Page 1

REGI Regionaalministri valitsemisala infoleht kevad 2013

KOVide Ăźhinemine lihtsustub Mentorlus aitab MTĂœsid Paraneb rahulolu maapiirkonna teenustega

Haldusreform:

oluliseks muutuvad tĂľmbekeskused


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Tõmbekeskuste mudel toob tugevad omavalitsused

P

eeter elab maal. Tallinnast üsna kaugel, tegelikult väga palju kaugemal enam ei saagi elada. Väikses vallas, kus elanike arv on praegu pisut üle tuhande. Praegu, sest tegelikult on see arv viimased 15 aastat järjest kahanenud ning ilmselt kahaneb edaspidigi. Peetrile maal meeldib. Värske õhk, hommikune käo kukkumine ning metsa tagant kostvad kirikukellad, kui toast välja astud, et koerale süüa viia. Turvaline ümbrus, kus lapsed saavad rahulikult rattaga ringi kimada. Tööpäeva hommikul pakib Peeter pere autosse ja teeb tavapärase ringi. Väiksem laps 7 km kaugusele oma valla algkooli. Vanem poiss pisut kaugemale, naabervalda, sest tema käib juba keskkoolis. Sealt veel 20 kilomeetrit edasi maakon3 Uudised nakeskusesse, sest nad mõlemad 4 Haldusreform toob naisega töötavad seal. Tegelikult tõmbekeskuste Eesti asub see töökoht paar kilomeetrit 6 Uudised linnast väljas, rõngasvallas. 7 Mentorlus: toeks MTÜdele Õhtul kõik tagurpidi. Ainult selle 8 Kui jah-sõna ei pea ütlema vahega, et vanem poiss on linna kaks korda tulnud, sest ta käib seal jalkatren10 Uuemad ja selgemad nis. Linnas olles poest läbi, väiksem leppemärgid laps pikapäevarühmast peale ja ko11 Juhend kutsub KOVe kaasama ju tagasi. Õhtul veel pisut toimetusi 12 KOVide ühinemine muutub aias, kuni naine sööma kutsub. Elu lihtsamaks on ilus. 14 Nimepanek: keeldumist Stopp! Lugesite kokku, mitmes tuleb põhjendada omavalitsuses Peeter oma igapäe15 "Kodanike Euroopa" toob vast elu korraldab? Elukoht, lapse Euroopa lähemale koolikoht, töökoht, poed ja trennid 16 Tuhamäe seikluskeskus – kokku neli. Oma hääle saab ta varahvale avatud limistel anda aga vaid ühes. Selles, kus ta kodu asub. Ülejäänud kolmes toimuvat ei saa ta paraku mõjutada. Ta ei saa kaasa rääkida selles, millist haridust naabervalla keskkoolis pakutakse; milline on keskkond teKoostatud regionaalministri ma töökoha ümbruses; kuidas arevalitsemisalas, neb ja kujuneb maakonnakeskus, kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, kus nad iga päev oma asju ajavad. kaili.uusmaa@siseministeerium.ee Rääkimata sellest, et kogu tee tööle toimetaja: Liis Kängsepp ja kooli oleks hooldatud või et seal kujundus: Profimeedia sõidaks bussid. Täname kõiki, Ta saab kaasa rääkida selles, kuikes aitasid das juhitakse koduvalda. Kuid mis kaasa REGI sellest sõltub? Ametnikke on selles valmimisele! vallavalitsuses alla kümne ja kõik

Sisukord

2 I kevad 2013

Siim Kiisler, regionaalminister nad tegelevad väga erinevate ülesannetega. Valla eelarve on miljoni euro ringis, millest lõviosa on jooksvate kuludega juba ette kaetud ning otsustusruumi sisuliselt ei ole. Investeeringutest, mis kodukoha elukvaliteeti märgatavalt parandaks, ei maksa unistadagi. Seda Peetrit ei ole olemas, mõtlesin ta välja. Aga on väga palju neid, kelle igapäevane elu kulgeb just nii nagu Peetril. Suure osa omavalitsuste käed jäävad nende inimeste elu korraldamisel lihtsalt lühikeseks ning ramm väikeseks nagu sellel omavalitsusel, kus Peetri kodu asub.

Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis ühtiksid seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonnaga. Seepärast olengi asunud ette valmistama tõmbekeskustel põhinevat omavalitsusreformi. See mudel pälvis ka suure osa omavalitsuste, ekspertide ja asutuste poolehoiu, kelle poole sügisel pöördusime. Sellest mudelist on pikemalt juttu selles REGIs. Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis ühtiksid seal elavate inimeste igapäevase toimepiirkonnaga – ala, kus inimene elab, töötab, koolitab lapsi, käib poes ja veedab oma vaba aega. Selliseid, millel on tugev süda ja mille kaugemad piirkonnad on keskusega hästi ühendatud; mis suudavad kaasa aidata töökohtade loomisele ning teha otsuseid, mis inimeste elu ka tegelikult mõjutada suudavad.


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Regionaalprojektid said mullu 75 mln eurot 2012. aastal eraldati regionaalprojektide toetusteks kokku üle 75 mln euro. Neist siseriiklikest programmidest sai toetust 1395 projekti peaaegu 9 miljoni euro ulatuses. Välis-toetusi sai 101 projekti, ligi 67 miljoni euro eest.

E

uroopa Regionaalarengu Fondist rahastati mullu kuut meedet, mis on suunatud kohalike avalike teenuste arendamisele, linnaliste piirkondade arendamisele ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele külastus- ja ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri, piirkonnale omaste kompetentside arendamise ning internetiühenduste kättesaadavuse parandamise kaudu.Lisaks avati 2012. aastal uus meede gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Nimetatud meetmete kogumaht aastatel 20072013 on veidi alla 390 miljoni euro. Maakondlikke arenduskeskuste tegevust MTÜde ja KOV-de nõustamisel ja koolitamisel toetati ESFst ja riigieelarvest enam kui 0,9 mln euroga. Euroopa territoriaalse koostöö programmide raames tehti Eesti taotlejatele toetusotsuseid ERFst ligi 11 mln euro ulatuses. Riigieelarvest rahastati 2012. aastal kümmekonda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetami-

seks ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. 2012. aastal avati toetuskeem teenuskeskuste toetamiseks, mille eesmärk oli parandada teenuste kättesaadavust maapiirkondades ja inimeste elukvaliteeti ning tagada äärealade jätkusuutlik areng. Toetusskeem käivitus pilootprogrammina Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Lisainfot saab regionaalministri valitsemisala kodulehelt www.siseministeerium.ee.

