METSAS MÜTTAMISE 20 AASTAKÜMMET

Vahel on ERNAmaastik ka selline

ERNAvarbad, mis muidu ilma plaasterdamata jättes võivad matka lõpus põhjustada ERNAkõnnakut Matka (aja)loo pani kirja Kristjan Pomm ERNAvana aastatel 2000-2009 Uurisid Karin Meikas ja Sirje Pool Matka infojuhid erinevatel aastatel

Kui ESÜ sai äsja 25-aastaseks, siis üks iga-aastaselt oodatud ESÜ üritustest ei jää ka väga palju maha. Nimelt startis 2020. aasta augusti teisel nädalavahetusel (ja seda sel korral erakordselt ainukese naisERNAvana Monika Ojala eestvedamisel) juba 21. korda Eesti Skautide Ühingu poolt korraldatav ERNA Matk. See on erinevates raskusastmetes toimuv mittemilitaarne üritus kõikidele matkahuvilistele, kus 4-6liikmelistes võistkondades läbitakse metsas valitud pikkusega rada, mis sisaldab endas alati ka omajagu väljakutset pakkuvaid ülesandeid. Ja erakordselt suur rõõm, et meil on mitmeid võistkondi, kes on osalenud läbi aegade pea kõikidel ERNA matkadel.

Matka tegevus toimub iga kord enam kui 200 ruutkilomeetril ja valdav osa matkast tuleb läbida mööda väikeseid metsaradu või ise kompassi abil kõige kiiremat teed otsides, mis mõnel aastal on tähendanud päris oluliste veemassiivide läbimist, kui vihmahoogudest jõudu kogunud jõgi on ümbruses olnud niidud üle ujutanud. Matka toimumispaigaks on Põhja- ja KeskEesti kant ning Kõrvemaa loodus oma rikkuses on pakkunud igal aastal midagi erilist. Rabad, imelised rabasaared, kõrged männimetsad, avarad heinamaad, voored ja künkad, väikesed järved metsade vahel, öise metsa salapära ja varahommikune udu ning hommikupäikeses jõudu koguv loodus. Matk on kindlasti ka Eesti looduse avastamine ja looduses olemise tunnetamine. Matka mõtteks on saanud pakkuda nii füüsilist kui vaimset, nii isiklikku kui meeskondliku tugevust proovile seadvat eneseületust, eduelamust läbi katsumuste ehk kokkuvõtvalt – ERNA, see on elamuste mitmekesisus.

Tegevuspunktide osas sai läbitud esimese 10 aastaga areng, kus alustati üsna lihtsate ja mänguliste, ilma väga erilist varustust nõudvate tegevuspunktidega ning jõuti erinevaid oskusi, teadmisi proovilepanevate tegevuspunktideni, kus mõne tegevuspunkti ehitus algas juba paar päeva enne matka. Soov on olnud panna proovile nii igaühe füüsilised, vaimsed kui ka meeskonnatöövõimed. Matka raskematel radadel on tegutsemas alates 2003. aastast ka vastutegevus ja selle rakendamise mõte oli just nende radade valinutele pakkuda veel täiendavat põnevust. Osaliselt oli idee seotud ka sellega, et Erna retkel oli vastutegevus ning see tundus väärt mõttena ka ERNA matkal kasutamiseks.

Tihti kiputaksegi ERNA matka segamini ajama Erna retkega, mis oli sõjalis-sportlik võistlus, mida peeti Eestis iga aasta augustis aastatel 1994–2011 ja mida korraldas MTÜ Sõjalis-sportlik selts Erna. Ühist neil siiski ka natuke on. Erna grupp oli Talvesõjast osavõtnutest moodustatud luureüksus, mis tegi 1941. aasta suvel dessandi punaväe tagalasse Salmistus. Hiljem liitus luuregrupp muu lahingutegevusega Eestis. ERNA Matka rajad kannavad ajaloolise Erna retke luuregruppide nimedest tulenevalt nimetusi – Hauka (Erna retkel Haukka) ja Tümleri (Erna retkel Tümmleri). Haukka oli 1943. aastal Soome poolt loodud raadioluuregrupp, mis saadeti Saksa okupatsiooni all olevasse Eestisse. Haukka tähendab soome keeles “kull” ja kuna skautidel on komme panna oma salkadele samuti looma-linnunimesid, siis sellest tulenevalt on meie matkal Haukkast saanud eestipäraselt Haugas. Lisaks Hauka ja Tümleri rajale on alates 2017. aastast avatud ka Skautlik matkarada, mis on sobiv nii lastega peredele kui ka neile, kes soovivad saada ERNA kogemust, aga Tümleri rada tundub liiga hirmutav. Neljandaks rajaks on olnud ka öine orienteerumine spetsiaalselt orienteerumishuvilistele. Erinevate radade arendamine on tingitud soovist pakkuda matkaelamust erinevatele sihtgruppidele, nii neile, kes soovivad väga erilist eneseületuskogemust kui ka neile, kel soov pere või sõpruskonnaga veeta seikluslik ööpäev metsas matkates.

