NOORTEKOGU 2019 VILJANDIMAAL

Üks tore neljast inimesest koosnev grupp vanemskaute ja rändureid viis novembri viimasel nädalavahetusel (22.–24.11.2019) Viljandi lähistel läbi sellise laheda ürituse nagu seda on Noortekogu (NK), kus osales veel toredam grupp vanemskaute ja rändureid nii Harju-, Tartu- kui IdaVirumaalt.

Üritus jõudis ESÜ kalendrisse esimest korda 2016. aastal, eesmärgiga tuua kokku 16-26-aastaseid skaudid ja võimaldada neil Eesti siseselt laiendada oma suhtlusvõrgustikku ühe mõnusa skautliku nädalavahetuse jooksul. Iga Noortekogu on olnud omamoodi eriline ja erinev, sest korraldajateks on pea igal aastal olnud noored ise.

Avapauk Noortekogule pandi reede õhtul romantilise kiirkohtingu ning ülilaheda improkomöödia töötoaga, mis on toonud osalejatele Toivo Värbu kätes vaieldamatut rõõmu ja elamust juba kaks aastat.

Laupäev tõi kaasa loodusel külas käimist, skautlike kogemuste jagamist arutelu ringis, uute teadmiste omandamist vaimsest tervisest Tuuli Landi eestvedamisel, bowlingu mängimist ning loomulikult ühe mõnusa lõkkeõhtu, sest skaudid ilma ju ei saa. Laupäeva õhtul ühendasid NK noored ja ESÜ juhatus väed, et paika panna järgmise aasta Eesti skautluse arengueesmärke. Oma märgi said maha jätta osalejad ka suhtlusmeeskonna töösse, leides variante skautlike ürituste mõistlikumaks ja tõhusamaks reklaamimiseks.

Alljärgnevalt nii korraldajate kui osalejate arvamusi Noortekogust:

Korraldustiimi liige Margaret (24a.): “Korraldamine nõuab omajagu tunde ja pühendumist, kuid hakkama saavad kõik järjekindlad. Kõige tähtsam on soov pakkuda inimestele vahvat üritust ning tore meeskond, kellega seda koos teha. Kõige rahuldustpakkuvam on kuulda kui väga osalejatele sinu tehtu meeldis.”

NK 2019 osaleja: “Tegu oli mõnusa ja vaba üritusega, kus sain tuttavaks toredate inimestega, panna ennast proovile improviseerimises, kaasa teha põnevates aruteludes, ühistes tegevustes ning ennast arendada.”

NK 2019 osaleja: “Suurepärane võimalus laiendada oma tutvus- ja suhtlusringkonda, pakkuda uusi ideid Eesti skautluse arenguks ja saada positiivseid kogemusi.”

Korraldustiimi liige Margaret (24a.): “Lähtusime programmi loomisel neljast põhimõttest: teha midagi skautlikku ja looduslähedast, suhelda teiste omavanustega, anda oma panus ESÜ juhatuse töösse ning õppida ka midagi uut enda jaoks.”

Korraldustiimi liige Gerli (16a.): “Alguses tundus nii suurejoonelise ürituse korraldamine üliraske, aga kui seda reaalselt tegema hakata, siis saab aru, et see polegi nii väga hull.”

NK 2019 osaleja: “Üks paremini korraldatud üritusi, kus ma viimaste aastate jooksul käinud olen.”

NK 2020 korraldustiimi liige Elo (16a.): “Soovin korraldada selleaastasele Noortekogule laheduselt ja toreduselt võrdväärse ürituse ning kindlasti soovitan kõigil osaleda (või kasvõi korraldada), sest see on seda aega väärt!”

Korraldustiimi liige Oleg (23a.): “Meiega võib alati julgelt ühendust võtta!”

Armas skaudipere!

24. veebruar on päev, mil on hea rõõmustada meie riigi üle. Mina rõõmustasin ka selle üle, kui paljud meist näitasid end kaelarättidega sünnipäevaüritustel, sotsiaalmeedias, skautlikes tegemistes või nagu mina, lihtsalt perega looduses. Kaelaräti kandmine on imelihtne võimalus näidata seda, mis on südames. Ja samas saame anda sellega edasi skautlikku vaimu ja suurendada skautluse tuntust.