Kohaliku omaalgatuse programmi kord ja tingimused muutusid

Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) asemel hakkab kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) eest tänavu vastutama SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Samuti muutuvad toetuste taotlemise tingimused.

S

elleks, et paremini toetada kohalikke ja kogukondlikke algatusi, on regionaalministri valitsemisala tänavu otsustanud KOPi ühe taotlusvooru jagada neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks, kus sarnased taotlused võistlevad nüüd omavahel. Koos kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maakondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks programmi korda ja taotlusvorme. KOPi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukon-

dade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Programmi eelarve on tänavu 1,2 miljonit eurot, seda rahastatakse riigieelarvest. Taotlusi toetuse saamiseks võivad esitada avalikes huvides tegutsevad MTÜd, milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus või riik; avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mis pole asutatud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel ning seltsingud kuni 2500 elanikuga asulates. Toetust saab taotleda kogukonna liikmete koolitamiseks, kohaliku arengu kavandamiseks, ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamiseks ning elukeskkonna parandamiseks. Programmiga seotud dokumendid, sh taotlusja aruandevormid, leiab KÜSKi kodulehelt www.kysk.ee. Taotluste esitamise tähtajad jäävad samaks, järgmine tähtaeg on 1. oktoober.

kevad 2013 I 3


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Haldusreform

toob tõmbekeskuste Eesti Järgmise nelja aasta jooksul peaks ümber kujunema Eesti kohalike omavalitsuste kaart – väiksemad vallad ühinevad suuremateks ja koonduvad tõmbekeskuste ümber. Nii läheb, kui saab teoks omavalitsusreformi ettepanek, mille üle nüüd hakkavad toimuma põhjalikud arutelud maakondades. Tekst:

Liis Kängsepp

T

õmbekeskuste mudel valiti, toetudes tagasisidele kuue võimaliku reformimudeli kohta, mis minister eelmisel sügisel avalikuks aruteluks esitas. Ülekaalukalt suurim osa vastajatest, kelle seas olid nii omavalitsused, maavalitsused kui ka eksperdid, eelistas just tõmbekeskuste mudelit, mis peaks Eesti omavalitsuste praegusi liiga suuri erinevusi vähendama. Samuti kasvaks teenuste kvaliteet ja valik nii keskustes kui ka tagamaal. „Tundub, et inimeste valmisolek selliseks muutuseks on varasemate aegadega võrreldes nüüd juba oluliselt suurem, kuna aina rohkem saavad terased kodanikud aru, et päris samamoodi, üliväikeste valdadega, enam edasi ei saa. Loodame, et leiame pakutud kavale avalikul arutelul rohket kaasamõtlemist ja toetust,“ sõnas Sulev Valner, omavalitsusreformi projektijuht. Just tema on regionaalministri valitsemisalas inimene, kes hakkab igas

Haldusreformi ajakava 4 I kevad 2013

maakonnas omavalitsusjuhtide ja ekspertidega aru pidama ning kokku leppima, millised on tulevikus iga maakonna tõmbekeskused. „See on mõistlik alternatiiv senisele isevoolu teed minekule, mille puhul on kaua loodetud, et ehk väikesed omavalitsused suudavad kohapeal paremini hoida üht või teist asja elus,“ põhjendas Valner omavalitsusreformi vajalikkust. „Tegelikult näitavad aina rohkemad märgid, et kahjuks ikkagi ei suuda, selle peegeldust näeme muu hulgas näiteks rahvaloenduse kohati kurbades tulemustes.“ Valner avaldas lootust, et ka seni haldusreformi suhtes skeptilised inimesed ei eita, et diskussioon on oluline ja mingi muutus praegusega võrreldes vajalik. „Igal juhul on väga mõistlik lähiajal – enne 2017. aasta kohalikke valimisi – võimalikult heale kokkuleppele jõuda, sest lõputu määramatus selles asjas on ühiskonnale väsitav.“

Märts 2013

August 2013

September 2013

regionaalminister esitab reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse

projektijuhi eestvedamisel ning omavalitsuste, omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ekspertide osalusel on valminud maakondade ettepanekud sealsete tõmbekeskuste kohta

regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorralduse reformi elluviimise seaduseelnõu, mis sisaldab ka maakondadega läbi arutatud tõmbekeskuste nimekirja

Detsember 2013 Riigikogu võtab vastu omavalitsusreformi elluviimise seaduse


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Mida reform muudab? ● Eesmärk on peatada maapiirkondade tühjaksjooksmine. ● Omavalitsuse pakutavaid teenuseid korraldatakse ühtse loogika alusel ja ka kaugemal elavatel inimestel tekib parem ligipääs lähima tõmbekeskuse teenustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal ühtlustub, teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikud keskuse ja seda ümbritseva tagamaaga omavalitsused, mis suudavad ka sisuliselt täita seniseid omavalitsustele pandud ülesandeid. Peatub mitmete seni kohalike ülesannete tasapisi riigistamise tendents. ● Omavalitsussüsteem korrastub, tekivad võrreldava suuruse ja võimekusega üksused. Kohalikus volikogus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem küsimusi, mis inimeste reaalset elukvaliteeti mõjutavad. Juhtimiskulude osakaal eelarves väheneb. ● Maavalitsused jätkavad riikliku järelevalve teostajana ja maakondade tasakaalustatud arengu tagajana. Selliste ülesannete täitmisega, mis nõuavad ka uutest omavalitsustest suurema piirkonna ühishuvi tagamist, tegelevad omavalitsuste loodud ühisorganisatsioonid või omavalitsusliidud. Võib kaaluda liitude moodustamist suuremal territooriumil kui praegused maakonnad. ● Ühinemiste tulemusel tekib Eestisse praeguse 226 asemel tõenäoliselt umbes 30–50 uut omavalitsust. Omavalitsus ühtib suure osa seal elavate inimeste toimepiirkonnaga ning suudab luua lahendusi ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

Mis on tõmbekeskus? ● Tõmbekeskus on tiheasustusega asula, kuhu sõidavad iga päev tööle, kooli, lasteaeda, arsti juurde või kauplusse keskust ümbritseva tagamaa elanikud. Iga maakonna keskus on kindlasti tõmbekeskus, kuid lisaks on maakondades üldjuhul veel mõni tõmbekeskus. ● Tõmbekeskuseks võib valida ka asula, millel on suurim potentsiaal selles piirkonnas toimida või saada tõmbekeskuseks. ● Reformi eesmärk on luua tugevate omavalitsustega Eesti, kus igas omavalitsuses oleks vähemalt üks tugev tõmbekeskus ja sellega loogiliselt seotud ja hästi ühendatud tagamaa, mis toimivad tervikuna. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner esitlesid 6. märtsil uut haldusreformi kava.