Idee algus

ERNA saamislugu ulatub aga aastasse 2000, kui Erna retke korraldav Erna Selts tegi Eesti Skautide Ühingule ettepaneku korraldada samal ajal sõjalis-sportliku, sõjaväelastele ja kaitseliitlastele mõeldud, retkega üritus matkahuvilistele, et ajaloolist 1941. aasta Talvesõja raames toimunud Erna retke ühiskonnas enam teadvustada ja retkest tsiviilversioon luua. Võtsime väljakutse vastu ja esimene ERNA Matk toimus aastal 2000. Matk algas Kuusalust ja lõppes Kautlas. Oli kõvasti tegemist, aga saime hakkama ja osalejad olid õnnelikud. Kui kümme aastat tagasi toimunud esimene ERNA Matk oli ühes raskusastmes ja üsna kergete ülesannetega, siis aastate jooksul on matk läbinud olulise arengu ja seda nii matkaradade valikuvõimaluste kui matkal sooritamist ootavate ülesannete raskuse osas.

Esimeste matkade korraldamisel oli omaette väljakutseks näiteks ka heade matkakaartide saamine ning selle osas sai koostööd tehtud nii Regio kui Eesti Kaardikeskuse ja ka Kaitseväega. Üsna keeruline oli ka matkatrasside planeerimine nii, et need samal ajal toimuva Erna retkega ei kattuks ja üksteist ei segaks. Koordineerimist ja kooskõlastamist nii Erna Seltsi kui ka kohalike omavalitsuste ja maaomanikega oli üksjagu palju.

Oluline on olnud ka matka kvaliteet ja turvalisus ning nii sai üheskoos kirja pandud matka juhised, välja töötatud täpsed võistlusjuhised ja mõeldud ka sellele, kuidas matkajaid niiöelda jälgida, et oleks pidev ülevaade sellest, kus võistlejad parajasti asuvad. Viimase jaoks sai arendatud eraldi „amet“, milleks sai VAJ ehk võistlejate asukoha jälgija. Selle ülesande täitja nimetuse osas olid kaalumisel veel ka nimetused Radar ja Peilija. Viimastel aastatel on kasutusel ka moodsamad „träkkerid“, mis läbi digilahenduse teevad selle töö oluliselt lihtsamaks.

ERNAuni

Kõrgseiklus, mis on matka lahutamatu osa olnud

Rajal 2017

Seiklusrada ERNA moodi

Rajal 2017

ERNAvana oma täies hiilguses

ERNAkaardid ja elukaardid, mida vastutegevus Hauka ja Tümleri rajal jahib Täname toetajaid!

Väga oluline roll on olnud ka meie toetajatel ja teistel koostööpartneritel läbi aegade, et see üritus on saanud nii kaua ja hästi toimuda. Kõige alguses aitas osa partnereid leida Erna Selts, hiljem saime üheks rahastajaks Kaitsemininisteeriumi ning otsisime ise aktiivselt sponsoreid ja toetajaid. Omaette valdkonnaks oli matka logistika. Matka korraldamisel ja matka ajal oli vaja autosid, millega igale poole ligi saab, varustust tegevuspunktidesse viia, joogivett vedada aga ka matka katkestajaid transportida ning esimesed matkad oma sõiduautodega matka logistikat korraldades oli paras väljakutse. Tänu headele kontaktidele õnnestus leida head partnerid, kes aitasid maasturitega. Pikk koostöö enne Nissanit oli näiteks LandRovereid Eestis esindava ettevõttega. Koostööpartneriteks on olnud Erna Selts, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kaitseministeerium, Eesti Kaitsejõudude Militaargeograafiagrupp, Logotikke OÜ, Neviprint OÜ. Osalejaid on olnud omajagu

