (Can Rüstü Yörük, materjalija keskkonnatehnoloogia instituut) • „Elektritarbimise juhtimise platvormi prototüüplahendus“ (Vahur Maask, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) • „SmartEHR tehnoloogia elektroonilise terviseloo andmete esmaseks ja teiseseks kasutamiseks“ (Gunnar

36

Piho, tarkvarateaduse instituut) • „sLENDER* fassaadi kohandatava konstruktiivse liite väljatöötamine“ (Eero Tuhkanen, ehituse ja arhitektuuri instituut) • „Inimese lipoproteiinlipaasil põhineva hüpertriglütserideemia ravimipreparaadi väljatöötamine“ (Aivar Lõokene, keemia ja biotehnoloogia instituut) • „Rekombinantse inimese lipoproteiinlipaasi tootmine ravimiarenduseks“ (Aivar Lõokene, keemia ja biotehnoloogia instituut) • „EMV ja EMÜ mõõtmised energiatõhusate tehnoloogiate toetamiseks“ (Lauri Kütt, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut) • „Termovormitavate mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududest valmistatud laus- ja komposiitmaterjalide ja toodete arendamine“ (Tiia Plamus, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) Intellektuaalomandi tervikpildi lihtsustamiseks koostasime „Intellektuaalse omandi käsiraamatu“ ja kuus laiapõhjalist analüüsi ja kontseptsiooniarendust alates ülikooli enda uurimisrühmade ülevaatest kuni eri valdkondade rahastusvõimaluste kaardis­ tusteni. USA Tallinna saatkonna / Fulbrighti fondi toel liitus TalTechiga kuueks nädalaks tehnoloogiasiirde ekspert John DesRosier,

kes kohtus teadustiimide esindajatega, pidas viis seminari ja avatud loengu. Aasta jooksul viisime läbi 20 temaatilist sisekoolitust. 2023. aastal lõppes Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi rahastatud projekt „Fostering Knowledge Transfer from Universities to Business – Innovation to UNIcorn”, mille käigus loodi ülikoolist välja kasvavatele hargettevõtetele kommertsialiseerimiskavad ning kirjeldati TalTechi parimad teaduse kommertsialiseerimise näited. Kõik need teadmiste tõstmisega seotud tegevused andsid väga konkreetseid tulemusi – 2023. aastal suurenes leiutisteatiste arv 100% ehk varasema 7 asemel oli leiutisteatisi 14.

HARG- JA IDUETTEVÕTLUS Seisuga 31.12.2023 oli ülikoolil 18 hargettevõtet, 2023. aastal lisandus kolm: • SafePAS OÜ (Drughunter), mis arendab narkoanalüsaatoreid; • SmartEhr Technologies OÜ, mis tegeleb terviseandmete turvalise haldamisega;

Keemia ja bio­tehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene tõi turule uue karastusjoogi RawEdge, mis on kasulik sooles­tikule, vähendab hamba­kattu ja maitseb suurepäraselt.

• Raw Edge OÜ, mis rakendab biotehnoloogia kõrgtehnoloogilisi teadmisi ja kliiniliselt testitud koostisaineid tervislike karastusjookide arendamisel.

Erainvestorid investeerisid ettevõtetesse 2,3 miljonit eurot.

Tartu Ülikooli, TalTechi, sihtasutuste Tartu Teadus­ park ja Tallinna Teaduspark Tehnopol koostöös viisime edukalt lõpuni tervisetehnoloogiate ja -teenuste teaduskiirendi, milles osales viis TalTechi uurimisgruppide ja idufirmade meeskonda. Kõik 14 osalenud ettevõtet tõstsid enda tehnoloogia taset (TRL) vähemalt ühe punkti võrra; äio tech kaasas täiendavat rahastust ning Raw Edge tooted on juba müügil poelettidel.

TalTech on seadnud eesmärgiks suurendada ka tudengite loodavate iduettevõtete arvu. Iga õppekava osana pakume ettevõtlusõpet ja suurendame probleem- ja projektõppe meetodite kasutuselevõttu, näiteks pakkudes tudengitele võimalust osaleda EuroTeQ Collideri erinevates probleem- ja projektõppe ainetes. Koos teiste ülikoolidega viisime 2023. aastal lõpule kaheksa aastat kestnud äriideede eelinkubatsiooniprogrammi STARTER, millest võttis osa 1013 tudengite ja gümnasistide loodud meeskonda. TalTechi tudengite osalusel loodi 2023. aastal kuus iduettevõtet: ePPC Apps OÜ, FuHo OÜ, WeBil OÜ, Birdbower OÜ, SportiveBuddy OÜ ja TraynMe OÜ. TalTech on nähtav valdkondlikel suursündmustel, näiteks sTARTUp Day, Latitude59, NEXPO, TalTech innovatsioonifestival, TalTech Business Forum. Ülikool osaleb rahvusvahelistes võrgustikes, näiteks RISE Europe Network, EuroTeQ, EIT Digital, EIT Raw Materials. Ülikool toetab hargettevõtteid loonud instituute ka rahaliselt: ühe hargettevõtte eest, kus ülikool omandab osaluse, premeeritakse instituuti 50 000 euroga.

UUE AASTA EESMÄRGID 2024. aastal on plaanis käivitada doktorantidele suunatud intellektuaalse omandi õppeaine. Toetame „Strateegiliste arendussuundade võimestamise programmi“ käivitamist, mille käigus kujundatakse välja 4–5 uut fookustippkeskust, kellele eraldatakse miljon eurot TA välise finantseerimise suurendamiseks, ülikooli nähtavuse tõstmiseks ja rolli tugevdamiseks arengute suunajana ühiskonnas.

2024. aasta alguses juba käivitasime ettevõtlusuudiste portaali Trialoog, mille eesmärgiks on ülikooli maine ja nähtavuse tõstmine, ülikooli rolli ühiskonna teenäitajana kinnistamine ja ettevõtluskoostöö mahu suurendamine nii era- kui avaliku sektoriga.

37

ORGANISATSIOON, INIMESED JA LINNAKUD INIMESED

TÖÖTAJATE ARV muutus aastaga

Koostöös Kantar Emoriga toimus 2023. aasta oktoobris juba neljas ülikooli töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring. Uuringu vastamisaktiivsus oli 58%. Töötajate pühendumus püsib stabiilsena, valdav osa töötajatest (77%) on oma tööga üldiselt rahul ja ligi 80% vastajatest nõustus, et saavad teha just seda tööd, mis neile tõeliselt meeldib.

2023. aastal avati kõikidele ülikoolipere liik­me­­ tele suunatud kursus „Eetilised inimesed eeti­lises ülikoolis“, mille läbi tõstsid oma teadlikkust eetika­ teemadest üle 400 inimese. Materjali valmi­misel osales üle kahekümne eksperdi ülikooli seest. Tal­ Techi akadeemilise eetika komisjon koos didak­ ti­ kakeskuste ja õppeosakonnaga toetasid ka ülikoolidevahelisi arutelusid tehisintellekti kasutuse võimaluste ja reeglite üle õppetöös, valmisid juhend­materjalid.

Tehnikaülikool liitus 2023. aastal mitmekesisuse kokkuleppega.

38

Töötajate koguarv 2050 (+54) Akadeemilised töötajad 1115 (+39)

Akad. välistöötajad 321 (+12)

Doktorikraadiga akadeemilised töötajad 646 (+12)

Täiendati sisekoolituste mahtusid ja variatiivsust, et kõikidele sihtrühmadele oleksid esindatud eri valdkondade koolitused. Tehti ettevalmistusi elektroonse koolituskeskkonna avamiseks.

ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Sooline ametialane integratsioon (SAI)

Meediakajastuste osakaal – Share of Voice (SOV)

0,881

0,875

0,883

23,7%

25,8%

26,0%

0,827

0,842

0,856

0,871

0,885

0,900

18,0%

20,4%

22,8%

25,2%

27,6%

30,0%

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Sooline ametialane integratsioon on segregatsiooni­ indeks, mis põhineb palgaastmestikul. Indeks mõõdab erinevust meeste ja naiste suhtelises esindatuses palgaastmete lõikes, mis peegeldab soolist tasakaalu ametiastmetel. Väärtuse skaala on 0–1, kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni.

Meediakajastuse osakaal näitab Tehnikaülikooli meedia­ kajastuste osakaalu võrreldes kolme suurima Eesti ülikooliga (TalTech, TÜ, TLÜ). Monitooritakse meediakajastusi Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimeedia ja online), kus figureerivad nimetatud ülikoolidega seotud märksõnad, isikud, tegevus või muu seotud info.

Maineindeks (TRI*M)

Töötajaskonna rahuloluindeks (TRI*M)

93

91

92

87

89

91

93

95

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

85

Maineindeks saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna seas. Indeks arvestab mitmeid erinevaid aspekte ülikoolide maines. Skaala on võrreldav teiste Eesti ülikoolidega.

69 68

61,0

62,4

63,8

65,2

66,6

68,0

Baastase 2021

2022

2023

2024

2025

Töötajaskonna rahulolu saadakse Kantar Emori väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut viiakse läbi üle aasta.

39

KESKMISE TÖÖTASU KASV TEHNIKAÜLIKOOLIS (bruto) Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis 5 aastaga

27,4%

2019

2020

2021

2022

2023

Keskmine töötasu

2 162

2 232

2 352

2 506

2 755

Akadeemilise personali keskmine töötasu

2 501

2 544

2 644

2 767

2 984

Keskmise töötasu kasv Eestis

2,9%

10,0%

19,8%

30,2%

Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis

3,2%

8,8%

15,9%

27,4%

Sidusama organisatsiooni kujundamiseks käivitas strateegiabüroo ülikooliperele aastaseminarid ja kohvihommikute traditsiooni.

Andmepõhise juhtimis- ja töökultuuri edendamiseks loodi ja avalikustati töötajate statistika aruanne. Aruanne uueneb regulaarselt ja automaatselt personaliandmebaasi andmete põhjal ning võimaldab saada ülikooli töötajaskonnal igal hetkel ülevaadet töötajaskonda puudutavatest statistilistest näitajatest.

MAINE JA NÄHTAVUS Ülikooli maineindeks on viimased kolm aastat näi­danud häid tulemusi. Kantar Emori uuringus on toodud välja, et kõrgelt hinnatakse meie rahvusKOLME SUUREMA ÜLIKOOLI MEEDIANÄHTAVUSE OSAKAAL Share of Voice (SOV), muutus aastaga

14,3%

-1,1% 26%

+0,2% 59,7%

ESIMESENA MAINITUTE OSAKAAL (Eesti ülikoolide seas)

2019

2020

2021

2022

2023

19%

16%

22%

22%

23%

vahelisust, tugevust digitaalsete ja uute tehnoloogiate poolest, tööturul kõrgelt hinnatud lõpudiplomit, uuenduslikkust, edukaid vilistlasi ning ettevõtlikkust ja koostööd. Rohkem vaeva tuleb näha maine parandamisega sooja ja sõbraliku õhkkonna tajumisel, mille parandamiseks on olnud suunatud loovlahendused nii 2023. kui ka 2024. aasta vastuvõtukampaaniates.

Turunduse ja kommunikatsiooni osakonnas ei olnud 2023. aastal uued projektid eelarvemahukad, kuid esiletõstmist väärib erialatesti väljatöötamine. Erialatest võimaldab õpihuvilisel enne I astmesse sisse astumist leida, millised erialad võiksid talle kõige paremini sobida. Avatud uste päeval lansseeritud testi väljatöötamise kulu oli 22 560 eurot ja 10 kuuga on test toonud ülikoolile rohkem kui 7600 kontakti (lisandub iga päev), olles seni üks kõige kuluefektiivsematest turundustegevustest.

+0,9%

KINNISVARA Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool

40

Tehnosüsteemide juhtimise tulemusel vähenes 2023. aastal elektrienergia tarbimine 8% võrra (1100 MWh) ja soojaenergia tarbimine 12% võrra (3200 MWh). Säästetud energiakogus tõi kaasa CO2 jalajälje languse 2000 tonni võrra, langedes

Ülikoolilinnak

15 000 tonnilt 13 000-le. Võrdluseks: 2018. aastal oli ülikooli energeetiline jalajälg peaaegu 20 000 tonni.

Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi 3 miljoni euro suurusele rahaeraldisele alustati 2023. aastal päikesejaamade paigaldusega Mustamäe linnaku U02 ja U05 katustele, kaasates ka katuste renoveerimise (maksumus 300 000 eurot).

Ka toitlustusteenuste pakkumisel pöörame suuremat rõhku keskkonnasõbralikkusele. Kokku sõlmiti 2023. aastal kaheksa toitlustusteenuse lepingut, lepingupartneritelt nõuame mahetooraine kasutamist ja vegan valikuid, keelustasime ühekordsete nõude kasutamise kohvikutes ja kohviautomaatides ning lisasime meetmed ülejääva toidu realiseerimiseks.

Sisekliima uuendamise, automaatika lisamise ning valgustuse vahetamisega parandati õpi- ja töökeskkonda, kokku korrastati 22 auditooriumit, rühmatöö- ja õpiruumi (1,6 mln eurot). Uuendasime Tartu kolledži õppehoone ventilatsiooni ja vahetasime muinsuskaitse all oleval hoonel 32 akent (250 000 eurot), uuendasime Virumaa kolledži laborikorpuse jahutussüsteemi ning parandasime fassaadi (340 000 eurot), uuendasime ülikooli hoonete üldalade valgustust koos juhtimise lisamisega (1,3 mln eurot) ning lisasime puidutehnoloogia labori ja Mereakadeemia majade küttevarustusele õlikütte võimekuse (150 000 eurot). 2023. aastal kolis arhitektuuri eriala õppetegevus Tõnismäe hoonest Mustamäe linnakusse, millega jõudis lõpuni sellele eelnenud aastal ICT maja 7. korruse rekonstrueerimine (2 mln eurot) ja Tõnismäe hoone vabastamine.

Hoonete halduse parandamiseks loodi Mustamäe linnaku 11 hoonele BIM 3D teostusmudelid. Lõpule viidi haldustarkvara Moderan

integreerimine, kuhu on sisestatud kogu ülikooli ruumiportfell. Selle alusel on korrigeeritud struktuuriüksuste püsi- ja muutuvkulude süsteem läbipaistvamaks ja selgemaks.

Jätkus 2022. aastal alanud ülikooli hoonete läbipääsusüsteemi ühtsele platvormile viimine, selle kogumaksumus on orienteeruvalt 800 000 eurot ja projekti eeldatav lõpp 2025. aastal.

Koostöös ülikooli arhitektidega on planeeritud Mustamäe linnaku uue detailplaneeringu väljatöötamine, kuhu on kaasatud ka linnaplaneerimis­amet ja transpordiamet. 2024. aasta suve alguseks peaks valmima kolm eskiislahendust.

INFOTEHNOLOOGIA 2023. aastal loodi infotehnoloogia osakonda uus infoturbe talitus ning loodi ja mehitati infoturbe­ juhi ametikoht. Need tegevused on olnud kriitilise tähtsusega, et juurutada ISO infoturbe standard.

Kõige olulisemad projektid 2023. aastal on olnud õppeinfosüsteemi (ÕIS) kõige vanema funktsionaalsuse üleviimine kaasaegsele tehnoloogiale, ÕIS-i kolimine uuele serverilahendusele, e-õppekeskkonna Moodle viimine uuemale versioonile, majanduskulu mooduli uuendamine.

2023. aastat on mõjutanud mitmete pikaajaliste raamhangete läbiviimine IT arenduspartnerite leidmiseks (ÕIS, portaalid, välisveeb). Arvutite elukaarest tulenevalt uuendati 2023. aastal osade arvutiklasside arvuteid ning tõsteti auditooriumide ja nõupidamisruumide hübriidvõimekust.

Suuremahulisi investeeringuid IT taristusse 2023. aastal ei tehtud, kuid 2024. ja 2025. aastal on plaanis hankida uus varunduslahendus ja uuendada kogu ülikooli wifi lahendus.