September 2014

November 2014

Detsember 2014

2015–2017

omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühineda, ehk on kokku leppinud uutes loodavates KOVi-üksustes

regionaalminister on lahendanud tekkinud eriarvamused, kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse ühineda lahustükkidena vms

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise KOVide poolt kokkulepitud piires

ühinemiste sisuline ettevalmistamine omavalitsustes

Oktoober 2017 volikogude valimine toimub juba ühinenud omavalitsuste piirides

kevad 2013 I 5


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Rahulolu maapiirkonna

avalike teenustega on kasvanud

„K

ui vaadata hinnanguid kõigile kohalikul tasandil olulistele teenustele, siis paranemist märgati eeskätt interneti, kergliiklusteede, sportimisvõimaluste ja lasteaedade olukorra puhul,“ sõnas regionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroo peaspetsialist Liis Palumets. Viimase viie aasta jooksul aset leidnud muutustele ja arengule hinnanguid andes kujunes keskseks valdkonnaks sõiduteede olukord – seda mainiti nii paranenud kui ka halvenenud olukorraga teenuste seas. Vastajate hinnangul on kõige rohkem halvenenud sõiduteed, ühistransport ja eriarstiabi. Uuring käsitles kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud rahulolu-uuringu tegi uuringufirma Saar Poll. Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega neis piirkondades, kus on olnud võimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arenda-

Paranenud ja halvenenud olukorraga teenused ja valdkonnad (% kõikidest leibkonnadadest)

35 Internet

30 Kergliiklusteed

Olukord paranenud

Eesti inimesed on enamiku avalike teenustega rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks või paremaks kui mõned aastad tagasi, selgus uuringust „Elanike rahuolu kohalike avalike teenustega“.

25 sõiduteed

spordivõimaluse d 20

Lasteaiad

Toidukauplus

15

Kultuur/meelelahutus

10 5 0

Noorte huviringid

Perearstiabi

Ühistransport

Apteek Haridus

Pangateenus Täiskasv. huviringid Tuletõrje/pääste Eakate HK Korrakaitse Erivajadustega HK Postiteenus Täiskasvanuharidus

0

5

10

15

Eriarstiabi

20

Olukord halvenenud

mise meetmest. Uuringu tulemused ei hõlma kaheksat suuremat omavalitsusüksust – Tallinna linna, Tartut, Pärnut, Kohtla-Järvet, Narvat, Sauet, Maardut ja Viimsi valda. Kokku osales küsitluses üle 1500 inimese. Täispikk uuring ja ettekanded on kättesaadavad siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/50346/.

Rahvakalendri tagasitulek Rahvakalendri nutilahendus aitab moodsal eestlasel lihtsa vaevaga end kursis hoida, mida erinevad kuupäevad meie esivanematele tähendasid. Rahvakalendri nutilahendust on alla laetud juba vaat et 15 000 korda ja rakendus on nii Google Play kui ka App Store'i Eesti tasuta rakenduste TOP 5 hulgas.

R

ahvakalendri nutirakenduses on kirjas iga tähtpäeva kohta, mida see päev vanadele eestlastele tähendas, ja sealt saab kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda. Näiteks 14. aprill on rahvakalendri järgi künnipäev, mis tähistab suvise tööpoolaasta ja künniaja algust. Kes sel hommikul enne päikesetõusu üles saab, on suvi läbi

6 I kevad 2013

virk ja tubli. Rahvakalender soovitab künnipäeval õues töötada; arvuti ekraanilt rasvaplekid maha hõõruda ja vähemalt korra hiirt liigutada; alustada töölaua koristamist; ametnikele sobib hästi soovitus liigutada pabereid või arvutifaile ja keeta endale hommikusöögiks muna. „Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et pööripäevade vahele jagub piisavalt palju põhjusi tähistamiseks, ning paneb võrdse elevusega ootama nii tuhka- kui ka luuvalupäeva,“ sõnas rahvakalendri nutilahenduse idee autor, riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa. Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Rahvakalendri saab alla laadida aadressilt: www.eesti.ee/ev95/ rahvakalender.

25


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Mentorlus: toeks MTÜdele Mentorprogrammides osalemine pakub mittetulundusühendustele nõu, abi ja toetust - teisisõnu võimalust saada juurde enesekindlust, teadmisi ja usku iseendasse. Tekst:

Ketlin Rauk

E

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) maakondlike arenduskeskuste koordinaatori Liina Keerbergi sõnul on mentorlus mõlemaid osapooli arendav partnerlussuhe, kus kogenum osapool ehk mentor täidab nõuandja ja usaldusaluse rolli ning vähemkogenud osapool ehk mentii saab vajalikku toetust isiklikul ja professionaalsel arenguteel. „Tänapäeval kasutatakse mentorlust nii töökohal sisseelamiseks kui ka näiteks ettevõtlusega alustamiseks, kus kogenud nõuandja kaasabil on turvalisem esimesi samme uues valdkonnas seada,“ selgitas Keerberg, lisades, et mentorlus on järjest enam levimas ka mittetulundusühenduste seas. Mentorlus võib olla mitteformaalne ja isekujunenud, aga võib tekkida ka koordineeritud prog-

rammide käigus, nagu seda on EASi mittetulundusühendustele suunatud mentorprogramm, kus viimase nelja aastaga on nõu saanud 45 mittetulundusühendust. Keerbergi sõnul on programmis osalenud mittetulundusühenduste esindajad mentorsuhtest saanud juurde enesekindlust ja julgust uskuda iseendasse, algatatud on arengukavasid, täpsustatud organisatsiooni fookust, sise- ja väliskommunikatsiooni põhimõtteid, korrastatud liikmelisuse põhimõtteid, juhtimisskeeme jms. Mentorprogrammis osalenud on andnud tagasisidet, et mentorit motiveerib panustama võimalus oma kogemust mõtestada, end juhendaja ja tagasiside andjana proovile panna. „Nähes kasu, mida mõlemad osapooled mentorluse meetodit kasutades saavad, on tulevikuvisioon jõuda sinna, kus mentori omamine ei ole mitte erand, vaid tavapärane ja levinud praktika,“ lootis Keerberg. Mittetulundusühenduste mentorprogrammi kaasrahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Regionaalministri valitsemisala.

