BALTI JAMBOREEL LÕUNA-LÄTIS

Mait Sander Nõlvak, Josep Gurney, Aleksandra Kudelkina ja Andres Lillemägi Rakvere Skaudid

Balti Jamboree laager ehk lihtsalt BJAM toimus sel aastal Läti Vabariigis, Ezernieki Turismi- ja Puhkekeskuses 07.-13.07.2019. See on kolme Balti riigi ühislaager, mis toimub peamiselt iga nelja aasta tagant (mõnikord toimuvad ka mõningad nihked). Laagri toimumisele panevad õla alla nii leedukad, lätlased kui ka eestlased ja laagrisse kutsutakse ka sõpru väljastpoolt Balti riike. Sel aastal oli päris suur esindus Iisraelist ning välisriikidest olid kohal veel Saksamaa ja Austria. Eestit esindasid nii skaudid kui gaidid. Skautidest olid osalemas noored üksustest Rakvere Skaudid, Okaskannel ja Narva Meriskaudid. Juhtidest ja ränduritest osalesid Andres Lillemägi, Kristjan Kruus, Maša Bõstrova, Monika Ojala, Joonas Kattel, Artur Viks ning Fjodor Sekajev.

Rakvere Skaudid on osalenud kolmes laagris: Leedus (2010), Eestis (2015) ja nüüd siis Lätis (2019). Kahjuks ei õnnestunud ühelgi meie (Rakvere) skaudil osaleda esimeses laagris Lätis (2006). Järgnevalt jutustab oma esimesest Balti Jamboree kogemusest Rakvere skaut Mait Sander Nõlvak: „Minu jaoks oli see laager esimene välislaager. Siiani on minu laagrikogemused piirdunud laagritega Rakveres ja teistes Eesti linnades. Ma ootasin väga seda laagrit. BJAM oli üliäge, huvitav ja põnev. Kait Popov Vaeküla Siilikestest oleks peaaegu sissemagamise pärast kõigest sellest ilma jäänud, aga õnneks jõudis ta Tallinna bussi peale ja saime ta koos mõne teise üksusega Tallinna bussijaamast peale. Väikeste vahemaandumistega Märjamaal, Pärnus ja Riia lähedal ning meie laager ja seiklus võiski alata. Laagris oli palju erinevaid tegevusi, mida teha ja sai palju nalja. Suur väljakutse oli lõkkel süüa teha, joogivett tassida ja kuivkäimlates asjal käia. Sõprade leidmine ja nendega kaelarättide vahetamine oli üks parimaid asju üldse. Istud ühe Iisraeli skaudiga lõkke ääres, räägid maast ja ilmast, ja äkki on võimalus oma sini-must-valge skaudirätik vahetada Iisraeli skautide kaelaräti vastu. Disko viimasel õhtul oli viimase peal, mina ja Nõo gaid Elor Lees tantsisime Michael Jacksoni Billy Jean järgi ja kõik olid vaimustuses ning elasid meile kaasa. Koha poolest oli see väga mõnus koht ja matk, mis oli laagrielu peamine osa, on juba omaette teema. See oli põnev ja pani paljud proovile. 24h matk oli põnev ja meeldejääv, seal oli väga hea ööbimiskoht ja ka toitlustus oli hea. Viimasel päeval toimunud laagri laat oli meeldejääv ja sealgi sai teha midagi lõbusat, toredat ja vaimustavat. Ma tantsisin, kuulasin muusikat, tassisin vett, tegin lõket, sõitsin kanuuga, matkasin ja leidsin uusi sõpru. Kõik tegevused olid vajalikud, et harida ennast ja õppida paremini looduses ellu jääma. Ma vahetasin rätikuid, sest nii ma leidsin uusi sõpru ja sain teisi huvitavaid kaelarätte. Ma vahetasin rätikuid nendega, kes olid julged, küsisid ilusti ja olid lõbusad, sest mulle meeldivad sellised inimesed. Ootan juba järgmist laagrit, kuuldavasti saab see olema Euroopa Jamboree

Poolas 2020 juuli/august Gdanski linnas.“

Josep Gurney: “ Lätti sõit oli pikk ja kurnav, lausa kuus tundi tuli vastu pidada. Kohale jõudes sadas vihma ja me pidime oma telgid püsti panema kiiresti, muidu oleksid telgid ja sisemus kõik märjad. Tundus, et kõik said hakkama ja magamine toimus pisut niisketes telkides, kuid juba järgmisel päeval säras päike ja telgid said mõnusalt üle kuumendatud. Söögid olid laagris väga head, aga mõned leiavad kindlasti midagi kurta minu esimest korda tehtud mannapudru kohta. Kui kuulsin, et hommikuks on manna, siis oli mul suur kihk teha mannaputru ja ma palusin end toimkonda. Põhimõtteliselt sain ma sellega hakkama, aga järgmine kord proovin segada ka, siis ei koosne mannapuder ainult klimpidest. Ahjaa ja kui midagi hakkab untsu minema, aitab kindlasti 1-2 purki suhkruga kondenspiima. Tegevused sellel jamboreel olid ülivahvad ja toredad. Eriti meeldis mulle 24-tunnine matk. Sellel matkal oigasid mitmed valust ja kurnatusest, aga lõpuks jõudsid kõik ikka kohale. Sai kinnitust tõsiasi, et maakera on ümmargune, sest seal kus teekonda alustad, seal ka lõpetad. Matka ajal vahetasin ma ka ühe iisraellasega kaelarätte, sest mulle meeldisid nende räti värvid ja rätil olev embleem. Minu meelest ei puudunud meie all-laagrist mitte kui midagi, kõik oli täpselt nii nagu peab: telgid, et magada; lõke, et valgust, sooja ja süüa saada; laud, mida vaadata, sest laua taha istudes võisid ümber kukkuda koos lauaga; pesemiskoht nõudele jms. Laud oli tõesti veidi kohmakas, aga mis seal ikka. Lõpetuseks ma ütleksin, et laager oli väga lõbus ja ma ootan põnevusega järgmist Balti Jamboreed Leedus!“

