Tallinna Keskkonnaameti aastaraamat 2015

Tallinna Keskkonnaamet

Aastaraamat 2015 ISSN 2382-8366

Tallinn Environment Department Yearbook 2015

HEA LUGEJA! DEAR READER! KESKKONNAHARIDUSLIKUD TEGEVUSED TALLINNAS JA TÖÖGRUPI TÖÖ ESMASED TULEMUSED ENVIRONMENTAL EDUCATION ACTIVITIES IN TALLINN AND THE INITIAL OUTCOMES OF THE WORK OF THE WORKING GROUP HEAKORRAKUU KAMPAANIA JA KESKKONNA­TEADLIKKUSE SUURENDAMINE THE MAINTENANCE MONTH CAMPAIGN AND INCREASING ENVIRONMENTAL AWARENESS KESKKONNASÕBRALIKU LIIKUMISE KUU JA LINNAKODANIKE TEAVITUS ENVIRONMENTALLY FRIENDLY MOBILITY MONTH AND INFORMING THE CITIZENS TALLINNA ETTEVALMISTUSED TEEL EUROOPA ROHELISEKS PEALINNAKS JA TAOTLUSE ESITAMINE TALLINN’S PREPARATIONS FOR BECOMING A EUROPEAN GREEN CAPITAL AND SUBMISSION OF THE APPLICATION EUROOPA KESKKONNAJUHTIMISE JA AUDITEERIMISE SKEEMI (EMAS) JUURUTAMINE INTRODUCTION OF THE EUROPEAN ECO-MANAGEMENT AND AUDIT SCHEME (EMAS) TALLINNA VEEKAITSE OLUKORD JA ARENGUD SITUATION AND DEVELOPMENTS IN WATER CONSERVATION OF TALLINN RANNIKUMERE NING PINNA- JA PÕHJAVEE KAITSE EESMÄRGID AASTATEKS 2015-2018 OBJECTIVES FOR PROTECTING COASTAL SEA AND SURFACE AND GROUNDWATER FOR THE YEARS 2015–2018 TALLINNA SADEMEVEE STRATEEGIA THE STORM WATER STRATEGY OF TALLINN EUROOPA LIIDU RAHA KAASAMINE VEEKOGUDE ÖKOSEISUNDI PARENDAMISEL (PROJEKT CITYWATER) INVOLVING EU FUNDS IN IMPROVING THE ECOLOGICAL CONDITION OF BODIES OF WATER (PROJECT CITYWATER) TALLINNA SUPELRANDADE TUNNUSTAMINE ÖKOMÄRGISEGA „SINILIPP“ ACKNOWLEDGING OF THE BATHING BEACHES OF TALLINN WITH ECO-LABEL BLUE FLAG ROHEALADE HOOLDAMINE, TEENUSED MAINTAINING THE GREEN AREAS, SERVICES TALLINN KUULUTATI EUROOPA PUUPEALINNAKS TALLINN WAS DECLARED THE EUROPEAN CITY OF TREES LINNAKODANIKE KAASAMINE ELUKESK­KONNA ROHELISUSE SUURENDAMISEL INVOLVING THE RESIDENTS IN MAKING THE LIVING ENVIRONMENT GREENER TALLINNA BOTAANIKAAIA VISIOONIAASTA VISION YEAR OF TALLINN BOTANIC GARDEN LOODUSKAITSE, KAITSTAVAD ROHEALAD JA TEAVITUSTÖÖ NATURE CONSERVATION, GREEN AREAS UNDER PROTECTION, AND AWARENESS-RAISING ACTIVITIES LOODUSTURISMI EDENDAMINE PROMOTING NATURE TOURISM ÕHUKAITSEST, MÜRA VÄHENDAMISEST TALLINNAS AIR PROTECTION AND DECREASING NOISE IN TALLINN JÄÄTMEHOOLDUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA ARENGUD REORGANISING AND DEVELOPMENTS OF WASTE MANAGEMENT JÄÄTMEKESKUSE TEISE AASTARINGI TULEMUSED JA ELANIKKONNA TEAVITAMINE THE RESULTS OF THE SECOND YEAR OF TALLINN WASTE CENTRE AND INFORMING THE POPULATION PRÜGIHUNDI KAMPAANIA KESKKONNA­TEADLIKKUSE SUURENDAMISEL; LÄÄNEMERI PLASTJÄÄTMETEST PUHTAMAKS WASTE WOLF CAMPAIGN IN INCREASING ENVIRONMENTAL AWARENESS; PREVENTING BALTIC SEA LITTERING LEMMIKLOOMAD LINNAS JA TEAVITUSTÖÖ PETS IN THE CITY AND INFORMATION CAMPAIGNS AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD TALLINNAS 2015; TALLINNA KALMISTUD PUBLIC PLAYGROUNDS IN TALLINN 2015; TALLINN CEMETERIES 20-20-20 EESMÄRKI SAAVUTAMAS ON THE ROAD TO 20-20-20 GOALS TALLINNA KESKKONNAAMETI VÄLISSUHTLUS FOREIGN COMMUNICATION OF TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJAD EMPLOYEES OF TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT

2 4 5 14 15 18 19 20 21 26 27 28 29 32 33 34 35 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 50 51 54 55 56 57 58 59 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 80 81 82

HEA LUGEJA

DEAR READER,

Meil on rõõm tõdeda, et Tallinna Keskkonnaameti aastaraamat, millega saate järjekordselt tutvuda, on juba kuues. Oleme igal aastal artiklites keskendunud keskkonnateemadele. Sel aastal on põhiteemaks keskkonnateadlikkuse suurendamine Tallinna elanike hulgas. Iga tallinlane on kodulinnas keskkonnasõbraliku elukeskkonna kujundaja.

Teavitustöö eesmärgiks on kujundada linnakodanike teadlikkust erinevatel keskkonnateemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu ning seeläbi toetada tallinlasi keskkonnasõbralikumate otsuste tegemisel.

We are glad to note that the yearbook of the Tallinn Environment Department you are about to read is already the sixth one in a row. We have been focusing on environmental issues in the articles throughout the years. This year, the main topic is increasing the environmental awareness among the citizens of Tallinn. Each and every person living in Tallinn is responsible for creating an environmentally friendly living environment in their city. The aim of the awareness-raising activities is to shape the awareness of the citizens on various environmental issues affecting their everyday life, and thus support the people of Tallinn in making more environmentally friendly decisions.

2015. aastal valmistusime Euroopa rohelise pealinna (ERP) tiitli taotluse esitamiseks ja ERP tiitli saavutamiseks aastaks 2018. Taotluses andsime 200 leheküljel informastiooni iga indikaatori kohta, milles kirjeldasime linna keskkonnaseisundit ning viimase 5-10 aasta jooksul linnakeskkonna parandamiseks ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi.

Märkimisväärne sündmus oli Tallinnale Euroopa puu-pealinna tiitli omistamine ja see väärtustas meid kui rohelist linna Euroopas. Tallinnast sai üheksas linn, mis saab aastaks Euroopa Puuhoolduse Nõukogu tunnustuse. Et olla ise eeskujuks, tegime kõik, et rakendada Tallinna Keskkonnametis keskkonnajuhtimissüsteem ja 7. oktoobri 2015. a seisuga registreeris Keskkonnaagentuur ameti EMASi organisatsioonina. Eestis oleme kaheksas EMAS-i organisatsioon.

2015. aastal pidasime jätkuvalt oluliseks Soome lahe kaitsealast tegevust. Tallinna kahele supelrannale, Piritale ja Pikakarile omistati teistkordselt rahvusvaheline ökomärgis Sinilipp, tunnustamaks neid kui puhta veega keskkonnasõbralikke randu. Rahvusvahelise Keskkonnahariduse fondi (FEE) žürii kõrge hinnangu pälvis Tallinna supelrandades läbiviidud keskkonnahariduslik tegevus. Soome lahe mõlemal pool kaldal nii Tallinnas kui Helsingis viidi aprillis üheaegselt läbi Heakorrakuu talgud ja suvel toimusid laste ja õpetajate ühised rahvusvahelised looduslaagrid.

Tavapäraselt tutvustab aastaraamat Tallinna linnaõhu, vee- ja looduskaitse, jäätmehoolduse, laste- ja koerte mänguväljakute, keskkonnainvesteeringute ja -planeeringute ning keskkonnahariduse alaseid tegevusi: heakorrakuu, keskkonnasõbraliku liikumise kuu, autovaba päev, energiapäev, prügihunt ja teised kampaaniaid ning rahvusvahelisest koostööst sündinud uued saavutused ja töötulemused. Anname ülevaate Tallinna Jäätmekeskuse teisest tööaastast ja meie haldusalas olevate Tallinna Botaanikaaia, Kalmistute ja Energiaagentuuri tegemistest.

Tallinna Keskkonnaamet tahab olla hea ja avatud koostööpartner sidusametitele ja linnakodanikele, loomaks keskkonnasõbralikku elukeskkonda. See peaks tagama Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitli omistamise 2018. aastal.

Austusega Relo Ligi Juhataja

2

In 2015, we made preparations for the submission of the application for becoming the European Green Capital (EGC) and for the achievement of the EGC title by 2018. In this application, we provided 200 pages of information on each indicator describing the environmental condition of the city and the activities carried out in the last 5–10 years for the improvement of the city environment, together with the results achieved.

One of the outstanding events for Tallinn was to be awarded the title of European City of Trees, valuing us as a green European city. Tallinn became the ninth city to receive this annual acknowledgement by the European Arboricultural Council. In order to be a role model, we gave our all to implement an environmental management system at the Tallinn Environment Department and as at 7 October 2015, the Environment Agency registered the Department as an EMAS organization. We are the eighth EMAS organization in Estonia.

In 2015, one of our continued priorities was the protection of the Gulf of Finland.

For the second time, two beaches of Tallinn, Pirita and Pikakari, were awarded the international eco-label Blue Flag to acknowledge them as environmentally friendly beaches with clean water. The Foundation for Environmental Education (FEE) gave a high mark for the environmental education activity carried out in the beaches of Tallinn. On both sides of the Gulf of Finland, both in Tallinn and Helsinki, simultaneous cleaning campaigns were carried out during the Spring Maintenance month in April, and joint international nature camps of children and teachers were held in the summer.

As usual, the yearbook introduces the activities in Tallinn in the fields of city air, water and environmental protection, waste management, children and dog playgrounds, environmental investments and plans, and environmental education: the Spring Maintenance month, the Environmentally Friendly Mobility Month, the Car-free Day, the Energy Day, the Waste Wolf, and other campaigns and new achievements and outcomes grown out of international cooperation. We will provide an overview of the second work year of the Tallinn Waste Centre and the activities of the Botanic Garden, cemeteries, and the Energy Agency that are all within our scope.

Tallinn Environment Department aims to be a good and open cooperation partner to its related agencies and city residents in order to establish an environmentally friendly living environment. This should ensure Tallinn the title of the European Green Capital in 2018.

Respectfully yours, Relo Ligi Head of Department

3

Keskkonnahariduslikud tegevused Tallinnas ja töögrupi töö esmased tulemused

Environmental education activities in Tallinn and the initial outcomes of the work of the working group

2015. aasta väärtustas jätkuvalt keskkonnahariduslikke ja –teavituslikke tegevusi Soome lahe kaldal.

Taanis resideeruv rahvusvaheline organisatsioon Foudation for Environmental Education (FEE) omistas juba teistkordselt Tallinna kahele supelrannale Piritale ja Pikakarile rahvusvahelise ökomärgise Sinilipp.

Soome lahe aasta jooksul kogutud kogemused ajendasid meid Soome lahe tegemistes jätkama ka 2015. aastal. Koostöös Soome Keskkonnainstituudiga (SYKE) toimus suvel noortelaager, kus olid noored, kes tunnevad huvi Läänemere teema vastu ja soovivad anda oma panuse merekeskkonna parenemisse.

Laagris osalesid noored vanuses 14-25 aastat. Looduslaager toimus 13.-18. juulil Soomes, maalilisel Aspholmi saarel Hanko linna lähedal. Kavas oli puhkus (sh kanuusõit) ja matkamine saarel, suhtlemine oma eakaaslastega Helsingist ja Peterburist, õppeprogramm Läänemere elustikust ja taimestikust nii vees kui rannal ning loodusuurimise keskuse külastamine. Laagriliste ees esinesid tuntud mereuurijad.

Tallinna Linnavalitsuse 4.veebruari 2015. aasta istungi protokolli nr 5 päevakorrapunktiga nr 25 ning lähtudes Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Haridusameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ning nende hallatavate asutuste Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Tallinna Nõmme Noortemaja ja Tallinna Lehola lasteaia ettepanekutest moodustati Tallinna Keskkonnameti käskkirjaga 09.03.2015 nr 1-1/16 Tallinna keskkeskkonnahariduse töögrupp. Töögrupp on pidanud 6 töökoosolekut erinevates keskkonnahariduskeskustes Nõmme loodusmajas (26. juunil), Loomaaias (4. septembril), Botaanikaaias (6.oktoobril), Lehola Keskkonnahariduse keskuses (19. mail) tutvumaks igakord kohapeal tehtava loodusja keskkonnaharidusliku tööga. Kaks koosolekut oli ka ametites, Keskkonnametis märtsis ja Haridusametis novembris. Igal töökoosolekul vaagiti positiivseid töötulemusi ja analüüsiti vajakajäämisi ning kitsaskohti.

Koostöös saadi ülevaade 2015. aastal tehtust ja 2016. aastaks kavandatust koos eelarvega. Tahaks loota, et tänu töögrupi tegevusele on Tallinnas tehtav keskkonnahariduslik tegevus nüüd paremini koordineeritud ja suunatud erinevatele siht- ja eagruppidele. Keskused vahetavad oma häid ideid ja töökogemusi, välditakse ürituste dubleerimist. Tallinna Haridusamet taotles Keskkonnainvesteeringute Keskusest 2015/2016 õppeaastaks vahendeid keskkonnahariduslike programmide läbiviimiseks erinevates looduskeskustes, taotlus rahuldati ning projektis osaleb 44 kooli.

Juba viiendat korda korraldas Tallinna Keskkonnaamet, Haridusamet ja MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus Hared Tallinna koolijuhtidele keskkonnahariduskonverentsi. Seekord keskenduti rohelise kooli põhimõtetele. Konverentsil „Keskkonnasõbralik kool V. Roheline kool“ tutvustati nii meie lõunanaabrite kui põhjanaabrite ökokoolide toimimist ja kogemusi Lätis ja Soomes, vaagiti energiasäästliku ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi üle ja arutleti teemal mis on „ roheline kool“ ehk ökokool tänapäeval ning milline võiks olla koolide roll „Läänemere väljakutses“. Töötubades oli arutluse all rohelise kontori põhimõtete rakendamise võimalused koolis, loomade energia säästmise temaatika, keskkonnahariduslike projektide taotlemine Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja tutvuti õppekava toetavate programmidega Tallinna Loomaaia uues Keskkonnahariduskeskuses. 26. veebruaril toimuvast konverentsist võttis osa sadakond haridusasutuse juhti Tallinnast, samuti keskkonnahariduskeskuste töötajad.

Märkimisväärne on, et taastati Tallinna Keskkonnasõbraliku haridusasutuse konkurss.

Keskkonnasõbralikkus on üks sellistest väärtustest, mis peaks olema tähtis igale kodanikule ja ka haridusasutuse töötajatele ja õppuritele. Keskkonna jätkusuutlikkuse heaks tehtav töö on tulemuslik, kui see on pidev, lähtub ümbritsevast igapäevasest keskkonnast ning peab silmas tulevikku. Oluline on õpetada maast-madalast keskkonnateadlikke valikuid tegema. Selleks, et aidata haridusasutusi

In 2015, we continued to value environmental educational and informational activities on the shores of the Gulf of Finland. For the second time, an international Danish organization Foundation for Environmental Education (FEE) has awarded two beaches of Tallinn – Pirita and Pikakari, an international eco-label Blue Flag.

The experiences gained over the year on the Gulf of Finland motivated us to continue with the activities on the Gulf also in 2015. In cooperation with the Finnish Environment Institute (SYKE) a youth camp was held in the summer, accommodating the young people interested in the Baltic Sea and wanting to contribute to the improvement of the sea environment. The participants were of the age of 14–25. The Nature Camp took place in Finland at the picturesque island of Aspholm near the city of Hanko at 13–18 July. The program included recreation (including trips with a canoe) and hiking on the island, communicating with other young people from Helsinki and St. Petersburg, a study program on the biota and flora of the Baltic Sea both in the water and on the shore, and a visit to a nature study centre. Well-known marine scientists gave presentations to the campers.

By the item No. 25 of the agenda of the Tallinn City Government meeting on 4 February 2015, and based on the suggestions of Tallinn City Property Department, the Education Department, the Culture and Heritage Department, and the institutions under their jurisdiction – Tallinn Botanical Gardens, Tallinn Zoo, Nõmme Youth House, and Tallinn Lehola Nursery School, an environmental education working group was formed by 09/03/2015 order No. 1-1/16 of Tallinn Environment Department. The working group has had 6 meetings in various environmental education centres at Nõmme nature house (26 June), at the Zoo (4 September), at the Botanical Garden (6 October), at Lehola Environmental Education Centre (19 May) to familiarize themselves with the nature and environmental education work carried out at these locations. Two meetings have also been held at the Departments – at the Environmental Department in March and at the Education Department in November.

In all of these meetings, the positive work results were discussed and shortcomings and difficulties analysed. In cooperation, an overview was compiled of both the achievements of 2015 and the plans for 2016 together with the budget. We hope that thanks to the work of the working group, the environmental activity in Tallinn is now better coordinated and directed to different target and age groups. The centres exchange their good ideas and working experience and try to avoid organizing similar events. The Education Department of Tallinn applied for funds from the Environmental Investment Centre for the school year 2015/2016 for carrying out environmentally educational programs in different nature centres. The application was accepted and the project involves 44 schools.

For the fifth time in a row, Tallinn Environmental Department, the Education Department and non-profit organization Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED organized an environmental education conference for the heads of Tallinn schools. This time, it focused on the principle of green schools. The conference “Keskkonnasõbralik kool V. Roheline kool” introduced the functioning of eco schools at both our southern and northern neighbours and experiences in Latvia and Finland, discussed the energy-saving and environmentally friendly thinking and talked about the definition of a “green school” or eco school and the potential role of schools in the “Challenge of the Baltic Sea”. Workshops were held to discuss the possibilities of implementing the green office principles in schools, talk on the topic of animal energy saving, applying for environmentally educational projects from the Environmental Investment Centre, and had a look at the programs supporting the curriculum at the new Environmental Education Centre of Tallinn Zoo. Approximately hundred heads of educational institutions from Tallinn took part in the conference held on 26 February, as well as employees of environmental education centres.

Restoration of the Tallinn Environmentally Friendly educational institution competition is also worth noting. Environmental friendliness is one of the values that should be important for every citizen, as well as employees of educational institutions, and pupils. The work done to ensure the sustainability of the environment is productive if it is consistent, takes into account the everyday environment, and keeps its eyes on the future. It is important to teach the importance of making environmentally friendly decisions from the young age. In order to help the educational institutions with making more environmentally conscious choices, two guiding and teaching

Looduslaager Aegnal. The nature camp on the island of Aegna.

4

5

keskkonnateadlikumaid valikuid teha, korraldati ka kaks suunavat-õpetavat seminari 1. ja 23. aprillil.

Sel aastal osales konkursil 15 haridusasutust - 2 kooli, 12 lasteaaeda ja üks lastesõim. Taotlust hindas žürii, mille koosseisu kuulusid Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Haridusameti ja Tallinnas tegutsevate keskkonnahariduslike organisatsioonide esindajad. Tänati ja tunnustati kõiki 15 osalejat tänukirja ja meenetekotiga. Võitjaid temaatilise RollUpiga ja rahalise preemiaga 500 eurot, mida soovitatakse kasutada keskkonnasõbralike tegevuste või asutuse keskkonnaalase haldamise parendamiseks. 2015. aastal osalesid: Tallinna Kadaka Lasteaed, Tallinna Kadaka Põhikool, Tallinna Lasteaed Kiikhobu, Tallinna Lasteaed Kikas, Kolde lasteaaed, Tallinna Kristiine Lasteaaed, Tallinna Lille Lasteaed, Tallinna Lauliku Lasteaed, Merivälja Kool, Tallinna Padriku Lasteaaed, Tallinna Lastesõim Mõmmik, Lasteaed Päikene, Tallinna Sikupilli Lasteaed, Tallinna Tihase Lasteaed. Võitjaks tunnistati Tallinna Kadaka Põhikool, Merivälja Kool, Tallinna Kadaka lasteaed, Lasteaed Päikene, Tallinna Lille Lasteaed ja Tallinna Lastesõim Mõmmik.

Edukalt ja palju aastaid on tähistanud Vabaõhumuuseumis looduskaitse kuud Tallinna Linnuklubi.

Looduskaitsekuu 2015. aasta võistlus Tallinna üldhariduskoolidele toimus 15. mail. Osales 170 õpilast 16-st Tallinna koolist 34 5-liikmelises võistkonnas. Auhinnalistele kohtadele tulnud gümnaasiumi ja põhikooli võistkonna õpilasi premeeriti raamatutega Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Linnuklubi poolt ning meenetega Harju-Rapla-Järva regiooni Keskkonnaameti poolt. Kõiki auhinnalistele esikohtadele tulnud võistkondade õpilasi kutsuti ühepäevasele preemiareisile Eesti linnurikastesse paikadesse. Preemiareisi teenisid välja: Prantsuse Lütseumist 3 võistkonda, Muusikakeskkoolist 1 võistkond, Inglise Kolledzist 1 võistkond, Rahumäe Põhikoolist 1 võistkond, Saksa Gümnaasiumist 1 võistkond, 21.koolist 2 võistkonda ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist 3 võistkonda.

Talvisel Männipargi lumelinna Ida kalendri uusaasta lumeskuptruuride võistlusel osales 4 Tallinna kooli: Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna Arte Gümnaassium ja Tallinna Tehnikagümnaasium. Kevadel toimus teistkordselt Maapäevale pühendatud esimeste klasside õpilaste puude istutamine kooliõuele, seekord Rahumäe Põhikoolis. Samuti renoveeriti Löwenruh pargis loodusõpperada ja paigaldati uued infotahvlid.

Tallinnas on rohkesti looduskauneid paiku, eriilmelisi parke, mida avastada või taasavastada. Rohealad on head õuesõppe ja puhkuse paigad nii lasteaedadele, koolidele kui linna üldsusele. Keskkonnasõbraliku liikumise kuul septembris korraldati Tallinna linna elanikele 18.-19. septembril keskkonnahariduslik liikumisüritus „Roheline ring Vanalinnas“, mis tutvustas linnakodanikele viie Tallinna pargi looduse vaatamisväärtusi. 23.septembril tutvustati Kopli loodusvaatamisväärsusi ja parke.

Mittetulundustegevuse keskkonnatoetustega rahastati Tallinna Looduskaitse Seltsi laste ja eakate tegevusi, MTÜ Loodusringi linnulauluhommikuid koolidele, Nõmme loodusmaja elavnurga toimetamisi ja loomade toitmist ning Eesti Looduskaitse Seltsi Soome lahe aastale kavandatud tegevusi.

Rahaliselt toetati ka MTÜ Eesti Arboristide Ühingu korraldatud juunikuise Euroopa Puuhoolduse Nõukogu (EAC-European Arboricultural Council) 2015 a. üldkoosoleku läbiviimist Tallinnas. Üldkoosolekust võttis osa ca 45 Euroopa puuhoolduse eestvedajat 21 riigist. Toetust said ka MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskuse Hared maist oktoobrini läbi viidud kolm õppepäeva Tallinna looduskaitsest ligi kolmekümnele põhikooli- ja lasteaiaõpetajale. Igas moodulis toimus kaks tundi ühisõppena, neli tundi kahes rühmas kahe juhendajaga.

Koolituse kolm moodulit tutvustasid 18. mail Kesklinna parke ja loodusobjekte, 9. juunil Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Tallinna Botaanikaaeda koos õpperadadega ning 1. oktoobril Nõmme – Mustamäe maastikukaitseala ja lähikonna vaatamisväärseid loodusobjekte. Õpetajakoolitus sai õpetajatelt kiitva hinnangu ja kindla jätkusoovi.

Aegna loodusmaja on töötanud juba 7 edukat aastat. Suured külastajate numbrid Aegna loodusmajas - kuni 3525 külastajat, olid 2011 - 2013 aastatel. 2014. aastal registreeriti juba teadlikult tallamisõrnade Lumelinnak Männipargis. Snow city in Männipark.

Snupsi lasteaias Rukkirääk. Snupsi in Nursery School Rukkilill.

6

seminars were held on the 1st and the 23rd of April. This year, 15 educational institutions participated in the competition – 2 schools, 12 kindergartens, and one nursery. The application was assessed by a jury consisting of the representatives of Tallinn Environmental Department, Tallinn Educational Department, and the environmental education organizations operating in Tallinn. All 15 participants were thanked and acknowledged with a thank-you letter and a bag of tokens. The winners received a thematic rollup and a monetary reward of 500 euros that is recommended to be used for environmentally friendly activities or improvement of the environmental management of the organization. The participants in 2015 were: Tallinn Kadaka Nursery School, Tallinn Kadaka Basic School, Tallinn Nursery School Kiikhobu, Tallinn Nursery School Kikas, Kolde Nursery School, Tallinn Kristiine Nursery School, Tallinn Lille Nursery School, Tallinn Lauliku Nursery School, Merivälja School, Tallinn Padriku Nursery School, Tallinn Creche Mõmmik, Nursery School Päikene, Tallinn Sikupilli Nursery School, Tallinn Tihase Nursery School. The winner was Tallinn Kadaka Basic School, Merivälja School, Tallinn Kadaka Nursery School, Nursery School Päikene, Tallinn Lille Nursery School and Tallinn Creche Mõmmik.

For many years and with great success, Tallinn Bird Club has celebrated natural protection month at the Open Air Museum. The natural protection month competition 2015 for the general education schools of Tallinn was held on 15 May. 170 pupils from 16 schools of Tallinn in 34 5-member teams took part in the competition.

The gymnasium and middle school pupils of the winning teams were awarded with books by Tallinn Environment Department and Tallinn Bird Club, and tokens by the Environment Department of Harju-Rapla-Järva region. All pupils of the winning teams were also invited to a one-day award trip to Estonian popular bird sites. The award trip winners were: 3 teams from the Lycée Français, 1 team from the Music High School, 1 team from the English College, 1 team from Rahumäe Middle School, 1 team from German Gymnasium, 2 teams from the Tallinn School No. 21 and 3 teams from the Gustav Adolf Gymnasium.

4 Tallinn schools took part in Männipark snow city’s snow sculpture competition in the winter to celebrate the arrival of the Eastern calendar New Year: Tallinn Art Gymnasium, Tallinn Mustamäe Real Gymnasium, Tallinn Arte Gymnasium and Tallinn Technical Gymnasium. In spring, tree planting at schoolyard dedicated to the Earth Day was organized for first form pupils, this time at Rahumäe Middle School. A nature study trail was renovated at Löwenruh park and new information boards were installed.

Tallinn is full of naturally beautiful areas and diverse parks to discover or re-discover. Green areas make perfect spots for outside learning both for the kindergartens, schools, and the citizens. At the month of green movement in September, an environmentally educational sports event “Green Circle in the Old Town” was organized for the citizens of Tallinn on 18–19 September, introducing the natural sights of five parks in Tallinn. On 23 September, the natural sights and parks of Kopli were introduced.

Environmental support from non-profit activities were used to fund the activities of children and seniors in the Tallinn Society for Nature Conservation, bird song mornings for schools by NPO Nature Group, activities of the wildlife corner and feeding animals at Nõmme Nature House, and activities of the Estonian Society for Nature Conservation which are planned for the Gulf of Finland Year. Monetary support was also given to NPO Estonian Society of Arborists for organizing a general 2015 meeting of the European Arboricultural Council (EAC) in Tallinn. The general meeting was attended by approximately 45 leading figures of European tree conservation from 21 countries. Support was also given to NPO Koolitus- ja Nõustamiskeskus Hared for carrying out three training days on nature conservation in Tallinn for almost 30 middle- and nursery school teachers from May to October. In each module, two classes were held together and four classes took place in two groups with two instructors. The three modules of the training introduced the downtown parks and natural sites on 18 May, the landscape protection area of Pirita river valley and Tallinn Botanic Garden together with its study trails on June 9, and Nõmme – Mustamäe landscape protection area and the natural sights in the area on October 1. The training was praised by the teachers who expressed their firm interest in continuing with the trainings.

Aegna nature house has already been in operation for 7 successful years. Aegna nature house could enjoy large number of visitors – up to 3,525, in the period of 2011–2013. In 2014, only 3,000 visitors were knowingly registered to preserve the fragile vegetation, and in 2015, the number was 2,244. It has become a tradition that from May to June, the nature house hosts outside classes of nursery schools and schools, in July and August, the

Maa päev Rahumäe põhikoolis. The Earth Day at Rahumäe Middle School.

Keskkonnaharidus Rocca al Mare koolis. Nature education at Rocca al Mare School.

7

taimekoosluste säästmiseks 3000 külastajat ja 2015 aastal oli 2244 külastajat. Tavapäraseks on kujunenud, et mais - juunis on loodusmajas lasteaedade ja koolide õuesõppetunnid, juulis-augustis põhiliselt looduslaagrid ja septembris taas koolide õuesõppepäevad. Tallinna süvahuviga õpilaste looduslaagris 11.-14. juunini oli kuus suurt teemat ja ühistegevused. Suuri teemasid läbisid lapsed kolmes vanuseühmas ja õppekäigud kestsid umbes 1,5 tundi. Tänavused suured teemad olid loomad, taimedseened, linnud, putukad, modelleerimine ja nahad-sõrad-sarved-suled. Ühistegevustena oli putukate ööpüük, varahommikune linnulaul ja meediaprojekt. Laagris oli osalejaid 36. See laager on hea näide koostööst Transpordiametiga, kus sidusamet korraldas õpilaste ja õpetajate tasuta üleveo laevaga Vesta.

Samuti õnnestus hästi järjekordne rahvusvaheline Eesti –Soome looduslaager, seekord õpetajatele 3.- 6. augustil. Jätkuvalt külastasid Aegna loodusmaja erivajadustega lapsed Nõmme Sotsiaalkeskusest ja Pirita noored. Sel aastal pidasid oma suveseminari Aegnal ka matemaatikaõpetajad. Loodusmaja võimaldab kõikidele huvilistele osalemist suvelaagrites, õppepäevadel, seminaridel, töönõupidamistel ja lõpuüritustel (lasteaiad, koolilõpud) jne. Loodusmaja põhitegevuseks on õppekava toetava loodusõppe kümne erineva loodusprogrammi läbiviimine alates lasteaia ja lõpetades gümnaasiumi tasemega. Tallinna Keskkonnaamet üllitas ka kolmkeelse kõvakaanelise kinkeraamatu „Teejuht Aegna loodusesse“. Selle trükise järgi on suur nõudlus ja seda on meeldiv tõdeda.

17.- 18. juulil pakkus Tallinna Keskkonnaamet linlastele Tallinna Merepäevade raames tasuta ekskursiooni tutvumaks Aegna saare looduse vaatamisväärtustega. Tallinlaste huvi oli üllatavalt suur.

Soome lahe äärse kahe pealinna õpetajad olid oma uurimusliku ja õuesõppe kogemusi vahetamas 3. 6. augustini toimunud looduslaagris Aegna ja Harakka saarel. Soome õpetajad uurisid Aegna saare risti-põiki läbi. Lisaks Aegna loodusega tutvumisele käidi Tallinna parkides matemaatika ja kunstiõpetuse õppimist uudistamas ja külastati Tallinna loomaaeda. Eesti ja Soome õpetajate ühisprojekt jätkus Soomes Harakka saarel ja Korkeasaarel. Õpetajate koostöö kahelpool Läänemerd oli nii edukas, et sooviti seda ka järgnevatel aastatel jätkata.

Traditsioonilisena jätkusid õuesõppe raames Tallinna üldhariduskoolide linnulauluhommikud.

Aprillis-mais said linnutarkust kokku 9 kooli 22 klassi 400 õpilast. Kokku on Tallinna linnulauluhommikutel 9 aasta jooksul osalenud 39 kooli 228 klassi 5099 õpilast. Linnulauluhommikuid juhendas harrastusornitoloog Peep Veedla.

Loodusharidustöö Tallinna Botaanikaaias kulges 2015. aastal tavapäraselt edukalt. Üldharidus­ koolidele korraldati TBAs alates aastast 2006 tänaseni 547 õppepäeva 12911 õpilasele 646 klassist ja 72 koolist. 2015. aastal külastas TBAd üle 64 000 inimese, giidid on juhtinud 184 ekskursiooni. Ekskursioonid on toimunud peamiselt eesti keeles, kuid ka vene, inglise ja soome keeles. Üle tuhande külastaja on kasutanud audiogiidi, mille tegemist on rahastanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Audiogiidi on võimalik kasutada eesti, vene, inglise ja soome keeles nii kasvuhoonetes kui väliskollektsioonides, alates 2015. aasta suvest ka looduse-õpperajal. Looduse-õpperajal, mis asub Pirita jõeoru maastikukaitsealal ja on üle 6 km pikk, on KIKi rahalisel toel püstitatud 22 teabetahvlit, neist pooled asuvad TBA territooriumil.

TBA külastajate hulgas on endiselt populaarsed näitused ja teemapäevad, mida 2015.a. külastas 20 382 inimest, keskmiselt 416 külastajat päevas. Traditsiooniliselt olid kõige populaarsemad roosipäevad (kesk­ mine külastajate arv päevas 1130) ja orhideenäitus (921). Populaarsed olid ka säntpooliate ja teetaimede näitus, elulõngade ja püsilillede näitus, söödavate ja ravivate õite, aga ka kodumaiste viinamarjade, viljade ja seemnete, käbide ja puitude ning taimede kui maailmarändurite näitused.

2015. aastal on TBAs jätkunud ka nn looduskooli tegevus. Selle raames viidi üldhariduskoolidele läbi 47 õppekava toetavat õppepäeva - kokku „koolitati“ nende raames 1099 õpilast 66 klassist ja 23 koolist järgmistel teemadel: „Sissejuhatus taimede paljunemisse ja levimisse“, „Maailma loodusvööndid ja Kooliõpetajate looduslaager Aegnal ja Harakka saarel.

The nature camp for the teachers on the islands of Aegna and Harakka.

8

main attention is on nature camps, and in September it is time for the outside study classes again. for student enthusiasts from Tallinn held from 11 June to 14 June included six larger topics and joint activities. The larger topics were tackled by pupils in three age groups and the study trips lasted for approximately 1.5 hours. The major topics this year included animals, plants-mushrooms, birds, insects, modelling, and hides-hooves-horns-feathers.

The joint activities included catching insects at night, listening to the birdsong at early morning, and participating in a media project. There were 36 participants in the camp. The camp was a great example of cooperation with the Transport Department that organized free crossing for pupils and teachers with the boat Vesta. Another success was an international Estonian–Finnish nature camp on August 2–6 that was organized for teachers this time.

Aegna nature house continued to be popular among children with special needs from Nõmme Social Centre and Pirita. This year, also the math teachers had their summer seminar on Aegna. The nature house enables everyone interested to participate in summer camps, training days, seminars, work meetings, graduations (nursery schools, schools) and other events. The main activity of the nature house is carrying out ten different nature programs that support the curricula starting from the nursery school and ending with the gymnasium level. Tallinn Environment Department also published a trilingual hard-cover gift book “Aegna Island Nature Guide”. We are pleased to say the publication is in a very high demand.

On 17–18 July, the Environment Department offered a free tour for the people of Tallinn as a part of the Maritime Days for getting to know the natural sights of Aegna Island. The interest was surprisingly high.

The teachers of the two capitals on each side of the Gulf of Finland shared their research and outside learning experiences in a nature camp held on August 3–6 on the islands of Aegna and Harakka. The Finnish teachers studied every corner of Aegna island. In addition to enjoying the nature of Aegna, they also had a look at how math and art is being taught at the parks of Tallinn, and visited the zoo. The joint project of Estonian and Finnish teachers continued in Finland at the islands of Harakka and Korkeasaar. The cooperation of teachers on both sides of the Baltic Sea was such a success they wish to continue the tradition in the upcoming years.

Birdsong mornings of Tallinn general education schools continued as a tradition in the scope of outdoor studies. In April and May, a total of 400 pupils from 22 forms in 9 schools learned about birds. A total of 228 forms and 5,099 pupils from 39 schools have taken part in Tallinn birdsong mornings. The mornings were instructed by hobby ornithologist Peep Veedla.

Nature education work at Tallinn Botanical Garden was successful as usual in 2015. From 2006 to today, 547 study days have been organized at the Botanical Garden for 12,911 pupils from 646 forms and 72 schools. In 2015, the Botanical Gardens was visited by more than 64,000 people and the tour guides have led 184 excursions. The tours were held mostly in Estonian, but also in Russian, English, and Finnish. More than thousand visitors have used the audio guide funded by the Environmental Investment Centre (KIK). The audio guide can be used in Estonian, Russian, English, and Finnish both in the greenhouses and the outside collections, and from the summer of 2015, also on the nature study trail. The trail that is located at the landscape protection area of Pirita river valley and is over 6 km long has 22 information boards that were placed at the support of the KIK, half of them being located at the territory of the Botanical Gardens.

Exhibitions and theme days continue to be popular among the visitors of the Botanical Gardens – in 2015, there were 20,382 visits which makes an average of 416 visitors per day. As always, the most popular days were the ones dedicated to roses (the average daily number of visitors was 1130) and the orchids (921). The most popular exhibitions included the ones on saintpaulias and tea plants, clematises and perennial flowers, edible and healing flowers, but also on domestic grapes, fruits and seeds, cones and timbers, and plants as world travellers.

In 2015, also the nature school activities have been continuing at the Botanical Garden. In the course of that, 47 training days that support the curriculum were carried out for general educational schools – in total, 1,099 pupils from 66 forms and 23 schools were educated on the following topics: “Introduction to Reproduction and Distribution of Plants”, “Terrestrial Ecosystems and Climatic Zones”, “Houseplants and Spices”, “Trees, Bushes, Shrubs and Grasses”, “Water and Soil”, “Reproduction of Plants”, “Fruits of Plants and their Distribution”, “Soil”, “Photosynthesis and Breathing”, “Nature and Creativity”, “Weather and Climate”.