Mentorprogramm – parim viis arendada MTÜd MTÜ Teeme esindaja Epp Johani hinnangul aitas mentorprogramm tal paljuski viia MTÜ Teeme juhtimine uuele tasandile, saada tunnustust ja enesekindlust ning võrrelda end teistega. „Tohutult oluline kogemus ja parim viis arendada MTÜd,“ oli Johani veendunud. „See programm innustas suuremalt mõt-

lema ja sellega kaasnes ka suur ja oluline isiksuse areng. Suured tänud selle võimaluse eest, soovitan kõigile, kes veel kahtlevad. Ise tuleb julgem olla ja rohkem küsida, siis on ka tulemus parem.“ Johani sattus mentorprogrammi hetkel, kui kirjutas äriplaani avaliku teenuse osutamise kohta – paberimajandus tekitas palju küsimusi.

„Eriti juhina tundsin puudust ise kellegi kõrvaltvaatajaga vestelda, et aru saada, kuidas meie tegevus väljapoole paistab,“ ütles Johani. Mentorprogrammis osalemine aitas tema sõnul MTÜs valmis saada päris mitmed olulised dokumendid. „Palju asju sai ümber tehtud ja juhtimine muutus laiapõhjalisemaks. Ma ei ole enam juht ühes isikus.“

kevad 2013 I 7


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Kui jah-sõna ei pea ütlema kaks korda

Neile, kes soovivad abielluda kirikus ja saada samal ajal ka riigi silmis seaduslikeks abikaasadeks, on heaks uudiseks, et Eestis on praegu juba 131 sellist vaimulikku, kes on teinud eksami ja saanud regionaalministrilt õiguse abielusid sõlmida. Tekst:

Piret Tali

8 I kevad 2013

„S

ee eksam on päris raske, sest seadusi ja muid õigusakte, mida abielu sõlmija peab tundma, on palju. Mittejuristina suhteliselt lühikese ajaga kõik vajalikud põhimõtted ja regulatsioonid selgeks saada näitab vaimulike lugupidamist väärivat õppimisvõimet,“ tunnistas regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kristi Joamets, kes aitab igal sügisel korraldada koolitusi neile vaimulikele, kes soovivad saada õigust abielusid sõlmida. Vaimulike koolitusmaterjalid on olemas siseministeeriumi kodulehel ja nende nimekiri on päris

pikk. Näiteks peab vaimulik täpselt teadma, millised nõuded on riigil abiellujatele, millised dokumendid peavad neil kaasas olema ja kui pikk peab olema nende kehtivusaeg, samuti tuleb kursis olla nime-, rahvastikuregistri ja perekonnaseadusega ning tunda varaõigust. Need on vaid mõned nüansid, mida abielusid sõlmiv vaimulik peab valdama. „Mõni vaimulik on nii tubli, et tuleb lihtsalt kord aastas koolitusele kuulama ja mälu värskendama,“ lausus Joamets. Üks neist tublidest vaimulikest, kes eksami sooritanud ja omab õigust abielusid sõlmida, on Tal-


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Tasub teada ● Abielu sõlmiv vaimulik ei ole lihtsalt jumalasulane, vaid täidab perekonnaseisuasutuse ülesandeid. Sellisteks vaimulikeks loetakse vaid neid vaimulikke, kes on käinud regionaalministri valitsemisala korraldatud koolitusel ja teinud ära eksami, pärast mida on regionaalminister andnud vaimulikule õiguse abielu sõlmida. ● Õigus abielusid sõlmida antakse vaimulikule viieks aastaks. Kui vaimulik on selle aja jooksul sõlminud vähem kui 25 abielu, peab ta uuesti koolitusel käima ja eksami tegema. Kui sõlmitud abielusid on rohkem kui 25, siis korduseksamit tegema ei pea, küll aga tuleb uuesti läbida koolitus. ● Vaimulikele suunatud koolitused ja eksamid toimuvad regionaalministri valitsemisalas enamasti sügiseti. Rohkem infot saab nende kohta usuasjade osakonna juhilt Ilmo Ault. ● Vaimulik, kes soovib õigust abielusid sõlmida, peab vastama teatud nõuetele. Näiteks peab ta olema vähemalt keskharidusega, 21aastane ja valdama eesti keelt; abielu sõlmimise õigust ei saa anda vaimulikule, kes on süüdi mõistetud korruptsioonis või kandnud karistust vanglas. ● Vaimulikult võib abielu sõlmimise õiguse ka ära võtta. Nimekirja vaimulikest, kellel on õigus ilmalikke abielusid sõlmida, leiab siseministeeriumi kodulehelt.

na Enim sõlmiti kirikus abielusid 2008 Aasta

Sõlmitud abielusid

Neist vaimulike sõlmitud abielusid

2008

6175

617

2009

5409

456

2010

5097

451

2011

5543

432

5970

480

2012

Allikas: regionaalministri valitsemisala

linna Kaarli koguduse vaimulik Jaak Aus. Kui 2001. aastal muutus võimalikuks ka vaimulike juures ametlikku abielu sõlmida, ei tekkinud Ausil kahtlustki, kas endale vastav õigus taotleda. „Pole vaja abiellujaid asjata jooksutada kiriku ja perekonnaseisuasutuse vahel,“ põhjendas Aus. Selle asemel saavad inimesed nüüd võimaluse

Kaarli koguduse vaimuliku Jaak Ausi sõnul pole vaja abiellujaid asjata jooksutada kiriku ja perekonnaseisuasutuse vahel.