Aleksandra Kudelkina: “Kuna mulle tundus, et skaudijuht on mind kaasa võtnud sellepärast, et keegi peab ju lapsi korrale kutsuma, keegi peab ju mustad nõud ära pesema, keegi peab ju väikestele unejuttu rääkima, keegi peab ju vene keelt rääkima, siis oli mul väga hea meel, et ma sain minna matkale ja kogu selle segaduse jätta skaudijuhi kaela. Matkalemineku hommikul kamandati meid kõiki lipuplatsile ja hetkeks tundus mulle, et toimub mingi laat. Keegi kuskil karjus, eemal karjus veel keegi ja minu kõrval üks skaut küsis, et kust riigist ma pärit olen, mis mu nimi on ja nii saingi teada, et see mees ongi minu salga juht. Remigijus oli Leedust ja minu õnneks suhtles ta väga hästi vene keeles, nii saime kohe alguses jutu peale. Kui salk oli komplekteeritud, anti matkakaart ja hakkasime liikuma punktist punkti, korra suutsime ära eksida ja pärast tuli meile teine grupp vastu ning nende suunamise järgi läksime pärast õigesti ning võtsime kõik punktid ära. Teel laulsime venekeelseid laule ja rääkisime juttu selle matka grupijuhiga. Sain palju teada grupijuhi elust. Laagrisse tagasi maandudes ootasid mind pesemata nõud ja kurjad skaudijuhid. Oh, millal saaks koju! Tegelikult mulle väga meeldis see laager. Leidsin paar sõpra ja ootan juba järgmist laagrit.“

16.-19.07.2019 toimus Tagametsas metsalaager "Ma saan hakkama". Laagrisse tuli kokku sadakond skauti üle Eesti. Laagri korraldajateks olid noored, kellest noorim oli 17-aastane, moodustades läbilõike Eesti skaudiorganisatsiooni liikmeskonnast. Kaasatud olid nii eesti kui vene keelt rääkivad noored juhid ja ka nägemispuudega noored.

Laagri vältel toimusid mitmed tegevused ja töötoad, kus skautlusele omaselt iga noor ka ise valikuid sai teha. Lisaks ettevõtlikkuse ja noorte ühiskonnaprotsessides osaluse simulatsioonidele toimusid töötoad, kus sai harjutada telkmantli ülespanemist ning õppida varjualuste ehitamise teooriat, käepärastest vahenditest veefiltrite tegemist, laagris ohutuse tagamisele mõtlemist, meeskonnatöö abil takistusraja läbimist, matka planeerimist ning veel mõndagi muud.

Laagri teisel päeval toimus Eesti Noorteühenduste Liidu läbiviidud kohaliku omavalitsuse simulatsioon, mille jooksul mängisid noored läbi ühe näitliku valla koalitsiooniloomise protsessi, kus pidid näidetena toodud valimislubaduste seast oma eelistused valima ja otsustama mida piiratud eelarve tingimustes ellu viia ning jõudma lõpuks koalitsioonikokkuleppeni. Näitlik poliitläbirääkimine oli osalenud noorte jaoks huvitav ja paeluv ning kõik noored lõid selles aktiivselt oma arvamusi esitades ja neid kaitstes kaasa, tõdesid seda korraldanud Roger Tibar ja Mikk Tarros Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusest.

Kolmandal päeval toimunud laagrimatka korraldasid noored endale ise. Iga salk valis ühiselt endale marsruudi ning korraldasid ka tegevuspunktid, kujundades sellega matka seikluslikuks rännakuks Saarjõe maastikukaitsealal.

Laagri juurde kuulus ka sportimist, võimalus oli kanuudega mööda Saarjõge sõita ja laagri kolmandal päeval jooksti enda rõõmuks ja ka võidu nimel "peaskaudi krossijooksul".

Laager toimus parimas skautlikus vaimus ja ka ilmataat oli taas skaute kaitsev ning pea kogu laagri aja paistis päike ning vaid paar üksikut vihmahoogu ei saanud kuidagi rikkuda Tallinnast-Tartuni ja Narvast-Pärnuni kokku tulnud skautide laagrielamust.

Laagrijuht Veeda Kala võttis laagri kokku: "Tõeliselt rõõmuvalmistav oli, et noored näitasid ise üles initsiatiivi ja pakkusid oma abi laagri korraldusmeeskonnale.

Hea meel oli kuulda ka noortejuhtidelt, et neil pole nii rahulikku laagrit ammu olnud ning on hea meel näha noori iseseisvalt toimetamas ja kohusetundlikult vastutust võtmas." Kristjan Pomm ja Laura Õigus