Keskkonnaharidus Tallinna Botaanikaaias.

Nature education work at Tallinn Botanical Garden.

9

kliimavöötmed“, „Toataimed ja tarbetaimed“, „Puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed“, „Vesi ja muld“, „Taimede paljunemine“, „Taimede viljad ja nende levimine“, „Muld“, „Fotosüntees ja hingamine“, „Loodus ja loovus“, „Ilm ja kliima“.

TBA huviringis „Looduslaps“ toimusid 2015. aasta tegevused samuti mitmel erineval teemal: „Maailm ja rahvustaimed”, „Käbid ja käbikuningad“, „Kevadekuulutajad taimed + linnustik“, „Külv ja kraklee“, „Pikeerimine“, „Eesti looduslikud orhideed“, „Mürgised viljad ja söödavad viljad“. Huviringi liikmed käisid taimestikku uurimas nii Aegna saarel kui Männiku karjääris. Kokku toimus 2015. aastal 10 ringitundi.

2015.aastal lõppes ka KIKi 2-aastane projekt, mille tulemusena on TBA herbaariumis digiteeritud suur osa herbaarkogust. Koostöös TÜ Loodusmuuseumiga on herbaareksemplaride fotod lisatud loodusteaduslikku andmebaasi e-elurikkus (http://elurikkus.ut.ee/). Projekti käigus tehtud fotosid kasutatakse ka TBA loodusharidustöös.

Loodusharidustööst Tallinna loomaaias Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse esimene tööaasta on näidanud, et nii huviringide arv kui ka koolidele läbiviidud õppeprogrammide hulk on oluliselt kasvanud. Looduskooli 15 erinimelises ringis, mis on nii eesti- kui venekeelsed, kokku 26 ringi, õpib 300 last eelkooliealistest kuni keskkooli lõpuni välja, vt http://tallinnzoo.ee/loodusharidus/huviringid/. Õpilaste jaoks olid kooliaasta lõpul läbiviidud õppepäevad Pärnumaale ja Kõrvemaale ning nädalane Pivarootsi õppelaager heaks kokkuvõtteks aasta jooksul omandatust. Väliseminarid ja laagrid on õppevorm, mida jätkuvalt oma töös rakendame, sest see võimaldab lastele praktilist ja emotsionaalset õpet ning eelkõige loodushuvi ja uudishimu kasvu.

Kooliprogrammid on välja töötatud kõikidele kooliastmetele nii eesti kui vene keeles ja õpetajate arvates on hea õpilased loodusesse tuua ja nende teadmisi koolivälistes tingimustes täiendada. Loomaaia võimalused – üks liigirikkaim loomkond Põhjamaades ja põnev laialehine Veskimetsa metsakooslus – annavad lõputult teemasid loodushariduse vallas nii õppuritele, lastele, peredele, turistidele kui seiklushimulistele noortele.

Loomaaia poolt juhendatud kooliprogrammide kõrval http://tallinnzoo.ee/wp-content/uploads/2014/09/ Aktiivõppe-programmide-kirjeldused1.pdf on õpetajal endal ka võimalus loomaaias tundi läbi viia ja abivahendiks zookooli õppelehed välja trükkida http://tallinnzoo.ee/loodusharidus/zookool/.

Loomaaia spetsialistid on alustanud õpilaste uurimusliku õppe juhendamisega, mistõttu osavõtt projektist „Loodusharidusliku loovtöö kursused loomaaias“ (http://tallinnzoo.ee/loomaaiast/projektid/lololo/) on põhikooli vanema astme õpilaste jaoks hea võimalus loomaias praktilisi uurimistöid teha.

Uus, sügisel alustatud ja täiskasvanute hulgas suurt huvi äratanud programm on loomaaia giidikursus nii eesti kui ka vene keeles. Täiskasvanute suur huvi loodusõppe vastu oli meilegi üllatuseks ja plaanime samalaadsete ettevõtmiste valikut laiendada.

Loomaaia külastajaskond on suurenenud eelmiste aastatega võrreldes ja seda kindlasti tänu keskkonnahariduskeskuse tööle, kus korraldatakse loodushariduslikke seminare, filmiõhtuid, teemapäevi või loenguid eesmärgiga tekitada looduse vastu huvi ja luua häid emotsioone. Ka endisest Õismäepoolsest suveväravast on kujunemas loomaaia peasissekäik koos looduskooli, laste loomaaia, kohviku, seminariruumide ja asutuse juhtkonnaga. Suur fuajee on mahutanud aasta jooksul nii fotonäitusi kui skulptuure ja eriti hea meel on ühe väljapaistvaima animalisti Vitali Novikovi ülevaatenäituse üle.

Nende jaoks, kes järjepidevat õpet ei soovi, on jätkuvalt populaarsed hilisõhtused või temaatilised ekskursioonid. Kokku on loomaaias toimunud üle 330 ekskursiooni ja loengu. Lastevanemate poolt on hinnatud ka loodusharidusliku sisuga eesti- ja venekeelsed laste sünnipäevad, mida sel aastal on kokku tellitud üle 150 korra. Samas auditooriumi filmiõhtud, mis sügisel koostöös Matsalu Loodusfilmide Festivali võistlusprogrammiga läbi viidi ja kus näidati kõrgtasemel sisukaid loodusfilme, ei olnud rahvarohked – uus paik ja uued võimalused vajavad endiselt sisseharjutamist. Teisalt nädalalõpu teemapäevad, nagu Tallinna loomaaia looduskooli huviring.Nature education at the Zoo of Tallinn.

10

In 2014, activities also took place in TBG hobby group “Nature’s Child” on the following topics: “World and National Plants”, “Cones and Squirrels”, “First Plants of Spring + Birds”, “Sowing and Crackleware”, “Picketing”, “Estonian Natural Orchids”, “Poisonous and Edible Fruits”. The members of the hobby group went out to study the flora both on Aegna Island and at Männiku quarry. In total, 10 hobby group lessons took place in 2015.

2015 also marked the end of a 2-year project of EIC for digitizing most of the herbarium collection at the herbarium of the Botanic Garden. In cooperation with the University of Tartu Natural History Museum, the photos of the herbarium specimens have been added to nature-oriented database e-elurikkus (http://elurikkus.ut.ee/). The photos taken during the project will also be used in the nature education work of the Botanical Garden.

Nature education at the Zoo of Tallinn The first working year of the environmental education centre of Tallinn Zoo has shown a significant increase in the number of both the hobby groups and the study programs carried out for schools. There are 300 children from the pre-school age until the end of high school learning in the 15 different clubs of the nature school that are both for Estonian and for Russian-speaking people, making a total of 26 clubs; see http://tallinnzoo.ee/loodusharidus/ huviringid/. For pupils, study days to Pärnu County and Kõrvemaa at the end of the school year and a week-long Pivarootsi study camp were a good summary of what was learnt throughout the year. Outdoor seminars and camps are a study form we continue to use in our work because it enables practical and emotional learning for the children and, first and foremost, promotes the growth of interest in nature and curiosity.

The school programs have been developed for all stages of school both in Estonian and in Russian, and the teachers welcome the idea of bringing the children to nature and complementing their knowledge in conditions outside the classroom. The possibilities of the Zoo – one of the most diverse animal collections in the Northern countries and the exciting broad-leaved Veskimetsa forest – offers endless topics in the field of nature education for learners, children, families, tourists, and adventurous youth. In addition to the school programs led by the Zoo http://tallinnzoo.ee/wp-content/uploads/2014/09/Aktiivõppe-programmide-kirjeldused1.pdf, the teachers themselves also have an opportunity to teach their class at the Zoo and to print out the zoo-school teaching sheets as an additional material http://tallinnzoo.ee/loodusharidus/zookool/.

The specialists at Zoo have started with instructing the pupils’ research study, which is why participation in the project “Course on nature educational creative work at Tallinn Zoo” (http://tallinnzoo.ee/loomaaiast/projektid/ lololo/) is a good opportunity for pupils at the higher forms of middle school to carry out practical research.

There is also a new program – Zoo’s guide course in Estonian and in Russian that has sparked a lot of interest among adults. The vivid interest of adults in nature education was a surprise for us and we plan to expand the variety of such events.

The number of visitors to the zoo has increased compared to the previous years, and it can largely be attributed to the work of the Environmental Education Centre that organizes educational seminars, movie nights, theme days or lectures with an aim to spark interest in nature and create positive emotions. Also the former summer gate at the side of Õismäe is starting to become a main entrance to the Zoo with nature school, children’s zoo, cafeteria, seminar rooms, and the management of the institution. The large lobby has accommodated both photo exhibitions and sculptures over the year and we are especially glad for an exhibition of one of the most outstanding animalist Vitali Novikov.

For those who do not wish to participate in continuous studies, there are the popular late-night or topical tours.

In total, there has been more than 330 tours and lectures at the zoo. Parents also have high regard for Estonian and Russian-speaking nature educational children’s birthdays that have been requested for more than 150 times this year. At the same time, movie nights that were organized in the autumn in cooperation with the competition program of Matsalu Nature Film Festival, showing high-quality meaningful nature films, had quite a low number of visitors – the new location and opportunities need time for settling in. On the other hand, weekend theme days like the mornings of introducing rhinos or snow leopards are popular among families, just like pumpkin party related to feeding the animals, and the Christmas time in Zoo. To constantly introduce the feeding habits of the animals to the visitors and monitor the behaviour of the animals, a spectacular feeding of seals, water birds and some of the inhabitants of the tropical house was started on certain times of the day (http://tallinnzoo.ee/kulastajale/loomade-sootmisajad/).

Tallinna loomaaia looduskooli huviring. Nature education at the Zoo of Tallinn.

11

ninasarvikut või lumeleopardi tutvustavad hommikud, on perede seas hinnatud, nagu ka loomade toitmisega seotud kõrvitsapidu või loomaaialoomade jõuluaeg.

Et külastajatele pidevalt loomade toitumisharjumusi tutvustada ja loomade käitumist jälgida, algatati hüljeste, veelindude ja mõnede troopikamaja elanike vaatemänguline toitmine kindlatel kellaaegadel (http://tallinnzoo.ee/kulastajale/loomade-sootmisajad/).

Heameel on tõdeda, et loomaaia keskkonnahariduskeskus on oma mitmekesiste võimalustega ja spetsialistide poolt juhendatud tegevustega kujunemas kogu Tallinnas ja vabariigis kohaks, kus teadmised meid ümbritsevast looduskeskkonnast jõuavad suuremal või vähemal määral iga loomaaia külastajani, keda 2015. aastal oli rekordarv – loomaaeda külastas 370 000 inimest.

Loomaaia info, sündmused, programmid jm on leitav kodulehelt www.loomaaed.ee .

Lehola Keskkonnahariduse keskuse 2015. aasta õppeaasta jooksul toimus tavapärane õppematerjalide, sh teemakastide (14), plakatite, lauamängude, käpiknukkude, pehmete loomade, raamatute ja kostüümide laenutus. Lisaks korraldas Lehola Keskkonnahariduskeskus 29. aprillil õuesõppepäeva Roosna – Allikul Hobukooli Pargis, juhendajateks Sven Aluste, Hele Aluste ja Mairi Enok.

Kokku osales õppepäeval enam kui 50 Tallinna õpetajat nii koolidest kui ka lasteaedadest.

Fotod:https://www.dropbox.com/sh/5757cimxrv9nyzm/AABE3oO08hYXOyi9arzbmaR3a?dl=0 9. novembril ja 1. detsembril. toimus Lehola Keskkonnahariduskeskuse poolt korraldatav sügisene keskkonnahariduslik õppepäev Dzingli hotellis Tallinna lasteaednikele. Koolitus koosnes kahest moodulist ning mõlemal korral osalesid samad õpetajad. Kokku 50 õpetajat.

Lisaks on eelarvest kulunud raha uute õppematerjalide ostmiseks: lauamängud, raamatud, kostüümid.

Kulumaterjalide asendamine teemakastides, katki või kaotsi läinud asjade asendamine.

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajas jätkus 2015. aastal tavapärane loodusharidustegevus: tegutsesid huvikooli Tallinna Nõmme Noortemaja loodusringid ja koolidele ning lasteaedadele viidi läbi suures hulgas Riiklikku Õppekava toetavaid loodusharidusprogramme. Lisaks nimetatud tegevustele on loodusmaja rahvas jõudumööda kõigile huvitatuile nõu ja abi jaganud.

Aasta alguses käis huvikooli Nõmme Noortemaja loodusringides ligi poolteist-sada nelja kuni 17-aastast last - see hulk oli väiksele majale liig. Sügisel alustas üle saja lapse ringides osalemisega ja nüüd mahuti paremini ära. Loodusmaja keldriruumid said aasta lõpuks kohendatud: seal saab järgmisest aastast põletada savi ja kasvatada taimi. Need tegevused, mille tulemuste ootamine ja tulemustega leppimine vajab kannatlikkust, on tänapäevastele kiirusest sõltuvatele lastele eriti vajalikud. Vahendid tegevuste elluviimiseks saadi Eesti Noorsootöö Keskuse projektist „Varaait“ Nõmme loodusmaja „õuesõppeklassid“ on Pääsküla raba, Mustamäe nõlv ja Männiku järvede ümbrus. Tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusele viidi neil radadel aktiivõppetunde läbi paarile tuhandele Tallinna koolinoorele ja lasteaialapsele. Kõigile nimetatud loodusradadele pääseb ligi linna ühistranspordiga.

Peale õuetundide viidi aktiivõppetunde läbi ka loodusmajas, kus teemaks enamasti loomariigi mitmekesisus ja õppimist aitasid elavdada elavnurga asukad.

MTÜ Nõmme Loodusmaja projektitegevus oli aktiivne: lisaks erinevatele SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektidele osaleti välisprojektides. NORDPLUS Network raames omandasid retkejuhid teadmisi seminaridel Lätis ja Rootsis. Loodusmaja õpilased ja vilistlased osalesid ka Erasmuse noorsoovahetusprojektide keskkonnateemalistel kogunemistel nii Inglismaal kui Küprosel.

Nõmme loodusmaja elavnurgas on ajutise pelgupaiga leidnud mitmed kodu kaotanud lemmikloomad, sel teemal sai koostööd tehtud politsei ja Eesti Loomakaitse Seltsiga. Loomade eest hoolitsemisel oli toeks projektipõhiselt Tallinna Keskkonnaamet, lisaks ka mõned annetajad. Iganädalastes infotundides anti huvilistele linnakodanikele väikeloomade pidamise kohta nõu ja tänu loodusmaja tegevusele säästeti teadmatusest tulenevatest kannatustest nii inimesi kui loomi.

12

We are glad to say that the environmental education center of the Zoo with its diverse possibilities and specialistled activities is becoming a place in Tallinn and the entire country where knowledge of the natural environment surrounding us is reaching every visitor of the Zoo in smaller or larger extent, and the visitor number was breaking an all-time record in 2015 – 370,000 people.

The information, events, programs etc. of the zoo can be found at www.loomaaed.ee.

The academic year 2015 at Lehola Environmental Education Centre was filled with the ordinary renting out of study materials, including theme boxes (14), posters, board games, glove puppets, stuffed toys, books, and costumes. In addition, Environmental Education Centre organized an outdoor learning day at Hobukooli part at Roosna-Alliku on April 29 under the instruction of Sven Aluste, Hele Aluste and Mairi Enok. In total, more than 50 teachers of Tallinn from both schools and nursery schools participated in the study day.

The photos: https://www.dropbox.com/sh/5757cimxrv9nyzm/AABE3oO08hYXOyi9arzbmaR3a?dl=0. On November 9 and December 1, an environmentally educational study day was organized by Lehola Environmental Education Centre for Tallinn nursery school teachers at hotel Dzingel. The training consisted of two modules and on both times, the same teachers participated. There were 50 teachers in total.

In addition, the budget has been spent on buying new study materials: board games, books, costumes.

Consumables were replaced at the theme boxes, as well as the items that had been broken or lost.

The normal nature educational activity continued at the Nõmme Youth House’s nature house in 2015 – the nature clubs of the hobby school Nõmme Youth House were active and a large number of nature educational programs were carried out for schools and nursery schools, supporting the national curriculum. In addition to the activities above, the people at the nature house have given advice and help to everyone who have needed it.

At the beginning of the year, a total of approximately one hundred and fifty children of the age of 4 to 17 attended the nature clubs at Nõmme Youth House – this number was too much for a small house. In the autumn, over one hundred children started attending the clubs and now they were easier to accommodate. The rooms at the basement of the nature house received a makeover at the end of the year – starting from the new year, it can be used for burning clay and growing plants. The activities like these, needing time and patience waiting for the results and settling with the outcomes, are especially necessary for the modern children who depend on speed.

The means for carrying out the activities were provided by the project “Treasury” of the Estonian Youth Work Centre.

The “outdoor study classes” of Nõmme Nature House are Pääsküla bog, Mustamäe slope and the area around the Männiku lakes. In these places, active outdoor studies were conducted for a few thousand children of Tallinn with the support of the Environmental Investment Centre. All of these nature trails can be accessed by the public transport of the city. In addition to the outdoor classes, active learning lessons were also carried out at the nature house where the main topic was the diversity of the animal kingdom and the process was made more fun by the inhabitants of the wildlife section.

The project activity of NPO Nõmme Nature House was high – in addition to several projects funded by the Environmental Investment Centre, there were also foreign projects. Hike leaders obtained knowledge under the NORDPLUS Network at seminars held in Latvia and Sweden. The pupils and alumnae of the nature house also participated in environment-oriented meetings of Erasmus youth exchange projects both in England and in Cyprus.

Many pets who have lost their homes have found a temporary sanctuary in the wildlife section of Nõmme Nature House. Cooperation was upheld with the police and the Estonian Society for the Protection of Animals on this matter. Taking care of the animals at the nature house was supported under a project by Tallinn Environment Department and some sponsors. People of Tallinn were advised on keeping small pets at information hours held every week and thanks to the activities of the nature house, both people and animals were saved of suffering due to lack of knowledge.

13

Heakorrakuu kampaania ja keskkonna­ teadlikkuse suurendamine

The Maintenance Month campaign and increasing environmental awareness

Tallinnas korraldatakse igakevadist heakorrakuud 2002. aastast. Tallinna Keskkonnaamet koordineerib Heakorrakuu kampaaniat 2005. aastast. Heakorrakuu eesmärk on 1) koristada linn talvisest prahist koostöös eri ametite, linnaosa valitsustega, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega; 2) kaasata linlasi oma koduümbruse heakorrastamisse ning 3) arendada linlaste keskkonnateadlikkust linnaosa valitsustes toimuvate infotundide kaudu, infovoldikute jms abil.

Heakorrakuu kampaania raames aprilli keskpaigast kuni mai keskpaigani viiakse linnaosades läbi erinevaid tegevusi nagu tänavalt puistematerjalide kogumist ning puude ja lillede istutamist. Jäätmekäitluse aspektist on olulised tegevused isetekkeliste prügilate likvideerimine, ohtlike jäätmete kogumisringid ning teede ja haljasalade korrastamine. Heakorrakuu kampaaniates teevad linnaga koostööd erinevad jäätmekäitlusettevõtted ning linna lepingupartnerid, samuti kaasatakse heakorratöödele linnaosa elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre jt.

Heakorrakuud puudutavaid tegevusi ja teemasid kajastatakse kogu kampaania vältel erinevates eestija venekeelsetes meediakanalites, sealhulgas vabaduse väljaku ekraanil, linnaosalehtedes, heakorrakuu kodulehel www.tallinn.ee/heakorrakuu ning heakorra infovoldikus „Heakorra ABC”.

2015. aasta Heakorrakuu kampaaniat korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna Transpordiametiga ja linnaosade valitsustega. Heakorrakuu kampaania toimus Tallinnas 15. aprillist 15. maini 2015. Heakorrakuu tunnuslause oli „Lööme linna läikima!”. Heakorrakuul korrastati haljasalasid, likvideeriti ebaseaduslikke prügimägesid, korrastati mänguväljakuid ja korraldati üritusi linnaelanike jäätmealase teadlikkuse suurendamiseks. Heakorrakuul toimus linnas kokku ligi 120 talgut, millel osales kokku ligi 4000 vabatahtlikku. Koristustöödele kaasati linnaosade elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt.

Heakorrakuu avatalgud toimusid Stroomi rannaalal Põhja-Tallinnas, millest võttis osa ca 500 vabatahtlikku, kes kogusid pargi- ja aiajäätmeid 85 m3 ehk ca 15 tonni ning põõsaste ümbert koguti ja rannaalale viidi tagasi 120 tonni liiva. Heakorrakuu avatalgud toimusid koostöös Helsingi linnaga, kes korraldas talgud samal ajal Vanhankaupunginkoskis ja Kuninkaankartanonsaaril, kus osales ca 150 inimest. Tallinna ja Helsingi vahel loodi Skype vahendusel videosild, kus mõlema linna esindajad tervitasid talgulisi ja kuulutasid talgud avatuks. Talgud Tallinnas ja Helsingis viidi läbi Läänemere initsiatiivi toetuseks. Avatalgutel teavitati inimesi jäätmete liigiti kogumisest ning selle olulisusest. Kohal olid organisatsioonid nagu MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend ja MTÜ Eesti Pakendiringlus.

Heakorrakuul käivitati pilootprojekt, kuhu olid kaasatud kolm kooli erinevatest linnaosadest. Igast koolist osales üks klass, kes viidi jäätmejaama, et näidata õpilastele, kuidas ja miks peab jäätmeid liigiti koguma.

Pärast jäätmejaama külastust korraldas iga klass Euroopa koristuspäeval talgud, kus põhirõhk oli jäätmete liigiti kogumisel. Kokku osales projektis 64 õpilast 6.-8. klassist. Pilootprojekt oli edukas ning järgmisel heakorrakuul on eesmärk kaasata igast linnaosast vähemalt üks kool. Projekt viidi läbi koostöös linnaosade valitsuste ning MTÜ-ga Keskkonnateenused.

Tallinna Keskkonnaamet koostas linnaelanikele eesti‑, vene‑ ja inglisekeelse infovoldiku „Heakorra ABC” , kuhu on koondatud teave linna heakorra kohta. Voldikust saab teada, kuidas heakorrastada koduümbrust, on antud näpunäiteid linna haljasalade, mänguväljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linna rajatiste

An annual Maintenance Month has been held each spring in Tallinn since 2002. The Environment Department is coordinating the Maintenance Month campaign since 2005. The objectives of the Maintenance Month are: 1) cleaning the city from winter garbage in cooperation with various authorities, district governments, unemployed people and people employed in social jobs; 2) involving residents in maintaining the surroundings of their home; and 3) developing the environmental awareness of residents through info hours at the district governments, information booklets, etc.

During the Maintenance Month campaign from mid-April to mid-May, various activities are carried out in city districts, such as gathering grit from streets and planting trees and flowers. For waste management, important activities are removing self-generated landfills, collection groups for hazardous waste, and cleaning up roads and green areas. Various waste treatment companies and cooperation partners cooperate with the city in Maintenance Month campaigns, and clean-up works also involve residents of city districts, non-profit associations, apartment associations, pupils, youth organizations pensioners, etc.

Activities and topics concerning the Maintenance Month are published in various media channels in Estonian and Russian throughout the campaign, including on the monitor at Vabaduse square, in district newspapers, on the Maintenance Month website www.tallinn.ee/heakorrakuu and in the maintenance booklet “The ABC of Public Facilities and Maintenance”.

The Maintenance Month 2015 campaign was organized by Tallinn Environment Department in cooperation with the Municipal Engineering Services Department, the Transport Department, and district governments. The Maintenance month campaign took place in Tallinn from 15 April to 15 May 2015. Its slogan was “Let’s make the city shine!” During the Maintenance Month, green areas were cleaned, illegal landfills were removed, playgrounds were tidied and events were organized to increase waste-related awareness of residents. A total of 120 cleaning campaigns took place at the city during the Maintenance Month with almost 4,000 volunteer participants. People of districts, non-profit organizations apartment associations, pupils, youth organizations pensioners, undertakings, etc. were involved in the cleaning works.

In Maintenance Month the beach clean-up event took place at Stroomi beach area in Northern Tallinn with approximately 500 volunteers who gathered park and garden waste in the total amount of 85 m3 or about 15 tons, and 120 tons of sand was collected from around the bushes and taken back to the beach area. The beach clean-up event was held in cooperation with the city of Helsinki that organized a cleaning campaign simultaneously with us at Vanhankaupunginkoski and Kuninkaankartanonsaari with approximately 150 participants. A video bridge was created by Skype between Tallinn and Helsinki, giving the opportunity for the representatives of both cities to greet the participants and declare the cleaning campaigns open. The cleaning campaigns in Tallinn and Helsinki were organized to support the Baltic Sea initiative. At the beach clean-up event, people were informed of gathering waste by its type and the importance of such conduct. Organizations like NPO Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend, and NPO Estonian PackCycling were also present.

A pilot project was launched at the Maintenance Month, involving three schools from different districts. One class participated from each school and was taken to a civic amenity site to demonstrate the pupils how and why should the waste be collected separately by types. After a visit to the civic amenity site, each class organized a cleaning campaign at the European Clean-Up Day with the main emphasis on gathering the waste by types. In total, 64 pupils participated from forms 6–8. The pilot project was a success and our goal for the next Maintenance Month is to involve at least one school from each district. The project was carried out in cooperation with district governments and the NPO Keskkonnateenused.

Tallinn Environment Department compiled an information booklet “The ABC of Public Facilities and Maintenance” in Estonian, English and Russian for city residents, consolidating information on public facilities of the city. The

Heakorrakuu avatalgud Stroomi rannas.

The opening of the Maintenance Month at Stroomi beach.

14

Kooliõpilased jäätmejaamas.

The pupils at civic amenity site.

15

kasutamisvõimaluste ning hooldamise kohta jms. Muu hulgas leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui on küsimusi linna heakorra kohta. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel istutati linnaosade peenardele kokku 325 põõsast, 35 roosi, 330 jugapuud, 11 pihlakat, 3 amuuri toomingat, 3 serbia kuuske, 31 iluõunapuud ja 64 ilukirsipuud. Lisaks istutati peenardele 23 809 kevadlille.

Heakorrakuu jooksul ajavahemikus 15. aprillist 15. maini 2015 anti üle 753,34 tonni jäätmeid.

Jäätmekogused linnaosade kaupa olid järgmised:

booklet gives information on how to maintain the surroundings of a home, tips on using and maintaining green areas of the city, playgrounds, dog parks, cemeteries and other city facilities, etc. There is also information on where to turn in the case of any questions about the order of public facilities. Tallinn Environment Department placed an order for 325 bushes to be planted in flower beds at city districts, and 35 rose bushes, 330 yew trees, 11 rowantrees, 3 Manchurian cherries, 3 Serbian spruces, 31 decorative apple trees and 64 decorative cherries.

In addition, 23,809 spring flowers were planted in flower beds.

753.34 tons of waste was delivered during the Maintenance Month from 15 April to 15 May. The amounts of waste per city district were as follows:

Haabersti

69,66 tonni

Kesklinn

125,06 tonni

Haabersti

69.66 tons

Kristiine

77,4 tonni

Kesklinn

125.06 tons

Lasnamäe

102,78 tonni

Kristiine

77.4 tons

Mustamäe

78,9 tonni

Lasnamäe

102.78 tons

Nõmme

48,54 tonni

Mustamäe

78.9 tons

Pirita

106 tonni

Nõmme

48.54 tons

Põhja-Tallinn

145 tonni

Pirita

106 tons

Northern Tallinn

145 tons

Ragn-Sells AS ja Tallinna Keskkonnaameti andmetel koguti heakorrakuu ajal ohtlikke jäätmeid Tallinnas järgmiselt: Patareid ja akud

703 kg

Luminestsentslambid

286 kg

Ravimid

643 kg

Värvid ja liimid

5640 kg

Lahustid

65 kg

Õli ja rasv

1040 kg

Reostunud pakendid

2620 kg

Elavhõbe

42 g

Õlifilter ja kalts

80 kg

Elektri- ja elektroonika jäätmed

7570 kg

Kemikaalid

130 kg

Kokku

18,77 tonni

Heakorrakuu veebileht: www.tallinn.ee/heakorrakuu

16

According to Ragn-Sells AS and Tallinn Environment Department, hazardous waste was collected in Tallinn during the Maintenance Month as follows:

Batteries and accumulators

703 kg

Fluorescent tubes

286 kg

Medications

643 kg

Paints and glues

5640 kg

Solvents

65 kg

Oil and grease

1,040 kg

Contaminated packaging

2,620 kg

Mercury

42 g

Oil filters and rags

80 kg

Electric and electronic waste

7,570 kg

Chemicals

130 kg

Total

18.77 tons

Web site of the Maintenance Month: www.tallinn.ee/heakorrakuu

17

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu ja linnakodanike teavitus

Environmentally friendly mobility month and informing the citizens

Keskkonnasõbraliku liikumise kuud korraldati esmakordselt Tallinnas 2012. aastal. Kuu korraldamise idee tekkis seoses autovaba nädala korraldamisega Tallinnas, mis esmakordselt toimus 2005. aastal. Autovaba päev ja nädal on toimunud seoses Euroopa liikuvusnädala raames, mis on igal aastal 16.-22. septembril.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuud korraldas Tallinna Keskkonnaamet 2015. aastal koos teiste ametite ja linnaosavalitsustega 1.-30. septembrini.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevused hõlmavad säästva liikumisviisi kasutamist ning nende kombineerimist, nagu näiteks jalgsi käimine, jooksmine, jalgrattasõit, sportimine, ühissõidukite kasutamine jms. Kuu eesmärk on propageerida keskkonnasäästlike liiklusvahendite kasutamist ning keskkonnasõbralike liikumisviiside eeliseid puhta linnakeskkonna säilitamisel. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati ametlikult 5. septembril Uue-Maailma Tänavafestivalil, mis toimus Uue-Maailma asumis. Tänavafestivalil õpetas Prügihunt lastele, kuidas jäätmeid liigiti koguda ning koos mängiti harivaid mänge.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskotiks on Snupsi- vahva, püsimatu ja uudishimulik tegelane. Snupsi tutvustas septembri kuu jooksul 20 Tallinna lasteaias keskkonnasõbralikku liikumist ja selle eeliseid ning kinkis igale lasteaiale Snupsi nuku, kelle ülesandeks on koos kasvatajaga tutvustada lastele keskkonnasõbralikke liiklusvahendeid ja liikumisviise. Snupsi külastas ka teisi keskkonnasõbraliku liikumise kuu üritusi ja oli abiks rahvusvahelisel autovabal päeval 20. septembril 2015 Põhja-Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuul propageeriti ühistranspordi kasutamist. Tallinna Linnavolikogu otsusega said kõik Tallinna maratonil ja sügisjooksul osalejad rinnanumbri ettenäitamisel 12.–13. septembril 2015 Tallinna ühissõidukites tasuta sõita. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimus koostöös Tallinna Transpordiameti, Pirita Linnaosa Valitsuse ja Viimsi Vallavalitsusega teavituskampaania „Pargi ja Reisi“ süsteemi kuuluvate parklate kasutamise suurendamiseks. Eesmärk oli, et inimesed jätaksid oma autod „Pargi ja reisi“ parklatesse ning kasutaksid tavapärasest rohkem ühissõidukeid.

Kuu tippsündmuseks kujunes 20. septembril toimunud autovaba päev, mis toimus Põhja-Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus. Linlastel oli võimalus osaleda jalgsimatkal „Telliskivi Loomelinnaku minevikust“, rattaretkel „Sada aastat Põhja-Tallinna arhitektuuris“ ning orienteerumisvõistlusel ühistranspordiga, kus sellel aastal finišeerus rekordarv 681 inimest. Mootorsõidukitele suletud Telliskivi tänaval said huvilised teha proovisõitu elektrijalgrataste ning longboard ruladega. Autovabal päeval oli Telliskivi Loomelinnakus avatud kaubatänav, kust oli võimalik osta tervislikke ja ökoloogilisi tooteid. Päev pakkus lastele erinevaid tegevusi töötubades nagu näiteks Metsahariduse OÜ töötoas, kus lapsed said ise oma puu istutada ja meisterdada. Samuti sai vaadata AHHAA teaduskeskuse liiklusteatrit ning tänavaartistide ja trikiratturite esinemisi. Eesti pakendiringluse alal korraldati prügi sorteerimise mänge ning lastealal sai mängida koos keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskott Snupsiga. Autovaba päeva lõpetas meeleolukas Bombillaz kontsert.

Tallinna Keskkonnaamet koostas linnaelanikele eesti- ja venekeelse infovoldiku „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu Tallinnas“. Kuud kajastati kogu kampaania vältel mitmes eesti- ja venekeelses meediakanalis, sealhulgas ka Vabaduse väljaku ekraanil, linnaosade lehtedes, keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel.

Tallinnas hakati Euroopa liikuvusnädalat korraldama 12 aastat tagasi ning rahvusvahelist autovaba päeva on Tallinnas korraldatud juba alates aastast 2000. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu edukus ja positiivne tagasiside eeldab kampaania jätkamist ka järgnevatel aastatel. www.tallinn.ee/liikumiskuu

Environmentally friendly mobility month was first organized in Tallinn in 2012. The idea of organizing an environmentally friendly mobility month came about in relation to organizing a car-free day in Tallinn that was first done in 2005. Car-free day and week has been celebrated as a part of European mobility week that is held on 16– 22 September every year. In 2015, the environmentally friendly mobility month was organized by the Environment Department together with other departments and city district governments from 1st to 30th September.

The activities of the environmentally friendly mobility month involve the use and combination of sustainable means of moving around, like walking, running, cycling, sports, using public transport, etc. The aim of the month is to promote the advantages of environmentally sustainable vehicles and the advantages of environmentally friendly ways of moving around in preserving a clean urban environment. The environmentally friendly mobility month was officially opened on 5th September at the Uus Maailm Street Festival, which took place in the Uus Maailm region. At the street festival, Waste Wolf taught children how to collect waste by different types and played educational games with the children.

The mascot of the environmentally friendly mobility month is Snupsi – a fun, energetic and curious figure. Snupsi introduced environmentally friendly mobility and its advantages in 20 nursery schools of Tallinn throughout September and gave each nursery school a Snupsi doll whose task is teaching children with the help of the teacher about the means and ways of sustainable mobility. Snupsi also visited other events of the environmentally friendly mobility month and helped out at the international car-free day in Northern Tallinn at Telliskivi Creative City on 20 September 2015.

The use of public transport was promoted during environmentally friendly mobility month. With the decision of the Tallinn City Council, all participants at the Tallinn marathon and autumn run were permitted to ride for free in Tallinn public transport vehicles on 12 and 13 September 2015 if they provided the runner’s number. In cooperation with the Tallinn Transport Department, Pirita city government, and Viimsi rural municipality government, a campaign was held to popularize the use of Park and Ride system car parks. The goal was to have people leave their cars at home or at Park and Ride system car parks and use public transport vehicles more than usual.

The highlight of environmentally friendly mobility month was the car free day event in Northern Tallinn at Telliskivi Creative City on 20 September. Residents could take part in the hike “On the history of Telliskivi Creative City”, bicycle tour “Hundred years in the architecture of Northern Tallinn” and in an orienteering game by public transport which gathered a record number of participants this year – 681 people. Everyone interested could have a test ride on electric bikes and longboard skateboards on Telliskivi street that is closed for traffic. A trading street was open at Telliskivi Creative City on car-free day, enabling to purchase healthy and ecological products. The day gave children different opportunities for fun, for example, at the workshop of Metsahariduse OÜ where the children could plant their own tree and build things. They could also enjoy traffic theatre by AHHAA science centre and the performances of street artists and trick bike riders. Garbage sorting games were held at the area of Estonian PackCycling and at the children’s area, the little ones could play with the mascot of the environmentally friendly mobility month Snupsi. The day ended with a high-spirited concert of Bombillaz.

Tallinn Environment Department prepared a leaflet for city residents, in Estonian and Russian, on “Environmentally Friendly Mobility Month in Tallinn”. During the entire campaign, the month was advertised in various Estonianand Russian-language media channels, including the screen at Vabaduse square, in city district newspapers, and on the website of the environmentally friendly mobility month.

European mobility week was first organized in Tallinn 12 years ago, and the international Car Free Day has been celebrated in Tallinn since 2000. The successful carrying out of the environmentally friendly mobility month campaign and positive feedback presume the continuation of the campaign also in the upcoming years. www.tallinn.ee/liikumiskuu

Uue-Maailma Tänavafestival.

The Uus Maailm Street Festival.

18

Autovaba päev Telliskivi Loomelinnakus.

The car free day event at Telliskivi Creative City.

19

Tallinna ettevalmistused teel Euroopa roheliseks pealinnaks ja taotluse esitamine

Tallinn’s preparations for becoming a European Green Capital and submission of the application

Tallinna linn esitas oktoobris 2015 taotluse kandideerimaks 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile.

Eesmärk saavutada Tallinna linnale Euroopa rohelise pealinna tiitel aastaks 2018 on seatud nii Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 kui ka Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013-2018.

Euroopa rohelise pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon. Algatuse üldine eesmärk on parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning eelkõige tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks. Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide ja muude rohe- ja puhkealade rajamine ja laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine, müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine, linnavalitsuse keskkonnajuhtimine, koostöö linnavõimu, elanike, ettevõtjate ja teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada ja parendada elamistingimusi linnas. Rohelise pealinna tiitlile võivad kandideerida erineva suurusega Euroopa linnad, kus elab vähemalt 100 000 elanikku.

Esimesed Euroopa rohelised pealinnad olid Stockholm ja Hamburg vastavalt 2010. ja 2011. aastal.

2012. aastal kandis tiitlit Hispaania linn Vitoria-Gasteiz ja 2013. aastal Nantes Prantsusmaal. 2014. aastal hoidis tiitlit Taani pealinn Kopenhaagen ning 2015. aastal Bristol Inglismaal. 2016. aasta tiitli võitja on Sloveenia pealinn Ljubljana ning 2017. aastal on Euroopa roheline pealinn Saksamaa linn Essen.

2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitli võitja selgub 2016. aasta suve alguses.

Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks järgmise 12 keskkonnavaldkonna ehk indikaatori alusel: kliimamuutused – leevendamine ja kohandumine, kohalik transport, rohealad ja jätkusuutlik maakasutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, välisõhu kvaliteet, mürakeskkonna kvaliteet, jäätmeteke ja käitlemine, veemajandus, reoveekäitlus, ökouuendus ja jätkusuutlik tööhõive, energiatõhusus, integreeritud keskkonnajuhtimine.

Taotluse põhiosa on jaotatud kolme ossa. Iga indikaatori kohta tuleb anda informatsiooni, milles kirjeldatakse linna keskkonnaseisundit, sh kuidas see on muutunud viimase 5-10 aasta jooksul, ning linnakeskkonna parandamiseks ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi. Samuti tuleb anda ülevaade lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest ning meetmetest nende saavutamiseks.

Ettevalmistused taotluse esitamiseks algasid juba vähemalt poolteist aastat varem, kui Tallinna Keskkonnaametis moodustati 2014. aasta alguses taotluse koostamise töögrupp, kuhu kuulusid ameti eri valdkondade spetsialistid, kes vastutasid taotluses vastava valdkonna osa koostamise eest. Enamiku taotluse tekste on koostanud Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid. Kuna taotluse koostamisel tuli esitada väga mitmesugust infot eri valdkondade kohta, oli taotluse koostamisse kaasatud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet (rohealade ja maakasutuse valdkond), Tallinna Transpordiamet (kohaliku transpordi valdkond), Tallinna Kommunaalamet (vee, müra, välisõhu valdkonnad) ja Tallinna Ettevõtlusamet (ökoinnovatsiooni valdkond).

Lisaks küsiti infot kõikidelt teistelt linnaametitelt ja linnaosavalitsustelt. Taotluse koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised keskkonnaameti ja teiste ametite vahel. Moodustati ka Tallinna Linnavalitsuse ajutine komisjon 2018. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideerimise tegevuste koordineerimiseks.

Taotluse esialgsed materjalid valmisid kevadel 2015 ning nende kohta küsiti kõigi linnaasutuste arvamust.

Seejärel esitati taotluse materjalid informatsiooniks ka Tallinna Linnavalitsuse istungile.

In October 2015, Tallinn submitted an application for becoming the European Green Capital of 2018.

Both the “Tallinn environmental protection development plan 2013–2018” and the “Tallinn Environmental Strategy 2030” have set the goal to obtain the title European Green Capital for the year 2018.

The title of the European Green Capital is awarded by the European Commission. The overall objective of the initiative is improving the living environment of European cities and, first and foremost, to acknowledge and reward efforts made by the cities to improve the environment and the quality of life. The title is awarded to the city which has improved the urban environment as a whole through various activities, which include for example the implementation of sustainable transport, establishment and expansion of parks and other green and recreational areas, updating of waste management, adoption of renewable energy sources, application of innovative solutions to decrease noise, environmental management by the city government, cooperation between the authorities of the city, its residents, entrepreneurs and other parties to develop and improve living conditions in the city. The title of European Green Capital can be applied for by European cities of different size with at least 100,000 citizens.

The first European Green Capitals were Stockholm and Hamburg in 2010 and 2011 respectively. In 2012, the title went to the Spanish city of Vitoria-Gasteiz and in 2013, Nantes in France. In 2014, the title belonged to Copenhagen, the capital of Denmark, and in 2015 Bristol in England. The title winner of 2016 is Ljubljana, capital of Slovenia, and the European Green Capital of 2017 will be Essen in Germany.

The winner of the European Green Capital 2018 title will be announced in the beginning of summer 2016.

When applying for the EGC award, the contribution of cities to improving the environment is assessed on the basis of the following 12 environmental fields or indicators: climate change – mitigation and adaptation, local transport, green areas and sustainable land use, nature and biodiversity, ambient air quality, the quality of the acoustic environment, waste production and management, water management, waste water treatment, eco innovation and sustainable employment, energy performance, integrated environmental management.

The main part of the application is divided to three parts. In the application, information must be provided for each indicator, describing the environmental condition of the city and the activities implemented for improving the urban environment in the past 5–10 years, as well as the results achieved. The city must also provide an overview of short- and long-term objectives and the measures for their achievement.

The preparations for submitting the application started at least a year and a half earlier when an application preparation work group was formed in Tallinn Environment Department at the start of 2014, which consists of specialists of various fields in the department responsible for the compilation of the part of application pertaining their field. Most of the texts of the application have been compiled by the specialists at Tallinn Environment Department. As very varied information on various fields needs to be provided during the compilation of the application, the compilation of the application also involved the Urban Planning Department (the field of green areas and land use), the Municipal Engineering Services Department (the fields of water, noise, air), the Transport Department (the field of local transportation) and the City Enterprise Board (the field of eco-innovation).

Information was also requested from other departments and district governments. Several meetings between the Environment Department and other departments took place in the process of compiling the application. A temporary committee was formed at Tallinn City Government for coordination of the activities of applying for the title European Green Capital 2018.

Rocca al Mare rannapromenaad.

The Rocca al Mare coast promenade.

20

Tallinna vanalinn. The Old City of Tallinn.

Harju tänav. Harju street. Ülemiste city. Ülemiste city.

21

Viimane jõupingutus tehti suvel ja sügise alguses, kui Tallinna Keskkonnaametis koostatud tekstid veelkord üle vaadati, et viia need kooskõlla 2018. aasta taotlusvormiga ning ajakohastada andmed. Taotluse tekstide koostamisel on kasutatud ka välise konsultandi abi eelkõige tekstide toimetamisel eesmärgiga, et taotlusest tuleks esile just kõige vajalikum info. Enne taotluse esitamist kiideti taotluse materjalid heaks ka Tallinna Linnavalitsuse istungil.

Kuna taotluses läbivad paljud teemad eri valdkondi, oli neid asjakohane kirjeldada mitme valdkonna all. Näiteks on mitme valdkonna all (transport, välisõhk, müra, kliimamuutused) esile toodud olulise teemana tasuta ühistranspordi rakendamine Tallinnas. Transpordi valdkonnas on samuti ära märgitud mitmed teised meetmed, nt ühistranspordiradade rajamine ja prioriteedisüsteem, „Pargi & Reisi“ süsteem, trammiteede rekonstrueerimine, uute trammide ja busside soetamine ning jalgrattaliikluse võimaluste parandamine. Panustamine ühistranspordi ja kergliikluse arendamisse aitab kaasa ka välisõhu ja mürakeskkonna kvaliteedi parandamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Tallinn on üks kõige puhtama välisõhuga pealinnu Euroopas ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 2014. aastal avaldatud uuringu kohaselt üks 500 puhtaima õhuga linnadest maailmas. Õhukvaliteedi tase Tallinnas on aastatega tunduvalt paranenud ning saastetasemed jäävad pidevalt alla Euroopa Liidu kehtestatud norme. Ka peentolmu PM10 piirväärtuste ületamiste arv on Tallinnas viimase 10 aasta jooksul pidevalt vähenenud. Tallinn on koostanud kaks strateegilist mürakaarti aastatel 2008 ja 2012 ning kaks müra vähendamise tegevuskava aastatel 2009 ja 2013. Ühe Tallinna kõige soodsamas seisus oleva valdkonna, looduse mitmekesisuse, puhul võib välja tuua, et Tallinn on põhjamaisele asukohale vaatamata väga rikkaliku maastiku ja loodusega, kus võib kohata mujal Euroopas haruldaseks muutunud taimi ja loomi. Tallinn on ilmselt üks Euroopa orhideerikkamaid pealinnu, siit on leitud kasvamas 14 liiki looduslikke orhideesid. Kaitstavate alade kogupindala on Tallinnas 2200,8 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast. Natura 2000 alad moodustavad Tallinna pindalast 8,2%. 2013. aastal on kohaliku kaitse alla võetud Pääsküla raba ning koostatud on kaitsekorralduskava. Koostamisel on Tallinna linna biotoopide ehk elupaikade kaart ning Tallinna elurikkuse tegevus- ja seirekava.

Väga oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamise jaoks oli 2014. aastal Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamine, kus nüüd on loodusharidust võimalik anda lisaks seni edukalt tegutsenud Tallinna Botaanikaaia ja Aegna loodusmajadele.

Taotluses on rõhutatud ka seda, et Tallinnas on mitmekesine maastik ja loodus – siin esinevad märgalad, niidud, lamminiidud, loopealsed, rannikukooslused, metsad, järved, jõed ja klint. Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on avalikke rohealasid 90 m2, kokku on taimkattega ala Tallinnas 207 m2 inimese kohta. Eraldi on taotluses arvutatud ja välja toodud rohealade kättesaadavus – linnaelanikest 87,3% on võimalus kasutada avalikku roheala 300 m raadiuses elukohast.

Võrreldes teiste linnadega on Tallinn eelisseisus ka väiksema veetarbimise poolest (122,8 l elaniku kohta aastas). Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustikku antav vesi iga päev kontrollitavate näitajate osas EL direktiivi nõuetele ning puhastatud vee kvaliteet on pidevalt paranenud. Samuti vastab keskkonda juhitav puhastatud reovesi kõikidele nõuetele. Vee valdkonna teemade all on taotluses kirjeldatud Kadrioru pargi ringkanalite rajamist Ülemiste liiklussõlme sademevee eelvooluna, samuti Lepiku kraavi rekonstrueerimist ja kujundamist loodusliku puhastusmehhanismiga vooluveekoguks. Samuti on panustatud veekeskkonna parandamisse. Pirita ja Pikakari supelrandadele on omistatud ökomärgis „Sinilipp“, mis näitab randade vastavust kõikidele kvaliteedinõuetele ja head teenuste kättesaadavust randades, samuti tuleb randades korraldada keskkonnateadlikkust tõstvaid ettevõtmisi.

The initial materials of the application were completed in spring 2015 and an opinion of all city authorities was requested. Then, the materials of the application were submitted as information on a meeting of Tallinn City Government.

The last efforts were made in summer and at the beginning of autumn when the texts prepared at the Environment Department were reviewed once again to harmonize them with the 2018 application form and update the data. A help from an outside consultant has been used in preparing the application mainly on editing the texts to ensure that the most necessary information would be displayed in the application. Before the submission, the materials were approved at a meeting of Tallinn City Government.

Since several topics of the application pertain to various fields, it was appropriate to describe them under several fields. For example, one of the important topics discussed under several fields (transport, ambient air, noise, climate change) is the introduction of free public transport in Tallinn. Several other measures have been noted in the field of Transport, for example, creating public transportation lanes and the priority system, the Park and Ride system, reconstruction of tramway tracks, purchasing new trams and buses, and improving the possibilities for cycle traffic. Promoting the development of public transportation and foot and cycle paths contributes to the improvement of ambient air quality and noise levels and mitigation of the effects of climate change.

Tallinn is one of the cleanest capitals in Europe as to ambient air quality and according to a study published by the World Health Organization (WHO) in 2014, one of the 500 cities with the cleanest air in the world. The air quality has considerably improved in Tallinn over the years and the pollution levels are consistently below the norms established by the European Union. The number of times the limit values of dust fractions PM10 was exceeded has constantly decreased in Tallinn over the last decade. Tallinn has compiled two strategic noise maps in 2008 and 2012 and two noise reduction action plans in 2009 and 2013.

As to one of the best fields of Tallinn, natural diversity, it can be said that regardless of its northern location, Tallinn has very rich landscape and nature that still includes plants and animals that have become rare elsewhere in Europe. Tallinn is probably the most orchid-rich capital in Europe with its 14 natural orchid species. The total area of protected areas in Tallinn is 2,200.8 hectares, making up 13.8% of the surface area of the city. Natura 2000 areas make up 8.2% of the area of Tallinn. In 2013, Pääsküla bog was taken under protection and a protection organization plan was prepared. A map of biotopes of Tallinn is being compiled, as well as biodiversity monitoring plan of Tallinn.

In 2014, a very important contribution to improving environmental education and the opportunities of learning about nature was opening the environmental education centre at Tallinn Zoo, where natural education can now be provided in addition to the successfully operating Botanic Garden and Aegna Nature House.

The application also emphasizes that Tallinn has diverse landscape and nature – it has wetlands, meadows, meadow plains, alvars, shore communities, forests, lakes, rivers, and a limestone bank. Public green areas make up almost 25% of the surface area of Tallinn and there is 90 m2 of public green areas per resident; in total, Tallinn has 207 m2 of plant-covered land per person. The availability of the green areas has been calculated and indicated separately in the calculations – 87.3% of the residents have an opportunity to use a public green area within 300 m from their home.

Compared to other cities, Tallinn also excels by smaller water consumption (122.8 l per person per annum).

According to analyses carried out, the daily indicators of the water directed to pipes are in compliance with the requirements of the EU directive and the quality of treated water has constantly improved. The treated waste water directed to the environment is also in compliance with all the requirements. Under the topic of water, the application describes the building of circular channels at Kadriorg park as a preliminary flow for the Ülemiste traffic junction storm water, reconstruction of the Lepiku trench, and shaping it into a watercourse with a natural cleaning mechanism. Contributions were made to the improvement of the water environment. Pirita and Pikakari bathing beaches were awarded the Blue Flag which indicates the compliance of beaches with all quality requirements and a good availability of services. It also means that events increasing the environmental awareness need to be carried out on the beaches.

Ühistranspordi rada Pirita teel. The public transport lane on Pirita tee.

Pärnu mnt rekonstrueeritud lõik. The reconstructed lane on Pärnu mnt.

Toompark. Toompark.

22

Kadrioru pargi veekanal. Water channel of the Kadriorg Park.

Stroomi-Haabersti promenaad Kopli lahe rannikul.

Stroomi-Haabersti promenade along the shore of Kopli Bay. 23

Jäätmemajanduse valdkonna jaoks on viimastel aastatel olnud oluline Tallinna Jäätmekeskuse loomine ning jäätmejaamade avamine Pärnamäel ja Rahumäel. Lisaks omandas Tallinna linn 100%-liselt AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Tänu olmejäätmete liigiti kogumise süsteemi arendamisele on Tallinnas tekkinud jäätmete prügilasse ladestamine viimastel aastatel oluliselt vähenenud. 2012. aastal ladestati Tallinnas tekkinud olmejäätmetest 29%, 2014. aastaks oli prügilasse ladestamine esialgsetel andmetel langenud alla 10%. 2015. aastaks ületab liigiti kogutud jäätmete hulk segaolmejäätmete hulga. Ringlusse või taaskasutusse läheb üle 2/3 tekkivatest jäätmetest. Tallinna linn on 15 aastat edukalt läbi viinud eelkõige lastele suunatud jäätmeteavituskampaaniat „Prügihunt”. Ökoinnovatsiooni teema all on kirjeldatud Tallinna linna e-teenuseid ja paberivaba asjaajamist. Tallinna linn on pälvinud rahvusvahelist tunnustust innovatsiooni ja e-teenuste arendamise eest. Paljusid linna pakutavaid teenuseid saab taotleda elektroonselt – registrite, veebivormide või e-posti teel. Populaarsete e- ja m-lahendustena võib nimetada järgmisi näiteid: sõiduplaanid ja reisiplaneerija, mobiilne parkimine, planeeringute register, raielubade andmekogu, operatiivinfo andmebaas jne.

Keskkonnajuhtimise valdkonna teemadena on taotluses muuhulgas kirjeldatud keskkonna­ juhtimis­ süsteemide rakendamist ning üldist linna juhtimisstruktuuri, samuti linna korraldatud edukaid kesk­ konna­ alaseid teavituskampaaniaid (nt Heakorrakuu, Keskkonnasõbraliku liikumise kuu, Energiapäev jm). Tallinna Keskkonnaametile on kaheksanda organisatsioonina Eestis antud EMAS sertifikaat. Tallinna Kommu­naalamet oli esimene ametiasutus Eestis, mille juhtimissüsteem vastab alates 2011. aastast kvaliteedi­juhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 nõuetele. Esimesena sai Rohelise kontori sertifikaadi Lasnamäe linnaosa valitsus.

Tallinn liitus 2009. aastal Linnapeade Paktiga, millega kaasnevate kohustuste täitmiseks on kehtestatud „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021“. Üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Energiatarbe vähendamiseks on tõhusaim viis olnud olemasolevate hoonete terviklik rekonstrueerimine. Tallinn algatas 2010. aastal toetusskeemi „Fassaadid korda“, mille eesmärk on aidata korteriühistutel muuta hooned energiasäästlikumaks (fassaadi ja katuse soojustamine, akende ja uste vahetus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi asendamine). Tallinna munitsipaalhoonete rekonstrueerimisse on linn samuti panustanud, energiasäästu eesmärgil on renoveeritud koole ja lasteaedu ning spordihooneid. Energiatõhususe põhimõtteid on arvestatud ka uute asenduskodude, sotsiaalmajutusüksuste ja spordihoonete ehitamisel.

Tallinna linn on pööranud järjest rohkem tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele ja soovib sellesse panustada, mistõttu on Tallinna linn liitunud linnapeade pakti raames tehtud algatusega „Mayors Adapt“, mille eesmärk on kutsuda Euroopa linnasid üles pühenduma kliimamuutustega kohanemisele ja toetada neid vastavate meetmete rakendamisel.

Lisaks on taotluses esitatud kuus hea tava näidet ehk kirjeldatud näidistegevusi, mida linn on raken­danud Euroopa rohelise pealinna valdkondades ja mis näitavad, kuidas linn on parandanud keskkonnalaseid näitajaid.

Tallinn toob taotluses heade näidetena välja järgmised tegevused: e-teenuste ja e-lahenduste kasutamine; tasuta ühistransport ja ühiskaart; ühistranspordi eelisarendamine kesklinnas; edukas jäätme­teavituskampaania „Prügihunt”; korteriühistute toetusmeetmed „Fassaadid korda”, „Hoovid korda”, „Roheline õu”; jäätmete liigiti kogumise tõhustamine Tallinna Jäätmekeskuse abil.

Tallinna esitatud taotlus http://www.tallinn.ee/roheline-pealinn Euroopa rohelise pealinna veebileht http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.html

Laadiv ELMO rent auto. The electric vehicle charging station.

Pirita tee rattatee. The cycle path on Pirita tee.

Lasnamäe linnaosa ökosaun. The ecological sauna in Lasnamäe.

24

In the field of waste management, the most important events in the recent years have been the creation of Tallinn Waste Centre and opening of the Pärnamäe and Rahumäe civic amenity sites. In addition, the city of Tallinn fully obtained the Tallinn Recycling Centre. Thanks to the development of the system of collecting waste by type, the landfilling of waste produced in Tallinn has dropped significantly over the last years. In 2012, 29% of the household waste of Tallinn was landfilled; by 2014, the preliminary data indicates a drop to less than 10%.

By 2015, the amount of waste collected by type exceeds the amount of mixed household waste. More than 2/3 of the waste produced is redirected to recycling or recovering. For 15 years, the city of Tallinn has successfully carried out a waste awareness campaign “Waste Wolf” that is mainly directed to children.

Under the topic of ecological innovation, the authors described the e-services of the city of Tallinn and its paper-free administration. The city of Tallinn has gained international recognition for innovation and the development of e-services. Many services provided by the city can be applied for electronically – via registers, web forms, or e-mail. Some of the popular e- and m-solutions include: vechicle timetables and and journey planner of public transport, mobile parking, registry of building plans, dataset on cutting permits, database on operative information, etc.

Among other things in the field of environmental management, the application describes the implementation of environmental management systems and the overall management structure of the city, as well as the successful environmental awareness campaigns organized by the city (e.g., Maintenance Month, Environmentally friendly mobility month, Energy Day, etc.). Tallinn Environment Department is the eight organization in Estonia that has received an EMAS certificate. Tallinn Municipal Engineering Services Department was the first public authority in Estonia that has a management system that is in compliance with the requirements of the quality management standard ISO 9001 and the environmental management standard ISO 14001 from 2011. The first one to receive the Green Office certificate was the Lasnamäe district government.

In 2009, Tallinn joined the “The Covenant of Mayors” and to fulfil the obligations arising from the Coventant, “Tallinn Sustainable Energy Management Action Plan for 2011–2021“ was prepared. Its overall objective is to reduce the impacts of the climate change by energy efficiency and increasing the share of renewable energy by 20%, as a result of which the carbon dioxide emissions will reduce by 20%. The most efficient method of reducing energy consumption has been complete reconstruction of the existing buildings. In 2010, Tallinn initiated a support scheme for façades renovation “Fix the Facades” with an aim of helping the housing associations to make the buildings more energy-efficient (insulation of the façades and roofs, changing of windows and doors, replacement of heat and ventilation systems). The city has also contributed to the reconstruction of the municipal buildings of Tallinn, and renovated schools, nursery schools, and sports facilities to ensure better energyefficiency. The principles of energy efficiency have also been taken into account in building replacement homes, social accommodation units, and sports facilities.

Tallinn has turned increasing attention to adjusting with the climate change and wishes to contribute, which is why the city of Tallinn has joined an initiative under the Coventant of Mayors “Mayors Adapt“ with an aim of encouraging the European cities to pay attention to adjusting to climate change and supporting them in implementing the respective measures.

In addition, the application lists six examples of good practice, that is, the sample activities that the city has implemented in the fields of the European Green Capital that demonstrate how the city has improved the environmental indicators. In the application, Tallinn brings out the following activities as good examples: the use of e-services and e-solutions; free public transportation and the public transportation card; prioritization of public transport in downtown; successful waste awareness campaign “Waste Wolf”; support measures for housing associations “Facade Makeover”, “Yards in Order”, “Green Yard”; enhancing the collecting of waste by type with the help of Tallinn Waste Centre.

Application submitted by Tallinn http://www.tallinn.ee/roheline-pealinn Web page of the European Green Capital http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.html

Tondiraba jäähall. Tondiraba Ice Hall.

Omavalitsuse elektriauto linnapildis.

The electric car in city traffic.

25

Euroopa keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeemi (EMAS) juurutamine 7. oktoobri 2015 seisuga registreeris Keskkonnaagentuur ameti EMASi organisatsioonina ja väljastas sertifikaadi registreerimisnumbriga EE-000008 mille andis 19. oktoobril pidulikult üle keskkonnaminister Marko Pomerants. Tallinna Keskkonnaamet on Eestis kaheksas, kes on EMASi juurutanud ning hetkeseisuga on Eestis kokku 7 ettevõtet ja asutust kellel on kehtiv EMAS registreering.

Keskkonnajuhtimissüsteem EMAS on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele asjakohase teabe andmiseks. See on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist, millega reguleeritakse asutuse tegevusest tulenevat keskkonnamõju ja tõstetakse töötajate keskkonnateadlikkust.

2014. aastal alustas amet Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeemi EMAS juurutamist.

EMASi juurutamiseks vajaliku konsultanditeenuse ostmiseks küsiti toetust ka Keskkonna Investeeringute Keskuselt ja meie taotlus rahuldati detsembris 2014. EMASi juurutamiseks moodustati ametis keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise skeemi juurutamise töörühm, kuhu kuulusid kõik osakonna juhatajad, personali spetsialist ja hankespetsialist. Töörühma juhtis ameti juhataja asetäitja. Juurutamise käigus määratleti ameti olulised keskkonnaaspektid, koostati sisend ja väljund analüüs, keskkonnapoliitika, esmane keskkonnaülevaade, keskkonnahoidliku töötaja meelespea, keskkonnategevuskava ning esimene keskkonnaaruanne. Konsultanditeenust osutas juurutamisel Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (edaspidi SEI).

Keskkonnategevuskava kohaselt on paika pandud rida tegevusi mis tuleb ameti tegevuste keskkonnamõjude vähendamiseks ellu viia. 2015. aasta jooksul viidi sisse uus jäätmete liigiti kogumise süsteem, mille raames paigaldati igale korrusele kesksed jäätmejaamad, kus saab eraldi koguda segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid. Samuti on loodud sinna võimalused patareide kogumiseks. Jäätmejaamade juures on õpetused jäätmete liigiti kogumiseks.

Igale korrusele paigaldati teadetetahvlid, kus on olemas ameti keskkonnapoliitika, keskkonnahoidliku töötaja meelespea ning olulisemad numbrid. Teadetetahvlile on võimalik kõikidel töötajatel erinevat infot ülesse panna, mida nad soovivad teiste töötajate või ametit külastatavate kodanikega jagada.

Tegevuskava kohaselt tuleb ka iga aastaselt läbi viia vähemalt kaks koolitust oma töötajatele, et tõsta töötajate teadlikkust. 2015. aastal toimus esimene koolitus kevadel, mille teemaks oli keskkonnajuhtimissüsteemi ja seniste tulemuste tutvustamine. Juulis toimus siseauditi koolitus, et kõikidel töötajatel oleks oskus ja teadmine näha võimalikke puudujääke.

Avalikkusele asjakohase teabe andmiseks koostab amet iga-aastaselt keskkonnaaruande millega antakse ülevaade ameti keskkonnaalastest näitajatest ja tegevustest ning nendes toimunud muutustest.

Keskkonnaaruanded on kättesaadavad Tallinna Keskkonnameti keskkonnajuhtimise veebilehel.

Jäätmejaam koos teadetetahvlitega Tallinna Keskkonnaameti ruumides.

The central civic amenity site with information boards in Department rooms.

26

Introduction of the European EcoManagement and Audit Scheme (EMAS) As at 7 October 2015, the Environment Agency registered the Department as an EMAS organization and issued a certificate No. EE-000008 that was handed over with a ceremony held on 19 October by Marko Pomerants, the Minister of the Environment. Tallinn Environment Department is the eight public authority in Estonia that has introduced EMAS and currently there are 7 enterprises and authorities in Estonia with a valid EMAS registration.

The environmental management system EMAS is created to assess the effectiveness of the environmental activity of organizations, to improve it, and to provide the public with the relevant information. It is a part of a management system of an organization that regulates the environmental impact from the operations of the organization and improves the environmental awareness of the employees.

In 2014, the Department started with the introduction of the European Union Eco-Management and Audit Scheme (EMAS). Support was applied from the Environmental Investment Centre for purchasing the consulting services necessary for the implementation of EMAS, and the application was granted in December 2014. A workgroup for implementation of the eco-management and audit scheme was formed at the Department to introduce the EMAS, consisting of all heads of departments, a personnel specialist, and a procurement specialist. The workgroup was led by the deputy head of the Department. During the implementation, the relevant environmental aspects of the Department were determined, an input and output analysis made, and the environmental policy, the initial environmental overview, an aide-memoire for an environmentally friendly employee, an environmental action plan, and the first environmental report were prepared. The consultation service was led by the Tallinn branch of the Stockholm Environment Institute (hereinafter SEI).

The environmental action plan establishes a number of activities that must be implemented for the reduction of the environmental impact of the Department. A new system for collecting waste by type was introduced in 2015, during which a central civic amenity site was placed on each floor, enabling to separately collect mixed household waste, biodegradable waste, and packaging waste. It also has the possibility of giving away old batteries. The civic amenity sites carry instructions for sorting waste by type.

Information boards were installed on each floor displaying the environmental policy of the Department, the aidememoire for an environmentally friendly employee, and the most important numbers. All employees can post any information on these boards that they wish to share with other employees or the visitors of the Department.

According to the action plan, at least two training sessions should be organized annually for the employees to increase their awareness. In 2015, the first training took place in spring and introduced the environmental management system and the results achieved so far. In July, an internal auditing training was held to provide the employees with the skills and knowledge to detect the potential shortcomings.

In order to give the public relevant information, the Department shall prepare an environmental report each year, presenting an overview of the environmental indicators of the Department and their changes. The environmental reports are available at the environmental management web page of the Tallinn Environment Department .

EMAS sertifikaadi pidulik üleandmine.

The EMAS certificate was handed over on 19 October by Marko Pomerants.

27

Tallinna veekaitse olukord ja arengud Tallinna territooriumil paikneb 16 jõge-oja ja 21 järve või tiiki, mis on kantud riiklikusse keskkonnaregistrisse.

Looduses olev vesi (jõed, järved, rannikuvesi, põhjavesi) peab olema puhas ja inimtegevuse poolt rikkumata ja olema vähemalt heas ökoloogilises seisundis.

Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil on juba üle 20 aasta seiratud Tallinna veekogude ja suuremate merre viivate sademevee väljalaskude veekvaliteeti. Veekvaliteedi seire on lisaks ülevaate saamisele Tallinna veekogude seisundist oluline ka prioriteetsete tegevussuundade määratlemisele veekogude seisundi parandamiseks.

Reoainete merre kandumisel Tallinna territooriumilt on konkurentsitult suurim osakaal Pirita jõel ja tema valgalal, erinevatel andmetel Tallinna lahe reostuskoormusest 80-95%. Siit kanduvad merre reoained põllumajandusest (lämmastik, fosfor) ja heitvesi maapiirkondade väikepuhastitest.

Jättes Pirita jõe kõrvale, on nii linna vooluveekogude kui ka sademevee väljalaskude veekvaliteet näidanud paranemise tendentsi. See ei ole küll väga suur, kuid pika rea vaatluse võrdluses siiski märgatav. See on pikaaegse töö tulemus. Selleks on mitmeid meetmeid.

Nii näiteks on Tallinna linn planeeringute ja projektide menetlemisel karmistanud nõudeid sademevee käitlemise osas. Nõutakse järjest suuremas osas sademevee immutamist, mitte otse kanalisatsioonivõrku juhtimist. Peale selle aitab pinnasesse immutamine vähendada koormust kanalisatsioonivõrkudele ja sellega seoses vähendada ka üleujutusohtu linnatänavatel. Teatud tingimustel, nagu kõrge põhjavee tase või reostuse eest looduslikult kaitsmata põhjavesi, eelistame sademevee kanalisatsioonile avatud kraave, kus sademevesi puhastub paremini.

Projektide tingimusteks seatakse ja kontrollitakse, et suuremad parklad, autoremondi ettevõtted, autopesulad jms oleks varustatud liiva- ja õlipüüduritega. Liiva- ja õlipüüdurid tulevad ka suurematele magistraalidele ja liiklussõlmedele. Headeks näideteks on siin juba olemasolev uus Ülemiste liiklussõlm ja 2016. a ehitama hakatav Haabersti liiklussõlm.

Lisaks eelpool nimetatule, parandavad Tallinna pinnavee seisundit ka sellised meetmed, nagu lume äravedu lumekogumisplatsidele esmajärjekorras piirkondadest, kus kasutatakse libeduse tõrjet, sademe­ veesüsteemidel olevate kottkaevude ja liivapüüniste süstemaatiline liivast ja settest puhastamine, transpordiintensiivsuse piirangud kesklinnas ja ühistranspordi soodustamine.

Oma osa veekogude ja merre suubuvate sademevee väljalaskude hea kvaliteedi tagamisel on kõigil linnakodanikel ja linna ettevõtetel. Kodanike tasandil ei ole seda raske teha, tuleb lihtsalt hoida oma ümbrus puhtana. On teada ka äärmuslikke juhtumeid, kus eraisikud kui ka väikeettevõtted on oma reovee juhtinud sademevee kanalisatsiooni. See on seadusega keelatud ja selle nõude vastu eksijaid ootab karistus.

Tallinna linna suurim sademevee valgala on Mustjõe oja valgala (1128 ha). Valgala hõlmab umbes poole Mustamäe ja Kristiine linnaosadest. Kunagisest Mustjõe ojast on lahtise veekoguna järel ainult 1,2 km pikkune lõik enne suubumist Kopli lahte. Ülejäänud osa Mustjõe oja valgalast koosneb sademevee kanali­ sat­siooni võrgust. 2015. aastal korraldas Tallinna Keskkonnaamet Mustjõe oja valgala täpsustavad vee­ kvaliteedi uuringud kanalisatsioonisüsteemi sõlmpunktides eesmärgiga kindlaks teha reoainete sissevoolu kohad. Selle alusel saab kindlaks teha Mustjõe reostajad ja rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks.

Ka Harku järve veekvaliteet on viimase paarikümne aasta jooksul mõnevõrra paranenud, kuid on siiski jäänud suhteliselt ebastabiilseks. Harku järve valgala veekvaliteeti mõjutab suurel määral Harku karjäär.

Siin näeme Tallinna linna ja Harku valla koostöö valdkonda.

Mitte vähem tähtis pole ka põhjavee kaitse. Tallinna põhjavee seisundit võib pidada heaks ning linn on rakendanud meetmeid põhjaveekihtide hea seisundi säilitamiseks. Siia hulka võib arvata karmistatud nõuded kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade strateegiliste dokumentide menetlemises, puurkaevude ja nende seisundi ülevaatused, halvas seisukorras või kasutuseta puurkaevude tamponeerimise nõude esitamised omanikele, põhjavee tarbimise järgimine vastavalt kinnitatud varudele jne. Kuna 2015. a lõpuga lõppesid Ordoviitsiumi-Kambriumi Lasnamäe ja Nõmme kinnitatud joogivee tarbevarude kehtivus, korraldas Tallinna Keskkonnaamet nimetatud põhjaveevarude ümberhindamise.

Tallinna Keskkonnaamet koos teiste asjaga seotud ametkondade ja vee-ettevõtetega on võtnud endale 28

Situation and developments in water conservation of Tallinn There are 16 rivers and streams and 21 lakes or ponds on the territory of Tallinn that have been entered to the national environmental registry. Water in nature (rivers, lakes, coastal water, groundwater) must be pure and unspoiled by human activity and at least in good ecological condition.

For over 20 years, Tallinn Environment Department has taken the initiative to monitor the water quality of the water bodies of Tallinn and the most important storm water outlets to the sea. In addition to giving an overview of the condition of the bodies of water in Tallinn, monitoring water quality is also important for determining priority actions for improving the condition of the bodies of water.

Pirita River and its catchment area undoubtedly play the largest role in transporting pollutants from the territory of Tallinn to the sea. According to different information, it makes up 80–95% of the pollution load of Tallinn bay.

It transports pollutants from agriculture (nitrogen, phosphorus) and effluent from small treatment plants in rural areas into the sea.

Apart from the Pirita river, the water quality of both the watercourses and the storm water outlets of the city has indicated a tendency for improvement. It is not remarkable, but still noticeable on a long-term comparison. It is a result of a long work. There are several measures to ensure these results.

For example, the city of Tallinn has tightened the requirements for handling storm water in proceeding plans and projects. It is increasingly required that storm water be absorbed instead of being led directly to sewerage. In addition, absorbing storm water into the soil helps decrease the load on sewerage networks, thereby decreasing the risk of flooding city streets. On certain conditions, for example, high groundwater level or groundwater that is naturally not protected from pollution we prefer open ditches to sewerage, enabling the storm water to clarify better.

One of the conditions for projects (being strictly monitored) is that larger parking lots, car repair undertakings, car washes, etc. would be equipped with sand and oil traps. The traps will also be installed to larger highways and traffic junctions. Some of the good examples include the already existing new Ülemiste junction, and Haabersti junction that will be built in 2016.

In addition to the above, the condition of surface water of Tallinn is also improved by measures such as snow removal to collection sites primarily from areas where de-icing is used, systematic cleaning of well filters and desanding systems in storm water systems, limiting transport intensity in the city centre and promoting the use of public transport.

All residents and undertakings of the city have their part in ensuring the good quality of the water bodies and storm water outlets to the sea. It is not difficult to do on a citizen level – you just need to maintain the cleanliness of your surroundings. We are aware of some extreme cases in which private persons or small undertakings have directed their waste water to storm water sewage. It is illegal and the offenders will be punished.

The largest storm water catchment area of Tallinn is the catchment area of Mustjõe stream (1,128 ha). It covers approximately half of Mustamäe and Kristiine districts. The only part left as an open water body of the former Mustjõe stream is a 1.2 km section before flowing into Kopli bay. The rest of the Mustjõe stream catchment area consists of storm water sewerage network. In 2015, the Environment Department carried out additional water quality survey of the Mustjõe stream catchment area at the junctions of the sewerage system with an aim of determining the locations from which pollutants flow in. It enables to determine the ones responsible for polluting Mustjõe and to take measures to eliminate the pollution.

The water quality of Harku lake has also somewhat improved over the last couple of decades, but it is still relatively unstable. The water quality at Harku lake catchment area is largely influenced by the Harku quarry. This is a field for cooperation between the city of Tallinn and Harku rural municipality.

Groundwater protection is also equally important. The condition of the groundwater may be considered good in Tallinn and the city has adopted measures for maintaining the good condition of groundwater layers. This includes stricter requirements for proceedings on strategic documents concerning areas with unprotected and poorly protected groundwater, surveillance of bore wells and their condition, issuing requirements for tamponing unused bore wells to owners, monitoring the consumption of groundwater pursuant to approved stock, etc. Since as at the end of 2015, the validity of the approved Ordovician-Cambrian drinking water ended in Lasnamäe and Nõmme, the Environment Department reassessed these groundwater supplies.

29

kohustuseks kvaliteetse joogivee tagamise linna elanikkonnale. Kogu tarbitavast veest 85 % saadakse Ülemiste järve kaudu Tallinna pinnaveehaarde süsteemist, ülejäänud 15 % tuleb põhjaveest (Nõmme ja Pirita jõe paremkaldale jäävad linnaosad). Seejuures vajab Ülemiste järvest ja osadest puurkaevudest võetav vesi täiendavat töötlust. Täie kindlusega võib öelda, et linna elanikud on praeguseks kindlustatud kvaliteetse ja igati nõuetele vastava joogiveega.

Joogivee kvaliteedinõuded Eestis on määratud sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”, mis lähtub Eesti veeseadusest ning Euroopa Nõukogu joogivee direktiivist 98/83/EÜ. 2014. aastal tarbijate juurest võetud veeproovid vastasid 99,8% kehtivatele kvaliteedinõuetele. Vaid kuue proovi puhul (2500 proovist) ei vastanud kvaliteet nõuetele ning selle põhjuseks oli piirmäärast kõrgem raua sisaldus. Koheselt tehti veetorustike hooldus, mille järgselt võetud kordusproovid vastasid kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on seadnud eesmärgiks hoida veekaod alla 18%. Reaalselt on see näitaja praegu vahemikus 17-18%, samas kui aastatel 2003-2004 oli 21-28%. Tallinna linna veevõrgu väljaehitamine viidi lõpule 2010. aastal ning praeguseks on linnast 99,5% ühisveevärgiga kaetud. Veetrasside kogupikkus Tallinnas on 980 km. Selleks, et säilitada veevarustuse teenuse kõrget kvaliteeti ja lekete taset alla 18% aastas, tuleb välja vahetada kõik üle 60 aasta vanused veetorustikud aastaks 2020. Nende kogupikkus on 235 km.