Minu jaoks rääkis president täna oma kõnes vastutusest. Seda on igas eluvaldkonnas - riigi juhtimises, keskkonnakaitses, noorte arengus, iseenda arengus ja mujal. Arvan, et vastutus on elus ja ühiskonnas edasiviiv jõud – see, mida kandes ja tundes teeme me õigeid tegusid, loome arengut ja panustame tulevikku. Ka skautlus sisaldab ja õpetab minu meelest rohkelt vastutust. Skautlus on koht, kus noor avastab, mis tunne on vastutada oma salga ees, vastutada oma üksuse ees, vastutada keskkonna ees, vastutada oma piirkonna ja ühiskonna ees. Ning skautlus on koht, kus noor õpib seda vastutust tegudega täitma. See on miski, mida inimühiskonnas järjest enam vajame. Meie, skaudijuhid, oleme täiskasvanud, kes tunnevad vastutust Eesti noorte ees ning anname oma vabatahtliku panuse, et noored oleksid tublimad ja paremad kodanikud.

See on oluline!

President rääkis mitmel puhul ka keskkonnast. Teame, et skaut on looduse sõber ning keskkonnaharidusel on oluline koht skautluses, meie üritustel ja tegemistes. Anname siin oma panuse, et skautlus aitaks veelgi rohkem kaasa ka teiste kaasmaalaste abistamiseks keskkonnasõbralikumaks muutumisel. Las see olla meie mõne päeva heategu.

Ka meil on sel aastal sünnipäev, lausa juubel – ESÜ, kui organisatsioon, saab 25-aastaseks. Selle puhul mõõdame, milline on olnud skautluse mõju nende aastate jooksul. Usun, et me igaüks tunneme, millist mõju on skautlus omanud meie eludes ja meie arengus, kuid nüüd teeme selle ka teaduslikult selgeks. Sünnipäeva peame ühiselt suvel tähtpäevalaagris, kuhu ootame ka kõiki 25 aasta jooksul skaudipisiku saanud inimesi.

Palju õnne tänasel pidupäeval ning sära silma skautlusest eesoleval aastal!

Südamekäega tervitades Siim Maripuu ESÜ juhatuse esimees

ESÜ25

KÕIGE MEELDEJÄÄVAMAD SKAUDISEIKLUSED

RAGNAR LUUP: Minu esimesi skaudimälestusi on ajast, kui ESÜ oli veel koolieelik (äkki 6-7 aastat vana). Tuleb meelde, kuidas käisin ERNA Matkal koos mind skautlusesse toonud kooli- ja skaudisõbra Mario Pauskariga tegevuspunkti tegemas. Kui muidu oli päev täis ajaviitmist lõkke ääres ja matkalisi vastu võttes, siis aeg-ajalt käis ikka rajameister Kristjan Pomm punkte üle vaatamas ja nii juhtus ka meie punktiga. Kuna Kristjanil oli palju käimist, siis proovis ta autoga ikka võimalikult lähedale saada tegevuspunktidele. Kuid seekord autoga manööverdades lõpetas ta autoga kännu otsas nii, et tagarattad õhus. Muud ei jäänud üle, kui tuua auto tõstmiseks metsast puu, millega kännu otsast maha kangutada. Mario siis läks metsa ja tuli varsti tagasi ca 6m pikkuse puuga. Puu auto alla ja kännu otsast maha ta saigi. Kristjaniga sõitis sel hetkel kaasa ka HeleMai Madisson, kes oli meie büroo töötaja. Hele-Mai silmad olid ikka väga suured, kui ta seda puud nägi. Ta arvas et tuuakse selline paarimeetrine jupp. Ei tea miks, aga see on mulle kuidagi väga hästi meelde jäänud mälestus skautlusest. 33