41

Rohestrateegia rakendamise mõttetalgud

ÜHISKONNA TEENIMINE ROHEPÖÖRE TALTECHIS TalTech räägib aktiivselt kaasa kliimaseaduse väljatöötamisel, mille eesmärgiks on anda Eesti inimestele, ettevõtjatele ning avalikule sektorile kindlust, et saame riigi panuse kliimamuutusi pidurdavatesse sammudesse selgelt ja koordineeritult ellu viia.

Kliimaseaduse väljatöötamise töörühmadesse on Tehnikaülikoolist kaasatud Helen Sooväli-Sepping, Tanel Jairus, Roomet Leiger, Jarek Kurnitski, Petri-Jaan Lahtvee, Üllas Erlich, Rutt Hints, Riina Aav ja Allan Niidu. Teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnevasse kliimanõukokku, mis vaatab üle töörühmade töö, loob tervikpildi ning nõustab valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi, kuuluvad TalTechist nõukogu esimees Gunnar Okk ja ettevõtlus­prorektor Erik Puura.

16. juunil 2023 võttis ülikooli nõukogu vastu rohestrateegia, mis täiendab ülikooli arengukava aastateks 2021–2025. Rohestrateegiaga on seatud ülikooli rohepöörde visioon ja eesmärgid

42

koos konkreetsete mõõdikutega. Lisaks on loetletud kaheksa jätkusuutlikku arendussuunda, mis johtuvad Euroopa rohelisest kokkuleppest ning on läbivateks suundadeks ülikooli teaduse, tehno­ loogia ja ettevõtluse valdkondade tegevustes: 1. puhas, taskukohane ja varustuskindel energia; 2. ringmajandus; 3. energia- ja ressursitõhus ehitamine ja renoveerimine; 4. saastevaba keskkond ja transport; 5. tervislik ja keskkonnahoidlik toidusüsteem; 6. kliimaneutraalsed ja targad linnad ning mobiilsus; 7. rohepöörde majandusmudelid; 8. digi-rohetehnoloogiline kaksikpööre.

Aasta lõpuks töötati välja plaan, kuidas rektori koordineerimisel ning teadus- ja ettevõtlusprorektori juhtimise all käivitatakse lisaks rahvusvahelistele ja riiklikele tippkeskustele ülikoolisisesed tippkeskused teaduse fookusvaldkondade ja rohestrateegia

arendussuundade teemadel. Perioodil 2024–2025 panustab ülikool loodavatesse keskustesse miljon eurot. Ülikooli 2021–2025 arengukava üheks võtmenäitajaks on kliimaneutraalne ülikool 2035, mis seadis vajaduse ja aluse kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje mõõtmiseks. 2022. aastaga algatas Tallinna Tehnikaülikool KHG seire, baasaasta inventuur valmis 2023. aasta kevadel ja näitas, et ülikooli jalajälg 2022. aastal oli 27 437 tCO2ekv, mis teeb 2,53 tCO2ekv inimese kohta. See jagunes erinevate valdkondade vahel järgmiselt: hoonete energiakasutus 66,8%, liikumine 18,1%, sisseostetud teenused 14,6%, toit 0,2%, jäätmed 0,2%, vesi 0,0%. Tulemustest on näha kolm peamist valdkonda, millest jalajälg moodustub, kuid arvestada tuleb andmete puudulikkusest tulenevaid moonutusi, eelkõige toidu, vee ja liikuvuse teemal. Ülikooli nõukogu 16. juuni istungil kinnitati ka 2025. aasta emissioonide vähendamise määr, milleks on 23% võrreldes baasaastaga 2022.

2023. aasta lõpus algatati Kliimaneutraalsuse teekaardi projekt, mille raames töötavad ülikooli teadlased välja kolm stsenaariumit, kuidas ja milliste mõjudega on kliimaneutraalsuseni võimalik 2035. aastaks jõuda.

Nagu kinnisvaraosakonna peatükist saab lugeda, vähendasime juba enne teekaardi valmimist ainuüksi tehnosüsteemide juhtimisega 2023. aastal elektrienergia tarbimist võrreldes 2022. aastaga 1100 MWh ehk 8% ning soojaenergiat säästsime 12% ehk 3200 MWh. Kontrollitud energiamahu vähendamise tulemusena vähenes ka KHG jalajälg 2000 tonni võrra.

KHG inventuuri käigus TalTechi ja Avoin ry koostöös välja töötatud brauseripõhine avatud lähtekoodiga kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmise tööriist on plaanis teha kõigile avalikuks, et pakkuda kasvuhoonegaaside arvestamise võimalust ka teistele organisatsioonidele. Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) abil toetame Ida-­Virumaal nii tehnoloogilist, majanduslikku kui ka ühiskondlikku siiret senisest puhtamale, teadusmahukamale ja kõrgtehnoloogilisemale arengu­ ­ teele. ÕÜF teadumeetmest rahastatud uurimisrühmad tegelevad uudsete taastuvenergia tehnoloogiate uurimise ja arendamisega, ressursitõhusate tootmis­ protsesside väljatöötamisega, uuritakse ka ringlussevõtu lahendusi. Kõikide uurimisrühmade tegevus toetab ülikooli püüdlusi edendada jätkusuutlikkust ja rohelisi innovatsioone nii oma teadus- kui ka praktilistes rakendustes. ÕÜF haridusmeetmest toetatavatesse õppekavadesse on lisatud rohe- ja digioskuste moodulid või käsit­letakse roheoskuseid ja -teemasid läbivalt erinevates õppeainetes.

Ringmajanduse tuumiklabori (RMTL) esimesel tööaastal sai erinevate uurimisrühmade koostöös rahastuse Eesti ja Euroopa taotlusvoorudest 9 projekti, kokku 900 000 eurot. Väga erinevad projektid on kõik seotud uute kestlike lahenduste ja ringjate ärimudelite leidmise ja arendamisega, tõstes ringmajanduse võimekust kohalikes omavalitsustes, metalli- ja masinatööstuses ning puidu ja -mööblitööstuses, leides uudseid lahendusi mineraalsete toormete taaskasutamiseks. Tuumiklaborist välja kasvanud ja professor Riina Aava eestvedamisel loodud „Strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse“ taotlusele eraldas Haridus- ja Teadusministeerium seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot. Lisaks alustas tegevust RMTL Stakeholder Club, suhtlusvõrgustikku loov kohtumiste sari kogemuslugude ja info vahetamiseks.

2023. aasta kevadel valmis Tehnikaülikooli elurikkuse kava. Kava koostamiseks telliti 2022. aastal kolm alusuuringut, millega kaardistati Tehnikaülikooli Mustamäe linnaku taimestiku, tolmeldajate ning haudelinnustiku baasseis.

Elurikkuse kava annab alusuuringute tulemuste põhjal ettepanekud elurikkuse hoidmiseks ja edendamiseks Mustamäe linnakus. 2023. aastal uuendatigi selle põhjal linnaku niitmisplaani, niidurahu tõi elurikkust 1,76 hektarile varasematele murualadele. Elurikkuse kavast lähtudes on tellitud ka maastikuhoolduse kava.

Kevadel valmis ka Tehnikaülikooli keskkonna­ sõbralike ürituste hea tava, mis aitab ülikooli töötajatel ja linnakus korraldatavatel üritustel jääda jätkusuutlikuks. Hea tava järgi korraldatud üritused pälvivad TalTechi keskkonnasõbraliku ürituse märgise, esimesena teenis selle välja septembrikuine Linnakupidu, mis on Tehnikaülikooli kõige suurem üritus.

2023. aastal uuendati koostöös kliimanutika tuleviku keskusega ülikooli tunnustamise ja sümboolika eeskirja, kuhu lisandus uus tunnustus „Aasta rohetegu“. Sellega tunnustame rohe­pööret läbi roheteo või -algatuse, mis aitab vähendada ülikooli linnaku kasvuhoonegaaside heidet või millega panustatakse majanduse ja ühiskonna arengusse laiemalt. 106-aastase Tehnikaülikooli ajaloo esimese aasta roheteo tiitli pälvis keemia ja biotehnoloogia insti­ tuudi väljakutsete algatus eesmärgiga muutuda kestlikumaks, kliimaneutraalsemaks ja keskkonna­sõbralikumaks.

2024. aastal läheme rohepöördega juba suurte sammudega edasi: aasta alguses valmis TalTechi rohejuhis, valmimas on ülikooli rohestrateegia tegevuskava, kliimaneutraalsuse teekaart 2035 ja liikuvuskava.

43

Avatud ülikool koordineerib HK Unicorn Squadi võrgustiku tegevusi, kus osaleb ligi 3000 tüdrukut vanuses 10–14 aastat.

INSENERIHARIDUSE POPULAARISEERIMINE KOOSTÖÖ KOOLIDE JA KOOLIÕPILASTEGA Tehnoloogiakooli eesmärk on äratada kooliõpilastes huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna vastu, korraldades põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste kursuseid, töötubasid, suvekoole ja tehnoloogialaagreid. 2023. aastal pakkusime mitmeid IT valdkonna, robootika ja elektroonikakursuseid.

Kasvanud on interdistsiplinaarsete koolitusprojektide osakaal, lisaks juba aastaid inseneriteaduskonna kaasabil toimunud Noore Inseneri Programmile on HTM-i toel käima lükatud kolme ülikooli koostööprojekt, 9.–12. klasside noortele suunatud Tuleviku Insener-Disainer, mis võimaldab noortel kliima ja keskkonnaga seotud väljakutsetele läheneda eri valdkondade kaudu ning inseneri, loodusteadlase ja disaineri vaatenurgast.

Uue tegevusena koordineerib avatud ülikool alates 2023. aasta septembrist ka HK Unicorn Squadi võrgustiku tegevusi, kus osaleb ligi 3000 tüdrukut vanuses 10–14 aastat. Inseneriakadeemia projekti kaudu laiendatakse Unicorn Squadi tegevusi 2024. aastast ka gümnaasiumiealistele neidudele.

44

Eesmärk on kaasata 2026. aasta lõpuks rühmadesse ühes aastas kuni 1000 gümnaasiumineidu.

Koolikoostöös paneme varasemast rohkem rõhku valikainete pakkumisele Eesti gümnaasiumites. Aruandeaastal aitasime 14 gümnaasiumil rikastada tunniplaani TalTechi valikainetega, kokku osales gümnaasiumites 37 valikaines 1089 õpilast. Üha rohkem tuntakse huvi ka TalTechi paku­ tavate loengute ja töötubade, uurimistööde juhendamise jmt vastu. TalTechi teadlased ja õppejõud aitasid kaasa 40 õpilase uurimistöö valmimisele ja täiendavaid teadmisi said ka õpetajad, näiteks korraldasime üldhariduskoolide õpetajatele füüsika- ja inseneeriapäevi. Kevadel toimunud Labürindijooks kujunes samuti edukaks: kümme parimat abiturienti said kutse tulla õppima TalTechi ning õppeosakonna kinnitusel olid need õpilased tõesti väärt eritingimustel ülikooli vastuvõtmist.

EKSAMIKURSUSED JA OLÜMPIAADID 2023. aastal jätkusid eksami- ja olümpiaadikooli tasulised kursused 9. ja 12. klassi õpilastele ning HTM-i tellitud tasuta matemaatikakursused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks. Tasulistel kursustel osalejate arv oli viimaste aastate suurim.

KOOLIÕPILASTE TEGEVUSED Eksamikooli osalejate arvu kasv 5 aastaga

276,6%

Eksamikoolis osalenuid

2019

2020

2021

2022

2023

1 597

1 430

6 063

4 564

6 014

Olümpiaadikoolis osalenuid

108

250

245

302

339

Tehnoloogiakooli kursustel osalenuid

957

717

642

765

975

Tehnoloogiakooli töötubades osalenuid

3 767

703

1 071

1 890

2 418

Matemaatika tasuta eksamikursustel 9. ja 12. klassidele osales üle 3100 õpilase, kuid kursuse läbis arvestatavas mahus ainult väike osa alustanutest – koroonakriisi abimeetmena ellu kutsutud tasuta kursused ei õigustanud ennast oodatud määral.

Eksami- ja olümpiaadikooli peamiseks mure­kohaks on aga õpetajate nappus: kvalifitseeritud ja kogemustega õpetajate töökoormus oma põhitöökohal üldhariduskoolis on nii suur, et lisatööd ei võeta kergekäeliselt.

Jätkus olümpiaadideks ettevalmistavate kursus­ te korraldamine kontaktõppes ja veebis ning võistluste ja olümpiaadide läbiviimine. TalTechi korraldatud olümpiaadidest toimusid 2023. aastal maateaduste olümpiaad (52 osalejat) ja tehnika­

olümpiaad (84 osalejat) ning majandusvõistlus (82 osalejat) koostöös ülikooli instituutidega. Tallinnas ja Tartus toimus üheaegselt koolimatemaatika olümpiaad (84 osalejat). Olümpiaadideks ette­ valmistavad kursused on jätkuvalt populaarsed ja õpperühma soovib tulla rohkem osalejaid, kui on õppekohti.

KULTUUR JA SPORT MTÜ Tallinna Tehnika­ ülikooli Kultuurikeskuse koosseisus tegutses 2023. aastal üheksa kultuuri­ kollektiivi 472 liikmega: akadeemiline meeskoor, akadeemiline naiskoor, kammerkoor, vilistlaste

TalTechi Linnakupeol esitatud rock-kantaat „Ilus maa“. Laval olid kõik TalTechi kultuurikolletiivid – pea 200 lauljat, puhkpilliorkester, kammerorkester, bigbänd ning rock-ansambel. Tantsuilu pakkus rahvatantsuansambel Kuljus ning solistina astusid üles Kristjan Kannukene ja Kristjan Karmo.

45

KULTUURIKOLLEKTIIVID Liikmete arv, kasv 5 aastaga

3,51%

2019

2020

2021

2022

2023

8 456

8 545

9 440

9 460

9 472

2019

2020

2021

2022

2023

TalTechi tippspordivõistkondadesse kuuluvaid sportlasi

124

135

162

165

146

kellest TalTechi üliõpilased

82

92

111

95

75

kultuurikollektiive kultuurikollektiivide liikmeid

KUULUMINE SPORDIVÕISTKONDADESSE Sportlaste arv, kasv 5 aastaga

17,7%

naiskoor, Inse­neride Meeskoor, puhkpilliorkester, BigBänd, kammerorkester ja rahvatantsuansambel Kuljus.

2023. aasta suurim ühine ettevõtmine oli septembris toimunud Tallinna Tehnikaülikooli Linnakupeol esitatud rock-kantaat „Ilus maa,“ mis pälvis ka TalTechi aasta kultuuriteo preemia. Laval astusid üles pea 200 lauljat, puhkpilliorkester, kammerorkester, bigbänd ning rock-ansambel. Tantsuilu pakkus rahvatantsuansambel Kuljus ning solistidena astusid üles Kristjan Kannukene ja Kristjan Karmo. Ühiselt osaleti ka XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“.

Eesti Kooriühing valis aasta dirigendiks Inseneride Meeskoori dirigendi Kuldar Schütsi ning aasta kultuuriteoks Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori, kammerkoori Encore ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ühtekuuluvuskontserdi, mille eesmärk oli tuua muusika ja luule kõikide inimesteni, sh vaegnägijad, vaegkuuljad ja liikumis­raskustega inimesed.

Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi suurimaks eesmärgiks on liikumisharrastuse propageerimine oma liikmeskonna hulgas. Lisaks koordineerib spordiklubi esindusvõistkondade tegevust, kes osalevad Baltimaades kõrgeimal tasemel võrkpallis, korvpallis, lauatennises ja cheerleading’us.

Esindusvõistkondades on kokku 146 sportlast, neist 53% on meie tudengid. Võrreldes eelmise aastaga on tudengite arv kahanenud, sest saavutatud

46

sportlikku taset on raske ainult tudengitele põhinedes hoida. Üliõpilaste protsent kõikidest esindusvõistkonna liikmetest on 52,5 (kokku 146 sportlast), mida on plaanis kindlasti suurendada. Eesmärgiks on liikuda suunas, kus esindusvõistkonna mängijad oleks 75% ulatuses üliõpilased.