Tallinnas puhastatakse 100% tekkivast reoveekogusest. Ainult reoveekogumissüsteemidega seotud reovee osakaal on 99,9%, ülejäänud 0,1% purgitakse reoveekogumissüsteemi. Paljassaare reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehhaaniline ja keemilis-bioloogiline puhastus-tehnoloogia. Tallinna reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad vastavad Asulareovee direktiivile (92/271/EMÜ) ja rahvusvahelistele Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitustele.

Tallinna kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 830 km. Sellest on viimase 10 aasta jooksul uusi trasse rajatud 120 km. Aastaks 2011 lõpetati seni veel ühiskanalisatsiooniga haaramata piirkondade kanaliseerimine ja nüüd­seks on ühiskanalisatsiooniga haaratud 99,8% elanikkonnast. Praegu on põhitähelepanu pööratud kana­li­sat­siooni­võrgu rekonstrueerimisele, sest torumaterjal on ületanud kasutusea. Uueks kasutusele võeta­­vaks materjaliks on plast, mille kasutusiga on 100 aastat betooni ja asbesttsemendi 30 aasta vastu.

Tallin­na linnaga piirnev rannikumereala on kahtlemata inimese poolt üks kõige rohkem mõjutatud vee­ökosüs­ teem Eesti rannikumeres. Tallinna Keskkonnaameti eesmärk on tagada merekeskkonnas ökoloogiline tasa­kaal ja looduslik mitmekesisus ning saavutada puhke otstarbeks määratud piirkondades vajalik veekvaliteet.

Rannikumere seisundi hindamisel bioloogiliste indikaatornäitajate alusel on Tallinna Keskkonnaamet olnud teerajajaks. Rannikumere seisund on aastate jooksul üldiselt paranenud ja ka supelrandade veekvaliteet vastab nõuetele.

Läbiviidud tööde tulemused näitavad seda, et Tallinnaga piirnevatel rannikumere aladel on vastavalt EL Veepoliitika Raamdirektiivi kehtestatud normidele ökoloogilise seisundi klass kas „kesine“ või „hea“. Seisund varieerub ka samades rannikupiirkondades, sõltudes suuresti ka klimaatilistest tingimustest konkreetsel aastal. Pikaajalise seire tulemusena võib siiski väita, et sadamate juures ja suhteliselt varjatud kohtades on toitainete tase kõrgem (Kalaranna-Russalka ja Stroomi alad). See tõestab, et merevee seisundit mõjutavad biogeenid satuvad merre eelkõige sadamatest, laevadelt ning Pirita jõe ja sademevee kollektorite kaudu.

Tallinn investeerib pidevalt ka supelrandade korrashoiule ja suplusvee kvaliteedi parandamisele. Tallinna viiest ametlikust supluskohast (Pirita, Kakumäe, Pikakari, Pelguranna (Stroomi) ja Harku järve) on kolmes pidevalt (Pirita, Kakumäe, Pikakari) suplusvee kvaliteeti hinnatud hindele „väga hea“, mõningaid kõikumisi „väga heast“ on olnud ülejäänud kahel, kuid supluskõlbulik (suplusvee direktiivile vastav) on vesi olnud kogu aeg, v.a mõned üksikud korrad kui „sinivetikad“ on palavatel päevadel hakanud vohama. Pirita rannale ja Pikakari rannale taotleti ja omistati rahvusvaheline kvaliteedimärk „Sinine lipp“.

Tallinna veepuhastusjaam. Tallinn water treatment plant.

The Tallinn Environment Department together with other related agencies and water companies has adopted the duty to ensure quality drinking water to the residents of the city. 85% of all consumed water comes from Lake Ülemiste through the Tallinn surface water intake, the remaining 15% comes from groundwater (Nõmme and the districts on the right bank of Pirita River). The water taken from Lake Ülemiste and some bore wells also requires additional processing. It can be said with full certainty that by now, city residents are ensured with quality drinking water which perfectly meets all requirements.

The drinking water quality requirements in Estonia have been determined with the 31.07.2001 order No. 82 of the Minister of Social Affairs “Quality and control requirements and analysis methods on the quality of drinking water” that is based on the Estonian Water Act and the Council Directive 98/83/EC on the quality of water intended for human consumption. The water samples taken from consumers in 2014 were 99.8% compliant with the valid quality requirements. The quality was unsatisfactory in only six samples (of 2,500) due to excessively high iron contents. The water pipes were serviced immediately and the duplicate samples taken after that were in compliance with the quality requirements.

The Public Water Supply and Sewerage System Development Plan has set the objective of keeping the water losses below 18%. Actually, the indicator is currently between 17–18% while in 2003–2004 it was 21–28%. The sewerage network of Tallinn was completed in 2010 and by now, 99.5% of the city is covered by public water supply system. The total length of water mains in Tallinn is 980 km. In order to preserve the high quality of the water supply services and keep the leaks below 18% a year, all of the water pipes that are over 60 years old shall be replaced by 2020. Their total length is 235 km.

100% of the waste water is treated in Tallinn. The share of waste water connected to only the waste water collecting system is 99.9%, the remaining 0.1% is locked at the waste water collection system. Paljassaare waste water treatment plant uses mechanical and chemical-biological treatment technology. The indicators of the waste water coming out of Tallinn waste water treatment plant are in compliance with the Urban Waste Water Directive (92/271/EEC) and the recommendations of the Baltic Marine Environment Protection Commission (HELCOM).

Their total length of the sewerage pipe systems in Tallinn is 830 km. From that, new pipelines installed over the last decade make up 120 km. By 2011, involving of the areas that were not yet a part of the public water supply was completed and by now, 99.8% of the population are a part of the public water supply network. Currently, the main focus is on reconstructing the sewerage network because the pipe material has exceeded its lifespan. The new material to be used is plastic with a lifespan of 100 years compared to the 30 years provided by concrete and asbestos-cement.

The coastal sea adjacent to the city of Tallinn is without doubt a water ecosystem most impacted by man in Estonian coastal sea. The objective of the Environment Department is to ensure ecological balance and natural diversity of the sea environment and to achieve the necessary water quality in the areas designated for recreation.

Tallinn Environment Department has pioneered the assessment of the condition of coastal sea on the basis of biological indicators. Overall, the condition of the coastal sea has improved over the years and the water quality at beaches is also in compliance with the requirements.

The results of research show that in coastal sea adjacent to Tallinn, the ecological status class pursuant to norms established by EU Water Framework Directive is either “poor” or “good”. The condition also varies in the same coastal areas, also largely depending on climate conditions in a given year. Nevertheless, it can be said as a result of long-term monitoring that the level of nutrients is higher next to harbours and in relatively shielded areas (Kalaranna-Russalka and Stroomi areas). This proves that nutrients which affect the state of seawater primarily enter the sea from harbours, ships, Pirita river and storm water collectors.

Tallinn is also constantly investing in the maintenance of bathing beaches and improving the quality of bathing water. Out of the five official bathing sites in Tallinn (Pirita, Kakumäe, Pikakari, Pelguranna (Stroomi) and Lake Harku), the quality of bathing water has been constantly assessed as “very good” in three of them (Pirita, Kakumäe, Pikakari), the other two have had some deviations from “very good” but the water has always been fit for bathing (in compliance with the Bathing Water Directive), except for some single times when bluegreen algae have grown in hot days. The international Blue Flag quality label was applied for and awarded to Pirita and Pikakari beaches.

Ülemiste järv. Lake Ülemiste.

Avalik veevõtu kraan Harju tänaval vanalinnas. Public drinking water tap in the Old City.

30

31

Rannikumere ning pinna- ja põhjavee kaitse eesmärgid aastateks 2015-2018 Tallinna veekaitse üldeesmärk on saavutada Tallinna linna veekeskkonna hea seisund, tagada veeressursside säästlik kasutamine ning inimestele tervislik elukeskkond.

Pinnavee kaitses on Tallinna Keskkonnaameti peamiseks eesmärgiks Tallinna suuremate veekogude ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi parandamine, pinnaveekogude loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja parandamine. Oluline on ka Ülemiste järve valgala kui Tallinna pinnaveehaardesüsteemile efektiivsema kaitse korraldamine reostuse vastu.

Tallinna Keskkonnaamet plaanib lähiaastatel tegevuskava koostamist Tallinna linna väikeveekogude ja märgalade soodsa keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parandamiseks ning veesängide taastamiseks.

Samuti plaanime tegevuskava koostamist ja selle elluviimist Harku järve seisundi parandamiseks, millesse soovime kaasata ka Harku valda. Üheks suurimaks kavatsuseks on Koostöökogu moodustamine Tallinna pinnaveehaarde valgalal asuvate kohalike omavalitsuste, vee-ettevõtjate ja suurettevõtetega veekaitse ja kasutamise kava koostamiseks ja elluviimiseks.

Põhjavee kaitse peaeesmärgiks on põhjaveevarude säilitamine ning nende kaitstuse ja kvaliteedi tagamine. Ülejäänud eesmärkideks tuleb nimetada põhjaveekasutuse eelistamist juba varem põhjaveevarustusel põhinevates piirkondades, kõige kvaliteetsema, Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihi osakaalu suurendamist elanikkonna joogiveega varustamisel ning kriisisituatsioonis kogu linna haarava põhjaveel baseeruva veevarustussüsteemi loomist. Pidev eesmärk on säästliku veetarbimise edendamine ja propageerimine linna elanike seas.

Tegevusteks põhjavee kaitse-eesmärkide tagamiseks on seni veel nõuetele mittevastavate puurkaevude vastavusse viimine või likvideerimine tamponeerimise teel, uute Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi vett tarbivate puurkaev-pumplate rajamine, seni veel säilinud jääkreostusobjektide saneerimistööde korraldamine ning pinna- ja põhjaveevarustusega piirkondade vahel hädaolukorras veeühenduste ja veevarustuse tagamine, regulaarsete säästliku veekasutuse teemaliste kampaaniate korraldamine era- ja äriklientidele ning avalikkusele, samuti kampaaniate korraldamine olmekeemias ja tööstuses kasutatavate toksiliste ainete alase teadlikkuse tõstmiseks.

Rannikumere kaitse eesmärkideks on Tallinna rannikumere hea ja võimalikult looduslähedase seisundi saavutamine ning maismaalt merre juhitava reostuskoormuse vähendamine.

Peamised tegevused on siin Läänemere-äärsete maadega rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö jätkamine Soome lahe ja Tallinna rannikumere ökoloogilise seisundi parandamiseks, sademevee väljalaskude ja siseveekogude regulaarse seire jätkamine, ühiskanalisatsiooniga liitumata kinnistute reoveekäitlusviiside nõuetele vastavuse regulaarne kontrollimine, üleujutusriskide ohjamise tegevuskava koostamine ja rakendamine ning supluskohtades suplusvee kvaliteeti negatiivselt mõjutavate tegurite väljaselgitamine ja likvideerimine.

Pikakari rand. Pikakari beach.

32

Objectives for protecting coastal sea and surface and groundwater for the years 2015–2018 The overall objective of Tallinn water protection is achieving the good condition of the water environment in the city of Tallinn, ensuring the economic use of water resources and a healthy living environment for the people.

The main goal of Tallinn Environment Department in protecting surface water is improving the ecological and physiochemical condition of larger bodies of water, preserving and improving the natural diversity of surface water bodies. Organizing a more efficient protection against pollution for the catchment area of Lake Ülemiste and the surface water catchment system of Tallinn is also important.

In upcoming years, Tallinn Environment Department plans to prepare an action plan for maintaining and improving a favourable environmental condition of small bodies of water and wetlands of Tallinn as well as for restoring riverbeds. We also plan to prepare and implement an action plan to improve the condition of Lake Harku, in which we also wish to involve the Harku rural municipality. One of the biggest plans is forming a body for cooperation with local municipalities, water companies and large companies in the surface water catchment area of Tallinn for preparing and implementing a water protection and usage plan.

The main objective of protecting groundwater is maintaining the groundwater supply and ensuring its protection and quality. Other objectives are preference of use of groundwater in areas which were previously already based on groundwater supply, increasing the proportion of Ordovician-Cambrian groundwater layer as the highest quality layer in supplying residents with drinking water, and creating a water supply system based on groundwater which encompasses the entire city in a crisis situation. A continuous objective is progressing and promoting sustainable water use among the residents of the city.

The activities to ensure the objectives for protecting groundwater are achieving the compliance of currently nonconforming bore wells or removing them by tamponing, constructing new bore well pump rooms which consume water from the Ordovician-Cambrian groundwater layer, organizing rehabilitation works of remaining residual waste objects, and ensuring water connections and supply between areas supplied by surface water and groundwater in an emergency, organizing regular campaigns on sustainable water use for private and business clients and for the public, as well as organizing campaigns to increase awareness on the toxic substances used in household chemicals and industry.

The objectives for protecting coastal sea are achieving a good condition of the coastal sea of Tallinn which is as natural as possible, and decreasing the waste load which is led to the sea from land.

Here, the activities are continuing and improving international cooperation with countries bordering the Baltic Sea as well as national cooperation for improving the ecological condition of the Gulf of Finland and the Tallinn coastal sea, continuing the regular monitoring of storm water outlets and inland waterways, regular monitoring of the compliance with the requirements on waste water management of the registered immovables that have not joined the public water supply, preparing and implementing an action plan for management of flood risks, and determining and eliminating the factors having negative impact on the quality of bathing water in all bathing sites of Tallinn.

Pirita rand. Pirita beach.

33

Tallinna sademevee strateegia

The storm water strategy of Tallinn

Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012. aasta määrusega nr 18 võeti vastu kauaoodatud dokument „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“. Sademevee strateegia on valdkonna arengu alusdokument, mis annab üldised tegevussuunad ja meetmed linna arendamiseks. Üldised sademevee probleemid Tallinnas on: • Sademevee valgaladel kõvakattega pindade osakaalu pidev suurenemine; • Olemasolevatel valgaladel väljakujunenud sademevee käitlusskeemide muutmise vajadus, et vähendada sademevee vooluhulki ja pikendada kokkuvoolu aega.

• Liiklusintensiivsusega suurenev sademevee reostus.

• Ühisvoolse kanalisatsiooni suur osakaal.

• Lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni (Betooni tänava piirkond) või tunnelkollektoritesse (Pelguranna valgala, Seevaldi kollektori valgala).

• Seotus lähiümbruse valdadega. Rae valla intensiivsest arengust tekkinud sademevee ärajuhtimise probleemid.

• Looduslike linna läbivate eelvoolude (vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid) vähesus ja väiksus, mistõttu tuleb suunata tekkiv sademevesi torustike kaudu merre.

• Järvede väiksus (Harku järv) ja eriotstarbelisus (Ülemiste järv), mis oluliselt vähendavad sademevee ärajuhtimise võimalusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi sademevee kvaliteedile.

• Vastuolud seadustes, mis võimaldavad tõlgendada erinevalt sademevee veekogudesse juhtimise tingimusi.

Tallinna sademeveestrateegia sisuks on: • ülevaade sademevee lähteolukorrast; • seos rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike dokumentidega; • sademeveega seotud probleemide ja nende põhjuste analüüs; • eesmärgid ja tegevussuunad sademeveega seotud negatiivse mõju minimiseerimiseks; • lühiajaline tegevuskava (kuni 2016); • visioon aastaks 2030; • riskid eesmärkide saavutamisel ja nende maandamine; • sademeveestrateegia elluviimise seire ja indikaatorid.

The long-awaited document “The Storm water Strategy of Tallinn until 2030” was adopted with the regulation No. 18 of 19 June 2012 by the Tallinn City Council. The Storm Water Strategy is the new ground document of the field, establishing the general directions and measures for the development of the city.

The main problems connected with the storm water in Tallinn are: • The constant increase of the proportion of hard surfaces on the storm water catchment areas.

• The need for changing the storm water management schemes developed in the existing catchment areas to decrease the flow of storm water and lengthen the conflux times.

• Storm water pollution increasing due to growing traffic intensity.

• Large proportion of municipal sewerage where waste water and storm water flow in the same pipe.

• Leading storm water from storm water pipes to waste water sewerage (the area around Betooni street) or into tunnel collectors (Pelguranna catchment area, catchment area of Seevald collector).

• Connection to surrounding rural municipalities. Storm water redirecting problems due to the intensive development of Rae rural municipality.

• The small number and low capacity of the natural preliminary flows crossing the city (river, stream, ditch watercourses), causing the necessity to direct the storm water through pipes to the sea.

• The smallness (Harku) and specialization (Ülemiste) of lakes that has significantly reduced the possibilities of storm water run-off and present higher requirements to the quality of storm water.

• Discrepancies in the legislation, enabling various interpretation of the conditions of leading storm water to water bodies.

The main points of the Tallinn storm water strategy are: • An overview of the starting situation of storm water.

• Relation to international, national, and local documents.

• Analysis of the problems related to storm water and their causes.

• Objectives and directions for minimizing the negative impact pertaining to storm water.

• Short-term action plan (until 2016).

• Vision for the year 2030.

• Risks in achieving the objectives and their mitigation.

• Monitoring and indicators of carrying out the storm water strategy.

Tallinna sademeveega seotud olulisimateks probleemideks on esiteks kõvapindade osakaalu pidev suurenemine. See on seotud hoogustunud arendustegevusega iseseisvuse perioodil. Reeglina juhitakse kõvapindadelt, nagu parklad ja katused, sademevesi ühiskanalisatsiooni. Valingvihmade korral ei suuda äravoolusüsteem kogu järsku suurenenud veehulka enam vastu võtta ning uputab tänavaid ja platse. Siit on tekkinud vajadus vähendada sademevee vooluhulki ja pikendada kokkuvoolu aegasid. Rohkem tuleb sademevett immutada, parem on lahtine kraav kui toru jne.

Teise probleemina tuleb nimetada liiklusintensiivsusega suurenenud sademevee reostamist. Omaette probleemiks on ka ühiskanalisatsiooni suur osakaal linnas, kus nii reovesi kui ka sademevesi voolab ühes torus. Sademevee lisandumine reovee hulka mõjub halvasti reoveepuhasti tööle, samuti lisandunud suured sademevee hulgad suurendavad üleujutusohtu.

Tallinna sademevee strateegias väljatoodud olulisemad ettepanekud sademevee käitlemiseks on: 1. Ärajuhitava sademevee vooluhulga minimeerimine ja tippude mahalõikamine sademevee tekkekohtades. Siia kuulub sademevee kogumine kastmisveeks, sademevee immutamine kinnistul, Löwenruh pargi sademevee kraav.

The storm water ditch in Löwenruh park.

34

The main problems connected with the storm water in Tallinn are firstly the constant increase of the proportion of hard surfaces. This is connected with the accelerating development activities during the period of independence.

As a rule, storm water is led from hard surfaces such as parking lots and roofs to municipal sewerage. During torrential rains, the drainage system cannot cope with the sudden increase of water flow and floods streets and squares. This causes the need to decrease the amount of flowing storm water and lengthening conflux times.

Storm water must be absorbed more, an open ditch is better than a pipe, etc.

Another problem is the pollution of storm water which has increased with traffic intensity. A separate issue is the large proportion of municipal sewerage in the city where waste water and storm water flow in the same pipe.

Adding storm water to waste water is detrimental to the work of the waste water processing plant, the added large amounts of storm water also increase the risk of floods.

The most important proposals for handling storm water highlighted in the storm water strategy of Tallinn are: 1. Minimizing the amount of flow of storm water which is led off, and the cutting of peaks at the locations where storm water gathers. This includes measures such as collecting storm water for watering plants; absorbing storm water in immovables; leading storm water to grassy areas adjacent to roads (in suitable locations, adjusting the slope of sidewalks and roads in a way that at least a part of the storm water would flow to green areas); leading storm water from hard surfaces to grassy areas, increasing the conflux time; increasing

Löwenruh pargi sademevee kraav.

The storm water ditch in Löwenruh park.

35

sademevee juhtimine teede äärsetel murupindadel (sobivates kohtades kõnniteede ja ka teede kallete muutmine selliselt, et vähemalt osa sademeveest voolaks haljasaladele), sademevee juhtimine kõvapindadele üle murupindade, mis pikendab kokkuvoolu aega, sademevee kokkuvoolu aja pikendamine ühtlustusmahutite rajamisega sademevee süsteemidele, kraavide kasutamine sademevee ärajuhtimiseks jne.

2. Meetmete kasutamine sademeveega ärakantava reostuse kohapealseks piiramiseks. Siia kuulub linna tänavate, teede ja väljakute puhastamine, et viia miinimumini sademeveega ärakantavad heljuvainete kogused, kõige tihedama liiklusega aladelt esimese reostunud sademevee juhtimine kogumismahutitesse või juhtimine reoveekanalisatsiooni, reostunud pindade (tööstusterritooriumid, laoplatsid, parklad jne) süsteemne puhastamine ja kui see ei aita, siis lokaalsete puhastusseadmete (liiva-õlipüünised, tiigid, lodud) rajamine 3. Ühisvoolsete sademeveesüsteemide muutmine lahkvoolseteks. See vähendab oluliselt sademevee ja reovee segust tingitud üleujutuste ohtu, mis on sanitaarselt oluliselt ohtlikum kui sademevee üleujutused, parandab reoveepuhasti tööd, vähendab kulutusi jääkmuda töötlemisel.

4. Sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel, kus vähegi võimalik, säilitada kraavitus, mis aeglustab oluliselt sademevee äravoolu tänu kraavide suurele akumuleerivale mahule ja toimib ka sademevee eelpuhastina.

Omaette teemad on sademevee käsitlemine loodusressursina, sademeveest tingitud üleujutusohtude vältimine ja sademevee maksustamise süsteemi väljatöötamine.

Suurendada tuleb sademevee kui loodusliku ressursi kasutamist, eriti uute elamupiirkondade planeerimisel.

Tallinna sademevee strateegias tehakse ettepanek joogiveeressursi kui loodusliku ressursi säästmise eesmärgil madalhoonestusega aedlinnades (Nõmmel, Meriväljal, Kakumäel ja mujal) ning sademevee vooluhulkade vähendamise nimel soosida sademevee kogumist kastmisveeks.

Sademeveest tingitud üleujutused ilmnevad suurte vihmavalingute puhul, kui tekkivad vooluhulgad ületavad süsteemide arvutuse aluseks olnud vooluhulga. Üleujutused toovad välja reeglina probleemsed kohad, kus torustik ei lase läbi kogu pealetulevat sademevett, mis restkaevude kaudu tuleb maapinnale ja tekitab madalamates kohtades suuri üleujutusi. Sellistele probleemidele on reeglina mitu lahendust. Ühisvoolse kanalisatsiooni korral on võimalik kasutada üleujutuste vältimiseks ülevoole, mis tähendab ka osa reovee juhtimist ilma puhastuseta otse eelvoolu või siis torustiku ja pumbajaamade läbilaskevõime suurendamist, mis omakorda tekitab lisaprobleeme reoveepuhastil.

Teiseks võimaluseks, mis toimib nii ühis- kui ka lahkvoolse kanalisatsiooni korral, on kohalike meetmete kasutamine valgalal, et vähendada kanalisatsiooni juhitavaid vooluhulki ja pikendada sademevee kokkuvoolu aegu. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse üha enam üleujutuste vältimiseks valgalapõhiseid meetmeid, mis vastavad kaasaegsele keskkonnahoiu poliitikale ja on ka majanduslikult põhjendatud.

Vajadus sademevee maksustamiseks lähtub printsiibist, et veeteenuse kulud katab tarbija. Lähtekohad sademeveeteenuse maksustamiseks on seadustes fikseeritud ja põhimõtteline metoodika maksustamiseks Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud.

Tallinna sademevee strateegias on välja toodud ka lume ladustamise kontseptsioon. Puhas lumi, mis ei tekita keskkonnareostust, ladustataks selliselt, et lund ei oleks vaja kaugele vedada ja ladustuspaikades sulav lumi ei põhjustaks keskkonnaprobleeme. Reostunud lume ladustuskohad tuleb varustada liivapüünistega, et vähendada eelvooludesse suunatavat heljuvaine kogust. Kasutada tuleb võimalikult väikest keskkonnareostust tekitavaid libedustõrjevahendeid, et vähendada lumesulamisvee reostust.

Tallinna sademevee strateegiaga on võimalik tutvuda Tallinna kodulehel aadressil: https://oigusaktid. tallinn.ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Lepiku sademevee kraav.

The storm water ditch in Tallinn Botanic Garden.

36

2.

3.

4.

the conflux time of storm water by constructing equalizing tanks for storm water systems; using ditches to lead off storm water, etc.

Taking measures for on-site control of the pollution carried away by storm water. It includes cleaning the streets, roads, and squares of the city to minimize the amount of suspended solids carried away in the storm water; directing the preliminary polluted storm water from the areas with the highest traffic to storage tanks or waste water sewerage, systematic cleaning of polluted areas (industrial areas, storage yards, parking lots, etc.) and if that is not sufficient, establishing local cleaning devices (sand-oil traps, ponds, marshes).

Turning joint storm water systems to separate systems with waste water. It significantly decreases the floods from mixed storm and waste water which is remarkably more dangerous from the sanitary standpoint than storm water floods, and also improves the work of the waste water treatment plant and reduces the costs for the treatment of sludge.

If possible, ditches should be preserved when reconstructing the storm water systems – it significantly slows the run-off od storm water due to the high accumulating capacity of ditches, and also functions as a preliminary cleaning system of storm water.

Different topics in this field are handling storm water as natural resource, avoiding the risk of flooding due to storm water, and developing a system for taxation of storm water.

The use of storm water as a natural resource should be increased, especially when planning new residential areas. The storm water strategy of Tallinn proposes to promote the collection of storm water for watering plants in suburban areas with small houses (Nõmme, Merivälja, Kakumäe and elsewhere) for the purpose of saving drinking water resource as a natural resource and decreasing the amount of flow of storm water.

Floods due to storm water occur in case of torrents when the volume of flows exceed the volume of flow used as a basis for calculating the system capacities. Usually, floods bring out the problem spots where the pipes are unable to let through all the storm water they are receiving, which then rises to the ground through street inlets and causes large floods in lower areas. There are usually several solutions to problems like that.

In case of jointly used sewerage system, overflows could be used to avoid floods, also meaning directing part of the waste water straight to preliminary flow without treatment, or increasing the transmission capacity of the pipes and pumping stations, which, in turn, would cause additional problems at waste water treatment plant.

The second possibility that would function both in case of jointly and separately used sewerages, is the implementation of local measures at the catchment area to reduce the amount of water directed to the sewerage and increase the conflux time of storm water. Catchment area measures are becoming increasingly popular in international practice in preventing floods, since they comply with the modern environmental conservation policy and are also economically justified.

The need to tax storm water is based on the principle that the consumer will cover the costs for water services.

The starting points for taxing storm water services are provided by the law and the basic methodology for taxation has been compiled at the request of the Ministry of the Environment.

The concept of storing snow is also provided in the storm water strategy of Tallinn. Clean snow which does not pollute the environment would be stored in a way that the snow would not need to be transported far and the snow melting in storage sites would not cause environmental problems. Storage sites of polluted snow must be equipped with sand traps in order to decrease the amount of suspended solids led to preliminary flow. De-icing agents which cause as little environmental pollution as possible must be used in order to decrease the pollution of meltwater.

The storm water strategy of Tallinn can be read on the web page of the city of Tallinn at: https://oigusaktid.tallinn. ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

Lume ladustamispaik.

The snow melting storage site.

37

Euroopa Liidu raha kaasamine veekogude ökoseisundi parendamisel (projekt CITYWATER)

Involving EU funds in improving the ecological condition of bodies of water (project CITYWATER)

„Võrdlusuuringud linnade veekaitses – Citywater“ on välisprojekt Euroopa Komisjoni programmis „LIFE+“. Projekti üldine eesmärk on veekaitse põhimõtete täpsustamine, tõstmaks veekaitsealast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes ning rannikuvee seisundi järjepidev parandamine.

Projekti meeskond alustas tööd 2012. aastal ning juba 2013. aasta alguses toimusid esimesed kohtumised ning plaanide arutelud. 2013. aasta augustis käis projekti meeskond õppereisil Rootsis, Malmös, sest Malmö on oma sademevee käitlemise osas eeskujuks kõikidele Euroopa linnadele. Malmös oli ekspertidel võimalus tutvuda erinevate sademevee käitlemise lahendustega, nagu näiteks märgaladega, tiikidega ja rohekatustega. Eksperdid leidsid, et mitmeid Malmös nähtud sademeveeprobleemide lahendamise võimalusi ja ideid on reaalselt võimalik rakendada ka meie kodulinnas Tallinnas.

Tallinna Keskkonnaamet valis Citywateri projekti prioriteetseks objektiks Tallinna Botaanikaaia maaparandussüsteemi esimese etapi ehk Lepiku peakraavi 195m lõigu rekonstrueerimise. Põhieesmärgiks seati Pirita jõkke voolava vee kvaliteedi parandamine peatades kraavi kallaste erosiooni ning vähendades heljumi ning vee üldlämmastiku ja -fosfori koguseid ning võimalike naftajääkide jõudmise tõkestamise Pirita jõkke, kuna Pirita jõgi on Natura 2000 ala ja suubub Läänemerre.

Spetsialistide ettepanekutel kujundatigi eelmainitud lõigule prototüüp sademevee puhastamise ja ärajuhtimise süsteemist. Esmalt telliti Maaülikooli maastikuarhitektuuri spetsialistilt visand, mis sai aluseks projekti koostamisel. Projekt valmis 2014. a kevadel ja suvel alustati juba ehitustöödega.

Tööde käigus eemaldati esmalt vana elupuuheki maapealsed osad. Juured jäeti maasse, andmaks panust loodusliku erosiooni kaitsesse. Seejärel eemaldati põhjast settekiht ja vanad paekivid, millest osa materjali kasutati vastasnõlva kindlustamisel. Kraavi põhja paigutati igetekstiil ning selle peale killustik, mis omakorda kaeti uute paekivilahmakatega. Teine kraavi nõlv kaeti tekstiili ja geokärjega, et samuti välistada erosiooni. Torud ja juhtmestik, mis enne kraavi visuaalset pilti just ei täiendanud, peideti osavalt väikeste paekivi rajatiste sisse. Viimase töölõiguna paigaldati kraavi põhja kive ja istutati taimestik, mis aeglustavad veevoolu ning aitavad kaasa vees toimuvatele setteprotsessidele. Tööd valmisid 2014 aasta lõpuks.

Projekt lõpetati piduliku ja sisuka seminariga Tallinna Botaanikaaias 8. ja 9. septembril 2015 aastal.

Seminari peateemaks oli sademevee lahenduste rajamine Läänemereäärsetesse piirkondadesse; tasuvusanalüüsi vajalikkus ja selle tähtsus otsuste langetamise protsessides; Läänemere kaitse ja koostöö Läänemereäärsete riikidega ning veekaitsealaste projektide ellukutsumine ja rahastamine. Osalejaid oli nii välisriikidest kui ka mitmetest Eesti omavalitsustest. Külastati heakorrastatud Lepiku kraavi lõiku, kus kõikidel huvilistel oli võimalik esitada küsimusi edukalt lõppenud tööprotsessi kohta.

Välisprojekt CITYWATER lõppes septembris 2015, kuid üldinfot ja informatsiooni projekti käigus läbi viidud ehitustööde kohta leiab projekti veebilehelt http://www.tallinn.ee/est/Vordlusuuringud-linnadeveekaitses-CITYWATER ning Facebookis CITYWATER TALLINN

“Benchmarking water protection in cities – Citywater” is an external project under the European Commission programme LIFE+. The general objective of the project is specifying the principles of water protection in order to increase water protection awareness in the municipalities of the Baltic Sea region and to ensure the consistent improvement of the condition of coastal water.

The project team began its work in 2012 and the first meetings and discussions on the plans took place already in the beginning of 2013. In August 2013, the work group went on a study trip to the city of Malmö in Sweden because this city sets an example to all European cities in processing storm water. In Malmö, the experts became acquainted with various solutions for handling storm water, such as wetlands, ponds, and green roofs. The experts found that several solutions to storm water problems and ideas seen in Malmö could also be applied in Tallinn.

Tallinn Environment Department has selected the first stage of the land improvement project in Tallinn Botanic Garden as a priority objective of the Citywater project, involving the reconstruction of a 195 m section of Lepiku main ditch. The main goal is improving the quality of water flowing into Pirita River by stopping the erosion of the banks of the ditch and decreasing the amounts of suspended solids and overall nitrogen and phosphorus content in the water as well as preventing the discharge of possible oil residues into Pirita River, since Pirita River is a Natura 2000 area and leads to the Baltic Sea. The experts’ suggestions were used to create a prototype of storm water treatment and direction system for the section referred to above. First, a draft was commissioned from a landscape architect of the University of Life Sciences, which became the basis for preparing the project. The project was completed in spring 2014 and the construction works began already in summer.

During the works, the parts of the old thuja hedge that were above the ground were removed first. The roots were not removed because they contribute to natural protection against erosion. After this, the sediment and old limestone was removed from the bottom, and some of the stones were used to fortify the opposite bank.

Textile was placed in the bottom of the ditch and covered with crushed stone, which was then in turn covered with new chunks of limestone. The other slope of the ditch was covered in textile and geocell in order to prevent erosion. Pipes and cables that did no good for the visual image of the ditch were cleverly hidden in small limestone facilities. The final section of the work was placing rocks and planting greenery in the bottom of the ditch to slow the water flow to promote settling processes in the water. The works were completed by the end of 2014.

The project was completed with a festive and informative seminar at the Tallinn Botanic Garden on 8th and 9th September 2015. The main topic of the seminar was establishing storm water solutions at Baltic Sea region; the necessity for cost/benefit analysis and its importance in the decision-making processes; the protection of the Baltic Sea and cooperation with the Baltic Sea countries, as well as initiating and funding water protection projects. There were participants both from abroad and from several Estonian local authorities. A visit was made to the renovated section of the Lepiku ditch where everyone could ask questions about the successful work process.

The external project CITYWATER ended in September 2015, but general information and information on the construction works carried out during the project can be found on the project web page http://www.tallinn.ee/ est/Vordlusuuringud-linnade-veekaitses-CITYWATER and on Facebook CITYWATER TALLINN

Lepiku sademevee kraav.

The storm water ditch in Tallinn Botanic Garden.

38

Lepiku kraavi rekonstrueeritud lõik ja infostend.

The reconstructed Lepiku main ditch and information board.

39

Tallinna supelrandade tunnustamine ökomärgisega „Sinilipp“

Acknowledging of the bathing beaches of Tallinn with eco-label Blue Flag

2015 aasta väärtustas jätkuvalt keskkonnahariduslikke ja –teavituslikke tegevusi Soome lahe kaldal. Taanis resideeruv rahvusvaheline organisatsioon Foudation for Environmental Education (FEE) omistas juba teistkordselt Tallinna kahele supelrannale Piritale ja Pikakarile rahvusvahelise ökomärgise Sinilipp. Ökomärgis Sinilipp heisatakse rohkem kui 4000 supelranda ja väiksesse sadamasse üle maailma 49 riigis.

Eestis taastati võimalus taotleda sinilippu 2014. aastal Tallinna linna ja Eestimaa Looduskaitse Seltsi (ELKS) koostöö raames. Tallinnas koordineerivad randade keskkonnateadlikku haldamist Pirita ja PõhjaTallinna linnaosavalitsused ning Tallinna Keskkonnaamet On meeldiv tõdeda, et Rahvusvahelise Keskkonnahariduse fondi FEE nõukogu liige José Hendriksen (Madalamaad), kes väisas Tallinna juunis, andis kõrge hinnangu just Tallinna supelrandades läbiviidavale elanike keskkonnahariduslikule tegevusele. Elanike ja rannakülastajate teavitamiseks, üllitas Tallinna Keskkonnaamet supelrandadel puhkajatele eesti, vene ja inglise keelsed bukletid ”Pirita kaitsealused objektid ja puhkealad” ja ”Pikakari kaitsealused objektid ja puhkealad”. Trükised annavad ülevaate keskkonnasõbraliku käitumise reeglitest supelrandadel, lähikonnas asuvatest loodusobjektidest ja –aladest, ranna floorast ja faunast. Bukletid tutvustavad ka supelrandade veekvaliteedi vastavust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivile, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist, supelrandadel osutatavate teenuste kõrget taset ja supelrandade külastajate kaasamist keskkonnatead­ likkuse suurendamisega seotud tegevustesse. Bukleti tagakaas on varustatud QR koodiga, mis võimaldab nutitelefoni või tahvelarvuti kasutajail otse avada Tallinna randade portaali veebileht http://www. tallinn.ee/est/Rannad-Tallinnas kuhu on koondatud ka Pirita ja Pikakari supelrandade keskkonnateabe.

Lisaks buklettidele, korraldas Tallinna Keskkonnaamet fotonäitused Läänemere vee- ja loodusekaitsest.

Näitused asuvad Pirita Ja Põhja – Tallinna linnaosavalitsuse fuajees. Mõlemale supelrannale on paigaldatud infostendid rannaala kaardiga, rannal käitumise reeglitega, teabega keskkonnast ja veekvaliteedist ning info sinilipu programmi kohta.

Sinilipu taotlemisel on oluline läbi viia randades keskkonnahariduslikke ja – sõbralikkust suurendavaid tegevusi. Keskkonnahariduslik Ökotelk pakkus sel suvel huvitavaid tegevusi 11. juulil Pikakaril ja 12. juulil Pirital. Keskkonnatelgi õpitubades said väiksed ja suured külastajad arendada isetegemise oskust, õppida erinevaid energiasäästu nippe, neile jagati tervisliku ja loodussõbraliku käitumise juhiseid, taas­ kasutus­tarkust ning pandi proovile oma looduse tundmise oskus. Keskkonnatelgis tutvustasid seekord vaeg­nägijad, kuidas nutiseade aitab „näha“ ümbritsevat ning kõik huvilised said praktilist loodusealast nuhvli­ õpet NutiAkadeemia juhendajatelt. Jäätmeteemalisel koguperepäeval 26. Pikakaril ja 27. juulil Pirital oli suvitajatel võimalus tutvuda Taaskasutuskeskuse (ETO) maskotiga Kesk­ konnake, Pakendiringluse maskotiga Pakendik ning kogupere jäätmepäeva juhtis keskkonnaameti mas­ kott Prügihunt. Koguperepäeva tegid põnevaks keskkonnateemalised tegevused erinevates telkides. Tallin­na Keskkonnaameti maskott Prügihunt ja päevajuht korraldasid rannakülalistele prügi puzzlede kokku­panemise võistluse, prügisorteerimise mängu, kilekoti pakkimise ja prügi liikide äratundmise mängu, keskkonna­ teemaliste õpetlike piltide värvimise, ristsõnade lahendamise jt huvitavaid keskkonnaalaseid tegevusi.