Kahekümne aasta jooksul on matkal osalenud julgelt üle 1000 erineva matkalise, samas on aastate jooksul saanud ERNA Matk paljude jaoks juba traditsiooniks ja on võistkondi või võistlejaid, kes on osalenud pea kõikidel matkadel. Matkaliste seltskond on otsekui läbilõige ühiskonnast – ärimehed, advokaadid, ettevõtjad, riigiametnikud, töölised, perekonnad, sõpruskonnad, abielupaarid, töökaaslased ja kõiki neid on kokku liitnud koosmeel ja rõõm enese ületamisest ning teadmine, et „olen läbinud ERNA“. Vahva on näha, et osalejaist on saanud juba omal moel sõpruskond, kes kord aastas koguneb ja uued tulijad alati lahkelt vastu võtab. Noorim osalenu on olnud paarikuune, kes koos emaga matka läbis ja vanim 77-aastane.

Esimest matka ette valmistama asudes olime tõeliselt raskete küsimuste ees. Kes tulevad sellisele matkale? Kui palju osalejaid võiks oodata? Kui raske on rada valida? Otsustasime valida kõige kindlama tee ja valisime matkarajaks võimalikult lihtsa ja kaardilt kergesti loetava ning lihtsalt läbitava marsruudi, sest mine tea, millise matka- ja orienteerumiskogemusega inimesed lõpuks kohale tulevad. Nagu ka ennustasime, siis osa matkale tulijaid oli esmakordselt elus sellisel ca 50 km pikkusel matkal, kuid pea kõigil osalejatel jätkus vaprust ja vastupidamist matk edukalt lõpetada. Esimesele matkale tuli kokku 86 osalejat Eesti erinevaist paigust, oli nii perekondi koos väikeste lastega kui kogemustega orienteerujaid. Rajale tuli ka üks ajakirjanik koos fotograafiga SL Õhtulehest, millest valmis ka hiljem ajalehelugu ning matkaliste seas oli ka näiteks üks Riigikogu liige, edukaid ja tuntud ärimehi ehk siis justkui läbilõige meie ühiskonnast. Esimese matka korraldamise tuli esimese matkapäeva käigus organiseerida ka jooksvalt tee ja kohvi paari kontrollpunkti, sest nii mõnigi võistkond oli rajale tulnud võrdlemisi napi varustusega ja söögi ja joogivarud lõppesid juba enne õhtut.

Auhinnaks on lisaks aule ja kuulsusele ERNA küüned

Soov oli ERNA matkale oma identiteet luua ja ka vastav sümboolika arendada, et eristuda Erna retkest ja liita osalejaid ning korraldajaid. Erna retke sümboliks oli hunt kui osav hiilija ja veidi salapärane metsloom. ERNA Matka märgil on skautlusele omase sümboli liilia keskmes kujutatud kolm rahvusvärvides hundi küünt, mis moodustavad tähe E, nagu ERNA ja EESTI. Ilus ja lihtne skautlik märk tuli ja on jäänud. ERNA liilia on olnud ka kõigil matkamärkidel ning samuti on see tuttav ERNAtegijate T-särkidelt.

ERNA võitjatele on alates 2006. aastast eriline auhind, mis tüüpiline vaid ERNAle. Kolm hõbedast küünt on ERNA Matka võitja tunnuseks. Selleks, et matkal hakkama saada, on vaja hundile omast sitkust ja jõudu ning tugevate küüntega end läbi raskuste tõmmata. Küüned on kaelaskandmiseks tugevale nöörile seatud ja nööri otsad tugevalt kinnitatud kahekordse kangrusõlmega. Küünte hoidmiseks on 2009. aastast kasutusel Eesti ühest sitkeimast puust – kadakast – valmistatud karbid, mille kaanel oli samuti kujutatud ERNAliilia.

Pronksjad ERNAküüned on saanud ERNAstaabi liikme tunnuseks. Ka matka korraldamine nõuab üsna suurt vastupidamist, seda nii vastutuse kandmisel kui ka vaimset ja füüsilist tugevust, et matka korraldamisega seotud raskusi kanda.