SIRJE POOL: Ükskord (sügisel aastal 2000) nägin Linnalehes kuulutust kutsega koolitusele "Tere tulemast skautlusesse!". Võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja. Meid oli kokku küll ainult neli osalejat, aga koolitus sai toimuma ja sellest Pühavaimu skaudiruumis veedetud päevast alates on skautlus olnud pool (või tegelikult ikka palju-palju rohkem) minu elust, seda nii ajalises kui igas muus mõttes. Täna on skautluses ka minu töökoht, nii et olen see õnnelik, kes saab öelda – hobist sai töö. Ja lisaks tulid minu ellu siit parimad sõbrad. Erilised hetked skautluses on meeles ... ... suurlaagrist "Hõimusild" 2001, kus sai Aune ja teiste ees Tagametsa metsavendade punkris antud skauditõotus ning kus ühel hetkel tuli tormi tõttu ette võtta laagrist evakueerumine koos kõigi ligi tuhande laagrilisega; ... suurlaagrist "Rännumaa" 2005, mille abiinfojuhina enne laagrit tehtud eeltööd ja välisriikide skautidega suheldes veedetud tol hetkel lõputuna tundunud (öö)tunnid olid absoluutselt seda kogemust väärt, kui kõik laagrisse kohale jõudsid ning silmast silma kohtusime; ... aastast 2004, kui sain ise käia esimest korda välismaal skaudilaagris – Soomes "Taruses" (kus terve laagri aja kuni eelviimase päevani kallas nagu ämbrist) ... ning aastast 2008 välis-Eesti suurlaagris "Muskoka" Kanadas Kotkajärvel, kus tuli juurde veel justkui teine dimensioon skautlusest. Seejärel said elustiili osaks palju koosolekuid peastaabi/juhatuse seltsis ning sekka ka ise erinevate laagrite jm ürituste korraldamisi, mis on minu jaoks olnud üks ägedamatest asjadest skautluses – võimalus kogeda seda, et sinu vahel esialgu isegi võib-olla uskumatuna tunduvast väikesest mõttest võib saada tegu, millest saavad osa suuremal juhul isegi sajad inimesed. Ja kindlasti on ühed lahedamad mälestused ka Tormilinnu lipkonna hundu- ja skaudijuhina tegutsetud aastatest koos matkatud (pere)matkad ja laagerdatud laagrid.

LIINA SOONE: Eesti Skautide Ühing 25! Palju õnne meile kõigile! Minu jaoks tähendab skautlus vabadust, usaldust ja hoitud sõprust. Toetavate juhtide valvsa silma all sai katsetada ja ennast teostada kõikvõimalikes valdkondades. Ma ei kujuta ette teist sellist keskkonda, kus noor inimene saaks säärases mahus enda võimed proovida ja kartmata ideedest valmislahendusi vorpida. Ma olin oma lipkonna programmijuht, mistõttu pidi hästi palju laval olema. Veel täna ei suuda ma värisemata laval üksi laulda või pilli mängida, aga tänu arvukatele suurlaagrite lavaesinemistele ei karda ma suuri avalikke esinemisi ega mikrofoni (elektrikatkestuse korral ruuporit) ja ma olen selle treeningu eest väga tänulik. Minu süda kuulub metsale ja matkale. Ma kasvasin küll üles rabas ja metsas, aga öiste ja mitmepäevaste matkade tarvis on vaja kaaslasi, kes viivad sind läbi hirmu edasi. Kompassiga üksi pimedas märjas metsas teed otsida oleks õudne, aga koos on see kustumatu elamus, mis liidab terveks eluks. Aitäh ESÜ, meie suved olid rajud!

HELEN PILL: Need rännakud skautluses on lõputud. Tänu sellele liikumisel olen saanud sõbrad kogu eluks ja loomulikult abikaasa Marko Pilli. Need meeldejäävad laagrid ja lõkkeõhtud, naer ja rõõm koos, vihmale, tuulele ja tormile ühiselt koos vastu ning leides sellest ikka rõõmu ja talletanud mälestusi. Süda kuulub sellele liikumisele, milleta enam elada ei oska.

NIKLAS FRIDEEN (Rootsi skaut, kes on suur Eesti sõber): I started scouting as an nine year old kid in the year 2000. It started because my best friends where scouts, and i truly remember my first meeting in Malung-Sälen Scouttroop. In 2004 i went to my first camp outiside Sweden, to Scotland. It was an big adventure for me as an 13 year old kid, but it truly gave me an experience. I moved to Haninge in 2011 and joined a new troop. In 2013 i wanted to attend an international camp again, and i searched for international camps close to Sweden. I finally found Estonia, with the beatiful capital of Tallinn that i loved since my first visit in 2011. So i decided to attend the Jamboree "Maailm algab minust" as an IST, and the first Estonian scout I had contact with was Sirje. I travelled alone to Tallinn, stayed there for one night, and then i boarded a train that with Türi as final destination. On the train i also met three scouts from Finland, Suvi, Kirsi and Minna. I really felt in love in Tagametsa, since my first minutes on the site, the area has been part of my heart. We where 450 scouts from all over the world, and different ages. I worked with Evelin from Tartu on an activity where the participants could make art, with only use things from the nature. Sander also maked great activities for ISTs, such as games for example. I also met Laura, a lady that I have contact with, and we have also met each other a couple of times in both Tallinn and Helsinki. And I also got a good friend as Ragnar, who I visited in Pärnu last summer. But everything comes to an end, so even the camp. But in 2015 I returned to Tagametsa and worked as an IST again on Baltic Jamboree. I met new friends there, Kristjan who where the campchef, Michelle from UK, Satu from Finland, Tuuli from Estonia and Anna & Katrīna from Latvia. I was also part of a team thar builded two bridges – that still exists today. And in 2017 I was on a jamboree there once again – „Seiklusratas“. I remember Merilyn, who cooked coffe for us, Kadi & Kristina, that I talked too during the camp. And also Annika – a lady I speaked swedish with. Eesti Skautide Ühing is celebrating 25 years old. It has been a fantastic experience to attend their camps. It has gave a lot experience and a lot of friendship that only scouts can understand!