ESINDUSVÕISTKONDADE PARIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL: • korvpallimeeskonna Eesti karikavõistluste 4. koht • võrkpallinaiskonna karikavõit, meeskonna karikavõistluste hõbemedal ning Eesti meistrivõistluste arvestuses naiste ja meeste Eesti meistritiitel • lauatennise Eesti meistritiitel võistkondlikult nii naiste kui ka meeste arvestuses • cheerleader’ite Euroopa meistrivõistluste 2. koht, lisaks 8 kuldmedalit Eesti meistrivõistlustelt (kokku 18 medalit) TalTechi aasta sporditeoks valiti TalTech/Tradehouse võrkpallinaiskonna Eesti meistrivõistluste kuldmedal.

RAAMATUKOGU JA MUUSEUM 2023. aasta lõpul oli ülikooli raamatukogu kasutuskogudes kokku 642 370 füüsilisel kandjal

TalTechi võrkpallinaiskond krooniti Eesti meistriks

säilitusühikut. Juurdepääsu võimaldati 91 tasulisele andmebaasile, milles oli aasta lõpu seisuga e-ressursse kokku 633 000, sh e-jadaväljaandeid 273 000 ja e-raamatuid 360 000. Kahes omaloodud andmebaasis – Digikogu (külastusi 449 018, allalaadimisi 33 314) ja Teadusportaal (külastusi 565 383) – oli aasta lõpul kokku 150 264 kirjet.

2023. aasta jooksul lisandus Digikogusse 100 doktoritööd, 1494 lõputööd (nendest 700 magistri­ tööd, 666 bakalaureusetööd ja 128 diplomitööd) ning 2 õpikut. Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) kinnitati 2023. aasta jooksul 1475 publikatsiooni­ kirjet, kirjastati 72 doktoritööd, üks e-õpik ja kaheksa muud väljaannet.

Tallinna Tehnikaülikooli muuseum avas mai­

kuus e-jäätmete (vanade tehnikaseadmete) taas­kasutamisele keskenduva näituse „Ain Toim.

Insenerikunst“, mille kõrval on igakuiselt toimunud e-jäätmetest ehete ja valgustite valmistamise töötoad ning kuraatorituurid. Näitus nomineeriti 19 kandidaadi seast aastanäituse kategoorias Muuseumiroti auhinnale.

2023. aasta seisuga on kõik muuseumi kogud inventeeritud. Kolm aastat kestnud inventuuri tulemusena on Eesti muuseumide virtuaalses andmebaasis 99,9% meie kogus arvel olevatest objektidest varustatud digikujutisega ja 99,29% esmase kirjeldusega. See võimaldab uurijatel kogudega peaaegu terves ulatuses virtuaalselt tutvuda.

RAAMATUKOGU Ligipääs perioodikaväljaannetele ja e-raamatutele, kasv 5 aastaga

13,4%

2019

2020

2021

2022

2023

n/a

85

89

93

91

Ligipääs perioodikaväljaannetele

83 000

110 000

116 000

117 000

110 480

Ligipääs e-raamatutele

332 000

332 200

350 000

354 000

360000

Ligipääs tasulistele andmebaasidele

Allalaadimisi e-ressurssidest

1 486 320 1 599 601 1 431 773 1 517 798 1 698 657

47

INSENERITEADUSKOND ÕPPETEGEVUS

AKADEEMILISED TÖÖTAJAD

10.11.2023 seisuga (muutus aastaga)

31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad

13%

13%

3%

17%

Õppekavasid BA MA PHD Integreeritud õpe Rakenduskõrgharidus

31 (+1) 6 (+1) 16 (0) 1 (0) 4 (0) 4 (0)

14%

18%

13%

Üliõpilasi kokku 3 258 (+176) Välistudengid 210 (-43) Doktorandid 187 (-1) sh tööstusdoktorandid 8

Akadeemilisi töötajaid 400 (+30) Professorid 58 (+6) sh tenuuriprofessorid 44 (+3) Vanemteadurid 50 (-1) Juhtivteadurid 3 (+1) Teadurid 71 (+8) Nooremteadurid 96 (+20) Dotsendid, vanemlektorid 52 (-4) Lektorid 70 (0)

12%

18% 53%

JUHTKOND

48

31.12.2023 seisuga

Fjodor Sergejev

Dekaan

Jarek Kurnitski

Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor

Ivo Palu

Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor

Alar Konist

Energiatehnoloogia instituudi direktori kt

Maarja Grossberg-Kuusk

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi direktor

Kristo Karjust

Mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor

Merit Kindsigo

Kuressaare kolledži direktor

Aime Ruus

Tartu kolledži direktor

Mare Roosileht

Virumaa kolledži direktor

24%

UUED PROFESSORID

(v.a nooremprofessorid)

Oliver Järvik

Keemiatehnika kaasprofessor tenuuris

Marina Kritševskaja

Keemia- ja keskkonnatehnoloogia kaasprofesssor

Lauri Jaakko Koskela

kaasatud professor

Marit Kauk-Kuusik Päikeseenergeetika materjalide kaasprofessor tenuuris Lauri Kütt

Elektrotehnika kaasprofessor tenuuris

Sibiński Maciej

sihtrahastusega professor

1%

TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga)

451

(-36)

Baqain, M., Yorük, C. R., Nešumajev, D., Jarvik, O., Konist, A. (2023) Ash characterisation formed under different oxy-fuel circulating fluidized bed conditions. Fuel, vol.

338, 127244. (energiatehnoloogia instituut) Tikker, P.; Nikitin, D.; Preis, S. (2022). Oxidation of aqueous bisphenols A and S by pulsed corona discharge: Impacts of process control parameters and oxidation products identification. Chemical Engineering Journal, 438, 135602. (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut)

Tähelepanuväärsemad publikatsioonid De Luca, F.; Sepúlveda, A.; Varjas, T. (2022). Multi-performance optimization of static shading devices for glare, daylight, view and energy consideration. Building and Environment, 217 (ehituse ja arhitektuuri instituut) P. Mohseni, O. Husev, D. Vinnikov, R. Strzelecki, E. Romero-Cadaval and I. Tokarski (2023) Battery Technologies in Electric Vehicles: Improvements in Electric Battery Packs. IEEE Industrial Electronics Magazine, vol. 17, no. 4, pp. 55–65 (elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut)

Rojas-Hernandez, R. E.; Rubio-Marcos, F.; Romet, I.; del Campo, A.; Gorni, G.; Hussainova, I.; Fernandez, J. F.; Nagirnyi, V. (2022). Deep-Ultraviolet Emitter: Rare-EarthFree ZnAl2O4 Nanofibers via a Simple Wet Chemical Route. Inorganic Chemistry, 61, 11886−11896. (mehaanika ja tööstustehnika instituut) Salmistu, S.; Kotval, Z. (2023). Spatial interventions and built environment features in developing age-friendly communities from the perspective of urban planning and design. Cities, 141, 104417. (Tartu kolledž)

TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja uurimisrühma juht akadeemik Jarek Kurnitski sai presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi ja Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Akadeemik Jakob Kübarseppa tunnustas Vabariigi Valitsus 40 000 euro suuruse elutööpreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (loe lk 13).

Akadeemik Dmitri Vinnikov koos Andrei Blinovi, Andrii Chubi ja Oleksandr Huseviga pälvisid Vabariigi Valitsuse teaduse aastapreemia tehnikateaduste alal tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest. Stanfordi ülikool hindas Dmitri Vinnikovi, Oleksandr Husevi ja Andrii Chubi 2% maailma kõige mõjukamate teadlaste hulka.

Tehnikaülikooli 2023. aasta noorteadlaseks nimetati mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Rocio Estefania Rojas Hernandez.

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris Maarja Grossberg-Kuusk valiti tehnikateaduste akadeemikuks.

Eesti noorte teaduste akadeemia valis 26. mail uueks presidendiks elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi elektrimasinate teadlase Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse

juhatusse valiti ka abiprofessor tenuuris ja hoonete sisekliima teadlane Martin Thalfeldt.

TalTechi ja Tartu Ülikooli koostöös käivitus kaks Euroopa Liidu ja Eesti riigi Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toetusmeedet Ida-Virumaale kuueks aastaks. Nii teadusmeetme (35,7 miljonit eurot) kui ka haridusmeetme (31 miljonit eurot) rakendamisel on juhtiv roll TalTechi Virumaa kolledžil. Teadusmeetme kaasabil paraneb märgatavalt kolledži laborite tase, võetakse hulgaliselt uusi noorteadlasi doktoriõppesse ning edendatakse kolledži teaduspotentsiaali. Haridusmeetme toel avatakse uusi rohe- ja ringmajandusele keskendunud õppekavasid ning uuendatakse olemasolevaid.

Koostöös Läänemere regiooni ülikoolide ja riiklike maamõõduasutustega osales teedeehituse ja geodeesia uurimisrühm ühena neljast arvutuskeskusest Läänemere vertikaaldaatumi BSCD2000 mudelpinna väljatöötamises.

BSCD2000 mudelpind koos mere sügavusandmetega aitab kiirendada isejuhtivate robotlaevade kasutuselevõttu.

Energiatehnoloogia instituudis valmis 5. põlvkonna kaugkütte uuring, mille käigus hinnati selle potentsiaali ja valmis ultramadalate soojusallikate temperatuurikaart. Madalama temperatuuriga küttesüsteemide rakendamine vähendab oluliselt energiakulusid ja tagab pikema tööea, panustades nii oluliselt rohepöördesse.

49

U02 õppehoone tehnosüsteemide BIM mudel

2023. aastal viidi materjali- ja keskkonnatehnoloogia insti­ tuudis läbi uuring fotokatalüütilise reaktori skaleerimise kohta õhu puhastamiseks lenduvatest orgaanilistest ühen­ ditest. Õhupuhastusreaktori mitme­parameetrilise katsetamise ja optimeerimise uuring on vastu võetud aval­damiseks ajakirjas Chemical Engineering Journal (Q1, IF 15.1; 3rd of 75 in Environmental Engineering; 6th of 160 in Chemical Engineering).

Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi meeskond jagas 22.–23. septembril Unibet Arenal tulevastele tudengitele suunatud üritusel Positron elektritarkust enam kui 5000 noorele, tuues neile lähemale sellised teemad nagu elektri tootmine, edastamine ja tark tarbimine ning rohepöörde väljakutsed. 2024. aasta Positronil oleme kindlasti kohal.

14.–16. juunil korraldas elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Dmitri Vinnikovi initsiatiivil Tallinnas 17. IEEE rahvusvahelise elektromagnetilise ühilduvuse, jõuelektroonika ja energiatehnika konverentsi CPE-POWERENG ’23. IEEE Industrial Electronics Society üks põhikonverentsidest oli pühendatud uute ideede levitamisele ning uurimistööle jõuelektroonika, energiatõhususe, taastuvenergia integratsiooni, elektrienergia tootmise, edastamise ja jaotamise valdkonnas. Tallinnasse kogunes ligi 180 osalejat 30 riigist.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudi korraldatud konverentsil MMM2023 „Modern Materials and Manufacturing“ 2.–4. mail keskenduti uutele tööstuse suundadele, robootikale ja tootmistehnikale, materjalitehnikale ja triboloogiale ning see tõi kokku 160 eksperti 13 riigi ülikoolidest ja tööstusest.

Ehituse ja arhitektuuri instituudi ja kinnisvaraosakonna koostöös valmisid esmased 3D ehitusinfo (BIM) mudelid õppehoonetest U01-U06, ICO ja STU. Targa linna tippkeskuse alamprojekti peamiseks eesmärgiks oli võimalus piloteerida mudelipõhiseid korrashoiutegevusi. Hoonete

50

digiteerimise lähteandmestikuks oli täiemahuline laser­ skaneerimine nii väljast kui seest.

Nutika spetsialiseerumise rakendusuuringuna valmis kliimaneutraalse piirkonna kavandamise digitaalne tööriist (mudel) Hundipea OÜ-le. Mudeli väljundi põhjal on võimalik koostada lokaalse energiavarustuse ja hoonete projekteerimise lähteülesanded. Ehituse ja arhitektuuri instituudi juhtimisel tehtud töös olid kaasatud energiatehnoloogia, elektroenergeetika ja mehhatroonika, meresüsteemide ja küberneetika instituudid.

Ehituse ja arhitektuuri instituudis valmis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel uuring 104 uue korterelamu energiamärgise vastavusest tegelikult välja ehitatud lahendustele. Selgus, et energiamärgistes esitatud info põhjal on võimalik tuvastada hooneid, mille puhul on täiendav ehitise dokumentatsiooni ja energia­ märgise kontroll põhjendatud.

Ehituse ja arhitektuuri instituudis valmis kliimaministeeriumi ehitisregistri talitusele Ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüs ning soovitused ja tegevusplaan registri andmehalduse raamistiku uuendamiseks.

Energiatehnoloogia instituut viis 20.–25. augustil läbi kaugkütte rahvusvahelise suvekooli koostöös kaugkütte võrgustikuga Euroheat and Power. Eestis on kaugkütte sektor hästi arenenud ja läbi võrgustike saab jagada meie edulugusid. Suvekooli teemat „Energiasüsteemide integreerimine: kaugkütte ja -jahutuse roll“ arutasid 36 eri taustaga kaugkütte spetsialisti üle maailma.

1. märtsist tegutseb iseseisva laborina pika ajalooga materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tekstiilitehnoloogia labor ning teadus-, arendus- ja õppetööd asuti läbi viima ligi 450 ruutmeetril renoveeritud ruumides ülikooli 4. korpuses. Labori teadus- ja arendustöö põhisuundadeks on mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiudude väärindamine uuteks komposiitmaterjalideks.

Energiatehnoloogia instituut võõrustas 31.10.–02.11. Rah­ vus­­­vahelise Energiaagentuuri keevkihtmuundamise tehno­loogiaalase koostööprogrammi raames konverentsi keevkiht­tehnoloogiate ning biomassi ja jäätmekütuste kasu­tamise perspektiivikuse teemal energiatootmises. Üritus tõi kokku üle 30 teadlase ja eksperdi kogu maailmast, sh prof Bo Leckneri, kes on ülemaailmselt tuntud keevkihi isana.

Konkursil „Südamega tehtud eurotegu“ valiti Virumaa kolledži projekt „Põlevkivi Kompetentsikeskuse tegevus­ valdkonna laiendamine“ rahvahääletusega 30 parima hulka Eestis Euroopa Liidu toetuse abil ellu viidud projekti­ dest. Projekt edendab Kohtla-Järvel moodsat ringmajandust: välja on töötatud plastjäätmete termilise töötlemise meetod, mis võimaldab kasutada varasemat põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat täiesti uudsel viisil.

FinEst Targa linna tippkeskuse pilootprojekti „Future Transport Ecosystem Management Solution“ tulemusena arendati välja TalTech iseAuto ver 2.0, suurandmete kogumise platvorm ja MaaS XT nõudepõhise transpordi tarkvaraline vahekiht.

Valga vallavalitsuse tellimusel koostasid doktorandid Ardo Kubjas ja Minea Kaplinski-Sauk Tartu kolledžis Nele Nuti juhtimisel andmemudeli, mis annab ühtsetel põhimõtetel ülevaate Valga valla erateedest, mis on vajalikud teedevõrgu toimimise tagamiseks ja juurdepääsude parandamiseks. Selline mudel on vajalik ja rakendatav ka teistes omavalitsustes.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudil olid edukad tootearendus- ja automatiseerimisprojektid ettevõtetega: koos Farmi Forest OÜ-ga arendati välja metsaveovints koos trossi lahtikerimisassistendi ja trossi suunaja kontseptsioonide väljatöötamisega ning koos Seaweesh OÜ-ga töötati välja vetikast taimekasvatuspotid ja nende pressimistehnoloogia.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudis töötati trükkplaatide jäätmete jaoks (EIT RawMaterials RENEW projekt) välja ja testiti kaheastmeline desintegraatorjahvatuse süsteem. Samal ajal töötati välja kompleksne kaskaad­ eraldussüsteem, mis põhineb erinevat tüüpi mõjudel jahvatatud materjali osakestele – vibratsioon, magnetilised, kõrgsageduslikud voolud, õhk-initsiaalne separatsioon õhuvoolus – metalliliste ja mittemetalliliste kontsentraatide loomise eesmärgil.