ERNA mõte on aastatega aina selgemaks saanud

Me teeme seda selleks, et skaute ja skautlust ning skautlusele omaseid väärtusi rohkem teataks. Me teeme seda selleks, et pakkuda neile, kes ei ole skaudid, võimalust kogeda skautlikku tegevuse mitmekülgsust, end ületada ja proovile panna, astuda välja argiaskeldustest, et aktiivselt puhata. Me teeme seda selleks, et iseend proovile panna ja oma oskusi korraldajatena proovida, oma skautluses õpitud kogemusi rakendada, õppida läbi tegevuse. Me teeme seda selleks, et tunnetada erilist ERNA ühtekuuluvustunnet ja saada osa millestki, mis karastab ja innustab.

ERNAtänu

ERNAkarbid, mille sees on võitjatele ERNAküüned

Alljärgnevalt aga jagame läbi aastate ERNAvana ametit pidanud Kristjan Pommi, Lauri Läänemetsa ja Mihkel Tammaru mõtteid ja vahvaid meenutusi, mida kõike selle pika aja jooksul ette on tulnud.

Mis perioodil te ERNAvana ametit pidasite?

Kristjan: Olin ERNAvana aastatel 2000-2009 ehk siis 10 esimest matka.

Lauri: 2010-2013. Enne seda olin rajameister 2001-2009.

Mihkel: Alustasin aastal 2012 ja punkt sai pandud juubeliERNA matkal 2019. Kes teie ajal ERNA staapi kuulunud on?

Kristjan: ERNA staap, kui kindlate ametitega juhtgrupp kujunes välja aastaks 2003. Esimesed kolm matka olid juhtimise mõttes veidi erinevad. Oli väike tuumikgrupp ja selle juures kontrollpunktide kohtunikud ja kõik teised abilised. Esimese matka korraldamisel moodustasid matka korraldustuumiku Jüri Ehandi (rajameister); Jüri Kuusik, Lauri Tiitus ja Markus Alfred Kõiv (kontrollpunktide koordinaatorid) ning mina, Kristjan Pomm. ERNA staabist on esimese kümne aastaga läbi käinud Lauri Läänemets (rajameister 2001-2009); Hele-Mai Madisson (infojuht 2001-2009); Heikki Mutso (kontrollpunktikohtunik aastast 2000 ja ekstreempunktide koordinaator 2003-2009); Mikk Leedjärv (logistikajuht 2004-2009); Eve Komp ja Annika Oidermaa (kontrollpunktide koordinaatorid 2001); Kristi Traks (kontrollpunktide koordinaator 20022003); Marge Tüvi (kontrollpunktide koordinaator 2004-2006) ja Kadri Liivat (kontrollpunktide koordinaator 2007-2009).

Lauri: Minu aeg, tähendab siis, kui ma ERNAvana ametit pidasin olid staabis: Sirje Pool (infojuht), Hardo Lass (ekstreempunktide koordinaator), Mikk Leedjärv (logistikajuht), Jaak Parker (rajameister), Monika Ojala (infojuht), Kadri Liivat (kontrollpunktide koordinaator) ja Heikki Mutso (ekstreempunktide koordinaator).

Mihkel: Punkte on koordineerinud valdavalt Mart Felding. ERNA vaimsust vedas aastaid eest Hele-Mai Madisson. Info tööd on teinud Monika Ojala, Kadi Neemre, Triinu Sagor, Karin Meikas. Lisaks on infos abiks olnud Ene-Ly Lehtmaa ja Rebekka Vainov. Kujundamise ja turundamisega on toimetanud Erkki Pung. Asendamatu veelogistik on matkadel olnud Livio Varik. ERNAl oli just 20. juubeliaasta. Kuidas matk ajas muutunud on?

Kristjan: Kui kakskümmend aastat tagasi toimunud esimene ERNA matk oli ühes raskusastmes ja üsna kergete ülesannetega, siis aastate jooksul on matk läbinud olulise arengu ja seda nii matkaradade valikuvõimaluste kui matkal sooritamist ootavate ülesannete raskuse osas. Alates 2003. aastast on matkal kolm erinevat raskusastet, välja on kujunenud matka sümboolika, traditsioonilised temaatilised kontrollpunktid nagu näiteks ERNAgurmee või mõne (kõrg)seiklusrajaelemendiga tegevuspunkt.

Lauri: Professionaalsemaks on kindlasti muutunud, turundus on parem. Tehnoloogia areng on teinud nii mõndagi kergemaks, mis kunagi võttis palju aega (näiteks liikumise jälgimine, kaardid jne). Punktide tegevused on staabi liikmete nägu ja tegu, kuid kõige tähtsam ei ole ainult see, mis on muutunud, vaid see, et matka ehedus ja skautlik vaim on alles. Seda nii korraldajate kui osalejate jaoks. Minu arvates ERNA salapära ja võlu ongi see oluline, miks seda korraldada tasub.