In 2015, we continued to value environmental educational and informational activities on the shores of the Gulf of Finland. For the second time, an international Danish organization Foundation for Environmental Education (FEE) has awarded two bathing beaches of Tallinn – Pirita and Pikakari, an international eco-label Blue Flag.

The eco-label Blue Flag is hoisted at more than 4,000 bathing beaches and small harbours across the world in 49 countries. In Estonia, the opportunity to apply for the Blue Flag was restored in 2014 by cooperation between the city of Tallinn and the Estonian Society for Nature Conservation (ESNC). In Tallinn, the environmentally aware management of the beaches is coordinated by Pirita and Northern Tallinn district governments and the Environment Department.

We are glad to say that José Hendriksen (Netherlands), a board member of the Foundation for Environmental Education (FEE), who visited Tallinn in June rated the environmental educational activities carried out for the residents at the bathing beaches of Tallinn especially highly. Tallinn Environment Department issued booklets titled “Pirita Protected Objects and Recreation Areas” and “Pikakari Protected Objects and Recreation Areas” in Estonian, Russian and English for city residents and visitors to the beaches. The booklets give an overview of the rules of environmentally friendly behaviour at bathing beaches, of natural objects and areas in the vicinity, and the flora and fauna of the beach. The booklets also introduce the conformity of the water quality of the bathing beaches to the Regulation of the European Parliament and Council on quality management of bathing water, high level of services provided at beaches and involving visitors of beaches in activities concerning increasing environmental awareness. The back cover of the booklet includes a QR code which enables users of smartphones or tablets to open the website of the portal of Tallinn beaches http://www. tallinn.ee/est/Rannad-Tallinnas, which also contains environmental information on Pirita and Pikakari beaches.

In addition to booklets, Tallinn Environment Department organized photography exhibitions on water and natural protection of the Baltic Sea. The exhibitions are in the lobbies of Pirita and Northern Tallinn city district governments. Both beaches also include information boards with the map of the beach area, rules of behaviour at the beach, information on the environment and the water quality, and on the Blue Flag programme.

When applying for the Blue Flag, it is important to carry out environmentally educational activities and activities that bring people closer to the environment at the beaches. Environmentally educational Eco Tent provided an opportunity to participate in interesting activities on 11 July at Pikakari and 12 July at Pirita. Both big and small visitors could develop their crafting skills at the workshops of the environment tent, learn different tips on how to save energy, receive instructions on healthy and nature friendly behaviour, receive knowledge on recycling, and test their skills in knowing the nature. The visually impaired introduced the way a smartphone helps to “see” their surroundings and everyone could take part in practical nature-themed smartphone/tablet course by the instructors of NutiAkadeemia. At a waste-related family day On 26th July at Pikakari and 27th July at Pirita the holiday-makers could get to know the mascot of the Estonian Recovery Organization (ERO) called Keskkonnake, the mascot of the Estonian PackCycling Pakendik, and the entire day was led by Waste Wolf, the mascot of the Environment Department. The family day was made exciting by environmental activities in different tents. Waste Wolf, the mascot of the Environment Department and the host organized a waste puzzle solving competition, a game of sorting garbage, a game on packing items in plastic bags and the game of recognizing different types of waste, colouring of environmental and educational pictures, solving crossword puzzles, and other fun environmental activities.

Lisainfo Tallinna supelrandadest on veebilehel http://www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas Info Pikakari ja Pirita randade kohta Tallinna linna veebikeskkonnast: Eesti keeles http://www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas Vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/Ekologicheskaja-informatsej-pljazhej Inglise keeles http://www.tallinn.ee/Environment-Data

40

Additional information on the bathing beaches of Tallinn can be found at http://www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas Information on the beaches of Pikakari and Pirita on the web environment of the city of Tallinn: In Estonian http://www.tallinn.ee/Rannad-Tallinnas In Russian http://www.tallinn.ee/rus/Ekologicheskaja-informatsej-pljazhej In English http://www.tallinn.ee/Environment-Data

Ökotelk. The Eco Tent.

41

Rohealade hooldamine, teenused

Maintaining the green areas, services

2015. aasta tõi linnaruumi igaaastase tavana kevad- ja suvelilli. Aprilli lõpust oktoobri keskpaigani kaunis­ tasid Tallinna linna 15 püsilillepeenart, 14 suvelillepeenart, 42 lillevaasi ja - kasti ning 1 lillepuu 16 ampliga.

Vaatamata jahedale kevadele tehti aprilli lõpuks kevadistutused ära nii vaasidesse kui peenardele. Haljas­ aladele, peenardele ja linna väljakutele vaasidesse istutati külmakindlad ja erksavärvilised kevadlilled, mis tõid halli linnaruumi särtsu ja värvi. Varakevadiste lillede valik sarnanes mõnevõrra möödunud aastaga.

Lisaks traditsioonilistele võõrasemadele istutati peenardesse ja vaasidesse meelespeasid, kirikakraid ja aed-pärdiklillesid.

Kevadistutused vahetati vaasides suvelillede vastu välja 17. juuniks ning peenardes jaanipäevaks. Tava­ pärastest end õigustanud dekoratiivtaimedest kasutati ristmikel, väljakutel ja ausammaste juures paikne­ vates suvelillevaasides kalevikeppi, harilikku kosmost, surfiiniat, tiiviklille, peiulille, maajalga, ruset, mikaa­niat, hõbekakart, pelargooni, sanvitaaliat, hübriid begooniat, heliotroopi, salveid ning päevakübarat.

Peenar­desse istutati enim kivikilbikut, alatiõitsevat begooniat, peiulille, hübriidbegooniat ´Dragon Wing´, daaliat, päevakübarat, argentiina raudürti, hall salveid, kalevikeppi, lõvilõuga jt. õitsvaid suvelilli. 2015. aastal kasutati peenarde lahendustes erinevaid kujundeid ja vaasides lihtsaid lahendusi suurekasvuliste taimedega. Püsilillepeenraid Tartu mnt/Pronksi nurgal, Lembitu pargis, Kolde pst, Merivälja teel ja Pirita tee eraldusribal ning Nõmmel Kiige pargis hooldati tavapäraselt.

Sügisel istutati üle 26000 sibullille kaheksale peenrale. Kevadel võime näha krookuseid, erinevat värvi tulpe, nartsisse, kobarhüatsinte, punaseid kõrgeid püvililli ja pisut hiljem laukusid.

Asendusistutused 2015. aastal istutati linna maale asendusistutuse raames 486 puud ja 3653 põõsast. Kevadel haljastati Vääna kergliiklustee ääre alad iluõunapuude, pihlakate ja kirsipuudega. Sügisel vahetati välja Sõle tänava allee. Astangu kergliiklustee äärde istutati puude gruppe – hõberemmelgat, serbia kuuske, iluõunapuid ja sangleppasid. Täiendati Akadeemia tee ja Endla tänava haabade alleed ning Vabaduse väljaku pärnade alleed. Kadrioru parki rajati ringkalanali siseallee ning tehti istutusi Kaarna alleele, saatkonna taga asuva kanali äärde ja paistiigi nõlvale. Lisaks rajati Weizenbergi õunaaed. Nõmme turule tehti hekiistutusi ja haljasalad kaeti madalate põõsastega ning turu keskmesse istutati roose. Erinevates linnaosades täiendati puude ja põõsaistutustega haljasalasid, parke, lasteaedu ja koole. Istutati pärnasid, iluõunapuid, pihlakaid, vahtraid, remmelgaid, kuuskesid ja mände ning erinevat liiki põõsaid ja rohkelt roose.

Raie- ja hoolduslõikus load 2015. aasta oktoobri lõpu seisuga on Tallinna Keskkonnaamet väljastanud 1406 raieluba kokku 11306–le puule. Võrreldes eelmise aastaga on väljastatud lubade arv suurenenud, puude arv samas pisut vähenenud.

Kõige rohkem on raielubadele kantud sanitaarraiesse määratud puid (4296 tk). Järgnevad hooldusraie kategooriasse määratud (2687 tk), muu raie alla määratud (2404 tk) ja vahetult ehituse ette jäävad, heas seisundis asendamisele määratud puud (1919 tk).

Analoogselt eelmise aastaga 74% raiuda lubatud puudest olid lehtpuud (8320 tk) ja 26% okaspuud (2986 tk). See suhe püsib läbi aastate stabiilsena.

2015 brought colourful spring and summer flowers into the cityscape as an annual tradition. From late April to mid-October, the city of Tallinn was decorated by 15 perennial flower beds, 14 summer flower beds, 42 flower vases and boxes, and 1 flower tree with 16 hanging flower pots.

Despite the late spring, all spring planting was completed by the end of April in vases and flower beds alike. Coldresistant, colourful spring flowers were planted in green areas, flower beds and vases on city squares, bringing a spring-like spark and colour into the grey cityscape. The selection of early spring flowers this year was somewhat similar with the previous years. In addition to the traditional pansies, forget-me-nots, daisies, and monkey flowers were planted in flower beds and vases.

Spring flowers were exchanged for summer flowers in vases by 17 June and in flower beds by Midsummer. Out of the usual well proven decorative plants, beeblossom, garden cosmos, surfinia, scaevola, tagetes, groundivy, beggartick, micania, Paris daisy, geranium, Mexican creeping zinnia, hybrid begonia, heliotrope, sage, and rudbeckia were used in summer flower vases located on crossroads, squares and next to monuments. Alyssum, wax begonias, tageteses, hybrid begonia Dragon Wing, dahlia, rudbeckia, purpletop vervain, grey sage, beeblossom, snapdragon, and other flowering summer plants were the most often planted in flower beds. In 2014, various solutions were used for the design of flower beds, and simple solutions with high plants in vases.

Perennial flower beds and rose beds on the corner of Tartu mnt/Pronksi, Kolde pst, Lembitu Park, Merivälja tee, on the median on Pirita tee and in Kiige Park in Nõmme were maintained as usual.

In the autumn, more than 26,000 bulbous flowers were planted on eight flower beds. It means that in the spring, we can enjoy crocuses, different coloured tulips, daffodils, muscaris, red crown imperials, and a bit later, leeks.

Replacement planting 486 trees and 3,653 bushes were planted on city property during replacement planting in 2015. In the spring, the sides of Vääna cycle and pedestrian track were covered with decorative apple trees, rowans, and cherry trees. The alley at Sõle street was replaced in the autumn. Groups of trees were planted at Astangu cycle and pedestrian track – white willows, Serbian spruces, decorative apple trees, and alders. The aspen alleys at Akadeemia tee and Endla street were added to, as well as the linden alley at Vabaduse square. An internal alley to the circular channel of Park Kadriorg was made and plants planted at Kaarna alley, on the sides of the channel behind the embassy, and on the slopes of the pond. In addition, Weizenberg apple garden was established.

Hedges were planted on Nõmme market and the green areas were covered in low bushes. Roses were planted to the centre part of the market. Green areas, parks, nursery schools, and schools were complemented by planting trees and bushes in different city districts. Lindens, decorative apple trees, rowans, maples, willows, spruces, pinetrees, different type of bushes and many roses were planted.

Cutting and maintenance cutting permits As of the end of October 2015, Tallinn Environment Department has issued 1,406 cutting permits for a total of 11,306 trees. Compared to the previous year, the number of permits issued has increased while the number of the trees has somewhat dropped. The majority of trees on cutting permits are for sanitary cutting (4,296 pc).

The next most common are trees in the category of maintenance cutting (2,687 pc), other cutting (2,404 pc); and healthy trees that are in the way of construction (1,919 pc) and about to be replaced.

Similarly to the previous year, 74% of the trees to be cut were deciduous trees (8,320 pc) and 26% conifers (2,986 pc). This ratio has remained stable throughout the years.

42

43

Puude hoolduslõikuslubasid on 2015. aasta jooksul välja antud 464, mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga. Üha rohkem taotlusi esitatakse elektrooniliselt ja paberil taotluste arv vastavalt väheneb.

Kõige rohkem anti raielubasid jätkuvalt Nõmme linnaosas. Järgnevad Kesklinn, Pirita ja Põhja-Tallinn. Kõige vähem küsiti lube ja märgiti puid raieks analoogselt eelmise aastaga Mustamäel. Käesoleval aastal võeti kasutusele uus raielubade programm, mis peaks hõlbustama tahvelarvutite kasutamist välitöödel. Eesmärk on võimalikult palju andmeid sisestada süsteemi juba kohapeal puid hinnates ja vähendada kontori töö ning väljatrükitavate paberite mahtu. Hetkel käivad tahvelarvutite katsetused reaalsetes välitöö olukordades.

Linna metsad Tallinna territooriumil on kokku 3121,4 ha metsaalasid, millest linna omanduses on 264,3 ha. Metsade intensiivne majandamine linnas ei ole eemärgiks, vaid eelkõige on metsadel rekreatiivne ja ökoloogiline tähtsus. 2015. aastal koristati metsa olmeprahist, lamapuidust ja jämedast oksarisust ning raiuti sanitaarses seisus puid.

Tallinn kuulutati Euroopa puupealinnaks Euroopa Puuhoolduse Nõukogu (European Arboricultural Council, EAC) otsusega omistati jaanipäeva paiku Tallinnale 2015. aasta Euroopa puu-pealinna tiitel (European City of the Trees 2015, ECOT 2015).

Euroopa puu-pealinna tiitel antakse ühele EAC liikmesriigi linnale, kus ekspertide hinnangul väärtustatakse puude rolli linnakeskkonnas ja inimajaloos ning panustatakse puude ja nende hooldusega seotud teadlikkuse suurendamisse. Oluliseks eelduseks on ka arboristide ning tänapäevaste puuhooldusvõtete kasutamine linnapuude hoolduses.

ECOT 2015 tiitliga tunnustati Tallinna edukat tegevust linnapuude istutamisel, hooldamisel, säilitamisel ning teistele Eesti linnadele puuhoolduse vallas eeskuju pakkumisel. Tallinna puhul toodi esile, et linn väärtustab tulemuslikult puu elukaart. Kehtestatud õigusaktid aitavad tõsta puude istutamise kvaliteeti ja pikendada nende eluiga. Enne detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamist selgitatakse välja väärtuslikud puud, mida püütakse säilitada. Kõik puud, millele taotletakse raieluba või hoolduslõikusluba, vaadatakse kohapeal enne loa andmist üle ning seda ka eramaal kasvavate puude puhul. Muljet avaldas ka, et linnal on infosüsteem, kuhu kõik andmed kirja pannakse ning et kõik väljastatud load on avalikult nähtavad.

Hoolduslõikuslubade väljastamisel nõustatakse linnakodanikke ning selgitatakse arboristide kaasamise vajadust, misläbi säilib puude tervis ja paraneb dekoratiivsus. Lisaks rohkele rohelusele ja puuhoolduse valdkonnas tehtule avaldas žüriile erilist muljet meil kehtiv asendusistutuste kord, mille kohaselt tuleb iga langetatud puu asemele istutada teatav arv uusi puid. Kui palju just, see oleneb langetatud puu haljastusväärtusest.

Euroopa puude linna ehk puu-pealinna valimine sai alguse 2007. aastal. Tiitli on saanud Valencia (2007), Torino (2008), Malmö (2009), Praha (2010), Turu (2011), Amsterdam (2012), Krakov (2013) ja Frankfurt (2014). Tallinnast sai üheksas linn, mis saab aastaks Euroopa Puuhoolduse Nõukogu tunnustuse. Tiitli üleandmise tseremoonia toimus 19. juunil Niguliste kiriku kõrval kasvava Tallinna vanima puu – Kelchi pärna juures. Tähtsaks sündmuseks saabus Tallinna Frankfurdi Keskkonna- ja terviseameti juhataja Rosemarie Heilig, kas andis väärika tiitli üle Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuule.

464 maintenance cutting permits for trees have been issued during 2015, which is about the same as the previous year. An increasing number of applications are submitted electronically and the number of paper applications is reducing respectively.

Traditionally, the most cutting permits were issued in the district of Nõmme. It is followed by Kesklinn, Pirita, and Northern Tallinn. Permits were the least requested and the smallest number of trees was marked for cutting in Mustamäe. This year, a new building permit program is being implemented, hopefully simplifying the use of tablets on fieldwork. The aim is to enter as much information as possible to the system already on the spot while assessing the trees, and thus reduce the volume of office work and the papers to be printed. Currently, the tablets are being tested in actual fieldwork situations.

Urban forests There are a total of 3,121.4 hectares of forested areas on the territory of Tallinn, 264.3 ha of which are owned by the city. The objective is not an intense management of forests in the city, the forests primarily have a recreational and ecological importance. In 2015, the forests were cleaned of household waste, down timber and thick broken branches; trees in a sanitary condition were cut.

Tallinn was declared the European City of Trees With the decision of the European Arboricultural Council (EAC), Tallinn was awarded the title of European City of Trees 2015 (ECOT 2015) around Midsummer.

The title of the European City of Trees is awarded to one capital of an EAC member state in which the role of trees in the city environment and human history is valued according to experts, and efforts are made to increase the awareness on trees and their maintenance. One of the important prerequisites is also the use of arborists and modern tree maintenance techniques in the maintenance of city trees.

The ECOT 2015 title was a way of acknowledging the success of Tallinn in planting, maintaining, and preserving urban trees, and setting an example to other cities of Estonia in the field of maintaining trees. It was emphasized that the city of Tallinn values the lifecycle of trees efficiently. The legislation adopted helps to increase the quality of tree-planting and to increase their lifespan. Before preparing detailed plans and construction projects, the valuable trees are determined and they are tried to be preserved. All trees on which a cutting or maintenance cutting permit is applied are checked on the spot before issuing the permit – also in case of trees growing on private properties. It was also impressive that the city has an information system with all the data, and all the permits issued can be viewed publicly. When issuing maintenance cutting permits, residents are being advised and the need for involving arborists explained, thus preserving the health of the trees and improving their appearance. In addition to plentiful greenery and the work done in the field of tree maintenance, the panel was especially impressed by the procedure of replacement planting, according to which a certain number of new trees need to be planted for every tree cut. The exact number depends on the burnishing value of the tree that was cut.

The election of a European City of Trees started in 2007. It has been awarded to Valencia (2007), Turin (2008), Malmö (2009), Prague (2010), Turku (2011), Amsterdam (2012), Krakow (2013), and Frankfurt (2014). Tallinn became the ninth city to receive this annual acknowledgement by the European Arboricultural Council. The ceremony of awarding the title took place on 19th June next to Niguliste church at the oldest tree of Tallinn – the Kelch Linden. For this important event, Rosemarie Heilig, Frankfurt’s head of environmental department, arrived to Tallinn to present the valuable title to Deputy Mayor Arvo Sarapuu.

Lillevaasid Kaarli pst. Summer flowers in vases on Kaarli pst.

Nõmme turu haljastus. Nõmme market.

Euroopa puu-pealinna tiitli üleandmine.

Tallinn was awarded the title of European City of Trees 2015.

Kelchi pärn. The Kelch Linden.

44

45

Linnakodanike kaasamine elukesk­ konna rohelisuse suurendamisel

Involving the residents in making the living environment greener

Maapäevade tähistamine Rahvusvaheline Maa päev on 22. aprillil ja seda tähistatakse ülemaailmselt ligikaudu 190 riigis. Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protestisid tänavatel keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva kogu maailmas mitmesuguste ürituste ja ettevõtmistega, mille eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Tallinna Keskkonnaameti eestvõttel on Maa päeva tähistatud juba teist aastat koolide juurde puude istutamistega.

2015. aastal istutati 3 iluõunapuud ´Profusion´ Rahumäe Põhikooli õue-alale.

Praegused koolijütsid on tulevased linnakodanikud ja kindlasti said ka lapsevanemad peale istutust õhtul kuulda toredast puupäevast.

Celebrating the Earth Days The International Earth Day is celebrated on April 22 all across the world in approximately 190 countries.

Celebrating the Earth Day began in the United States in the 1970 when millions of Americans protested on the streets against polluting the environment. Today, the Earth Day is celebrated all over the world with various events and endeavours with an aim of directing attention to environmental problems. At the initiative of Tallinn Environment Department, the Earth Day was celebrated for the second time by planting trees at schools. In 2015, three decorative apple trees Profusion were planted to the yard of Rahumäe Middle School.

The current pupils are the future citizens and we are certain that after the planting, the parents could listen to the happy impressions of a lovely tree-day.

Järve metsa talgud Järve mets, mis asub Pärnu maantee, raudtee, Viljandi mnt ja Järvevana tee vahelisel alal on pikemat aega olnud tervisesportlaste seas tuntud, kui mõnus jalutamis-või jooksukoht. Sealne huvitava reljeefiga maastik on ka mitmekesine kasvukoht, kust ei puudu looduskaitsealused liigid nt aas-karukell, kahelehine käokeel, nõmmnelk ja metskevadik.

Tallinna Keskkonnaameti ja Spordiklubi Sparta eestvõttel on juba aastaid toimunud Järve metsas talgud, et tutvustada ja väärtustada vaheldusrikast maastikku. Koostöös ametnike ja spordiklubi inimestega koristatakse metsaalust sinna jäetud prügist ja jämedast oksarisust.

Talgutel osalenu saab lisaks rohkele värskes õhus liikumisele ja heale enesetundele kaasa uusi teadmisi metsast ja kaitsealustest taimedest.

Maitsekas rõdu Tallinnas elab ligi 90 % elanikest kortermajades. Paljudel korteritel on rõdud, mida vastavate teadmistega ja tahtmisel on võimalik edukalt kasutada nii maitserohelise kasvatamiseks kui silmale maitsekalt kujundatud väikese rohelise oaasina. Linnas liikudes jäävad silma üksikud väga rohke lillekasutusega rõdud, mis lisaks nende omanikele pakuvad silmailu ka kõigile möödujatele. Tallinna Keskkonnaametis sündis mõte korraldada linnakodanikele üritus, millel tutvustatakse rõdul köögiviljade ja maitsetaimede ning lillede kasvatamise võimalusi – siit tulenevalt saigi projekt nimeks „Maitsekas rõdu“. Üritus korraldati kompaktselt asetsevate Pärnu mnt lõpus asuvate kortermajade hoovialal asuval mänguväljakul. Ürituse toimumisaeg oli mai lõpus – aeg, kui suurem öökülmaoht on möödas ja oma uusi teadmisi on kohe võimalik ellu rakendada.

Korraldati kogupere üritus – peale tööaega oleks tervel perel võimalik meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Seni kuni pere väiksemad liikmed veetsid aega ponide seltsis või suurel takistusradadega batuudil, omandasid vanemad uusi teadmisi. Aiandusspetsialist Eneli Käger jagas teadmisi, kuidas uusi materjale ja tehnikaid ära kasutades rõdul väiksema vaevaga rohelust tekitada. Täpsemalt käsitleti teemasid, mis tutvustasid istutuskaste, muldasid, pikatoimelisi väetisi, taimekaitset, kastmisgeeli ja loomulikult võimalikku taimmaterjali, mida on lihtsam kasvatada. Eraldi toodi välja need taimed, mida eelkõige teatakse kui ilutaimi aga mille õied või lehed on söödavad (nt suur-mungalill, sarvkannike, alatiõitsev begoonia) – nii, Maa päev Rahumäe Põhikoolis.

The Earth Day was celebrated for the second time by planting trees at schools.

Maitsekas rõdu. Tasteful balcony.

46

Järve forest bee Järve forest at the area between Pärnu mnt, the railway, Viljandi mnt and Järvevana tee has been known among the recreational sport enthusiasts for a long time as a nice place for walking and running. The landscape with an interesting relief is also a rich habitat with protected species like small pasque flower, lesser butterfly-orchid, sand pink, and woodland whitlowgrass.

At the initiative of the Environment Department and Sports Club Sparta, bees have been held for years at Järve forest to introduce and value its diverse landscape. In cooperation with officials and the people from the sports club, the forest is cleaned of garbage and thick broken branches.

In addition to an active day in fresh air and good mood, the participants gain new knowledge of forests and protected species.

Tasteful balcony Almost 90% of the residents of Tallinn live in apartment buildings. Many apartments have balconies that could be successfully used for growing herbs or as a tastefully designed little green oasis, if you have the respective knowledge and will. When moving around in the city, we can sometimes see balconies with abundant flowers, providing an enjoyable sight not only to their owners but everyone passing by. Tallinn Environment Department came up with an idea of organizing an event for the residents, introducing the possibilities of growing vegetables, herbs, and flowers on balconies – thus, the name “Tasteful balcony”.

The event was held on a playground of the yard of the compact block of apartment buildings at the end of Pärnu mnt. The event took place at the end of May – it is the time when frost is usually over and the new knowledge can be implemented right away.

A family event was organized so that the entire family could spend some pleasant and useful time together after work. Until the little ones of the family spent time with ponies or on a huge trampoline with obstacle courses, the parents learned new things. Gardening specialist Eneli Käger shared her knowledge on how to make a balcony green easily by employing new materials and techniques. More specifically, the topics included new planting boxes, soils, long-lasting fertilizers, plant protection, watergel, and of course, the plant material that is easier to grow. Special attention was given to plants that are known to be decorative but have edible leaves or flowers (e.g. garden nasturtium, horned pansy, wax begonia) – so it turns out beauty can also be delicious. Sample plantings were carried out. To affirm the knowledge received, each participant was given two herbs and a flower plant.

Many people took the chance and asked the gardening specialist for advice.

The evening was warm and sunny, bringing together many people. All participants left with good emotions and better gardening knowledge that is a prerequisite for making our city even greener.

Järve metsas. In the Järve forest.

Maitsekas rõdu Tallinna vanalinnas.

Tasteful balcony in old town.

47

et ilu võib olla ka maitsev. Toimusid näidisistutused. Et saadud teadmisi kinnitada, kingiti osalejatele kaks maitsetaime ja lilletaim. Paljud osalejad kasutasid võimalust aiandusspetsialistilt nõu küsida. Õhtupoolik oli meeldivalt soe ja päikesepaisteline ning seetõttu oli ka osalejaid palju. Kõik kohaletulnud lahkusid hea emotsiooni ja suuremate aiandusalaste teadmistega, mis on eelduseks meie linna veelgi rohelisemaks muutmisel.

Ravila pargi remonttööd Tallinna Keskkonnaameti juhtimisel viidi 2015. aastal esimest korda läbi haljastu väikesemahulisi hooldusremonttöid. Tihti on need väikesed tööd, mis tegemata jätmisel on justkui tilk tõrva meepotis või siis nende hilisem tegemine nõuaks kordi suuremaid rahasummasid. Nõmmel asuv Ravila park oli sel aastal kohaks kus tehti palju pisemaid remonttöid, et park oleks esteetiline ja turvaline. Nii korrastati 78 m2 istutusalasid, rajati 55 m2 uut istutusala, rekonstrueeriti 6 treppi, puhastati 206 m2 ja korrastati 42 m2 paeplaatidest ala, sõelmetega kaetud kõnniteedelt eemaldati vana umbrohtunud kiht ja paigaldati uus kiht sõelmeid, paigaldati 10 Nõmme pinki ja 4 prügikasti, istutati 24 põõsast, 52 roosi, 470 püsilille ja 4000 sibullille.

Ravila park on üks põneva ajalooga ja omanäolisemaid parke Tallinnas. 1930-ndatel aastatel otsustas tolleaegne tolliameti direktor Heinrich Kukk põneva reljeefiga krundile, Ravila ja Lõuna tänava nurgal, rajada ajastule iseloomuliku funktsionalistlikus stiilis kodu. Ennem maja ehitust alustati aia rajamisega.

Arhitekt Eerik Lepa poolt koostatud detailsest aiakujundusplaanist saame aimu skeemilt, mis ilmus 1937. aastal ajakirjas Aed. Ajastule iseloomulikult püüti kujunduses ühendada aeda ja eluruume ning tekitada erinevate funktsioonidega aiaruume. Aia kujundas 1956-57. aastal pargiks ümber Nora Tammoja ja sellega tähistati ENSV 15. aastapäeva. Parki on rekonstrueeritud 1997. ja 2007. aastal. Park on looduskaitse all alates 2007. aastast kui oma ajastu eriti silmapaistev pargi – ja aiaarhitektuuri näide.

Remonttööde lõppedes soovis Tallinna Keskkonnaamet juhtida tähelepanu kaunile pargile ja tutvustada linnakodanikele pargi kasutusvõimalusi. Seega saadi sügise tulekut tähistada kaunil õhtul pargikontserdiga ja jäädvustada stiliseeritud perefotol. Kontserdi vahepalana tutvustati pargi ajalugu, mis nii mõnelegi osalejale uusi üllatavaid fakte pakkus.

Vahetu tagasiside alusel võib arvata, et linnakodanikud leidsid taas ühe kauni pargi ning kontserdikorraldajad ühe võimaluse esineda.

Meie poolt jätkub õiteilu nüüd varakevadest külmadeni – toredaid hetki külastajatele!

Haljastuse osakonna poolt korraldatud koolitused 2015. aastal korraldati mitmeid haljastusalaseid koolitusi linnaosade valitsuste spetsialistidele ja linna ametite töötajatele ning hooldusega tegelevatele spetsialistidele.

Teemad olid järgmised: • „Erinevad materjalid maastikuehituses ja nende kasutamine“. Koolitus andis uusi teadmisi geotekstiilidest, geomembraanidest, geokärgedest, geovõrkudest, murukärgedest, kivikorvidest ja kivimattidest ning nende kasutamisest haljasalade rajamisel ja konstruktsioonides.

• „Kogu tõde võõrliikidest“. Koolitusel räägiti millised on võõrliigid, nende ennetusest ja tagajärgedega võitlemisest.

• Rahvusvaheline kahepäevane seminar „Low impact design e maastikukujundus loodusega“. Seminar oli mõeldud ametnikele, kes tegelevad haljastu planeerimise, rekonstrueerimise või igapäevase haljastu hoolduse korraldamisega. Samuti ka haljastu hooldusega tegelevatele spetsialistidele, et nad mõistaksid projekteerimisel kasutatud põhimõtteid ning pööraksid tähelepanu etteantud juhistele.

48

Repair works at Ravila Park At the lead of Tallinn Environment Department, small-scale greenery maintenance works were carried out for the first time in 2015. These are often the tasks that ruin an overall good impression when undone, or become increasingly costly when postponed. This year, Ravila Part in Nõmme was the place of many smaller repair works to make it aesthetic and safe. Thus, 78 m2 of planting areas was put in order, 55 m2 of new planting area created, 6 stairs reconstructed, 206 m2 cleaned and 42 m2 of limestone slab area put to order. An old weedy layer was removed from the pavement and a new layer of sievings placed, 10 benches and 4 bins were installed, 24 bushes, 52 roses, 470 perennial flowers and 4,000 bulbous flowers planted.

Ravila Park has a fascinating history and it is one of the most unique parks in Tallinn. In the 1930ies, Heinrich Kukk, Head of the Customs Authority of that time, decided to build a functionalistic style home for himself on an interesting plot on the corner of Ravila and Lõuna streets. Before starting to build the house, establishing a garden began. The detailed garden design scheme compiled by architect Eerik Lepa can be seen on a scheme that was published in 1937 in a magazine “Aed”. Characteristically to the times, the design aimed to join the garden and the living areas and to create garden rooms with different functions. The garden was redesigned as a park in 1956–57 by Nora Tammoja and it was used to celebrate the 15th anniversary of Estonian Soviet Socialist Republic. The park has been reconstructed in 1997 and in 2007. It has been under protection since 2007 as an especially outstanding sample of park and garden architecture of its time.

After the end of renovation works, the Environment Department wanted to turn attention to this beautiful place and introduce the uses of the park to the residents. So, there was a possibility of celebrating the beginning of the autumn with a park concert on a lovely evening and saving this memory as a stylized family photo. In between the concert, the history of the park was introduced, surprising many visitors with unknown facts.

Based on the direct feedback we can say that the residents of the city found themselves yet another beautiful park and the event planners a new location for performing.

From us, there are beautiful flowers from early spring to the first frost – enjoy your visit!

Trainings by the Landscaping Division In 2015, several landscaping trainings were organized for the city district government specialists and the employees of city authorities, as well as for specialists dealing with maintenance.

The topics were as follows: • “Different materials in landscaping and their use”. The training provided new knowledge on geotextiles, geomembranes, geocells, geonets, lawn cells, gabions, and stone mats, and their use in establishing green areas and making constructions.

• “Truth on alien species”. The training explained what are alien species, how to avoid them and how to tackle their consequences.

• International two-day seminar “Low impact design”. The seminar was aimed for officials who operate in the fields of greenery planning, reconstruction, or organizing their everyday maintenance. It was also made for specialists dealing with greenery maintenance so that they would understand the principles used in the design process and pay attention to the instructions given.

49

Tallinna Botaanikaaia visiooniaasta

Vision year of Tallinn Botanic Garden

Tallinna Botaanikaaed on üks Baltikumi suurimaid dendroparke ja botaanikaaedu. Maastikupargina isikupärane ja kollektsiooni suuruse nagu ka omanäolisuse poolest hinnatud üle ilma. 2015. aasta oli aga erakordselt viljakas ja edukas just suuremate plaanide kas alustamise või elluviimise poolest.

Tallinn Botanic Garden is one of the largest dendroparks and botanic gardens in Europe. It is unique as a landscape park and acknowledged for its exclusiveness all over the world. However, 2015 was exceptionally fruitful and successful by starting or completing large plans.

Kui unistused täituvad Kolm aastat tagasi idanes botaanikaaia töötajate peas mõte uuest tarbetaimede aiast. Tolleaegse maastikuarhitekti Kersti Kuusi ja vanemaednik Ave Visnapuu koostöös sündis visioon uuest ja hoopis mastaapsemast kollektsioonialast. Järgides ülejäänud maailma trende tarbetaimedega seotud aedades või aiaosades, planeeriti ka botaanikaaias tarbetaimede aed tervendava aia põhimõtteid ja universaaldisaini printsiipe järgides.

Raskused selle 3000 ruutmeetril laiuva kollektsiooniaia rahastamise leidmisega ei viinud botaanikaaia indu selle aia valmisehitamiseks sugugi alla. Vastupidi, saades endale tugeva seljataguse puuetega inimeste katusorganisatsioonidest, suudeti veenda Tallinna linna rahastama projekti 2015. aasta linnaeelarvest Puuetega Inimeste Aasta märkimiseks.

Aia ehitas valmis ehitusfirma Maatriks-RP OÜ ja see pälvis kõrgeima tunnustuse Eesti Pimedate Koja “Aasta tegu 2015” nominatsiooniga. Meelte aeda, nagu me seda kutsume, käis esimese paari kuuga külastamas pea 13 000 silmapaari ja täitis külaliste raamatu positiivse tagasisidega.

2015. aastal sai pikaajalise uurimistöö tulemusena teoks Tallinna Botaanikaaias paljundatud Kauai saare (Havai saarestik) endeemsete sõnajalaliikide Asplenium dielpallidum N. Snow, Asplenium dielmannii Viane, Asplenium diellaciniatum Viane tagasiviimine nende päritolumaale. Kõik kolm liiki on ohustatud ja kaitstavad taimeliigid (Endangered Species Act e. ESA liigid), kes oma looduslike populatsioonide väiksuse tõttu (vähem kui 50 täiskasvanud levimisvõimelist isendit) kuuluvad üleilmselt äärmiselt ohustatud liikide hulka. Meie vanemteadur Ruth Aguraiuja on sõnajalarühma, kuhu kolm nimetatud liiki kuuluvad, uurinud alates 1999. aastast, seega juba 16 aastat. Töö hakkas vilja kandma aastal 2011. Vanemteadur Ruth Aguraijuja uurimistöö eesmärgiks on uuritavate liikide hävimise ennetamine, nende seisundi parandamine ja looduslike populatsioonide taastamine.

Sõnajalgade jõudmine tagasi Kauaile sai võimalikuks tänu rahvusvahelisele koostööle ja erinevate institutsioonide ühistele pingutustele - Tallinna Botaanikaaed, National Tropical Botanical Garden Kauai (NTBG), Plant Extinction Prevention Program (PEPP), University of Hawaii Department of Botany, Division of Forestry and Wildlife Department of Land & Natural Resources (DOFAW-DLNR) State of Hawaii, United States Fish and Wildlife Service (USFWS).

Hetkeseisuga on Tallinna Botaanikaaiast jõudnud Kauaile ühtekokku 1790 isendit (Asplenium dielpallidum 848 isendit, Asplenium dielmannii 465 isendit, Asplenium diellaciniatum 477 isendit) ja 90 kogust gametofüüdikultuure. Ootel on veel ligi 900 isendit ja ligi 90 kogust gametofüüdikultuure.

Kõik taimekogused läbisid maale sisenemisel edukalt fütosanitaarse kontrolli ja taimede seisund pärast keerulisi pakkimisprotseduure ning pikaajalist transporti suletud termokastides, oli saarele saabumisel ettearvamatult hea.

Sõnajalgade liikumistee kulges järgnevalt: Tallinna Botaanikaaed – National Tropical Botanical Garden, Kauai – Kokee Kauai Mesic Elevation Nursery – järgnev istutamine looduslikele kasvukohtadele nende liikide loodusliku levikuala piires. Hetkel on suurem osa Kauaile jõudnud taimedest veel botaanikaaias (NTBG), esimestena kohale jõudnud taimed hakkavad peagi liikuma keskmäestiku taimelavasse ja istutamine kasvukohale saab alguse alates 2016. aasta veebruarikuust.

Tarbetaimede aed.

The new garden of edible plants.

50

When dreams come true Three years ago, a tiny thought of a new garden of edible plants started budding in the minds of the employees of the Botanic Garden. In cooperation of Kersti Kuus, landscape architect of that time, and Ave Visnapuu, senior gardener, a vision of a new and a significantly larger-scale collection area was born. By observing the trends of the rest of the world in gardens or parts of gardens related to edible plants, the garden in the Botanic Garden was also planned, observing the principles of healing garden and universal design.