Sirle Salmistu ja Zenia Kotvali eakasõbraliku linnaruumi kujunemist mõjutavate faktorite uuringu tulemused ilmusid kõrgetasemelises teadusajakirjas Cities. Töö on kujundanud ka Tartu linnaruumi: kaasava eelarve hääletuse võiduidee tõi linnaruumi 100 pinki ja Sirle Salmistule Tartu linnavalitsuse tunnustuse.

22. novembril Jõhvi kontserdimajas toimunud esimesel Õiglase Ülemineku Foorumil osalesid teadlased, ettevõtjad, ametnikud ja ajakirjanikud, kokku ligi 200 inimest.

Foorum sai palju positiivset tagasisidet nii osalejatelt kui ka laiemalt avalikkuselt. Foorumil peetud ettekandeid ja paneeldiskussioone kajastasid kümned meediakanalid uudiste, videoreportaažide, artiklite ja kommentaaride vormis.

Hundipea asumi arendusega luuakse Eestisse esimest terviklikku kliimaneutraalset ja inimsõbralikku linnaosa, kus tulevikus mahub elama 16 000 inimest.

51

INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND ÕPPETEGEVUS

AKADEEMILISED TÖÖTAJAD

10.11.2023 seisuga (muutus aastaga)

31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad

6%

Õppekavasid BA MA PHD

14%

18 (0) 6 (0) 11 (0) 1 (0)

33%

Üliõpilasi kokku 2780 (-19) Välistudengid 259 (-55) Doktorandid 102 (-11) sh tööstusdoktorandid 13 61%

7%

17%

Akadeemilisi töötajaid 222 (-14) Professorid 38 (+5) sh tenuuriprofessorid 23 (-1) Vanemteadurid 31 (-2) Juhtivteadurid 2 (0) Teadurid 34 (-11) Nooremteadurid 71 (-2) Dotsendid, vanemlektorid 16 (0) Lektorid 30 (-4) 32%

14%

1%

15%

TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga)

294

(+5)

Tähelepanuväärsemad publikatsioonid

Time-averaged concentration estimation of uraemic

Marina Weck, Eric Blake Jackson, Markus Sihvonen, Ingrid Pappel. Building Smart Living Environments for Ageing Societies: Decision Support for Cross-Border E-Services Between Estonia and Finland. Technology in Society, 2022, 71, Art. no.102066−13 pp. Artikkel sai ka Tehnikaülikooli aasta teadusartikli tunnustuse. (tarkvarateaduse instituut)

JUHTKOND

UUED PROFESSORID

Evaluation of deep learning-based depression detection using medical claims data. Autorid: Bertl, Markus; Bignoumba, Nzamba; Ross, Peeter; Yahia, Sadok Ben; Draheim, Dirk.

Artificial Intelligence in Medicine, 147, 102745. DOI: 10.1016/j. artmed.2023.102745. (tervisetehnoloogiate instituut)

31.12.2023 seisuga

(v.a nooremprofessorid)

Gert Jervan

Dekaan

Sven Nõmm

Jana Holmar

Tervisetehnoloogiate instituudi direktor

Rakendusliku masinõppe kaasrofessor tenuuris

Tarmo Robal

Tarkvaratehnika kaasprofessor

Laur Lemendik

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor

Margus Kruus

Arvutisüsteemide instituudi direktor

Marko Kääramees Tarkvarateaduse instituudi direktor Kalle Tammemäe

52

toxins with different removal kinetics: a novel approach based on intradialytic spent dialysate measurements.

Autorid: Paats, Joosep; Adoberg, Annika; Arund, Jürgen; Dhondt, Annemieke; Fernström, Anders; Fridolin, Ivo; Glorieux, Griet; Gonzalez-Parra, Emilio; Holmar, Jana; Leis, Liisi; Luman, Merike; Perez-Gomez, Vanessa Maria; Pilt, Kristjan; Sanchez-Ospina, Didier; Segelmark, Mårten; Uhlin, Fredrik; Ortiz, Alberto. Clinical Kidney Journal, 16 (4), 735−744. DOI: 10.1093/ckj/sfac273. (tervisetehnoloogiate instituut)

IT Kolledži direktor

TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Tervisetehnoloogiate instituudi e-meditsiini keskuse juhataja professor Peeter Ross sai presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

IT-teaduskonnas jõudis lõpule IT Akadeemia (2018–2023) teaduse toetusmeetme programm, mille tulemusena avati teaduskonnas uusi uurimissuundi ja loodi uusi uurimisrühmi, värvati teadlasi ja doktorante, käivitusid Eestile ja Tehnikaülikoolile olulised ning laiadel teadusvõrgustikel põhinevad uued teadusprojektid.

Tervisetehnoloogiate instituut pani koostöös teiste teaduskondadega aluse ülikooliülesele koostööplatvormile TalTech Health, kus kohtuvad kõik tervisega seotud tegevused. Missioon on Eesti elanike tervelt elatud aastate arvu suurendamine ja Eesti tervishoiusüsteemi kulude vähendamine, mille saavutamiseks toetatakse Eesti organisatsioonidel ja ettevõtetel uute tervisetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu.

Tervisetehnoloogiate instituuti külastas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri missioon ning esitas Eesti meditsiinifüüsika ja õppekava „Meditsiinitehnika ja -füüsika“ osas analüüsi ja aruande, mis on toeks nii õppekava, teaduskonna, ülikooli kui ka riiklikul tasandil meditsiinifüüsikaga seotud tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel, aga samuti koostöö arendamisel agentuuriga.

IT Kolledžisse loodud uurimisrühma „Creativity Matters“ fookuses on telekohaloleku robotite kasutamise uurimine eelkõige õppetöös, aga ka haiglates ja hooldekeskustes. Janika Leoste juhtimisel otsitakse täiendavalt rakendatavust ka ettevõtluses, näiteks poolautonoomse majajuhina; Ülemiste Citys võib roboteid toimetamas kohata juba 2024. aastal.

Arvutisüsteemide instituudi teadlased käivitasid koostöös CERN-iga (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon) Suure hadronite põrguti kompaktse müüonisolenoidi (CMS) katse uue põlvkonna kiibil põhineva detektori väljaarendamiseks. Detektor nimega „Fast Beam Condition Monitor (FBCM)“ on Suure hadronite põrguti järjekordse suure uuenduse oluliseks osaks ning tagab täpsemaid füüsikalisi mõõtmisi ja kõrgemat radiatsiooniohutust.

Arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskuses valmis teadusprojektis Robominers roboti prototüüp liikumiseks maa-alustes keskkondades ja pehmel pinnasel. Selle kasutamist on juba demonstreeritud näiteks mahajäetud kaevandustes ja pehmel lumel.

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut koordineeris suure piiriülese mõjuga Connecting Europe Facility (CEF) projekti LatEst 5GS, „5G Corridor Study for Latvia, Estonia and Lithuania“, mille raames viidi läbi uuring 5G taristu rajamiseks ViaBaltika ja Rail Balticu trassidel. Uuringu tulemusena tekkis ministeeriumitel alusinfo, mille pinnalt otsustada taristu rajamiseks toetuste jagamine. Kuna projekt õnnestus, tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TalTechile ettepaneku ette valmistada pakkumine 2024. aastal toimuvale projektikonkursile, et alates 2025. aastast koordineerida taristu rajamist CEF-i eelarvest.

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi juhtimisel jätkus rahvusvaheline projekt 5G-Timber, mis kiirendab 5G mobiilside, digitehnoloogiate ja tehisintellekti rakendamist puidutööstuse keskmistes ja väikeettevõtetes.

Käivitus pilootprojekt Soomes Vantaa piirkonnas ning mobiilsidevõrku on lülitatud esimene puitmaja. Katseprojekti eesmärk on teada saada, kuidas ehitada puitmaju nii, et nende eluiga oleks pikem ja need oleks kasutatavad 50–100 aastat. Eestist löövad projektis kaasa moodulmajade tootja Harmet OÜ ja masinaehitusettevõte Hekotek AS. Tarkvarateaduse instituudi keeletehnoloogia laboratoorium näitas maailma tippu kuuluvaid oskusi mitmel rahvusvahelisel võistlusel. Väga head tulemused saavutati võistlustel NIST LRE 2022, ASRU MADASR Challenge ja ICASSP LIMMITS Challenge, mis võrdlevad erinevate uurimisrühmade loodud süsteeme vastavalt kõneldava keele identifitseerimises, kõnetuvastuses ja kõnesünteesis.

Informaatika bakalaureuseõppekava korraldas 50 abituriendile eduka üritusteseeria INIT, kus olid põnevad töötoad ja osalesid IT ettevõtted. Veerand osalejatest astusid sisse õppekavale ja teist samapalju teistele Tehnikaülikooli õppekavadele. Gümnaasiumidele suunatud avatud kursuse „Programmeerimise algkursus“ läbis ja sai tunnistuse 140 õpilast.

53

MAJANDUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS

AKADEEMILISED TÖÖTAJAD

10.11.2023 seisuga (muutus aastaga)

31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad

6% 16%

6%

Õppekavasid BA MA MBA PHD

16 (0) 5 (0) 9 (0) 1 (0) 1 (0)

31%

28%

Üliõpilasi kokku 2190 (-87) Välistudengid 352 (-72) Doktorandid 72 (-6) sh tööstusdoktorandid 14 56%

Akadeemilisi töötajaid 179 (+15) Professorid 29 (+1) sh tenuuriprofessorid 12 (-3) Vanemteadurid 6 (0) Juhtivteadurid 1 (0) Teadurid 19 (5) Nooremteadurid 36 (8) Dotsendid, vanemlektorid 38 (0) Lektorid 50 (1)

3%

1%

11%

21% 20%

TEADUSTEGEVUS

JUHTKOND

Teaduspublikatsioonide arv 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga)

Mari Avarmaa

Dekaan

Karin Jõeveer

197

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor

Erkki Karo

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor

Merli Reidolf

Ärikorralduse instituudi direktor

Tanel Kerikmäe

Õiguse instituudi direktor

(+24)

Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Wouters, S.; Lember, V.; Janssen M.; Crompvoets, J. (2023). Strategies to advance the dream of integrated digital public service delivery in inter-organizational collaboration networks. Government Information Quarterly, 40 (1), 101779. DOI: 10.1016/j.giq.2022.101779. (Clarivate IF 7.8) (Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut) Teaduspublikatsioon Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2023). Multi-dimensional time and university technology commercialisation as opportunity praxis: a realist synthesis of the accumulated literatuure. Technovation. DOI:10.1016/j. technovation.2022.102685. (ärikorralduse instituut)

54

31.12.2023 seisuga

TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Esmakordselt Baltimaade ajaloos tunnustati AMBA (Association of MBAs) akrediteeringuga meie ettevõtliku juhtimise MBA õppekava. Samuti reakrediteeris mainekas rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon EAPAA (European Association for Public Administration Accreditation) seitsmeks aastaks avaliku halduse ja riigiteaduste bakalaureuseõppekava ning avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriõppekava.

Rahvusvahelises pingereas Times Higher Education on TalTechi majandusteaduskond aasta jooksul tõusnud sada kohta, olles nüüd 301–400 maailma parima hulgas ärinduse ja majanduse valdkonnas ning jätkuvalt hoiab kõrget 201– 250 positsiooni teaduskonna sotsiaalteaduste valdkond.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi projekt „Indiviidi käitumine ja majanduslik tulemuslikkus“, mille üheks eesmärgiks oli tugevdada majandus- ja meditsiiniteadlaste koostööd TalTechi (projektijuht professor Aaro Hazak) ning Aalto, Helsingi ja Tel Avivi ülikoolide teadlaste konsortsiumis, jõudis edukalt lõpule ning sai Euroopa Komisjonilt suurepärase hinnangu. IBEP egiidi all toimus 2023. aasta suvel ka järjekordne ECEE majanduskonverents ning eksperimentaalökonoomika suvekool. 15 aastat ECEE konverents-suvekoolide seeriat pälvis veebruaris 2023 Innovatiivseima Konverentsilahenduse tiitli Aasta Konverentsiteo konkursil Eestis.

2023. aastal jätkus ärikorralduse instituudi õppejõu Merle Ojasoo eestvedamisel ESG eksperdi koolitusprogramm, mis on sündinud koostöös Swedbankiga. 2023. aastal valmis ka kolm mahukat uuringut: metalli- ja masinatööstusele ning puidu- ja mööblitööstusele ettevõtete võimekustest rohepöörde elluviimisel ja lisaks ringmajanduse võimekuse tõstmisest kohalikes omavalitsustes. Ärikorralduse instituut käivitas TalTechi Juhtimislabori, mis aitab esile tuua magistritööde praktilist väärtust, uuemaid teadusalaseid käsitlusi juhtimisest ja personalijuhtimisest ning annab võimaluse teadlaste ja õppejõudude ja praktikute aruteludeks. Juhtimislabor on suunatud teaduse populariseerimisele ja koostöö tugevdamisele ettevõtetega. Õiguse instituudi koosseisu kuuluv TalTech LegalLab võitis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hanke valitsuse üheks prioriteediks saanud reaalajamajanduse visiooni ja strateegia väljatöötamiseks.

Ragnar Nurkse instituut (RNI) sai Euroopa Komisjonilt jätku­ rahastuse õppekavale PIONEER, avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine (Erasmus Mundus kava:

pioneer-master.eu). Programmi viiakse läbi koostöös Euroopa tippülikoolide Münsteri ja Leuveniga. Ärikorralduse instituudi Erasmus+ Knowman projekti „Vocational Education and Knowledge Management Training for KIBS SMEs“ raames valmis e-õppe platvorm Knowledge Pills, mis aitab teadmusmahukate äriteenustega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel hallata teadmisi ja olla edukas teadmusjuhtimise algatustes. Õiguse instituut korraldas koos Euroopa õigustehnoloogia assotsiatsiooni ja õigusbürooga LEGID Tallinnas konverentsi Future Law. Tegemist oli rahvusvahelise tähtsündmusega, mis põhiteemade kõrval keskendus jätkusuutlikkuse, kaasatuse ja eetiliste väärtuste edendamisele-toetamisele. Osales üle 300 huvilise.

Maailma üks olulisemaid, George R. Terry nimeline juhtimisalaste raamatute auhind tuli sel aastal Eestisse – auhinna pälvisid RNI professorid Rainer Kattel, Wolfgang Drechsler ja Erkki Karo ühistöös valminud raamatu „How to make an Entrepreneurial State: Why Innovation Needs Bureaucracy“ eest. Avaliku sektori poliitikakujundamise ja elluviimise võimekuste arendamisest rääkiva raamatu andis välja maailmakuulsa Yale’i Ülikooli kirjastus.

Maailma enim tsiteeritud teadlaste hulka kuulusid 2023. aastal kaks ärikorralduse instituudi professorit. Ettevõtluse ja rahvusvahelise äri kaasatud professor Susanne Durst pääses Stanfordi ülikooli koostatavasse 2% tippteadlaste nimekirja ning turunduse kaasatud professor Linda Hollebeek valiti juba neljandat aastat järjest globaalse analüütika­ettevõtte Clarivate™ maailma mõjukaimate teadlaste edetabelisse.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi õppejõudu ja silmapaistvat rahatarkuse edendajat Kristjan Liivamäge tunnustati finantsinspektsiooni, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Eesti Pangaliidu konkursil „Rahatarkuse vedur“ aasta õpetaja tiitliga; Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta õpetaja 2023 konkursil kuulutati Kristjan aasta õppejõu nominendiks.

Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi ja Tarvo Vaarmets avaldasid viimase osa triloogiast „Investeerimisedu meistriklass“, mis seob investeerimise teemad ühtseks tervikuks.

Akadeemik ja Ragnar Nurkse instituudi professor Tiina Randma-Liiv valiti Euroopa Teaduste Akadeemia ehk Academia Europaea liikmeks. Sellega tunnustati tema kõrge­ tasemelist teadustööd ja püsivat panust Euroopa teaduse arengusse. Tiina Randma-Liiv valiti Academia Europaea liikmeks sektsioonis „Valitsemine, institutsioonid ja poliitikad“

55

LOODUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS

AKADEEMILISED TÖÖTAJAD

10.11.2023 seisuga (muutus aastaga)

31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6%

11%

13%

10% Õppekavasid BA MA PHD

9 (0) 4 (0) 4 (0) 1 (0)

44%

Üliõpilasi kokku 622 (+73) Välistudengid 55 (0) Doktorandid 146 (-8) sh tööstusdoktorandid 19

33%

Akadeemilisi töötajaid 244 (+3) Professorid 31 (+3) sh tenuuriprofessorid 16 (-1) Vanemteadurid 46 (-3) Juhtivteadurid 5 (0) Teadurid 42 (1) Nooremteadurid 80 (3) Dotsendid, vanemlektorid 24 (-1) Lektorid 16 (0)

19%

2%

44% 17%

TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga)

238

(+31)

Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Jagadeesh Varma Nallaparaju, Tatsiana Nikonovich, Tatsiana Jarg, Danylo Merzhyievskyi, Riina Aav, Dzmitry G. Kananovich „Mechanochemistry-Amended Barbier Reaction as an Expedient Alternative to Grignard Synthesis“ Angewandte Chemie International Edition

56

2023, 62/39, September 25, e202305775. Artikkel sai ka Tehnikaülikooli aasta teadusartikli tunnustuse (keemia ja biotehnoloogia instituut) Kütt, J., Margus, G., Kask, L., Rätsepso, T., Soodla, K., Bernasconi, R., Birkedal, R., Järv, P., Laasmaa, M., & Vendelin, M. (2023). „Simple analysis of gel images with IOCBIO Gel.“ BMC Biology, 21(1), 225 (küberneetika instituut)

JUHTKOND

31.12.2023 seisuga

Andrus Salupere

Dekaan

Olle Hints

Geoloogia instituudi direktor

Pirjo Spuul

Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor

Jaan Janno

Küberneetika instituudi direktor

Rivo Uiboupin

Meresüsteemide instituudi direktor

TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Peep Palu­maa pälvis riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal. Sama instituudi professor Riina Aava tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ja valiti ka ülikooli aasta teadlaseks. Professor Aava juhitav Strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ring­majanduse tippkeskus sai HTM-i rahastuse 7 miljonit eurot seitsmeks aastaks. Geoloogia instituut osaleb Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuses.

Akadeemik Tarmo Soomere esitles ÜRO mereteaduse ja mereõiguse konsultatsioonidel küberneetika instituudis välja töötatud tehnoloogiat laevade kiiruse, asukoha ja kursi määratlemiseks ning laeva tüübi identifitseerimiseks laevalainete salvestuse alusel.

Geoloogia instituudi korraldatud rahvusvahelisel ordoviitsiumi sümpoosionil Tallinnas 15.–26. juulil osales 100 teadlast 20 riigist. Konverentsile eelnes ekskursioon, kus tutvuti Eesti maapõue kihtidega ja nenditi, et tegemist on ordoviitsiumi ajastu ühe parima arhiiviga terves maailmas. Ilmus ka ajakirja Estonian Journal of Earth Sciences erinumber.

Küberneetika instituut korraldas 14.–16. septembril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „Physiology in Focus 2023“, kus osales üle 300 teadlase 30 riigist. Tegemist oli kolme füsioloogiaühingu ja -seltsi (Scandinavian Physiological Society, Federation of European Physiological Societies, Baltic Physiological Societies) ühise teadusüritusega.

Mäenduse ja geoloogia 85-aastast ajalugu Tehnikaülikoolis tähistati konverentsiga 28. septembril. Selle aja jooksul on Tehnikaülikooli lõpetanud üle tuhande mäeinseneri ja maapõue spetsialisti. Vajadus maavarade järele on aastatega muutunud, kuid teadmised maapõuest ja oskused seda jätkusuutlikult kasutada on täna ja homme sama aktuaalsed kui 85 aasta eest.

Loodusteaduskonna XV teaduskonverents toimus 29. novembril. Ettekandeid olid nii riigi teaduspreemia laureaatidelt kui doktorantidelt, vt taltech.ee/loodusteaduskond/teaduskonna-teaduskonverents.

Keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste ja Politseija Piirivalveameti välja töötatud narkoanalüsaator Drug Hunter võitis Europoli innovatsiooniauhinna parimate tehniliste lahenduste kategoorias. Drug Hunter on narko­

analüsaator, mis näitab süljetestist mõne minutiga, kas ja milliseid narkootilisi aineid on inimene tarvitanud.

Hargettevõte Raw Edge, mis toodab kohalikust toorainest piimhappebakteritega fermenteeritud, probiootilisti madala kalorsusega jooke, võitis Ajujahil 2. koha ning Tallinna linna ja T1 eriauhinnad. Parima Eesti Joogi võistlusel saadi kuld ja kaks hõbedat.

Keemia ja biotehnoloogia instituudi hargettevõtet äio tech tunnustati idukonverentsil Latitude59 pitching-­ konkursi võitjaks ning sai Tera Ventures ja Eesti Äriinglite Võrgustikult EstBAN 150 000 eurot. Lisaks kaasas Äio Tech miljon eurot riskikapitalifondilt Nordic Foodtech VC, EASilt ja teistelt partneritelt. Äio tech arendab puidu- ja põllumajandus­jääkidest toiduaineid, et muuta toidutööstus jätkusuutlikumaks ning kasutada loodusressursse efektiivsemalt.

Meresüsteemide instituudi teadlaste ja WiseParker OÜ loodud nutipoi LainePoiss võitis Tallinna ettevõtlusauhinna konkursil eriauhinna. Nutikas ja kasutusmugav lainemõõtja veekogude operatiivseks seireks on kasutuses nii teadus­ uuringutes Läänemerel, Vahemerel ja Antarktikas kui ka ettevõtete ja riigiasutuste tegevustes. Novembris mõõdeti LainePoisiga Soome lahe rekordiline lainekõrgus 5,78 m.

Teaduskonna instituutide koostöös käivitati Tuleviku loodusteadlase programm TULP, mis annab loodusteadustest huvitatud kooliõpilastele võimaluse täiendada TalTechis oma teadmisi läbi praktiliste tegevuste.

Meresüsteemide instituut võõrustas suvel Tara teaduspurjeka ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori visiiti.

EMBLi ja Tara Ocean sihtasutuse ühisprojekti „Euroopa rannikute läbimine“ eesmärgiks on tutvustada rannikute, merede ja ookeanide seisundiga seotud sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid väljakutseid.

Loodusteaduskonnas kaitsti 2023. aastal rekordarv doktori­töid: kokku 21. See teeb 29% kõikidest Tehnika­ ülikoolis sel aastal kaitstud doktoritöödest.

Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“ valiti laureaadiks doktorant-nooremteadur Annette Miller. Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil said preemiad Emili Aus, Helen Pais, Grete Raba, Matt Rammo ja Alex Sirp.

57

EESTI MEREAKADEEMIA ÕPPETEGEVUS

AKADEEMILISED TÖÖTAJAD

10.11.2023 seisuga (muutus aastaga)

31.12.2023 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 9% 4% 2%

Õppekavasid MA Rakenduskõrgharidus

67%

6 (+1) 2 (+1) 4 (0)

33%

Üliõpilasi kokku 482 (-27) Välistudengid 0 (0) Doktorandid 11 (+2) sh tööstusdoktorandid 2

52%

Akadeemilisi töötajaid 54 (+2) Professorid 5 (+1) sh tenuuriprofessorid 2 (+1) Vanemteadurid 2 (+1) Teadurid 1 (+1) Nooremteadurid 9 (+2) Dotsendid, vanemlektorid 9 (-1) Lektorid 28 (-2)

17,5%

17,5%

TEADUSTEGEVUS

JUHTKOND

Teaduspublikatsioonide arv 2023. aastal, 23.02.2024 seisuga, allikas: SciVal (muutus aastaga)

Roomet Leiger

Direktor

Katre Koit

Õppedirektor

Kristel Toom

Teadus- ja arendusdirektor

Jarmo Kõster

Taristukeskuse juht

Danel Tüür

Merehariduskeskuse juht

Heili Kangust

Õppekeskuse juht

22

(+2)

(v.a nooremprofessorid)

Tähelepanuväärsemad publikatsioonid

Sanja Bauk

Sihtrahastusega professor

Niazmand Bilandi, R., Dashtimanesh, A., Mancini, S., Vitiello, L. (2023). Comparative study of experimental and CFD results for stepped planing hulls. Ocean Engineering, 280, art. no. 114887. DOI 10.1016/j.oceaneng.2023.114887

Tarmo Robal

Veeteede ohutuse haldamise täisprofessor tenuuris

Kotta, J., Fetissov, M., Kaasik, E., Väät, J., Štõkov, S., Tapaninen, U.P., (2023). Towards Efficient Mapping of Greenhouse Gas Emissions: A Case Study of the Port of Tallinn. Sustainability (Switzerland 15(12), 9520. DOI 10.3390/su15129520

58

UUED PROFESSORID

31.12.2023 seisuga

TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2023. AASTAL Eesti Mereakadeemia pikaaegne külmamehaanika õppejõud, merenduse arendaja ja meremeeste koolitaja Rein Albri sai presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Mereakadeemia läbis edukalt ISO 9001:2015 standardi kvaliteedijuhtimissüsteemi resertifitseerimise auditi.

Uuendatud sertifikaat kehtib kolm aastat.

Avati vastuvõtt ja õpe Mereakadeemia esimesele rahvusvahelisele magistriõppekavale „Merenduse digitaliseerimine“. Õpinguid alustas seitse magistranti.

Tööd alustas Mereakadeemia esimene täisprofessor tenuuris Pentti Kujala, kes vedas eest ka veeteede ohutuse uurimisrühma käivitamist.

Mereakadeemia ja Aalto teadlased töötasid Eesti riigile välja uue jäämurdja kontseptsiooni.

Mereakadeemia üliõpilased võitsid Tehnikaülikooli ülipopulaarse, läbi õppeaasta kestnud võistlussarja Rektori Karikas 2023. Võitjatiim otsustas auhinnarahaga (10 000 eurot) kaasajastada üliõpilaste puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi Mereakadeemia peahoones Koplis.

Mereakadeemia korraldamisel toimus juba kolmandat korda merendusteemaline häkaton Marinehäkk, osa-

lejaid üle 50. Võitjatiim Vete Inspections töötas välja lahenduse veealuste konstruktsioonide (kaid, kaitserajatised) skaneerimiseks ja kaardistamiseks ning seisukorra hindamiseks.

Mereakadeemia teenetemärgi pälvis meie tudeng Taavi Tamm, kes on ka Tallinna Tehnikaülikooli aasta üliõpilane 2021.

Mereakadeemia peahoones valmisid esimesed kuus hübriidõppe võimekusega auditooriumi.

Koostöös Tallinkiga käivitati meretöö karjääripäevade üritusteseeria. Karjääripäevad on mõeldud mereerialade ja õppimisvõimaluste tutvustamiseks gümnaasiumiõpilastele ning on osutunud väga populaarseteks.

Mereakadeemia osalusel asutati MTÜ Eesti Merendus­ klaster. Klastri eesmärgiks on tõsta valdkonna ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pakkuda turundustuge, samuti edendada innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust merendussektoris.

Ilmus koguteose „Eesti merenduse ajalugu“ I osa.

Raamatu koostamist vedasid eest ja panustasid mitmed Mereakadeemia töötajad. I köide käsitleb Eesti merenduse olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani.

59

FINANTSTEGEVUS LÜHIÜLEVAADE 2023. aastal olid suuremateks muudatusteks väliskeskkonnas energiakandjate hinna stabiliseerumine ja langus võrreldes eelmise aastaga, jätkus aga tööjõukulude ja sisseostetavate teenuste arvestatav hinnakasv. Konsolideerimisgrupi tegevustulude 10,3%-list kasvu 141 miljoni euroni vedasid riigipoolsed tegevustoetused, põhivara soetuste sihtfinantseeringud ja sihtfinantseeringute vahendamine.

Bilansi kahanemine 9,3 miljoni euro võrra on seotud sihtfinantseeritud projektide ettemaksete-

ga, mille tulemusena on kahanenud ka rahalised vahendid. Põhivara investeeringute maht kasvas aastaga 23,8%, ulatudes 10,4 miljoni euroni. Ülikool teenis finantstulu 1,5 miljonit eurot tulenevalt oluliselt kasvanud intressimääradest. Ülikool ei kasuta finantsinstrumente ning valuuta­­risk on minimaalne, kuna põhitegevuse tulud ja kulud on valdavalt eurodes ning välis­valuuta saldosid ei hoita arvestatavas mahus. Peamine krediidirisk on seotud ettevõtluslepingute ja õppe­ teenustasudega. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest ning lootusetuks tunnistatud nõuetest on olnud väike, 2023. aastal 0,01% tegevustuludest.

FINANTSMÕÕDIKUD KONSOLIDEERITUD TEGEVUSTULUDE JA -KULUDE VÕRDLUS AASTATEL 2019–2023 Tegevustulud Tegevustulud 2019 tuh EUR osakaal

Tegevustulud 2020 tuh EUR osakaal

Tegevustulud 2021 tuh EUR osakaal

Tegevustulud 2022 tuh EUR osakaal

Tegevustulud 2023 tuh EUR osakaal

Saadud tegevustoetus

57 534

52%

58 896

50%

64 471

52%

66 633

52%

73 445

52%

Tulud majandustegevusest, muud tulud

22 783

20%

21 975

19%

20 759

17%

20 666

16%

21 628

15%

Saadud sihtfinantseerimine

30 638

28%

36 295

31%

38 569

31%

40 546

32%

45 982

33%

100% 141 055

100%

KOKKU

110 955

100% 117 166

100% 123 799

100% 127 845

Tegevuskulud Tegevuskulud 2019 tuh EUR osakaal

Tegevuskulud 2020 tuh EUR osakaal

Tegevuskulud 2021 tuh EUR osakaal

Tegevuskulud 2022 tuh EUR osakaal

Tegevuskulud 2023 tuh EUR osakaal

Tööjõukulud

58 175

55%

62 318

58%

68 005

57%

72 390

58%

82 100

59%

Mitmesugused tegevuskulud

24 137

23%

22 607

21%

23 702

20%

30 107

24%

31 953

23%

Põhivarade kulum ja väärtuste langus

9 751

9%

8 714

8%

9 197

8%

9 538

8%

11 648

8%

Stipendiumid

8 915

8%

8 784

8%

8 374

7%

7 586

6%

6 396

5%

Toetuste vahendamine ja liikmemaksud

5 714

5%

5 836

5%

9 632

8%

5 897

5%

7 854

6%

100% 139 951

100%

KOKKU

106 692

100% 108 259

100% 118 910

100% 125 518

Täpsem tulude ja kulude jaotus on välja toodud käesoleva aruande konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades.