sõlmida nii kiriklik kui ka ilmalik abielu ühes kohas. Aus on laulatanud sadu paare, enamasti ütleb tema ees jah-sõna 30–40 paari aastas. Umbes 90% neist soovib lisaks kiriklikule abielutõotusele anda jah-sõna ka riigile ehk astuda ilmalikku abiellu. Aus tunnistas, et tema tööd ametlik paberimajandus küll lihtsamaks ei tee, aga kindlasti pole selles ka mingit suurt kunsti. Nii ei olnud ka eksam tema jaoks raske. „Kui oled teemaga tegelenud, pole see üle jõu käiv ülesanne,“ sõnas Aus. „Võib-olla on raskem neil vaimulikel, kel sellealast kogemust pole olnud.“ Regionaalministri valitsemisala usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul anti 2001. aastal vaimulikele õigus abielusid sõlmida eesmärgiga, et need, kes tahaksid kiriklikult abielluda, ei peaks käima enne usulist talitust perekonnaseisuametniku juures. „Seaduse mõte on selles, et abielu sõlmimise õigust omav vaimulik sõlmib vaid oma konfessiooni kuuluvate inimeste abielud,“ selgitas Au siiski. „Sama toimub ju ka teiste usuliste talitustega: näiteks õigeusu preester ei jaga armulauda moslemile.“ Au sõnul on abielu sõlmimise õigust omaval vaimulikul teiste perekonnaseisuasutustega võrreldes ka oma eelis. Nimelt võib vaimulik abielu sõlmimisest keelduda, kui abielluda soovijad ei vasta tema konfessiooni tingimustele ja nõuetele. „Seega ainult läheduses olevast kirikuhoonest on üksi vähe, vaid abielluda soovijad peaksid olema ka selles kirikus tegutseva koguduse liikmed ja selle koguduse vaimulikul peab olema regionaalministrilt saadud abielu sõlmimise õigus,“ sõnas Au.

kevad 2013 I 9


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Uued ja selgemad

leppemärgid Regionaalministri valitsemisala eestvedamisel on valmis saanud juhend, kuidas ja milliseid leppemärke erinevaid planeeringuid koostades kasutada. Praegu veel soovituslikud leppemärgid muutuvad tulevikus kohustuslikuks. Tekst:

Jelizaveta Sibul Regionaalministri valitsemisala planeeringute osakonna nõunik

P

laneerimine on avalik protsess, kuhu on kaasatud suur hulk inimesi, seega peaksid planeeringute joonised olema võimalikult hästi loetavad ja üheselt mõistetavad. Siin tulebki appi uus leppemärkide juhend, mille eesmärk on ühtlustada erinevate tasandite planeeringutes kasutatavaid leppemärke. See teeks planeeringute lugemise lihtsamaks, selgemaks ja kõigile üheselt arusaadavamaks. Tinglikult võib leppemärgid rühmitada nelja gruppi: pinnad (nt maakasutus, kaitsealad jne), jooned (piirid, teed), märgid (sümbolid) ja tekstid (nt ehitusõiguse tabel). Leppemärke koostades lähtuti üldisest põhimõttest, et maakonna- ja üldplaneeringu kaardid vormistatakse värviliselt. Detailplaneeringu joonised peavad olema loetavad ka must-valgelt, seega võib joonise parema loetavuse tagamiseks leppemärkide värve timmida.

Millega tegu? Ruumilise planeerimise leppemärkide juhend on soovituslik juhendmaterjal, kuidas vormistada planeeringute jooniseid. Selle aluseks on 2002. aastast pärinev siseministeeriumi planeeringute leppemärkide juhend, mida on täiustatud vastavalt muutunud vajadustele ning senisele Eesti ja rahvusvahelise planeerimise kogemusele. Juhendi loomisest võtsid osa riigiasutused, maavalitsused ja KOVide esindajad, samuti spetsialistid erialaliitudest.

10 I kevad 2013

Juhendis on toodud detailne maakasutuse liigitus ja maakasutuse liikide seletused ning on jälgitud, et need oleksid kooskõlas seadustega. Detailne maakasutuse liigitus annab planeeringu koostajale laiaulatuslikud võimalused sobiva maakasutuse määramiseks. Kui planeeringu koostamisel (nt üldplaneeringu puhul) pole vajadust maakasutust detailsemalt liigitada, piirdutakse vastava maa-ala fikseerimisega üldiselt. Planeeringute koostamisel on soovitatav kasutada juhendis etteantud seletusi, kuna need on põhjalikult läbi kaalutud ja seadustega vastavuses, kuid vastavalt planeeringu vajadusele saab leppemärkide seletust täiendada seletuskirjas või joonise loetavuse huvides planeeringu joonisel. Kuna planeerimisseadus ei erista erinevate planeeringute liikide leppemärke, võib tulenevalt planeeringu täpsusastmest ja ülesande püstitusest kasutada teiste planeeringu tasandite leppemärke (nt linnaosa üldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamisel kasutada detailplaneeringu leppemärke). Praegu on need leppemärgid küll veel soovituslikud, kuid Riikliku Planeeringute Infosüsteemi (RPIS) kasutuselevõtmisel muutuvad ühtsed leppemärgid kohustuslikuks. Seni võib regionaalministri valitsemisala planeeringute osakonnale esitada ettepanekuid, kuidas neid veel paremaks muuta.


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Juhend

kutsub KOVe kaasama Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) tellimusel valminud „Kaasava planeerimise juhend“ peaks innustama tihedamale koostööle kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste vahel, andes nõu, kuidas teineteisega paremini arvestada. Tekst:

