Keeleõppe koolitaja metoodiline materjal

Minu pere Õppe tulemus: õppija tunneb peresõnavara, oskab oma perekonda kirjeldada. Õpetaja tutvustab peresõnavara lk 44 tabeli abil, kusjuures vasakul pool on naisliikmed ja paremal meesliikmed. Keskele kirjutatakse soost sõltumatud üldised nimetused, kui neid on (nt vanavanemad, laps). Tabelisse kantakse ka puuduvad vormid.

Siis palub õpetaja mõelda kõigi oma rollide peale peres ning need kirja panna, nt Ma olen õde, tütar, tädi, laps, vennatütar, ... . Tulemusi kontrollitakse kogu klassiga.

Siis tutvustab õpetaja staatuse sõnavara (abielus, vallaline) ning näidete varal vormide kasutuse põhimõtteid. Õppijad loevad iseseisvalt lühikest teksti Taavi pere kohta (lk 45) ning kirjutavad lk 44 pildi juurde vastava pereliikme nime. Õpetaja ütleb ette, et perepildil on tuumpere tavaliselt üheskoos, nt abikaasad kõrvuti. Pildil lk 44 peaksid lahendusena olema nimed all vasakult paremale: Taavi, Maret, Imre, Liina, Karel või Toomas ja üleval vasakult paremale: Epp, Urmas, Toomas või Karel, Andrus, Piret. Ülesanne kontrollitakse koos ja õpetaja kordab pildil oleva pere struktuuri veelkord selgelt üle.

Seejärel teevad õppijad individuaalselt või paaris pildi ja teksti põhjal ülesande lk 45. Õpetaja juhib tähelepanu sellele, et see on sobitusülesanne, st sõnad on antud, tuleb vaid valida, kuhu nad sobivad. Ülesannet kontrollitakse esmalt paaris või rühmas, lõpus kogu rühmaga. Ülesande lahendus on: Andrus on Epu mehevend.

Toomas on Kareli vend.

Andrus on Pireti mees.

Maret on Kareli onutütar.

Imre on Pireti äi.

Toomas on Taavi onupoeg.

Epp on Mareti ema.

Andrus on Toomase isa.

Imre on Kareli vanaisa.

Epp on Toomase onunaine.

Liina on Epu ämm.

Epp on Urmase naine.

Liina on Taavi vanaema.

Maret on Taavi õde.

Piret on Urmase vennanaine.

Taavi on Liina lapselaps. Õpetaja selgitab, kuidas eesti keeles vanuse kohta küsitakse ja sellele vastatakse. Kui vana sa oled? Ma olen 18. Ma olen 18 aastat vana. Siis palub õpetaja õppijatel üksteiselt vanust küsida ning moodustada ruumi rivi vanuse põhjal. Siis küsib õpetaja igalt õppijalt, kui vana ta on. Enne rivistumisharjutust selgitab õpetaja välja, kas vanuse ütlemine ei ole rühmaliikmete jaoks liiga delikaatne. Kui mõni õppija oma vanust avaldada ei tohi, võib ta öelda, kui vanana ta ennast tunneb/kui vana ta olla tahaks vms ning asetuda vastavale kohale rivis. Õpetaja selgitab, mis on sugupuu ja kuidas seda joonistatakse. Seejärel koostavad õppijad vihikusse lk 46 skeemi oma sugupuu nimede ja vanustega. Kui skeem on valmis, räägivad nad sellest partnerile ning partner peab kuuldu põhjal sugupuu joonistama. Pärast vahetatakse rollid 16