60

KONSOLIDEERIMISGRUPI ÜLEVAADE 2023 (tuhandetes eurodes) Juriidiline isik

Tegevusala

Tallinna Tehnikaülikool

kõrgharidus, teadustegevus

Tegevustulud

Tulem

Bilansimaht

Netovara

136 846

2 474

162 417

127 875

Tütarettevõtted MTÜ TTÜ Üliõpilasküla

üliõpilaste majutamine

4 770

80

2 297

1 037

MTÜ TTÜ Spordiklubi

üliõpilaste sporditegevus

1 553

31

51

-156

MTÜ TTÜ Kultuurikeskus

üliõpilaste kultuuritegevus

298

0

25

25

E-Kyla Arendus OÜ

tarkvaraarendus

19

1

51

47

AS TFTAK

teadus- ja arendustegevus biotehnoloogia vallas

5 898

227

3 645

2 081

Tallinna Tehnikaülikooli grupp (konsolideerimisel on elimineeritud omavahelised tehingud)

141 055

2 626

164 739

129 200

Sidusettevõtted

OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD (konsolideeritud) Finantsnäitajad (miljonit eurot)

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024*

tegevustulud

80,3

92,9

103,6

111

117,2

123,8

127,8

141,1

147,7

tegevuskulud

86,6

91,2

101,8

106,7

108,3

118,9

125,5

140

152,9

finantstulud (+) ja -kulud (-)

-0,2

-0,1

0

-0,1

-0,1

-0,2

0,2

1,5

1

aruandeaasta tulem

-6,5

1,6

1,8

4,2

8,9

4,8

2,5

2,6

-4,2

käibevarad

19,6

32,8

30,4

41,4

55,8

50,3

68,9

60,8

57,2

põhivarad

117,8

119

114,9

111,4

112,5

106,2

105,1

103,9

105,9

varad kokku

137,4

151,8

145,3

152,8

168,3

156,6

174

164,7

163,1

lühiajalised kohustised

14

23,4

20

25,3

32,4

31,8

47,2

35,3

37,4

pikaajalised kohustised

24,9

23,9

19

17

16,5

0,7

0,2

0,2

0,7

kohustised kokku

38,9

47,3

39

42,3

48,9

32,5

47,4

35,5

38,1

sh laenukohustised

27,5

26,1

20,2

18,9

17,6

0,9

0,1

0,1

0,7

netovara

98,5

104,5

106,3

110,5

119,3

124,1

126,6

129,2

125

Suhtarvud

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024*

tegevuskulud/tegevustulud

107,8%

98,2%

98,3%

96,2%

92,4%

96,0%

98,2%

99,2%

103,5%

laenukohustised/tegevustulud

34,2%

28,1%

19,5%

17,0%

15,0%

0,7%

0,1%

0,1%

0,5%

käibevarad/lühiajalised kohustised

140,0%

140,2%

152,0%

163,6%

172,2%

158,2%

146,0%

172,2%

152,9%

põhivarad/bilansimaht

85,7%

78,4%

79,1%

72,9%

66,8%

67,8%

60,4%

63,1%

64,9%

laenukohustised/bilansimaht

20,0%

17,2%

13,9%

12,4%

10,5%

0,6%

0,1%

0,1%

0,4%

netovara/bilansimaht

71,7%

68,8%

73,2%

72,3%

70,9%

79,2%

72,8%

78,4%

76,6%

*prognoos

61

OLULISEMAD EESMÄRGID 2024. AASTAKS 2024. aastal on planeeritud tegevustulude kasv 4,7%. Suurim mõjur on 15% kasv riigi kõrghariduse tegevustoetuses, samuti kasvab oluliselt doktorant-nooremteadurite töötasude toetus. Siht­ finantseeritavate projektide tuludes on planeeritud peale 2023. aasta langust varasema kiire kasvu jätkumine seoses Euroopa Liidu struktuurfondide 2021–2027 perioodi meetmete avanemisega.

62

Konservatiivselt on planeeritud teadus- ja arendustegevuse teenustest saadavate majandus­ tulude langust seoses üldise majanduskonjunktuuri ebakindlusega.

Tuludest suuremas mahus on planeeritud kulude kasvu. Tööjõukulude kasv on planeeritud 18%, majanduskulude kasv 12,1%. Osa kuludest on planeeritud katta varasemate perioodide kasumi arvelt ja ülikool kavandab negatiivset tulemit 4,1 miljoni euro ulatuses. Põhivarainvesteeringuid on planeeritud 12,5 miljoni euro mahus.

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

VARAD

164 739 390

173 995 364

KÄIBEVARAD

60 809 523

68 880 128

Raha ja raha lähendid

41 979 848

47 844 900

2

Nõuded ja ettemaksed

18 697 033

20 851 303

3

132 642

183 925

103 929 867

105 115 236

Osalused sidusettevõtetes

441 767

400 739

Finantsinvesteeringud

51 202

51 202

Nõuded ja ettemaksed

34 588

19 032

Materiaalsed põhivarad

100 056 498

102 447 529

8

Immateriaalsed põhivarad

3 345 812

2 196 734

9

KOHUSTISED JA NETOVARA

164 739 390

173 995 364

KOHUSTISED

35 539 301

47 421 610

Lühiajalised kohustised

35 311 733

47 207 106

Võlad ja ettemaksed

35 273 125

47 167 330

11

Laenukohustised

38 608

39 776

10,14

Pikaajalised kohustised

227 568

214 504

Laenukohustised

19 017

29 087

10,14

Eraldised

208 551

185 417

13

NETOVARA

129 200 089

126 573 754

Eelmiste perioodide tulem

126 573 754

124 099 156

2 626 335

2 474 598

Varud PÕHIVARAD

Aruandeaasta tulem

Lisa

6

Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

63

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2023

2022

141 055 125

127 845 362

Tulud majandustegevusest

21 492 380

20 613 853

15

Saadud tegevustoetus

73 445 071

66 632 936

16

Saadud sihtfinantseerimine

45 981 834

40 545 630

17

135 840

52 943

18

139 950 730

125 518 136

Stipendiumid

6 396 265

7 585 670

Toetuste vahendamine ja liikmemaksud

7 854 440

5 897 497

19

Tööjõukulud

82 100 008

72 389 602

20

Mitmesugused tegevuskulud

26 715 072

25 299 097

21

Muud kulud

5 237 489

4 808 136

22

Põhivarade kulum ja väärtuse langus

11 647 456

9 538 134

8, 9

TEGEVUSTULEM

1 104 395

2 327 226

Finantstulud ja -kulud

1 480 912

59 193

23

41 028

88 179

6, 23

2 626 335

2 474 598

TEGEVUSTULUD

Muud tulud

TEGEVUSKULUD

Tulem osalustelt

ARUANDEAASTA TULEM

Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

64

Lisa

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST

2023

2022

1 104 395

2 327 226

11 647 456

9 538 134

8, 9

Kasum põhivarade müügist

-2 437

-28 974

8,18

Muutus eraldistes

23 133

-86 572

13

2 180 505

-2 779 357

51 283

-25 630

-11 805 337

15 845 840

3 198 998

24 790 667

- 10 365 126

-8 331 413

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel

0

-483

Laekunud finantsinvesteeringute müügist

0

51

Laekunud dividendid

0

5 299

1 355 985

28 797

23

4 551

39 154

8

- 9 004 590

-8 258 595

0

-760 895

14

-58 803

-39 532

10,14

-657

-26 895

-59 460

-827 322

RAHAVOOD KOKKU

-5 865 052

15 704 750

Raha ja raha lähendid aasta alguses

47 844 900

32 140 150

Raha ja pangakontode muutus

-5 865 052

15 704 750

Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus

41 979 848

47 844 900

Aruandeaasta tegevustulem

Lisa

Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Rahavood põhitegevusest kokku RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel

Laekunud intressid ja muu finantstulu Laekunud põhivarade müügist Rahavood investeerimistegevusest kokku

8, 9

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Tagasi makstud laenud Kapitalirendi maksed Makstud intressid Rahavood finantseerimistegevusest kokku

2

2

Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes)

Saldo seisuga 31.12.2021 2021. a tulemi edasikandmine Aruandeaasta tulem Saldo seisuga 31.12.2022 2022. a tulemi edasikandmine Aruandeaasta tulem Saldo seisuga 31.12.2023

Eelmiste perioodide tulem

Aruandeaasta tulem

Kokku

119 329 998

4 769 158

124 099 156

4 769 158

-4 769 158

0

0

2 474 598

2 474 598

124 099 156

2 474 598

126 573 754

2 474 598

-2 474 598

0

0

2 626 335

2 626 335

126 573 754

2 626 335

129 200 089

Lisad lehekülgedel 66–87 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

65

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatu­ pidamise aastaaruanne hõlmab Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõte) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning kontserni osalemist sidusettevõtetes. Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täpsustavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koos­ tamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

2023. a konsolideeritud raamatupidamise aasta­ aruandes kajastuvad Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõtte) ning tema tütarettevõtete MTÜ TTÜ Üliõpilasküla, MTÜ TTÜ Spordiklubi ja MTÜ TTÜ Kultuurikeskus finantsnäitajad. Kõikides tütarettevõtetes omab Tallinna Tehnika­ ülikool 100%-list osalust. Kõik Tallinna Tehnikaülikooli tütarettevõtted tegutsevad Eestis. Täiendav informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud Lisas 7.

Sidusettevõtetena on kajastatud E-Kyla Arendus OÜ ja TFTAK AS (kuni 11.12.2023 Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS). Täiendav informatsioon sidusettevõtete kohta on toodud Lisas 6.

KONSOLIDEERITUD ARUANNETE KOOSTAMINE KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi Tallinna Tehnikaülikooli kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad.

Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.

66

TÜTARETTEVÕTTED Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil on kontroll. Tütarettevõtet loetakse kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütar­ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtete tegevus- ja finantspoliitikat.

Tütarettevõtte definitsioonile vastavad ka mitteäriühingud (mittetulundusühingud). Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes arvestatakse asjaolu, kas emaettevõttele lähevad üle mitteäriühingu varad selle likvideerimisel. Kui emaettevõte omab mittetulundusühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) kajastatakse osalust 100%-na.

Tütarettevõte on kontserni raamatupidamise aruandes konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena.

Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes kohustistes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse põhivarana.

Juhul kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani.

Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb emaettevõtte kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse

alates müügikuupäevast üksuse konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohus­ tistes ja firmaväärtuses kas sidusettevõttena või muu finantsinvesteeringuna.

Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks.

SIDUSETTEVÕTTED Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti netovaras (nii muutused sidusettevõtte kasumis/kahjumis kui muudel netovara kirjetel) ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga. Juhul kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui kontsern on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit.

OSALUSED SIHTASUTUSTES JA MITTETULUNDUSÜHINGUTES Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse järgmiselt: • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundus­ühin­ gus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääle­õigusest), kajastatakse osalust 100%-na • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundusühingus olulist mõju (üldjuhul 20–50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna) Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes arvestatakse ka asjaolu, kas kontsernile lähevad üle mitte­ äriühingu varad selle likvideerimisel.

FINANTSINVESTEERINGUD Finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitali­ instrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtetes), mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav,

kajas­ tatakse soetusmaksumuses, millest on vajadusel maha arvatud väärtuse langusega seotud allahindlus.

Tallinna Tehnikaülikool omab osalust 31.12.2023 seisuga järgmistes ettevõtetes: IMECC OÜ (osalus 10,53%), Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ (osalus 10,04%), Mindchip OÜ (osalus 9%), äio tech OÜ (osalus 3,83%).

KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE LISADES ESITATUD EMAETTEVÕTTE KONSOLIDEERIMATA ARUANDED Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsoli­ deeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne.

Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, on investeeringud tütarettevõtete ja sidusettevõtete aktsiatesse ja osadesse kajastatud soetus­maksumuses, millest on vajadusel maha arvatud vara väärtuse langusest tekkinud allahindlused.

TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTISED Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (s.o kontserni arvestusvaluuta).

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroo­ pa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tule­ musena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi konsolideeritud tulemiaruandes.

FINANTSVARAD Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähen­ did, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning finants­investeeringud.

Nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), v.a edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus

67

tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korri­ geeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas.

Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi konsolideeritud tulemiaruande (tuletisinstrumendid), võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ja omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuludena.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla.

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse, teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamise ning muu tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Laekumata nõudeid hinnatakse individuaalselt, iga arve laekumise tõenäosust käsitletakse eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruande­ kuupäevaks teada olevaid kui ka aruande­ kuupäeva järgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele.

RAHA JA RAHA LÄHENDID Raha ja selle lähenditena kajastatakse konsolideeritud bilansis raha kirjel ja konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, pankades arvelduskontodel olevat raha ja kuni 1-aastase järelejäänud tähtajaga deposiite, mida on võimalik lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestada.

Konsolideeritud rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Inves­ teerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

VARUD Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase majandus­ tegevuse käigus; mida parajasti toodetakse müügiks tava­pärase majandustegevuse käigus; materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmis­kulutustest

68

ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumusse ei arvestata laenu­kasutuse kulusid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes. Kaupade kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on hinnatud konsolideeritud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnan­gulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.

MATERIAALSED PÕHIVARAD Materiaalseteks põhivaradeks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku töö­ eaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurot (kuni 31.12.2022 alates 5 000 eurot). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro (kuni 31.12.2022 alla 5 000 euro) kantakse kasutusele võtmise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele: • kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhi­vaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene • raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raama­tute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitali­ seeritakse konsolideeritud bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse

kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja raamatukogu kogude teavikud) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalsete põhivarade gruppidele järgmised: Ehitised, rajatised ja nende struktuurikomponendid

2–10%

Masinad ja seadmed

7–20%

Transpordivahendid

10–20%

Muud materiaalsed põhivarad

10–20%

Maad, raamatuid ja kunstiväärtusi ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ning lõpetatakse, kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui on märke sellest, et vara­ objekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.

RAAMATUKOGU RAAMATUFONDID Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41 lg 2 punkt 2 sätestab, et olenemata soetusmaksumusest on lubatud erandina võtta põhivaradena arvele teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.

Tulenevalt eelpool toodud erisättest on kontserni bilansis kajastatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kogudesse soetatud teavikud alates 2004. aastast. Raamatukogu kogudesse soetatavad teavikud võetakse põhivaradena arvele summaliselt. Arvestust ühikute ja nimetuste kaupa peetakse raamatukogu infosüsteemis. Konsolideeritud bilansis kajastuvad teavikud soetus­maksumuses. Raamatu­ kogu kogude teavikuid ei amortiseerita Kontserni bilansis ei kajastu järgmised raamatukogu kogude teavikud (arvestust peetakse bilansiväliselt): • teavikud, mis on soetatud enne 2004. aastat • annetusena ja sundeksemplaridena (2017. aastani) saadud teavikud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus toimub teavikute mahakandmine „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

teavikute kustutamise korra“ alusel, milles on sätestatud eri liiki hoiuste mahakandmise alused. Teavikud kantakse maha nende soetusmaksumuses.

IMMATERIAALSED PÕHIVARAD Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab põhivarade arvele võtmise piirmäära.

Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu immateriaalne vara) kajastatakse konsolideeritud bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav; on tõenäoline, et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku tulu, vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene kontserni siseselt tehtud kulutustest uurimis-ja arendustegevusele. Uurimis- ja arenguväljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Kõikidel immateriaalsetel põhivaradel eeldatakse olevat piiratud kasulik eluiga. Immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Igal aruandekuupäeval hinnatakse varade amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.

Amortisatsioonimäärad on immateriaalsete põhivarade gruppidele 10–33%.

VARADE VÄÄRTUSE LANGUS Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 42 lg 9 ei tee avaliku sektori üksused varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemisel või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal aruandekuupäeval piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja raamatukogu kogudesse kuuluvad teavikud) ja amortiseeritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus,

69

millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruande­aasta konsolideeritud tulemiaruandes põhivarade allahindlusekulude vähendamisena.

KAPITALI- JA KASUTUSRENDID Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

KONTSERN KUI RENTNIK Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt konsolideeritud tulemiaruandes kuluna.

KONTSERN KUI RENDILEANDJA Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse konsolideeritud bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

FINANTSKOHUSTISED Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.

Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus­ maksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse konsolideeritud bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt

70

intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aasta­ aruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajas­tatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED Eraldistena kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel konsolideeritud bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse konsolideeritud bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruande­ kuupäeva, kajastatakse see diskonteeritud väärtuses, v.a kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud konsolideeritud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

TOETUSED Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finants­ arvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest.

Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel siht­ots­tar­ bel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasu­ tamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse

saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest Sihtfinantseerimise liigid on: • kodumaine sihtfinantseerimine • välismaine sihtfinantseerimine Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine).

Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimist kajastatakse konsolideeritud bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.

Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühiku­hinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil.

Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol tulevaste perioodide ettemakstud tuludena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimist.

TEGEVUSKULUDE SIHTFINANTSEERIMINE Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.

Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kontsern on lähtunud sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, s.t saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes eraldi.

SIHTFINANTSEERIMINE PÕHIVARA SOETAMISEKS Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastavad

need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule tulu teenimine, põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Toetuse saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse tekkepõhist põhivarade soetamise kuupäeva (kapitaliseeritavate tööde tegemise korral kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi lõpukuupäeva). Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse konsolideeritud tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks.

Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.

Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kontsern toetuse saajana kaupu või teenuseid saab • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kontsernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.

Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning kontsern toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja/või tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja/ või antud toetuste kulu.

TULUDE ARVESTUS Tulu kaupade müügist ja teenuse osutamisest kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes

71

arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või kui teenust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud õppeteenustasudest, mis laekuvad õppivatelt üliõpilastelt, täiendusõppe programmides osalejatelt jms. Tulu kajastatakse sellel perioodil, millal teenust osutati. Kui õppeteenuse osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajastatakse saadud tasud konsolideeritud bilansis kirjel „Saadud ettemaksed“. Õppeaasta 2023/2024 sügis­ semestri õppeteenustasude summadest on 80% arvestatud aruandeaasta tuludesse, 20% kajastatakse konsolideeritud bilansis saadud ettemaksetena ja kantakse tuludesse 2024. aastal.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära.

TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Seotud osapooltena on käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel käsitletud: • kontserni sidusettevõtteid • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tallinna Tehnika­ ülikool • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid (nõukogu liikmed, rektor, prorektorid, vastutusala direktorid) ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse vähemalt abi-

kaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikus­ tatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon lähtudes avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ainult nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Pärast aruandekuupäeva, kuid enne konsolideeritud aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajasta­ mine konsolideeritud aastaaruandes sõltub sellest, kas tege­ mist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruande­kuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul kui nad on olulised.

LISA 2. RAHA JA RAHA LÄHENDID (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

Raha pankades arvelduskontodel

31 971 975

37 837 483

Tähtajalised deposiidid pankades

10 000 000

10 000 000

7 873

7 417

41 979 848

47 844 900

Sularaha kassas Kokku

Vaata lisa 23.

72

LISA 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

2 739 444

2 149 830

2 774 713

2 214 894

-35 269

-65 064

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded perioodi alguses

-65 064

-64 832

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete laekumine

10 956

12 494

Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõuded

-23 526

-47 071

Perioodi jooksul lootusetuks kantud nõuded

42 365

34 345

7 051 359

8 398 572

574 209

353 165

Ettemaksed teenuste eest

1 146 217

1 073 077

Muud lühiajalised nõuded

7 185 804

8 876 659

6 358 115

8 354 928

827 689

521 731

18 697 033

20 851 303

Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõuded Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded

Saamata sihtfinantseerimine (Lisa 4) Maksude ettemaksed

Ettemakstud sihtfinantseerimine ja kaasfinantseerimine Muud nõuded Kokku

LISA 4. SAAMATA SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

Haridus- ja Teadusministeerium

2 565 165

4 229 098

Välismaised finantseerijad

2 532 162

2 016 615

Keskkonnaministeerium

968 926

87 881

Muud kodumaised finantseerijad

383 837

1 458 561

Tartu Ülikool

368 912

468 452

Maaeluministeerium

232 357

137 965

7 051 359

8 398 572

Saamata sihtfinantseerimine programmide lõikes

31.12.2023

31.12.2022

Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020

1 365 144

1 309 099

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel

820 089

364 301

Kokku Vaata ka Lisa 3.

Erasmus +

659 400

162 444

Muud

4 206 726

6 562 728

Kokku

7 051 359

8 398 572

73

LISA 5. MAKSUD (eurodes) Maksu liik

31.12.2023

31.12.2022

ettemaks

maksuvõlg

ettemaks

maksuvõlg

Sotsiaalmaksu kohustis

0

1 872 849

0

1 698 128

Üksikisiku tulumaksu kohustis

0

1 049 962

0

940 577

Käibemaksu kohustis

0

369 186

0

308 006

Töötuskindlustusmakse kohustis

0

122 065

0

109 956

Kogumispensioni maksete kohustis

0

76 619

0

67 934

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustis

0

45 344

0

42 981

Muud maksukohustised

0

15

0

11

Ettemaksukonto jääk

574 209

0

353 165

0

Kokku

574 209

3 536 040

353 165

3 167 593

LISA 6. SIDUSETTEVÕTETE AKTSIAD JA OSAD (eurodes) TFTAK AS

E-Kyla Arendus OÜ

Eesti

Eesti

20

33,33

385 491

15 248

400 739

385 491

15 348

400 839

sh soetusmaksumus

7 875

15 000

22 875

Osaluse % aasta lõpus

20

33,33

426 064

15 703

441 767

426 064

15 703

441 767

7 875

15 000

22 875

TFTAK AS

E-Kyla Arendus OÜ

Osakapital

39 375

4 500

Reservkapital

3 937

450

Ülekurss

4 108

40 500

Jaotamata kasum

2 033 202

1 659

Omakapital kokku

2 080 622

47 109

416 124

15 703

Asukoht 2022

Osaluse % aasta lõpus Osalus investeerimisobjekti

KOKKU

omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 2023

Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus sh soetusmaksumus

Investeerija osa omakapitalist

TFTAK AS 2023. a korrigeeritud majandustegevuse kasumiks oli 202 863 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnika­ ülikooli investeeringu väärtus kasvas 40 573 eurot (2022. a korrigeeritud kasum 414 900 eurot, investeering kasvas 82 980 eurot).

E-Kyla Arendus OÜ 2023. a majandustegevuse kasumiks oli 1 365 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnikaülikooli investeeringu väärtus kasvas 455 eurot (2022. a kahjum 301 eurot, investeering kahanes 100 eurot).

Mõlemad sidusettevõtted tegutsevad Eestis.

74

LISA 7. TÜTARETTEVÕTTED Osaluse määr (%) 31.12.2023 31.12.2022

Tütarettevõtte nimetus

Asukohamaa

TTÜ Üliõpilasküla MTÜ

Eesti

100

100

TTÜ Spordiklubi MTÜ

Eesti

100

100

TTÜ Kultuurikeskus MTÜ

Eesti

100

100

LISA 8. MATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Maa

Ehitised

Masinad ja seadmed

Muu materiaalne põhivara

51 355 239

13 091 616

6 594 705

263 393 230 346 095

Lõpetamata ehitus

Raamatud

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus

3 579 829 155 461 313

Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

0

-72 953 135

-42 639 399

-10 763 361

0

0 -126 355 895

3 579 829

82 508 178

8 715 840

2 328 255

6 594 705

263 393 103 990 200

2022. a toimunud muutused Soetused

0

596 756

3 239 071

491 844

60 965

3 028 171

7 416 807

Ümberklassifitseerimine

0

1 610 244

293 078

5 396

0

-1 908 718

0

Arvestatud kulum ja allahindlus

0

-6 286 638

-1 970 102

-396 265

0

0

-8 653 005

Muu mahakandmine jääkmaksumuses

0

-134 256

-78 529

-4 369

-76 768

-4 080

-298 002

Müüdud põhivara jääkmaksumuse mahakandmine

0

0

-8 471

0

0

0

-8 471

3 579 829 157 294 004

53 829 466

13 478 235

6 578 902

1 378 766 236 139 202

Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum

0

-78 999 720

-43 638 579

-11 053 374

0

0 -133 691 673

3 579 829

78 294 284

10 190 887

2 424 861

6 578 902

1 378 766 102 447 529

0

1 358 277

2 935 320

310 939

71 000

3 799 509

8 475 045

740

0

0

0

0

0

740

Ümber­klassifitseerimine

0

4 585 324

20 126

58 142

0

-4 663 592

0

Arvestatud kulum ja allahindlus

0

-6 464 100

-2 170 274

-341 773

0

0

-8 976 147

Muu mahakandmine jääkmaksumuses

0

-583 936

-845 442

-448 649

-12 642

0

-1 890 669

3 580 569 161 638 037

50 419 342

11 104 439

6 637 260

514 683 233 894 330

Jääkmaksumus

2023. a toimunud muutused Soetused Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

0

-84 448 188

-40 288 725

-9 100 919

0

0 -133 837 832

3 580 569

77 189 849

10 130 617

2 003 520

6 637 260

514 683 100 056 498

Pooleliolevate ehitustööde suurim objekt 31.12.2023 seisuga on Kuressaare kolledži moodulmaja ehitus summas 207 900 eurot, mis valmis ja võeti kasutusele 2024. aasta veebruaris.

75

Aruandeaastal valminud suuremad ehitustööd: • ICT õppehoone 7. korruse renoveerimine summas 1 328 869 eurot • Ehitajate tee 5 õppehoone U05-U06 korpuste korrustevahelise galerii renoveerimine summas 772 224 eurot • Ehitajate tee 5 õppehoone U04 korpuse 3. korruse renoveerimine summas 684 464 eurot Aruandeaasta suuremad soetused masinate ja seadmete grupis: • akuenergia salvestussüsteem summas 329 550 eurot • mudelkatse basseini kaamerasüsteem summas 285 604 eurot Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusesse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ viidi sisse muudatused, mis hakkasid kehtima 01.01.2023. Muudatus, mis mõjutas ühekordselt otseselt Tallinna Tehnikaüli­ kooli 2023. aasta majandustulemust, on materiaalse- ja immateriaalse põhivara arvelevõtmise soetusmaksumuse alampiiri tõstmine 5 000 eurolt 10 000 euroni. Vastavalt muudatusele kanti aruandeaastal Tallinna Tehnikaülikoolis põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 euro bilansist välja, kajastades selliste varade jääkmaksumuse 31.12.2022 seisuga 2023. aasta amortisatsioonikuluna.

Mahakantud materiaalsete põhivarade jääkväärtus, mis on kajastatud aruandeaasta amortisatsioonikuluna, on 1 262 359 eurot. Samade varade 2023. aasta tavapärane kulum oleks olnud 278 211 eurot ehk piirmäära muutmine vähendas 2023. aasta tulemit 984 148 euro võrra.

Vaata ka Lisa 9.

LISA 9. IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Tarkvara

Õigused ja litsentsid

Lõpetamata tööd ja ettemaksed

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2021

4 335 678

369 102

108 660

4 813 440

Akumuleeritud kulum

-2 750 826

-193 359

0

-2 944 185

Jääkmaksumus

1 584 852

175 743

108 660

1 869 255

Soetused

733 136

0

181 470

914 606

Ümberklassifitseerimine

190 230

0

-190 230

0

Kulum ja allahindlus

-520 584

-45 841

0

-566 425

Mahakandmine jääkmaksumuses

-20 702

0

0

-20 702

Saldo seisuga 31.12.2022

5 137 998

369 102

99 900

5 607 000

Akumuleeritud kulum

-3 171 066

-239 200

0

-3 410 266

Jääkmaksumus

1 966 932

129 902

99 900

2 196 734

1 165 360

23 670

740 688

1 929 718

Ümberklassifitseerimine

696 050

0

-696 050

0

Kulum ja allahindlus

-691 713

-38 427

0

-730 140

Mahakandmine jääkmaksumuses

-29 092

-21 408

0

-50 500

Saldo seisuga 31.12.2023

6 753 260

332 464

144 538

7 230 262

Akumuleeritud kulum

-3 645 723

-238 727

0

-3 884 450

Jääkmaksumus

3 107 537

93 737

144 538

3 345 812

2022. a toimunud muutused

2023. a toimunud muutused Soetused

Aruandeaasta suurimad investeeringud tehti õppehoonete teostusmudelite loomisesse kokku summas 596 150 eurot.

Vastavalt muudatusele seoses põhivarade arvelevõtmise soetusmaksumuse alampiiri tõstmisega kanti aruandeaastal bilansist välja immateriaalseid põhivarasid jääkmaksumuses 50 500 eurot, mis kajastati aruandeaasta amortisatsioonikuluna.Samade varade 2023. aasta tavapärane kulum oleks olnud 19 219 tuhat eurot ehk piirmäära muutmine vähendas 2023. aasta tulemit 31 281 euro võrra.

Vaata ka Lisa 8.

76

LISA 10. KAPITALI- JA KASUTUSRENT (eurodes) KAPITALIRENT Masinad ja seadmed

Muu materiaalne põhivara

Kokku

Kapitalirendi kohustise saldo seisuga 31.12.2023

34 862

22 763

57 625

sh tagasimaksega kuni 1 aasta

15 845

22 763

38 608

sh tagasimaksega 1–5 aastat

19 017

0

19 017

Intressimäär

0%–4,44%

0%

Maksetähtaeg

2026. aastal

2024. aastal

35 092

31 669

Renditud varade akumuleeritud kulum

66 761

sh aruandeaasta kulum

21 507

11 018

32 525

Renditud varade jääkmaksumus

72 468

77 889

150 357

Kapitalirendi kohustise saldo seisuga 31.12.2022

18 786

50 077

68 863

sh tagasimaksega kuni 1 aasta

12 462

27 314

39 776

sh tagasimaksega 1–5 aastat

6 324

22 763

29 087

Intressimäär

4,44%

0%

2024. aastal

2024. aastal

Renditud varade akumuleeritud kulum

13 585

20 651

34 236

sh aruandeaasta kulum

13 585

11 011

24 596

Renditud varade jääkmaksumus

54 338

88 907

143 245

Maksetähtaeg

Aruandeaastal sõlmiti kapitalirendileping AS-ga Datel IT seadmete soetuseks summas 39 638 eurot, millest aruandeaastal tasuti 19 026 eurot.

KASUTUSRENT Üüripinnad 2023 2022 Kasutusrendi kulu perioodi jooksul

60 954

127 730

Transpordivahendid 2023 2022 52 150

41 818

Tehnika 2023 2022 189 820

203 097

LISA 11. VÕLAD JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

Saadud ettemaksed (Lisa 12)

21 859 059

33 485 534

Võlad töötajatele

4 156 353

3 894 546

Võlad tarnijatele

4 007 109

4 183 618

Maksuvõlad (Lisa 5)

3 536 040

3 167 593

Siht- ja kaasfinantseerimisega seotud kohustised

1 333 001

2 043 396

381 563

392 643

35 273 125

47 167 330

Muud kohustised Kokku

77

LISA 12. SAADUD ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

21 269 674

32 760 709

Koolitusteenuse ettemaks

528 914

501 238

Muud ettemaksed

44 437

32 918

Teadus- ja arenduslepingute alusel saadud ettemaksed

16 034

190 669

Kokku

21 859 059

33 485 534

Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine

31.12.2023

31.12.2022

Välismaised finantseerijad

13 302 078

25 779 846

Eesti Teadusagentuur SA

3 700 809

2 973 509

Haridus- ja Teadusministeerium

1 924 752

2 452 333

Tartu Ülikool

984 387

37 607

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

591 465

374 538

Muud kodumaised finantseerijad

262 940

435 076

Välisministeerium

138 439

70 730

Keskkonnaministeerium

132 548

204 547

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus SA

128 192

285 361

Kaitseministeerium

104 064

147 162

Kokku

21 269 674

32 760 709

Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine programmide lõikes

31.12.2023

31.12.2022

Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027

6 212 887

7 590 256

Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020

5 058 782

9 421 472

Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus

3 074 875

2 324 724

Muud

6 923 130

13 424 257

Kokku

21 269 674

32 760 709

Kasutamata siht- ja kaasfinantseerimine

78

LISA 13. ERALDISED (eurodes) PIKAAJALISED ERALDISED

31.12.2023

31.12.2022

Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis

208 551

185 417

Kokku

208 551

185 417

Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis on moodustatud rektori ja prorektorite töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulude katteks, mis kuulub väljamaksmisele lepingutähtaja möödumisel.