Difficulties in finding funding for this collection area on 3000 square meters did not manage to reduce the enthusiasm of the Botanic Garden in making this garden come true. On the contrary – after gaining a steady background from the overarching bodies of disabled people, they managed to convince the city of Tallinn to fund the project from its 2015 budget in the framework of the European Year of People with Disabilities.

The garden was built by a construction company Maatriks-RP OÜ and it received the highest recognition by a nomination for the Deed of the Year 2015 by Eesti Pimedate Koda. The garden of minds, as we like to call it, was seen by almost 13,000 pairs of eyes in the first couple of months and the guestbook filled with positive feedback.

As a result of long-term research, endemic fern species Asplenium dielpallidum N. Snow, Asplenium dielmannii Viane, Asplenium diellaciniatum Viane were returned to their country of origin – Kauai island in Hawaii in 2015.

All three species are endangered and under protecion (Endangered Species Act or ESA species), being globally among the extremely endangered species due to the smallness of their natural populations (less than 50 adult specimen able to spread). Our senior scientist Ruth Aguraiuja has studied the fern group in which the three species above belong to, since 1999, that is, for 16 years already. The work started to bear fruit in 2011. The objective of the study by senior scientist Ruth Aguraijuja is the prevention of the extinction of the species in question, improvement of their situation, and restoration of their natural populations.

The return of the ferns to Kauai became possible thanks to international cooperation and joint efforts of various institutions – Tallinn Botanic Garden, National Tropical Botanical Garden Kauai (NTBG), Plant Extinction Prevention Program (PEPP), University of Hawaii Department of Botany, Division of Forestry and Wildlife Department of Land & Natural Resources (DOFAW-DLNR) State of Hawaii, United States Fish and Wildlife Service (USFWS).

Currently, 1,790 specimens have reached Kauai from Tallinn Botanic Garden (Asplenium dielpallidum – 848 specimens, Asplenium dielmannii – 465 specimens, Asplenium diellaciniatum – 477 specimens) together with 90 units of gametophyte cultures. Almost 900 specimens and almost 90 units of gametophyte cultures are waiting.

All plant deliveries successfully passed phytosanitary check upon entering the country and the condition of the plants after complicated packing procedures and long transport in sealed thermo boxes was unexpectedly good upon arrival.

The route of the ferns was as follows: Tallinn Botanic Garden – National Tropical Botanical Garden, Kauai – Kokee Kauai Mesic Elevation Nursery – planting to natural habitats within the limits of their natural distribution area of these species. Currently, most of the plants sent to Kauai are still at the Botanic Garden (NTBG). The first arrivals will soon start their journey to the seedbeds in the highlands, and planting to the habitats will begin in February 2016.

Thinking big In June 2015, Tallinn city government initiated the detailed plan of the Botanic Garden. Compilation of this document has been postponed at different times, being hindered by the unsolvable nature of land issues. The objective of the detailed plan, in addition to preservation of the existing buildings and the determination of

Käbide ja puitude näitus.

The exhibition of cones and timbers.

51

Mõtleme suurelt 2015. aasta juunis algatas Tallinna linnavalitsus botaanikaaia detailplaneeringu. Dokument, mille koostamist erinevatel aegadel on edasi lükatud ja mida on takistanud maa küsimuse lahendamatus. Detailplaneeringu eesmärk on lisaks olemasolevate hoonete säilitamisele ja ehitusõiguse määramisele ka uute ehitiste planeerimine, Kloostrimetsa tee 56 krundi kasutusele võtt kollektsioonide tarbeks ja palju muudki.

Botaanikaaiale on selline planeerimine väga hea võimalus jõuda ka asutusena ühiskondliku kokkuleppeni - iga töötaja saab küsida “milline oleks minu botaanikaaed kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast?”.

Detailplaneeringu koostamine üldisemalt on andnud selge suuna jõuda paremini funktsioneeriva, külastajale aktraktiivsema ja töötajale parema töökeskkonnaga botaanikaaia poole.

Audiogiidiga kasvuhoones.

Using the audio guide in the greenhouse.

Botaanikaaed külastaja silme läbi Botaanikaaeda on 2015. aastal külastanud pea 64 000 külastajat, kes lisaks üritustele nagu perepäevad, hooaja avamised ja -lõpetamised, said võimaluse end taimetarkustega täiendada kaheteistkümnel (12) näitusel. Selleks, et jõuda rohkemate inimesteni oli botaanikaaed esindatud oma aiaga ka Tallinna Lillefestivalil. Botaanikaaia maastikuarhitekt Erge Sonni kujundatud aed “Mängides suureks” võitis kategoorias “Lillede mäng” esikoha.

Selleks, et külastajatel oleks veel paremad võimalused meie juures oma sündmusi tähistada ja vaba aega veeta, hakkab uuest (2016) aastast meie ruume edasi rentima ja kohvikut pidama Tampe OÜ.

Kohtume ikka palmide all!

52

building rights, is planning new buildings, making use of the plot at Kloostrimetsa tee 56 for the collections, and many other things.

Such planning is an excellent opportunity for the Botanic Garden to reach a social agreement as an institution – every employee gets to ask “what would by Botanic Garden look like in ten, twenty, or thirty years?”.

Compilation of the detailed plan in general has given a clear direction towards a better functioning, more attractive Botanic Garden with a more pleasant working environment for the employees.

Botanic Garden through visitor’s eyes The Botanic Garden was visited in 2015 by almost 64,000 times. In addition to events like family days and openings and closings of seasons, the visitors could learn new things about plants on twelve (12) exhibitions. In order to reach more people, the Botanic Garden was also represented with its garden at Tallinn Flower Festival.

The garden “Growing up Playing” designed by Erge Sonn, landscape architect of the Botanic garden, won the first place in the category “Game of Flowers”.

In order to make it even better for the visitors to celebrate their events and spend their free time at us in 2016, our rooms will be rented out and the cafeteria managed by Tampe OÜ.

Let’s keep meeting under the palm trees!

Taimetarkust omandamas.

Learning new things about plants.

53

Looduskaitse, kaitstavad rohealad ja teavitustöö

Joonis 1. Kaitsealused objektid Tallinnas 2015. aasta seisuga, vastavalt Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetele.

Figure 1. Protected sites in Tallinn as at 2015 according to the data from the Estonian Nature Information System (EELIS).

Tallinna ja Eesti loodust kaitsev esimene õigusakt pärineb aastast 1297, kui Taani kuningas Erik VI Menved reguleeris oma dekreediga metsaraiet neljal Tallinna-lähedasel saarel (Aegna, Naissaar, Väike- ja SuurPaljassaare), et säilitada metsa kui meremärki. Kuigi sajandite jooksul on neil saartel olnud kirju ajalugu, on nad tänapäeval samuti kõik kaitse all, sedapuhku NATURA 2000 aladena.

Tallinn on põhjamaisele asukohale vaatamata väga rikkaliku maastiku ja loodusega, kus võib kohata mujal Euroopas haruldaseks muutunud taimi ja loomi. Tallinna elurikkusele panevad aluse asukoht Läänemere rannikul, maastike mitmekesisus (klint, rannik, luited, metsad, loopealsed, niidud, sood, mageveekogud jne) ning sellest lähtuv elupaikade mosaiiksus. Tallinnas on säilinud mitmeid suuri ökoloogiliselt toimivaid rohealasid, mis toimivad liikide (linnud, nahkhiired, tolmeldajad) rändekoridoridena. Tallinnas on hulgaliselt kaitsealuseid objekte (joonis 1).

Lisaks on valminud esimene etapp linnaliste biotoopide klassifitseerimise ja kaardistamise tööst. Biotoopide kaardi abil on võimalik hinnata muutusi Tallinna maakattes ning analüüsida ökosüsteemiteenuste pakkumist eri linnaosades.

Tallinn on ilmselt üks Euroopa orhideerikkamaid pealinnu - siit on leitud kasvamas 14 liiki looduslikke orhideesid. Eestis kasvab kokku 36 orhideeliiki, mis on kõik kaitse all.

Tallinnas tehtud inventuurid on näidanud, et siin leidub sobilikke elupaiku paljudele loomaliikidele. Viimasel kahel kümnendil on Tallinnas registreeritud 138 liiki kaitsealuseid loomi, kellest enamuse moodustavad linnud. Tallinnas registreeritud kaitsealused loomaliigid moodustavad üle 2/3 Eesti vastavate loomarühmade kaitsealustest liikidest, mis on linna kohta väga hea tulemus.

Tallinnas registreeritud 92-st kaitsealusest linnuliigist on enamus läbirändajad, kuid 45 liiki on linna territooriumil viimase 25 aasta jooksul ka pesitsenud. Kõige linnurikkam ala on Paljassaare hoiuala, kus on 232 kohatud linnuliigist 84 liiki Eestis kaitse all ning nendest omakorda veerand (22 liiki) alal pesitsejad.

Hoiualal on registreeritud 45 Linnudirektiivi liiki (Eestis kokku 66), kellest üheksa on Paljassaarel pesitsejad.

Tallinnas on riikliku kaitse all kolm maastikukaitseala, kaks hoiuala ning arvukalt väiksemaid kaitstavaid alasid (pargid, üksikobjektid). Kaitstavate alade kogupindala on 2200,8 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast.

Tallinnas on 1313,2 ha NATURA 2000 alasid, millest 277 ha määratletud linnualaks vastavalt Linnudirektiivile ja ülejäänud 1036,2 ha loodusaladeks vastavalt Loodusdirektiivile. NATURA 2000 alad moodustavad Tallinna pindalast 8,2%.

Tallinna linn on viimase 10 aasta jooksul koordineerinud mitmete elustiku inventuuride ja rakendusuuringute läbiviimist. Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames valmisid 2006. aastal alusuuringud Tallinna rohealade loomastiku ja haudelinnustiku kohta ning Tallinna rohealade külastatavuse uuring.

2009–2010. aastal jätkati Tallinnas nahkhiirte, kahepaiksete, haudelindude, kimalaste, päevaliblikate ja ööliblikate ning soontaimede inventuuridega, mille käigus saadi arvukalt uusi andmeid Tallinna piirkonna elustiku kohta ning mille tulemusena on moodustamisel uus 137 ha suurune NATURA ala nahkhiirte talvituspaikade ning loopealsete ja klindi kaitseks.

2010. aastal alustati ja 2013. aastal jätkati Aegna maastikukaitsealal külastuskoormuse seiret, et hinnata külastajate poolt tekitatavaid tallamiskahjustusi, saada teada külastuskoormuse suurust ja prognoosida selle mõjusid tulevikus. Analoogne uuring on läbi viidud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala olulisemates puhkemetsades.

Balti sõrmkäpp.

Dactylorhiza baltica.

54

Nature conservation, green areas under protection, and awarenessraising activities The first legislation protecting the nature of Tallinn and Estonia comes from 1297 when the King of Denmark Erik VI Menved regulated forest cutting with his ordinance on four islands near Tallinn (Aegna, Naissaar, Väike- and Suur-Paljassaare) to preserve forest as a seamark. Although these islands have had colourful history since then, they are all under protection nowadays as well, this time as NATURA 2000 areas.

Regardless of its northern location, Tallinn has very rich landscape and nature that still includes plants and animals that have become rare elsewhere in Europe. The biodiversity of Tallinn is founded by the location at the shores of the Baltic Sea, diversity of landscapes (limestone shore, coast, dunes, forests, alvars, meadows, bogs, freshwater bodies, etc.) and the mosaic nature of habitats arising from that diversity. Several large ecologically functioning green areas have preserved in Tallinn, serving as habitat corridors of species (birds, bats, pollinators).

Tallinn has numerous protected sites (figure 1).

In addition, the first stage of classifying and mapping urban biotopes has been completed. A biotope map enables to assess changes in the land cover of Tallinn, and assess the provision of eco system services in different districts.

Tallinn is probably the most orchid-rich capital in Europe with its 14 natural orchid species. In total, there are 36 orchid species in Estonia, all of them under protection.

Inventories carried out in Tallinn indicate that the city has suitable habitats for numerous animal species. In the last two decades, 138 species of protected animals have been registered in Tallinn, most of them being birds. The protected animal species registered in Tallinn make up more than 2/3 of the protected species in their respective animal groups, which is an excellent result for a city.

Out of the 92 protected bird species registered in Tallinn, most are passing through, but 45 species have nested on the city territory over the last 25 years. The richest in bird species is Paljassaare special conservation area in which 84 species of the total 232 are under protection in Estonia and from them in turn, quarter (22 species) nest in that area. 45 species of the Bird Directive have been registered at the special conservation area (66 in Estonia in total), nine of which nest at Paljassaare.

Three landscape protection areas, two special conservation areas and smaller protected areas (parks, unique objects) are under national protection in Tallinn. The total area of protected areas in Tallinn is 2200.8 hectares, making up 13.8% of the surface area of the city.

Tallinn has 1313.2 ha of NATURA 2000 areas, 277 ha of which is determined as bird areas under the Bird Directive, and the remaining 1036.2 ha as natural areas under the Habitats Directive. Natura 2000 areas make up 8.2% of the area of Tallinn.

In the last 10 years, the city Tallinn has coordinated several biota inventories and applied researches. Under the thematic plan on the green areas of Tallinn, basic research was carried out in 2006 on the fauna and breeding bird species at the green areas of Tallinn, together with a study on the number of visits to the green areas.

In 2009–2010, inventories of bats, amphibians, hatchers, bumblebees, butterflies, and vascular plants continued, gaining lots of new data on the biota of Tallinn area. As a result of that, a new NATURA area of 137 ha is being formed to protect the wintering areas of bats, alvars, and limestone shore.

In 2010, visiting load monitoring was started at Aegna landscape protection area and it was continued in 2013 in order to assess the trample damage by visitors, learn the visiting load, and estimate its future impacts. A similar study has been carried out at the most important recreational forests of Nõmme-Mustamäe landscape protection area.

Tallinn Environment Department requires carrying out biota surveys as a part of processing plans and projects if there is a possibility of having protected species in the developed area. Expert assessments provide information

Lauk. The Coot.

Rüüt. The Golden plover.

55

Tallinna Keskkonnaamet nõuab elustiku uuringute tegemist planeeringute ja projektide menetluse käigus, kui on kahtlusi kaitsealuste liikide esinemisest arendusalal. Eksperthinnangud annavad infot ning juhiseid edasiseks planeerimisprotsessiks, kuidas kaitstavaid liike arendusalal säilitada või kompenseerida elupaikade kadumist.

2015. aasta lõpus valmis linna elurikkuse tegevus- ja seirekava, mille eesmärk on koordineerida linnaelustiku uuringuid, seiret, kaitsekorraldustegevusi ning teavitamist. Regulaarne liikide ja maastike seire aitab jälgida linna elurikkuse suundumusi.

Lisaks ökosüsteemiteenuste pakkumist eri linnaosades.

Loodusturismi edendamine

(Kesk-Läänemere programmi projekt NATTOURS Jätkusuutlikud loodusrajad linnades kasutades uusi IT lahendusi) Kesk-Läänemere programmist rahastust saanud ning 2016. aasta märtsis alguse saava projekti NATTOURS peamiseks eesmärgiks on edendada Tallinna ja Helsingi vahelist loodusturismi. Samuti on oluline, et projekti lõpuks on suurenenud nii kohalike elanike kui ka turistide teadlikkus Tallinna looduspärandist.

Nende eesmärkide saavutamiseks luuakse projekti käigus Tallinnasse uusi jätkusuutlikke loodusturismi atraktsioone, sh IT lahendusi, mida saavad kasutada nii kohalikud kui väliskülalised. Olulisel kohal on ka projekti väljundite kasutamine keskkonnahariduses. NATTOURS on esimene projekt, milles Tallinna Keskkonnaamet on juhtpartner. Lihtpartnerid on Helsingi linn ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.

Projekti käigus mõõdetakse ja hinnatakse valitud loodusradade külastuskoormust ning viiakse läbi loodusväärtuste uuringuid linna olulistel rohealadel, sh Paljassaare linnukaitse alal ja Kadrioru pargis.

Uuringute läbiviimist koordineerib Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.

Tallinna looduspärandi efektiivsemaks turundamiseks luuakse Helsingi ja Tallinna ühine mitmekeelne veebileht, kuhu on koondatud kogu teave linnas asuvate loodusturismi atraktsioonide kohta (pargid, metsad, aiad, loodusrajad, õpperajad, linnuvaatlustornid, nahkhiirte elupaigad, rannad jms). Loodaval veebilehel on lisaks võimalik allalaadida ja kasutada rakendusi nutiseadmetele. Näiteks arendatakse allalaetavaid virtuaaltuure või audiogiide linna rohealade kohta, mida on lihtne ja huvitav kasutada ning mis on piisavalt informatiivsed ka keskkonnahariduses kasutamiseks.

Toetamaks loodusturismi Tallinnas püstitatakse Rocca al Mare kergliiklustee äärde linnuvaatlustorn.

Lisaks paigaldatakse Paljassaare linnukaitsealale laudtee, et hoida külastajad ettenähtud radadel ning vähendada ala tallamiskoormust. Samuti luuakse Kadrioru parki kui tähtsale haudelinnustiku alale laudtee ja vaatetaskud, et vähendada ala tallamiskoormust. Peale kooliõpilaste ja kohalike turistide meelitab korralik linnuvaatlustaristu Tallinnasse ka linnuvaatlejaid välismaalt. Peale linnuvaatlustaristu arendamise paigaldatakse projekti raames Rocca al Mare promenaadi äärde ja Kadrioru parki ka infotahvlid, mis sisaldavad selgitusi ja kirjeldusi piirkonnas leiduva elustiku kohta.

Paljassaare linnuvaatlustorn.

The bird watching tower on Paljassaare.

56

and guidelines for future planning process, as to how to preserve the protected species at the area to be developed or how to compensate for the loss of habitats.

At the end of 2015, an action and monitoring plan of the city’s biodiversity was completed. Its aim was to coordinate the surveys on city biota, monitoring, protection organization activities, and the notification process.

Regular monitoring of species and landscapes helps to observe the tendencies in the biodiversity of the city.

It also facilitates the provision of ecosystem services at different districts.

Promoting nature tourism

(Central Baltic Programme project NATTOURS – Sustainable urban nature routes using new IT solutions) The main aim of the NATTOURS project that is funded from the Central Baltic Programme and will start in March 2016 is to promote nature tourism between Tallinn and Helsinki. It is also important that after the end of the project, the knowledge of both local citizens and tourists on the natural heritage of Tallinn will have improved. In order to achieve these objectives, new sustainable nature tourism attractions will be built in Tallinn, including IT solutions that can be used both by local people and foreign tourists. Using the project outcomes in environmental education also plays an important role. NATTOURS is the first project in which the Tallinn Environment Department is the leading partner. Additional partners are the city of Helsinki and the Stockholm Environment Institute Tallinn centre.

In the course of the project, the visiting load of selected nature trails will be measured and assessed, and natural value surveys will be carried out on the important green areas of the city, including on Paljassaare bird protection area and at Park Kadriorg. The surveys are coordinated by the Stockholm Environment Institute’s Tallinn centre.

In order to market Tallinn’s natural heritage more efficiently, a joint multilingual webpage of Tallinn and Helsinki will be created, gathering all the information on the nature tourism attractions of the city (parks, forests, gardens, nature trails, study trails, bird watching towers, bat habitats, beaches, etc.). In addition, the webpage will enable downloading and using applications for smartphones. For example, downloadable virtual tours or audio guides on the green areas of the city will be developed, being easy and interesting to use and informative enough to use also in environmental education.

In order to support nature tourism in Tallinn, a bird watching tower will be built next to the cycle and pedestrian track of Rocca al Mare. Also, a boardwalk will be installed to Paljassaare bird protection area to keep the visitors on the designated tracks and reduce the trample load of the area. In addition, a boardwalk and viewing platforms will be built to Park Kadriorg as an important site of hatching birds to reduce the trample load of the area. Besides pupils and local tourists, a well-built bird watching infrastructure would also invite foreign bird watchers to Tallinn.

In addition to the development of bird watching infrastructure, information boards will be installed at the Rocca al Mare promenade and Park Kadriorg with explanations and descriptions on the biota of the area.

Pääsküla rabarada. Pääsküla bog trail.

57

Õhukaitsest, müra vähendamisest Tallinnas

Air protection and decreasing noise in Tallinn

2015. aastal on Tallinnas peamised saasteained endiselt peenosakesed PM10 ja PM2,5, osoon, NOx, SO2 ja CO. Õhukvaliteedi tase Tallinnas on aastatega tunduvalt paranenud ning saastetasemed jäävad alla Euroopa Liidu kehtestatud norme (tabel 1). Varem kohati sajale lähenevast peente osakeste ületamiste arvust aastas on praeguseks saanud alla kümne jääv suurus. SO2 ja CO piirmäärasid pole Tallinnas viimase 10 aasta jooksul kordagi ületatud.

In 2015, the biggest air pollutant in Tallinn continued to be dust fractions PM10 and PM2,5, ozone, NOx, SO2 and CO. The air quality has considerably improved in Tallinn in a year and the pollution levels are below the norms established by the European Union (Table 1). The annual dust fraction exceedances that were close to hundred before have decreased to less than ten by now. SO2 and CO limit values have not been exceeded in Tallinn in the last 10 years.

Table 1. Number of exceedances of pollutant concentrations in Tallinn by year

Tabel 1. Saasteainete kontsentratsioonide ületamiste arv Tallinnas aasta lõikes Aasta

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0

0

1

0

1

5

4

9

0

0

0

0

8 tunni keskmine piirväärtus 120 µg/m3 O3

31

31

0

2

25

28

6

24 tunni keskmine piirväärtus 50 µg/m3 PM10

61

89

85

44

11

11

5

1 tunni keskmine piirväärtus 200 µg/m3 NO2

0

0

1

0

0

0

0

Suurt rolli peentolmu kontsentratsioonide kujunemisel mängib ilmastik. Lumerohkete talvede järgselt on vähem tolmu välisõhus kuna lumi teedel ja tee servades on enamiku selles sidunud ja sulades kanalisatsiooni viinud. Vaadates lähiaastatel seisu on olukord kõige parem olnud 2012. aastal, sest tegu oli lumerohke talvega, kus lumi tuli maha jaanuaris ning püsis kuni 30 cm paksuse kattena umbes aprilli keskpaigani. Koos sulaveega voolas kanalisatsiooni ka suur hulk tänavatolmu. Lisaks oli tegu ka väga sajuse kevadega, kus sademete hulk oli 165 mm, mis on viimase poole sajandi suuruselt teine tulemus. Seevastu 2015. aastal oli kerge lumekate ainult jaanuaris ja osa veebruarist. Kuna ka kevadine sademete hulk jäi madalaks sai kanalisatsiooni uhutud ka vähem tolmu.

Tallinna linna välisõhu olukorraga saab tutvuda internetis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehel ning saasteainete hajumise kaart on kuvatud ka Vabaduse väljakul oleval keskkonninfo ekraanil.

Radoonist Tallinnas Radoon on kõrgradioaktiivne, kantserogeenne ja mutatsioone põhjustav gaas, mis tekib looduses U ja Th radioaktiivsel lagunemisel ning mis omakorda laguneb edasi reaks radioaktiivseteks elementideks. Radoon satub inimorganismi peamiselt hingamisel. Õhu koostises kontsentreerub radoon keldrites ja majade esimestel korrustel. Radooni rikkas keskkonnas algab radooni tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi radooni enda poolestusaeg on lühike võib temast moodustuvate elementide summaarne poolestusaeg olla ligi 22 aastat. Seega kujuneb organismi sattunud radooni rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb.

2015. aastal valmis Tallinna radooniriski kaart, mis annab vajaliku täpsema ülevaate linna pinnase radooni sisaldusest. Seni on kasutusel olnud Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Harjumaa radooniriski kaarti, mille andmed on Tallinna mõistes väga üldised. Valminud kaardiga on võimalik tutvuda Tallinna linna kodulehel.

Year

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Average limit value of 8 hours 120 µg/m O3

31

31

0

2

25

28

6

Average limit value of 24 hours 50 µg/m PM10

61

89

85

44

11

11

2013

2014

2015

0

0

1

0

1

5

4

9

0

0

0

0

3

3

5

Average limit value of 1 hour 200 µg/m3 NO2

0

0

1

0

0

0

0

Weather plays an important role in shaping the concentrations of dust particles. After snowy winters, there is less dust in the ambient air since the snow on the roads and at the sides of the roads have absorbed most of it and carried it to sewerage after melting. In the recent years, the situation has been the best in 2012 because it was a snowy winter where the snow came down in January and remained as an up to 30 cm thick cover until Mid-April.

Together with the melting water, a large amount of street dust flowed into the sewerage. It was also a very rainy spring with a rainfall of 165 that is the second highest result of the last fifty years. On the other hand, in 2015, there was a light snow cover only in January and part of February. Since the rainfall in spring was also low, less dust was flushed to the sewerage.

The situation of ambient air in the city of Tallinn can be viewed online at the web page of the Estonian Environmental Research Centre, and the map on the dispersing of pollutants can be seen on the environmental information screen on Vabaduse square.

Radon in Tallinn Radon is highly radioactive carcinogenic and mutation causing gas that is formed in nature upon radioactive dissolving of U and Th and which, in turn, dissolves to a number of radioactive elements. Radon ends up in human organism mainly by breathing. In air, radon concentrates in basements and the first floors of buildings. In radonrich environments, the child elements of radon start depositing in the body and continue to dissolve. Although the half-life of radon itself is short, the total half-life of the elements it is forming may be almost 22 years. Therefore, the elements from radon that have ended up in a body make a radiation source for a long time and in case of additional doses, it keeps increasing throughout the life of the person.

Tallinn’s radon risk map was compiled in 2015, providing the necessary more specific overview of the radon concentrations in the soil. So far, a radon risk map on Harju County, compiled by the Geological Survey of Estonia has been used. For Tallinn, its data was very general. The map compiled can be viewed on the web page of the city of Tallinn.

Keskkonnainfo ekraan Vabaduse väljakul.

The environmental information screen on Vabaduse square.

58

59

Müra Tallinnas Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleemiks jätkuvalt suur liiklussagedus magistraaltänavatel.

Seda võimendab valglinnastumisega kaasnev pendelränne, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse.

Kõige rohkem mõjutabki inimesi just autoliiklusest tulenev müra (tabel 2).

Tabel 2. Auto-, lennu- ja raudteeliiklusest ning tööstusest pärinevale mürale eksponeeritud inimeste osakaal (%) Tallinnas Mürataseme Lden vahemik dB Öise mürataseme Ln vahemik dB

≥ 55 ≥ 65 ≥ 45 ≥ 55

Autoliiklus 64,53 21,82 68,23 24,7

Raudtee 1,43 0,02 2,57 0,24

Tööstus 2,05 0,12 4,6 0,38

Lennuliiklus 0 0 0,07 0

KOKKU 68,01 21,96 75,47 25,32

Tallinn tegeleb müraolukorra parandamisega eelkõige planeerimise kaudu. Mida paremini ja mida varasemas planeerimisetapis (detailplaneeringus) võetakse müraallikaid ja nende emissiooni arvesse, seda paremini välditakse hilisemaid probleeme nii uute müraallikate kui ka müratundlike objektide planeerimisel.

Tallinna linnale on 2012. aastal koostatud müra kaart, millega saab tutvuda Tallinna linna kodulehel. Kaarti uuendatakse iga viie aasta tagant ning uus kaart saab avalikuks 2017. aastal.

Noise in Tallinn In the field of ambient noise, the main problem of Tallinn continues to be high traffic load on the main roads. It is amplified by commuting due to urban sprawl, causing an additional traffic load. People are the most impacted by the noise from traffic (Table 2).

Table 2. Share of people exposed to car, air, and railway traffic and industrial noise (%) in Tallinn

Noise level Lden interval dB Night noise level Ln interval dB

≥ 55 ≥ 65 ≥ 45 ≥ 55

Car traffic

Railway

Industry

Air traffic

TOTAL

64.53 21.82 68.23 24.7

1.43 0.02 2.57 0.24

2.05 0.12 4.6 0.38

0 0 0.07 0

68.01 21.96 75.47 25.32

Tallinn is improving the noise situation mainly by planning. The sooner and at the earlier stage of planning (in the detailed plan) are the sources of noise and their emissions taken into account, the batter the later problems can be avoided both in new sources of noise and planning noise-sensitive objects.

A noise map was compiled on Tallinn in 2012 that can be seen on the web page of the city of Tallinn. The map is updated every five years and the new map will be published in 2017.

Tallinna mürakaart.

Tallinn noise map.

Suurim müratekitaja Tallinnas on autoliiklus.

People are the most impacted by the noise from traffic.

60

Järgnevad tööstus- ja raudteemüra.

The railway traffic and industrial noise are remarkable.

61

Jäätmehoolduse ümberkorraldamine ja arengud

Reorganising and developments of waste management

Tallinna Keskkonnaamet jätkab korraldatud jäätmeveol nn Põhjamaade mudeli rakendamist. Euroopa Liidu riikide kogemused näitavad, et jäätmehierarhia põhimõtete rakendamine sh jäätmetekke vältimisele ja taaskasutamisele suunatud jäätmekäitlussüsteemi rajamine sõltub otseselt omavalitsuste panusest ja võimest kohalikul tasandil jäätmehooldust korraldada. Pikaajalisi jäätmekäitluseesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui omavalitsused omavad kontrolli jäätmekäitluse kavandamise ja ka elluviimise osas. Põhjamaade mudeli rakendamiseks on Tallinn asutanud Tallinna Jäätmekeskuse, mis korraldab keskse asutusena jäätmeveo teenust olles konkursiga valitud jäätmeveo pakkuja ja jäätmetekitaja vahel.

Tallinn Environment Department continues to use the so-called Nordic model in organized waste transport. The experience of the European Union countries indicates that the implementation of waste hierarchy principles, including the establishment of a waste treatment system aimed at avoiding the production of waste and waste recovery directly depends on the contribution of the local government and the ability to organize waste management on a local level. Long-term waste management objectives can only be achieved when the local governments have control over the planning and implementation of waste management. To implement the Nordic model, Tallinn has established Tallinn Waste Centre that organizes the waste transportation service as a central authority, standing in between the waste transportation service provider selected using a tender, and a producer of waste.

Põhjamaade mudeli eeliseks on: • Võimaldab koostada ühtset jäätmeveologistikat kogu piirkonnale, võtta kasutusele erinevaid keskkonnameetmeid.

• Võimaldab pakkuda ühetaolist teenust kõigile klientidele ja kujundada ühine arusaam olmejäätmete veost, liigiti kogumisest ja õigusaktidest tulenevatest nõuetest.

• Võimaldab pakkuda ühtset üle Tallinna toimivat klienditeenindust ja nõustamist.

• Võimaldab tegeleda samavõrra ka väikekliendiga ja korteriühistutega. Senini oli paindlik jäätmeveoteenus kättesaadav üksnes ärikliendile.

• Võimaldab ristsubsideerida jäätmeveo teenuse hinda erinevate jäätmeliikide lõikes, nt kehtestada liigiti kogutud jäätmetele madalam tasu või tühjendada taaskasutatavate jäätmete konteinereid tasuta, nt paberi ja kartongimahuti tühjendus olenemata milline kartong seal sees on.

• Võimaldab tulevikus efektiivselt suurendada tekkekohal eri liiki jäätmete liigiti kogumist nt klaasijäätmed või metallijäätmed analoogselt naaberriikidega. Samuti võimaldab vahetada välja linnapilti mittesobivaid ja katkiseid konteinereid.

• Võimaldab planeerida Tallinna jäätmemajandust tervikuna kuna on ülevaade jäätmevoogudest ja kliendivajadustest. Võimaldab planeerida ka jäätmejaamade ja avalike mahutite võrgustikku kuna on ülevaade jäätmetekkekohal olevast kogumisvõrgustikust.

• Võimaldab anda nõu planeerijatele ja arhitektidele uute ehitiste planeerimisel selliselt, et tulevikus on tagatud sujuv jäätmevedu. Senini on jäätmeruumid ise ja nendele ligipääs jäänud märkamata.

• Võimaldab kaasata jäätmeveoteenuse osutajate ringi uusi tegijaid ja tuua turule uusi kaubamärke.

Teenusepakkuja ülesanne on osutada üksnes konteinerite tühjendamise ja avamisvahendite haldamise teenust, ülejäänud teenused on hallatud Tallinna Jäätmekeskuse poolt.

Loobutud on üldisest 7 päevalisest veograafikust kortermajade piirkondades. Veosagedused elamurajoonis on optimeeritud kolmele korrale nädalas ja seda üksnes mahutipargi ülevaatamisega. Paljudel ühistutel on tänaseni puudu konteinerid biolagunevate jäätmete ning vanapaberi liigiti kogumiseks kuigi selline kohustus tuleneb Tallinna Jäätmehoolduseeskirjast juba ligi 10 aastat. Põhjuseks on varasem jäätmeveosüsteem, kus info kohustuse täitmise kohta jõudis linnale läbi jäätmevedaja, kes tihti rakendas klientidele liigiti kogumise nõuet valikuliselt. Uue süsteemi järgi on linnal olemas vahetu info liigiti kogumise nõuete täitmisest ning paljudel ühistutel tuleb süsteemi rakendumisel paigaldada lisakonteinerid jäätmete liigiti kogumiseks. Lisaks korteriühistutele tuleb ka väga paljudele restoranidele ja toitlustusettevõtetele uudisena biojäätmete ja paberi liigiti kogumise vajadus.

Eesti Energia Iru koostootmisjaam.

Iru waste-to-energy power unit.

62

The benefits of the Nordic model are: • Enables to organize a uniform waste logistics for an entire area, implement various environmental measures.

• Enables to provide uniform service to all customers and to shape a common understanding on the transport of household waste, collecting waste by type, and the legislative requirements.

• Enables to provide a uniform customer service and consultations everywhere in Tallinn.

• Enables to equally deal with small customers and housing associations. So far, the flexible transport of waste was available only for business clients.

• The price of the waste transport service can be cross-subsidised across different types of waste, e.g. establish a lower fee for waste collected by type or empty containers of recyclable waste for free, e.g. for paper and cardboard regardless of the type of cardboard inside.

• In the future, enables to effectively increase collecting waste by type at the source, e.g., glass or metal waste similarly with the neighbouring countries. It also enables to replace containers that are unfit in the city environment or broken.

• Enables planning of the waste management as a whole thanks to an overview of waste flows and customer needs. A network of civic amenity sites and public containers can also be planned better thanks to an overview of the collection network at the source.

• Enables to advise the planners and architects in planning buildings as to ensure smooth waste transport in the future. So far, waste rooms in buildings and the access to them has remained unnoticed.

• Enables new companies to enter the waste transport market and to introduce new trademarks. The task of a service provider is only the emptying of containers and maintenance of the means for opening them; the rest of the services are managed by the Tallinn Waste Centre.

The general 7-day transport schedule in apartment building areas has been cancelled. It has been optimized to three times a week and only by checking the container park. Many housing associations are still lacking containers for collecting biodegradable waste and paper by type, although the waste management regulation of Tallinn stipulated this requirement almost 10 years ago. The reason is the previous waste transportation system in which the information on the performance of the obligation reached to the city through the waste transporter who often implemented the requirement on collecting by type selectively. According to the new system, the city has direct information on the performance of the requirement of collecting waste by type and many housing associations have to install additional containers upon the implementation of the system to fulfil this requirement.

In addition to housing associations, very many restaurants and catering companies are unaware of the need to collect biodegradable waste and paper separately.

Tallinna Jäätmekeskus korraldab jäätmeveo teenust Tallinnas.

Tallinn Waste Centre provides organized waste transport service in Tallinn.

Korteriühistu „Energia 5“ süvajäätmemahutid.

Waste containers of apartment association “Energia 5”.

63

Jäätmekeskuse teise aastaringi tulemused ja elanikkonna teavitamine Tallinna Jäätmekeskus on Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus, mis korraldab jäätmetemajandust Tallinna linnas. Tallinna Jäätmekeskus asutati 01.01.2014 aastal.

Jäätmekeskuse visioon on puhas ja ilus linnakeskkond, kõikide jäätmete taaskasutus, missiooniks on pakkuda tarbijatele jäätmenõustamist, lahendusi ja kvaliteetset teenust, tagada võimalikult mugavalt jäätmete tekkekohal liigiti äraandmine ning põhimõtteks on olla keskkonnasäästlikud, stabiilsed, koostöövalmid ja avatud uutele lahendustele.

Tallinna Jäätmekeskus pakub nõustamise ja korraldatud jäätmeveo teenust Tallinnas erakliendist ärikliendini. Tallinna Jäätmekeskus pakub segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete äraveoteenust korraldatud jäätmeveo raames. Vastavalt kliendi vajadusele arendatakse välja uusi teenuseid ja liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalusi tekkekohal, nt aia- ja haljastusjäätmete üleandmine. Tallinna Jäätmekeskuse jaoks on oluline, et jäätmeveoteenust osutatakse õigeaegselt ja et kliendile on tagatud jäätmete üleandmine vedajale.

Tallinn Jäätmekeskus teenindab korraldatud jäätmeveo raames Põhja-Tallinnas, Kesklinnas, Kristiines ja Haaberstis kokku umbes 2600 klienti kelle kasutuses on ca 5000 jäätmekonteinerit. Ühes kuus kogutakse kokku ja antakse jäätmekäitlejale üle ca 1100 tonni olmejäätmeid. Meie koostööpartnerid käitlusteenuse osutamisel segaolmejäätmete käitlemisel on Eesti Energia Iru koostootmisjaam, biolagunevate jäätmete käitlemisel Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeksus AS ja suurjäätmete ning paber ja kartongijäätmete käitlemisel Eesti Keskkonnateenused AS. Tallinna Jäätmekeskuse eesmärk on vähendada segaolmejäätmete kogust jäätmetekke vältimise ja liigiti kogumise kaudu. Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et säästa loodust ning anda jäätmetele materjali või energiaallikana uus otstarve. Tallinna Jäätmekeskus alustas aprillis 2014. aastal riidekonteinerite paigaldamist Tallinna linnaruumi ning selle lähiümbrusesse. Kokku on paigaldatud 32 riidekonteinerit, kuhu saab tasuta viia riideid, jalanõusid, mänguasju jms, et suunata need hiljem ringlusse, korduskasutusse ja taaskasutusse ning nendega kogutakse umbes 40 tonni riideid kuus. Riidekonteinerite asukohad on kättesaadavad Tallinna Jäätmekeskuse veebilehel www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid/.