Liis Kängsepp

P

laneerimisseadus rõhutab põhimõtet, et planeerimine peaks olema avatud ja võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid ja vajadusi arvestav protsess, ning seab ka nõudeid, kuidas huvitatud isikuid ja avalikkust teavitada ja kaasata. Selleks, et kaasamine oleks lihtsam ja valutum, ongi kokku pandud „Kaasava planeerimise juhend“. „Tegemist ei ole sellise juhendiga, mis aitaks erinevatel pooltel üksteisele vastu võidelda, vaid pigem innustaks, kuidas kohalikud omavalitsused ja kodanikuühendused saaksid koos tegutseda selliselt, et mõlemad oleksid õnnelikud,“ selgitas Kadri Tillemann, üks juhendi koostajatest, kelle ettevõte OÜ Vesterra nõustab kliente ruumilise planeerimise, keskkonnakaitse ja kohaliku arengu küsimustes. „Oma KOVis töötamise kogemusest tean, et kaasamine võib mõnikord tunduda ebamugav, aeganõudev ja segane asi,“ ütles Tillemann, kes on ka Keila vallavolikogu esimees. „Juhendis on nõkse ja õpetusi, miks võiks vahel natuke rohkem kaasata, miks see on kokkuvõttes kasulik.“ Tillemanni abistas juhendi koostamisel Regina Viljasaar MTÜst Linnalabor, kes aitas rohkem sisse tuua kodanikuühenduse vaadet. Tillemann

tunnistas, et tänu Viljasaare panusele ja vaatenurgale oskab ta isegi nüüd mõningatest KOVi ja kodanikuühenduste suhtlusel tekkivatest väljakutsetest paremini aru saada ja probleeme lahendada. Tillemann tõi näiteks, kuidas tema KOVis on aastaid püütud kodanikuühendustega kokku leppida koostööplatvormis, kuid see pole eriti hästi õnnestunud. „Tänu Regina panusele suutsin hästi diagnoosida, mis on meie suhetes puudu, et kokkuleppe saavutamine ei edene. Mõistsin, et kumbki osapool ei usaldanud hästi teist,“ selgitas Tillemann. „Näis, kas see aitab kaasa lahenduse leidmisele, aga sammukese lähemal me lahendusele kindlasti oleme.“

Juhendis on nõkse ja õpetusi, miks võiks vahel natuke rohkem kaasata, miks see on kokkuvõttes kasulik. Kadri Tillemann

Hea teada ● Juhendmaterjal on suunatud eelkõige kodanikuühendustele ja kohalikele omavalitsustele, keskendudes eelkõige üld-ja detailplaneeringutele. ● Juhend koondab Eesti planeerimisalast teavet, seal on planeerimisalase õigusruumi ülevaade, teave planeerimise olulistest osapooltest ja osalusplaneerimise põhimõtetest, samuti on kirjeldatud parimaid planeerimise praktikaid. ● Juhend sisaldab ka kaasamis- ja osalemissoovitusi kõigis planeerimisprotsessi etappides, juhiseid kaasamise hea tava koostamiseks ning valikut kaasamise tööriistu. ● Juhendit levitavad selle koostajad ja KÜSK. ● Rohkem infot kaasava planeerimise kohta ja juhendi materjalid on saadaval Linnalabori kodulehel www.linnalabor.ee/tegevus/69.

kevad 2013 I 11


Regionaalministri valitsemisala infoleht

KOVide ühinemine muutub lihtsamaks

Ärgitamaks kohalikke omavalitsusi kiiremini liituma, muutis riik nende vabatahtliku liitumise lihtsamaks ja tulusamaks – tänavu kaotati ühinemispiirkonnad ja kasvas ühinemistoetus. Tekst:

Piret Tali

12 I kevad 2013

„P

aljud vallad ei ole perspektiivis enam finantsiliselt jätkusuutlikud ega võimelised tagama vajalikku teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust,“ sõnas regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks. See tähendab, et liiga palju raha KOVi niigi kasinast eelarvest kulub valla ametkonna ülalpidamisele, aga samas napib KOVides häid spetsialiste – ametnikud peavad tegelema mitme valdkonnaga, sest spetsialiseerumiseks pole ei aega ega raha. „Suurem vallavalitsus annab ametnikele võimaluse ühe töövaldkonna kompetentsemaks täitmiseks, mis tagab elanikule kvaliteetsema ja professionaalsema teenuse,“ lausus Viks. Suuremas vallas on lihtsam pakkuda paremat haridust ja kindlasti ka paremat tervishoiuteenust eakamatele. Eesti 193st vallast 40s elab praegu alla 1000 inimese. See muudab eluks vajalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse KOVi piires järjest raskemini saavutatavaks. Tulevikki paistab pigem tume – Eesti rahvaarv väheneb ja teravamalt puudutab see just maapiirkondi, kust väljaränne on suurem kui linnadest. Liitumine aitaks KOVe tugevamaks muuta. „Valdade ühinemisläbirääkimised väiksemates valdades, mis asuvad Tartust ja Tallinnast kauge-

2013. a oktoobri kohalike volikogude valimistel ühinevad Kindlasti: Viiratsi, Pärsti, Saarepeedi ja Paistu ühinevad 9700 elanikuga Viljandi vallaks. Põlva linn ja Põlva vald, ühinemisel tekib üle 10 000 elanikuga Põlva vald. Kose ja Kõue vald, ühinemisel tekib 7300 elanikuga Kose vald.

Volikogude otsust ühinemiseks pole veel tehtud: Taebla, Risti, Oru ja Nõva vald ühinevad ilmselt Läänemaa suurvalda, kus elanikke oleks 4700. Läbirääkimistest on kõrvale astunud Ridala, Martna ja Noarootsi. Lavassaare ja Audru vald ühinevad Audru vallaks, uues vallas on elanikke 6000. Lüganuse, Püssi ja Maidla ühinevad Lüganuse vallaks, elanike arvuga 2100. Ühinemist plaanivad ka Kõrgessaare vald ja Kärdla linn.


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Ardu koolis toimunud rahvakoosolek ja ühinemisläbirääkimised seoses Kõue ja Kose valla võimaliku ühinemisega. Pildil vasakult: Vello Jõgisoo (Kose vallavanem), Astrid Ojasoon, Juri Kovalevski ja Ott Valdma (Kõue vallavanem).

mal, on üsna mõistetavad,“ lausus Kõue vallavanem Ott Valdma. Kõue vald otsustas eelmise aasta novembris liituda Kose vallaga, pärast ühinemist peaks liitvallas elama üle 7000 inimese. „Ma ei tea, kas mul ühinenud Kose vallavolikogus või vallavalitsuses kohta on, aga tööta ma jääda ei karda,“ sõnas Valdma. „Eks tuleb siis erasektoris hakata ringi vaatama, muidu ju kurdetakse, et ettevõtlusaktiivsus on väike.“ Pärnumaal plaanib alla 500 elanikuga Lavassaare vald ühineda Audruga, kokku peaks uues omavalitsuses elama umbes 6000 inimest. Audru tahtis Lavassaare vallaga ühineda juba 2009. aastal, ent siis jäid jutud katki. „Ei saa öelda, et liitumine juba läbi läinud oleks, volikogudes tuleb see läbi hääletada,“ sõnas Audru vallavanem Siim Suursild, aga lootis, et liitumistoetusega saaks vallas palju ära teha. „Meil oli plaanis Audru vallamajja luua multifunktsionaalne teeninduskeskus, kus on hambaarst, perearst, politsei, apteek,“ rääkis Suursild. „ See oli meil niigi plaanis, aga nüüd on teostatav.“

