Liitlased ßß
Donald Trump plaksutab ß prantslastele
ß
A) Euroopa on suuteline poliitilisel tasandil otsuseid vastu võtma; B) Kas Euroopal on olemas nende otsuste toetamiseks vajalikud institutsioonid (sõjaline peakorter); C) Kas Euroopal on olemas vajalikud sõjalised võimed (seda me juba käsitlesime); D) Ning kas Euroopal on olemas oma, autonoomne, teaduslik ja rakendusteaduslik baas ning oma, autonoomne kaitsetööstus. Teisisõnu võib ESA-d käsitleda kui suundumust selle poole, et Euroopal oleksid olemas oma kaitsetööstuse toetatud sõjalised võimed, mis võimaldaksid autonoomseks tegutsemiseks vajalikke sõjalisi operatsioone korraldada ning seda kõike poliitilisel tasandil otsustada ja juhtida. Nagu juba ennist kirjas oli, on lõpuks kõige alus raha. Kui kaitsesse piisavalt ei investeerita, pole kasu ka kenadest programmidest ja kõlavatest poliitikatest. Peale Euroopa enda suutlikkuse ESA poole liikuda on ilmseim riskikoht võimelisus samal ajal sõjalisi sidemeid USA-ga säilitada. Teisisõnu „ole ettevaatlik, mida soovid”. Kui Donald Trumpi teadvusse jõudis novembris 2018 sõnapaar „Euroopa armee”, säutsus ta järgmist: „Emmanuel Macron on teinud ettepaneku Euroopa oma armee loomiseks, mis
kaitseks USA, Hiina ja Venemaa vastu. Kuid see oli Saksamaa I ja II maailmasõjas ja kuidas see Prantsusmaa jaoks kujunes? Nad hakkasid Pariisis saksa keelt õppima, enne kui USA sekkus. Kas te maksate NATO eest või ei?” Euroopa armee ongi sõnakõlks, tühi loosung, mida kasutavad reeglina need, kes kaitseasjandust ei jaga, ent soovivad kangesti tublide eurooplastena paista. Paraku on see loosung ESA-le karuteene teinud, sest tihti satuvad nad ühte patta, kuigi ei peaks. Mis sellest kõigest Eestile järeldub? Eesti jaoks on USA sõjaline kohalolek Euroopas eluliselt oluline. Euroopa sõjalise suutlikkuse tõstmine ei ole eelnevaga kuidagi vastuolus. Nõnda tulebki ESA-le läheneda. Euroopa on majanduslik suurvõim, sõjaliselt aga pelgalt kääbik. On aeg, et Euroopa sõjaliselt üles kasvaks. Selleks on vaja kõrgemaid kaitsekulusid terves Euroopas. ESA ei puuduta kollektiivkaitset, selleks on ja jääb NATO ning eelkõige sõjaline suurjõud USA. Kui USA sõjaline kohalolek Euroopas ja seeläbi NATO-s peaks ühel päeval läbi saama, siis on kõik teisiti. Eestil pole muud mõistlikku viisi, kui mingil kujul Euroopa kaitseühendus. Vaatamata viimaste kuude ja aastate segadustele praegu vähemalt seda vajadust õnneks kuskilt ei paista.
Tankid paraadil… … ja president ratsaväega
1 Douglas Barrie, Ben Barry, Henry Boyd, Marie-Louise Chagnaud, Nick Childs, Bastian Giegerich, Christian Mölling, Torben Schütz, Protecting Europe: meeting the EU’s military level of ambition in the context of Brexit. (IISS, DGAP, November 2018). 2 Ben Barry, Douglas Barrie, Lucie BéraudSudreau, Henry Boyd, Nick Childs, Bastian Gingerich, Defending Europe: Scenario-based Capability Requirements for NATO’s European Members. (London, IISS, May 2019).
SÕDUR detsember 2019 25