Ajalugu fookus langenut, haavadesse ja haigustesse surnut, lisaks 1117 meest, kelle kohta puudub täpsem määratlus.
Lõpetuseks
Langenud võitleja põrm. ß
ß
1. jalaväepolgu tööroodu nooremohvitseri lipnik Vladimir Bachi ärasaatmine Peeterristi kiriku juures 9. märtsil 1919.
lismaa“ üksuste mehed nii palju kui arhiividokumentidest neid leiti. Üsna pea selgus, et 1939. aastal Vabadussõja Ajaloo Komitee esitatud sõjaohvrite arv on tegelikult palju suu-
rem nagu ennustas ka kapten Simmo. Tänasel päeval Vabadussõja ohvritega tegeleva Vabadussõja Ajaloo Seltsi aseesimehe Ain Krillo sõnul on 2018. aasta sügise seisuga andmebaasis 4772
Niisiis 1930. aastate statistikale on lisandunud üle 2000 sõjaväelase. Kui juurde lisada andmebaasis olevad 433 vangi langenut ja teadmata kadunut, siis kokku kaotasid Eesti väeosad kokku 6322 võitlejat. Lisaks on andmebaasis veel paarsada isikut, kelle käsitlemine sõjaohvrina on küsitav. Ka 1930. aastatega võrreldes on ligi poole jagu suurenenud punase terrori ohvrite arv, kokku umbes 800. Andmebaasi täiendamine ja korrastamine praegu veel käib ning ilmselt lisandub sõjaohvreid veelgi. Ühtlasi on käimas ka „võõraste“ väeosade kaotuste täpsustamine. Tänaseks päevaks on teada 196 langenud ning haigustesse ja haaavadesse surnud soome, 11 taani ja nelja rootsi vabatahtliku nimed. Lisaks on andmebaasis veel 112 langenud Briti mereja lennuväelase nimed, kelle kohta võiks siiski küsida, kas neid käsitleda Vabadussõja või Vene kodusõja ohvritena. Kui baltisakslastest formeeritud Balti pataljon välja jätta, siis ilmselt igavesti jäävad selgusetuks Eesti ülemjuhatuse alluvuses sõdinud vene, ingeri ja läti üksuste kaotused. Ühelt poolt võib üldistavalt öelda, et nimetatud üksused võisid olla küll Eesti rahvaväe alluvuses, kuid pidasid „oma sõda“ ja mitte sõda Eesti vabaduse eest. Tundub, et Eesti väejuhatust (ja hilisemaid kaotuste kokkuarvutajaid) välismaa üksuste kaotused ka eriti ei huvitanud, sest see oli pigem „sõda võõraste kätega“ väljaspool Eesti piire. Seetõttu jäi suurem osa kaotusi üldisest statistikast välja. 1930. aastate katsed kaotuste arvu kindlaks tegemisel järgisid pigem põhimõtet, et statistikasse läheksid „omad“ ja „võõrad“ pidagu oma statistikat ise.
Igavesti jäävad selgusetuks vene, ingeri ja läti üksuste kaotused. SÕDUR aprill 2019 61