32
MEREVÄGI
Euroopa mereväeülemate kohtumine Tallinnas 12. ja 13. mail toimus Tallinnas Euroopa mereväeülemate kokkusaamine (Chiefs of European navies, lühend CHENS). Kohal olid kõigi 26 laevastikku omava Euroopa riigi mereväe ülemad või nende esindajad, vaatlejatena osalesid USA 6. laevastiku ülem ja NATO merelise väejuhatuse ülem (COM MARCOM).
T
SÕDUR NR 3 (90) 2016
õenäoliselt pole Tallinnas veel kunagi üheaegselt nii palju admirale viibinud. Sama esinduslik kui osalejaskond olid ka esinejad: kokku kuus ohvitseri Euroopa merevägedest, sõjaväe õppeasutustest ning NATO uurimisasutustest ja kompetentsikeskustest. Selle aasta teema oli „Maritime operations in confined and shallow waters“ – eesti keeles mereoperatsioonid piiratud ja madalatel merealadel. Teema on Eesti jaoks oluline, sest Läänemeri võiks olla piiratud ja madala mere õpikunäide. Lisaks piiratud ja madalate merealade eripärale arutleti kõiki Euroopa mere vägesid puudutavate küsimuste üle: kuidas tulla toime muutunud julgeoleku olukorra ja uute katsumustega juba kakskümmend aastat kestnud kärbete tingimustes. Omaette teema oli mehitamata süsteemide kasutamise võimalused. Pärast Eesti mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi ja kaitseminister Hannes Hanso avasõnu andis NATO piiratud ja madalate merealade kompetentsikeskuse (Centre of Excellence for Confined and Shallow Waters) tegevjuht mereväekapten Johannes Schmidt-Thomeé ülevaate piiratud ja madalate merealade eripärast. Piiratud ja madalaveelised merealad on olulised, sest enamik kaubandust ja meremajandust toimub seal. Samas on seal opereerida keerulisem kui avamerel ning ohud laevastikule suuremad ja mitmekesisemad. Arvestada tuleb ka keerulist juriidikat ja raskusi tuvastatud mere-
pildi loomisel tiheda laevaliikluse ning paljude looduslike ja tehislike objektide keskkonnas. Meie mereväed muutuvad nende tingimuste jaoks järjest vähem sobivaks, sest ehitatakse suuremaid ja kallimaid, aga arvuliselt vähem laevu. Piiratud ja madalatel merealadel saab edukalt opereerida ainult kohalikke olusid mõistes. Seepärast kutsus mereväekapten Schmidt-Thomeé kõiki osalejaid üles ühinema NATO piiratud ja madalate merealade kompetentsikeskuse projektidega. Kaptenleitnant Fernando Manuel Vaz Portugali mereväest andis ülevaate Portugali mereväe hetkeolukorrast ja lähituleviku kavadest ning tõdes, et mere vägesid kujundavad eelkõige ajalugu ja geograafia. Kaptenleitnant Johannes Riber Nordby Taani sõjaväeakadeemiast andis ülevaate nüüdisaegsete merevägede ülesannetest. Ta tõdes, et Vene mereväe tegevus on olukorda Euroopat ümbritsevatel meredel oluliselt muutnud. Venemaa arendab oma mereväge sõjaliseks heidutuseks ja poliitilise surve avaldamiseks. Põhifookuses on allveelaevad ja eriüksused, aga ka raskelt relvastatud väikesed pealveelaevad. Vene maa on juba loonud A2/AD-tsooni Mustal merel ning suurendab aktiivselt oma mõjuvõimu ja kohalolekut Vahemerel. Seejuures kasutab ta väga mitme kesiseid vahendeid poliitilisest survest ja äraostmisest erioperatsioonide ja hübriidsõjani. Kogunenud delegaadid tõdesid, et me oleme juba kaotanud tegutsemisvabaduse teatud piirkondades.
Mereväekapten Benigno GonzálezAller Gross arutles tasakaalustatud laevastiku loomise võimaluste üle tänapäeva kärpetingimustes. Ta jõudis järeldusele, et parim lahendus on segu suurematest mitmeotstarbelistest ja väiksematest odavamatest platvormidest. Ideaalis võiks pealveelaevastik koosneda ainult kahest laevaklassist. Edu võti on modulaarne lähenemine. Tasakaalustatud laevastiku saab luua ka mitme riigi koostööna, kus igaüks annab oma osa. NATO mereliste uuringute keskuse (Centre of Maritime Research and Experimentation) direktor erukontradmiral Hank Ort tõdes, et merede ühiskasutamine on vaidlustatud ja andis ülevaate innovatsioonist meresõjapidamises. Ta leidis, et edu võti on koostöö ja koos talitlemine. Tuleb saada üle olukorrast, kus iga NATO riik püüab luua oma tasakaalustatud laevastikku, aga need ei moodusta ühist tervikut. Oluline on koostöö tööstusega, sest tsiviilsfääri innovatsioon läheb sõjalisest innovatsioo-