__MAIN_TEXT__

Page 28

28

SÕJAKOOL

Esimesed neli aastat mereväe põhikursust kõrgemas sõjakoolis Sel aastal lõpetab kõrgema sõjakooli teine mereväe põhikursus ja täitub neli aastat järjepideva mereväeohvitseride väljaõppe taaskäivitamisest Eestis. On paras aeg teha esmased kokkuvõtted ja revideerida tulevikuplaane.

K

SÕDUR NR 4 (85) 2015

uigi neli aastat on lühike aeg, on selle vältel toimu­ nud palju. Võib öelda, et mereväeohvitseride välja­õpe Eestis on läbi­ nud esimese otsingute, eksimuste ja väga kiire arengu faasi ning jõudnud uude stabiilsemasse ajajärku. See aeg on olnud põnev ja avastusteroh­ ke mitte ainult kadettidele, vaid ka koo­ lile ja õppejõududele. Mereväe põhikursus kaitseväe ühen­ datud õppeasutuste kõrgemas sõjakoolis kestab kolm aastat. Õppida saab kahel erialal: taktika- või tehnikaohvitseriks. Esimese õppeaasta veedavad kadetid põhiliselt Tartus, kus õpitakse erine­ vaid akadeemilisi ja üldsõjalisi aineid. Mereväespetsiifilistest õppeainetest toi­ muvad esimesel õppeaastal avariitõrje ja merepraktika. Sel aastal toimus ava­ riitõrje praktiline osa esmakordselt Läti mereväe väljaõppekeskuses Liepājas. Teise õppeaasta esimesel poolel koli­ vad kadetid Tallinna ja õppetöö jätkub mereväekoolis ning Tallinna tehnika­ ülikooli mereakadeemias. Õpitakse me­ renduslikke ja meresõjalisi distsipliine. Teisel ja kolmandal õppeaastal toimu­ vad mere­sõidupraktikad mereväe laeva­ del, kus kadetid saavad juba ise juhtida laeva või laeva mehaanikasektsiooni. Kolmanda õppeaasta lõpuks tuleb esita­ da ja kaitsta lõputöö. Meresõidupraktikateks on kasuta­ tud erinevaid mereväe laevu, aga enim on õppelaeva rolli täitnud sel aastal teenistusest välja arvatud EML Ristna. Eraldi õppelaeva puudumine suuren­ dab edaspidi ülejäänud mereväe laevade koormust, sest lisaks oma meeskonna väljaõppele tuleb leida aega ka kadettide jaoks. Kõige suurem probleem on navi­ gatsioonipraktika, kus laev peab olema

Taavi Urb KAPTENMAJOR

pikalt sõidus ilma, et ülejäänud mees­ konda peale kadettide palju treenida saaks. Väike õppelaev oleks selles rollis säästlikum: kokkuhoid tuleks väiksema kütusekulu ja meeskonnaliikmete väli­ õppuse tasu arvelt. Lisaks ei takistaks kadettide väljaõpe siis teiste mereväe laevade põhiülesannete täitmist ja kaoks võimalus, et kadett võib kalli laeva koge­ mata madalikule ajada või sildudes ära lõhkuda.

MEREVÄEKADETTIDE KITSAS RING Nelja aasta jooksul on mereväe põhi­ kursusele vastu võetud 33 kadetti, kellest 10 on lõpetanud, 13 õpib ja 2 on aka­ deemilisel puhkusel. Lisaks on kursuse lõpetanud üks ekstern. Kahjuks on 8 kadetti ka koolist välja langenud (neist 4 ühtlustamiskursuselt). Kursuste väik­ sust arvestades on väljalangevus mereväe põhi­kursuselt olnud suur. Enamasti saab kadettidele saatuslikuks kas ühtlustamis­ kursus või teine õppeaasta. Ühtlustamis­ kursusel langeb palju kadette välja kõigist väeliikidest. See ongi ühtlustamiskursuse

Pidev probleem on olnud mereväe põhikursuse täituvus – lubatud 10 kohta pole täita õnnestunud kunagi.

üks eesmärk: anda neile, kes avastavad, et sõja­kool pole talle sobiv koht, võimalus väärikalt kõrvale astuda, ilma, et peaks hiljem oma õpingud kinni maksma. Tei­ sel õppeaastal kolivad mereväe põhikur­ suse kadetid Tartust Tallinna. Nad on siis kursuse ülema silma alt ära ja peavad iseseisvalt hakkama saama, aga õppe­ koormus suureneb. Sellel, kes pole selleks ajaks endas piisavalt enesedistsipliini kasvatanud, läheb raskeks tempos püsi­ da. Suur välja­langevus näitab muidugi ka seda, et kvaliteedikontroll toimub ja kvaliteeti ei tooda ohvriks kvantiteedile. Kuna esimese põhikursuse lõpetanute saavutustega ollakse üldiselt rahul, tun­ dub, et oleme õigel teel. Üks pidev probleem on olnud mere­ väe põhikursuse täituvus. Lubatud 10 kohta kursusel pole veel kunagi täita õn­ nestunud, pigem on kerkinud küsimus, kas kursust on üldse võimalik avada. Õnneks on igal aastal leidunud neid, kes on otsustanud maaväe kursuselt mere­ väe kursusele üle tulla. Kui selline otsus tehakse ühtlustamiskursuse jooksul, on kool sellist üleminekut ka võimaldanud. Väeliigi vahetamise põhjus on arvata­ vasti ühtlustamiskursuse selgitustöö. Paljud sõjakooli sisse astujad saavad alles seal teada, et kõrgemas sõjakoolis saab õppida ka õhu- ja mereväeohvitseriks. Sellest hoolimata on 43% mereväe põhi­ kursusele vastu võetutest tulnud maa­ väest ja ainult 26% laevastikust. Muidugi oleks parem, kui sisseastujad oleks oma võimalustest juba varem teadlikud. See tähendab, et sellealast teavitustööd tuleb veelgi tõhustada.

MEREVÄEOHVITSERIÕPPE TULEVIK Mereväe põhikursuse õppekava on nelja aastaga palju arenenud. Esimene õppe­

Profile for Sõdur

Nr 4, 2015  

Nr 4, 2015  

Profile for sodur
Advertisement