Mihkel: ERNA on muutunud tundmatuseni. Siiski on sel matkal sama vaimsus, mis aastate eest. Esimene ERNA startis Kuusalu koolimaja eest ning ööbimine oli koordineeritult ühes kindlas kohas. Valikus oli üks rada ja finiš Kautlas koos sõjaväelastega, kes lõpetasid ERNA retke. Aastate jooksul on lisandunud vastutegevus, erineva pikkusega rajad, stardi koht on muudetud liikuvaks. Suure muutusena on alates aastast 2010 lõpus rogain, kus osalejad

ERNAvana Kristjan Pomm. Kaelas ERNA küüned

ERNAvana Lauri Läänemets, kes alustas rajameistrina

ERNA staap 2009

Esmaabipunkt saavad tõestada oma orienteerumisoskust. Punktid olid algusaastatel rohkem eksperimentaalsed ja ekstreemsed. Praegu on punktid muutunud kiiremini läbitavaks ja riske võetakse vähem. Millised on ägedaimad seigad, mis teile selle ettevõtmise juures esimesena meenuvad?

Kristjan: Kindlasti on selleks olnud ühine tegemisrõõm ka väga hea kambavaim ERNA staabis ja ka laiemalt kogu ERNA Matka korraldajaskonna kokkukuuluvustunne. Seda on aidanud luua ERNA sümboolika, nagu korraldajate kaelarätid ja kunagi sai tehtud ka paar erilist sündmust just korraldajatele, Tagametsas, mis kindlasti liitis. Aga ERNAga seondub ka rida huvitavaid seiku ja sekeldusi. Mitmel matkal on „õnnestunud“ ära kaotada autonumber, mis on õnneks lõpuks ikka üles leitud. Paaril korral on purunenud autorehvid või siis üsna lootusetult kuskil mudaaugus autoga kinni oldud. Läbida on tulnud teelõike, mille jõgi on üle ujutanud. Tänu ERNAle oleme koos ERNA staabiga sattunud pealt nägema, kuidas metsseapere varakevadel metsas toimetas. Teel tagasi autoni möödus kasvavas tempos ja peas valmis juba plaan, kuidas autokatusele hüppame, et metssea rünnakust pääseda. 2009. aasta matka eel nägime ka karujälge, mis oli üsna värske. Kitsed, põdrad, jänesed, rebased ja igasugu teised metsaasukad on ka tahes-tahtmata ühel või teisel moel ERNA teedele sattunud.

Esimese ERNA ettevalmistamisega seondub toonase rajameistri Jüri Ehandiga ühine metsaskäik, kui aina liivasemaks muutunud tee muutus ühel hetkel läbimatuks ja aina kitsamaks, ühel pool teed oli kraav, teisel pool mets ja seljataga kilomeetreid esimese ristteeni ning päike hakkas tasapisi metsa taha loojuma. Tundus, et siia see auto jääb. Mingil moel siiski õnnestus auto, üsna tavaline sõiduauto, ninaga teise suunda pöörata ja pääsesime metsas ööbimisest. Kannatlikkus ja järjekindlus aitas.

ERNA staabi koosolekud on olnud samuti väga erilised. Need on näiteks toimunud hilisööni ESÜ kontoris, matkarajal metsas või parkimisplatsil seisnud autos, tulles matkaraja ülevaatamiselt. Olime koosolekut pidamas ka 2007. aasta „aprillirahutuste“ ajal, kui kontori lähistel pikalt tiirutav helikopter andis märku, et midagi on teoksil. Kiirelt uudiseid internetist vaadates saime teada, et Tallinnas Tõnismäel „pronkssõduri“ juures on toimumas rahutused. Lõpetasime kiirelt koosoleku ja arutasime läbi, kuidas ohutumal moel igaüks koju jõuaks. ESÜ kontor oli siis kesklinnas Lembitu tänaval ja rahutuste keskpunkt oli võrdlemisi lähedal.

Tobedaim asi minu enesega juhtus ühe kevadise rajaülevaatusretke ajal – kraavi ületamine hüppega. Kahjuks oli kraav siiski minu hüppevõimest täpselt 10 cm laiem ja kallas libe ning hüppe tulemusel olin vööni mudane ja märg. Teised hüpet järgi tegema ei kippunud.

