MISSIOON
KAITSEVÄGI
52
Eestlaste baas Camp Kratt Camp Bastioni territooriumil suleti 30. juunil 2014. Lipp jäi seal lehvima veel kuni 5. juulini 2014.
SÕDUR NR 6 (81) 2014
transportida see taarana. See tähendas, et sinna ei tohtinud midagi muud sisse panna. Velesann sõitis Camp Kratist välja 6. juunil ning ootab muuseumis Eestis rahvale ja sõduritele avamist. Afganistani kliimas on oluline tarbida palju vedelikke. Nii NSE kui ka ESTCOY olid oma aladele kogunud selleks üsna arvestatava koguse vett. Kuu aja jooksul üritati vett ära anda või tagastada, kuid keegi ei tahtnud seda. Seetõttu tuli NSE-17 koosseisust kolmel mehel kolm täispikka tööpäeva tegeleda ainult plastpudelite purukslõikamise ja vee välja valamisega, et plasti saaks prügimäele viia. Veel kolm ettenägematut täispikka tööpäeva kulusid surve all oleva taara ehk aerosoolipudelite tühjendamisele ja tagastamisele. Reeglid nägid ette, et surve all olnud vedelike taaras peab tagastamisel olema auk sees. Et aga augud sisse saada, tuli balloonid tühjendada. Pooleteise päevaga oli tühjendatud umbes ¼ balloonidest. Et protsessi kiirendada, katsetasime habemeajamisvahu peal, lõigates näpitsatega ballooni ülemisse äärde augu. Arvestades asja ohtlikkust, toimus plahvatus alles viimase ballooniga. Kohe, kui näpitsad olid läbistanud metalli, lendas balloon vastu merekonteineri seina kortsu. Järgnes selgitustöö möödakäijatele, et pauk, mida nad kuulma juhtusid, oli ohutu.
PLATS PUHTAKS! Viimase kuu eesmärgid olid sulgeda Camp Kratt, tagastades territoorium JFSp (A) HQ-le, hävitada viimased allesjäänud materjalid ning saata Eesti
poole ülejäänud varustus. Juuni keskel olid konteinerid tühjendatud ja pakitud. Viimane pakitud konteiner liikus välja 16. juunil ning tühjendatud transpordikõlbmatud konteinerid viidi 17. juuni hävitamisele. Pakitud lennualused ja pakkimisele kuuluvad materjalid viidi lennujaama territooriumile, kus anti eestlastele kinnine ala. Seal jätkati pakkimistöid kuni välismissiooni lõpuni. Viimasele lennule pakiti varustus, tehnika ja tööriistad, mida kasutasime kuni Camp Krati sulgemiseni. Camp Krati tühjakstegemiseks tuli allesjäänud isikkoosseisul kolida ümber JFSp (A) HQ-lt saadud ruumidesse nende territooriumil. Kolimine oli kasulik ka ohutuse mõttes, sest pärast remonditelgi mahavõtmist hakkasid meditsiinilende tegevad kopterid lendama niivõrd madalalt, et nende tekitatud tuul loopis Camp Krati alal juba euroaluste kraesid ning isegi satelliiditaldrikut. Viimased kontoriruumid viidi hävitamisele 19. juunil ning edasi jäi Camp Kratile vaid Eesti lipp, generaator, betoon ning maasse kaevatud elektriühendused. Generaatori seisukorda arvestades oldi sunnitud leidma lahendus selle kohapealseks hävitamiseks. Lahendusena anti see üle Suurbritanniale tingimusel, et nemad tagavad selle hävitamise operatsioonipiirkonnas. Sealjuures said nad seda kasutada kuni generaator vastu peab või Camp Bastion suletakse. Väga suurt rolli Eesti ISAF-i missiooni lõpetamisel mängisid liitlased. Kogu tagasisiirmise operatsiooni vältel
külastasid Camp Kratti erinevate üksuste esindajad, kes käisid abi pakkumas nii nõu kui ka jõuga. Suureks abiks olid Suurbritannia pioneerid, kes võtsid vastu eelkirjeldatud generaatori ning aitasid tänutäheks välja tõmmata elektrikaablid. Lisaks tasandasid nad oma rasketehnikaga Camp Krati territooriumi, sest see pidi üleandmiseks olema tasane ning betoon ei tohtinud ulatuda maapinnast kõrgemale. Lisaks keskkonnaalastele nõuetele oli üleandmiseks vaja veel kaht sertifikaati – üks J2-lt ning teine K9 üksuselt. Samad nõuded kehtisid kõikidele üle antavatele alade: Camp Kratt, NSE parkimisala, ESTCOY majutusala ja ESTCOY parkimisala/kontor. Koerad vaatasid alad põhjalikult üle, leiti ainult üks ese. Väljakaevamisel selgus, et üsna maapinna lähedalt leiti lühike jupp vaskkaablit. Eelnevalt kirjeldatu, nii sertifikaadid, Camp Krati keskkonnaanalüüs kui ka maatasandustööd lõpetati 30. juuniks, mil oli planeeritud Camp Kratt sulgeda ning ala üle anda. Kokkuleppe kohaselt jäi Eesti lipp kuni viimaste meeste äralennuni lehvima just sellel territooriumil. Viimastel päevadel valmistati lendu ette. Juuli alguseks oli juba selge, et viimased kolm Eesti kaitseväelast jõuavad asjadega piisavalt kaugele, et lennata koju 5. juuli varustuslennuga. Ülejäänud kaitseväelased naasid koju jooksvalt erinevatel aegadel pärast erialaste ülesannete täitmist. Lennujaamas tegeleti viimaste lennualuste pakkimistega ning staapides dokumentatsiooni ja arvepidamise korrastamisega. Eesmärk oli, et pärast NSE-17 äralendu ei jääks üles ühtegi probleemi või küsimust. 5. juuli hommikul toimus endisel Camp Krati territooriumil rivistus koos liitlaste esindajatega Eesti lipu langetamiseks. Lipu langetasid vanemveebel Milvert Rozenkron ja veebel Rain Järv ning brigaadikindral D. Amison andis lipu üle kapten Riho Juurikule. Sama päeva õhtul laadisime viimased asjad C-17 lennukile, viimased salvedes olevad padrunid „annetati“ kogumiskasti ning lennati läbi Dubai kodumaa poole. Viimased kolm Eesti kaitseväelast maandusid Ämaris 6. juuli varahommikul. Praeguseks on Eestisse tagasi jõudnud kõik kasutuses olnud soomukid, teel on veel viimane merekonteiner varustusega. Eesti Sõjamuuseumile on mälestusesemed koos saunadega üle antud ning ootavad avamist.