Tähestik. Numbrid Õppe tulemus: õppija oskab enda isikuandmeid/muid vajalikke andmeid täht-/numberhaaval esitada. Loetakse veelkord koos eesti tähestikku. Siis palub õpetaja ühel õppijal tulla arvuti juurde ning laseb tal teha Keelekliki ülesande 2.4.8, teised õppijad kordavad häälikuid ning aitavad nii harjutust sooritada. Samuti tehakse koos Keelekliki ülesanne 2.4.9, seda kutsub õpetaja tegema mõne teise õppija. Seejärel ütleb õpetaja tähthaaval oma nime (soovi korral mõne muu nime) ning õppijad panevad selle kirja. Siis teevad õppijad sama omavahel paaris/lähedal olevate õppijatega. Seejärel tuletatakse lihtsate matemaatikatehetega lk 10 meelde numbrid. Õppijad töötavad paaris, esmalt kirjutavad nad arvuga matemaatikatehte vastuse, seejärel loevad tehte kaaslasele ette (võib teha ka nii, et üks loeb tehte, teine vastab). Enne paaristööd kirjutab õpetaja tahvlile, kuidas on eesti keeles + pluss, - miinus, = on. Soovi korral saavad õppijad ülesande keerukamaks muuta nii, et see, kes vastuseid ütleb, ainult kuuleb tehet (mitte ei näe). Numbreid saab korrata ka mänguderaamatust mängu Üks, kaks, kolm, neli, banaan 2/12, Õpime arvsõnu 7/15, Edasi ja tagasi 8/16, Mis number? 15/19 või Kirjuta number 140/100 järgi. Tähestiku ja numbrite kordamiseks käivad õppijad ruumis ringi, küsitlevad kaaslasi ning täidavad tabeli oma kaaslaste andmetega lk 10 (eesnimi, perekonnanimi, telefoninumber). Õpetaja kirjutab enne küsitluse algust tahvlile küsitluseks vajalikud laused: Mis su eesnimi on? Mis su perekonnanimi on? Mis su telefoninumber on? Kui õppijad oma tegelikke andmeid ei taha öelda, võib öelda valeandmeid. Viisakusfraaside kinnistamiseks teevad õppijad Keeleklikis peatükid 1.2; 1.3; 1.5. Tähestiku õppimiseks teevad õppijad Keeleklikis iseseisvalt 2.4.7–2.4. 9.
Mis kell on? Õppe tulemus: õppija oskab küsida kella ja öelda kellaaegu. Õpetaja tutvustab, kuidas küsida eesti keeles kella ja kuidas öelda kellaaega (veerand, pool, kolmveerand, täistund). Õpetaja selgitab, et kellaaegu saab öelda ka teisiti, veerand kaheksa = seitse viisteist ning nt televisioonis, raudteejaamas nii öeldaksegi. Õpetaja selgitab ka eesti keele kellamõistmise loogikat (tulevikku suunatud, veerand kaheksa tähendab, et seitse on läbi ja unustatud ning veerand kaheksast on käes). Esmaseks harjutamiseks saab õpetaja tahvlile kirjutada/mängukellaga näidata kellaaegu ja küsida õppijatelt, mis kell on. Seejärel teevad õppijad kellatundmise ülesanded (kirjutavad sõnadega, mis kell on, täidavad dialoogi). Ülesandes lk 13 „Joonista, mis kell on“ toimivad õppijad nii, et joonistavad lehe vasakpoolsetele kelladele suvalised kellaajad (aga ainult pool, veerand, kolmveerand, täistund). Sellele järgneb paaristöö, milles üks paarilistest ütleb (ent ei näita), kui palju tema joonistatud kell on, teine paariline peab öeldut mõistma ning kellaaja lehe parempoolsel küljel olevale kellasihverplaadile kandma. Tehakse kordamööda ja liigutakse reakaupa. Lõpuks võrdlevad paarilised lehti ning vaatavad, kas said samasugused lehepooled. Kellaaegade harjutamiseks võib kasutada mänguderaamatust mänge Kas sa tunned kella? 117/83 ja Kellamäng 118/83. Vaadatakse ka nädalapäevade ja kuude nimetusi. Nädalapäevade harjutamiseks saab õpetaja öelda: Täna on teisipäev. Mis päev eile oli? Täna on laupäev. Mis päev homme on? Õppijad esialgu ainult vastavad, seejärel võtavad õppijad ka küsimise üle. Kuude harjutamiseks moodustavad õppijad rea jaanuarist detsembrini selle järgi, mis kuus nende sünnipäev on. Rea moodus10