Magamata ööd, eksinute otsimine ja igasugu erakorralised olukorrad on ka lisanud matka tegemisse vürtsi, mis ei ole kuidagi vähendanud matkast saadud positiivset elamust. Nalja ja tegemislusti on olnud kõikide ERNA matkadega.

Lauri: Alguse aastad olid sellised, kus mitme ööpäeva jooksul magamiseks tihti aega ei jätkunud. Mulle meeldis matka korraldamise taseme mõõdik, mis ühel hetkel ise tekkis – kui kõik staabi liikmed said igas ööpäevas piisavalt magada, oli matk hästi planeeritud ja korraldatud. Toredaid hetki oli aga palju. Rajameistrina sõitsin matkadel UAZiga (vene villis). See kolises ja logises, aga oli kõige parema läbivusega. Samas ka lagunes. Esisild suutis ükskord ümberpööramisel selliselt katki minna, et blokeerisin terve suhteliselt suure sõidutee. Ühel matkal läks vaja lausa kolme autot, et Miku masin mudaaugust (kuhu ta jäi kinni tema arvates põhjusel, et sõitis liiga aeglaselt) välja tõmmata. Juhi vastaskülg oli selliselt sisse vajunud, et muda ronis juba kapotile. Loomulikult oli see kõik põnev, aga võttis enamuse staabi liikmete kalli aja.

Mihkel: ERNA toob kokku rasketesse oludesse väga erinevad inimesed ja need kõige ägedamad seigad on ikka seotud inimestega. Keerulistes väljakutsetes tulevad üllatavad lahendused ja hea on kuulda mõne tegija käest, et raskused on seljatatud ja lahendus on juba töös. Matka tegemine on meeskonna ühine töö ja hea, kui see meeskond ei oota käed rüpes kuskilt kõrgemalt tulevaid lahendusi. Väga äge on alati saada osalejate tagasisidet, naturaalset, kohapeal, ilustamata. See võib olla kriitika, aga võib olla ka ülim tänu – alati on see tea tunne, kui oled teinud midagi, mis inimestele korda läheb. Toetajatega on paju selliseid juhtumisi, et soovime midagi küsida ja saadetakse kaks korda rohkem ja tasu ei küsita. ERNA on positiivne kaubamärk, mida soovitakse toetada, kas siis skautluse pärast või patriotismist, et hoida mälestusi ajaloost. Milline on olnud kõige lahedam ERNA tegevuspunkt?

Kristjan: Keeruline on esile tuua seda „kõige-kõigemat“, aga väga erilised on olnud alati niinimetatud ekstreemtegevuspunktid, mida kümmekond aastat korraldas Heikki Mutso. Kõrgseiklusrada vana viljakuivati lae all, pea 10 meetri kõrgusel või siis metsas kuivanud kuusest saadud ca 6-8 meetrise „posti“ otsa ronimine, sellel enda püsti ajamine ja sealt trapetsile hüpe on tegevuspunktid, mis ei unune ja mis sai ka ise läbi tehtud. Ning muidugi ka ERNAgurmeed. Ühel aastal serveerisime osalejatele näiteks keedetud seasilmi. Ühiselt nuputada ja põnevaid tegevusi välja mõelda oli ERNA koosolekute üks vahvaimaid osi.

Lauri: Mina olen alati ekstreempunktide fänn olnud – pikk ettevalmistus, kõrge kvaliteet, põnevus. Kuid ükskord suutis keegi kooliõpetaja gurmeena pakkuda Stockmannist ostetud delikatesse. Oli need jupitanud, lõiganud ja küpsetanud, kuid oma jutuga suutis pea kõik matkalised ära petta ning öökima ajada.

Mihkel: Meeleolukaid punkte on olnud väga palju, aga võibolla mind ennast ehmatas kõige rohkem, kui esmaabi punkti tegija Mart Tartlan oli toonud punkti 8-aastase tüdruku verises kleidis ja töötava mootorsaega. Juhtum oli siis saeõnnetus, kus täiskasvanu oli andnud sae lapsele proovida, kes talle saega kõhtu lõikas. Veri, soolikad, vaikivad kannatanud – õhtuhämaruses metsaserval on parajat segadust tekitav ja reaalsuse piiri kompav. Kas olete ise ka osalejana ERNA rajal käinud? Ja kui jah, siis millisel rajal, millal ja millise meeskonna koosseisus?

Kristjan: Seni veel mitte.