Tallinna Jäätmekeskuse töötajad tegelevad igapäevaselt kliendihaldusega ja klientide nõustamisega.

Lisaks telefoninõustamisele on võimalik tulla koha peale, saada kaasa jäätmealast kirjandust, sõlmida jäätmeveolepingut, jäätmemahuti rendilepingut ja osta jäätmemahutile eri liiki kleebiseid või biolagunevast materjalist biokotte.

Tallinna Jäätmekeskus teeb koostööd teiste Eesti ja Põhjamaade jäätmekeskustega, koostöö raames jagatakse infot jäätmemajandust reguleerivate õigusaktide muudatustest ja praktilistest kogemustest jäätmeveoteenuse osutamisel.

Lisaks pakub Tallinna Jäätmekeskus Tallinna kõikide piirkondade klientidele järgmisi teenuseid: multiliftkonteinerite rent, konteinerite rent, konteinerite pesu, aia- ja pargijäätmete äravedu (puulehed, õunad, oksad jms) ja kuuskede äravedu.

Lisainfo Tallinna Jäätmekeskus https://www.prugi.ee/portal/

The results of the second year of Tallinn Waste Centre and informing the population Tallinn Waste Centre is an institution managed by Tallinn Environment Department which organizes waste management in the city of Tallinn. Tallinn Waste Centre began work on 01.01.2014.

The vision of the Waste Centre is clean and beautiful city environment, recovery of all waste, its mission is to provide waste consultations, quality service and solutions to consumers, to ensure convenient delivery of waste by type, and its principle is to be sustainable, stable, cooperative, and open to new solutions.

The Centre provides consulting and organized waste transport service in Tallinn for regular and business clients.

It provides the transport service of mixed household waste, biodegradable waste, paper and cardboard as well as large waste under organised waste transport. According to the needs of the client, new services are developed and possibilities created for handing in waste by type at the source, e.g. for delivering gardening and landscaping waste. It is important for Tallinn Waste Centre that the waste transport service is provided in a timely manner and that the delivery of waste to the carrier is ensured for the client.

In the scope of organised waste transport, the Waste Centre services a total of about 2,600 clients in Northern Tallinn, Kesklinn, Kristiine, and Haabersti, who use approx. 5000 waste containers. Over 1,100 tons of household waste are collected and delivered to waste treatment in one month. Our cooperation partners in the provision of mixed waste handling services are Iru combined power and heat plant of Eesti Energia, in case of biodegradable waste Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, and in handling large waste and cardboard, Eesti Keskkonnateenused AS. The objective of the centre is decreasing the amount of mixed household waste by decreasing the generation of waste and sorting it by type. Waste shall be collected by type to save nature and give the waste a new purpose as a material or source of energy. In April 2014, Tallinn Waste Centre began to install clothing containers in the Tallinn cityscape and its neighbouring areas. A total of 32 clothing containers have been installed, which can be used to give away clothes, shoes, toys, etc. for free to later direct them to recycling, reuse and recovery.

Approximately 40 tons of clothing is collected per month. The locations of clothing containers are available at the website of Tallinn Waste Centre www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid/.

The employees of Tallinn Waste Centre are involved in client management and consulting every day. In addition to phone consultation, clients can come in for an on-site consultation, receive leaflets on the topic of waste, enter into a waste transport contract or a rent contract for a waste container and purchase stickers for various types of waste containers or biodegradable shopping bags.

Tallinn Waste Centre cooperates with other waste centres in Estonia and Nordic countries, during which information on amendments in legislation concerning waste management and practical experience in providing waste transport service is exchanged.

In addition, Tallinn Waste Centre provides the following services for the customers of all areas: rental of multi-lift containers, rental or containers, container washing, removal of gardening and park waste (leaves, apples, branches, etc.) and removal of spruces.

Additional information on Tallinn Waste Centre https://www.prugi.ee/portal/

Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et säästa loodust.

Waste shall be collected by type to save nature.

Tallinna Jäätmekekuse riidekonteiner Põhja-Tallinnas. Tallinn Waste Centre clothing containers in Northern Tallinn.

64

65

Prügihundi kampaania keskkonna­ teadlikkuse suurendamisel

Waste Wolf campaign in increasing environmental awareness

2016. aastal saab Prügihunt 15 aastaseks ning Tallinna Keskkonnaamet jätkab Prügihundi kampaania läbiviimist.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas 2015. aastal Prügihundi projekti varasemalt oluliselt suuremas mahus. Kui 2014. aastal viidi läbi 176 õppetundi, siis perioodil 1. september 2015 – 31. mai 2017 viiakse läbi rohkem kui 900 õppetundi koolides, lasteaedades ning avalikel üritustel.

Prügihundi kampaaniaga on hõlmatud 4-9 aastased lapsed. Kampaaniaga on haaratud kõik Tallinna koolid ja lasteaiad sh ka rohkem erivajadustega lapsi. Peale Tallinna linna osalevad projektis mitterahalise panusega veel kaheksa Harjumaa valda või linna. Projekti eesmärk on lastele selgitada kuidas igapäevaselt tarbida nii, et ei tekiks jäätmeid ning mis on ökoloogiline jalajälg. Selgitatakse kuidas tekkinud jäätmeid sorteerida, kuhu sorteeritud jäätmed viia, kuidas tekkinud jäätmed tuleks korduskasutada ning uuesti materjalina ringlusse võtta.

Samuti pööratakse tähelepanu jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamisele. 2015 – 2017 aasta Prügihundi kampaania esitlustel osaleb kokku ligikaudu 31 000 last, kes oskavad kampaania lõppedes igapäevaselt tarbida nii, et ei tekiks jäätmeid ja ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike.

Lisaks Tallinna Keskkonnaameti poolt korraldatavale Prügihundi kampaaniale alustas SA Teeme Ära 2015. õppeaastal juba neljandat hooaega kampaania „Prügi VaheTund“ läbiviimist, millega on hõlmatud ka Tallinna koolid. Keskkonnaharidusprogramm „Prügi VaheTund“ on 5. klassi õpilastele suunatud 45 minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha.

7-9. klasside õpilastele korraldas Tallinna Keskkonnaamet 2015. aasta kevadel õppekäike Tallinna jäätmejaamadesse. Peale jäätmejaama külastust osalesed õpilased ka koristustalgutel, mille käigus koguti jäätmeid liigiti. Koolide poolt oli tagaside jäätmejaamade külastamisele ning koristustalgutele igati positiivne ning järgnevatel aastatel on kavas õppekäikudega jätkata.

Prügihundi projekti käigus toodeti 2015. aasta sügisel ka täiskasvanutele suunatud teabematerjali. Valmis korteriühistutele jagamiseks mõledud poster, mida saab paigutada näiteks kortermajade trepikodade stendidele.

In 2016, Waste Wolf will be 15 years old and Tallinn Environment Department will continue with the Waste Wolf campaign. The Environmental Investment Centre supported the Waste Wolf project in 2015 in a significantly larger volume than earlier. When in 2014, 176 lessons were carried out, on the period 1st September 2015 – 31st May 2017 more than 900 lessons will be taught in schools, nursery schools, and public events.

The Waste Wolf campaign is aimed at children of the age of 4–9. It involves all schools and nursery schools of Tallinn, including more children with special needs. In addition to the city of Tallinn, a non-monetary contribution is made by eight more rural municipalities or cities of Harju County. The aim of the project is to explain to the children how to consume every day in a way that produces no waste, and what is an ecological footprint. It explains how to sort the waste, where to take it, how waste should be reused and recovered as a material. It also turns attention to the reduction of wasterelated environmental risk. The 2015–2017 presentations of the Waste Wolf campaign will be attended by a total of almost 31,000 last children who will know how to consume without producing waste and who would keep their ecological footprint as small as possible.

In addition to the Waste Wolf campaign organised by the Tallinn Environment Department, foundation Teeme Ära launched a campaign “Garbage Break” for the fourth time already, also involving the schools in Tallinn. The environmental education program Garbage Break is a 45-minute lesson for the 5th form pupils in which the trainers talk about the impact of producing and consuming things to the living and the natural environment. The entire program is built in an interesting way for children, involving photo and video materials and giving children tips on how to do something themselves to reduce the amount of waste.

For the pupils of 7th–9th form, Tallinn Environment Department organised study trips to the civic amenity sites of Tallinn in the spring of 2015. After the visit, children also took part in a cleaning campaign at which waste was collected by types. The schools have given a highly positive feedback to the visits to civic amenity sites and the cleaning campaign, and the study trips are planned to be continued next year.

Under the Waste Wolf project, informational materials for adults were also produced in the autumn of 2015. A poster was made for handing out to housing associations to be put up on the information boards of the houses, for instance.

Läänemeri plastjäätmetest puhtamaks (Kesk-Läänemere programmi projekt BLASTIC – Plast­ jäätmete teekond Läänemerre)

2016. aasta jaanuaris algab kolmeaastane projekt BLASTIC – Plastjäätmete teekond Läänemerre (Plastic waste pathways into the Baltic Sea), mis on saanud rahastust Kesk-Läänemere programmist. Projekti eesmärk on vähendada ja vältida plastjäätmete sattumist merre. Projekti juhtpartner on Keep Sweden Tidy Rootsist ning lisaks Tallinnale on lihtpartneriteks veel kuus erinevat asutust Soomest, Rootsist ja Lätist.

Projekti esimese sammuna selgitatakse koostöös läänemereäärsete linnadega välja võimalikud prahiallikad, kuidas plastjäätmed maismaalt merre liiguvad ning kuhu lõpuks jõuavad. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel kogutakse informatsiooni mereprügi päritolu ja allikate kohta. Seejärel koostatakse kontrollnimekiri võimalike allikate kaardistamiseks, mille alusel kaardistatakse koostöös omavalitsustega pilootaladel (sh Tallinnas) peamised plastijäätmete merre sattumise teekonnad. Järgmisena luuakse metodoloogia plastjäätmete monitoorimiseks Läänemeres. Plastjäätmete jälgimist teostatakse pilootaladel (sh Tallinnas) loodud metoodika abil. Järgmisena koostatakse või täiendatakse koostöös omavalitsuste ja teiste huvirühmadega kohalikke tegevuskavasid ja töötatakse välja meetmed mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks.

Sinna hulka kuulub ka elanikkonnale suunatud kampaaniate korraldamine prügistamise vähendamiseks, kahjulike 66

Preventing Baltic Sea Littering

(Central Baltic Programme project BLASTIC - Plastic waste pathways into the Baltic Sea) In January 2016, a three-year project BLASTIC (Plastic waste pathways into the Baltic Sea) will begin, being funded from the Central Baltic Programme. The aim of the project is to reduce and avoid the plastic waste ending up in the sea. The leading partner of the project is Keep Sweden Tidy from Sweden and besides Tallinn, six other organisations from Finland, Sweden, and Latvia are involved as additional partners.

As the first step of the project, the potential sources of garbage are determined in cooperation with the Baltic Sea cities, how the plastic waste moves from land to the sea, and where does it end up eventually. At the lead of the Stockholm Environment Institute Tallinn centre, information is gathered on the origin and source of sea garbage.

After that, a check-list is compiled for mapping the potential sources, and based on that map, the main routes for plastic waste to end up in the sea are determined in cooperation with the local governments on the pilot areas (including Tallinn). Next, a methodology will be created to monitor plastic waste in the Baltic Sea. Monitoring of plastic waste will take place in the pilot areas (including Tallinn) by the methodology created. Next, action plans will be compiled or supplemented in cooperation with local governments and other stakeholders and measures are developed to avoid and reduce sea garbage. It includes a campaign for the population on the reduction of

Prügihunt Uue Maailma tänavafestivalil.

The Waste Wolf on the Uus Maailm Street Festival.

67

ainete vähendamine plastiktoodetes, efektiivsem jäätmekorraldus ning tänavakoristus jne. Olulise osa projektist moodustab elanike ja teiste huvirühmade teadlikkuse suurendamine mereprügi negatiivsetest mõjudest. Selle jaoks viiakse läbi teavitusi ja kampaaniaid erinevatele huvirühmadele (lapsed ja noored, elanikkond, ettevõtted jt) mereprügi kui olulise probleemi selgitamiseks (sh mereprahi negatiivsete mõjude tutvustamiseks). Projekti käigus viiakse Tallinnas läbi teavituskampaania mereprügi vähendamiseks ja vältimiseks.

Lemmikloomad linnas ja teavitustöö Tallinna Keskkonnaameti hoolduses on 16 linna poolt rajatud koerte jalutusväljakut. Kõik väljakud on varustatud ekskremendikastide ja biolagunevate kottidega, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Linn korraldab rajatud koerte jalutusväljakutel regulaarset koristamist ja ekskremendikastide täitmist kottidega. Koerte jalutusväljakul saab lisaks rihmata jalutamisele ka koeri treenida selleks valmistatud treeningelementidel. Julgeoleku ja heakorra huvides ei ole Tallinnas mujal avalikes kohtades koerte vabalt jalutamine lubatud. Jalutusväljakul saavad koerad joosta, ronida, teiste koerte ja võõraste inimestega suhelda ning koos omanikuga treeningelementidel osavust, jõudu ja täpsust arendada.

Koerte jalutusväljakud aitavad tõsta Tallinna lemmikloomapidamiskultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma lemmikut igapäevaselt ilma lisakuludeta treenida. Koerte jalutusväljakute õige asukohavalik ja koeraomanikele atraktiivseks muutmine aitab vähendada ka koertega jalutamise negatiivset mõju Tallinna rohealade elustikule.

2015. aastal uuendati enamik jalutusväljakuid, et muuta nende kasutamine koertele ja nende omanikele veelgi huvitavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Üheksale jalutusväljakule lisati liiva, et vähendada vihmasemal ajal väljakute liigset niiskust ja poriga kattumist. Kokku lisati väljakutele üle 1500 tonni liiva, mis täidab pinnast ning seeläbi vähendab mudastumise, libisemise ja enesevigastamise ohtu. Liiva lisamine võimaldab kasutada platse aktiivselt ka sügis- ning kevadperioodil.

Kümnele väljakule paigaldati kokku 24 uut elementi. Kokku paigaldati väikeste koerte väljakutele 4 kahe kaldteega poomi, 4 komplekti tasakaalupukke, 2 lamamislauda ning 2 komplekti slaalomposte. Suuremate koerte väljakutele paigaldati lisaks 1 lamamislaud, 4 komplekti slaalomposte, 4 hüppetakistus ja 1 kahe kaldteega poom.

Lisaks paigaldati Politseiaia parki hüpperõngas ja Toomparki slaalomi postid. Elementidel kasutati vastavalt platsile kollase-punase ja kollase-sinise värvilahendusi ning ohutuse suurendamiseks karestatud pindu. Uued jalutusväljakutele paigutatud treeningelemendid võimaldavad arendada koertel ja omanikel teadmisi, oskusi ja end uutmoodi proovile panna. Paigaldatud elementide valmistamisel on järgitud FCI (pr Fédération Cynologique Internationale, ee Rahvusvaheline Künoloogiaföderatsioon) juhistes toodud tingimusi. Agility on koeraspordiala, kus koer läbib aja peale ja kindlas järjestuses mitmesugustest takistustest koosneva raja, mille juures on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt. Koerte jalutusväljakul elementide kasutamise eesmärk on koeraga aktiivne tegelemine, uute oskuste õpetamine, mis ka igapäevaselt koeraga liikudes kasuks tulla võivad.

2015. aastal tehti algust ka mänguväljakute elementide kasutamise juhiste paigaldamisega. Koera õigesti õpetamine on väga tähtis. Valede õppemeetodite puhul võib koer hakata treeningelemente või muid sarnaseid objekte kartma ja vältima. Elementide kasutamine sobib koertele, kes on vähemalt 9-10 kuud vanad, ei ole ülekaalus ja on muidu terved. Vanema kui 8 aastase koera treenimisel tuleb jälgida tema üldfüüsilist olukorda ja harjutada regulaarselt.

Tallinna lemmikloomaportaal Kogu vajalik teave koerte jalutusväljakute ja lemmikloomade kiibistamise kohta ning muu Tallinna lemmikloomapidajale vajalik info asub Tallinna lemmikloomaportaali veebilehel www.tallinn.ee/lemmikloom.

Varasemalt eesti- ja venekeelne alamportaal täiendati ingliskeelse informatsiooniga tagamaks vajaliku teabe kättesaamise ka Tallinnas elavatele ja külastavatele välismaalastele.

Politseiaia koerteväljak. The dog park in Politseiaed.

producing waste, reduction of harmful substances in plastic products, more effective waste management and street cleaning, etc. An important part of the project is increasing the awareness of the residents and other stakeholders on the negative impacts of sea garbage. For that, awareness-raising campaigns will be carried out for various stakeholders (children and young people, the population, companies, etc.) to explain sea garbage as an important problem (also to introduce the negative impacts of sea garbage). During the project, an awarenessraising campaign will be carried out in Tallinn for reducing and avoiding sea waste.

Pets in the city and information campaigns Tallinn Environment Department maintains 16 dog parks built by the city. All parks include excrement bins and biodegradable bags for easy cleaning after your pet. The city organizes regular cleaning and filling of excrement bins with bags at the dog parks. In addition to walking dogs without a leash, dogs can also be trained at dog parks on the training elements constructed for this purpose. For safety and maintenance purposes, walking dogs off the leash is not permitted in other public places in Tallinn. At dog parks, dogs can run, climb, interact with other dogs and people, and develop their agility, strength and precision on the training elements with their owners.

Dog parks help to improve the pet keeping culture in Tallinn and enable dog owners to train their pet every day without additional expenses. The right site selection of dog parks and making them attractive for dog owners also helps to alleviate the negative impact of walking dogs on the biota of green areas in Tallinn.

In 2015, most of the playgrounds were updated to make them even more interesting and user friendly for the dogs and their owners. Sand was added to nine playgrounds to reduce excessive moisture and mud at rainy days.

In total, more than 1,500 tons of sand was added, filling the surface and reducing the risk of the ground getting muddy, slippery, or dangerous as to injuries. Adding sand enables to use the dog parks actively also in the spring and autumn.

A total 24 new elements were installed on ten dog parks. In total, the parks for small dogs received 4 bars with two slopes, 4 sets of balancing posts, 2 lying tables, and 2 sets of slalom poles. The parks for big dogs also additionally received a laying table, 4 sets of slalom poles, 4 jumping obstacles, and a bar with two slopes. In addition, a jumping ring was installed at the Politseiaia Park, and slalom poles at Toompark. According to the field, yellow-red and yellow-blue colour solutions were used in the parks, and roughened surfaces to increase safety.

The new training elements at dog parks enable the dogs and their owners to obtain new knowledge, skills, and to put themselves to the test in a new way. The elements installed have been manufactured in accordance with the requirements set in the guidelines of the FCI (Fédération Cynologique Internationale). Agility is a dog sport where the dog passes a course of various obstacles for time and specific order, in which the focus is on the cooperation and contact between man and dog. The purpose of using various elements at dog parks is to play actively with a dog and teach them new skills that may come in handy in everyday life when walking around with a dog.

In 2015, installing instructions on how to use the dog park elements was started. Teaching a dog the right way is very important. In case of incorrect teaching methods, a dog may start to fear and avoid the training elements or other similar objects. Using the elements is suitable for dogs who are at least 9–10 months old, not overweight and are otherwise healthy. When training a dog that is older than 8 years, their physical condition should be observed and practice should be regular.

Tallinn pet portal All the necessary information concerning dog parks, tagging pets and other information for a pet owner of Tallinn can be found on the website of Tallinn pet portal at www.tallinn.ee/lemmikloom. The previously Estonian and Russian portal was complemented with information in English to ensure the availability of the information for the foreigners living in and visiting Tallinn.

Tagging and registering pets From 1st January 2015, tagging and registering also cats in the pet register is compulsory. It enables to find a

Pae pargi koerteväljak. The dog park in Pae park.

Politseiaia koerteväljak. The dog park in Politseiaed.

68

69

Lemmikloomade kiibistamine Alates 1. jaanuarist 2015 on Tallinna linnas kohustuslik lisaks koertele kiibistada ja lemmikloomaregistrisse kanda ka kassid. See võimaldab kaduma minnes looma kiiremini leida ja organiseerida tema koju tagasi jõudmine nii, et see põhjustab loomale võimalikult vähe stressi.

Kasside ja koerte kiibistamine ja registrisse kandmine on Tallinna linnas endiselt aktiivne. 2015. aastal kanti registrisse ligi 2600 kassi ja 1900 koera. Tallinna linnas on registreeritud alates 2003. aastast 13 020 kassi ning 29 500 koera. Kiibistamise aktiivsus on oluliselt suurenenud viimase kolme aasta jooksul, mil Tallinna linnas on korraldatud vastavasisulisi aktsioone. 2013 – 2015 aastal on kiibistamise ja registreerimise soodusaktsioonide käigus kokku kiibistatud ja registreeritud 2234 looma.

missing animal faster and organize their return home in a way that causes as little stress to the animal as possible.

Tagging and registering cats and dogs continues actively in Tallinn. In 2015, almost 2,600 cats and 1,900 dogs were registered. Starting from 2003, 13,020 cats and 29,500 dogs have been registered in the city of Tallinn. The popularity of tagging has significantly increased over the last three years when respective campaigns have been organized in Tallinn. In 2013–2015, 2,234 pets have been tagged with microchips and registered at the time of discounted tagging and registering promotions.

Avalikud mänguväljakud Tallinnas 2015

An important part of living environment today is a proper and secure network of playgrounds which supports the health and safe development of children and adults alike. Tallinn Environment Department performs regular technical maintenance on 279 public playgrounds as of 2015.

In 2015, a new family playground was built in Lasnamäe city district, Paasiku 3. It was the tenth in Tallinn and fifth in Lasnamäe. Family playgrounds involve activities for all age groups – from toddlers to elderly. There is a separate fenced area for toddlers where they can safely play in a sandbox, swing, slide and play various role plays at novelty thematic play equipment. For slightly bigger children and teenagers, the playground has a large net pyramid for climbing, various play cities, merry-go-rounds and other balancing equipment to put yourself to a test in a safe manner. A compact outside training ground has been built for adults and the elderly, enabling to improve the physical condition and tone the body. The training equipment has a virtual trainer (based on QR codes) that provides video instructions via smartphone on how to carry out the workout. There is also a special workout application for free download at a smartphone.

The maintenance and surveillance information system for playgrounds and dog parks which was adopted in 2012 has launched very well and has made communication much easier and faster for companies providing technical maintenance and also for clients. The mobile and tablet app developed in 2014 has functioned smoothly and significantly reduced the expenditure of time for both the caretakers and the representatives of the city.

Tänapäevase elukeskkonna oluline osa on korralik ja turvaline mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui täiskasvanute tervist ja turvalist arengut. Tallinna Keskkonnaamet korraldab regulaarset korralist tehnilist hooldust 2015. aasta seisuga 279 avalikul mänguväljakul.

2015. aastal rajati Lasnamäe linnaossa aadressile Paasiku 3 uus peremänguväljak. Rajatud peremänguväljak on Tallinnas kümnes ja Lasnamäel viies. Peremänguväljakul on loodud tegevused kõikidele vanusegruppidele – väikelastest kuni eakateni välja. Väikelastele on loodud oma aiaga piiratud ala kus nad saavad ohutult liivakastis mängida, kiikuda, liugu lasta ning uudsete teemalinnakute abil erinevaid rollimänge mängida. Veidi vanematele lastele ja teismelistele on väljakul olemas ronimiseks suur võrkpüramiid, erinevad mängulinnakud, karussellid ja teised tasakaaluvahendid kus ennast ohutult proovile panna. Täiskasvanutele ja eakatele on rajatud kompaktne välitreeningväljak kus on võimalik enda füüsilist vormi parandada ja keha toonuses hoida. Treeningseadmed on varustatud virtuaalse treeneriga (QR-koodide baasil), kus nutitelefoni abil on võimalik saada videojuhiseid treeningute läbiviimiseks. Loodud on ka spetsiaalne treeningaplikatsioon tasuta allalaadimiseks nutitelefonile.

2012. aastal kasutusele võetud mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteem on väga hästi tööle hakanud ning on nii tehnilist hooldust pakkuval firmal kui ka tellijal teinud suhtlemise palju lihtsamaks ja kiiremaks. 2014. aastal välja töötatud mobiili ja tahvelarvuti rakendus on hästi tööle hakanud ja on vähendanud nii hooldaja kui ka linna esindajate ajakulu tunduvalt.

Tallinna kalmistud Kalmistud on paigad millel on rahvale muinsuskaitseline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistud on omalaadseks maastikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks ning ainsaks tasuta vabaõhumuuseumiks, mis on alati avatud kõigile huvilistele. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Tallinna linna omanduses on Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistud kogupindalaga 330 ha ja ca 120 000 hauaplatsiga. Kõik Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised. 2011. aastal alustas Tallinn hauaplatsi kasutajatega lepingute sõlmimist ning tänaseks on enam kui poolte kasutajatega allkirjastatud lepingud.

Kalmistute veebipõhist infosüsteemi Haudi on jätkuvalt arendatud, et teha teenuste kasutamine elanikele lihtsamaks ja luua just neid teenuseid, mida kalmistu kasutajad soovivad. Haudi on kodanikuportaali kaudu kasutatav kalmistute infosüsteem, mis on seotud riigi teiste registritega. Hauaplatsi kasutajate, matjate ja maetavate andmed kantakse infosüsteemi otse rahvastikuregistrist. Tarkvara võimaldab kalmistutöötajatel, ametnikel ning üldsusel suhelda kiirelt ja paberivabalt. Jätkuvalt toimub infosüsteemis kultuurilooliste haudade loetelu täiendamine, tänaseks on avalikkusele kättesaadavaks tehtud enam kui 1000 hauaplatsi informatsioon.

Infosüsteemist leiab kultuuriloolisele hauaplatsile maetu eluloolised andmed ja hauaplatsi asukoha kalmistu kaardil. Sel aastal loodi kaks uut avalikku e-teenust, mis pakuvad võimalust taotleda kalmistule sissesõiduluba ja 70

Public playgrounds in Tallinn 2015

Tallinn cemeteries Cemeteries are a place with a cultural heritage protective, cultural-historical and environmentally valuable purpose for the people. Cemeteries are a unique monument of landscape architecture and building design and the only free open-air museum which is always open for everyone. They are also an important part of the green network of the city. The city of Tallinn owns the cemeteries of Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, HiiuRahu and Liiva which have the total area of 330 ha and approx. 120,000 burial places. All cemeteries in Tallinn are heritage conservation monuments. In 2011, Tallinn begun to conclude contracts with users of burial sites and today, contracts have been signed with more than half of the users of burial sites.

Haudi, the online information system of cemeteries has been developed constantly to make using the computer consistently easier for residents and create the services required by users of cemeteries. Haudi is an information system of cemeteries which is accessed through the state portal and connected with other state registers.

Information of users of burial sites, the buriers and the buried is entered in the information system directly from the population register. The software enables a fast, paper-free communication between cemetery workers, officials, and the public. The list of heritage conservation graves is continually updated in the information system, info on more than 1,000 burial sites is now made available to the public. The information system gives the biographical information of the buried in the heritage conservation grave and the location of the site on the cemetery map.

This year, two new public e-services were created that provide an opportunity to apply for a permit to drive inside a cemetery, and electronically harmonise the works done on a burial lot. The gravesite search engine was also

Paasiku 3 peremänguväljak. The new family playground Paasiku 3.

Pärnamäe kalmistu tuhakalmud. The ash scattering site on Pärnamäe cemetery.

71

kooskõlastada hauaplatsil tehtavaid töid elektroonselt. Samuti täiustati hauaplatsi otsingumootorit, nüüd on uudne võimalus märkida enam kui üks registrist leitud hauaplats kaardile. Täiendatud on ka kultuurilooliste haudade otsingumootorit, mis pakub nüüd võimalust otsida kultuuriloolist isikut ees- ja perenime ning tegevusvaldkonna järgi.

Ka sel aastal jätkati 2000. aastal alustatud traditsiooni korraldada hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalmistu tuhakalmetesse maetud omasteta lahkunute mälestamiseks. Mälestusteenistus toimus 2. novembril ja teenistust viisid läbi praost Jaan Tammsalu, superintendant Taavi Hollman, pastor Erki Tamm, ülempreester Aleksander Sarapik. Mälestusteenistusest tegi ülekande Eesti Rahvusringhääling.

24.aprillil toimusid traditsiooniliselt Heakorrakuu raames koristustalgud Siselinna kalmistul. Talgutel koristati vabatahtlike abiga Vana-Kaarli kalmistu kagupoolset serva. Pärast koristustalguid toimus ekskursioon teadur Mare Kase juhtimisel kultuuriloolistele kalmudele.

Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kalmistute esindajad osalesid 23.-26. septembril ASCE (Association of Significant Cemeteries of Europe) liikmena Rumeenias Bukarestis toimunud 2015. aasta rahvusvahelisel üldkoosolekul ja konverentsil „Foreigners in Significant Cemeteries“. Selle aastasel üldkoosolekul valiti ühingule uus juhatus ja presidendiks valiti tagasi ka eelmisel perioodil presidendi tööd teinud Lidija Pliberšek.

20-20-20 eesmärki saavutamas

Joonis 1. Energia lõpptarbimine sektorite kaupa (2011).

Figure 1. Final energy consumption by sectors (2011).

Energiatõhususe suurendamine on tee Euroopa rohelise pealinna tiitliks Tallinna Linnavalitsus on allkirjastanud Linnapeade Pakti (Covenant of Mayors). Pakti allkirjastamisega võtsime linnale kohustuse suurendada linna energiatõhusust 2020.aastaks 20% võrra võrreldes 2007.aastaga ning alandada CO2 emissiooni 20% võrra samal ajaperioodil. Süsinikdioksiidi alandamisele aitab energiatõhususe kõrval oluliselt kaasa taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise kohustus linna energiabilansis vähemalt 20%ni (2x20 eesmärgid). Baasaastaks on valitud 2007.aasta selle pärast, et see on esimene aasta, mille kohta on olemas usaldusväärsed statistilised andmed.

Tallinna Energiaagentuur (TEA) koordineerib ja esitab Linnapeade Pakti Brüsseli kontorisse linna energiatarbimise seire ja energia efektiivse kasutamise aruanded.

Tallinn kandideerib 2018.aastal Rohelise Pealinna tiitlile, milleks tuli täita 12 peatükist koosnev taotlus. TEA vastutas taotluse kahe peatüki täitmise eest: 1.ptk. Kliimamuutus: kohandumine&leevendamine ning 11.ptk.

Energiatõhusus. Linnapeade Pakti tegevuse edukas täitmine on väga oluline Rohelise Pealinna taotluse heakskiitmisel, sest taotluses esitatavad tegevuste tulemused on väga suures osas seotud Tallinna Volikogu poolt vastu võetud „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021“ ülesannete eduka täitmisega. Taotlus Rohelise Pealinna tiitli saamiseks esitati Euroopa Komisjonile Keskkonnaameti poolt 19.10.2015.

Kliimamuutuste peatükis kirjeldatakse linna meetmeid ja tegevusi, millised vähendavad a) kliima muutumist ehk CO2 emissiooni atmosfääri ja b) kliimamuutuste mõju leevendamine. Energiatõhususe peatükis on vaatluse all tegevused ja meetmed, millised suurendavad energiatõhusust linnas.

TEA väga oluliseks tegevusvaldkonnaks on elanikkonna, linna ametiasutuste, ettevõtete ja kolmanda sektori teadlikkuse suurendamine energiatõhususe valdkonnas ning meetmetest selle saavutamiseks.

Linnapeade Pakti Brüsseli büroo võimekus on tunduvalt kasvanud ning aruannete esitamine nõuab nüüd rohkem analüütilist tööd ja rohkem erinevate nüansside väljatoomist. Kui baasaasta energia lõpptarbimise ja CO2 emissiooni aruannete esitamisel ei nõutud otseselt linna ametite ja asutuste andmete eraldi väljatoomist, siis seirearuannete esitamisel on nõue vastavad andmed täpselt esitada. Põhjuseks on ilmselt see, et Linnapeade Pakti üheks olulisemaks eesmärgiks ja taotluseks on seatud kohaliku omavalitsuse eeskuju 3x20 eesmärkide täitmiseks linnas kõikidele osalejatele. Linnad peavad suutma näidata, et püstitatud ülesanded on täidetavad kui linn seab need prioriteediks.

72

improved. Now there is a new possibility of adding more than one gravesite found in the register to a map. The several heritage conservation graves app has also been updated and now, everyone can search for well-known people by their first and last name and field of activity.

The tradition initiated in 2000 was also continued this year – organizing an ecumenical service in November to commemorate the people with no relatives who are buried in cremation places of Pärnamäe cemetery. The memorial service took place on 2nd November and the service was carried out by provost Jaan Tammsalu, superintendant Taavi Hollman, minister Erki Tamm, high priest Aleksander Sarapik. Estonian Public Broadcasting broadcasted the memorial service on national television.

On 22th April, the traditional cleaning campaign under the maintenance month took place at Siselinna cemetery.

With the help of volunteers, the south-eastern side of Vana-Kaarli cemetery was cleaned. After the clean-up, a tour was made to cultural historic graves led by researcher Mare Kase.

The representatives of Tallinn Environment Department and Tallinn Cemeteries participated as members of the Association of Significant Cemeteries of Europe (ASCE) an international general meeting and conference “Foreigners in Significant Cemeteries“ on 23rd–26th September in Bucharest, Romania. At this year’s general meeting, a new management board was elected to the Association and the last year’s President Lidija Pliberšek was re-elected.

On the Road to 20-20-20 Goals Increasing energy efficiency is a road to becoming the Europe’s Green Capital

Tallinn City Government has signed the Covenant of Mayors. BY signing this Covenant, we took an obligation to increase the city’s energy efficiency by 20% by 2020 compared to 2007, and to reduce the CO2 emissions by 20% during the same period. Next to energy efficiency, the reduction of carbon dioxide is significantly supported by the obligation to introduce renewable energy sources to make up at least 20% of the energy balance of the city (2x20 objectives). The base year is 2007 because is the first year on which there are reliable statistical data.

Tallinn Energy Agency (TEA) coordinates and submits the city’s energy consumption monitoring report and the effective use of energy report to the Brussel’s office of the Covenant of Mayors.

Tallinn has applied for the title of European Green Capital of 2018, for which an application consisting of 12 chapters had to be completed. TEA was responsible for two of them: Chapter 1. Climate change – adaption and mitigation, and Chapter 11. Energy efficiency. Successful performance of the Covenant of Mayors is highly important for the approval of the application to become the European Green Capital because the results of the activities listed in the application are largely related to the successful completion of the “Tallinn Sustainable Energy Management Action Plan for 2011–2021“ by Tallinn city council. The application for the European Green Capital was submitted by the Environment Department to the European Commission on 19.10.2015.

The chapter on climate change describes the measures and activities that a) reduce climate change, that is the emission of CO2, and b) mitigate the impact of climate change. The chapter on energy efficiency views the activities and measures that increase the city’s energy efficiency.

A very important role of TEA is increasing the awareness of the population, city authorities, undertakings, and the third sector on energy efficiency and the measures for achieving it.

The capacity of the Brussels office of the Covenant of Mayors has increased significantly and the submission of reports now requires more analytical work and highlighting various nuances. When upon the submission of the final energy consumption and CO2 emission reports of the base year, separate description of the data of the departments and authorities of the city was not directly required, then in the submission of the monitoring reports such data is required in detail. The reason is probably that one of the most important objective and aspirations of the Covenant of Mayors is the example of local governments in the performance of the 3x20 objectives in the city. The cities must be able to demonstrate that the objectives set can be accomplished when the city sets them as priorities.

Next, a short overview is presented of the results of the Covenant of Mayors that are also relevant in the approval of the application to become the European Green Capital.

73

Järgnevalt esitaks lühida ülevaate LP tulemustest, millised samuti on olulised Rohelise Pealinna taotluse heakskiitmisel.

Joonis 2. Primaarkütuste tarbimine soojuse tootmisel ja transpordis.

Figure 2. The consumption of primary fuels in the production of heat and transportation.

Joonis 3. Soojuse lõpptarbimise prognoos kaugküttes aastani 2020 (AS Tallinna Küte andmed).

Figure 3. Final heat consumption estimation in district heating until 2020 (the data of AS Tallinna Küte).

Energia lõpptarbimine oli Tallinna linnas 2007. aastal 9 614 253 MWh ja 2011. aastal 8 440 945 MWh. Lõppenergiatarbimisest suurima osakaaluga - 69% - on kodumajapidamised ja transpordisektor (joonis 1).

Kütmiseks kulub Tallinnas üle 40% energia lõpptarbimisest. Järelikult energiatõhususe suurendamisel ja CO2 emissiooni vähendamisel on kaks põhilist valdkonda: suurendada elamute-hoonete soojapidavust ja arendada tarka mobiilsust.

Primaarkütuste tarbimine soojuse tootmisel ja transpordis on esitatud joon.2. Rõõmustav on see, et taastuva kütuse – puidu – kasutamine 2011.a. kasvas võrreldes 2007a. ligi 4,6 korda ning bensiini ja kütteõli tarbimine vähenesid vastavalt 20 ja 34% võrra.

Tallinnas on kõik suured elamurajoonid kaugküttel. Tallinnas on kehtestatud kaugkütte piirkonnad, kus kaugküttega liitumine on kohustuslik. Soojusvõrgud on Tallinna omanduses põhiline kaugkütte teenuse pakkuja on Utilitase kontserni kuuluv AS Tallinna Küte, varustades soojusega 2/3 Tallinnast. Tallinna suurim kaugküttesüsteem koosneb 427 km soojusvõrkudest, ühest koostootmisjaamast, kolmest suurest katlamajast ja 14 väikekatlamajast.