GEDY MATISEN: Mina liitusin skautlusega 14-aastaselt (Männifännide salk, Kõrvemaa lipkond, skaudijuht Aune Suve-Kütt). Läbi skautluse olen kohtunud eriliste inimestega, kes kõik on mulle üht-teist olulist elu kohta õpetanud ning ühega neist, Toomas Matisen, kavatsen veeta ka kogu oma ülejäänud elu koos. Alustasin põnnina laagrites käimist („Valtu Vesi“ oli vist esimene), kasvasin matkadel ja retkedel, vedasime Cert Ty, Merle Treier, Kristiina Ots ja Kadri Aguga (Helen Pilli ja Liina Soone abiga) oma salka ning käisime üle Eesti erinevatel võistlustel ja seiklustel. 24-tunnine triatlonmatk rahvusvahelises skaudilaagris, vastutegevusega sügisretk Läänemaal, ERNA matk ning ronimine ja kaugmatkad Valdo Kanguri juhtimisel olid/on minu lemmikud! Pannkoogid ja tokisaiad lõkkel, hommikutundideni kestnud laua- ja seltskonnamängud, kanuud, kummipaadid, mootorpaadid, vibud ja vintpüssid, langevarjuhüpped, õnnestunud ja nurjunud korraldustööd, abistamine ja toetus rasketel aegadel, looduse tundmaõppimine, õppused tulekahjude ja uppumistega toimetulekuks, esmaabi- ja juhtimiskoolitused, sääsed ja rästikud, madal- ja kõrgseiklus, kirkad ja kassid, matkad -25C pakasega ja porilombivee sõjad vihmas, võltspulmad ja naljamängud – kõike on kogetud ja mälestustesse talletatud! Kord skaut – alati skaut! Tänutundega meenutades ...

ALARI JANSON: Metsaraamat 1998. Endatehtud laagrilaulu ühel all-laagri lõkkel õpetamas. Vasakkäetervisi Papalt!

MONIKA OJALA: Mina olen skaut olnud terve ESÜ eluea. Meeldejäävaimad matkad on 90ndate lõpus osaletud Pärnu matkad, kui sai tutvutud Lääne Skautide Maleva Kati (Katrin Ratas) ja Krissuga (Kristiina Kongo) ja loomulikult Pärnu Padrunitega . Sõbrad kogu eluks! Oma 18ndat sünnipäeva sain pidada 500-inimesega Jüripäeva laagris Põltsamaal. Ja parim suurlaagri saavutus on muidugi 2009 all-laagri Kapella juhtimine. Kõikidel oli pärast laagrit sisse kodeeritud, et kui kuuled hüüdu "Ella! Ella!", siis vastad "Kapella!". KATRI PRUULMANN: Oehh ... skautlus! Minu 15. skautliku aasta jooksul on see olnud suur rõõm, palju väga põnevaid väljakutseid, uusi inimesi, kellest on saanud peaaegu et asendamatud inimesed minu elus, palju lõbusaid seiklusi, mõnus annus lollitamist, öised pikad jutuajamised, mägede vallutamised ja kaljudelt allalaskumised, palju-palju üritusi, mida olen korraldanud, minu esimene skaudisalk ... See nimekiri on väga pikk. Skautlus on muutnud ja mõjutanud minu elu väga palju ja teinud minust kindlasti parema ja rõõmsama inimese. Osalt just tänu skautlusele jõudsin ka oma unistuste töökohani – õpetaja ametini.