Lauri: Võistluse ajal pole kunagi rajal käinud, aga oma esimese matkaraja tegin skaut Allan Maidrega koos – noorte inimestena panustasime jalgadele, mitte autole. Tuli isegi üle 100 km, et rada paika saada. Ja sisuliselt ainult sadas, nii et magamine oli ka õige ernalik. Selline võistlusväline suhteliselt ekstreemne läbimise kogemus on olemas, edaspidi olen aga pigem teoorias tugev olnud.

Mihkel: Olen käinud ERNA matkal võistlemas aastatel 20002004 ja 2006-2008. Meeskondi on olnud mitmeid, kelle peale kokku erinevaid liikmeid 11.

Miks te seda kõike teinud olete?

Kristjan: Skautlusest ja ESÜ tegemistes osalemisest on saanud mulle elustiil ja südameasi. ERNA Matk on olnud üks mitmetest tänastest ESÜ traditsioonilistest üritustest, mille alguse juures on olnud võimalus olla ja mingi sisemine soov on olnud alati teha parim, arendada ja täiustada ning teha seda meeskonnana. See on olnud ka justkui üks suur sõpruskonnaüritus, kus matka tegijad ja osalejad loovad ühise võimsa emotsiooni. See on olnud innustav. Pakkuda skautlusele omast tegevust mitteskautidele ja anda noortele skautidele ja ka skaudijuhtidele võimalus end teostada ja areneda ürituse korraldajatena on olnud inspireeriv.

Lauri: Õppisin ERNAt korraldades väga palju, see oli hea tunne. Sama tähtis on aga ERNA romantika ja salapära, just viimast oskas kunagi ERNAvana Kristjan Pomm hästi luua, arvan, et see on olnud pikka aega oluline liim paljude jaoks.

Mihkel: ERNA matk toob kokku palju meeldivaid inimesi ja on tore olnud selles seltskonnas võistleja, tegija ja korraldajana. Eks see on olnud sisemine sund kaasa lüüa ja hiljem oma kogemusi teistega jagada.

Jätku ERNA teekonnale!

- positiivse emotsiooni koguja!

Nissanil käis külas Karin Meikas

NISSAN on olnud aastatepikkune ERNA Matka toetaja. Mis on aga see, miks üks autotootja üldse sellist projekti toetab ning mida ootab toetaja vastu, sellest seekordses loos kirjutamegi. Kes on Nissan?

Nissani eesmärgiks on pakkuda kättesaadavat innovatsiooni – see tähendab, et eesmärgiks on pakkuda innovatsiooni ja turvalisust ning seda kättesaadava hinnaga. Palju panustatakse ka keskkonnasõbralikkusesse. Eesti turul ollakse omas segmendis turuliider, see on saavutatud tänu sellele, et Nissani enimmüüdud mudeli Qashqaiga loodi uus turusegment, mida senini veel polnud. Aeg liigub aga edasi ja see tähendab, et edu säilitamiseks tuleb julgelt edasi katsetada. Miks toetatakse just ERNA Matka?

ERNA Matka toetamine sai alguse aastaid tagasi ja kõik juhtus kuidagi loomulikult. Tänaseks on sellest saanud Nissani loomulik osa ja meil on hea meel kui see jätkub, sest see teeb tuju paremaks. Sellel projektil puudub konkreetne ja kohene kasu, aga lihtsalt on tunne, et see on õige projekt, mida toetada. Meil on hea meel, kui meid mainitakse ja välja tuuakse, aga kindlasti ei ole see eelduseks või kohustuseks matka korraldajatele. Me oleme justkui positiivse emotsiooni vampiirid – me kogume positiivseid emotsioone, ehk siis see piiritu tänutunne ongi see, mida meile lubatud on ja muud me ei oota. Kas Nissan on ka ise kunagi ERNAle tulemas?

Siiani pole olnud julgust panna ennast proovile, aga miks mitte visata järgmisel aastal kinnas välja meie meeskonnale, käia välja idee ja tulla rajale.

ERNA Matka meeskond ja Eesti Skautide Ühing on Nissanile väga tänulik pikaajalise toetuse eest! Hea meel on teha koostööd ettevõttega, kelle väärtused kattuvad organisatsiooni omadega – on ju ka meile keskkonnatemaatika väga oluline ning samuti on meie eesmärgiks olla kättesaadav kõigile.

Kohtumiseni järgmisel korral ehk juba rajal!