36
MEREVÄGI
EUROOPA MERELINE julgeolekulõhe Euroopas on tekkimas julgeolekulõhe – vahe julgeolekuvajaduse ja selle tagamiseks olemas olevate ressursside vahel. Eriti märgatav on see merenduses.
E
SÕDUR NR 4 (91) 2016
uroopa vähenev sõjaline võimsus ei ole kahjuks enam uudis. Aastatel 2006–2013 vähenesid Euroopa Liidu riikide kaitsekulutused 32 miljardit eurot ehk 15%. Vähenemine ei ole olnud ühtlane, vaid on puudutanud pigem väiksemaid Euroopa riike. Alates majanduskriisist on väiksemad Euroopa riigid kärpinud oma kaitsekulutusi üle 20%, keskmise suurusega riigid 10–15%, Saksamaa ja Suurbritannia 8%. Euroopa riikide osa NATO kaitsekulutustes on pidevalt vähenenud ja USA osa suurenenud, moodustades praeguseks juba 72%. USA kulutab riigikaitseks 4,6% SKP-st, Euroopa partnerid keskmiselt 1,5%. Samal ajal on USA huvi pöördumas üha enam Vaikse ookeani ja Aasia poole ning Ameerikas soovitakse, et eurooplased võtaks rohkem vastutust julgeoleku tagamisel oma lähiümbruses. Euroopa relvajõududel on juba tekkinud ohtlikud võimelüngad. See torkas teravalt silma hiljutistes Liibüa ja Mali konfliktides, kus eurooplased ei tulnud toime USA tiibrakettide, mehitamata õhusõidukite ja elektroonilise võitluse lennukite abita. Lisaks pidi USA toetama oma Euroopa liitlasi F-16 laskemoonaga. Euroopal napib võtmevõimeid nagu õhustankimise võimekus, ISTAR (luure, seire, sihtmärgi kinnistamine ja reke) ja satelliitside. Euroopa riigid on üha enam võimetud oma huvisid sõjaliselt kaitsma ja lahendama isegi kohalikke julgeolekuohte. Euroopa mahajäämus USA-ga võrreldes ei ole kõigis valdkondades ühesugune. Euroopa relvajõudude isikkoosseis on 150% USA sõjaväe isikkoosseisust, aga lennukeid on USA-ga võrreldes ainult 50% ja sõjalaevade kogutonnaaž moodustab vaid 30% USA mereväe kogutonnaažist. Kui võrrelda kvaliteeti, on vahe veelgi suurem.
Taavi Urb KAPTENMAJOR STAABIOHVITSER
FOTO: SCANPIX.EE, AFP PHOTO/US NAVY/ANTHONY N. HILKOWSKI/HANDOUT