TURVALISUSPOLIITIKA 2011
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rollist elutähtsate teenuste tagamisel ja arendamisel Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktori asetäitja ja strateegia divisjoni juhataja Miks ja mis on SMIT?
92
E
esti riigi sisejulgeoleku valdkonnas on mitmeid suurepäraseid tulemusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendusi, mida on aastate jooksul üle maailma tutvustatud. Seega võiks arvata, et puuduvad probleemid, mida iseseisva IKT-asutuse moodustamisega lahendada. Probleemid IKT-ga seotud muudatuste elluviimisel hakkasid Siseministeeriumis välja paistma siis, kui sooviti käivitada suuri programme, mis puudutasid siseturvalisuse valdkonda tervikuna. Esimesed suuremad arendused, mis nõudsid ühendatud ja tervet valitsemisala katvat tähelepanu, olid seotud Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Siseministeerium oli siis vastamisi väljakutsega koordineerida asutustes Schengeni infosüsteemi (SIS) ja Schengeni viisade infosüsteemi (VIS) kasutusele võtmist. Seni eraldiseisvalt töötanud asutuste IKT-süsteeme ühildada osutus oodatust raskemaks. Kui järgmise suure muutusena valitsemisalas oli plaanis siseturvalisuse tagamiseks ühtlustada ka juhtimist ja tugitegevusi, siis oli selge, et senist praktikat muutuste tegemisel oli vaja muuta. Nii sündiski Siseministeeriumis otsus luua Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus – SMIT. 2008. aasta märtsis käivitas 11 inimesest koosnev initsiatiivgrupp ühtse sisejulgeoleku IKT ümberkorraldamise ettevalmistamise. Tänaseks on SMIT-ga liidetud piiriturvalisuse, korrakaitse, kriminaalpolitsei, illegaalse immigratsiooni ja elanikkonna dokumenteerimise, päästekorralduse ja häirekeskuste ning sisekaitselise hariduse valdkondade IKT-d taganud personal, tehnilised lahendused, vahendid ja juhtimine. Valdkondade loetelu on pikk. Rääkimata vastutusest ja mõjust kogu siseturvalisusele. Vastavate valdkondade vastutuste ja vahendite üleandmine lõppes käesoleva, 2010. aasta lõpuks ning 2011. aastale läheb SMIT vastu kui esimesele täisaastale ühtse asutusena. Seega võib öelda, et uus asutus on lõpuks käivitatud. Aga tegemist on tunduvalt enamaga kui lihtsalt mängu iluga liita erinevate asutuste info- ja kommunikatsiooniteenistused. Selle protsessi käigus suudeti saavutada ja muuta veel nii mõndagi. Toimus IKT sisuline reform (toimimine ja juhtimine on nüüd teenusepõhine), korraldati ümber valitsemisala arendustegevus (kõik olulisemad muudatused toimuvad täna Siseministeeriumi juhtimisel ja järelevalve all) ning viidi ellu ka mitmed suured projektid: sõrmejälgede hõivet ja isikustamist võimaldavate isikut tõendavate