Käsmu

surve tagajarjel viimase 4000 a,asta jooksul. Teadlased on osanud panna randkivid "jutustama" jaaaja, sundmustest ja jaa liikumissuunda,dest. Geoloog Herbert Viiding (1929-881 utleb oma raamatus n]-ahemaa kivid"i "Kivide kaudu tunneta,me looduse polisust, opime tundma iidset ajalugu, kividest ohkub kodusoolust ja, sunni maa, h6ngu, sest kivirikkus on meie p6hjamaa loodusmaastike uks tuupilisemaid palgejooni.'

Kivikulvilt v6ib tagasi parkla,sse tulla, kui kellelgi aga on rohkem a,ega ja tahtmist, voib jatkata teekonda, ule kivikr.ilvi ja vaadata Kiismu poolsaare uht suurema,t randrahnu - Matsi kivi ehk nagu teda nimetas E. F,ussow Eremiiti. Siinsed inimesed on teda, mmetanud Uustalu Suurekiviks. Rahnu korgus on 4,8 m, umbermoot 24,7 m. Esimene selle kivi teaduslik kirjeldus parineb F,. Lehbertilt.

Kivi umbritseva mannimetsa all hakkab peale enamtuntud tai mede, nagu pohl Ia mustika,s silma kukemari (Empetrum nigrum).

Empetrum - kaljul kasvav kreeka k.), njge.r - must oad. k.). Tema mustad laikivad luuviljad valmivad juulis-augustis. Need on vesise imala maitsega, Ia kuna mustikas ja pohl on pa,remad marlad, siis meil teda ei korjata. Temast peavad aga lugu tundrarahvad, seal on ta suurem ja magusam. Levinud on ta Kesk- ja Laane-Euroopas; metsa- ja tundravoondis fl,ootsist Laane-Siberini ja Pdhja-Ameerika