LISA 14. LAENUKOHUSTISED (eurodes) 31.12.2023

sealhulgas sealhulgas Laenu saldo tagasimaksega tagasimaksega kuni 1 aasta 1–5 aastat

Maksetähtaeg

Intressimäär

Kapitalirent (SEB Liising AS)

6 324

6 324

0

2024

4,44%

Kapitalirent (Viking Security AS)

22 763

22 763

0

2024

0,0%

Kapitalirent (Datel AS)

28 538

9 521

19 017

2026

0,0%

57 625

38 608

19 017

Maksetähtaeg

Intressimäär

31.12.2022

sealhulgas sealhulgas Laenu saldo tagasimaksega tagasimaksega kuni 1 aasta 1–5 aastat

Kapitalirent (SEB Liising AS)

18 786

12 462

6 324

2024

4,44%

Kapitalirent (Viking Security AS)

50 077

27 314

22 763

2024

0,0%

68 863

39 776

29 087

Vaata ka Lisa 10.

LISA 15. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (eurodes) 2023

2022

Teadus- ja arendustegevuse lepingud ning teenustööd

9 079 186

8 536 054

Muu majandustegevus

6 779 475

6 669 058

Täienduskoolitus

3 365 221

2 927 500

Tasemeõppe õppeteenustasud

2 268 498

2 481 241

21 492 380

20 613 853

2023

2022

Eesti

18 950 735

17 718 463

Euroopa Liidu liikmesriigid

1 335 364

1 647 351

Muud riigid

1 206 281

1 248 039

21 492 380

20 613 853

Kokku

Tulud majandustegevusest geograafiliste piirkondade lõikes

Kokku

79

LISA 16. SAADUD TEGEVUSTOETUS (eurodes) 2023

2022

57 229 896

51 775 598

Kõrghariduse tegevustoetus

51 637 575

45 436 737

Doktoranditoetuse fond

1 524 600

2 130 480

IT õppekavade toetus

1 471 250

1 471 250

Doktoriõppe tulemusrahastamine

770 040

837 000

Ukraina päritolu üliõpilaste toetamine

553 000

596 200

Üliõpilaste tulemusstipendiumi fond

507 500

520 000

Raamatukogu tegevustoetus

420 931

420 931

Regionaalse kõrgharidusõppe toetus

345 000

363 000

15 827 191

14 083 970

Baasfinantseerimine

12 292 223

11 463 178

Nooremteadurite töötasu fond

2 832 368

1 915 852

Teadusandmebaaside litsentside hankimine ja teadusraamatukogude toetamine

619 600

621 940

Teaduskollektsioonide toetamine

83 000

83 000

Muu finantseerimine riigieelarvest

-125 082

43 344

Muud toetused

513 066

730 024

73 445 071

66 632 936

Tegevustoetus riigieelarvest õppetegevuseks

Tegevustoetus riigieelarvest teadus- ja arendustegevuseks

Kokku

LISA 17. TULUD SIHTFINANTSEERIMISEST (eurodes) Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2023

2022

16 172 151

13 371 811

toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt

11 804 788

9 739 072

toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt

1 639 322

1 045 398

toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt

710 129

979 649

toetused Keskkonnaministreeriumilt

679 567

295 197

toetused muudelt finantseerijatelt

581 266

766 215

toetused Tartu Ülikoolilt

275 369

179 669

toetused Kaitseministeeriumilt

254 702

143 916

toetused Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuselt

227 008

222 695

24 724 328

25 773 798

toetused välismaistelt finantseerijatelt

14 911 001

9 574 732

vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt

6 878 551

11 314 338

vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt

647 572

688 033

vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt

528 753

887 039

vahendatud toetused Keskkonnaministeeriumilt

516 899

64 490

vahendatud toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt

495 729

2 158 856

vahendatud toetused Rahandusministeeriumilt

272 228

586 465

vahendatud toetused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt

237 907

346 332

vahendatud toetused Maaeluministeeriumilt

235 688

153 513

40 896 479

39 145 609

Kodumaine sihtfinantseerimine

Välismaine sihtfinantseerimine

Kokku

80

Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks

2023

2022

3 516 973

115 732

3 410 339

12 500

106 634

103 232

1 568 382

1 284 289

1 526 969

1 183 538

41 413

100 751

Kokku

5 085 355

1 400 021

Tulud sihtfinantseerimisest kokku

45 981 834

40 545 630

2023

2022

Personaalne uurimistoetus ja personaalne järeldoktoranditoetus

11 074 152

9 180 519

Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020

5 815 005

5 940 272

Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027

4 538 954

1 237 380

Muud

19 468 368

22 787 438

Kokku

40 896 479

39 145 609

2023

2022

Toetus hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks

3 000 000

0

„Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ tegevuse 4.1.3. „Targa linna tippkeskuse toetusmeede"

1 146 984

527 933

Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel

742 134

319 054

Muud

196 237

553 034

Kokku

5 085 355

1 400 021

Kodumaine sihtfinantseerimine toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt toetused muudelt finantseerijatelt Välismaine sihtfinantseerimine vahendatud toetused Haridus- ja Teadusministeeriumilt vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt

Tegevuskulude sihtfinantseerimine programmide lõikes

Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks programmide lõikes

Kodumaiste ja välismaiste vahendatud sihtfinantseeritavate projektide rahastamine toimub üldjuhul refinantseerimise põhimõttel, mille kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli kontsern toetuse saajana teeb esmalt omavahenditest kulud ning seejärel hüvitatakse need toetuse vahendaja poolt vastava taotluse ja tõendava dokumentatsiooni alusel. Seejuures mõjutab projektide elluviimist ja toetuse laekumist projektides tehtud kulude abikõlblikkuse hindamine toetuse vahendaja poolt. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulude katteks saadud toetus tuleb toetuse vahendajale tagasi maksta.

Tallinna Tehnikaülikooli kontsern sihtfinantseerimise saajana ja vahendajana on 2023. aastal seoses kontsernile esitatud sihtfinantseerimise tagasimakse nõuetega kajastanud sihtfinantseerimise tulu vähendamist kokku summas 654 700 eurot, sealhulgas 624 696 eurot seoses potentsiaalselt tagasimaksmisele kuuluva „Targa linna tippkeskus“ projekti 2014–2020.4.01.20–0289 käibemaksu osaga. (2022. a kajastati sihtfinantseerimise tulu vähendamist 11 604 eurot).

LISA 18. MUUD TULUD (eurodes) 2023

2022

130 711

16 643

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist

2 437

28 974

Muud tulud varadelt

2 692

7 326

135 840

52 943

Muud tulud

Kokku

81

LISA 19. TOETUSTE VAHENDAMINE JA LIIKMEMAKSUD (eurodes) 2023

2022

6 961 042

5 026 162

välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks

6 275 340

4 473 803

kodumaine sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks

685 702

552 359

79 842

73 055

välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks

67 866

73 055

kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

11 976

0

Liikmemaksud

732 887

633 154

Antud tegevustoetused

80 669

165 126

7 854 440

5 897 497

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Kokku

LISA 20. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2023

2022

Töötasud

60 788 203

53 633 012

Tööjõukuludelt arvestatud maksud

20 571 355

18 162 945

740 450

593 645

82 100 008

72 389 602

1 703

1 666

Muud Kokku tööjõukulud

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale

LISA 21. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2023

2022

Kinnistute kulud

8 656 774

10 079 798

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud

3 452 940

2 557 313

Lähetuskulud

2 879 409

2 349 840

Administreerimiskulud (sh esinduskulud)

2 218 876

1 846 992

Kommunikatsiooni, reklaami- ja kultuurikulud

1 650 022

1 577 320

Uurimis- ja arendustööd

1 403 941

1 398 226

Materjalid, kemikaalid

1 361 598

1 162 547

Koolitamise kulud (õppevahendid, allhange, toidukulude toetus jms)

899 816

757 913

Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus)

840 763

598 330

Teavikute ja museaalide kulud

835 663

886 295

Masinate ja seadmete majandamiskulud

775 730

624 371

Inventari kulud

742 329

595 129

Sõidukite majandamiskulud

524 278

375 815

Mitmesugused majanduskulud

472 933

489 208

26 715 072

25 299 097

Kokku

82

LISA 22. MUUD KULUD (eurodes) 2023

2022

5 162 141

4 712 760

Lõivud ja trahvid

47 046

57 468

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded

14 488

30 434

Muud kulud

13 814

7 474

5 237 489

4 808 136

Maksud

Kokku

LISA 23. FINANTSTULUD JA -KULUD (eurodes) Intressitulud

2023

2022

1 480 739

84 885

41 028

82 880

0

5 299

Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse (Lisa 6) Dividenditulu Muud finantstulud ja -kulud

830

848

Intressikulud

-657

-26 540

-657

-9 022

0

-17 518

1 521 940

147 372

intressikulu võetud laenudelt muud intressikulud Kokku

31.12.2023 seisuga oli laekumata intressitulu arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt 182 520 eurot (31.12.2022 oli 56 935 eurot).

Intressimäärad, mida teeniti arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt olid 2023. aastal 0,3%–4,85% aastas (2022. aastal 0%–1,9%).

LISA 24. BILANSIVÄLISED VARAD Bilansiväliselt arvestatakse kontsernis varasid soetusmaksumusega 2 000 kuni 9 999,99 eurot. Seisuga 31.12.2023 oli bilansiväliste varade soetusmaksumus 16 184 476 eurot (31.12.2022 oli 15 568 822 eurot).

LISA 25. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati tasudeks 2023. aastal 697 975 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 14 990 eurot, hüvitisi 18 668 eurot (2022. aastal 699 310 eurot, sh preemiaid ja lisatasusid 28 348 eurot). Mitteturutingimustel, õigusaktidele või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2023. ja 2022. aastal ei olnud.

LISA 26. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv.

Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.

83

LISA 27. ARUANDEKUUPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED Aruandekuupäeva järgselt sai Tallinna Tehnikaülikool teavituse Riigi Tugiteenuste Keskuselt toetuse vabatahtliku tagastamise kohta projekti „Targa linna tippkeskus“ 2014–2020.4.01.20–0289 osas. Teavituse kohaselt loetakse projekti välja makstud toetusest osa mitteabikõlblikuks, millega kohustatakse tagasi maksma toetust summas 109 582 eurot.

Tagasimakstav summa kajastatakse 2024. aasta sihtfinantseerimise tulu vähendusena. Tagasimaksega seonduv tehing suurendab 2024. aasta tulemit 515 114 euro võrra, kuna aruandeaastal vähendati sihtfinantseerimise tulu projekti „Targa linna tippkeskus“ 2014–2020.4.01.20–0289 osas summas 624 696 eurot.

LISA 28. LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ning netovara muutuste aruanne).

Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses miinus allahindlused.

BILANSS (eurodes) 31.12.2023

31.12.2022

VARAD

162 417 273

171 929 194

KÄIBEVARAD

60 174 575

68 461 422

Raha ja raha lähendid

41 143 466

47 212 489

Nõuded ja ettemaksed

18 898 468

21 066 309

132 641

182 624

102 242 698

103 467 772

Osalused tütar- ja sidusüksustes

7 875

7 875

Finantsinvesteeringud

51 202

51 202

Nõuded ja ettemaksed

200 504

384 042

Materiaalne põhivara

98 637 304

100 827 919

Immateriaalne põhivara

3 345 813

2 196 734

KOHUSTISED JA NETOVARA

162 417 273

171 929 194

KOHUSTISED

34 542 108

46 528 212

Lühiajalised kohustised

34 330 500

46 335 992

Võlad ja ettemaksed

34 298 215

46 308 677

0

0

32 285

27 315

211 608

192 220

19 016

22 762

192 592

169 458

NETOVARA

127 875 165

125 400 982

Eelmiste perioodide tulem

125 400 982

122 899 104

2 474 183

2 501 878

Varud PÕHIVARAD

Eraldised Laenukohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Eraldised

Aruandeaasta tulem

84

TULEMIARUANNE (eurodes) 2023

2022

136 846 105

124 123 474

Tulud majandustegevusest

17 471 163

17 068 985

Saadud tegevustoetus

73 260 562

66 471 052

Saadud sihtfinantseerimine

45 981 834

40 545 630

132 546

37 807

135 874 726

121 696 836

Stipendiumid

6 186 764

7 387 979

Toetuste vahendamine ja liikmemaksud

8 708 656

6 727 179

Tööjõukulud

80 318 932

70 733 933

Mitmesugused tegevuskulud

24 645 747

23 294 596

Muud kulud

4 763 314

4 383 980

Põhivara kulum ja väärtuse langus

11 251 313

9 169 169

TEGEVUSTULEM

971 379

2 426 638

Finantstulud ja -kulud

1 502 804

69 941

0

5 299

2 474 183

2 501 878

TEGEVUSTULUD

Muud tulud

TEGEVUSKULUD

Tulem osalustelt

ARUANDEAASTA TULEM

85

RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2023

2022

971 379

2 426 638

11 251 313

9 169 169

Kasum põhivarade müügist

-2 437

-28 974

Muutus eraldistes

23 133

-102 532

2 282 944

-2 832 726

49 983

-26 099

-12 010 462

15 726 642

2 565 853

24 332 118

-10 169 398

-8 244 603

0

-600 000

199 093

35 897

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel

0

-483

Laekunud finantsinvesteeringute müügist

0

51

Laekunud dividendid

0

5 299

1 377 219

30 523

4 551

39 154

-8 588 535

-8 734 162

-46 341

-27 314

0

-17 519

-46 341

-44 833

RAHAVOOD KOKKU

-6 069 023

15 553 123

Raha ja raha lähendid aasta alguses

47 212 489

31 659 366

Raha ja pangakontode muutus

-6 069 023

15 553 123

Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus

41 143 466

47 212 489

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta tegevustulem Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Rahavood põhitegevusest kokku

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Antud laenud Tagasi makstud laenud

Laekunud intressid ja muu finantstulu Laekunud põhivarade müügist Rahavood investeerimistegevusest kokku

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi maksed Makstud intressid Rahavood finantseerimistegevusest kokku

86

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste perioodide tulem

Aruandeaasta tulem

Kokku

118 152 841

4 746 263

122 899 104

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

0

0

-7 875

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0

0

1 207 927

Saldo seisuga 31.12.2021

Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2021

124 099 156

2021. a tulemi edasikandmine

4 746 263

-4 746 263

0

2022. a aruandeaasta tulem

0

2 501 878

2 501 878

122 899 104

2 501 878

125 400 982

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

0

0

-7 875

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0

0

1 180 647

Saldo seisuga 31.12.2022

Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2022

2022. a tulemi edasikandmine

126 573 754

2 501 878

-2 501 878

0

0

2 474 183

2 474 183

125 400 982

2 474 183

127 875 165

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus

0

0

-7 875

Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil

0

0

1 332 799

2023. a aruandeaasta tulem Saldo seisuga 31.12.2023

Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2023

129 200 089

87

KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia

Telephone Fax Internet

+372 6 268 700 +372 6 268 777 www.kpmg.ee

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tallinna Tehnikaülikooli nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Tallinna Tehnikaülikooli ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2023, konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab lehekülgedel 63 kuni 87 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult

88

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

•

• • •

• •

teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 Tallinn, 28. märts 2024

2

89

2023. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJASTAMINE Tallinna Tehnikaülikooli juhtkond on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31.12.2023 lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja ülikooli nõukogule esitamiseks heaks kiitnud 28. märtsil 2024.

Rektor TIIT LAND /allkirjastatud digitaalselt/

Finantsjuht MADIS MARGUS /allkirjastatud digitaalselt/

Pearaamatupidaja AVE TAMM /allkirjastatud digitaalselt/

90