Mis muutub? ● Ühinemistoetus kasvab 50 euroni inimese kohta, ühinemistoetuse miinimumpiir tõuseb 128 000 eurolt 150 000 eurole, ülempiir kasvab 400 000 eurole (varem 256 000 eurot). ● Lahkuvatele juhtidele kompensatsioon: ametist lahkuvatele vallavanematele, linnapeadele ja volikogu esimeestele makstakse kompensatsiooni kuni kuue kuu töötasu ulatuses. ● Ühistranspordiliine, mis muutuvad ühinemise käigus maakonnaliinist vallasiseseks liiniks (st mida peaksid hakkama rahastama maavalitsuse asemel vallad ise), rahastab kuni liinilepingu lõppemiseni ning vähemalt järgmised neli aastat uue lepingu sõlmimisest seni kehtinud põhimõtetel maavalitsus. ● Ühinemispiirkonnad muutuvad: Kaovad seni kehtinud ühinemispiirkonnad, mis seadsid piirangu ühinemispartneri valikule. Nüüd on ainus piirang ühise piiri olemasolu ehk ühinemiste käigus ei saa tekkida lahusmaatükkidest koosnevaid omavalitsusi (välja arvatud saartel, kus see on erandina lubatud). ● Nõustamine: maavalitsused

peavad ühineda plaanivatele omavalitsustele andma nõu haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel. ● Muutused protsessis: esinenud valestimõistmiste vältimiseks täpsustatakse seni ühinemiste protsessis tehtavate analoogse sõnastusega otsuste sisu – esmalt esitatakse ettepanek ühinemise läbirääkimiste alustamiseks, millele vastates võtab omavalitsus nõusoleku alustada läbirääkimisi. Seejärel, kui ühinemisläbirääkimiste käigus selgitatakse välja asjaolud ja soov ühineda on jätkuvalt olemas, teeb volikogu otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk ühinemise taotlemiseks. Esimeses otsuses nõustumine ei tähenda haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumist, vaid läbirääkimiste algatamisega nõustumist. ● Täpsustatakse seni mitmeti tõlgendatud olukorda, kus ühe omavalitsuse keeldumisel ühinemisettepanekust lõpetatakse menetlus ainult keelduja osas, mitte kogu läbirääkijate ringi osas.

kevad 2013 I 13


Regionaalministri valitsemisala infoleht info: Tanel Pärnamaa, Kaspar Märtens Andmed: AS Andmevara

Nimepanek:

keeldumist tuleb põhjendada Perekonnaseisuametnik võib keelduda lapse sünni registreerimisest, kui vanemad soovivad oma vastsündinule panna nime, mis ei vasta nimeseaduse reeglitele, kuid keeldumist tuleb alati põhjendada.

Tekst:

Moonika Lepp

S

iseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku Eve Mitini sõnul võib ametnik nime panemisest keelduda, kui nimi ei vasta nimeseaduse nõuetele. “Eesti keel on kaitse all ja kuna nimed on eesti keele osa, tuleb ka nimesid kaitsta ning see põhimõte on kajastatud nimeseaduses nimede õigekirjutuse regulatsiooniga,“ sõnas Mitin. Nimeseaduses on kirjas, millist nime võib uuele ilmakodanikule anda. Eesti nimed peavad vastama eesti nimede õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelsed nimed aga vastava keele õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse nime puhul tuleb kontrollida, kas nimi on teises riigis kasutusel. Peaaegu igal aastal korraldab ministeerium ametnikele nimeteemalisi koolitusi, igapäevatöös on neile abiks ministeeriumi juhendid ning muud abimaterjalid; samuti on neil võimalik pöörduda

Nimeseadus sätestab eesnimedele nõuded ● Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. ● Eesnimeks ei saa panna nime, mis sisaldab numbreid, mittesõnalisi tähiseid, mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. ● Ilma mõjuva põhjuseta ei või lapsele panna tavatut eesnime, mille kirjapilt või hääldus ei ole nimena kasutamiseks sobiv; isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju.

14 I kevad 2013

eksperthinnangu saamiseks kas Eesti Keele Instituuti või siseministeeriumi isikunimekomisjoni. Eesti nimesid on võimalik alati uute eestikeelsete nimedega rikastada, kui need nimed vastavad eesti nimede õigekirjareeglitele ja on kooskõlas heade kommetega. „Vahel on uus nimi kombineeritud mõlema vanema eesnimest, teinekord aga lihtsalt vanemate välja mõeldud või mõnest teisest nimest tuletatud,“ lausus Mitin. Vanemad soovivad anda oma lapsele sünni registreerimisel eesnimeks ka hellitusnimesid või nimesid, mis on kasutusel nn kahesooliste nimedena. Seadus seda ei keela, ent ametnikud peaksid vanematele selgitama, mida see lapse jaoks tema eluteel võib tähendada. Üsna levinud on praktika, kus täisikka jõudnud Mišad, Mašad, Mannud ja Tõnnid soovivad oma eesnime täiskasvanulikumaks muuta.

2012 sündis kõige rohkem Rasmuseid ja Sofiasid

2012. aastal olid popimad poistenimed Rasmus, Robin, Nikita, Marten, Artjom, Markus, Oliver, Martin, Maksim ja Sander. Popimad tüdrukutenimed olid Sofia, Maria, Laura, Mia, Sandra, Anna, Darja, Mirtel, Polina ja Viktoria. 2000. aastal pandi kõige rohkem nimeks Laura, Sandra, Grete, Helena, Maria, Markus, Rasmus, Kevin, Kristjan, Martin. 1950. aastal olid levinuimad Sirje, Anne, Mare, Ene, Tiiu, Rein, Jüri, Peeter, Tõnu, Toomas. 1900. aastal olid popimad Maria/Marie, Johanna, Alide, Anna, Rosalie, Johannes, Aleksander, Eduard, Jaan, Karl.


