Üldisi metoodilisi soovitusi »»Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud inimesed satuvad Eestisse elama
asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt.
»»Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tut-
vuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada.
»»Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõ-
huasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi perekonna mooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.
»»Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada.
»»Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul.
»»Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi.
»»Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid
abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt.
»»Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata
õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? 6