SIIM MARIPUU: Hakkasin oma pilte vaatama ja kummalisel kombel on väga suur osa minu salvestunud piltidest seotud just skautlusega. Ja sellest tuli järgmine järeldus – skautluse kaudu on minu ellu tulnud tohutult võimalusi ja vahvaid tegevusi, mis kestavad siiamaani. Jagan nelja täiesti erinevat pilti rohkete skautlike tegevuste sees, mis väga sooje mälestusi tekitavad: 1. Kõigist ametitest skautluses kõige toredam oli ehk siiski skaudijuhi oma ja eriti meeldisid mulle salgamatkad oma Jumbude/Roheliste Rebaste salgaga ja Valgete Tiigrite salgaga. Jagan pilti, kuidas me Roheliste Rebastega marti käisime jooksmas. 2. Välissuhete juhi aeg tõi rohkelt vahvaid välisreise. Neist kindlasti üks meeldejäävamaid oli maailmakonverents ja noortefoorum Brasiilias. Kahjuks ei ole sealsed basseinis toimunud koosolekud palju järge saanud, kindlasti alahinnatud kaup. 3. Kaugmatkaja, Ämbliku kursused, köietöö ja seiklusradade ehitamine sai ka skautlusest alguse ja see on siiamaani üks närvekõditav ja mõnus ettevõtmine. Pilt siis kunagisest lumelaagrist. 4. Ja viimaks veel üks välisreis – vabatahtlik lossivaremete taastamistöö Slovakkias, millest võib siiani lugusid rääkida ja kust saadud tuttavatega on välisüritustel ütlemata vahva kohtuda.

ANDRES LILLEMÄGI: Sõbrad ja seiklus, see on skautlus.” Selle lause ütles mulle Monika Ojala ja see lause on saatnud mind skauditeel. Olen leidnud palju uusi sõpru nii siit- kui sealtpoolt Eestit. Olen seigelnud Poolas, Valgevenes, Suurbritannias, Sloveenias, Lätis, Leedus, Soomes jne. Meeldejäävaim skaudielamus oli ERNA Matkal, aastat enam ei mäleta, aga see jäi meelde! Sel korral sai selgeks nii mõnigi asi, mida tol hetkel ei teadnud! Länn (Lauri Läänemets) ütles, et punktist A punkti B viib laudtee ja ... viiski, ainult et vahepeal oli see laudtee vee alla jäänud ja mõnes kohas ulatus meil (Agathe ja Andzelikaga) vesi puusani. Ei pea vist mainima et meil oli kaasas viiekohaline telk, magamistarvikud, külmakirst, toiduained nädalavahetuseks kolmele ja paar püssi (mitte laskmiseks, vaid mängimiseks Lego klotside asemel). Punkti minekut alustasime kell 18.45 ja punkti jõudsime järgmisel hommikul! Paljud matkalised imestasid, kuidas me punkti jõudsime, mõned arvasid, et ju meid toodi helikopteriga.

SANDER LILLEMÄE: Palju õnne Eesti Skautide Ühingule! 25 aastat täis maailma paremaks tegemist. Tänu skautlusele olen ise palju parem inimene. Suurim tänu ülemaailmse perekonna eest.

ANNIKA ANNUS: Mis on minu kõige meeldejäävam skaudiseiklus? Roverway 2018 – Rahvusvaheline skaudiaager Hollandis. Kaks nädalat täis seiklusi ja ülevoolavaid positiivseid emotsioone, mida on siiani raske sõnadesse panna. Telkisime 3000 skaudiga koos rannal, matkasime 38 kraadises kuumuses, leiutasime mänge ja õppisime uusi, naersime end herneks, kanuutasime kanalitel, avastasime üksteise kultuure ja skauditraditsioone, tantsisime ja laulsime kogu hingest suveõhtute hämaruses ja soojuses – seda kõike koos kõige imelisemate inimestega. Nii palju uusi sõpru, keda igatsema jäin ja mälestusi, mis naeratuse alati suule toovad. Sõbrad ja seiklus ongi skautlus!

ENE-LY LEHTMAA: Olen tänulik, sest raske oli valikut teha, millest rääkida, kuid siin siis mõned eriti erilised hetked alustades mu Tuulelohede esimesest päris koondusest ja esimesest laagerdamisest meie skauditoa fuajees; meie esimesest suurlaagrist ja selle ühest eriti vihmasest päevast, kui pool päeva telgis lõksus olime ja mina laulma otsustasin hakata (noored teavad seda senini kui päeva, mil Ennul rohud võtmata jäid); meie vahvatest metsas kondamistest, geopeituse varandustest ja kadunud telefonidest; kuni Soorebaste skaudiüksuse loomise ja hundulaagri „Kodukoobas“ korraldamiseni välja.