Regionaalministri valitsemisala infoleht

„Kodanike Euroopa“ toob Euroopa lähemale

Programmist „Kodanike Euroopa“ saavad KOVid tänavu veel kaks korda taotleda raha rahvusvahelise koostöö edendamiseks sõpruslinnadega, aga ka konverentside ja seminaride korraldamiseks.

„P

rogrammi raames on võimalik raha taotleda erinevate tegevuste elluviimiseks, mis võimaldavad arendada rahvusvahelist koostööd sarnaste organisatsioonide ning asutustega ja seejuures mõjutada arengut kohalikul tasandil," rääkis programmi koordinaator Maris Pajula, kes töötab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juures hiljuti avatud programmi „Koda-

Tekst:

Ketlin Rauk

Mis on Kodanike Euroopa? Maris Pajula sõnul on ELi programmi „Kodanike Euroopa“ eesmärk edendada kodanikuühiskonda nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil. „Samuti tuua Euroopa kodanikele lähemale,” selgitas Pajula, „et nad teaksid ELi olemust, selle ajalugu ning mitmekesisust; oleksid teadlikud oma õigustest ning osaleksid aktiivselt demokraatlikes protsessides.“ Programmist saab küsida raha, viimaks kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi. Näiteks KOVid saavad raha taotleda sõpruslinnade kodanike kohtumiste korraldami-

seks, koolituste ning seminaride jt tegevuste kaudu võrgustike loomiseks ning tegutseda lähiajaloo valdkonnas, näiteks mälestada natsismi ning stalinismi kuritegude ohvreid. Programm on ka avatud kodanikuühiskonna organistasioonidele, muuseumidele, kogudustele ja teistele, kelle eesmärk on edendada kodanikuühiskonda. Sõltuvalt meetmest jäävad toetussummad vahemikku 5000-250 000 eurot. Rohkem infot programmi ja selle võimaluste kohta saab „Kodanike Euroopa” kontaktpunktist www.kysk.ee või maris@kysk.ee.

nike Euroopa” kontaktpunktis. Just tema käest saab täpsemat informatsiooni ja hüva nõu, kuidas ja millistele projektidele programmist raha taotleda. Samuti abistab Pajula taotlejaid rahvusvaheliste partnerite leidmisel. Pajula sõnul saab toetust taotleda näiteks kodanike kohtumiste korraldamiseks; koolitusteks; konverentside ja seminaride korraldamiseks; uuringute, küsitluste, avalike ürituste, tele- ja raadiosaadete, erinevate materjalide tootmiseks jne. Silmas tuleb vaid pidada, et projektid peaksid looma eelduse pikaajaliseks koostööks ja arendama kodanikuühiskonda. Programm on Pajula sõnul avatud põhimõtteliselt kõikidele osapooltele, kelle eesmärk on edendada Euroopa kodakondsuse ja integratsiooni temaatikat, lähtuvalt meetmest saavad lisaks KOVidele raha küsida ka maavalitsused ja erinevad MTÜd. Programmi rakendab vastav täitevasutus (EACEA) Brüsselis. Eestlased pole siiani programmist eriti aktiivselt raha taotlenud, kuid Pajula loodab, et nüüd, mil KÜSKi juures on avatud programmi kontaktpunkt, hakkavad ka eestlased sinna rohkem projekte esitama.

Projektidel veel kaks tähtaega

3. juunini saab taotleda toetust meetmetest „Sõpruslinnade kodanike kohtumised“, „Kodanike projektid“, „Toetusmeetmed“ ja „Euroopa mäletab“. 2. septembrini saab taotleda toetust meetmetest „Sõpruslinnade kodanike kohtumised“ ja „Sõpruslinnade võrgustikud“.

kevad 2013 I 15


Regionaalministri valitsemisala infoleht

Välisvalgustus võimaldab nõlva kasutada ka pimedas.

Tuhamäe seikluskeskus rahvale avatud 12 aastat tõsist tööd ja peaaegu valmis ta ongi – nüüd saavad soovijad mäest alla kihutada Kiviõli Seikluskeskuses, mis asub põlevkivitööstuse jääkidest kasvanud kunstlikul poolkoksimäel.

„S

arnasesse kohta rajatud teistest keskustest meil andmed puuduvad, seega võib öelda, et oleme täiesti ainulaadsed,“ lausus Kiviõli Seikluskeskuse tegevjuht Terje Bürkland, lisades, et keskuse esimese kolme nädala jooksul külastas tuhamäge peaaegu 5000 inimest. Neist vaid viiendik olid kohalikud, umbes pooled olid kohale sõitnud Harjumaalt. „Ida-Virumaale tähendab seikluskeskuse käikuminek tõelist turismiobjekti, mis toob piirkonda aastas üle 50 000 külastaja,“ sõnas Bürkland. „See jällegi omakorda peatab inimeste äravoolu piirkonnast, annab põhjuse alustada turismisektorit toetava ettevõtlusega, töökohti tuleb juurde, tulubaas tõuseb, piirkonna vallad-linnad saavad senisest rohkem taristut parendada. Ida-Virumaa

16 I kevad 2013

Kiviõli Seikluskeskuse moodne hoone.

mõistes on tegemist VÄGA suure asjaga, mis parandab kohalikku elujärge.“ Päris valmis keskus veel siiski ei ole ja teha on töid veel umbes 1 miljoni euro eest. Kõige suurem väljakutse praegu on leida puuduolev omafinantseering 0,1 miljoni euro ulatuses. Projekti „Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine“ rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalministri valitsemisala ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja töötatud meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ kaudu 3 miljoni euro ulatuses. Projekti kogumaksumus on 3,54 miljonit eurot. Projekti kaasfinantseerijateks on kultuuriministeerium, SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus ja Kiviõli linnavalitsus. Vana poolkoksimäe sulgemiseks ning vastavate uuringute tegemiseks on panustatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonna programmi kaudu.


Regionaalministri valitsemisala infoleht, kevad 2013  

REGI annab kolm korda aastas ülevaate regionaalministri valitsemisalas toimuvast kajastades rahvastiku ja regionaalvaldkonna tegemisi. Reg...

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you