Tallinna soojusmajanduses on toimunud ja toimuvad viimastel aastatel olulised ümberkorraldused – lokaalsete väikekatlamajade sulgemine ja taastuvenergia aktiivne kasutuselevõtt uutes koostootmisjaamades ning ülelinnaline kaugküttetorustike ühendamine. 2009. aastal anti käiku taastuvkütusel töötav Tallinna Elektrijaam, mis toetab Tallinna varustamist kaugkütte ja elektrienergiaga. 2011. aastal viidi lõpule Tallinna ida- ja läänepiirkonna vahele uue soojusmagistraali rajamine, peale mida on peamised kaugküttepiirkonnad ja nende võrgud ühendatud. See ühendus võimaldab paremini ära kasutada kaugküttevõrgu baaskoormust ning suurendab Tallinna Elektrijaamas soodsama, biokütustest toodetud soojuse osakaalu (2014. a ulatus 40%). See võimaldas vähendada maagaasi tarbimist ning tõsta puitkütuse osa hoonete kütmisel Tallinnas 4,6 korda.

Iru EJ anti 2013.a. käiku olmejäätmetel töötav koostootmisjaam, mis praktiliselt võimaldab olmejäätmete ladestamise prügimäele ning sellega vähendatakse looduse saastamist.

OÜ Utilitas alustas Tallinna EJ kõrvale Väo 2 puiduhakkel töötava koostootmisjaama ehitamist ning see antakse käiku 2016.a. sügisel. Mustamäel viiakse üks maagaasil töötav 116 MW katel üle puiduhakkele. Peale elektrijaama valmimist ning katla rekonstrueerimist ulatubTallinna kaugküttes taastuvast kütusest toodetud soojuse osakaal 80%.

Tallinna Küte annab soojust 3752 hoonele, mis on kõik varustatud soojusarvestitega. Jätkub ka pidev töö uute piirkondade kaugkütte võrgustikku kaasamiseks ning uute torustike välja ehitamiseks. Aastatel 2014– 2016 investeerib Tallinna Küte soojusvõrkudesse 50 miljonit eurot. Alates 2014. aastast on kõigil Tallinna suurtel katlamajadel maagaasile reservkütuse kasutamise võimalus, mis oluliselt suurendab soojusenergia varustuskindlust.

Soojuse tarbimise trend kaugküttes on langev ning seda vaatamata uute hoonete juurdetulekule (joon.3).

Soojuse tarbimise vähenemine on elamute-hoonete energiatõhususe suurenemise tulemus – üha rohkem ja rohkem teostatakse elamute-hoonete tervikrekonstrueerimisi ning uued hooned ja elamud on tunduvalt energiatõhusamad kui seda on olemasolevad hooned. Üheks kolmest Linnapeade Pakti ülesandeist on juba eelnevalt mainitud CO2 emissiooni alandamine atmosfääri 20% võrra. Emissiooni jagunemine kütuste ja lõppenergia tarbimise vahel on esitatud joon. 4.

Süsinikdioksiidi otsene ja kaudne emissioon Tallinna linna administratiivterritooriumil oli 2007.a. 3 931 839 tonni ning esimesel nõutud seire aastal 2011 vähenes süsihappegaasi emissioon 3 523 185 tonnini. Nelja aasta jooksul emiteeriti 408 685 tonni vähem CO2, baassaastaga võrreldes on vähenemine 10,4%. Suurema osakaalu andsid vähenemisse taastuval kütusel töötava Tallinna EJ valmimine ja transpordikütuste tarbimise vähenemine.

CO2 emissiooni alandamine 800 000 tonni ehk 20% võrra ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine on võimatu ilma rohelise elektrienergia tarbimiseta linnas. Siin on peidus kõige tõhusam meede süsinikdioksiidi emissiooni vähendamiseks linna territooriumil – ühe MWh tarbitud põlevkiviga toodetud elektrienergiat emiteerib üle ühe tonni süsihappegaasi: 2007.a. CO2 emissiooni 3 931 839 tonnist oli elektrienergia tarbimisest tingitud 74

Final energy consumption in the city of Tallinn was 9,614,253 MWh in 2007 and 8,440,945 MWh in 2011.

The largest share of the final consumption – 69% – is made up of households and the transport sector (Figure 1).

More than 40% of the final energy consumption is spent on heating. Consequently, there are two main fields in increasing energy efficiency and reducing the CO2 emission – to improve the heat retention of houses and buildings, and to develop intelligent mobility.

The consumption of primary fuels in the production of heat and transportation can be seen in Figure 2. The pleasant part is that the consumption of renewable fuel – timber – increased by almost 4.6 times in 2011 compared to 2007, and the consumption of gasoline and fuel oil decreased by 20 and 34% respectively.

All the larger residential areas of Tallinn use district heating. Areas have been established in Tallinn where joining the district heating network is compulsory. The main district heating service provider owned by Tallinn is AS Tallinna Küte that belongs to Utilitas Group and provides heat to 2/3 of the houses in Tallinn. The largest district heating system of Tallinn comprises of 427 km of heat networks, one combined heat and power plant, three large and 14 small boiler plants.

Important rearrangements have taken place and are still ongoing in the heat management of Tallinn in the last years – closing of small local power plants and the active implementation of renewable energy sources in the new combined heat and power plants, and the joining of district heating pipelines all across the city. In 2009, Tallinn power plant using renewable fuels started its work of helping to supply the city with district heat and electric energy. Building of a new heating pipeline between the east and west regions of Tallinn was completed in 2011, and now the main district heating regions and their networks are connected. It enables to utilize the base load of the district heating network better and increases the share of a cheaper, biofuel heat of Tallinn power plant (was up to 40% in 2014). It enables to reduce the production of natural gas and to raise the share of wood fuels in heating the buildings in Tallinn by 4.6 times.

In 2013, a combined heat and power plant using household waste started at Iru power plant, practically enabling landfilling and thus reducing polluting the environment.

OÜ Utilitas started building a Väo 2 woodchip-burning combined heat and power plant next to the Tallinn power plant and it will start working in the autumn of 2016. In Mustamäe, a 116 MW natural gas boiler will be switched to woodchips. After the completion of the power plant and the reconstruction of the boiler, the share of heat from renewable sources used in district heating in Tallinn will reach 80%.

Tallinna Küte provides heat for 3,752 buildings that all have heat meters. Also, constant work for the involvement of distant heating networks of new areas and for the building of new pipelines will continue. In 2014–2016 Tallinna Küte will invest 50 million euros to heat networks. Starting from 2014, all the larger boiler plants of Tallinn have the possibility of using reserve fuel in addition to natural gas, considerably improving the security of supply of heat energy.

The heat consumption trend in district heating is falling even despite new buildings being built (Figure 3).

The reduction of the heat consumption is a result of increased energy efficiency of houses and buildings – more and more buildings are being fully reconstructed and the new houses and buildings are considerably more energy efficient than the existing buildings.

One of the three tasks stipulated in the Covenant of Mayors is the previously mentioned reduction of CO2 emissions by 20%. The distribution of the emission between fuels and the final energy consumption is presented on Figure 4.

The direct and indirect emission of carbon dioxide on the administrative territory of the city of Tallinn in 2007 was 3,931,839 tons and at the first year of monitoring (2011), the carbon dioxide emission dropped to 3,523,185 tons.

In four years, 408,685 tons less of CO2 was emitted; in comparison with the base year, the reduction is 10.4%. A larger contribution to the reduction was provided by the completion of Tallinna power plant that uses renewable fuel, and the reduction of the consumption of transport fuels.

The reduction of CO2 emission by 800,000 tons or 20% and the implementation of renewable energy sources is not possible without consuming green electric energy in the city. This is where the most efficient measure for the reduction of carbon dioxide emission in the city is hidden – one MWh of electric energy produced from oil shale and consumed emits more than one ton of carbon dioxide: from the 3,931,839 tons of CO2 emission in 2007, the indirect emission from the consumption of electric energy was 2,153,520 tons or 55% of the total emission; by 2011, the share of indirect emissions from electric energy had grown by almost 61%.

75

Joonis 4. Tallinna linna CO2 heitkoguste emissioonid tarbitud kütustele ja lõppenergiale.

Figure 4. CO2 emissions of the city of Tallinn on the fuels consumed and the final energy consumption.

Joonis 5. Munitsipaalhoonete soojuse eritarbimine ühe ruutmeetri köetava pinna kohta.

Figure 5. Specific heat consumption of municipal buildings per one square meter of heated surface.

145 000 135 000 125 000

2007 2008 2009

115 000

2011

105 000

2012

Joonis 6. Tallinna linna munitsipaalhoonete energiatarbimine kokku (MWh).

Figure 6. Total energy consumption of the municipal buildings of the city of Tallinn (MWh).

kaudne emissioon 2 153 520 tonni ehk 55% kogu emissioonist, 2011.a. oli elektrienergiast tingitud kaudse emissiooni osakaal kasvanud ligi 61%.

Tallinn on aastaid toetanud ja teavitanud elanikke elamute energiatõhususe suurendamise vajadusest ja selle eelistest. Nii algatas linn 2010. aastal toetusskeemi „Fassaadid korda“, mille eesmärk on aidata korteriühistutel muuta hooned energiasäästlikumaks (fassaadi ja katuse soojustamine, akende ja uste vahetus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi asendamine). Toetusskeemiga toetatakse korteriühistuid korterelamu riiklikult renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel. Renoveerimislaenu sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud. Toetust antakse kuni 10% ulatuses ühistu poolt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem kui 19 173 eurot aastas. Aastatel 2010–2014 toetas Tallinna linn projekti ”Fassaadid korda” raames 123 korterelamu rekonstrueerimist kogusummas 1,709 miljoni euroga (joonised 2 ja 3). Toetusskeem jätkus ka 2015. aastal. Korterelamute rekonstrueerimise riikliku renoveerimislaenu kaasabil rekonstrueeriti aastatel 2009-2014 energiatõhusaks Tallinnas 268 korterelamut suletud netopinnaga 0,8 mln m2, investeeriti kokku 44 miljonit eurot.

Samal ajal on linna ametid ja asutused pööranud tähelepanu ning panustanud ka neile kuuluvate hoonete energiatõhususe suurendamisele. Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava pinna kohta on aastatel 2007-2014 vähenenud 8,8% – 162,7 kWh-lt ruutmeetri kohta aastas 148,4 kWh-ni ruutmeetri kohta aastas (joonis 5).

Tallinna munitsipaalhoonete rekonstrueerimisse panustati CO2 kvoodimüügist aastatel 2011–2013 kokku 37,5 miljonit eurot, säästes selle abil 3370 MWh energiat aastas. Energiasäästu saavutamiseks renoveeriti peamiselt koolide ja lasteaedade hoonete piirdekonstruktsioone ja soojussõlmi. Järgnevail aastail on planeeritud Tallinna linnale kuuluvate munitsipaalhoonete renoveerimisse panustada aastatel 2015–2020 kokku 142 miljonit eurot. Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava pinna kohta väheneb 2020. aastaks prognoosi järgi vähemalt 125 kilovatt-tunnini. Suur osa energiamajanduse tegevuskavas kavandatud munitsipaalhoonete rekonstrueerimisest on inves­teeringutena plaanis aastatel 2018–2020. Selle tulemusena peaks soojuse tarbimine vähenema olulisel määral, ligemale 110 000 MWhni aastas (joonis 6). Selle ülesande täitmine on linnale tõsine väljakutse.

Paralleelselt Rohelise Pealinna teemadega on tõusetunud ka Targa Linna teema, mis ühendab endas linnaplaneerimise, transpordivõrgustiku ja IKT ning energia efektiivse kasutamise. Selleks käidi koos Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse koostööpartneritega ideid kogumas Londonis, mida on tituleeritud üheks maailma targemaks ja innovatiivsemaks linnaks, ning osaleti konverentsil “Smart to Future Cities”. Linnapilti ilmestab laialdane elektrijalgrataste, ja –autode kasutamine ning päikesepaneelid jäätmekonteineritel ja parkimiskassadel. Lisaks sellele kasutatakse mitmeid innovaatilisi lahendusi nagu näiteks vesinikukütusel sõitvad bussid. Tulevikulinnade konverentsi ja innovatiivsete tarkade hoonetega tutvumise eesmärgiks oli laiendada valdkondlikku kompetentsi.

Kõige suurem roll on energiaagentuuril tarbijate teadlikkuse tõstmise valdkonnas. TEA osales Euroopa Säästva Energia nädala ja Euroopa Linnade ja Regioonide nädala üritustel Brüsselis, kus kogetu aitab seada ja mõtestada pikaajalisi kliima- ja energiapoliitilisi eesmärke ning tegutseda nende täitmise nimel ning luua kontakte valdkondlike partnerorganisatsioonidega. Energiaagentuuri esindaja esines seal ettekandega „Tervikrekonstrueerimise kogemustest Tallinnas“.

Võrgustumine ning kogemuste vahetamine on ka võtmeteguriks Horisont2020 programmist rahastatavates projektis R4E, et tuua rohkem Euroopa energia efektiivse kasutamise kogemust Tallinna. Energiaagentuur koostöös Keskkonnaametiga panustab selles projektis projektipartnerlusse, mille eesmärgiks on töötada välja teekaardid kuni aastani 2050. Tallinn osaleb kahes valdkonnas: targad majad ja tark mobiilsus. TEA on olnud kaasatud ka mitmel siseriiklikult suuremal üritusel: Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt veetaval konverentsil „Rohevik“, taastuvate energiaallikate uurimise konverentsil TEUK Eesti Maaülikoolis, Tallinna autovabal päeval Ökömässu ajal energiatelgis jne ning mitmetel konverentsidel ja seminaridel tutvustanud ja propageerinud TEA tegevusi.

2015. aastal on toimunud TEA nõukogu koosolekutel on käsitletud peamiselt taastuvatest kütustest

76

For years, Tallinn has supported and informed people of the need for and advantages of increasing the energy efficiency of their houses. So in 2010, Tallinn initiated a support scheme for façades renovation „Façade Makeover“ with an aim of making the buildings more energy-efficient (insulation of the façades and roofs, changing of windows and doors, replacement of heat and ventilation systems). The support scheme is used to help housing associations to cover the necessary self-financing when applying for a national renovation loan. The target group of the renovation loan is the buildings built before 1993. The support will be granted in the amount of up to 10% from the amount of renovation loan applied by the housing association, but no more than 19,173 euros per year. In 2010–2014, the city of Tallinn supported the reconstruction of 123 apartment buildings under the project “Façade Makeover” in the total amount of 1.709 million euros (Figures 2 and 3). The support scheme was continued in 2015. With the help of national renovation loan for the reconstruction of apartment buildings, 268 apartment buildings with the closed net surface area of 0.8 million m2 were reconstructed to be energy efficient in 2009–2014. 44 million euros were invested.

At the same time, et departments and authorities of the city have turned attention and contributed to the increasing of the energy efficiency of also their own buildings. The specific consumption of heat by the municipal buildings of Tallinn per one square meter of heated surface has reduced by 8.8% in the years 2007–2014 – from 162.7 kWh per square meter in a year to 148.4 kWh per square meter in a year (Figure 5).

A total of 37.5 million euros from selling CO2 quota was spent on the reconstruction of municipal buildings in 2011–2013, helping to save 3,370 MWh of energy per year. To achieve the energy saving, the surrounding constructions and boiler rooms of mainly schools and nursery schools were renovated. In the following years (2015–2020), 142 million euros are planned to be spent on the renovation of the municipal buildings belonging to the city of Tallinn. Specific heat consumption of municipal buildings per one square meter of heated surface is estimated to reduce to at least 125 Kwh by 2020. Large part of the reconstruction works of municipal buildings planned in the energy management action plan is foreseen as investments in 2018–2020. As a result, heat consumption should reduce notably, to approximately 110,000 MWh per year (Figure 6). Fulfilling this task is a serious challenge to the city.

The issue of the Smart City has also come up together with the issues regarding the Green Capital, which unite the topics of urban planning, the transportation network, ICT and the efficient use of energy. Together with the cooperation partners from Rakvere Smart House Competence Centre, ideas for this were collected in London which is considered one of the smartest and most innovative cities in the world, and the conference “Smart to Future Cities” was attended. The city scene is characterized by the extensive use of electric bicycles and cars, and by solar panels on waste containers and parking registers. In addition, several innovative solutions are used, such as buses running on hydrogen fuel. The objective of visiting the conference on Future Cities and innovative smart buildings was to broaden the thematic competence.

The largest role was played by the energy agency in increasing the awareness of consumers. TEA took part in the EU Sustainable Energy week and European Week of Cities and Regions events in Brussels, the experiences from which help set and interpret long-term objectives for climate and energy policy and act towards their achievement, and make contacts with regional partner organisations. A representative of the energy agency made a presentation on the “Experiences of full reconstruction in Tallinn”.

Networking and sharing experiences is the key factor for taking part in project R4E funded by the Horizon 2020 programme, in order to bring more European experience of efficient use of energy to Tallinn. The Energy Agency in cooperation with the Environment Department is contributing to project partnership, the objective of which is developing road maps until the year 2050. Tallinn is involved in two areas: smart houses and smart mobility. TEA has also been involved in several large events within the country: the Rohevik forum organized by the Nordic Council of Ministers, at a renewable energy sources conference TEUK at the University of Life Sciences, in the EcoMess tent at Tallinn car free day, etc., and has introduced and promoted the activities of the agency at several conferences and seminars.

At the TEA council meetings of 2015, the main topics have mostly been related to the coproduction of energy

77

energia koostootmisega seonduvaid teemasid. Aprillis külastas nõukogu väljasõidukoosolekul OÜ Estoniale kuuluvat CHP-d Oisus, kompleks on ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaam, kus toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektrienergiat ja soojust.

Sügisesel koosolekul tutvustasid Green Fuel Energy esindajad puiduhakkest elektrit ja soojust tootvat koostootmisjaama, mida oleks võimalik kasutada äärelinnas väljaspool kaugkütte piirkonda olevate hoonete energiaga varustamiseks.

2015. aastal koostas TEA informatsiooni „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava 2011-2021“ (SEAP) täitmise kohta aastatel 2011-2015. Ülevaade kajastab SEAPis toodud tegevussuundade tätmist, mitte üksikute meetmete elluviimise tulemuslikkust ning hindab, kas antud tegevustega on võimalik täita tegevuskava ja Linnapeade Paktiga liitumisel seatud eesmärkide täitmist aastaks 2020. TEA nõukogu võttis vastu otsuse esitada ettepanekud Tallinna Linnavalitsusele SEAP eesmärkide paremaks täitmiseks.

from renewable fuels. In April, the council visited a CHP Oisus belonging to OÜ Estonia. The complex is both biogas and combined heat and power plant in which first biogas is produced and from that, electric energy and heat is generated.

At a meeting in autumn, representatives of Green Fuel Energy introduced a combined heat and power plant that produced electricity and heat from woodchips and which could be used to provide energy to buildings in the suburbs that are outside the district heating area.

In 2015, TEA compiled the information on the compliance with the “Tallinn Sustainable Energy Management Action Plan for 2011–2021“ (SEAP) in the years 2011–2015. The overview covers the completion of the directions listed in the SEAP, not the effectiveness of the implementation of separate measures, and assesses whether these actions are sufficient to implement the action plan and fulfil the objectives set out at joining the Covenant of Mayors by 2020. The council of TEA took the decision to submit proposals to Tallinn City Government for the better performance of the SEAP objectives.

Tallinna energiapäevad 2015 2015. aastal korraldas Tallinna Energiaagentuur kaks Tallinna energiapäevadega seotud üritust: 18.06 toimus Euroopa Komisjoni poolt algatatud Euroopa Säästva Energia nädala (EUSEW) raames peetud regionaalse energiapäeva üritusena tudengite arhitektuurivõistluse VELOKODA tööde näituse avamine Vaba Lava fuajees.

Tallinna Energiaagentuuri ja Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimus 18. juunil kell 11 Telliskivi loomelinnakus Vaba Lava majas tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse „Velokoda“ laekunud tööde näituse avamine, ühtlasi kuulutati samas välja võistluse võitjad.

Tallinna Energiaagentuur koostöös Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond kuulutasid detsembris välja tudengitele suunatud arhitektuurivõistluse “Velokoda”, mille eesmärgiks oli saada sobiv ideelahendus korterelamute piirkonda sobiva jalgrataste mugavaks ööpäevaringseks hoidmiseks mõeldud lukustatava rattamaja mudeli väljatöötamiseks.

Võistlusele laekus palju huvitavaid ideid, mis väärivad edasiarendamist. Kindlasti on tudengitel kui rattaga sõitjate suurel sihtgrupil oma kogemuse kaudu tekkinud palju ideid kuidas võiks olla mugavalt ja turvaliselt korraldatud jalgrataste hoidmine. Sellised lukustatavad rattamajad korterelamute õuealadel meelitavad jalgrattaga sõitma senisest enam kaaskodanikke, mis aitab kaasa rahva tervise tõusule, müra ja CO2 emissiooni vähendamisele ning ilmestab linnaruumi. Korraldatud arhitektuurivõistlus aitab kaasa Tallinna ambitsioonikale eesmärgile saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks.

19.-20.09 oli Energiaagentuur Tallinna Energiapäeva raames väljas energiatelgiga Ökomässul, mis toimus Patarei Merekindluses.

Energiatelk avati ühe osana traditsioonilisest elukeskkonna üritusest „Ökomäss“.

Patarei Merekindlusse üles seatud energiatelgis tähistati ühtlasi Tallinna Energiapäeva. Telgis oli külastajatele avatud näitus arhitektuurivõistluse „Velokoda“ võidutöödest ning energiaagentuuri poolt koostatud ülevaatlik näitus valgustuse arengust meie kodudes „Pirrust LED-lambini“, nii arhitektid kui energiaaudiitorid andsid aga nõu miljööaladel paiknevate korterelamute tervikrekonstrueerimiseks.

Energiasäästu ja tervisliku sisekliima saavutamise ning hoonetes taastuvenergia kasutamise kohta andis nõu MTÜ ESAKODA ja Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon. 20. septembril sai Katlamajas kuulata loenguid teemal „Traditsioonilised materjalid, minevik ja tänapäev.” Tallinna Energiaagentuuri juhataja Villu Pella esines seminaril ettekandega energiatõhususe saavutamisest miljööaladel.

Nendel kahel üritusel külastas energiaagentuuri väljapanekuid hinnanguliselt 500 – 600 inimest.

Tallinna Energiapäev korraldati keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames.

Tallinn Energy Days 2015 In 2015, Tallinn Energy Agency organised two events in Tallinn relating to the Energy Days: on 18.06, an exhibition of the architecture competition “Velokoda” was opened at the Vaba Lava lobby. The competition was held at a regional energy day organized as a part of a EU Sustainable Energy week (EUSEW).

At the initiative of Tallinn Energy agency and the Estonian Academy of Arts, an opening of an exhibition of the works sent for a student architecture competition “Velokoda” took place on 18th June at 11 at Telliskivi Creative City in the house of Vaba Lava. The winners were announced at the same event.

In December, a student architecture competition “Velokoda”, initiated by TEA in cooperation with Tallinn Environment Department, the City Property Department and the Urban Planning Department as well as the Faculty of Architecture of the Estonian Academy of Arts was announced. The objective of organizing the architecture competition is getting an idea for developing the model of a locked bicycle house intended for comfortable storage of bicycles, which would suit a district of apartment buildings.

Many interesting ideas were submitted, deserving to be developed further. Students as a large target group of cyclers certainly have many ideas arising from personal experience on how to organize the keeping of bicycles in a convenient and safe way. Suck lockable bicycle houses in the yard areas of apartment buildings invite more people to ride a bike, thus benefitting the health of the population, reduction of noise and emissions, and making the cityscape more interesting. The architecture competition benefits the ambitions objective of Tallinn of becoming the European Green Capital in 2018.

On 19th–20th September, the Energy Agency was at the Patarei sea fortress-prison at EcoMess with its tent.

The Energy tent was opened as a part of a traditional EcoMess event concentrating on living environment.

The Energy tent at Patarei sea fortress-prison was also used to celebrate Tallinn Energy Day. An exhibition was open on the winning woks of the architecture competition “Velokoda”, as well as an overview exhibition by the Energy Agency on the development of lighting in our homes – “From splinters to LED lamps”. Both the architects and energy auditors gave advice on full reconstruction of apartment buildings located at milieu areas.

Advice on energy saving and achieving a healthy interior climate, as well as using renewable energy in buildings could be asked from MTÜ ESAKODA and the Estonian Solar Energy Association. On 20th September, everyone interested could listen to lectures at Katlamaja on the topic “Traditional materials, past and present”. The Head of Tallinn Energy Agency Villu Pella made a presentation on achieving energy efficiency in milieu areas.

Approximately 500–600 people visited the exhibitions of the Energy Agency during these two events.

Tallinn Energy Day was organized as a part of the environmentally friendly mobility month.

Tallinna Energiapäev. Tallinn Energy Day. Energiatelk. The Energy tent.

78

Rekonstrueeritud kortermaja Mustamäel.

The reconstructed apartment building in Mustamäe.

79

Tallinna Keskkonnaameti välissuhtlus Välissuhtlus mängib olulist rolli Tallinna Keskkonnaameti tegevuses. Kontaktid oma kolleegidega teistes linnades nii Eestis kui välismaal annavad võimaluse tutvuda heade praktikatega, saada uusi kogemusi ja jagada oma mõtteid ja ideid. Suhtlus teiste omavalitsuste partneritega, kas otseselt või rahvusvaheliste võrgustike kaudu, loob head võrdlusvõimalused ka oma saavutusi paremini ja objektiivsemalt hinnata ning saada nõu ja abi paremate praktikate rakendamisel.

Ameti spetsialistid jätkasid oma koostööd Euroopa linnade ühendusega EUROCITIES osaledes regulaarselt ühenduse keskkonnafoorumis. Juunis Brüsselis toimunud keskkonnafoorumil võtsid ameti spetsialistid osa jäätme- ja heakorratöögruppide tööst. Heakorratöögrupis, kus anti ülevaade Tallinna heakorrakuust, soovitati Tallinna kogemusi rakendada paremate praktikate näitena ja lisaks tunnustati Tallinna tegevusi elanikkonna kaasamisel linna keskkonna hoidmisel ja keskkonnateadlikkuse suurendamisel.

Tallinna kogemused keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse suurendamisele suunatud kampaaniate korraldamisel pakkusid huvi ka meie lähinaabritele. Jaanuaris Helsingis Soome Keskkonnainstituudi seminaril ja märtsis St. Peterburis Merepäevade keskkonnaharidusfoorumil esitleti Tallinna keskkonnahariduslikke tegevusi, nii Soome lahe aasta 2014 kui Läänemere initsiatiivi edendamisel. Aruteludes osalesid Peterburi ja Helsingi esindajad. Tallinna ettepanekul korraldati 18.04. koos Helsingi linnaga üheaegselt mõlemas linnas Läänemere randade koristustalgud. 2016. aastal liitub aktsiooniga St. Peterburg ja võib olla veel mõni Läänemere linn.

Tallinna keskkonnahariduslik algatus koristustalgute korraldamisel, leidis tunnustust ka Läänemere fondi poolt novembri lõpus Ahvenamaal korraldatud seminaril „Õpi paremini tundma oma naabreid“.

Aasta jooksul külastasid ameti spetsialistid erinevaid linnu Euroopas ja Kanadas ning võtsid Tallinnas vastu väliskülalisi Soomest, Ukrainast, Lätist, Rootsist ja Venemaalt. Traditsiooniliste Tallinna Peterburi päevade raames toimus mais kahe linna keskkonnaspetsialistide ümarlaud, kus arutati koostöövõimalusi keskkonnavaldkonnas, sealhulgas ka ühise talgupäeva korraldamist heakorrakuu raames 2016.aasta aprillis. Kohtumisel tutvustas Tallinn külalistele huvipakkuvat jäätmetekke vähendamist ja jäätmete liigiti kogumist propageeritavat kampaaniat „Prügihunt“. Novembris toimunud nõupidamisel Peterburis esitleti Tallinna delegatsioonile Prügihundi Peterburi „venda“, kes tegeleb praegu lasteaedades, kuid plaanitakse laiendada temagi tegevusvaldkonda.

Xxxxxxxxxxxxxxx.

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Detsembri alguses külastas Tallinna Keskkonnaametit Soome Lahti linna keskkonnateenistuse delegatsioon, et tutvuda kogemustega linnaelanikele teenuste teavitamisel ja kommunikatsioonis. Tallinn osaleb aastatel 2015-2016 rahvusvahelise organisatsiooni ICLEI poolt välja kuulutatud projektis „The World Cities: EU Third Countries Cooperation on Urban Development“. Projekti raames vahetab neli Euroopa linna (lisaks Tallinnale veel Almada (Portugal), Vitoria-Gasteiz (Hispaania), Hannover (Saksamaa)) ja neli Kanada linna (Halifax (Nova Scotia), Edmonton (Alberta), Saanich (Briti Columbia), Ottawa (Ontario)) kogemusi ja teadmisi ning luuakse ühiselt koostöövõimalusi järgmistes valdkondades: kliima muutustega kohanemine, ökosüsteemi teenused ja madala süsinikusisaldusega areng. Tallinnale määratud partner on Halifaxi linn (Nova Scotia). Projekti käigus toimuvad mitmed töötoad, ümarlaua vestlused ja ekskursioonid. Kaks kohtumist toimub Kanadas ning üks toimus oktoobrikuus Tallinnas. Ümarlaud kolleegidega Peterburist.

The round table of environmental specialists of Estonia and Russia.

Foreign communication of Tallinn Environment Department Foreign communication plays an important role in the operations of Tallinn Environment Department. Contacts with colleagues from other cities both in Estonia and abroad provide an opportunity to get to know good practices, gain experiences and share thoughts and ideas. Communication with partners from other regional governments either directly or via international networks creates a good ground for comparison and assessment of our achievements in a better and more objective way, and to receive advice and help on the implementation of better practices.

The specialists of the Department continued their cooperation with a network of European cities EUROCITIES by regular participation in the environmental forum of the network. At an environmental forum held in Brussels in June, the specialists of the Department participated in the work of waste and public maintenance groups. At the public maintenance group in which an overview was given of the Maintenance Month of Tallinn, our experiences were recommended to be implemented as an example of the best practices and the activities of Tallinn in involving the citizens to the conservation of the urban environment and increasing their environmental awareness was acknowledged.

The experiences of Tallinn in organizing campaigns aiming to improve environmental education and awareness were of interest also to our closest neighbours. The environmental educational activities of Tallinn both at promoting the Gulf of Finland 2014 and the Baltic Sea initiative were presented in January at a seminar of Finnish Environmental Institute in Helsinki and in March at Saint Petersburg at an environmental education forum of Sea Days. Representatives from St. Petersburg and Helsinki took part in the discussions. At the initiative of Tallinn, beach cleaning campaigns were organized simultaneously with two cities of Finland on 18th April on both sides of the Baltic Sea. In 2016, St Petersburg will join the initiative and maybe some other Baltic Sea city will follow.

The environmental educational initiative of Tallinn at organizing the cleaning campaigns was also recognized by the Baltic Sea Foundation at its seminar “Learn to know your neighbours” held at Aland at the end of November.

During the year, the specialists visited various cities in Europe and Canada and welcomed foreign visitors from Finland, Ukraine, Latvia, Sweden, and Russia. Under the traditional Petersburg Days of Tallinn in May, a round table of environmental specialists of the two countries was held, discussing the environmental cooperation possibilities, including organizing a joint cleaning campaign under the Maintenance Month in April 2016. At the meeting, Tallinn introduced an interesting campaign Waste Wolf that promotes the reduction of waste production and sorting it by types. At a meeting in Petersburg in November, the Petersburg “brother” of our Waste Wolf was introduced to the Tallinn delegation, who is currently working at nursery schools but plans to extend his scope.

In the beginning of December, an environmental service delegation from Finnish city of Lahti visited the Environment Department to learn our experiences in notifying the residents of services and in overall communication. In 2015–2016, Tallinn will participate in project “The World Cities: EU Third Countries Cooperation on Urban Development” announced by an international organization ICLEI. Under the project, four European cities (in addition to Tallinn also Almada (Portugal), Vitoria-Gasteiz (Spain), Hannover (Germany)) and four Canadian cities (Halifax (Nova Scotia), Edmonton (Alberta), Saanich (British Columbia), Ottawa (Ontario)) will exchange experiences and knowledge and create common cooperation possibilities in the following fields: adapting to changes in the climate, ecosystem services, and low-carbon development. The partner assigned to Tallinn is the city of Halifax (Nova Scotia). Several workshops, round table discussions and tours will be organized under the project. Two meetings will take place in Canada and one was held in October in Tallinn.

2015.aasta Euroopa Rohelise Pealinna Bristoli Harbourside’i linnaosa.

Harbourside district in Bristol, European Green Capital 2016.

Jalgrattalaenutus Ottawas. The bisycle rental In Ottawa.

80

81

Tallinna Keskkonnaameti töötajad

(seisuga 15.01.2016)

Employees of Tallinn Environment Department (as of 15 Januar, 2016)

Keskkonnaprojektide ja -hariduse osakond / Environmental Projects and Education Division

Relo Ligi ameti juhataja kt / Head of Department

Elena Sapp ameti juhataja asetäitja / Deputy Director

Relo.Ligi@tallinnlv.ee

6404288

Elena.Sapp@tallinnlv.ee

6164003

Riina.Kirs@tallinnlv.ee

6404253

Inga-Moonika.Zgudadze@tallinnlv.ee

6404494

Liis Laurits hangete haldur / Senior Specialist

Liis.Laurits@tallinnlv.ee

6404270

Kristel Kivijärv jurist / Lawyer

Kristina Zotejeva personali peaspetsialist / Chief Specialist for Staff

Helmut Koidla peaspetsialist / Senior Specialist

Kristel.Kivijarv@tallinnlv.ee

6404270

Kristina.Zotejeva@tallinnlv.ee

6404771

Helmut.Koidla@tallinnlv.ee

6404714

Merilii Laanepere peaspetsialist / Senior Specialist

Merilii.Laanepere@tallinnlv.ee

6404565

Riina Kirs eelarve peaspetsialist / Chief Specialist for Budget

I.-M. Zgudadze eelarve vanemspetsialist /

Senior Specialist for Budget

Keskkonnahoiu osakond / Environmental Management Division Märt Holtsmann osakonna juhataja / Head of the Division

Silver Riige veekaitse juhtivspetsialist / Leading Specialist

Mart.Holtsmann@tallinnlv.ee

6404568

Silver.Riige@tallinnlv.ee

6404713

Triin Ristmets

välisõhu juhtivspetsialist / Leading Specialist

Triin.Ristmets@tallinnlv.ee

6404766

Tõnu Laasi

looduskaitse juhtivspetsialist / Leading Specialist

Tonu.Laasi @tallinnlv.ee

6164081

Keskkonnakorralduse sektor Väino Viirand

juhtivspetsialist / Leading Specialist

Väino.Viirand @tallinnlv.ee

6404265

Ülle Luiks

juhtivspetsialist / Leading Specialist

Ylle.Luiks@tallinnlv.ee

6404767

Terje Tohver

juhtivspetsialist / Leading Specialist

Terje.Tohver @tallinnlv.ee

6164011

82

Gennadi Gramberg osakonna juhataja / Head of the Division

Triin Sakermaa projektijuht / Project Manager

Gennadi.Gramberg@tallinnlv.ee

6404356

Triin.Sakermaa @tallinnlv.ee

6404287

Kerda Kaur

Kerda.Kaur@tallinnlv.ee

6404077

Rita.Krabi@tallinnlv.ee

6404400

Kristiina.Kupper@tallinnlv.ee

6404712

Silver.Riisalo@tallinnlv.ee

6404769

Derby.Taimela@tallinnlv.ee

6404262

Kristjan.Tarn@tallinnlv.ee

6404274

Simmo.Sillandi@tallinnlv.ee

6404259

Sulev.Jarve@tallinnlv.ee

6404264

Merike.Salu@tallinnlv.ee

6164030

projektijuht / Project Manager

Haljastuse osakond / Landscaping Division Rita Krabi osakonna juhataja-linnaaednik / Head of the Division-City Gardener

Kristiina Kupper linna maastikuarhitekt / City Landscape Architect

Silver Riisalo juhtivspetsialist / Chief Specialist

Derby Taimela vanemspetsialist / Senior Specialist

Kristjan Tarn peaspetsialist / Chief Specialist

Simmo Sillandi peaspetsialist / Chief Specialist

Sulev Järve metsavaht-dendroloog / Dendrologist

Merike Salu peaspetsialist / Chief Specialist

Heakorra ja jäätmehoolde osakond / Maintenance and Waste Management Division Kristjan Mark osakonna juhataja / Head of the Division

Viktor Beresnev peaspetsialist / Chief Specialist

Aleksandr Taraskin peaspetsialist / Chief Specialist

Kristjan.Mark@tallinnlv.ee

6404562

Viktor.Beresnev@tallinnlv.ee

6164012

Aleksandr.Taraskin@tallinnlv.ee

6404285

Liis Rääk

peaspetsialist / Chief Specialist

Liis.Raak@tallinnlv.ee

6404610

Hellika Landsmann

peaspetsialist / Chief Specialist

Hellika.Landsmann@tallinnlv.ee

6164004

83

Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, 10130 Tallinn Tel 6404572, faks 6404583 e-post keskkonnaamet@tallinnlv.ee www.tallinn.ee/keskkonnaamet

Kujundus ja trükk: OÜ Digimap Fotod: Rainar Kurbel: kaas. lk 3, 7 (1,2), 10, 11, 21 (2), 22 (1,2), 24-26, 28, 29, 33, 37, 38, 39 (2), 42 (2), 44 (1),

45 (1), 47-49, 52 (a), 66, 68 (1), 70, 72, 73, 77, 81-84

Tallinna Keskkonnaameti pildiarhiiv lk 2, 4-6, 7 (3), 8, 9, 12-19, 22 (3), 27, 30 (2), 32, 34-36, 39 (1), 40, 41, 42 (1,3),

44 (2), 45 (2), 46, 50, 51, 52 (ü), 53 (ü), 54 (1), 55, 58, 63 (2), 64 (1), 65 (1), 67, 68 (2), 69, 71, 78-80

Endel Grensmann: lk 20, 21 (1,3), 23, 30 (1), 31, 56, 61 Tõlge: Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ Trükitud taastoodetud paberile Cyclus Print

Tallinna Keskkonnaamet

Aastaraamat 2015 ISSN 2382-8366

Tallinn Environment Department Yearbook 2015